Download - Keskaegne inglismaa
Keskaegne InglismaaPiret Pihu
7.klass
Vallutussõjad Inglismaa pinnal
• 11.sajandi algul liideti Inglismaa Taani kuningriigiga.
• 1066 troonipärimisküsimusest ajendatud rünnakud.
• Norra kuningas Haroldi ja Normandia hertsogi Williami vastuolud.
Normannide vallutused
• Hastingsi lahing toimus 14. oktoobril 1066 normannide ja anglosakside vahel. Normannide juhiks oli Normandia hertsog William Vallutaja.
• Normannid saavutasid võidu ja William sai kuningaks.
• Tekib Inglismaa-Normandia ühisriik.
• Ühiskond jagunes prantsuse keelt kõnelevaks ülemkihiks ja anglosaksidest alamkihiks.
Normannide linnus White TowerLondonis• Ülemvõimu
kindlustamiseks ehitati enda kaitseks tugevad linnused.
• Lõid efektiivse riigiaparaadi,miskogus makse, pani kirja ühtseid seaduseid.
Suhted Prantsusmaaga
• Poliitika tihedalt läbi põimunud Prantsusmaa poliitikaga.
• Henry II valitsusajal Inglismaa valdused mandril laienevad( Anjou, Akvitaania hertsogiriik).
• Inglise kuningad võimsamad valitsejad Prantsusmaal- neil maad rohkem kui Prantsuse kuningatel.
Henry II
Inglismaa kuningas 1154–1189
• Energiline, tahtejõuline ja haritud valitseja
• Henry ajal muutus Inglismaa Euroopa üheks võimsamaks riigiks, jäädes alla vaid Saksa-Rooma riigile.
• Richard Lõvisüda isa
Henry II valdused Inglismaal ja Prantsusmaal 1172.aastal
Richard I- Lõvisüda
Inglismaa kuningas 1189–1199.
• Sai tuntuks legendaarse väejuhina
• Richard Lõvisüda oli oma aja kangelane ja teda on sageli kujutatudkirjandusteostes.
• Ta sai tuntuks auahnemehena.
Richard Lõvisüdame mälestussammas Londonis Suurbritannia parlamendi lordide
koja hoone ees.
John- Maata
Inglismaa kuningas 1199 –1216
• Oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv.
• Sai troonile pärast oma venna Richard I surma.
• Kaotas suurema osa Inglismaa valdusi mandril- sellest ka tema hüüdnimi
Thomas Becket
• Oli saksisoost haritlane. Henry II sõber ja usaldusisik.
• Andekas ja osav poliitik.
• Temast saab Inglise kirikupea ehk Canterbury peapiiskop.
• Astub vastu Henry II katsetele kärpida kiriku võimu, mis viib tema mõrvamiseni.
• Kuulutatakse peale surma pühakuks.
“Suur vabaduskiri”
• Inglismaal pole kirja pandud põhiseadust ja seetõttu toetutakse siiani mitmesugustele ajaloolistele konstitutsioonilistele ürikutele. “Suur vabaduskiri” on üks olulisemaid.
• 1215 suuraadlike mäss kuningas Johni vastu ja viimane on kohustatud allkirjastama dokumendi, mida hiljem hakatakse nimetama “Suureks vabaduskirjaks”.
• Dokument reguleeris kuninga ja suuraadlike omavahelisi suhteid, piiras kuninga tegutsemisruumi, määras kindlaks aadlike, vaimulike ja linnade õigused.
Kuningas John “Suurt vabaduskirja” allkirjastamas Dokumendi 1. lehekülg
Henry III
Inglismaa kuningas 1216–1272.
• Sai võimule 9.aastasena.
• Poliitilisel ning sõjaliselt oli ta ebaõnnestunud.
• Tema võimuloleku ajal rajati Westminster(valitsuste linnaosa Londonis), kuhu ta rajas oma valitsuse ning kuhu tekkis klooster Edward Usutunnistaja auks.
Inglise parlamendi sünd
• Suuraadlike võimuvõitlus kuningaga ka Henry III ajal.
• Suuraadlikud nõudsid kuningalt nõupidamisi suure nõukoguga ( sinna pidid kuuluma peapiiskopid, piiskopid, abtid, parunid ja krahvid ) – sellest kasvab välja parlament.
• Parlamendi nõusolek oli oluline eriti maksude tõstmise küsimustes sõjapidamise tarbeks.
• Aastast 1265 istungitel ka alamaadel, linnade ja maapiirkondade esindajad.
KUNINGAS
PARLAMENT
ÜLEMKODA
Kõrgemad vaimulikud
Suurfeodaalid
ALAMKODA
Krahvkondade esindajad
Linnade esindajad
Inglismaa parlament keskajal Inglismaa parlament tänapäeval