Download - Mere kulutav mõju rannikule
Mere kulutav mõju rannikule.Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium
http://et.wikipedia.org/wiki
Üldmaateadus gümnaasiumile. AS Bit, 2003;
Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto Tartu 2004
Rannik – maismaa ja suure veekogu üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared. Rannajoon on vee ja maismaa kokkupuutejoon
veekogu ääres.
Rannikud jaotatakse järskrannikuks ja laugrannikuks. Lainetus mõjutab
erinevalt järsk- ja laugrannikut
Lainetuse iseloom ja mõju sõltub eelkõige veealuse rannanõlva reljeefist.
Järskrannikutel läheb veekogu kiiresti sügavaks ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Järsakranniku
puhul on ülekaalus lainete purustav, kulutav tegevus
Kõige suurem on lainete purustav tegevus kaugele merre ulatuvatel neemedel.
Mere lainete kulutav Mere lainete kulutav tegevustegevus
Rannajoone õgvenemine
Laugrannik on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks Laugrannikud jagunevad omakorda järsak- ja lauskrannikuks.
Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus.
Setete edasikanne ja rannale kuhjumine on tugevam tormilainetuse puhul.
Ranniku elemendid. Kuhjerannik.
Liiva ümberpaigutamine lainetuse mõjul laugrannikul
Maasäär Maasäär (ka säär) on ühe otsaga
maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga merre ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.
Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Nad kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all, setete pikirände tulemusena tekibki maasäär.
Wisła maasäär (läänes) ja Kura maasäär (idas) Läänemere rannikul