TALLINNA ÜLIKOOL
HUMANITAARTEADUSTE INSTITUUT
Eliisabet Haamer
KUJUNDAVA HINDAMISE KAJASTAMINE EESTI MEEDIAS
ÕPETAJATE LEHE 2014. AASTA VÕRGUVÄLJAANDE NÄITEL
Seminaritöö
Juhendaja lektor Halliki Põlda
Tallinn 2015
2
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3
1. Töö teoreetilised lähtekohad .............................................................................................. 6
1.1 Kujundava hindamise mõiste sisu seletus ja kasutamine kooli kontekstis .................. 6
1.2 Meedia mõju ühiskonnale ............................................................................................ 9
2. Metoodika ........................................................................................................................ 11
2.1 Kvalitatiivse uurimismeetodi olemus ja kasutus töö kontekstis ................................ 11
2.2 Valimi kirjeldus .......................................................................................................... 12
3. Uuringu tulemused ........................................................................................................... 15
3.1 Seoses kujundava hindamisega Õpetajate Lehe võrguväljaandes kasutatav sõnavalik
......................................................................................................................................... 15
3.2 Alateemad, mille kaudu kujundavat hindamist Õpetajate Lehe võrguväljaandes
kajastatakse ...................................................................................................................... 16
3.3 Õpetajate Lehe võrguväljaandes kujundava hindamise teemal kõnelevad isikud ..... 17
4. Järeldused ......................................................................................................................... 20
Kokkuvõte ............................................................................................................................ 21
Kasutatud materjalid ............................................................................................................ 22
Kasutatud uurimismaterjal ................................................................................................... 22
Abstract ................................................................................................................................ 23
3
Sissejuhatus
Seminaritöö eesmärgiks on selgitada, kuidas sõnapaari „kujundav
hindamine“ meediaväljaandes Õpetajate Leht kasutatakse, kirjeldada, milliste keeleliste
vahenditega kujundava hindamise teemat kajastatakse ja kes seda teevad. Soovin tööga
välja selgitada, kui oluline ja tähtis on kujundav hindamine eesti ühiskonnas.
Kujundav hindamine on teema, mis on uue, muutunud õpikäsitusega seotult tänapäeva
ühiskonnas väga aktuaalne. Muutunud õpikäsituse eesmärgiks on iga õppija individuaalset
ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse
rakendamine kõigil haridustasemetel ja haridusliikides (Eesti elukestva õppe strateegia
2020). Põhiliselt on teema seotud koolide ja õpetamisega, kuid kasutatakse ka muus
kontekstis (töötajate efektiivsuse suurendamiseks). Kujundava hindamise kasutamise üle
toimub pidev arutelu: miks peaks kasutama, mida annab juurde, millised võivad olla
positiivsed, millised negatiivsed küljed. Meediakanalites on esile kerkinud ka küsimus,
kellele on see peamiselt oluline ja vajalik. Koolides on kujundavat hindamist praktiseerima
asutud ning on väljatöötatud erinevaid aluseid, mille järgi võiks toimuda kujundav
hindamine.
Seminaritöö teema valiku tingis autori erialast lähtuv vajadus teada saada, mida kujundav
hindamine täpselt tähendab ja endas hõlmab ning kuidas kujundavat hindamist
avalikkusele kommunikeeritakse. Teema on oluline ühiskonna seisukohalt ning ka autori
jaoks, kuna on seotud igapäevase tööga.
Lähtuvalt uuringu eesmärgist on uurimisprobleem: „Kuidas kajastab Eesti meedia
kujundava hindamisega seotud teemasid?“
Uurimisprobleemile vastamiseks püstitan järgmised uurimisküsimused:
1) Millist sõnavalikut seoses kujundava hindamisega kasutatakse?
2) Milliste alateemade kaudu kujundavat hindamist meedias kajastatakse?
3) Kes on peamised kõneisikud, kes kujundavast hindamisest meediatekstides
räägivad?
Uuring on eesmärkidest tulenevalt kvalitatiivse iseloomuga ja meediatekstide
4
analüüsimiseks kasutatakse kvalitatiivset sisuanalüüsi. Kvalitatiivne sisuanalüüs
keskendub keele kui kommunikatsioonivahendi tunnusjoontele ning teksti sisule või
kontekstilisele tähendusele (Laherand, 2008: 289). Esmalt valib autor sobivad artiklid
lähtuvalt seatud kriteeriumitest (aeg, sõnapaari olemasolu), seejärel analüüsitakse artiklite
sisu ning uuritakse, millised temaatikad tõstatuvad koos vaatluse all oleva sõnapaariga
„kujundav hindamine“.
Seminaritöö andmed pärinevad meediast ning uurimisobjektiks on terviktekst, mis sisaldab
sõnapaari „kujundav hindamine“. Kvalitatiivse analüüsi käigus leitakse tekstidest
kujundavat hindamist iseloomustavad keelendid, eraldi kategooriatena märgistatakse
kõneisikud.
Uurimismaterjalina kasutatakse Õpetajate Lehe võrguväljaande artikleid. Valimisse
kuuluvad 2014. aasta kevadel ja sügisel avaldatud artiklid, mis sisaldavad sõnapaari
„kujundav hindamine“. Uurimiseks valitakse 6 artiklit, millest osa on kevadel ning osa
sügisel ilmunud. Uuritavateks ajavahemikeks valiti kevad ja sügis, kuna eelduste kohaselt
on seoses kooliaasta alguse ja lõpuga teema nendel ajavahemikel aktuaalseim. Sisestades
internetis otsingusse sõnapaari kujundav hindamine, tuleb enim linke sügiseste ja kevadiste
kuupäevadega (seisuga aprill 2014). Uuritakse, millega ja kellega seoses räägitakse
kujundavast hindamisest, kuidas sellesse suhtutakse, mida arvatakse.
Uurimismaterjaliks on Õpetajate Lehe võrguväljaanne, kuna internetist ja üldse meedias
lihtsalt leitaval ja kiirelt kätte saadaval informatsioonil on inimestele küllaltki suur mõju.
Õpetajate Lehe baasil haridusteemalisi uuringuid pole teadaolevalt enne tehtud, külla aga
on haridusega seotud teemasid uuritud suuremates ajalehtedes ja võrguportaalides
(Terasmees, 2015).
Esimeses peatükis seletatakse ning kirjutatakse lahti, mida tähendab sõnapaar „kujundav
hindamine“, mida selle all täpsemalt mõistetakse. Sõnapaari seletamisel toetutakse
Riiklikule õppekavale ja õpetajakoolituse materjalidele. Samuti seletatakse avaliku meedia
rolli tähenduste mõistmisel ja konstrueerimisel.
Teises peatükis tutvustatakse uurimismeetodit ja kolmas peatükk annab ülevaate uuringu
tulemustest – (metoodiline osa (põhiprobleem, uurimisküsimused, meetod, valim) ja
5
praktiline osa (uurimistulemused)). Autor analüüsib valitud artikleid, annab vastuseid
uurimisküsimustele ning teeb omapoolse järeldused.
Neljandas peatükis hinnatakse saadud tulemuste tähendust ning lisatakse soovitused,
milliseid uurimusi oleks lisaks käesolevale vajalik teha, et kujundav hindamine
laialdasemalt kasutust leiaks.
6
1. Töö teoreetilised lähtekohad
Peatükk koosneb kahest alapeatükist. Esimese peatüki eesmärgiks on avada kujundava
hindamise mõiste taust ja termini kasutus hariduse kontekstis. Kuna uuring on seotud
meedia mõjuga ühiskonnale ja selgitab ning kirjeldab kujundava hindamise kajastamist
ning mõju avalikkusele, siis on teises peatükis on lühike ülevaade meedia mõjust
ühiskonnale.
1.1 Kujundava hindamise mõiste sisu seletus ja kasutamine kooli kontekstis
Kujundavat hindamist on mitmeti mõistetud. Segaduse tekkimisele aitab kaasa lingvistiline
mitmetähenduslikkus. Hindamist mõistame kui tunnustamist ja lugupidamist, teisalt
väljendab see ka suhtumist ja hinnangu andmist, samas tähendab see ka hinna, suuruse,
hulga ja väärtuse kindlaks määramist. Kooli kontekstis seostub hindamine eelkõige
numbrilise hinnanguga. Kujundamine tekitab seose õpetajaga, kes mingite imenippidega
töötleb õpilast, et muuta teda sobivatele kriteeriumitele vastavaks ja n-ö normaalseks
inimeseks. Kujundav hindamine ei ole teatud liiki hindamine, vaid terviklik
õpetamisprotsess, mille igas etapis on kaasatud õppija ning numbrilise hinde või sõnalise
hinnangu asemel kasutatakse enamasti hinnanguvaba tagasisidet. (Feldschmidt, Türk, 2013:
36)
Eesti keeles kasutatakse paralleelselt kujundava hindamisega teisigi mõisteid: õppimist
toetav hindamine, õppimist soodustav hindamine, protsessihindamine, pidevhindamine,
formatiivne hindamine, formeeriv hindamine (Jürimäe, Kärner, Tiisvelt, 2014: 68).
Kujundava hindamise mõistega samaselt kasutatakse küll mitmeid teisi, kuid lähtuvalt töö
mahust uurin vaid konkreetse sõnapaari kasutamist Õpetajate Lehe võrguväljaandes.
Kujundava hindamise all mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus
analüüsitakse õpilaste teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid, käitumist. Kujundava
hindamise käigus antakse tagasisidet seniste tulemuste, samuti ka vajakajäämiste kohta,
innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise
eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige arengu võrdlemisele
varasemate saavutustega. (Põhikooli riiklik õppekava)
7
Kõige täpsemalt öeldes, on kujundav hindamine õppimist toetav hindamine. Kujundav
hindamine tähendab kogu õppeprotsessi hindamist viisil, mis algab ühisest
eesmärgipüstitusest, hõlmab igapäevast suhtluskultuuri, erinevaid info kogumise ja
tagasisidestamise viise. (Jürimäe, Kärner, Tiisvelt, 2014: 5)
Õpilane saab võimaluse protsessi arengus kaasa rääkida. Olles ise olnud õpilane, tean, kui
palju annab motivatsiooni juurde see, kui tunned, et saad ise kooliga seotud asjades kaasa
rääkida ja otsustamises osaled, mitte ei täida vaid kellegi teise esitatud norme.
Kujundava hindamise kasutamine aitab luua tingimused, mille käigus saab õppija ise oma
õppimise eest vastutust võtta, vabaduse oma õppe kavandamises, eesmärgistamises ja
eesmärgi poole liikumise teede valikus kaasa rääkida ning sealhulgas ka ennast hinnata.
See on toeks, et õpilane hakkaks kasutama oma potentsiaali suuremal määral, seaks endale
kõrgemaid ootusi ning püstitaks uusi väljakutseid esitavaid eesmärke. (Jürimäe, Kärner,
Tiisvelt, 2014: 9–10, 70)
Kujundaval hindamisel võib olla suurem mõju ja jõud, kui tavalisel numbrilisel hindamisel.
Sõnal on suur jõud. Oluline on rõhutada seda, milliseks võib inimene saada ning mida
saavutada, kui ta pingutab, mitte seda, mida laiskus ja lohakus endaga kaasa toob. Tuleb
tunnustada arengut ja anda mõista, et ollakse võimeline enamaks, kui seda vaid soovitakse.
Positiivsel ja negatiivsel hinnangul võib olenevalt inimesest olla suurem mõju, kui hindaja
arvata oskab ning seetõttu tasuks alati negatiivse kõrval välja tuua ka midagi positiivset.
(Suur, 2010: 32)
Hindamise puhul võib tihti tekkida küsimus, milline hindamine on teatud eesmärkide puhul
tulemuslikum. Hindamist ei vaadelda kui eraldiseisvat nähtust, vaid kui õppeprotsessi osa.
Tuleb püüda mõista, millised on erinevate hindamistüüpide tagajärjed. Hinnata tuleks
tervikut. Oluline on teadvustada eesmärki, väärtustada analüüsi, hindamisvahendi
valiidsust, näha probleemi, leida üles fookus ning mõelda, mille kohta hindamine andmeid
peaks andma. (Jürimäe, Kärner, Tiisvelt, 2014: 13–15)
Hinde asemel peaks liikumapanevaks jõuks olema õpiõhin ja soov end arendada. Selleks ei
vaja õppija hinnet, vaid toetavat tagasisidet. Õppijale tuleb anda tunne, et ta on väärtuslik
8
igal juhul ja alati, isegi siis, kui õppimine ei lähe kiiresti, kui tehakse vigu ega leita õiget
lahendust, kui ei märgata pisiasju ning kodutöö jääb mõnikord tegemata, kui käitumine
pole alati sobilik. Õppimine toimub kõige paremini siis, kui tuntakse end turvaliselt, mitte
ei ole paanilist hirmu numbri ees, mille vääriliseks peetakse. Kujundav hindamine peaks
olema toeks austuspõhise ja julgustava õpikeskkonna loomisel, kus on ühised eesmärgid,
siht ja soov edasi liikuda. Kujundav hindamine on paindlik õppija vajadustest ning
võimetest lähtuv koostöine õppimine, mille käigus võetakse vastutus oma õppimise ja
õpitegevuse hindamise eest. (Feldschmidt, Türk, 2013: 30–35)
Kujundava hindamise all peetakse silmas hindamist, mille tulemused võimaldavad midagi
muuta ning paremini või teistmoodi õppida. See annab võimaluse oskuste harjutamiseks,
tervikteema ja suurema pildi nägemiseks, õpetaja-õpilase vastastikuseks tagasisideks ja
soorituste parandamiseks. Kujundavat hindamist kasutatakse ka väärtushinnangute ja
käitumise puhul, mis on hea inimese arengule ja eneseanalüüsi võimele – annab oskuse
näha ja mõista oma tegutsemist. Kujundava hindamisega taotletakse õppeprotsessi laiemat
käsitlust ning väärtustamist. See on õppimise ja arenemise puhul toetavaks teguriks nii
tugevamatele kui nõrgematele. (Jürimäe, Kärner, Tiisvelt, 2014: 16,17)
Kujundava hindamise eesmärk on arendada õppija vastutustundlikkust, kaasata last
õppimisprotsessi ning õpetada ennastjuhtivat ning analüüsivat õppijat. Kujundav
hindamine on mõtteviis kui protsess. See on mõtteviis, mis põhineb usul õppija
vastutusvõimesse. Mõtteviisi aluseks on uskumus, et inimene on huvitatud enesearendusest.
Laiemas mõistes on kujundav hindamine õppimise kujundamise protsess õpilase ja õpetaja
koostöös. Kitsamas tähenduses võib seda mõista ka kui pideva tagasiside protsessi, mille
kaugu on õppija teadlik oma õpitulemustest, mõistab oma tugevusi, nõrkusi, ootusi,
edusamme, arengueesmärke ning kavandab edasisi tegevusi. Kujundava hindamise puhul
on oluline: ühiste eesmärkide seadmine, lähtepositsiooni määramine, koostöös õppimine,
kolmesuunaline tagasiside, individuaalsete arengueesmärkide seadmine. Vastutada saab
teadlik õppija, kes on kaasatud eesmärgistamisse ning kes saab vastavat tagasisidet oma
õpitulemuste kohta. Oluline on, et õppijal oleks endasse usku ning ta teaks, mida tuleb teha,
et oma meisterlikkust suurendada. (Feldschmidt, Türk, 2013: 37–45)
Õpilast tuleb julgustada ja suunata vastutust võtma. Ise otsustamine võib alguses õpilase
jaoks keeruline olla, kuna ollakse harjunud, et koolis on otsustajaks õpetaja. Kui õpilast
9
juba algklassides vastutust võtma suunatakse, muutub see loomulikuks osaks igapäevases
koolielus ning tuleb kindlasti kasuks ka eraelus. Kompromisside tegemise ja ühiste
eesmärkide leidmise oskus on igale inimesele kasulikuks omaduseks.
Kujundava hindamise puhul on oluline meeles pidada, et mida kiirem on tagasiside, seda
mõjuvam see on. Oluline oleks, et esimene hinnang tööle või tegevusele tuleks õppijalt
endalt. Tagasisidet andes tuleks olla tasakaalus. Kõigepealt tuleb välja tuua positiivne,
seejärel juhtida tähelepanu puudustele ning anda juhised edasisteks sammudeks. Sooritust
tuleks võrrelda õppija eelmise tööga, vältida tuleb ebamäärasust. (Feldschmidt, Türk, 2013:
61, 62)
Kujundav hindamine on vahend õpiõhina ja -edukuse suurendamiseks. Kõik autorid
leiavad, et kujundav hindamine on õppimist toetav protsess, mis suunatud isikule indu ja
jõudu juurde annab. Õppimist toetav hindamine õpetab inimesele vastutuse võtmist ja
eesmärkide täitmist. Maria Jürimäe, Anita Kärner ja Leelo Tiisvelt (2014) tõid välja, et
kujundavat hindamist on hea kasutada väärtushinnangute ja käitumise puhul. Kujundav
hindamine tuleb kasuks inimese arengule ning aitab mõista oma tegusid ning nende
tagajärgi. Mari-Mall Feldschmidt ja Kersti Türk (2013) leiavad, et kujundav hindamine
aitab õppijal endasse uskuda ning seetõttu rohkem saavutada. Kujundaval hindamisel on
inimesele positiivne mõju.
1.2 Meedia mõju ühiskonnale
Meedia koosneb erinevatest kanalitest, mille eesmärgiks on info edastamine. Meediakanal
on edastamist võimaldav tehniline, ideoloogiline keskkond. Meedia liigitub uudismeediaks
(maailmas toimuv nii paberkandjal kui veebis), osalusmeediaks (tagasiside
institutsioonidele), sotsiaalmeediaks (internetikeskkonnas suhtlemine) ja traditsioonilisteks
meediumiteks (ajalehed, ajakirjad, raadiojaamad, telekanalid). (Aava, Salumäe, 2013: 26–
28)
Kogeme iga päeva üldjuhul väikeseid meedia-poolseid mõjutusi ning meie meeled on täis
meediast saadud informatsiooni ja emotsioone. Elame meediateadetest küllastunud
10
maailmas. Meedial on võim ja efektiivsus avaldada (planeeritud) mõju erinevate
eesmärkide saavutamiseks. Massikommunikatsioon mõjutab erinevail tasandeil nii
üksikisikuid kui suuremaid gruppe ning institutsioone. (McQuail, 2003: 374,379)
Tajume ja kirjeldame maailma keele vahendusel – peegeldame, mõtestame, uuendame,
muudame sotsiaalset tegelikkust ning anname teistele edasi. Uus teadmine aktsepteeritakse,
võetakse kasutusele, see muutub ametlikuks ning seda hakatakse kajastama meedias.
Näeme maailma sellisena, nagu sündmusi meediapildis kajastatakse. Arusaamad kujunevad
loojate ja vastuvõtjate koostoimes. (Aava, Salumäe, 2013: 15–18)
Meedial on majanduslik hind ja väärtus, ta on allutatud poliitilisele, majanduslikule ja
juriidilisele regulatsioonile. Massimeedia võimu aspektideks on avalikkuse tähelepanu
köitmine/suunamine, veenmine, arvamuste ja uskumuste kujundamine, käitumise
mõjutamine, reaalsuse määratluste korrastamine, staatuse ja legitiimsuse kinnistamine,
kiire ja laiaulatuslik informeerimine. (McQuail, 2003: 63)
Tänapäeva ühiskonnas on info- ja kommunikatsioonivahendid lahutamatuks osaks elus.
Kõik ilmas toimuv on loetav ning kuuldav vaid mõne hetkega. Teave ja informatsioon
ümbritsevast kujundab mõtlemist, arvamust, tegutsemist. Meedia on võimas vahend, mille
oma igapäevaseks lahutamatuke partneriks oleme võtnud.
11
2. Metoodika
Peatükis annan ülevaate töös kasutatud uurimismeetodist ning kirjeldan valimit. Uuring on
kvalitatiivse iseloomuga ja meediatekstide analüüsimiseks kasutan kvalitatiivset
sisuanalüüsi.
2.1 Kvalitatiivse uurimismeetodi olemus ja kasutus töö kontekstis
Kvalitatiivne uurimus on tervikut haarav teadmise hankimine, mille käigus andmed
kogutakse loomulikus ja tegelikus olukorras. Teadmiste kogumisel eelistatakse kirjalikule
testile vaatlust, vestlust reaalse isikuga. Kvalitatiivse uurimismeetodi puhul kasutatakse
tihti induktiivset analüüsi, et esile tuua ootamatuid asjaolusid ning leida, mitte uurijana
määrata, mis on oluline. Uurimisobjekte ei valita juhusliku valimi menetluse teel, vaid
eesmärgipäraselt. Uurimuse kava kujuneb üldiselt uurimise käigus ning uurimus viiakse
läbi paindlikult, olusid arvestades. (Hirsjärvi, Remes, Sajavaara, 2010: 155)
Kvalitatiivse uurimismeetodi puhul püütakse leida vastust küsimusele miks. Andmete
kogumiseks kasutatakse tavaliselt vaatlust, intervjuud või dokumentide analüüsi.
Kvalitatiivse uurimuse puhul püütakse nähtusi mõista lõdvalt struktureeritud, pigem
sõnaliste andmete kui mõõtmise kaudu ning analüüs on tõlgendav ja subjektiivne.
(Laherand, 2008: 15, 16)
Kvalitatiivse uurimuse peamiseks lähtekohaks on tegelik elu ja selle kirjeldamine. Selles
uurimismeetodis sisaldub mõte, et tegelikkus on mitmekesine, kuid uurimuses tuleb siiski
tähelepanu pöörata sellele, et tegelikkust ei saa otseselt osadeks lõhkuda, vaid näha, kuidas
sündmused üksteist kujundavad. Kvalitatiivses uurimuses taotletakse objekti uurimist
võimalikult tervikuna. Olulisel kohal on väärtuselised lähtekohad, kuna väärtused
kujundavad seda, kuidas mõistame uuritavaid nähtusi. Kvalitatiivses uurimuses püütakse
eelkõige leida ja avalikkuse ette tuua tõsiasju, mitte tõestada juba olemasolevaid väiteid.
(Hirsjärvi, Remes, Sajavaara, 2010: 152)
Kvalitatiivne sisuanalüüs keskendub keele kui kommunikatsioonivahendi tunnusjoontele
ning teksti sisule või kontekstilisele tähendusele. Tekstiandmed võivad pärineda mitmetest
12
erinevatest kohtadest: narratiividest, poolstruktureeritud küsimustikest, intervjuudest,
arutlustest, vaatlustest, trükistest (artiklid, raamatud, juhendid). Kvalitatiivne sisuanalüüs ei
piirdu sõnade loendamisega, vaid uurib keelt intensiivselt. (Laherand, 2008: 289 – 290)
Kvalitatiivset uurimistööd ei saa iseloomustada tema valik teatud meetodite üle, kuid see
eeldab teistsugust uurimuse mõistmist. Kvalitatiivsed uuringud kujutavad konkreetset
arusaama probleemi ja meetodi seotusest. Vaid väga piiratud rada mööda on see kooskõlas
uuringu loogilisusega ning uuringu protsessi saab paigutada kontseptuaalsete, metoodiliste
ja empiiriliste sammude sirgjoonelisele jadale. (Flick, 2006: 97–98)
Kvalitatiivse uurimuse puhul ei ole rõhuasetus lugejale tulemuste esitamisel, vaid
uurijapoolsel vaatlusmaterjali analüüsil nii temaatiliselt kui mõisteliselt. Uurimus kulgeb
üksikutest tähelepanekutest üldisema suunas. Protsessis lähtutakse empiirilisest materjalist,
tõlgendatakse seda ning tuuakse analüüsi, võrdluste abil esile tähelepanuväärsemad teemad
uuritava vaatluspunktideks. Kvalitatiivses uurimuses seondub tihe ainestiku kirjeldus
teadusliku arutlusega. Uurimistulemuste esitus ja arutelu on paindlik. Peamiseks
ajavormiks on olevik ja autor võib esineda mina-vormis eriti lõikudes, kus on juttu sellest,
kuidas uurimust koostati. (Hirsjärvi, Remes, Sajavaara, 2010: 243–246)
2.2 Valimi kirjeldus
Uurimusliku osa jaoks valisin välja kuus artiklit, millest kaks on perioodist aprill-mai 2014
ning neli august-november 2014. Algselt oli plaanis valida artiklid perioodidest märts-mai
ja september-november, kuna arvasin, et neil perioodidel on kajastatavus seoses kooliaasta
alguse ja lõpuga suurim, kuid esimeses perioodis artiklite vähesuse ning teises perioodis
sisu olulisuse ning informatiivsuse tõttu, muutsin ajavahemikke. Kuigi artikleid oli vähe,
arvestades seda, et uurimisallikaks oli Õpetajate Leht, mis peaks teemat enim käsitlema,
otsustasin töö mahtu arvestades uuringut mitte suurendada ning kasutada otsingus siiski
vaid algselt valitud sõnapaari, jättes sünonüümid kõrvale.
Otsitavaks sõnapaariks oli „kujundav hindamine“ ning seega vaatasin artikleid, kus lisaks
13
sünonüümsetele sõnapaaridele antud sõnapaar kindlasti esines. Kevadel oli sõnapaari
kajastavate artiklite valik kesine ning töösse valitud artiklid olidki pea ainukesed. 2014.
aasta 23. aprillil ilmus artikkel „Parimate praktikate koostööpäev ärgitas tõsist arutelu“ ja
16. mail „Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine“.
Aprilli artikkel kajastab toimunud koostööpäeva, kus arutleti, kuidas tõsta õpimotivatsiooni,
muuta koolipäeva ja -tunnid huvitavamaks ja kaasahaaravamaks, kuidas julgustada lapsi
katsetama ning kujundava hindamise ehk õppimist toetava hindamise olulisusest. Artikkel
on õpetajatest ja nende vahel toimunud aruteludest. Maikuu artikkel räägib toimunud
õppematerjalide tutvustamise üritusest. Õppematerjal kujundavast hindamisest hõlmab
endas suure hulga haridusteadlaste arutelusid ja näpunäiteid. Üks õppematerjali autoritest,
Anita Kärner arvas, et kujundavat hindamist võiks nimetada mõttekaks õppimiseks ja
hindamiseks.
Sügisel ilmunud artiklitest valisin koolieluga seoses kõige olulisema sisuga ja probleemiga
artiklid. 2014. aasta 22. augustil ilmus artikkel hindamisest ja hinnangutest „Millal hinnata
ja millal anda hinnanguid“, 5. septembril räägiti artiklis „Kool olgu kogukondlik
organisatsioon“ kooli arenemisest ülesandeid täitvast institutsioonist kogukondlikuks
organisatsiooniks, 26. septembril ilmus artikkel „Muusikaõpetus – kas hinnata või
arvestada?“, mis käsitleb minu jaoks probleemi kõigi andeainetega seoses ja viimasena
valitud artikkel avaldati 21 .novembril, mis annab edasi kooliõpetaja arvamuse kaasava
hariduse kohta.
Augustikuu artiklis arutletakse, kas numbriline hinne on õpilase jaoks samaväärset teavet
edastav kui kirjalik/suuline tagasiside. Jooksev tagasiside tunni jooksul annab õpilasele
tööindu juurde ning paneb pingutama. Õpilastel tuleks lasta ka üksteist suulise
kommentaariga hinnata, suunata. Ülesannetesse tuleks tuua sisse rohkem lõimingut ja
elulisust, et teave õpilasele arusaadav ja meeldejäävam oleks. 5. septembri artiklis avaldab
Huvitava Kooli nõukoja liige Liina Hirv arvamust, et kooli huvitavamaks muutmiseks
tuleb koolil saada kogukondlikuks organisatsiooniks, mis toimib kõigi liikmete osalusel.
Kaasatud peaksid olema lisaks juhtkonnale, õpetajatele ja õpilastele ka vanemad.
Huvitavama ja parema kooli loomisel aitab suurel määral kaasa vanemate kaasamine
14
erinevates ainetes igapäevaste erialade tutvustamisse. Olulisel kohal on kujundav
hindamine, mis loob õpilasele vabama ja arengut toetavama keskkonna. Teises septembri
artiklis püstitatakse küsimus, mis tegelikult puudutab kõiki andeaineid: kas
muusikaõpetuses tuleks hinnata või arvestada. Kaarli kooli lasteaia muusikaõpetaja Kaili
Tšernov kaitses 2014. aastal magistritöö teemal „Hindamine muusikaõpetuses“, mille
käigus viis gümnaasiumiõpilaste seas läbi küsitluse. Korraldatud uuringust selgust, et
hindamise puhul peaksid hinnatavateks ülesanneteks olema kontrolltööd, heliloojate kohta
esitlused jms, mitte musikaalsus, laulmine, pillimäng. Hindamine peaks toetama õpilase
loovust, õppe- ja kasvatuseesmärke. Esmatähtis on innustamine ja julgustamine.
Novembris avaldab Tartu Kivilinna kooli õpetaja Elma Piirimägi arvamust, et õpetaja
vajab kaasava hariduse elluviimiseks rohkem koolitust ning laps mõnigi laps abiõpetajat.
Koolitundide huvitavamaks ja elulisemaks muutmiseks on klassiruumi loodud keskused,
kus lapsed saavad valida oma tasemele vastava ülesande. Palju tuuakse sisse elulisi
olukordi ning arutletakse ja luuakse seoseid igapäevaga. Abiõpetaja olemasolu on laste ja
õpetaja töö efektiivsuse suurendamiseks väga kasulik ja vajalik. Tähtis on, et laps tunneks
rõõmu toimetulekust ja kujundav hindamine mängib selles osas suurt rolli.
15
3. Uuringu tulemused
Töös tõstatatud uurimisprobleem oli, kuidas kajastab Eesti meedia kujundava hindamisega
seotud teemasid ning sellest tulenevalt esitati uurimisküsimused:
1) Millist sõnavalikut seoses kujundava hindamisega kasutatakse?
2) Milliste alateemade kaudu kujundavat hindamist meedias kajastatakse?
3) Kes on peamised kõneisikud, kes kujundavast hindamisest meediatekstides
räägivad?
Töö selguse huvides esitan analüüsi tulemused uurimisküsimuste kaup.
3.1 Seoses kujundava hindamisega Õpetajate Lehe võrguväljaandes kasutatav sõnavalik
Esimeses peatükis selgus, et kujundav hindamine on sõnapaar, mille lahti mõtestamiseks ja
seletamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid väljendeid. Artiklites oli seoses kujundava
hindamisega sõnavalikus ka väljendeid „õppimist toetav hindamine“, „mõttekas
hindamine“. Kujundav hindamine on seotud uuenduslikkuse ja eduga. Seoses kujundava
hindamisega räägitakse ka uurimuslikust ja elukestvast õppest, mille näol on tegu
metafooridega, mis seostuvad haridusinnovatsiooni ja uue õpikäsitusega (Eesti elukestva
õppe strateegia 2020). Räägitakse, et tuleks jagada üksteisele häid näiteid koolidest, kus
erinevad süsteemid, sealhulgas kujundav hindamine juba toimivad, kuna head näited on
toimivad soodustava tegurina. Kõige rohkem kasutati artiklites epiteete, millest enim
esines „kujundav hindamine“. Artiklitest leidsin mitmeid isikustamisi, mille kaudu langes
n-ö vastutus isikuliselt ära, nt „koostööpäev ärgitas“, „koolid saaksid õppida ja otsustada“,
„töötoad, mis keskendusid“, „kõnelev õppematerjal“. Uue ja praegu kehtiva õpikäsituse
erinevus tuuakse sisse halvustaval toonil „on vaja muuta koolisüsteemi põhielemente, mis
on pärit tööstusrevolutsiooni ajast“. Samuti halvustatakse eelmist õpikorda: „süsteem on
sobiv liinitööliste ettevalmistamiseks, kuid tänapäeva ühiskond vajab teistsuguste oskuste
inimesi“, millega vastandatakse liinitöölised tänapäeva n-ö ettevõtjate põlvkonnaga.
Kõnelevad isikud, kes kujundava hindamisega juba kokku on puutunud, eksponeerivad
seda üldiselt positiivsel toonil. Kujundav hindamine on arengule kaasa aitav ning edasiviiv
hindamise viis.
16
3.2 Alateemad, mille kaudu kujundavat hindamist Õpetajate Lehe võrguväljaandes kajastatakse
Uuringust selgus, et kujundavat hindamist kajastatakse meediaväljaandes Õpetajate Leht
peamiselt seoses toimunud konverentsidega („Parimate praktikate koostööpäev ärgitas
tõsist arutelu“), õpetajate ja tundide külastamisega („Kaasav kool: õpetaja vajab koolitus ja
laps abiõpetajat“), arvamus- ja hariduslugudega („Muusikaõpetus – kas hinnata või
arvestada?“, „Millal hinnata ja millal anda hinnanguid?“, „Kool olgu kogukondlik
organisatsioon“), õppematerjalide esitlusega („Kujundav hindamine kui õppimist toetav
hindamine“). Artiklid liigitusid: üldharidus (4 artiklit), arvamus (1 artikkel) ja kõrgharidus,
uudised (1 artikkel). Järgnevalt toon välja artiklite peateemad.
2014. aasta aprillis ilmus artikkel „Parimate praktikate koostööpäev ärgitas tõsist arutelu“,
mis räägib toimunud konverentsist, kus haridustöötajad said kuulata ettekandeid ning
osaleda aruteludes, mille peamiseks teemaks oli kooli huvitavamaks muutmine (nt
ettekanne „Kas meie kool on huvitav?“). Konverentsi põhiosaks olid töötoad, kus
teemavalikus olid koolide kogemused kujundava hindamise, uurimusliku õppe, elukestva
õppe ja karjääri planeerimise rakendamisel. Teemad avati ka paneeldiskussiooni kaudu.
Veel oli koolitustest juttu artiklis „Kaasav kool: õpetaja vajab koolitust ja laps abiõpetajat“,
kus leiti, et õpetaja vajab kujundava hindamise, kui mitmete jaoks veel uue ja raskena
tunduva rakendamiseks rohkem koolitust. Seotuna koolitusteemaga tõstatus ka „huvitava
kooli“ teema (näide 1), mida seostati uuendusliku, nn uurimusliku õppega.
(1) Suurel neljapäeval Tartus toimunud Huvitava Kooli parimate praktikate päeval
jagasid õpetajad uuenduslikke kogemusi ja edulugusid uurimuslikust õppest,
kujundavast hindamisest ning elukestvast õppest ja karjääriplaneerimisest. (ÕPL
23.04.2014)
Arvamusloos „Kool olgu kogukondlik organisatsioon“ avaldab Huvitava Kooli nõukoja
liige Liina Hirv mõtteid kooli toimimisest ühtse organisatsioonina. Arvamusloos tõstatud
peamine teema on kooli kui ülesandeid täitva institutsiooni muutmise vajalikkus. Artikli
autor on arvamusel, et organisatsioon peab toimima kõigi liikmete ühisel osalusel ning
igakülgsel panusel (näide 2).
17
(2) Kool ei tohiks olla lihtsalt õppekava täitmise funktsiooniga asutus, vaid kooslus,
mis püüdleb õpilastele maksimaalseid arenguvõimalusi pakkuva keskkonna
loomise poole. (ÕPL 05.09.2014)
Kujundava hindamise teemat kajastatakse seoses toimunud õpetajakoolituse
õppematerjalide esitlustega. Mais avaldatud artiklis „Kujundav hindamine kui õppimist
toetav hindamine“ teavitatakse loodud õppematerjalidest ning augustis arutleb üks
õppematerjali „Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine“ autoritest Anita
Kärner põhjalikumalt hindamise ja hinnangute teemal („Millal hinnata ja millal anda
hinnanguid?“).
Teine artikkel, mille pealkirjas kohe küsimus tõstatatakse „Muusikaõpetus – kas hinnata
või arvestada?“, ilmus septembris. Autor avab aine hindamise/arvestamine ning
muusikaaine õpetamisel erikohtlemise tuginedes peamiselt tema poolt õpilaste seas läbi
viidud uuringule, mis on hea selleks, et teada, mida õpilased ise süsteemist arvavad.
Novembri artikkel „Kaasav kool: õpetaja vajab koolitust ja laps abiõpetajat“ on üles
ehitatud küsimus-vastus süsteemile. Autor külastas Hea Alguse õpetajat koolitunnis ning
viis temaga hiljem läbi intervjuu, kus tõstatati peamisel küsimusi õpetaja igapäevatöö
kohta.
Peamiselt tõstatusid teemad kujundava hindamise vajalikkusest, koostööst, lisakoolituste
võimaldamisest ja lapsele maksimaalsete arenguvõimaluste võimaldamisest. Teemade
avamine toimus peamiselt küsimuste kaudu. Miks? Millal? Kuidas? Artiklites kõnelenud
isikud andsid neile küsimustele mitmeid vastuseid ning püstitasid omakorda uued teistele
edasi mõtlemiseks.
3.3 Õpetajate Lehe võrguväljaandes kujundava hindamise teemal kõnelevad isikud
Peamised kõneisikud, kes kujundava hindamisega seoses Õpetajate Lehe meediatekstides
sõna võtavad, on õpetajad, haridusteadlased ja programmiga Huvitav Kool seotud isikud.
18
Huvitav Kool on haridus- ja teadusministeeriumi algatus, mille kaudu peegeldataks
ühiskonna ootusi koolile ja haridusele ning tegeletakse kooli huvitavamaks muutmisega nii
õpilaste, õpetajate ja vanema jaoks. Eesmärgiks on ärgitada koostööd ja uudishimu.
Valitud artiklites võtavad kujundava hindamise teemal sõna või teevad ülevaateid algatuse
Huvitav Kool koordinaator Pille Liblik ja nõukoja liige Liina Hirv, Hea Alguse
koolituskeskuse õpetaja Elma Piirimägi, Kaarli kooli lasteaia muusikaõpetaja Kaili
Tšernov, Tartu Ülikooli haridusuuringute peaspetsialist Anita Kärner, Tartu Ülikooli
haridusteadlased Juta Jaani ja Maria Jürimäe, Tartu Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin
Lukk, saate „Rakett 69“ 1. hooaja võitja ning praegune teadustoimetaja Juhan Koppel.
Artiklis „Parimate praktikate koostööpäev ärgitas tõsist arutelu“ on päeva avajana sisse
toodud ekspert haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. Tartu Kivilinna
gümnaasiumi direktor Karin Lukk leiab, et positiivseks edasiminekuks on vaja muuta
koolisüsteemi põhielemente: täpne ajaline graafik, koondumine gruppideks, kõigile
ühesugused tegevused. Tuleks proovida rohkem õpet väljaspool klassiruumi ja luua vabam
keskkond. Samas artiklis on ka Tartu Ülikooli haridusteadlased Juta Jaani ja Maria Jürimäe,
kes julgustavad õpetajaid kujundavat hindamist proovima.
Hea Alguse õpetaja Elma Piirimägi leiab artiklis „Kaasav kool: õpetaja vajab koolitust ja
laps abiõpetajat“, et olulisel kohal on koostöö õpetajate, õpilaste ja vanemate vahel. Kõigi
üksuste ühisel jõul saab koolist paik, kus alati on hea olla. Hindamise puhul on tähtis, et
laps tunneks rõõmu jõukohase ülesandega toimetulekust. Õpetaja Elma Piirimägi on väga
kujundava hindamise poolt, kuid leiab, et see võib õpetaja jaoks üsna raske ja aega nõudev
olla.
Kaarli kooli lasteaia muusikaõpetaja Kaili Tšernov arvab artiklis „Muusikaõpetus – kas
hinnata või arvestada?“, et kuigi tema tehtud uuringust selgub, et gümnaasiumiõpilased
eelistavad pigem hindamist kirjalike tööde järgi, sobib kasutada ka kujundavat hindamist.
Muusikaõpetuse eesmärgiks peaks ennekõike olema õpilaste innustamine aktiivsele
musitseerimisele, et neil tekiks huvi ja armastus muusika vastu.
19
Huvitava Kooli nõukoja liige Liina Hirv toob artiklis „Kool olgu kogukondlik
organisatsioon“ välja, et meelevaldselt tõlgendatavale numbrilisele hinnangule tuleks
eelistada kujundavat hindamist, mis hõlmab endas põhjalikku tagasisidet. Hinnetest ja
hindamisest peaks saama õppeprotsessi toetav tööriist. Takistuseks võib siinkohal olla
lapsevanem, kes soovib näha kindlat numbrit. Muuta tuleks kõigipoolset hoiakut ja
suhtumist ning mõista, et kujundav hindamine ehk selgitav tagasiside annab palju parema
ülevaate, teadlikkuse ja arusaama, mida laps tegelikult juba oskab ning mis on veel puudu,
millele tähelepanu pöörata.
Väga olulise probleemi tõi artiklis „Parimate praktikate koostööpäev ärgitas tõsist
arutelu“ välja saate „Rakett 69“ 1. hooaja võitja Juhan Koppel, kelle sõnul on Eesti kooli
murekohaks liigne faktide ja teooria õppimine ning vähene teadmiste praktiline
rakendamine. Õpilased ei julge katsetada ega vigu teha. Tundidesse tuleb tuua rohkem
elulisust ja praktilist toimetamist.
Tartu Ülikooli haridusuuringute peaspetsialist Anita Kärner on loonud koostöös Maria
Jürimäe, Leelo Tiisvelti ja Tiiu Kuurmega õppematerjali „Kujundav hindamine kui
õppimist toetav hindamine“, mille esitlusest on põgusalt juttu artiklis „Kujundav
hindamine kui õppimist toetav hindamine“. Materjal on eelkõige suunatud õpetajakoolituse
üliõpilastele, kuid sobib igati ka tegevõpetajatele, haridusametnikele ja lapsevanematele.
Artiklis „Millal hinnata ja millal anda hinnanguid?“ leiab Kärner, et sisuka tagasiside
andmist soodustab õpetajate omavaheline koostöö. Kujundav hindamine toimib hästi siis,
kui klassikeskkonnas analüüsitakse, sünteesitakse ja luuakse. Õpetaja on õppeprotsessi
suunaja, juhendaja ja õpilast toetav partner. Oluline on, et õpilane teaks ja teadvustaks
õppimise ja hindamise eesmärki.
Huvitava Kooli algatused koordinaator Pille Liblik nendib artiklis „Parimate praktikate
koostööpäev ärgitas tõsist arutelu“, et õpetajad tajuvad oma jõudu ja rolli ning vajadust
muutuste järele.
20
4. Järeldused
Uuringutulemused näitavad, et kujundava hindamise kohta oli Õpetajate Lehes artikleid
võrdlemisi vähe, kuigi artiklid on valitud perioodist, mis kujundav hindamine aktuaalsust
kogus ning tegemist on lehega, mis teemat enim kajastada võiks.
Selgus, et lisaks sõnapaaril „kujundav hindamine“ on mitmeid sünonüüme, mille kaudu
proovitakse tähendust ja tegevust kõige täpsemalt ja paremini kokku viia. Nii nimetatakse
kujundavad hindamist ka õppimist toetavaks hindamiseks ja mõttekaks õppimiseks.
Kujundava hindamisega tõstatuvad ka teemad uurimusliku ja elukestva õppe kohta.
Haridusedendajad peavad kujundavat hindamist õpilase maksimaalse arengu jaoks
vajalikuks.
Kujundava hindamise teemal kõnelevad enim algatusega „Huvitav Kool“ seotud isikud.
Nähakse tungivat vajadust õppekorralduse muutmiseks ning uue õpikäsituse elluviimiseks,
ühiskonnas toimuvad muutused peavad kajastuma ka koolide töös. Kujundav hindamine on
üks muutus uue õpikäsituse suunas.
Kõik arvamused ja kogemused, mis artiklite vahendusel jagatud, on kasulikud ja huvitavad.
Domineerima jäi Tartu Ülikooli haridusuuringute peaspetsialist Anita Kärner, kes artiklis
mõtiskles sügavalt selle üle, kuidas tööd klassiga läbi viia. Olulise mõtte käis välja ka
„Rakett 69“ 1. hooaja võitja Juhan Koppel, kes vaatas asja justkui läbi õpilase pilgu, kes
soovib, et kool annaks talle midagi muud, kui vaid faktiteadmisi. Artiklites ei olnud sõna
lapsevanemal ja tegelikult ka koolis õppival õpilasel, kelle seisukohti ja arvamusi oleks hea
teada.
21
Kokkuvõte
Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine on abiks õpilase kujunemisele ja
arengule. See on oluline vahend edasiminekuks ning edasipüüdliku õpilase kasvatamiseks.
Kujundava hindamise puhul on oluline, et õpilane on protsessi osa ning väärtustab ja näeb
tehtavaid samme. Suur roll on vahetul tagasisidel nii õpetaja kui õpilase poolt.
Kujundav hindamine kajastub Õpetajate Lehe võrguväljaandes peamiselt läbi toimunud
konverentside, õppematerjalide esitluste, arvamusartiklite. Sõna on haridustöötajatel,
mitmetel algatustega Huvitav Kool ja Hea Algus seotud isikutel (koordinaatorid) ning
õpetajatel. Kõneledes kujundavast hindamisest, nähakse selles väga positiivset ja
edasiviivat muutust n-ö iganenud koolielus.
Kujundav hindamine on protsess, mis saab toimida kõigi põhiliste osapoolte (õpetaja,
õpilane, lapsevanem) koostööl. Vastastikusel toimimisel on kujundaval hindamisel oodatud
positiivne ja abistav mõju. Teemat annaks edasi uurida, kui laiendada valimit, jälgida
kujundava hindamisega seonduvat peavoolu meedias ja kaasata otsingusõnadena ka töö
teoreetilises osas nimetatud sünonüüme.
22
Kasutatud materjalid
Aava, Katrin; Salumäe, Ülle 2013. Meedia ja mõjutamine. Tallinn: Künnimees.
Feldschmidt, Mari-Mall; Türk, Kersti 2013. Õhinapõhine kool. Kujundava ja
sisehindamise käsiraamat. Tartu: Atlex.
Flick, Uwe 2006. An Introduction to Qualitative Research. (3. ed) Sage Publication.
Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko; Sajavaara, Paula 2010. Uuri ja kirjuta. (2. tr) Tartu: Greif.
Jürimäe, Maria; Kärner, Anita; Tiisvelt, Leelo 2014. Kujundav hindamine kui õppimist
toetav hindamine: õpetajakoolituse õppematerjal. Eesti Ülikoolide Kirjastus.
Laherand, Meri-Liis 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. Tartu: Sulesepp.
McQuail, Denis 2003. Massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Greif.
Suur, Ülle 2010. Ellujäämine õpetajana. Harjumaa: Kentaur.
Eesti elukestva õppe strateegia 2020.
https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf (6.09.2015)
Terasmees, Ingel 2015. Haridusliku erivajaduse diskursuse konstrueerimine Eesti
trükimeedias Postimehe arvamuslugude näitel. Tallinna Ülikool: Magistritöö.
Põhikooli riiklik õppekava 2010. https://www.riigiteataja.ee/akt/13273133 (11.12.2014)
Kasutatud uurimismaterjal
Hirv, Liina 2014. Kool olgu kogukondlik organisatsioon. http://opleht.ee/17324-kool-olgu-
kogukondlik-organisatsioon/ (20.12.2014)
Juurak, Raivo 2014. Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine.
http://opleht.ee/15571-kujundav-hindamine-kui-oppimist-toetav-hindamine/ (20.12.2014)
Kärner, Anita 2014. Millal hinnata ja millal anda hinnanguid? http://opleht.ee/17057-
millal-hinnata-ja-millal-anda-hinnanguid/ (20.12.2014)
Lillemaa, Sandra 2014. Parimate praktikate koostööpäev ärgitas tõsist arutelu.
http://opleht.ee/15090-parimate-praktikate-koostoopaev-argitas-tosist-arutelu/ (20.12.2014)
Schmidt, Taimi 2014. Kaasav kool: õpetaja vajab koolitust ja laps abiõpetajat.
http://opleht.ee/19159-kaasav-kool-opetaja-vajab-koolitust-ja-laps-abiopetajat/ (20.12.2014)
Tšernov, Kaili 2014. Muusikaõpetus – kas hinnata või arvestada? http://opleht.ee/17769-
muusikaopetus-kas-hinnata-voi-arvestada/ (20.12.2014)
23
Abstract
THE APPEARANCE OF FORMATIVE ASSESSMENT IN ESTONIAN MEDIA ON
THE EXAMPLE OF 2014 ONLINE EDITION ÕPETAJATE LEHT
The current research is about formative assessment. The aim of the present work is to find
out how the word pair „formative assessment“ is used in the media, particularly in
Õpetajate Leht and also to describe the main speakers and topics around the theme. The
main question posed by this study is „How Estonian media is reflecting the subjects that
are related to the formative assessment?“. In order to answer this, three following research
questions were stated: 1) Which figuers of speech are mostly used in the articles about
formative assessment? 2) Which subtopics are used to open the subject? 3) Who are the
main spokespersons for the subject? The study is based on qualitative research.
Formative assessment can be considered as a learning supportive assessment. It means
giving constant feedback, making arrangements and noticing the results. Formative
assessment is based on supporting each persons individual development and assessment of
the progress. The most important is the immediate feedback from students about the
learning process as well as the teachers opinion.
The study is about formative assessment, but it is based on how the media is constructing it.
Nowadays the media plays a big part of our lives. Media has influence on us in the ways
we do not even know. Our minds are full of information and emotions coming from the
media. We see the world for how it is exposed to us. Things we read and see every day
give us different knowledge.
The results of the study showed that formative assessment is related to many other themes.
With formative assessment there were also themes like the exploratory study and lifelong
learning. Formative assessment was mostly covered in the articles about new learning
material and educational conferences. The main spokesmen of the subject were teachers
and scientist.
24
Formative assessment is quite a new thing. It is a part of rebuilding our school evaluation
system. Formative assessment rises learning motivation and makes students feel more open
and confident about their knowledges.