Download - Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
![Page 1: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/1.jpg)
1
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid
Allikad:
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto
Tartu 2003, www.wikipedia.com
http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw
http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.html
http://eesti.files.wordpress.com/2007/03/a.gif
http://www.census.gov/ipc/www/idb/pyramids.html
![Page 2: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/2.jpg)
2
Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli
muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus
Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks
1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw
rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud
![Page 3: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/3.jpg)
3
![Page 4: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/4.jpg)
4
Rahvaarvu muutumine
![Page 5: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/5.jpg)
5
Rahvaarvu muutumine
aasta arv
1650 500 000 000.
1800 1 000 000 000
1918-27 2 000 000 000
1960 3 000 000 000
1974 4 000 000 000
1987 5 000 000 000
1999 6 000 000 000
2012 7 000 000 000
2022 8 000 000 000
2150 11 000 000 000
![Page 6: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/6.jpg)
6
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
1950 1970 1990 2010 2030 2050
Arengumaad
Arenenud riigid
Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.
Kuidas kasvab maailma rahvaarv ?
miljardit
Arenenud riigid
![Page 7: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/7.jpg)
7
Maailma suurema rahvaarvuga riigid
2004.a mln 2050.a mln
1. Hiina 1,300
2. India 1,087
3. USA 294
4. Indoneesia 219
5. Brasiilia 179
6. Pakistan 159
7. Venemaa 144
8. Bangladesh 141
9. Nigeeria 137
10. Jaapan 128
1. India 1,628
2. Hiina 1,437
3. Usa 420
4. Indoneesia 308
5. Nigeeria 307
6. Pakistan 295
7. Bangladesh 280
8. Brasiilia 221
9. Kongo DV 181
10. Etioopia 173
![Page 8: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/8.jpg)
8
Rahvaarvu muutumine
2002. aastal on maailmas 6,2
miljardit inimest.
75% elanikkonnast elab kolmanda
maailma riikides.
Aastane juurdekasv on 1,5% ehk
80–90 miljonit inimest
90% rahvaarvu kasvust langeb
kolmanda maailma arvele
![Page 9: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/9.jpg)
9
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
1800 1850 1900 1950 2000 2050
Aasia
Aafrika Lõuna-
Ameerika Euroopa Põhja-
Ameerika
Rahvaarvu muutused eri
maailmajagudes
![Page 10: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/10.jpg)
10
Mis on rahvastiku plahvatusliku kasvu põhjuseks?
suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades
inimeste toitumistingimuste paranemine
tervishoiu ja arstiteaduse areng
rahvastiku kasvuga kaasneb ka linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine: 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45%
aastaks 2020 ennustatakse arengumaade linnarahvastiku kasvu kolmekordistumist
![Page 11: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/11.jpg)
11
Rahvastiku paiknemine
Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt
Tähtsaim rahvastiku paiknemise tegur on
soodsad kliimatingimused
Suurim rahvastiku tihedus on tasastel
ranniku- ja jõeäärsetel aladel
Kui 1950.a moodustas arenenud riikide
rahvastik 1/3 kogu maailma rahvastikust,
siis praeguseks on see langenud ¼-le ja
langeb veelgi.
![Page 12: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/12.jpg)
12
RAHVASTIKU PAIKNEMINE
![Page 13: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/13.jpg)
13
Rahvastiku tihedus riigiti seisuga2006.a
![Page 14: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/14.jpg)
14
T. Malthus (1766-1834) Rahvastiku kujunemise põhimõtted:
Rahvaarv suureneb geomeetrilises
progressioonis, kahekordistudes iga 25 aasta
järel.
Elatusvahendid kasvavad aritmeetilises
progressioonis, mis viib ressursside nappuseni
Rahvastikuprobleemid on seotud
ressurssidega ja vastupidi.
![Page 15: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/15.jpg)
15
Olulised mõisted Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste
arv. Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure)
Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused.
Loomulik iive on sünni-ja surmajuhtumite vahe.
Rändesaldo on antud piirkonda mujalt saabunute ja mujale lahkunute vahe.
Koguiive saadakse loomuliku iibe ja rändesaldo summana – see näitab rahvaarvu muutumist antud piirkonnas.
![Page 16: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/16.jpg)
16
Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid
Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130
miljoni lapse
Ügas minutis üle 250 lapse
Sündimust ja suremust mõjutavad
mitmed tegurid, mis erinevad riigiti ja
muutuvad ajas
![Page 17: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/17.jpg)
17
SÜNDIMUST MÕJUTAVAD:
Viljakas eas naiste arv
Naiste vanus sünnitamisel
Religioon
Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja
nende kasutamine
![Page 18: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/18.jpg)
18
SÜNDIMUST MÕJUTAVAD:
Kooselu traditsioonid
Väärtused
Traditsioonid ühiskonnas
Naiste ja meeste seisund ühiskonnas,
võimalused ja vabadused
Majanduslikud võimalused laste
kasvatamiseks
![Page 19: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/19.jpg)
19
Sündimuse üldkordaja on Sündide arv mingis piirkonnas või riigis
1000 inimese kohta aastas ( 0/00 )
![Page 20: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/20.jpg)
20
Suremuse üldkordaja on Surmade arv mingis piirkonnas või riigis
1000 inimese kohta aastas (promillides)
![Page 21: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/21.jpg)
21
Suremust mõjutavad tegurid:
Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad
Halb tervishoiukorraldus
Arstiabi kehv kättesaadavus
Ebatervislik eluviis
Südameveresookonna haigused, vähk
Õnnetused, vägivald
Surmatoovad haigused
Millised on arenenud riigi suremuse
tegurid?
![Page 22: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/22.jpg)
22
Rahvastikupüramiid iseloomustab rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu
see on kaheosaline tulpdiagramm, kus
vertikaalteljel on kujutatud vanuserühmad ja
horisontaalteljel vasakul poolel iga
vanusegrupi meeste arv (või osatähtsus) ja
paremal poolel naiste arv (või osatähtsus).
![Page 23: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/23.jpg)
23
Rahvastikupüramiidilt on näha: Rahva üldarvu
Kui palju on erinevas
eas mehi ja naisi (kõige
sagedamini
kasutatakse 5-
aastaseid vanuserühmi
Laste ja vanurite
osatähtsust
kogurahvastikust ja
suhet tööealise
elanikkonnaga
Meeste ja naiste suhe
erinevates
vanuserühmades
Meeste ja naiste
keskmist eluiga
Sündimuse, suremuse
muutusi viimaste
aastakümnete jooksul
Sisse ja väljarände
mõju riigi rahvastiku
koosseisule
![Page 24: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/24.jpg)
24
![Page 25: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/25.jpg)
25
Võrdle
kahe riigi
rahvas-
tikku !
![Page 26: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/26.jpg)
26
DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU TEOORIA
Traditsiooniline põlvkondade
vaheldumine
Demograafilise ülemineku 1.etapp:
demograafiline plahvatus
Demograafilise ülemineku 2. etapp
Kaasaegne rahvastiku vananemine
![Page 27: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/27.jpg)
27
1.Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine
Iseloomulik agraarühiskonnale
Kõrge sündimus 40-45 o/oo
Kõrge suremus 30-35 o/oo
Keskmine eluiga on 40-45 aastat
Madal või negatiivne loomulik iive
Kõige pikaajalisem etapp
Aafrika, Ladina-Ameerika, Okeaania
piirkondades elavad hõimud
![Page 28: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/28.jpg)
28
2. Demograafilise ülemineku 1.etapp
Algas Euroopas 18.sajandil
Elutingimuste, toitumise ja arstiabi
paranemine
Eluea pikenemine, suremuse vähenemine,
sündimus on traditsiooniliselt kõrge
Kõrge loomulik iive 20-30 o/oo
Kiire rahvaarvu kasv - demograafiline
plahvatus
![Page 29: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/29.jpg)
29
3. Demograafilise ülemineku 2.etapp
Sündimuse vähenemine
Sündimust mõjutab naise staatuse
muutumine ühiskonnas
Keskmise eluea pikenemine ja iibe langus
alla 20 o/oo
Väikelaste suremuse vähenemine
![Page 30: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/30.jpg)
30
4.Kaasaegne rahvastiku vananemine
Madal sündimus ja suremus
Rahvaarvu aeglane kasv või
kahanemine
Üleüldine pereplaneerimine
Kättesaadav tervishoiusüsteem
Negatiivne loomulik iive
Eakate osakaal rahvastikus tõuseb 20-
25 %-ni
![Page 31: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/31.jpg)
31
![Page 32: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/32.jpg)
32
1.Rahvastiku iive riigiti 2. Rahvastiku vanuseline koosseis mõnedes riikides
![Page 33: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/33.jpg)
33
![Page 34: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/34.jpg)
34
Kokkuvõtteks
Demograafiline üleminek (siire) – rahvastiku
protsesside areng, kus traditsiooniline
rahvastiku taastootmise tüüp (kõrge sündimus,
kõrge suremus) asendub kaasaegse rahavstiku
taastootmise tüübiga (madal sündimus, madal
suremus)
I Traditsiooniline – kõrge sündimus (40-45 ‰);
kõrge suremus; väike iive; kuni 15.saj.
II Demograafiline plahvatus – kõrge sündimus
(40-45 ‰); suremus langeb (~15‰); suur iive
(30‰); rahvaarv kasvab kiiresti
III Rahvastiku vananemine – sündimus langeb;
suremus on väike; iive väheneb; noorte
osatähtsus väheneb
IV Kaasaegne – madal sündimus; madal
suremus; nulli lähedane iive
![Page 35: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/35.jpg)
35
Tabelis on esitatud andmed kahe
riigi kohta. Valige loetelust sobivad riigid ja paigutage neid
riike tahistavad numbrid tabelis õigesse kohta.
1)Eesti, 2) Itaalia, 3) Brasiilia, 4) Bangladesh
Kumma riigi rahvastik on vananev? Pohjendage.
Millised majanduslikud probleemid voivad
tekkida vananeva rahvastikuga riigil?
Sundimus
0⁄00
Suremus
0⁄00
Keskmine
Eluiga M/N
Imikute
suremus 0⁄00 RIIK
9 10 77/83 6
30 8 61/61 61
![Page 36: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/36.jpg)
36
Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus
Piiride järgi eristatakse välis- ja
siserännet
Sise- ja välisrände vahet
nimetatakse rändeiibeks ehk
rändesaldoks
![Page 37: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/37.jpg)
37
Rände liigitamise alused ja tüübid
Vabatahtlik
Kaasränne
Sundränne
Alaline
Ajutine
Sesoonne
Riigisisene
Rahvusvaheline
Majanduslikud
Poliitilised
Usulised,
Kultuurilised
Loodusõnnetused
Iseloom Ulatus
Kestus
Põhjused
![Page 38: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/38.jpg)
38
MÕISTED
Immigratsioon – sisseränne
(immigrant).
Emigratsioon – väljaränne.
Remigratsioon – tagasipöördumine
kodumaale.
Pagulane – inimene, kes on sunnitud
kodumaalt lahkuma (sundränne).
Rändekvoot – sisserännet piirav
määrnumber.
Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi
ränne kahe asula vahel.
![Page 39: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/39.jpg)
39
Rahvastiku ränne IV-VII sajanditel
![Page 40: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/40.jpg)
40
Interaktiivne migratsiooni kaart peamiste voogudega
http://www.bbc.co.uk/scotland/education/
geog/population/migration_map.shtml
![Page 41: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/41.jpg)
41
Migratsiooni tõuke-ja
tõmbepõhjused ning
barjäärid
Tõuketegurid põhjustavad inimeste
lahkumist
Tõmbetegurid meelitavad inimesi
uutesse kohtadesse elama
Sama tegur võib olla ühe inimese jaoks
olla tõuke-, teise jaoks tõmbeteguriks
Rännet takistavad mitmed sotsiaalsed,
majanduslikud ja formaalsed barjäärid
![Page 42: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/42.jpg)
42
Lähtepiirkonna
tõuketegurid:
Väike töökohtade
arv ja
õppimisvõimaluste
valik
Madal palk
Halvad
elamistingimused
Inimestevahelised
lahkhelid
Ebameeldiv,
üksluine sotsiaalne
keskkond
Ebasoodne
looduskeskkond,
looduskatastroofid
![Page 43: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/43.jpg)
43
Sihtpiirkonna tõmbetegurid:
Suur töökohtade arv ja
õppimisvõimaluste valik
Kõrge palk
Head elamistingimused
Sugulased, sõbrad, tuttavad
Meeldiv ja mitmekülgne
sotsiaalne keskkond
Soodne, tervislik looduskeskkond
![Page 44: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/44.jpg)
44
Rände barjäärid:
Kaugus
Info puudus
Rände maksumus
![Page 45: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/45.jpg)
45
Tänapäeva rahvastiku rännete
peamisi põhjusi
Lääne-
Euroopa
Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja
Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja
Ladina-Ameerikast – paremad töö-
ja elamistingimused. EL piires
toimib tööjõu vaba liikumine, seega
ka riikidevaheline ränne.
Põhja-
Amee-
rika
Toimub aktiivne sisseränne Ladina-
Ameerikast, Aasiast (vähemal
määral ka Euroopast). Põhjuseks
paremad elu- ja töötingimused.
![Page 46: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/46.jpg)
46
Tänapäeva rahvastiku rännete
peamisi põhjusi
Ida-
Euroopa
Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui
ka Põhja-Ameerika kõrgelt
arenenud riikidesse nii õpingutele,
paremate elu- ja ka töötingimuste
otsingutele.
Lõuna-
Amee-
rika
Rännatakse välja peamiselt Põhja-
Ameerikasse, vähem Euroopasse
paremate elu ja töötingimuste
otsingutele.
![Page 47: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/47.jpg)
47
Tänapäeva rahvastiku rännete
peamisi põhjusi
Aafrika Euroopasse (eelkõige endistesse
emamaadesse), Aasiasse (eelkõige
Araabia poolsaare riikidesse)
paremate elu ja töötingimuste
otsingutele, aga ka sõjalistel ja
poliitilistel põhjustel, näljahädade
eest. Toimub ka mandrisisene
ränne kõige vaesematest riikidest
natuke parema elatustasemega
riikidesse.
![Page 48: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/48.jpg)
48
Tänapäeva rahvastiku rännete
peamisi põhjusi
Aasia Põhja-Ameerikasse - paremate elu
ja töötingimuste otsingutele, ka
ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste
eest. Mandrisisene – poliitiline,
sõjaline, usuline tagakiusamine:
Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-
Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-
Aasiast Araabia ps. riikidesse –
ülerahvastatus, paremad töö- ja elu
tingimused.
![Page 49: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/49.jpg)
49
Suuremate rännetega kaasnevad probleemid nii lähte- kui siirdemaale
Positiivne külg USA-le
Mitmekesistub
tööjõuturg, saadakse
vajalik tööjõud.
Migrandid on nõus
töötama raskematel
töödel.
Odav tööjõud - nõus
töötama odava tasu
eest.
Positiivne külg Mehhikole
Riigis väheneb
tööpuudus.
Paranevad migrantide
tööoskused, mida
hiljem saab kodumaal
kasutada.
Suur osa USA-s
teenitud rahast
saadetakse kodumaale.
![Page 50: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/50.jpg)
50
Negatiivne külg USA-le
Suureneb tööpuudus
oma riigi elanike
hulgas.
Sisserändajad ei
kohane kohaliku
kultuuri ja tavadega,
sellel tasandil tekivad
konfliktid.
Suurem surve
sotsiaalsfäärile
Sageli on tegemist
illegaalsete
migrantidega, mis
tekitab palju
probleeme.
Negatiivne külg Mehhikole
Väheneb tööealiste
osakaal, väheneb
maksumaksjate arv.
Lahkuvad haritumad,
seega väheneb haritud
inimeste osakaal- ”ajude
äravool”
Lahkuvad peamiselt
mehed, riigis tekivad
soolised
disproportsioonid.
Tagasi tullakse
pensionieas, siis suureneb
pensionäride osatähtsus.
Kaotatakse
haridusinvesteeringud.
![Page 51: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/51.jpg)
51
Vasta küsimustele!
Euroopas on paljude migrantide
uus kodumaa Prantsusmaa.
Selgitage kahe naite abil, mis
probleemid on Prantsusmaal
tekkinud voi voivad tekkida
arvuka sisserande tottu.
![Page 52: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/52.jpg)
52
Võrrelge rahvastikupüramiidide
põhjal India ja Itaalia rahvastiku
soolis- vanuselist struktuuri.
![Page 53: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/53.jpg)
53
Joonistel on kujutatud Hiina
rahvastikupüramiide aastatel 2000 ja 2050.
Tooge välja kaks olulist muutust Hiina
rahvastiku vanuselises koosseisus selles
ajavahemikus ja põhjendage neid muutusi.
![Page 54: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/54.jpg)
54
Loe läbi ja vasta küsimusele!
Alates 1979. aastast on Hiina valitsus ellu
viinud nn ühe lapse poliitikat.
Ühelapselistele peredele kehtivad
mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud
eelised. Samal ajal tuleb peredel, kel on
lubatust rohkem lapsi, taluda piiranguid,
näiteks maksta trahvi ja vanemad võivad
kaotada töökoha. Tavaliselt sünnib iga
saja tüdruku kohta 105-106 poissi, Hiinas
on see näitaja 118 poissi 100 tüdruku
kohta.
Mis tagajärgi on toonud ja võib kaugemas
tulevikus kaasa tuua niisugune
rahvastikupoliitika Hiinas? 1) 2)
![Page 55: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/55.jpg)
55
Kaardil on nooltega tahistatud peamised
migratsioonisuunad Ees- ja Louna-Aasias
alates 20. sajandi teisest poolest.
Nimetage kaardil A, B, C ja D-ga margitud riigid.
Miks kaardil B, C ja D-ga margitud riikidest
rannatakse Kuveiti ja Araabia Uhendemiraati-
desse? Nimetage olulisim migratsiooni pohjus.
![Page 56: Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022052301/556805ddd8b42a242a8b4ae7/html5/thumbnails/56.jpg)
56
Vaadake
Kuveidi
rahvastiku-
püramiidi ja
selgitage suure
sisserände
mõju Kuveidi
rahvastiku
soolis-
vanuselisele
koosseisule.
1) 2)