Download - Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
2
Mida teada saame?
• Kordamine:– organismide energeetika– organismide areng– inimese regulatsioon
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
3
Aine- ja energiavahetus
• Organismid saavad omastada valgusenergiat ja keemilist energiat.
• Autotroofid sünteesivad endale vajalikud orgaanilised ühendid anorgaanilistest ühenditest.
• Heterotroofid saavad vajaliku süsiniku ja energia toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
4
Rakuhingamine
• Glükolüüsil lõhutakse glükoos kaheks kolmesüsinikuliseks ühendiks.
• Tsitraaditsüklis lagundatakse kolmesüsinikulised ühendid CO2-ks.
• Hingamisahelas kasutatakse ära O2 ja energia salvestatakse ATP-sse.
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
5
ATP roll
• ATP on universaalne bioloogilise energia kandja.• ATP lagunemisel katkeb side ühe fosfaatrühmaga.• ATP-d toodetakse mitokondri või kloroplasti
tülakoidi membraanis asuva valgu ATP süntaasi abil.
• ATP süntaasi paneb tööle H+ kontsentratsiooni erinevus kahel pool membraani.
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
6
Anaeroobne glükolüüs
• Ilma hapnikuta saab toota vaid 2 ATP molekuli.• Tulemusena muudetakse püruvaat
etanooliks või piimhappeks. • Anaeroobsele glükolüüsile saavad üle minna
ka päristuumsed organismid, näiteks suure füüsilise koormuse korral.
• Anaeroobne glükolüüs ei ole sama, mis anaeroobne hingamine.
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
7
Fotosüntees
• Fotosüntees on protsess, mille käigus CO2 muudetakse valgusenergiat kasutades orgaanilisteks ühenditeks.
• Fotosüntees toimub kloroplastis.• Valgus- ja pimedusstaadium
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
8
Paljunemine• Mittesuguline paljunemine – uus isend on vanemaga
geneetiliselt identne (näiteks pooldumine, pungumine)
• Suguline paljunemine – kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
9
Rakkude jagunemine
• Mitoosi tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku.
• Meioosi tulemusena on geneetilise materjali hulk tütarrakkudes eellasrakuga võrreldes kaks korda väiksem.
• Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni.
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
(ppronelubio, 2006)
(ppronelubio, 2006)
11
Sugurakkude areng• Spermatogenees on mehe
sugurakkude areng.• Seemnetorukesed –> munandi-
manus (2–3 n) –> seemnejuha –> kusiti e suguti
• Ovogenees on naise sugurakkude areng.
• Munarakud valmivad mõlemas munasarjas vaheldumisi 28-päevaste tsüklitena.
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
12
Viljastumine
• Sugulisel paljunemisel eristatakse kehasisest ja kehavälist viljastumist.
• Inimese viljastumine toimub munajuhas.
• Soo määrab munaraku viljastav seemnerakk.
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
13
Rasestumise vältimine
• Hormonaalsed vahendid• Barjäärimeetod• Emakasisesed meetodid• SOS-pillid• Katkestatud suguühe• Füsioloogiline meetod
Image by Ceridwen
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
14
Suguhaigused
• Nakkused, mis levivad peamiselt seksuaalvahekorra ajal
• Ennetamine: kondoomi kasutamine, seksuaalpartnerite vähesus, regulaarne tervisekontroll, mõnel juhul vaktsineerimine (papilloomiviirus, B-hepatiit) Original by Flegmus
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
15
Sünnieelne areng• Raseduse kestuseks u 40 nädalat• Lõigustumine – eriline rakkude jagunemise viis• Blastotsüst – rakud paigutuvad ümber
põiekeseks• Gastrula – rakud jagunevad lootelehtedesse
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
16
Sünnijärgne areng
• Noorjärk ehk juveniilne arengustaadium
• Suguküpsusjärk ehk generatiivne arengustaadium
• Raukusjärk ehk vananemisperiood
• Surm
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
Original by Jonel Hanopol
17
Organismi regulatsioon
• Organism talitleb kui tervik.• Organismi talitlus vajab stabiilset
sisekeskkonda – homöostaasi.• Regulatsioon toimub närvisüsteemi ja
hormoonide abil.
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
18
Närvisüsteem
KesknärvisüsteemPiirdenärvisüsteem
Sünaps
Närvirakk
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
19
Refleksid
• Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele.• Tingimatud refleksid on tahtele allumatud ja
kaasasündinud.• Tingitud refleksid on kogemuste ja õppimise
varal kujunenud.• Refleksikaar on neuraalne teekond, mida mööda
kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist.
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
20
Kaitsemehhanismid
• Nahk ja limaskestad• Mittespetsiifiline
immuunvastus ehkkaasasündinud immuunsus
• Omandatud immuunsus
Antikeha
Antigeenid
Antigeeni sidumise koht
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
Original by Fvasconcellos
21
Elundkondade koostöö
• Kõige olulisem on hoida veri stabiilsena.• Vajalik on stabiilne ainete kontsentratsioon,
pH ja temperatuur.• Homöostaasi tagavad neerud, kopsud, maks,
pankreas ja nahk.
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker
22
Energiavajadus
• Energiat kulub ainevahetuse põhikäibeks, kehaliseks aktiivsuseks ja seedimiseks.
• Energiat on vaja ka kehatemperatuuri hoidmiseks ehk termoregulatsiooniks.
• Kehamassiindeks (KMI) = kehakaal (kg) / pikkus (m) 2
• Normaalne KMI on 18,5-25.
Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker