Geograafia, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse lõimumine
gümnaasiumiastmesGeograafiaõpetajate sügispäevad 2012
Peep Reimer, Ülenurme Gümnaasium
Geograafia, ajaloo ja ühiskonnaõpetusegümnaasiumi kursused (ÜG näitel):
GEOGRAAFIA AJALUGU ÜHISKONNAÕPET.10.klass; I kursus:
Üldajalugu10.klass; II kursus:Eesti ajalugu I
I valikkursus:Tsivilisatsioonid ...11.klass; III kursus:Eesti ajalugu II
11.klass; IV kursus:Lähiajalugu I
11.klass; II kursus:Rahvastik ja majandus
11.klass; III kursus:Loodusvarad ja nende ..
Valikkursus (?):Inimene ja õigus
10.klass; I kursus:Maa kui süsteem
I kursus:Ühiskond ja demokr.
II kursus:Maj. ja maailmapol.
II valikkursus:Euroopa ja USA ajal.
12.klass; V kursus:Lähiajalugu II
12.klass; VI kursus:Lähiajalugu III
III valikkursus (?):Suurriigid 20.saj
Valikkursus (?):Globaalprobleemid
I kursus – Üldajalugu (10.klass):1. Antiikaeg (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma);2. Keskaeg (keskaegne ühiskond ja sellele
omased tunnused; katoliku kirik ja ristiusk keskajal; islam ja ristisõjad).
3. Uusaeg (Euroopa uusaja alguses; absolutism ja parlamentarismi kujunemine; uue maailmapildi kujunemine ja maadeavastused; Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad; rahvusriikide kujunemine; industriaalühiskonna kujunemine jne).
Vana-Kreeka linnriigid:
DELFI(Apolloni pühamu ja
kuulsaima oraakli asukoht)
Sparta
Korintos Efesos
Mileetos
Ateena
Sparta valitsemiskorraldus:
Spartiaadid
Heloodid
KUNINGAD (2 tk):Sõjaväe juhid ja ülempreestrid
EFOORID (5 tk):Õigus kontrolida
riigiametnikke
GERUUSIA:Vanemate nõukogu
- 2 kuningat-28 geronti (“vanakest”)Seaduste ettevalmistamine
RAHVA-KOOSOLEK:
Õigus hääletada seaduste poolt või
vastu
SPARTIAADID
PERIOIGID(sõja korral)
SPARTA SÕJAVÄGI:
~10%
~10%
~80%(maaharijatest riigiorjad)
(Lakoonika põliselanikest
mittekodanikud)
Perioigid
Itaalia rahvastik I.aastatuhandel eKr:
Gallid
Etruskid
Itaalikud
Latiinid Kreeklased
Teine triumviraat ja kodusõjad Rooma riigis1.saj II poolel eKr:
Feodaalkorralduse kujunemine:
SÜSERÄÄN
FEODAAL (LÄÄNIMEES)
FEOOD (LÄÄN)
SÕLTLASTEST TALUPOJAD
läänistab
maksavad koormiseid
sõjaväeteenistus
harivad maad
Põlispõllundus (e söödiviljelus):
kesa(söötis) teravili
kaheväljasüsteem
kesa(söötis) talivili suvivili
kolmeväljasüsteem
Põllumajanduse areng Euroopas(9.-11.saj):
Tööviljakuse ja saagikuse
kasv
Raske ratasader
Hobuste kasutamine
Rahvaarvu kasv
Euroopas
Euroopa rahvastik 500 – 1450 (hinnanguliselt miljonit inimest):
Piirkond 500 650 1000 1340 1450Kreeka / Balkan 5 3 5 6 4,5Itaalia 4 2,5 5 10 7,3Hispaania / Portugal 4 3,5 7 9 7Lõuna-Euroopa kokku 13 9 17 25 19Prantsusmaa 5 3 6 19 12Briti saared 0,5 0,5 2 5 3Saksam. / Skandinaavia 3,5 2 4 11,5 7,3Lääne- ja Kesk-Euroopa 9 5,5 12 35,5 22,5Slaavi alad 5 3Vene riigid 6 8 6Poola / Leedu 2 3 2Ungari 0,5 0,5 1,5 2 1,5Ida-Euroopa kokku 5,5 3,5 9,5 13 9,5Euroopa kokku 27,5 18 38,5 73,5 50
Euroopa keskaegsed kaubateed:
Euroopa Idamaad
Kolumbuse aegsed geograafilised arusaamad:
Euroopa poliitiline kaart 1789 ja 1815:
Mis on tööstuslik pööre?
Käsitöö Manufaktuur Vabrik
VANAAEG KESKAEG UUSAJA ALGUS 18.SAJ
TÖÖSTUSLIK PÖÖRE:Manufaktuuride ja käsitöö
asendumine masintootmisega; üleminek vabrikutootmisele
Millistel ajalooperioodidel olid valitsevad järgmised tootmisviisid?
Mis on tööstuslik pööre?
KAUBANDUS
RAHA
VABRIKUTE RAJAMINE
MASINATE KASUTUSELE-
VÕTMINE
TÖÖ-VILJAKUSE
KASV
VABANENUD TÖÖJÕU KASUTAMINE
PALGATÖÖLISTENA
Tootmist mõjutavad tegurid
Nõudlus kaupade järele
Konkurents tootjate vahel
Võistlus kvaliteedis ja hinnas
Tooraine olemasolu
Tööjõu olemasolu
II kursus – Eesti ajalugu I (10.klass):1. Muinasaeg;2. Keskaeg;3. Üleminek keskajast uusaega.
Eestlaste suhted idaslaavlastega(Vana-Vene riigiga):
SOOME-UGRIHÕIMUD
6.-7.sajandil algasidaslaavi hõimude
liikumine põhja poole
8.-9.sajandil jõudsididaslaavlased
Peipsi tagustelealadele
Haldusjaotus muinasaja lõpul:
Külatüübid:
Sumbkülad
Ridakülad
Hajakülad
Külad Kihelkonnad Maakonnad3000 adramaad
3000 adramaad
3000 adramaad 3000 adramaad
Tallinn(Lindanise, Kolõvan)
Tartu (Tarbatu)
Otepää
Keskaegsed riigid Eestis (13.-14.saj):
Poliitiline kaart 16.-17.sajandi vahetusel(Eesti ala kolme kuningriigi valduses):
Jam Zapolski rahuga (1582) POOLALE läinud valdused
Pljussa rahuga (1583) ROOTSILE läinud
valdused
TAANI valdused
Saaremaal
I valikkursus – Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat (10.klass):
1. Esiaeg ja tsivilisatsioonide teke;2. Egiptus;3. Mesopotaamia ja Ees-Aasia;4. Kreeta-Mükeene kultuur;5. India;6. Hiina;7. (Ameerika; Araabia maad; Aafrika
tsivilisatsioonid).
Varased tsivilisatsioonid:
Kreeta minoilise kultuuri(u 2000 – 1400 eKr) leviala:
Vulkaanipurse Thera saarel (u 1500 eKr) ja minoilise kultuuri allakäik:
Thera saar Vulkaani-purse
Maavärin
Tuhapilv
Hiidlaine
III kursus – Eesti ajalugu II (11.klass):1. Rootsi aeg;2. Eesti 18.sajandil;3. Eesti 19.sajandil;4. Eesti 19.-20.sajandi vahetusel.
Rootsi suurriigi kujuneminePõhja-Euroopas:
Linnad 17.sajandil:
Kuressaare1563
(Ahrensburg)
Vana-Pärnu kadumine 16.saj
(ühise linna kujunemine)
Valga1584
(Walk)
Millised olid ülejäänud 7 linna Eesti territooriumil?
Põllumajandus 18.sajandil: Eestis tegeleti 18.sajandil valdavalt teraviljakasvatusega:
Teravilja müük
Viina tootmine
PraagaNuum-
härgade kasvatamine
Sõnnik
Teravilja kasvata-
mine
RootsiVene sõjaväelePeterburi
KõrtsideleVene sõjaväelePeterburi
Peterburi
Saagikusekasv
Talurahva olukord Vene ajal:
1700 1750 1800+
Reduktsioon
Põhjasõja algus
Balti erikorra kinnitamine
1739 Roseni deklaratsioon
1765 positiivsed määrused
19.saj alguse talurahvaseadused
Pärisorjuse kaotamine
-
RAUDTEED EESTIS 1914 Narva
Tallinn
Paldiski
Tapa
Tartu
Valga
Balti Raudtee
1870
IV kursus – Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel (11.klass):
1. Maailm Esimese maailmasõja eel;2. Esimene maailmasõda;3. Maailmasõdadevaheline areng: demokraatia
ja diktatuurid;4. Teine maailmasõda.
Kolonialism Aasias 1914.aastal:
Sõdivad pooled Esimeses maailmasõjas:
Keskriigid Antant
4 riiki 34 riiki
Ületootmiskriisi toimemehhanism:Tarbimise
vähenemine
Kaupade ületootmine
Kriisi leevenemise
lootuses tootmise jätkamine
Tööliste vallandamine;
pankrotid
Sissetulekute vähenemine; elatustaseme
langus
Teise maailmasõja osapooled:
II valikkursus – Euroopa ja Ameerika Ühendriikide ajalugu (11.klass):
1. (Euroopa rahvastik, majandus ja kommunikatsioon);
2. Prantsusmaa;3. Suurbritannia;4. Saksamaa;5. Skandinaavia;6. Bütsants ja Venemaa;7. Ameerika Ühendriigid.
V kursus – Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20.saj teisel poolel (12.klass):
1. Külm sõda;2. Demokraatlik maailm pärast teist maailmasõda;3. NSV Liit ja kommunistlik süsteem;4. Maailm sajandivahetusel.
Külma sõja aegsed sõjalis-poliitilised blokid:
Marshalli plaan (1948 – 1952):
Ida-Euroopa sovietiseerimine 1940.aastatel:
Kommunistlikud riigid 1970.aastate lõpul:
USA majanduskasv kuni 1970.aastate alguseni:
Majandus-kasv
Euroopa varustamine
USA jäi sõjast
puutumata
Sõjaaegsete laenude tagasi
saamine
Sisseränne ja siseturu
kasv
Marshalli plaan
Võidu-relvastumine
lõi uusi töökohti
1970.aastate majanduskriisja selle mõju USA-le:
Sõjaliste kulude kasv ja nafta
hinna järsk tõus
1970. aastate majandus-
kriis
KEINSIANISTLIK MAJANDUS-POLIITIKA
MONETARISTLIK MAJANDUS-POLIITIKA
VI kursus – Lähiajalugu III – 20.saj arengu põhijooned – Eesti ja maailm (12.klass):
1. Eluolu ja kultuur (ideoloogiad; teaduse ja tehnika areng);
2. Sõja ja rahu küsimus;3. Inimsusevastased kuriteod;4. Muu maailm.
Ühiskonnaõpetuse I kursus (12.klass):1. Ühiskond ja selle areng (ühiskonna uurimine;
sotsiaalsed suhted ja institutsioonid; nüüdisühiskond ja selle kujunemine);
2. Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus (riik ja riigi vormid; õigusriik ja võimude lahusus; inimõigused; ideoloogiad; valimised; erakonnad; Euroopa Liit).
Erinevad ühiskonnamudelid majanduse ja tehnoloogia arengu järgi:
200019001800
Agraarü/k Industriaalü/k Post-industriaalü/k Infoü/k Teadmus-
ü/k
19501850
Heaoluriik
Maa- ja linnarahvastiku suhte muutumine alates 20.saj kp:
Rahvaarvu kasv maailmas regiooniti (1950 – 2050):
Demograafilist plahvatust ja demograafilist kriisi kujutavad rahvastikupüramiidid:
Egiptus Eesti
Eesti erakondade paiknemine poliitimaastikul ideoloogilistest eripäradest lähtuvalt:
LIBERAALSUS:muutusi toetav
KONSERVATIIVSUS:muutusi tõrjuv
VASAKPOOLSUS: riigivõimu suur roll
ühiskonnas
PAREMPOOLSUS:riigivõimu tagasihoidlik
roll ühiskonnas
Ühiskonnaõpetuse II kursus (12.klass):1. Ühiskonna majandamine (riik ja majandus;
tööturg ja hõive; tarbimine ja investeerimine);2. Maailma areng ja maailmapoliitika (nüüdisaja
maailma mitmekesisus ja rahvusvaheline suhtlemine).
Tootmistegurid ehk tootmisressursid:
Tootmistegurid
Loodus-ressursid
Inim-ressursid
Kapitali-ressursid Ettevõtlikus
maa
maavarad
mets
veevarud
kliima
tööjõud
haridustase
kogemused
masinad ja seadmedtootmis-hoonedfinants-kapital
Oskus kolme eelmist tegurit
kasumlikult kombineerida
Millised on ressursside nappuse:a) positiivsed tagajärjed ?b) negatiivsed tagajärjed?
Tšaadi järve kahanemine Kesk-Aafrikas:
Turumajanduse toimimistsükkel:
EraisikudKodu-
majapidamised
RiikOmavalitsused
Ettevõtted
PangadFinantsasutused
Välisriigid
tarbimine
palgad, kasumid, intressid
mak
sud
palg
adto
etus
edpe
nsio
nid
kasu
mi
ülej
ääk
Inve
s-te
erin
gud
laen
udimpordikulud
eksporditulud
riiklikud laenud
riiklikud hoiused
Riikide võrdlus SKP per capita (ühe elaniku kohta) alusel 2008 (dollarites):
Nimetage samasuguse arengutasemaga riike kui Eesti?Miks Euroopa ja Põhja-Ameerika on muust maailmast
jõukamad?
Eesti väliskaubanduse bilanss1995 – 2009:
Mis on riigi majandusele tervikuna kasulikum, kas olukord, kus eksport ületab impordi või vastupidi? Põhjendage oma arvamust.
IMPORT:Kaupade ja teenuste ostmine välismaalt
EKSPORT:Kaupade ja teenuste
müük välismaale
Majanduse tsüklilisus viimase 200 aasta jooksul:
Mis on inflatsioon? Inflatsioon:a) raha väärtuse ehk ostujõu langusb) keskmise hinnataseme kasv pikema ajaperioodi
jooksul
Hinnataseme muutumise mõõtmine erinevate hinnaindeksite abil:
Tarbijahinnaindeks (THI) – tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutumine baasperioodi jooksul.
THI aluseks on indikatiivne ostukorv:
Koosneb erineva osakaaluga
tarbekaupadest.
Kajastab keskmist tarbimist.
NB! Erineb riigiti tarbimisharjumuste ja hindade erinevuste tõttu!
Hüperinflatsioon:
Inflatsiooni mõju tarbijale:
Vaene
Rikas
Laenaja
Säästja
Mõjutab esmatarbekaupade hindade kasv
Mõjutab luksuskaupade hindade kasv
Peab pangale vähem tagasi maksma
Kaotab aja jooksul oma säästud
Maailma riikide välisvõlg (2005):
Milliseid üldiseid tendentse riikide majanduse arengutaseme ja välisvõla
suhte kohta võib täheldada?
Kas ja miks peaks riik majandusse sekkuma?
RIIK / AVALIK SEKTOR
Pakub ühishüvesid(nt haridus, tervishoid)
Tegeleb otsese majandustegevusega
(nt riigiettevõtted)
Hoolitseb riigivara eest(nt metsad, hooned jm)
Kehtestab ja kogub makse
Mõjutab majandustegevust seadusandluse kaudu
Maksu liigid:Kaudne maks Otsene maks
Toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni
makstud maks
Sissetulekutelt makstav maks
alkoholiaktsiissotsiaalmaks
käibemakspakendiaktsiis
töötuskindlustustulumaks
kütuseaktsiistubakaaktsiis
Väliskaubandustegevuse vahendid / piirangud:
Tollimaksud Kvoodid Standardid
Imporditavalt või eksporditavalt kaubalt nõutav
maks
Imporditavatele või eksporditavale
kaubale kehtestatud mahupiirang
Kaubale kehtestatud nõuded (nt
tervishoiule,tehnilistele
andmetele jm)Miks
kehtestatakse?Miks
kehtestatakse?Miks
kehtestatakse?
Kas väliskaubanduse piirangud on kodumaisele tarbijale kasulikud või kahjulikud? Põhjendage!
Tööpuudus ja tööjõupuudus:
TÖÖPUUDUS TÖÖJÕUPUUDUS
Tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu
nõudlus
Tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu
pakkumine
Omane majanduslanguse perioodile
Palgasurve ülespooleMajandusbuumi
kaasnähePalgatõusu peatumine või
alanemineHinnatõusu kiirenemine
Inflatsiooni langus
Kumb on ühiskonnale suurem probleem, kas tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjendage.
Inimarengu indeks (IAI) kui elukvaliteedi näitaja:
• Rahvastiku tervis• Pikaealisus
Oodatav keskmine
eluiga
• Täiskasvanute kirjaoskus
• Erinevatel tasemetel õppijate vanus
Haridus
• SKP per capita USA dollaritesElujärg
0
0,2
0,4
0,6
0,8
1
1,2
ElukestuseindeksHariduseindeksElujärjeindeks
0,833
Eesti inimarengu indeks 2009
Geograafia, ajaloo ja ühiskonnaõpetusegümnaasiumi kursuste võimalik lõimumine:
GEOGRAAFIA AJALUGU ÜHISKONNAÕPET.10.klass; I kursus:
Üldajalugu10.klass; II kursus:Eesti ajalugu I
I valikkursus:Tsivilisatsioonid ...11.klass; III kursus:Eesti ajalugu II
11.klass; IV kursus:Lähiajalugu I
11.klass; II kursus:Rahvastik ja majandus
11.klass; III kursus:Loodusvarad ja nende ..
Valikkursus (?):Inimene ja õigus
10.klass; I kursus:Maa kui süsteem
I kursus:Ühiskond ja demokr.
II kursus:Maj. ja maailmapol.
II valikkursus:Euroopa ja USA ajal.
12.klass; V kursus:Lähiajalugu II
12.klass; VI kursus:Lähiajalugu III
III valikkursus (?):Suurriigid 20.saj
Valikkursus (?):Globaalprobleemid