Maakasutuse muutused ja
väärtuslik põllumajandusmaa
Priit Penu, Tambet Kikas
Mullaseire büroo
Põllumajandusuuringute Keskus
2
Põllumajanduslikku maakasutust
mõjutavad tegurid
• Kliima, sh mikrokliima (jääaeg vs tänapäev)
• Aluspõhi-erinevate omadustega settekivimid,
liivad ja savid
• Pinnakate ja pinnavormid
• Mullastik
• Vetevõrk
• Asustus
3
Näide maakasutuse muutusest, Tartu
4
1900
5
1940
6
2000
7
Näide maakasutuse muutusest (E. Sisase järgi)
8
Põllumajanduskasutuses oleva maa (ÜPT+PLK) muutus (%)
2005 vs 2011 valdade lõikes
9
ÜPT pinna muutus (%) 2011 aastal võrreldes 2005 aastaga
10
Aktiivse põllumajandusmaa (ÜPT+PLK) osatähtsus PRIA
massiivide kogupinnast(%,) ning kasutamata pind (ha) valdades
11
Taotlemata PRIA põllumassiivid valdades (ha)
12
Määratud pindalatoetused hektarites aastatel 2007-2012
0
200 000
400 000
600 000
800 000
1 000 000
ÜPT ESA NAT KST/KSM MAHE PKT
ha
2007
2008
2009
2010
2011
2012
13
Maakasutuse muutuste uuringu testvaldade paiknemine ja
PRIA massiivide kiht neis valdades (must)
Lümanda
Käina
Noarootsi
Koonga
Audru
Häädemeeste
Rae
Paide
Karksi
Koeru
Puhja
Taheva
Tähtvere
Rägavere
Pala
Meremäe
14
Testvaldade mittepõllumajandusliku pinna osatähtsus PRIA
massiivide kogupinnast
1,87
0
1
2
3
4
5
Tähtv
ere
Aud
ru
Paide
Rae
Räga
vere
Koo
nga
Puh
ja
Koe
ru
Lümand
a
Mer
emäe
Kar
ksi
Noar
ootsi
Käina
Taheva
Hääd
emee
ste
Pala
Kes
kmine
%
15
Testvaldade mittepõllumajandusliku pinna osatähtsus
taotlemata PRIA massiivide pinnast
7,7 %
0
5
10
15
20
25
Tähtver
e
Audru
Paide
Rae
Räg
aver
e
Koong
a
Puhja
Koeru
Lüman
da
Mer
emäe
Karks
i
Noa
root
si
Käina
Tahev
a
Hää
dem
eeste
Pala
Keskm
ine
%
16
Koonga valla maakasutuse analüüs
• Koonga vallas oli 2011.a. PRIA põllumassiivide registri andmetel toetusõiguslikku deklareeritud maad kokku 9 270, sellest sai ÜPT toetust 7495 ha, millest põllukultuuride all oli 4 241 ha, püsirohumaade all 2 948 ha ja poollooduslike koosluste hooldamise toetust sai 306 ha
• Ortofotode ja maakorraldaja suuliste selgituste abil selgitati välja, et kindlasti oli põllumajanduslikus kasutuses Koonga vallas 8 364 ha (90,2% deklraeeritud pinnast). Seega ei taotleta Koonga vallas 869 ha ehk 9,3% deklareeritud põllumajanduslikus kasutuses olevale maale pindalatoetusi.
• Kasutusest oli väljas 504 ha ehk 5,4% PRIA registris olevatest maadest
• ETAK haritavate maade kõlvikutest ei paikne PRIA deklareeritud massiividel vaid väga väike osa, mille maakasutus on järgmine: põld/rohumaa – 99 ha, aianduslik maa/püsikultuurid – 3 ha ja põllumajanduslikust kasutusest väljas 6 ha. ETAK rohumaade kõlvikutest paikneb väljaspool PRIA deklareeritud massiive 406 ha – valdaval osal esineb võsa ja suuremaid puid ja need ei ole kasutuses
• Aastatel 2005-2011 suurenes Koonga valla ÜPT pindala 148 ha ehk 2,1%
17
Koonga valla PRIA massiivide maakasutus 2011 a
18
Maade põllumajanduslikust kasutusest väljajäämise
põhjused Koonga vallas (maanõuniku analüüs)
• Maa omanikud tegutsevad metsanduse vallas ja mõned võsastuvad
heinamaad neid ei huvita
• Omanikud tegelevad põllumajandusliku suurtootmisega ja endised
puisniidud ei paku tootmise seisukohalt huvi
• Mõned deklareeritud maad ei olegi olnud pöllumajanduslikus
kasutuses viimase 50 aasta jooksul
• Alad,mille viimane pöllumajanduslik kasutus jäi 30-50 aasta tagusesse
aega, mil tegevus toimus käsitsi
• Peamiselt puisniidud,mida on 5-10a tagasi veel hooldatud, kuid
nüüdseks kasutusest välja langenud
• Teatud väike grupp omanikke tegutseb pöhimöttel ”ise ei tee ja teistel
ka ei lase harida”
Näited põllumajandusliku maa
kasutusest väljajäämisest
20
Kose-Aruvalla teelõik, põllumassiivide pind vähenes
13 km lõigul 55 ha, keskmine boniteet 46
21
Mäo ümbersõit 2005 (vasakul) ja 2010 (paremal)
22 2005 massiivide pindala 759,4 ha 2011 massiivide pindala 583,2 ha
Massiivide pind vähenenud 176 ha
23
Põllumassiivid mäetööstusmaal (483 ha, vahetult
puutub karjääridega kokku 3266 ha)
Toetusaluse põllumajandusmaa
kasutamine
25
Suuremate toetustüüpide maakasutuse
struktuur ja muutumine
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2007
2008
2009
2010
2011
2012
ÜPT KST/KSM MAHE
teravili allakülviga
teravili
raps, rüps, sinep, rõigas
püsirohumaa
liblikõieline
heintaim, kõrreline
26
Peamiste toetustüüpide põllumaa struktuur
2012 aastal
0%
20%
40%
60%
80%
100%
ÜPT KST/KSM MAHE
teravili allakülviga
teravili
raps, rüps, sinep, rõigas
mustkesa
liblikõieline
heintaim, kõrreline
27
KSM pinna osatähtsus (%) ÜPT pinnast
28
Püsirohumaa osatähtsus ÜPT pinnast
29
Rohumaade ja PLK paiknemine valdade lõikes
30
Loomade karjatamine
31
Mahetootmise hajuvus Eestis 2012 a
32
Mahetoetuse kogupind ja taotleja keskmine
maa suurus
60 62
80
8892 95
0
20000
40000
60000
80000
100000
120000
140000
2007
(1168*)
2008
(1195)
2009
(1196)
2010
(1267)
2011
(1326)
2012
(1385)
ha
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
ha
kogupind ha
taotleja keskminemaa suurus
* Taotlejate arv
33
2012 aasta vallad taimekasvatuses
Maade hindamine, viljakus ja
väärtuslik põllumajandusmaa
35
Saaremaa Tumala mõisa põllumaa struktuur
viljakuse järgi (1760.a.), kaalutud keskmine
viljakus 4,8 seemet ehk ca 720 kg/ha
34
3
14
3131
21
0
510
15
20
2530
35
40
6 seemet
900 kg
5 seemet
760 kg
4,5 seemet
680 kg
4 seemet
600 kg
3,5 seemet
530 kg
3 seemet
450 kg
ha
Tänapäeval on nende pöldude keskmine boniteet ca 45
hindepunkti, erinevatel põldudel kõigub vahemikus 38-50.
Seega on boniteet neil muldadel tänapäeva mõistes veidi üle
Eesti keskmise.
36
Teraviljade saagikus Tumala mõisas
18 sajandil
0
2
4
6
8
10
12
rukis oder kaer
se
em
et
Eesti keskmine 18 saj
Tumala 1723
Tumala 1758
Tumala 1767
Tumala 1777
1 t/ha
37
Põllukultuuride kasutussobivus Eesti
muldadel 10-palli skaalas
0,0
1,0
2,0
3,0
4,0
5,0
6,0
7,0
8,0
9,0
Ode
r
Ruk
isNisu
Kae
r
Tera
vili ke
skm
.
Tata
rLina
Põldh
ein
Seg
atis
Pun
ane
ristik
Luts
ern
Lupi
in
Mes
ikas
Her
nes
Söö
dajuur
vili
Kar
tul
38
Maa väärtus erinevast lähtepunktist
• Riigi seisukoht maa väärtuse hindamiseks-lähtub ressursi maksustamise põhimõttest-Maa korralisel hindamisel kasutatav metoodika (KKM määrus)
§ 27. Haritava maa hindamine:
1) haritava maa hulka arvatakse põllumaa, puuviljaaia ja puukooli maa ning püsirohumaa (turvasmuldadel paiknev haritav maa?);
• Põllumehele on väärtuslik maa viljakas muld, millelt on võimalik efektiivselt saaki saada
• Ehitajale on väärtuslik maa võimalikult õhukese huumushorisondiga liivane maa. “Liivale rajatud” väljendi negatiivne varjund on ehitaja seisukohalt tegelikult väär!
• Arheoloogile on väärtuslik maa seotud minevikuga
• jne
39
Väärtuslik põllumajandusmaa
• Kõrge mullaviljakus,mis seotud erinevate mullaomadustega-mullaliik, lõimis, veerežiim, huumusesisaldus, huumushoriondi tüsedus, kivisus, toitainete sisaldus jne
• Hea ligipääsetavus ja massiivi suurus
• Eelnev maakasutus-heaperemehelik või mitte
Kuidas defineerida väärtuslikku põllumajandusmaad???
40
Lõimiseklassid
41
Liigniisked mullad
42
0
0
8
3145
5
50
31
37
31
69
27
57
73
58
16
40
18
37
3
15
51
6653
33
77
57
48
69
75
78
36
49
31
5655
63
50
52
46 49
48
55
32
43
5747
11
26
49
43
5148
41
40
76
5254
67
73
80
74
92
94
79
75
40
6262
49
35
35
69
60
55
62
83
34
51
66
45
53
46
71
38
20
28
32
4430
64
65
46
36
39
40
14
28
44
71
21
90
85
67
78
49
50
41
37
61
33
20
49
42
20
57
8664
45
19
31
42
70
63
49
33
5582
62
15
81
53
63
75
27
33
15
19
68
61
46
39
15
49
55
46
35
0
56
40
83
42
59
6415
22
14
54
55
87
36
85
48
33
46
74
10
68
60
9
59
90
73
74
47
78
65
25
93
25
0
81
24
11
89
73
69
71
35,00
kilometers
0
48 to 100
0 to 48
Kuivendatud maade osatähtsus kogu põllumajandusmaast
valdade lõikes, Eesti keskmine 48%
43
Agrorühmade levik
44
Maakondade keskmine perspektiivboniteet
2012 aastal
43,7244,4
0
10
20
30
40
50
60
Hiiu
maa
kond
Lään
e m
aako
nd
Põlva
maa
kond
Võru
maa
kond
Saare
maa
kond
Valga
maa
kond
Pärnu
maa
kond
Ida-
Viru
maa
kond
Har
ju m
aako
nd
Tartu
maa
kond
Rap
la m
aako
nd
Viljan
di m
aako
nd
Lään
e-Viru
maa
kond
Jõge
va m
aako
nd
Järv
a m
aako
ndEes
ti
ÜPT
Põllumaa
45
Kaalutud keskmine perspektiivboniteet valdade lõikes
46
Võimalused väärtusliku
põllumajandusmaa hindamiseks
• Agrorühmade kaudu. Puudub tehniline valmisolek suuremahuliseks
väärtustamiseks
• Maa-ameti poolt välja töötatud haritava maa hinnatsoonid-põhinevad
lihtsustatud mulla boniteedil
• Mulla boniteet. Eelistada tuleks olemasolevat boniteeti ,mida
perioodiliselt uuendatakse. Kajastab mulla omadusi ja viljakust
kompleksselt, suuremas osas olemas tehniline baas digitaalse
mullakaardi näol, kuid seda vaja oluliselt täiendada nii tehniliselt kui
sisuliselt ja töötada välja regionaalse hindamise kriteeriumid-boniteet
piirkonniti väga erinev.
• Väärtuse hindamiseks tuleks kasutada veel lisakriteeriumeid-massiivi
suurus ja ligipääsetavus jne
• Selgitada valla keskmine boniteet ja sellest lähtudes igale vallale
kriteeriumid. Näiteks keskmisest parema boniteediga on väärtuslikud
põllumajandusmaad vöi näiteks 20% keskmisest körgemad jne
47
Mis maa see on?