Download - KRISTJAN JAAK PETERSON
KRISTJAN JAAK PETERSON
1801-1822
KRISTJAN JAAK PETERSON• Sündis 14. märtsil 1801. aastal
Riias.• (alates 1996. aastast
tähistatakse emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks)
• Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees.
• Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena.
KRISTJAN JAAK PETERSON
• Poiss käis kreiskoolis ja gümnaasiumis.
• Ta oskas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ning vene keelt.
• 1819.-1820. aastatel õppis Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas.
KRISTJAN JAAK PETERSON
• Peterson oli XIX sajandi esimese poole silmapaistvaim lüürik.
• Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis.
• Ta avaldas Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta.
• Tegutses keeleõpetaja ja kirjanikuna.
Petersoni looming
• Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist.
• Tema luuleloomingust on teada 21 luuletust (sh 3 saksakeelset).
• Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid ja pastoraalid.
Petersoni looming
Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul.
Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul.
Peterson oli esimene eestlane, kes oma oodis “Kuu” kuulutas eesti keele ilu ja
eluõigust.Kas siis selle maa keel
laulutuules ei võitaevani tõustes üles
igavesust omale otsida?Siis ma võtan teid,
selge, sinise taevatähed, maa pealt
kõrge isamaa poolerõõmuga vaadates laulda.
Разве родной язык нашНе может, вздымаясь к небуНа крыльях народной песни,Себе обрести бессмертие?
Хочу языком народаВоспеть Вас, ясные звезды,
И, радостью вдохновленный,С земли, охваченной тенью,В небесную высь вглядеться
Petersoni looming
• Petersonist ja tema oodidest algab Eesti lüürika.
• Petersoni käsikirja leidis 1901. aastal Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman.
• Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922.
Petersonile rajati Tartus Toomemäel 1983.aastal
mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans
ja Allan Murdmaa.
Kristjan Jaak Petersoni samba jalam