Download - Kriminaalmenetluse esitlus
![Page 1: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/1.jpg)
KRIMINAALMENETLUS
Lektor Tanel Järvet
SKA Politsei- ja piirivalvekolledž
Karistus- ja menetlusõiguse õppetool
![Page 2: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/2.jpg)
Allteemade jaotus
1. Kriminaalmenetuse allikad ja põhimõtted.
2. Menetluse alustamine; subjektid ja tõendamise protseduur;
3. Tõendamistoimingud (ülekuulamine; vaatlus; läbiotsimine; ekspertiis).
4. Kriminaalmenetluse lõpetamine või lõpuleviimine.
![Page 3: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/3.jpg)
Õigusaktid
Kriminaalmenetluse seadustik Kriminaalasja kohtueelse menetluse
dokumentide vormide kehtestamine. www.riigiteataja.ee
Kohtuekspertiisiseadus. www.riigiteataja.ee Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade
menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord. www.riigiteataja.ee
![Page 4: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/4.jpg)
Õpik
E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Kirjastus Juura, 2006
![Page 5: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/5.jpg)
Kriminaalmenetlusõiguse allikad
1) Eesti Vabariigi Põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja
normid ning Eestile siduvad välislepingud; /NB! Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid mõnedes kriminaalmenetluse üldistes küsimustes/
3) KrMS ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid;4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. /KrMS § 2/
![Page 6: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/6.jpg)
Kriminaalmenetlusõiguse allikad 2
KrMS § 3 lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluses kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust.
§ 213 lg 5--Riigi peaprokurör võib kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks anda oma määrusega prokuratuurile ja uurimisasutustele üldiseid korraldusi.
Kaudselt ka--Riigiprokuratuuri kommentaarid KrMS kohaldamisel
![Page 7: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/7.jpg)
Kriminaalmenetlust välistavad asjaolud KrMS § 199 lg 1 p 1-5
1) puudub kriminaalmenetluse alus; (kuriteo sündmus, süüteo koosseis, süülisus)
2) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud; (KarS §-s 81 aegumise tähtajad)
3) amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud; 5) samas süüdistuses on sama isik süüdi mõistetud
või tema suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud. ne bis in idem põhimõte
![Page 8: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/8.jpg)
Kahekordse karistamise keeld
Ne bis in idem põhimõte (PS § 23 lg 3).
Sama tegu ja tegija.
Ideaalkonkurents. Reaalkonkurents. Väärteokaristus sama teo eest välistab kriminaalmenetluse.
![Page 9: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/9.jpg)
Kriminaalmenetluse alustamine
Kriminaalmenetlust alustab esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga uurimisasutus või prokuratuur.
Peavad olema: ajend, alus ning, puuduma § 199 lg-s 1 sätestatud
kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. /§ 193/
![Page 10: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/10.jpg)
Ajend kuriteoteade suuline või kirjalik; [suuline teade
protokollitakse ja telefoni teel edastatud kuriteoteade talletatakse kirjalikult või helisalvestatakse]
Kuriteokaebus - teade milles isikut süüstatakse kuriteos;
NB! Kohustus teatada uurimisasutusele või prokuratuurile - kui on alust oletada, et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel
![Page 11: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/11.jpg)
Ajend 2 kuriteole viitav muu teave:
prokuratuuri või uurimisasutuse sedastatud teabelevis avaldatud kuriteole viitav teave;
kuriteole viitav teave, mille on sedastanud uurimisasutus või prokuratuur oma ülesandeid täites.
Alus: kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse
ajendis. S.t. et tegu võib olla esmaste andmete põhjal:
süüteokooseisule vastav, õigusvastane ja süüline.
![Page 12: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/12.jpg)
Valekaebuse tagajärg KarS § 319 ei nõua valekaebuse esitamise eest vastutusele
võtmiseks isiku eelnevat hoiatamist. Küll aga võib hoiatada ilmselt põhjendamatute kaebuste puhul
järgmistes punktides: 1). valekaebuse tagajärjed KarS § 319 järgi; 2). menetluskulude hüvitamine § 184 järgi; 3). krim.menetluse alustamata jätmisest teatatakse ka
isikule, kelle kohta kuriteokaebus on esitatud. /KrMS § 198 lg 2/.
![Page 13: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/13.jpg)
Mis on esimeseks menetlustoiminguks
Nõudekirja/päringkirja, ka kutse saatmine on menetlustoiming.
Näit. prokuratuuri poolt kriminaalasja uurimisalluvusse saatmine on esimene menetlustoiming.
Taustinfo kogumine, 3.isikutelt midagi nõudmata, ei too kaasa kriminaalmenetluse alustamist (dokumentidega tutvumine).
Kriminaalmenetluse alustamine sisestatakse MIS-i (menetluse infosüsteemi).
![Page 14: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/14.jpg)
Kuriteoteate lahendamise aeg
10 päeva jooksul peab uurimisasutus või prokuratuur teatama kuriteoteate esitajale alustamata jätmisest.
Kannatanu õigus kaevata—alustamata jätmise teatisele/ lõpetamise määrusele.
10 päeva jooksul alustamata jätmise teatise saamisest.
kaebus prokuratuuri, kus lahendada seda aega kuni 15 päeva.
![Page 15: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/15.jpg)
Menetlusosalised
kannatanu kahtlustatav või süüdistatav; kahtlustatava/süüdistatava kaitsja; tsiviilkostja; kannatanu/tsiviilkostja esindaja. /§ 16/ Tunnistaja ei ole menetlusosaline!
![Page 16: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/16.jpg)
Kannatanu
KrMS § 37 lg 1--- Kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud
füüsilist, varalist või, moraalset kahju.
![Page 17: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/17.jpg)
Kannatanul on õigus
1) vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine §-des 207 ja 208 sätestatud korras; /ei saa vaidlustada otstarbekuse korral lõpetamist § 202, § 203 korras/
2) esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maa- või linnakohtus;3) anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest KrMS §-des 71–73 sätestatud alustel;4) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega §-s 224 sätestatud korras /kui taotleb seda/;/§ 38/
Kui on juriidilisest isikust kannatanu, siis nähtub see kannatanu seadusliku esindaja ülekuulamise protokollist. Üle saab kuulata juhatuse või muu juhtorgani liiget.
![Page 18: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/18.jpg)
Kahtlustatav
Kahtlustatav on: isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud. /§
217/ isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo
toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. /näit. kahtlustatavana ülekuulamine; isiku läbivaatus §-s 88/
Kahtlustatava õigused ning kohustused on §-s 34. Jälitustoimiguga allutamine ei anna veel
kahtlustatava staatust.
![Page 19: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/19.jpg)
Isiku kahtlustatavana kinnipidamine
Tõkendi eelne toiming. Kahtlustatavana kinnipidamine on
menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. Kinnipidamise kohta koostatakse kinnipidamisprotokoll. /§ 217/
![Page 20: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/20.jpg)
Nõuded kinnipidamisele Kahtlustatavana kinnipeetud isik tuleb viivitamata üle kuulata. Kui kokkuleppel kaitsja ei saabu mõistliku aja jooksul (näit. 12
tundi, siis saab KrMS § 43 lg 2 p 2 alusel menetleja määrata uue kaitsja.
Alati ei ole võimalik viivitamatuse nõuet järgida (nt. kui isik on purjus).
Kahtlustatavana kinnipeetule antakse võimalus teatada kinnipidamisest oma valikul vähemalt ühele oma lähedasele menetleja kaudu.
Kui teavitamine kahjustaks kriminaalmenetlust, võib prokuratuuri loal teatamisest keelduda.
![Page 21: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/21.jpg)
KAHTLUSTATAVA õigused
Kahtlustataval on õigus (KrMS § 34 lg 1): Teada milles teda kahtlustatakse; Anda ütlusi kahtlustuse kohta (ei ole kohustust); Esitada omapoolseid taotlusi ja tõendeid; Tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha
menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse (vaid need toimingud, kus kahtlustatav osaleb).
![Page 22: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/22.jpg)
Kahtlustatava ülekuulamine KrMS § 76 lg 1 p 3 nõuab, et kahtlustatava
ülekuulamise alguses märgitakse protokolli kahtlustuse sisu (kuriteo asjaolud + kvalifikatsioon) ning kahtlustatavat saab üle kuulata ainult kahtlustuse aluseks oleva kuriteo asjaolude kohta (§ 75 lg 3).
Võib ette tulla aga olukord, kus kahtlustatav ülekuulamise käigus soovib lisaks protokollis märgitud tegudele (§ 76 lg 1 p 3) rääkida veel teistest kuriteoepisoodidest, mida ta on toime pannud.
Sellisel juhul tuleb enne nende kohta ütluste andmist kahtlustuse sisu laiendada.
![Page 23: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/23.jpg)
Kaitsja Kaitsja kutsutakse uurimistoimingust osa võtma vaid
kahtlustatava kirjaliku taotluse alusel. ( KrMS § 34 lg. 1 p.3, § 45 lg. 1)
Kui kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest KrMS § 45 lg. 2 alusel ei ole kohustuslik ja kahtlustatav ei ole selgelt väljendanud oma tahet ning esitanud vormikohast taotlust kaitsja osavõtuks, siis kaitsjat uurimistoimingu tegemise juurde ei kutsuta.
Selleks, et kaitsja uurimistoimingu juurde kutsuda, peab kahtlustatav vastavalt riigi õigusabi seaduse § 9 lg. 1 ja § 10 lg. 4 esitama §-s 12 sätestatud kirjaliku taotluse.
![Page 24: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/24.jpg)
Kaitsja 2
Kaitsjana saab osaleda:
1) Lepinguline kaitsja:
§ *advokaat (Eesti Advokatuuri liige);
§ *teised isikud menetleja loal (üksnes õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava täitnud isik),
2) Määratud kaitsja (üksnes advokaat, s.t. Eesti Advokatuuri liige).
![Page 25: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/25.jpg)
Advokatuuriseaduse § 57-1. Advokaadi volitus.
Õigusteenuse osutamise käigus kliendi esindamisel või kaitsmisel kolmandate isikute ees piisab advokaadi kinnitusest, et ta on kliendi esindaja või kaitsja ning vastava volituse olemasolu eeldatakse(volituse eeldus). Advokaatide nimekiri ja kontaktandmed www.advokatuur.ee
Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord (Justiitsministri määrus).
![Page 26: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/26.jpg)
Määrus
a) menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus, mis lisatakse kriminaaltoimikusse;
Sisu- ja vorminõuded määrusele on toodud §-s 145. Määrust tutvustatakse KrMS-s sätestatud juhtudel
menetlusosalisele (tõkendi määrus; läbiotsimsie määrus jne, s.t. määrused mis toovad õiguslikke tagajärgi menetlusosalisele) ning talle selgitatakse tema õigusi ja kohustusi, mille kohta võetakse allkiri (§ 145 lg 6).
Menetleja määrust tema menetluses olevas kriminaalasjas on kohustatud täitma kõik isikud (§ 145 lg 7).
Määruse tühistamise õigus ka menetlejal endal, kellel oli määruse koostamise õigus.
Kui ei olnud tegemist prokuröri loaga määrusega.
![Page 27: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/27.jpg)
Protokoll
Mõiste annab § 146, mille kohaselt on protokoll: 1) uurimis- või muu menetlustoimingu kohta; 2) kajastab toimingu tingimusi, käiku ja tulemusi; 3) vormistatud masina- või arvutikirjas või selgelt loetavas käekirjas. Käsikirjaline protokoll on loomulik, kui ülekuulamine toimub
sündmuskohal, kinnipidamisasutuses või teistes välioludes. Uurimisasutus ja prokuratuur võivad menetlustoimingu
tingimuste, käigu ja tulemuste protokollimisel kasutada protokollija abi (§ 147).
Protokoll /s.t. menetlusdokument/ koostatakse eesti keeles. /§ 144/
![Page 28: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/28.jpg)
Tõlkimine Menetlusdokument koostatakse eesti keeles. Juhul kui menetlusdokument on koostatud
mõnes muus keeles, lisatakse selle eestikeelne tõlge toimikusse. /§ 144/
§ 10 lg 1: Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. Kuid materjalid tuleb tõlkida.
![Page 29: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/29.jpg)
Tõlkimine 2 Tõlgi kaasamine on vajalik juhul kui:a) on vaja tõlkida võõrkeelset teksti võib) menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlk on erialakeelt oskav või tumma või kurti vahendav isik. Tõlgi ülesannet ei või täita kriminaalmenetluse muu subjekt. Vannutamata tõlki hoiatatakse, et teadvalt valesti tõlkimise eest
võib teda karistada kriminaalkorras. Tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming on tema
puudumise korral õigustühine. Tõlgil on õigus tõlke õigsuse huvides esitada menetlusosalisele
küsimusi, tutvuda menetlustoimingu protokolliga ja teha selle kohta avaldusi, mis protokollitakse. /On oluline, et küsimused ei väljuks tõlke täpsustamise raamidest, vastasel juhul peab uurija sekkuma./
![Page 30: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/30.jpg)
Vaatluse eesmärk
koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid,
avastada kuriteojäljed ja, võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära.
![Page 31: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/31.jpg)
Vaatluse objektid
1) sündmuskoht;2) laip;3) dokument, muu objekt või asitõend;4) läbivaatuse toimetamise korral isik ning posti- või telegraafisaadetis. /§ 83/
Sündmuskoha vaatlust toimetatakse kuriteo toimepanemise kohas, või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. /§ 84/
![Page 32: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/32.jpg)
Sündmuskoha vaatlus
Objektiivselt kajastada nähtavat situatsiooni. Mitte teha järeldusi--- seadme rikkiminek on
toimunud A.A. süül. Kindlasti vajalikud fotod (NB! Fototabeli võib
koostada hiljem kontoris). Ka SKV protokolli koostamise võib lõpetada
enda kabinetis. Joonis, skeem on väga abiks!
![Page 33: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/33.jpg)
Arvuti vaatlus
Kui on äravõetud arvuti, siis vaatluse teostamisel:
1. Salvestatakse väärteo asja jaoks oluline info CD-le või DVD-le, mis lisatakse protokollile ja toimikusse.
2. Väiksema mahuga failidel veel lisaks ka väljatrükid.
![Page 34: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/34.jpg)
Võrdlusmaterjali võtmine ekspertiisiks KrMS § 100
(1) Võrdlusmaterjali võtmise eesmärk on koguda ekspertiisiks vajalikke võrdlusjälgi ja proove.
(2) Võrdlusmaterjali võtmise määrus on vajalik, kui:1) Isik keeldub võrdlusmaterjali andmisest ja menetlustoimingu eesmärki on võimalik saavutada sunniga;2) võrdlusmaterjali võtmine riivab isiku keha puutumatust;3) juriidiliselt isikult nõutakse võrdlusmaterjalina dokumente.
(3) Võrdlusmaterjali võtmise määruses märgitakse:1) kellelt võrdlusmaterjali võetakse;2) võrdlusmaterjali liik;3) menetlustoimingu põhjendus.
NB! Koostada ekspertiisimaterjali võtmise protokoll, kuhu kantakse:1) võetud võrdlusjälgede ja proovide nimetused;2) ekspertiisimaterjali võtmise viis ja tingimused;3) ekspertiisimaterjali hulk või kogus.
![Page 35: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/35.jpg)
Vaatluse alternatiivid
Kriminaalasja lahendamiseks vajalikke dokumente saab nõuda ka nõudekirjaga - § 32 lg 2 ja § 215 lg 1;
Kui asitõendina kasutatavat objekti ei ole uurimistoimingu protokollis tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, tehakse asitõendi tunnuste talletamiseks selle vaatlus. /§ 124/
![Page 36: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/36.jpg)
Sündmuskoha vaatlus Kui otsitav ese asub avalikus kohas või kui see nt
tuuakse uurimisasutusse, siis võetakse see kriminaalasja juurde vaatlusega vastavalt §-le 83.
Kui eseme leidmise kohal on mingi tõenduslik väärtus, tuleb seda teha koos sündmuskoha vaatluse protokolliga, kui aga mitte, siis võib teha üksnes „dokumendi, muu objekti või asitõendi“ vaatluse vastavalt §-le 86 ja märkida vaatlusprotokolli vastava eseme saamise asjaolud (neid võib käsitleda § 87 lg 1 p 5 alusel „muude vaatlusandmetena“).
![Page 37: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/37.jpg)
Vabatahtlik valduse vaatlus
kui võõra hoone, ruumi, sõiduki või piirdega ala seaduslik valdaja nõustub menetlejate sisenemisega ning ei ole vaja teostada ka objekti otsinguid: (nt isik ise annab need vabatahtlikult välja), siis läbiotsimist ei ole vaja ja objekti äravõtmiseks piisab vaatluse teostamisest.
NB! Vaatlusprotokolli võtta isiku allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud õigust keelata ilma läbiotsimismääruseta menetlejate sisenemine ja objekti üleandmine ja seda tuleb teha juba enne sisenemist.
![Page 38: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/38.jpg)
Dokumendi vaatlus
Dokumendi või muu objekti vaatlusel selgitatakse kuriteojäljed ja muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks ning on aluseks objekti kasutamisel asitõendina.
Kui asitõendina ära võetud dokumenti, asja või muud objekti on vaja täiendavalt uurida, tehakse asitõendi vaatlus. /§ 86/
Vaatluse protokoll vaid uurija allkirjaga.
![Page 39: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/39.jpg)
Läbiotsimise eesmärk
KrMS § 91 lg 1 tulenevalt leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt:
asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt,
kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või,
kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või konfiskeerimiseks arestitav vara või,
laip või tabada tagaotsitav.
![Page 40: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/40.jpg)
LO alused
Läbiotsimist toimetatakse prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel.
Edasilükkamatutel juhtudel võib uurimisasutus läbiotsimist toimetada uurimisasutuse määruse alusel ilma prokuratuuri loata, kuid seejärel tuleb sellest 24 tunni jooksul teatada prokuratuurile, kes otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise.
![Page 41: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/41.jpg)
LO määruse sisu
Läbiotsimismääruses märgitakse:
1) läbiotsimise eesmärk (mida otsitakse);
2) läbiotsimise põhjendus (miks on alust arvata, et need objektid või isik võib asuda just seal).
![Page 42: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/42.jpg)
LO ettevalmistamine
Eelinfo kogumine andmebaasidest (väljatrükk) Fotod isikutest Sidevahendid (raadiosaatjad- sageduse kontroll,
akud). Uurija kohver, kummikindad, taskulamp Fotoaparaat, ja videokaamera. Relv ja erivahendid, kuulivest—turvataktika Kui suuremate asjade äravõtmine, siis kuhu hiljem
ladustada. Mis kell ja mis kohtades alustada.
![Page 43: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/43.jpg)
LO rakendamine
LO-t rakendades: 1) tutvustatakse isikule, kelle juures läbi otsitakse, või
tema täisealisele perekonnaliikmele või juriidilise isiku või riigi või KOV asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale läbiotsimismäärust, mille kohta võetakse määrusele allkiri. Vastava isiku või esindaja puudumisel peab kaasama KOV esindaja.
2) tehakse ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objekt. Kui ettepanek jäetakse täitmata või kui on alust arvata, et seda on järgitud osaliselt, toimetatakse otsinguid.
![Page 44: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/44.jpg)
LO erisused
Läbiotsimismääruseta võib läbi otsida isiku:
1) kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise korral;
2) kelle kohta on alust arvata, et ta läbiotsimiskohal varjab otsitavat objekti.
![Page 45: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/45.jpg)
Läbiotsimisprotokoll(KrMS § 92)
Läbiotsimisprotokolli kantakse:1) ettepanek välja anda otsitav objekt või näidata laiba või tagaotsitava asukoht;2) vabatahtlikult väljaantud objekti nimetus;3) otsingute tingimused, käik ja tulemused;4) leitud objekti nimetus ja objekti tunnused, millel on tähtsust kriminaalasja lahendamiseks;5) tabatud tagaotsitava isikuandmed.
![Page 46: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/46.jpg)
Asitõend
kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või, kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt,
mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel ja mille kohta on koostatud asitõendiks tunnistamise määrus.
![Page 47: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/47.jpg)
Asitõendite äravõtmine Vaatluste käigus ära võtta asitõendid /§ 83 lg 1 järgi/.
märgitakse vaatluse protokolli, mida võeti. Isiku läbivaatuse käigus tema juurest ära võtta asitõenditena
kasutatavad asjad. /§ 88 lg 1 p 4/. märgitakse läbivaatuse protokolli mida võeti.
Muu objekti, dokumendi, asitõendi vaatlus, mille protokolliga ka objekt/dokument ära võetakse. /§ 86/
Vabatahtlik esemete, dokumentide üleandmine uurija nõudel /nõuded tõendite üleandmiseks on kohustuslikud/. Vormistada üleandmise vastuvõtu aktina või ülekuulamise protokolli lisana, kui anti peale ülekuulamist üle.
![Page 48: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/48.jpg)
ASITÕENDITE HOIDMISEST
§ 124 lg 3 alusel saab asitõendi tagastada ilma lepinguta omanikule või õiguspärasele valdajale siis, kui ei ole vajalik tagada asitõendi tingimusteta säilimist kriminaalmenetluse lõpuni - nt seetõttu, et selle asitõendi enda füüsiline kasutamine hilisemas kriminaalmenetluses ei ole enam vajalik (asitõend on piisavalt vaatlusprotokolliga fikseeritud ja vastavate asitõendite enda füüsilist uurimist kohtus nagunii üldjuhul ei teostata).
![Page 49: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/49.jpg)
Asitõendi suhtes võetavad meetmed
hoitakse kriminaaltoimikus; hoitakse menetleja asitõendite hoidlas või muus tema valduses
olevas ruumis või valvataval territooriumil; hoitakse ekspertiisiasutuses; vara suhtes, mille seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud----
kohaldada konfiskeerimist. (prokuratuuri määruse alusel ja kohtu loal)
kiiresti riknev asitõend, mida ei ole võimalik tagastada seaduslikule valdajale, antakse tasuta riigi või KOV tervishoiu- või hoolekandeasutusele, võõrandatakse või hävitatakse kriminaalmenetluse käigus menetleja määruse alusel. (Müügist saadud raha kantakse riigituludesse.)
![Page 50: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/50.jpg)
Asitõendi suhtes võetavad meetmed 2
asitõend mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; /kui omandisuhe ei ole selge, otsustab AT suhtes kohtueelses menetluses võetavad meetmed eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel kirjalikus menetluses. § 126 lg 4/
kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse;
kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks.
![Page 51: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/51.jpg)
Foto, film, joonis või muu teabesalvestis
Iseseisvalt võivad tõendiks olla: 1) foto; 2) film, heli- või videosalvestis;
/näit.turvakaamerate lindistused/ 3) joonis või muul näitlikustaval viisil.
![Page 52: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/52.jpg)
Foto
Negatiiv lisatakse protokollile. Digitaalfoto esitatakse protokollis või selle lisana ja säilitatakse arvutifailina. Digitaalfoto võib valmistada ka videosalvestise üksikutest kaadritest.
![Page 53: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/53.jpg)
Joonis Joonist kasutatakse uurimistoimingu tingimuste, käigu ja
tulemuste näitlikustamiseks ning protokolli sisu selgitamiseks ja täiendamiseks(KrMS § 151) Tingimused:
Joonisel viidatakse uurimistoimingu protokollile ja märgitakse protokolli tegemise aeg;
Joonisele kirjutab alla uurija; Kui joonise on teinud spetsialist või uurimistoimingule
allutatud isik, tõestab joonise õigsust koostaja ning lisaks allkirjastab ka uurija;
Vajaduse korral võtab uurija joonise õigsuse kinnitamiseks joonisele ka uurimistoimingus osalenud muu isiku allkirja.
![Page 54: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/54.jpg)
Ekspert
KrMS § 95 lg 1--Ekspert on isik, kes rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi.
Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelu (VV määrus).
www.ekei.ee Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
![Page 55: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/55.jpg)
Ekspertiiside liigid
Ekspertiisi liik (loetelu ei ole täielik) 1.Aineekspertiis 2.Alkoholiekspertiis 4.Daktüloskoopia- ehk sõrmejäljeekspertiis 5.DNA-ekspertiis 6.Dokumendiekspertiis 7.Hääleekspertiis 8.Infotehnoloogiaekspertiis 9.Käekirjaekspertiis 10. Põlevvedelikuekspertiis
![Page 56: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/56.jpg)
Kutse Üldjuhul kutsumine telefoni, faksi vm. sidevahendi teel.
erandjuhtudel kirjalik kutse (allkirja vastu kätte või saadetakse väljastusteatega tähtkirjana või elektronposti teel koos kättesaamist tõendava kinnitusega).
Eeldus, et menetlejal on alust kahelda, et isik hoiab ilmumisest kõrvale. Samuti võib kutsutav isik menetlejalt nõuda kirjaliku kutse saatmist, kui ta vajab seda nt tööandjale esitamiseks või arstitõendi saamiseks.
![Page 57: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/57.jpg)
Kirjalikus kutses.
peavad olema märgitud ka: 1) kutsumise põhjus ja kellena isik välja kutsutakse
(Kutsumise põhjusena piisab, kui märkida nt. ülekuulamine. Ei pea täpsustama, millistes küsimustes, sest siis kaoks uurimistoimingu ootamatus.);
2) kriminaalasja number (§ 163).Kutse üleandmine Kutse tuleb isikule kätte toimetada nii, et talle jääks
ilmumiseks piisav ajavaru. Ajavaru 1–2 päeva on samas linnas/vallas elavale isikule piisav. Erandkorras võib määrata kohese ilmumise, et tagada isiku kaasatulemine.
![Page 58: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/58.jpg)
Kutse üleandmise erijuhud
Kohalviibivatele isikutele uurimisasutuse ametniku, prokuröri või kohtu etteloetud teated võrdsustatakse kutse andmisega allkirja vastu, kui selle kohta tehakse protokolli märge. (Uurimistoimingutena peamiselt sündmuskohal viibivatele isikutele; ülekuulamised, läbiotsimised.)
Kiireloomulise kutse puhul võib uurimisasutus, prokuratuur või kohus isiku välja kutsuda telefoni, faksi või muu sidevahendiga. Selle kohta tuleb koostada teatis, millesse märgitakse kutse tekst ning telefoni, faksi või muu sidevahendi number, millele kutse edastati.
![Page 59: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/59.jpg)
TAGAMINE
Kui kuriteo pealtnägija isikut ei ole tuvastatud ja ta keeldub tunnistajana osalemast, siis võib uurija teda isiku tuvastamiseks kinni pidada kuni 12 tundi, mille kohta koostatakse protokoll. /§ 170 lg 3/ Isikut ei ole tuvastatud= ka siis kui esitab valenime, sünniaja.
![Page 60: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/60.jpg)
Tõkendi liigid
1) elukohast (kauemaks kui 3 ööpäevaks) lahkumise keeld ilma menetleja loata. /§ 128/;
2) vahistamine /§ 130/; 3) kautsjon vahi all pidamise asendajana /§ 135/ . Eriliik kaitseväelase suhtes - kaitseväelase (juhtkonna
poolne) järelevalve (§ 129). Kuidas tagada, et isik 3 ööpäeva sätte alusel Eesti
Vabariigist ei lahkuks? (piirikontrolli kaotamine Shengeni ruumis: Esti-Läti, Eesti-Soome, Eesti-Rootsi).
![Page 61: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/61.jpg)
Menetluskulud
Loetelu on §-s 175, olulisemad on:1) Kaitsjatasud—kokkuleppel ja määratud kaitsja
puhul; /mõistliku suurusega, s.t. ilmselt kuni 130 eurot/tunnis+aja arvestamine/
2) kannatanu, tunnistaja, eksperdi, spetsialisti tasud; 3) ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega
seotud kulud;4) asitõenditega seotud tasud—hoiu-, saate- ja
hävitamiskulud. 5) tsiviilhagi tagamisest tulenevad kulud; 6) sundraha.
![Page 62: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/62.jpg)
Kohtueelse menetluse kokkuvõtte koostamine
Vt.õpiobjekt www.stud.sisekaitse.ee/Jarvet
![Page 63: Kriminaalmenetluse esitlus](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022081504/557c1304d8b42af2418b4a5c/html5/thumbnails/63.jpg)
Kriminaalmenetluse lõpetamise menetluse liigid
Vt.õpiobjekt www.stud.sisekaitse.ee/Jarvet