Download - Ökoloogilised Globaalprobleemid
![Page 1: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/1.jpg)
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID
Koostas: Kristel Mäekask
![Page 2: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/2.jpg)
Ülerahvastumine
Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem.
Ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid: toidupuudus, nakkushaigused (AIDS), keskonnaprobleemid (õhu-, vee- ja mullastiku saaste), linnastumine, vaesus jm.
![Page 3: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/3.jpg)
Ülerahvastumine
![Page 4: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/4.jpg)
![Page 5: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/5.jpg)
Ülerahvastumine
Maailmas on praegu umbes 7 miljardit inimest.
Inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni inimese võrra
Iga 20 minuti tagant sünnib juurde umbes 3500 last.
Peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides.
![Page 6: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/6.jpg)
Ülerahvastumine
Maailmas on kolm piirkonda kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud. Need on: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia.
Lõuna- India Bangalore linn
![Page 7: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/7.jpg)
Probleemi põhjused
suremuse langus
teaduse areng (arstiteaduse areng, vaktsineerimine)
toitumistingimuste paranemine
heaolu kasv (elutingimuste paranemine)
religioossed ja kultuurilised tõekspidamised
pereplaneeringu puudumine Vaktsineerimine Bangladeshis lastehalvatuse ennetamiseks
![Page 8: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/8.jpg)
Probleemi tagajärjed
näljahäda
maailma taandareng
linnastumine
haiguste levik
mullastiku vaesumine
loodusvarade hävimine
keskkonnareostus
ja paljud teised keskkonnaprobleemid Näljahäda Nigeerias
![Page 9: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/9.jpg)
![Page 10: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/10.jpg)
Bangladesh
Rahvaarv: 150 448 000 (2007)
Rahvastiku tihedus: 1045 in/km²
Eestis on rahvastiku tihedus: 32 in/km²
![Page 11: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/11.jpg)
Probleemi lahendused
pereplaneerimine
teavitamine rasestumisvastastest vahenditest
hariduse võimaldamine naistele
naiste õiguste suurendamine
abieluea tõstmine
laste arvu piiramine
laste suremuse vähendamine
Hiinas ühe-lapse-poliitika
![Page 12: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/12.jpg)
Toidupuuduse probleemi lahendused
tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi (kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid)
täiustada maaharimisviise ja –tehnoloogiat
kõrge saagikusega põllukultuurid (GMO)
vältida mulla vaesumist, erosiooni
majandusabi
GM tomat
![Page 13: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/13.jpg)
Jäätmeprobleem
Illegaalne prügimägi
Jäätmed on seaduses sätestatud kategooriatesse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
![Page 14: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/14.jpg)
![Page 15: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/15.jpg)
![Page 16: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/16.jpg)
![Page 17: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/17.jpg)
Probleemi põhjused
rahvastiku kasv
tarbimise suurenemine
tootmise suurenemine
kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid)
Plastikpudelite vedamine Hiinas
![Page 18: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/18.jpg)
Probleemi tagajärjed
prügimägede kasv linnade ümbruses
igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti
pinnase, õhu ja veesaasteTorma prügila
![Page 19: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/19.jpg)
Probleemi lahendused
kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale;
ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse
prügimäe alla kavandatav ala katmine vastava kilega;
prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni
eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks;
prügilale ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed;
![Page 20: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/20.jpg)
Hapestumine
Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja
lämmastikühendid (NO; NO2) happeid, mis happesademetena
langevad tagasi Maale;
![Page 21: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/21.jpg)
Happevihma kahjustused Jizera mägedes, Tsehhis
![Page 22: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/22.jpg)
Probleemi põhjused
kütuste põletamine;
põlevkivi põletamine;
tööstuste saaste;
transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine).
Bangkoki liiklus
![Page 23: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/23.jpg)
Probleemi tagajärjed
Kahjustab:
• metsi - eriti okaspuid;
• mulda;
• taimejuuri – tekib toitainete puudus;
• veekogude elustikku;
• kultuuriväärtusi jm.
• ogaanilise aine lagundamine aeglustub Inglikuju erosioon Inglismaal
![Page 24: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/24.jpg)
Probleemi lahendused
vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega (autotransport, egnergia tootmine jms);
Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest;
Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim
![Page 25: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/25.jpg)
Veekriis ja veekogude reostumine
Vett tuleb tarbida mõõdukalt!
Pidevalt tilkuva kraani tõttu võid nädalas raisata keskmiselt 300 –1000 liitrit vett!
![Page 26: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/26.jpg)
Probleemi põhjused
magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%;
suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine;
antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;.
naftareostus;
maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine;
eriti saasteohtlikud on mageveekogud;
veekasutus tööstusriikides on 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit.
![Page 27: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/27.jpg)
![Page 28: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/28.jpg)
Probleemi tagajärjed
vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut;
magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia);
naftareostus põhjustab loomade hukkumist;
veekogude eutrofeerumine;
Mürkained kogunevad organismidesse
Minimata laht Jaapanis
![Page 29: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/29.jpg)
Probleemi lahendused
veetarbimise vähendamine;
heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline);
õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses;
vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist veekogudesse;
veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel);
vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud (liustikuvee kasutamine, merevee destilleerimine, vihmavee kogumine);
![Page 30: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/30.jpg)
Osoonikihi hõrenemine
Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV-kiirgust ja infrapunakiirgust.
![Page 31: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/31.jpg)
Osoonikiht on hõredam pooluste kohal.
![Page 32: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/32.jpg)
Probleemi põhjused
Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid;
vanemad külmutusseadmed;
aerosoolid;
tulekustutid
ehitusmaterjalide tööstus;
õhukonditsioneerid;
• vulkaanipursked.
![Page 33: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/33.jpg)
Probleemi tagajärjed
muutused taimede keemilises koostises;
taimede kasvu pidurdamine;
fotosünteesi aeglustumine;
kahjustab inimeste immuunsüsteemi;
põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid;
mutatsioonide teke
![Page 34: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/34.jpg)
Probleemi lahendused
vähendada freoonide tootmist ja kasutamist;
lämmastikväetiste õigeaegne kasutus;
riikidevahelised lepped nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987 aastal.
Illegaalne freoonidega kaubitsemine Indias
![Page 35: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/35.jpg)
Kliima soojenemine
Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid).
http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/sci_nat/04/climate_change/html/greenhouse.stm
![Page 36: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/36.jpg)
Probleemi põhjused
Inimtegevus:
tööstused;
energiatootmine;
jäätmemajandus;
metsaraie;
põllumajandus jm
Atmosfääri satuvad nn. kasvuhoonegaasid
![Page 37: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/37.jpg)
Kasvuhoonegaasid
Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri;
Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt ja biopuhastitest;
Lennukite heitgaasidest pärinev dilämmastikoksiid;
Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid;
Troposfääri osoon;
Veeaur;
![Page 38: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/38.jpg)
Probleemi tagajärjed
kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda;
muutuvad liikide levilad;
aeglaselt levivaid liike võib tabada häving;
põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad;
ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed;
üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses;
liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind.
![Page 39: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/39.jpg)
Jääkarudel on õhukesel jääl raske saaki püüda!
![Page 40: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/40.jpg)
Probleemi lahendused
Tuleks vähendada õhu saastatust:
• põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat;
• kasutada taastuvaid energiallikaid;
• kasutada elektrienergiat säästlikult;
• vähendada autokütuste põletamist;
• aerosoolide kasutamise vähendamine;
• vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse;
• prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine.
![Page 41: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/41.jpg)
Balti Elektrijaam on üks suurimatest põlevkivikütusel töötavatest elektrijaamadest maailmas
![Page 42: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/42.jpg)
Liikide hävimine
Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne.
Amazonase vihmametsades elav haruldane puukonn
![Page 43: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/43.jpg)
Probleemi põhjused
keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine;
soode kuivendamine;
ohtlike liikide hävitamine;
jahipidamine;
röövpüük ja kaubitsemine;
võõrliikide sissetoomine;
haruldaste liikide kollektsioneerimine;
GMO-de järjest ulatuslikum kasvatamine
![Page 44: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/44.jpg)
Suureks probleemiks on metsaraie!
![Page 45: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/45.jpg)
Liigi spetsialiseerunud toiduvalik või leviala, aeglane sigimine vms.
![Page 46: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/46.jpg)
Probleemi tagajärjed
üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes;
tulevase kasutamise võimalus – leida uusi ravimtaimi;
kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on oluline materjal sordiaretuses;
vahendeid kahjurite või umbrohtude tõrjeks;
otsene kasum – elusolenditest saab loomset, taimset toitu. Taimed, loomad ehituseks, maitseks, ravimiteks, parkaineteks, värvi-ja vahaaineteks, määrdeõlideks, küttematerjaliks jpm.
![Page 47: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/47.jpg)
Probleemi lahendused
hävimisohus liike võetakse kaitse alla;
haruldaste liikide elupaikade säilitamine;
kaitsealade rajamine;
osaliselt ka loomaaiad;
võitlus röövkaubandusega;
loodusvarade säästlik tarbimine.
Lendorav
![Page 48: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/48.jpg)
Erosioon ja kõrbestumine
Erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne, mis viib mulla viljakuse vähenemisele ning maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele.
Tuuleerosioon Mehhikos
![Page 49: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/49.jpg)
Probleemi põhjused
paduvihmadest ja üleujutustest tekkivad vooluveed;
tuul;
Suurt rolli mängib inimtegevus:
monokultuuride kasvatamine;
liigniisutamine (maa sooldumine);
metsade hävimine;
liigkarjatamine;
![Page 50: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/50.jpg)
Probleemi tagajärjed
viljakate muldade hävimine;
• harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine;
• sooldumine, mis ohustab inimese tervist;
• veekogude kuivamine;
India
![Page 51: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/51.jpg)
Probleemi lahendused
• õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terrass- ja ribapõllundus);
• tõkete rajamine põldude äärde;
• puude istutamine;
Viinamarjakasvandused Saksamaal
![Page 52: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/52.jpg)
Loodusvarade kasutamine
Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, kivisüsi,nafta), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia.
Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia).
![Page 53: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/53.jpg)
Virtsu tuulepark
![Page 54: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/54.jpg)
Probleemi tagajärjed
• taastumatud loodusvarad saavad otsa;
• moodustuvad jäätmed (nt põlevkivist elektrienergia tootmisel tekivad süsihapegaas ning tuhamäed);
• loodusvarade kaevandamisega kahjustatakse looduslikku keskkonda;
Kohtla-Järve tuhamäed
![Page 55: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/55.jpg)
Probleemi lahendused
• mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt nt metallid;
• tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise töötlemise tehnoloogiaid;
• loodusvarasid tuleb tarbida säästlikult, et nad jõuaksid taastuda;
• kasutama peaks rohkem taastuvaid loodusvarasid.
![Page 56: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/56.jpg)
Kasutatud materjal:http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Worldpopulationgrowth-billions.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/Image:World_population.PNGhttp://www.oceansatlas.org/unatlas/projectmanager/atlas_cd/cds_static/megacities__19612_all_1.html http://dotearth.blogs.nytimes.com/2007/10/25/the-population-cluster-bomb/http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Les_enfants_de_Yanfolila.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Poliodrops.jpghttp://oxala.de/ http://marekioma.blogspot.com/2007_06_24_archive.html http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Dhaka_Crowd.jpghttp://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Missione_del_Guaricano-discarica_di_Duquesa.jpg http://www.asianconnections.com/a/?article_id=304 http://www.envir.ee/298484 www.emovl.ee/files/1602129218.ppt http://www.sciam.com/media/inline/5828B2A1-E7F2-99DF-30C2168D6482516A_1.gif http://www.scienceclarified.com/images/uesc_01_img0005.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0c/Acid_rain_woods1.JPGhttp://mirror-cn-bj1.gallery.hd.org/_c/natural-science/_more1999/_more05/acid-rain-stone-erosion-of-statue-2-AJHD.jpg.html http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Wasserhahn.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/ad/Terminalkils2.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Obvious_water_pollution.jpeg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Antarcitc_ozone_layer_2006_09_24.jpg http://www.aero.org/publications/crosslink/summer2000/images/01_02.gif
![Page 57: Ökoloogilised Globaalprobleemid](https://reader038.vdocuments.pub/reader038/viewer/2022102722/557c12add8b42af2418b4a13/html5/thumbnails/57.jpg)
Kasutatud materjal:http://www.leo.lehigh.edu/news/national/oxytree.gif http://www.emagazine.com/view/?873 http://www.buycentralheating.co.uk/images/products/SER_27052007125123.jpg http://www.weather.gov.hk/climate_change/green_house_effect_e.jpg http://www.alaskaoceans.net/sao/images/polar-bear-no-ice72_000.jpg http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/e_sisu.html?id=126 http://journalperu.com/?p=518 http://animals.nationalgeographic.com/staticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/animals/images/primary/giant-panda-eating.jpg http://www.ymparisto.fi/download.asp?contentid=36140http://www.uwsp.edu/geo/faculty/ritter/geog101/textbook/eolian_systems/factors_erosion.html http://www.slamnet.org.uk/geography/urbanindia/Image13%20desert%20life.jpghttp://www.hanila.ee/gfx/pildid/virtsu_t02.jpg