![Page 1: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/1.jpg)
Loodusliku valiku objektidKohastumuste tekkemehhanismid
3.03.14Monika Karmin
![Page 2: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/2.jpg)
Loodusliku valiku teooria selgitab nii evolutsiooni protsessi kui kohastumise eesmärki
Protsess – päritavad tunnused, mis annavad sigimiseelise, kogunevad looduslikes populatsioonides. Seetõttu näib, nagu oleksid organismid ideaalselt disainitud oma elukeskkonnas hakkama saamiseks. Nad on sellised ainult sel määral, kuivõrd see on aidanud neil rohkem järglasi saada.
![Page 3: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/3.jpg)
pilt: West&Gardner 2010 Altruism, Spite, and Greenbeards. Science 327, 1341
![Page 4: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/4.jpg)
Moodne süntees
R.A. Fisher ühendas darwinistliku loodusliku valiku mendelliku geneetikaga, seletades tunnuste muutumist põlvkonade lõikes alleelisageduste muutusena populatsioonis. Kohastumiste
tekkimise protsess - looduslik valikeesmärk - individuaalse kohastumuse
maksimeerimine.
![Page 5: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/5.jpg)
Loodusliku valiku objekt, 2 tähendust: • Objekt, mille sagedus LV toimel muutub
• Selleks et millegi sagedust saaks põlvkonniti muuta peab ta olema piisavalt kestev – geen.
• Geen pole paljas, ta on isendi sees ja saab paljuneda ainult koos indiviidiga.
• Objekt, kes LV tulemusena adapteerub.
nukleotiid:
geen:
rakk:
organ::
organism:
populatsioon:
liik:
perekond:
....
![Page 6: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/6.jpg)
Klassikaline rühmavalik toimib ainult kunstliku valiku tingimustes
• 1 Valiti rohkem mune munevaid gruppe, mitte üksikuid linde. Keskmine munasaak tõusis 5 põlvkonnaga 2X.
![Page 7: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/7.jpg)
Klassikaline rühmavalik toimib ainult kunstliku valiku tingimustes 2
• Valiti madala ja kõrge sigivusega jahumardika rühmi
![Page 8: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/8.jpg)
Konflikt rühmavaliku ja isendite valiku vahel
• Altruistlik käitumine suurendab vastuvõtja järglaste arvu ja kahandab altruisti järglaste arvu.
altruistid
isekad
aeg
![Page 9: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/9.jpg)
Konflikt rühmavaliku ja isendite valiku vahel
Altruismil on hind. Kui altruist aitab egoisti, siis saab sellest kasu ainult egoist.Egoistide migratsioon viib lõpuks kõigi altruistlike populatsioonide väljasuremisele
![Page 10: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/10.jpg)
Näiteid altruistlikust käitumisest:
• Looduses palju
-ühiselulised putukad
-220 linnuliiki kasutab pesal
abistajaid
-häiresignaalid
-bakterid lüüsuvad, et vabastada
bakteriotsiine
-ainuraksete limaseente
hulkraksed viljakehad
araabia vadavilbas
![Page 11: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/11.jpg)
Kaasuv kohasus
• Hamilton - kaasuv kohasus hõlmab lisaks otsestele järglastele ka sugulasi.
• Kohastumuste eesmärgiks on seega kaasuva kohasuse maksimeerimine.
• laiendatud fenotüüp - geeni mõju kõigile populatsiooni liikmetele, mitte ainult selle kandjale (Dawkins).
![Page 12: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/12.jpg)
Hamilton: altruismi leviku tingimused
Kui altruist:
1) aitab eelistatult altruiste ja see kasvatab
piisavalt järglaste arvu, et
2) katta altruisti kulu ja
3) olla edukam egoistidest,
siis selline tunnus levib.
![Page 13: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/13.jpg)
• Milline mehhanism tagab, et aidatakse eelistatult teisi altruiste
• Geen põhjustab kandjale C võrra vähem järglasi, kuid kasvatab abistatavate järglaste hulka B võrra.
• Selline geen saab levida, kui rB > C, kus r on sugulus.
• Geeni sagedus on suurem sugulaste seas ja sugulased elavad ka sagedamini koos - hõimuvalik ehk kin selection (W.D. Hamilton)
Hamiltoni reegel
W.D. Hamilton, 1936−2000
![Page 14: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/14.jpg)
Geeni sagedus sugulaste seas
•vanem-järglane 1/2 –(sama koopia)
•õvedel 1/4 • (samalt vanemalt, sama koopia)
• nõbudel 1/16 • (“õigelt” vanemalt, sama koopia, “õigelt”
vanavanemalt, sama koopia 1/2*1/2*1/2*1/2)
![Page 15: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/15.jpg)
Hamiltoni reegli rakendus:
• Pesal on keskmiselt 2 (kuni 6)
abistajat lisaks emale-isale.
• Abistajad on samade vanemlindude
eelmistest pesakondadest.
Altruistlikud abistajad on järglaste
(pool)õed/vennad.
• Ilmselt tegemist
hõimuvalikuga
Võsa-sininäärid (Aphelocoma coerulescens) aitavad
üksteise poegi valvata ja toita.
![Page 16: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/16.jpg)
Hamiltoni reegli rakendus:• Hamiltoni reegli rakendus:• Eksperimentaalselt eemaldati võsa-sininääri pesadelt abistajad
ja mõõdeti sigimise edukust.
• hind : 0 < C< 7%• kasu = (35% - 7%) / 2 = 14% / abistaja• sugulus r = 50%, õde-vend
• rõed-vennad*b > rlapsed*c
• ½*14% > ½*0 • ½*14% > ½*7
Poegade % elus 60 päeva pärast munemist aitajatega aitajateta
35% 7%
![Page 17: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/17.jpg)
Eusotsiaalsuse tekke probleem• Ühiselulisus on kiletiivalistel tekkinud 3-11 korda• Kas põhjuseks on haplodiploidsus?
– emased diploidsed– isased haploidsed
• õed r = 75%• ema-järglane r = 50%
• Aga:• õde-vend r = 25% ja ka sugude ebavõrdsuse korral ei
ületa keskmine õdede-vendade r 50%
![Page 18: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/18.jpg)
Ühiselulisuse teke kiletiivalistel• Kas põhjuseks on käitumisökoloogia?
– Mitmed eusotsiaalsete liigide emased paarituvad mitu
korda, mis muudab õdede-vendade suguluse veelgi
madalamaks. Hoopis tõhusam järglaste eest hoolitsemine
ja pesa kaitse tasub end kohasuse mõttes ära?
• Aga:
• Need kohastumused eeldavad väga suurt altruismi,
mis ei saa madala suguluse juures üldse tekkidagi.
![Page 19: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/19.jpg)
Ühiselulisuse kujunemine kiletiivalistel - Monogaamia hüpotees
• Täieliku monogaamia korral on õdede-vendade r =50%• Kui sellele lisandub kaasuva kohasuse kasv abistamise korral,
b/c>1, siis altruism levib.• näited varasest abistamisest: “elukindlustus”, toiduvarude kaitse
Monogaamia võis olla valitsev eellasseisund kõigil eusotsiaalsetel liikidel.
• Kõrvalekalded sellest on tekkinud hiljem, siis kui steriilsed töölised olid juba olemas ja tööjaotus tagas suure b/c.
![Page 20: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/20.jpg)
Kas Hamiltoni reegel võiks seletada vaenuliku käitumise kujunemist altruismi läbi?
• Rõhuv enamus näidetest on siiski seletatavad iseka käitumisena. Kõige rohkem võidab sellest vaenutseja ise ja tema enda (tulevased) järglased.
• Altruistlikult vaenuliku käitumise eeltingimused:
i) konkurentidevaheline sugulus varieerub suuresti
ii) vaen on suunatud mittesugulastele
iii) tugev konkurents nii, et vaenust saadav kasu on märkimisväärne.
• Näiteks mittesugulise ehk klonaalse sigimise korral.
![Page 21: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/21.jpg)
Kokkuvõte 1•LV peamisteks objektideks on isend ja geen
•Rühmavalik toimib kunstlikult, looduses
problemaatiline
•Hõimuvalik toimib, kui altruism vastab Hamiltoni reegli
tingimustele: rB > C
•Vaenulik käitumine on valdavalt isekas
•Altruistlik vaen kujuneb erilistes tingimustes
•Tihedalt aheldunud geenid võivad ennast levitada, kui
tingivad altruistlikku käitumist teiste kandjate suhtes.
![Page 22: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/22.jpg)
Geneetilised parasiidid
• Elemendid mis replitseeruvad sõltumatult peremehe
kromosoomidest
• Tõeliselt isekas geen - kahandab kandja kohasust
(mitte-mendellik pärilikkus)
•segregatsiooni segajad
•transponeeruvad elemendid
•sugude suhte muutjad
![Page 23: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/23.jpg)
Segregatsiooni segajad - mitte-mendelliku pärandumisega
•B-kromosoomid
•geenikonversioon
•heterosügootidel teise alleeli hävitamine,
autosoomidel
![Page 24: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/24.jpg)
B kromosoomi evolutsioon
• Segregatsiooniline eelis levitab B kromosoomi, neutraliseerimise tulemusena B krom. läheb kaduma või muteerub uuesti aktiivseks
![Page 25: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/25.jpg)
Heterosügootidel teise alleeli hävitamine
D+
+ D
t hiires
+ D
D+
+ D
SD Drosophila’s
D
Normaalne
+ +
+ +
+ +
Sperma tootmine
Paaritumine
Emase sees
+ = metsiktüüp
D = segaja (distorter)
![Page 26: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/26.jpg)
Transposonid: eukarüootide genoomid koosnevad suuresti „isekast“ DNAst ja „rämps-DNAst“
• pea pool inimese genoomist on transposonid, kuid funktsionaalsed vaid sadakond;•1 hüpe 200 põlvkonna kohta•genoomi suurused erinevad
ka lähedastel liikidel• rämpsDNA ei paljune (enam)
isekalt •vahel harva võivad
transposonid kasulikuks muutuda
![Page 27: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/27.jpg)
Vastus isekatele geenidele - mittesugulise paljunemise korral jagavad kõik geenid ühiseid huve
• Bakteritel ja arhedel - plasmiidid kannavad kasulikke geene ja transposonid limiteerivad oma koopiaarvu
![Page 28: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/28.jpg)
Vastus isekatele geenidele - sugulise paljunemise korral säilib isekas DNA genoomides
• Loomadel ja taimedel on selge korrelatsioon sugulise paljunemise osakaalu ja „isekate“ geneetiliste elementide rohkuse vahel.
![Page 29: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/29.jpg)
Vastus isekatele geenidele
• Drosophilal on valik transposonite vastu, koondunud väherekombineeruvatesse aladesse
• Imetajatel on transposonite arv suur ja individuaalsed elemendid esinevad populatsioonis suure sagedusega - valik nende vastu väga nõrk või olematu.
![Page 30: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/30.jpg)
Sugude suhte muutjad
•Wolbachia – rakusisene bakter lülijalgsetel ja ümarussidel feminiseerib populatsioone
•Isassteriilsus kahekojalistel taimedel, mis on põhjustatud mtDNA variantidest
![Page 31: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/31.jpg)
Geneetilistele parasiitidele tekivad vastuseks modifikaatorgeenid
• Tavaliselt esineb taimepopulatsioonis mitu erinevat steriilsuse tsütotüüpi (mtDNA variandid) ja tuumageenide vastused neile.
• käitumuslik: t/+ emased hiired eelistavad +/+ isaseid, mitte t/+.
• kaheahelalise RNA hävitamine vastuseks viirustele ja transponeeruvatele elementidele.
![Page 32: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/32.jpg)
Rakuliinide valik
• Rakuliinide valik
• Taimedel vegetatiivne paljunemine, konkurents rakkude vahel õie moodustamiseks (vähe uuritud)
• Selgroogsetel ja lülijalgsetel pole oluline - järglased arenevad ühest rakuliinist - sugurakkude rakuliinist (=idutee). Somaatilised rakud ei pärandu.
![Page 33: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/33.jpg)
Suured muutused evolutsioonis
.....on olnud alamate tasemete koostöö tulemus, mis seejärel on muutunud koos ühiseks evolutsiooni objektiks.
•elu teke•endosümbioos•hulkraksus•suguline paljunemine (paarid)
• Ka siin on ohuks valik madalamal tasemel - transposonid, isasteriilsust põhjustav mtDNA, vähkkasvajad.
![Page 34: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/34.jpg)
Kokkuvõte 2
• Indiviid on valiku keskpunktis, reeglina valiku konfliktid indiviidi tasemega ei saa püsida pikaajaliselt. Valik võib toimida paljudel erinevatel tasemetel, kuid kõige efektiivsem on see suure arvu suguliselt paljunevate indiviidide korral.
• Siiski olemas ka isekas DNA, geneetilised parasiidid, mis kahandavad kandja kohasust: segragatsiooni segajad, transponeeruvad elemendid, sugude suhte muutjad
![Page 35: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/35.jpg)
Kohastumuste tekkemehhanismidest
![Page 36: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/36.jpg)
Adaptatsioonide geneetika, mutatsionism• Klassikaline ‘mutatsionism’ – pärineb 19.sajandi
lõpust. Mutatsioonid on haruldased ja suure mõjuga. • Kujuneda saavad vaid juhuslike muutuste tagajärjel
tekkinud tunnused (19. saj). See mõte kahandas LV ainumääravat tähtsust tunnuste kujunemisel.
• Järsud muutused – ‘hopeful monsters’ vastandatud gradualismile (Darwin, sünteetiline evol.teooria)
• Neomutatsionism: genomic drift e. genoomitriiv – genoomi evolutsioon juhuslikult levivate ümberkorralduste (geenide koopiarvu varieeruvus) või kallutatud mutatsioonide tõttu (GC-sisalduse evolutsioon)
![Page 37: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/37.jpg)
Adaptatsioonid tekivad tänu väikese mõjuga mutatsioonidele (vs mutatsionism): Kui populatsiooni keskmine kohasus on d kaugusel optimumist, siis iga muutus, mis onSuurem kui 2d, viib optimumist veel kaugemale.
Adaptatsioonide geneetika – R.A. Fisheri argument
![Page 38: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/38.jpg)
Darvinismi kohaselt pole olemas eraldi mehhanismi uute tunnuste tekkimiseks
• Kõik uued tunnused tekivad vanadest järk-järgult, LV tulemusena. Gradualism - pidevus tunnustes.
• Struktuur muutub, funktsioon säilib• Struktuur säilib, funktsioon muutub
(preadaptatsioon)• Liites olemasolevaid struktuure tekib uus
funktsioon
![Page 39: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/39.jpg)
Tüüpilised vastuargumendid darvinismile
• Keerulised struktuurid nagu nt silm, ei saa järk-järguliselt tekkida.
• Saavad ja tekivad.•
• Organ peab indiviidile olema kasulik igal arenguetapil, selleks, et püsima jääda ehk mis kasu on poolikust tiivast?
• On kasu küll.
• Milleks mõelda välja keerulisi, sageli vähetõenäolisi seletusi? Polegi vaja. Tagasivaatavalt ongi evolutsioon ebatõenäoline.
![Page 40: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/40.jpg)
Silma evolutsioon • - Valgustundlikud organid on evolutsioonis sõltumatult tekkinud 40-60 korda
![Page 41: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/41.jpg)
Mis kasu on poolikust tiivast?
![Page 42: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/42.jpg)
Preadaptatsioon ehk eelkohastumus • Kohastumus, mis tekkis ainult väikeste
ehituslike muutuste varal eelmisest kohastumusest (või mitteadaptiivsest tunnusest):
Vihtuimne kala
Varane kahepaikne
![Page 43: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/43.jpg)
Eelkohastumus:
• Suled olid levinud väga erinevatel dinosauruste rühmadel - termoregulatsioon, sugulise valiku objekt?
![Page 44: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/44.jpg)
Molekulaarsel tasemel eelkohastumused:
• Kristalliinid moodustavad silma läätse, kuid nad pole üldse homoloogilised:
• inimesel – heat shock protein• krokodillil – laktaadi dehüdrogenaas• enamikul lindudel ja roomajatel – arginosuktsinaadi lüaas
• Tundub, et selleks et olla kristalliin, piisab globulaarsest struktuurist.
• Liblikatel reguleerib üks geen jalgade pikkust ja silmtäppi suurust.
![Page 45: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/45.jpg)
Olemasolevate struktuuride liitmisel tekib uus funktsioon
• Laktoosi süntaas on tekkinud kahe valgu liitumisel:
• Galaktosüültransferaas + α-laktalbumiin
![Page 46: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/46.jpg)
Endosümbioos ?
• Uus funktsioon ei teki siin vähehaaval nagu darvinism eeldab? Tegelikult gradualismi reeglit ei rikuta, sest muutused toimusid mõlemas struktuuris siiski vähehaaval.
![Page 47: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/47.jpg)
Lisalugu 1• Looduslik valik lihtsatele mutatsioonidele• Väikeste muutuste järk-järguline lisandumine
• Uued variandid ei pruugi lõhkuda olemasolevaid struktuure: ensüümi kineetika või geeniregulatsiooni muutus funktsiooni kadumine võib viia uue kasuliku tunnuseni duplikatsioonid
• Uudsust soodustavad arenguga seotud ja teiste geeniregulatsiooni võrgustike:
suhteline sõltumatus keskkonnast (robustsus)modulaarne struktuur (s.h. koespetsiifiline geeniekspressioon)
![Page 48: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/48.jpg)
Lisalugu 2
•Avastavad süsteemid tagavad funktsionaalsuse
ka uues olukorras
•Sõltumatult evolutsioneerunud tunnused
saavad kombineeruda sümbioosi või
horisontaalse geeniülekande tingimustes
![Page 49: Loodusliku valiku objektid Kohastumuste tekkemehhanismid 3.03.14 Monika Karmin](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061518/5681491e550346895db659b8/html5/thumbnails/49.jpg)
Kokkuvõte 3• Uued tunnused tekivad vanadest järk-järguliselt, LV
tulemusena.
• Väikeste muutuste järk-järguline lisandumine
• struktuur muutub, funktsioon jääb samaks
• struktuur jääb samaks, funktsioon muutub ehk
preadaptatsioon
• olemasolevate struktuuride liitmisel tekib uus funktsioon
Suured populatsioonid, palju aega ja looduslik valik