Download - Poisid Ja TüDrukud õPivad Erinevalt
POISID JA TÜDRUKUD ÕPIVAD ERINEVALT
UURIMUSTÖÖ
Autor: Žanna SolomanjukJuhendaja: Meeli Väljaots
2
Teema
ÕPILASTE, ÕPETAJATE JA
LAPSEVANEMATE ARVAMUSED
SEOSES POISTE-TÜDRUKUTE
ERINEVUSTEGA ÕPPIMISEL JA NENDE
KASVATAMISEL
3
KLASSIJUHATAJA JA ÕPETAJA KOGEMUS
Uurimustöö teema valiku põhjendus
ARTIIKLID (umbes 30)ÕPETAJATE LEHES
“POISID JA TÜDRUKUD ÕPIVAD ERINEVALT”Arlette C. Ballew, Michael Gurian (2004)
4
Uurimustöö ülesehitus
• SissejuhatusTeoreetilised lähtekohad• MetoodikaUuringu sihtrühmMõõtevahendidProtseduur, andmetöötluse põhimõtted• Tulemused • Arutelu • Kasutatud kirjandus • Lisa
5
Teoreetilised lähtekohad• Tüdrukud ja poisid on erinevad.
• Tüdrukud ja poisid õpivad erinevalt.
• Tüdrukute ja poiste õppetöö tulemused on erinevad.
• Tüdrukud ja poisid peaksid õpima eraldi.
• Poiss vajab meesõpetajat.
• Tänapäeva kool sobib tüdrukutele paremini kui poistele.
6
Tüdrukud ja poisid on erinevad
• Arlette C. Ballew, Michael Gurian (2004) - “poiste ja tüdrukute ajud on ehituselt ja funktsioonidelt erinevad”
• Tiiu Puik, logopeed-metoodik „Poiste kasvatamine vajab suuremat tähelepanu“ (2009) -“poiste aju areneb aeglasemalt kui tüdrukutel”
7
Tüdrukud ja poisid õpivad erinevalt
• Tüdrukutel on visuaalne mälu
• Tüdrukud on paremad kuulajad
• Tüdrukutele meeldib istudes õppida
• Tüdrukud kasutavad õppimisprotsessi ajal rohkem sõnu
• Poistel on füüsiline mälu• Poisid on matemaatilis-
loogilises mõtlemises tüdrukutest paremad
• Poiste aju stimuleerib liikumine
• Poisid töötavad vaikides ning ülesande täitmisele keskendudes
8
Näide –
kui poissi kutsutakse mängima, siis poiss küsib “Mis mängu ?”, kui tüdrukut kutsutakse, siis
tüdruk küsib “Kellega ?”
9
Tüdrukute ja poiste õppetöö tulemused on erinevad
• Põhikooli lõpueksamid (Eestis) sooritas 2006. aastal neljadele või viitele 2/3 tüdrukutest ja ainult veidi üle poole poistest. Üheski õppeaines polnud poiste tulemused tüdrukute omadest paremad.
• Testitulemused PISA 2006 näitavad, et enamuses riikides saavutasid poisid tüdrukutest oluliselt paremad tulemused.
10
Tüdrukud ja poisid peaksid õpima eraldi
• Hariduskonverentsil „Tarkus toob tõusu“ märkis haridusminister Tõnis Lukas, et olukorra parandamiseks võiks tulevikus poiste ja tüdrukute õpetamine eraldada luues nende jaoks eraldi klasse.
• Eestis toimub poiste ja tüdrukute lahusõpe ametlikult Vanalinna hariduskolleegiumis, Laagri koolis, Tallinna tehnikagümnaasiumis ja Tartu Katoliku koolis.
11
Poiss vajab meesõpetajat
• „Poisid on raskemas
olukorras kui tüdrukud, kuna Eesti
üldhariduskoolides õpetavad
valdavalt naisõpetajad, naised
mõistavad tüdrukuid poistest
paremini “ väidab Tiina
Pihlak, Tallinna Ülikooli
Kasvatusteaduste
magister oma artiiklis (2008).
• Meie koolides 90 protsendi ulatuses naisõpetajad.
12
Tänapäeva kool sobib tüdrukutele paremini kui poistele
• 2005/06 õppeaastal oli põhikoolist väljalangenute hulgas 71% poisse.
• Aastatel 2007/08 oli 74% kõigist põhikooliõpingute katkestajatest poisid.
13
Uuringu probleemid
Eesti hariduses esinebsoolise diskrimineerimiseIlminguid• Nüüdne kool on
tüdrukutele orienteeritud kool
• Eesti üldhariduskoolides õpetavad valdavalt naisõpetajad
• Õpetamismeetodid on ühesugused vaatamata sellele, et poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt
Eesti hariduses on olemassoolised stereotüübid võitraditsioonid• Hinne „kolm“ on alati
olnud koolipoisi number • Poisid on „probleemsed“
õpilased
14
Uurimustöö eesmärgid
• Välja selgitada, mida
arvavad õpilased,
nende lapsevanemad ja
õpetajad eestoodud
probleemidest.
• Välja selgitada, kas eesti haridus vajab muudatusi seoses sellega, et poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt ja pakkuda välja lahendusi kuidas õpetada neid erinevalt.
15
Metoodika
• Uuringus osalesid 42 meessoost isikut ja 58 naissoost isikut, nendest 35 õpilast, 42 lapsevanemat ja 23 õpetajat.
• Küsimustikus – 12 erinevaid mõtteid millele palusin arvamust – kas nõus või ei (koos väikse põhjendusega).
• Saatsin küsimustikke vastajatele e-kirjana, tutvustades töö eesmärki ning paludes vastata küsimustele võimalikult põhjalikult.
16
Tulemused
17
Poisid peaksid tulema kooli aasta hiljem kui tüdrukud
0
10
20
30
40
50
60
70
80
Jah Ei Ei tea
Õpilased
Õpetajad
Lapsevanemad
18
0
10
20
30
40
50
60
70
Jah Ei Ei tea
Õpilased
Õpetajad
Lapsevanemad
Hinne „kolm“ on tavalineasi poiste jaoks
19
Poisid õpivad kätesse, tüdrukud pähe
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
Jah Ei Ei tea
Õpilased
Õpetajad
Lapsevanemad
20
Poisid on raskemas olukorras kui tüdrukud kuna Eesti koolides õpetavad valdavalt naisõpetajad
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
Jah Ei Ei tea
Õpilased
Õpetajad
Lapsevanemad
21
Mõnele poisile võib poisteklass olla parim lahendus
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
Jah Ei Ei tea
Õpilased
Õpetajad
Lapsevanemad
22
Poisteklassidega koos tekiks ka tungiv vajadus
meespedagoogide järele
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
Jah Ei Ei tea
Õpilased
Õpetajad
Lapsevanemad
23
Praegune koolisüsteem on naistekeskne ja soosib tüdrukuid.
Kool vajab muudatusi.
0
10
20
30
40
50
60
Jah Ei Ei tea
Õpilased
Õpetajad
Lapsevanemad
24
Peamised järeldused
Probleem
Hinne „kolm“ on tavaline
asi poiste jaoks.
Lahendus
Leida vähemalt üks
valdkond, milles
konkreetne
poiss on võimekas, ja
keskenduda sellele.
25
Peamised järeldused
Probleem
Poisid on „probleemsed“
õpilased.
90 protsenti
koolis esinevatest
korrarikkumistest
sooritavad poisid.
Lahendus
Kasutada tundides
rohkem praktilisi
õppemeetodeid,
võimaldada poistele
aktiivset tegevust,
tähelepanu ja
tunnustust.
26
• Psüholoog Tõnu Ots tegi sel teemal katseid - filmis koolis füüsikatundi, kus oli juttu sisepõlemismootorist.
• „Tüdrukud vastasid kontrolltöö neljadele-viitele, poisid said kahed-kolmed. Kui tassisime klassi mopeedi ja ütlesime, et süüde on vaja õigeks panna, siis tüdrukud ehmatasid ära, kas on tarvis midagi süüdata. Poisid tegid kiiresti asja ära.“
27
Peamised järeldused
Probleem
Nüüdne kool on
tüdrukutele orienteeritud
kool.
Lahendus
Õppekavas võiks
olla rohkem valikaineid
(majandusõpetus või
riigikaitse),
rohkem kehalist
kasvatust ja
tööõpetust.
28
Koolid räägivad küll avastusõppest või
seikluskasvatusest, aga meie kesk- ja
kõrgkoolis pakutakse endiselt säilivusaja
ületanud kultuurikonserve (Jacob Moreno
mõiste), mitte loovat isetegevust.
29
Peamised järeldused
Probleem
Eesti üldhariduskoolides
õpetavad valdavalt
naisõpetajad.
Lahendus
Uus programm “Mehed
kooli”.
30
Hea näide on ka see fakt, et „Hea õpetaja
kuu“ raames Kohtla-Järve Järve Vene
Gümnaasiumi õpilased joonistasid head
õpetajat.
Tulemuseks on 105 joonistatud õpetajat,
nende seas on 38 meesõpetajat. Meie koolis
on 27 õpetajat ja ainult 2 meest.
31
32
Peamised järeldused
Probleem
Õpetamismeetodid on
ühesugused vaatamata
sellele, et poisid ja
tüdrukud õpivad
erinevalt
Lahendus
Koolitus õpetajatele -
poiste ja tüdrukute
erinevad õppimis- ja
toimetulekuviisid.
33
Kokkuvõte
• poisid on vähe edukam koolis kui tüdrukud• õpetajad sunnivad poisse tüdrukutelt eeskuju võtma• õpi- ja käitumishäiretega õpilastest kaks kolmandikku
poisid• tüdrukutel õppimise motivatsioon suurem kui poistel• poisid vajavad rohkem rangust, piire ja reegleid• õpilased, eriti poisid, igatsevad meesõpetajat• enamik pedagoogidest ei ole oma pedagoogilise staazi
jooksul saanud soo-alast koolitust.
34
Uuringu peamine idee - aeg
kasvatada ja õpetada soost lähtuvalt.
Tänan!