Programmi “Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-
2013” teenuste hindaminePalgatoetuse ja tööturukoolituse
vahehindamine Esialgsete tulemuste tutvustus
Hindamise ülesanne• Palgatoetus perioodil 01.01.2008-31.05.2011• Tööturukoolitus perioodil 01.01.2009-31.05.2011• Hinnata meetmete tõhusust:– Asjakohasust – kas vastav tööturu ja kasusaajate
vajadustele– Tulemuslikkust – kas aitab tagasi tööturule, millised on
edutegurid ja probleemid, mõju hõivele– Jätkusuutlikkust – kas mõju on ajas püsiv– Efektiivsust – kas tulemusi oleks võimalik saavutada
ressursse efektiivsemalt kasutades• Hulk etteantud täpsemaid uurimisküsimusi
Andmed hindamise ellu viimiseks• Dokumendid – THP-d, THP aruanded, Töötukassa protseduurireeglid
jne• Töötukassa individuaal-andmestik (kogu periood)• Ekspertintervjuud Töötukassas (erinevad tasandid)• Teemaintervjuud
– Koolitajatega– Palgatoetust kasutanud ettevõtetega
• Küsitlused – 2 küsitlust meetmes osalenutega (perioodil 01.01-30.09.2010
meetmesse sisenenud)– Meetmes mitte osalenute võrdlusgrupi küsitlus (perioodil 01.01-
30.09.2010 töötuna registreeritud, kuid mitte meetmes osalenud)• EMTA ja Töötukassa ühendatud andmed
Hindamise metoodika
• Mõju hindamiseks on vajalik eristada:– meetme mõju ja – muud mõjud (nagu nt majanduse üldine olukord, inimese
hariduse ja teadmiste mõjud jne)• Vaja oleks vaadata, milline on inimese käekäik, kui ta
osaleb meetmes ja kui ta selles ei osale - võimatu• Kuna inimest ei ole võimalik kahes olukorras vaadata:– Eksperimendid – Kvaasi-eksperimendid – leiame andmete põhjal sarnased
inimesed, kes osalevad meetmes ja kes ei osale ning võrdleme nende olukorda tööturul
Hindamise loogika
Töötuse algus
Töötuse algus
Meetmesse sisenemine
Meetmest väljumine
Tööturu staatus
Tööturu staatus
Mõju koos lukustusefektiga
Töötus jätkub
Mõju ilma lukustusefektita
01.01-30.09.2010 Kuni 31.12.2011
Hindamise ellu viimise hetkeseis
• Esmane analüüs valmis:– Dokumendid– Töötukassa andmestik– Kvalitatiivsed intervjuud– Küsitlused
• Pooleli olev– Kvantitatiivne mõjude hindamine
Palgatoetus
Toetuse sisu• Tööandjale makstav toetus, et motiveerida
tööandjat tööle võtma töötu:– katab tööandja jaoks ajutise töötaja tootlikkuse ja
tema töötasu erinevuse– võimaldab töötul näidata tööandjale oma tegelikku
tootlikkust • Kaks efekti:– Luua odavamalt töökohti– Võimaldada tööturul halvemas seisus olevatel töötutel
ületada takistused tööle saamisel, vähendades tööandja riske
Kasusaajad/toetatavad• Toetust makstakse tööandjale, kes võtab tööle pikaajalise
või riskirühma töötu.• Saab võtta töötu:
– kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast;
– kes on olnud töötuna arvel järjest üle 12 kuu ega ole tööd leidnud;
– 16–24-aastase töötu, kui ta on olnud töötuna arvel järjest üle kuue kuu ega ole tööd leidnud
• Lihtsustatud kord 2010– kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul
vabanenud vanglast; – kes on olnud töötuna arvel järjest üle 6 kuu ega ole tööd
leidnud;– 16–24-aastase töötu, kui ta on olnud töötuna arvel järjest üle
kolme kuu ega ole tööd leidnud
Toetuse suurus ja kestus
• Toetuse suurus:– Poole töötasu ulatuses, aga mitte enam kui
töötasu alammäär
• Toetuse kestus– Tähtajalise töölepingu puhul poole lepingu pikkuse
ulatuses, kuid lepingu minimaalne pikkus peab olema 6 kuud
– Tähtajatu lepingu korral kuni kuus kuud kaheteistkümne kuu jooksul
Toetuse eesmärk• Programmi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise
suurendamine 2010-2011“ (THP) suurem rõhuasetus on just töökohtade loomist toetavatel meetmetel (sh palgatoetus, ettevõtluse alustamise toetus)
„Palgatoetusel on erinev roll majanduskriisi- ja tavatingimustes. Majanduskriisi tingimustes oli eesmärk
julgustada ettevõtteid töökohti looma, vähendada töökoha loomisega kaasnevat riski. Kuna sel ajal oli töötuid väga
palju ning nö pikaajaliseks töötuks võis muutuda ka täiesti tavaline tööjõud, siis ei ole see mitte meede pikaajaliste või mingi riskigrupi töötuse leevendamiseks, vaid pigem uute
töökohtade loomiseks. Tavatingimustes on palgatoetus aga meede pigem riskigruppidele.“ (TK intervjuu).
THP indikaatorid
Indikaator Aasta Programmis kavandatudsihtmäär
Tegelik saavutustase aruandeperioodil (kuni juuni 2011)
Tegelik saavutustase aasta jooksul
Palgatoetusega töötavate isikute arv
2010 4,8% ehk 4 300 kuus
6,1% ehk 12 600 aastas
4,6% ehk 4 031 osalemist kuus; 7,0% ehk 10 897 osalemist aastas
2011 4,37% ehk 2 970 kuus
6,1% ehk 9 559 aastas
6,22% (4 374 osalemist kuus)
5,6% ehk 3 499 osalemist kuus;
8,05% ehk 9 835 osalemist aastas
Hinnang indikaatoritele• 2010 jäi indikaator alla saavutustaseme:
– Poole aasta pealt lõppes eelarve (meede osutus kallimaks?)– Pikaajaline meede, millega võetakse kohustused kuni aastaks,
vajalik sisendindikaator hindamaks, kui palju ressursse on juba kinni pandud
• 2011 ületas saavutustase indikaatorit mai kuu seisuga oluliselt, kuid aasta kokkuvõttes oli enam-vähem planeeritud suurusjärgus– Aruanne selgitab mai seisu suurema huviga tööandjate poolt– Tegelikult oli sisenemiste arv vähenenud 2 korda ja osalemiste arv
oli suur, kuna tegemist oli 2010. aastal sõlmitud lepingutega– Lisaks osalemistele oleks vaja vaadata sisenemiste arvu
• Meetme eesmärk:– Luua uusi töökohti – mõõta uusi töökohti– Tuua pikaajalised töötud tööturule – mõõta, kui paljud on ka
tööturule jäänud
Palgatoetuse kasutamine
Palgatoetuse halduslepingu sõlmimise aasta
Sõlmitud ja lõpetatudlepingudperioodil
01.01.2008 – 31.05.2011
2008 732009 1582010 9 9972011 (01.01-31.05.2011) 174
Lepingute arv kokku 10 402
Palgatoetust kasutanud ettevõtted
Palgatoetuse halduslepingu sõlmimise aasta
Ettevõtete arv Sõlmitud palgatoetuse
halduslepingute arv
Keskmine halduslepingute arv
ettevõtte kohta
2008 50 73 1.5
2009 107 158 1.5
2010 5 158 9 997 1.9
2011 79 174 2.2
Kogusumma 5 394 10 402 1.9
Palgatoetuse suunatus riskigruppidele
Riskigruppi kuulumine
Palgatoetuse halduslepingute jaotus aastate lõikes (osakaal kõikidest antud aastal sõlmitud
lepingutest)
Protsent palgatoetus
e haldus-lepingutest
kokku
Protsent kõikidest
arvel olnud töötutest (seisuga
31.12.2010)
2008 2009 2010 2011Ei ole riskigrupis
2,7 3,2 30,5 0,0 29,4 21,4
Riskigrupis 97,3 96,8 69,5 100,0 70,6 78,6Kokku 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0
Lihtsustatud korra kasutus
Sõlmitud palgatoetuse halduslepingud lihtsustatud korra ning tavakorra tingimustes
2010 aastal sõlmitud palgatoetuse halduslepingud
Kõik lepingud kokku
arv protsent arv protsentSaid palgatoetust tänu lihtsustatud korra tingimustele
5 459 54.6% 5 459 52.5%
Vastasid ka palgatoetuse tavakorra tingimustele
4 538 45.4% 4 943 47.5%
Palgatoetuse halduslepingud kokku
9 997 100% 10 402 100%
Palgatoetuse saamise algatus
Meetme vastavus tööandjate eesmärkidele
• Tööandja jaoks oluline riskide maandamine– „Väga rahul, saab väiksema riskiga proovida, kas saab
töötaja lisandumisega areneda ja kasvada“– „Riski maandamine, kui satub inimene, kes mingil põhjusel
ei sobi, siis ettevõttel pole kulud palgale nii suured [vastasel juhul ei võetaks tööle sellise riskiga inimest].“
• Peamiselt toimib läbi kulude kokkuhoiu– „Kuulsime, et see võimalus on olemas. Inimene, kes meile
tööle soovis tulla, ise pakkus seda võimalust. Ja loomulikult me kasutasime selle võimaluse ära, saime kokku hoida tööjõukuludelt.“
– „Palk on suur osa ettevõtte kuludest, palgatoetus annab suure võimaluse kulusid kokku hoida.“
Meetme muutumine vastavalt muutustele tööturul
• „[palgatoetus] Oli ajutine kriisi meede, mille eesmärk oli aidata ka inimesi tööle, aga seeläbi et tööandjatel aidata lihtsamalt luua töökohti läbi tööjõukulude optimeerimise. Nüüd [kui kriis on läbi] on eesmärk nõrgema konkurentsivõimega töötute tööle aitamine, kusjuures nõrgema konkurentsivõimega on siinkohal defineeritud pikaajalised töötud.“ (TK intervjuu)
Registreeritud töötus ja riskigruppide osakaal selles
Vakantsid
Hinnang asjaajamisele
• Üldine rahulolu suhteliselt kõrge nii töötute kui tööandjate seas:– „Teenuse kasutamine on tehtud tööandjale
võimalikult arusaadavaks ja käepäraseks, kes vähegi soovib seda teenust kasutada, suudab sellega hakkama saada, sh ka väikeettevõte. Teenus on väga mõistlikult koostatud.”
– „Meeldib see, et kõik dokumendid, sh lepingute sõlmimine toimub digitaalselt, ei pea sõitma ning hoiab kokku seega tohutult aega.“
Probleemid
• Tööandjate poolelt hoida lahus lepingu sõlmija ja hilisem paberite edastaja
• Töötajad:– Töötukassa ei ole töötu arvates piisavalt uurinud
ettevõtte tausta, millele antakse palgatoetust („ei olnud kursis selle tööandja töötingimustega“)
– Töötukassa asjaajamine on liialt bürokraatlik („mõte on hea, aga töötajad sellest kasu ei saa, tööandaja jooksutamine on ebameeldiv, riigisisene bürokraatlik süsteem“, „ülemusele ei meeldinud, et ta pidi töötaja pärast iga kuu käima Töötukassas allkirja andmas“)
Tulemused
• Töötukassa andmetel valdav enamik palgatoetusega rakendunud töötutest (84%) ei ole ennast uuesti töötuna registreerinud– kohustuslikust töölepingu pikkusest ei ole enamiku
lepingute puhul hindamise hetkeks väga palju aega möödunud.
• Küsitluse põhjal töötas 2011. aasta lõpus samas ettevõttes, kus 2010. aasta jaanuarist-septembrini palgatoetusega töötamist alustasid u pooled (51%)– 2/3 lahkus enda algatusel– 1/3 tööandja algatusel
Töötamine palgatoetusega rakendumise ettevõttes
Töötajast tulenevad palgatoetusega töösuhte lagunemise põhjused
Potentsiaalne väärkasutus• Töötute küsitlus:– „minimaalne töötasu ja hoitakse inimesi nii kaua
palgal kui saavad palgatoetust“– „toetusega saab tööle ainult palgatoetusega lepingu
ajaks, kui see möödas lastakse töölt lahti ja võetakse uus inimene tööle”
• Tööandjate intervjuud:– oli juhtumeid, kus palgatoetusega töötaja võeti tööle
olemasolevale täitmata töökohale peale personali vähendamist. See viitab selgele väljatõrjumise efektile, kus olemasolevat tööjõudu asendatakse riiklikult toetatud odavama tööjõuga.
– palgatoetusega võeti tööle varem ettevõttes töötanud isik.
Väärkasutus
• Töötukassa intervjuudest, töötute küsitlusest:– Makstakse väiksemat tasu, kui küsitakse
palgatoetust– „maksab palka 2-3 kuud tagant järele, kuid tema
oli kindlasti ammu Töötukassa käest raha saanud“
Võimalikud lahendused
• Töötute parem informeerimine ja innustamine reeglitest kinnipidamist ise jälgima ja vajadusel Töötukassa poole pöörduma– Kui meil on kahtluseid, siis me uurime ja võime
lõpetada koostöö mõne ettevõttega. Aga see peab olema väga põhjendatud. Samas kui inimesed ise ei esita ühtegi kaebust, siis meil pole millelegi tugineda.
• Töötukassa ettepanek palgatoetuse väljamaksete sidumiseks TSD esitamisega
Tööturukoolitus
Eesmärgid
• Tööturukoolitus on töötule ja seaduses sätestatud juhul muule isikule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist (TTTS).
• Üldisemalt on eesmärk vähendada töötu oskuste ja teadmiste puudumist, mida on tööturul osalemiseks vaja või oskuste ja teadmiste sobimatust tööturul nõutavate oskuste ja teadmistega.
Pakkumise põhimõtted ja tingimused
• Kaks põhimõttelist võimalust– Töötute poolt isikustatud koolituskaardi kasutamine
(piirmäärad 959 eurot kuni 31.07.2011 ja edasi 2500)– Töötukassa teenuste osakonna kaudu koolituste tellimine
(hankimine) (kasutatakse eelkõige, kui koolituskaarti ei saa kasutada)
• Kinnitatud koolituse osutamise põhimõtete järgi võimaldab Töötukassa koolitust eelkõige juhul, kui töötu pole hoolimata aktiivsest tööotsimisest tööd leidnud ning tööotsingute nõustamise käigus on selgunud, et töölesaamine eeldab uute teadmiste või oskuste omandamist või olemasolevate täiendamist– „Peamiseks kriteeriumiks on see, et koolitusele suunamine
oleks vajaduse põhine.“ (TK intervjuu)
Koolituse vajaduspõhisus• Koolitus on efektiivne, kui:
– Vastab töötu vajadustele– Vastab tööturu vajadustele
• Töötu vajaduste arvestamiseks:– Eelneb tööotsimise periood (erand lubatud riskirühmadele)– Koolitusvajaduse määratlemine konsultandiga
• Tööturu vajaduste arvestamine:– Tehakse otsest koostööd ettevõtete ja erialaliitudega, kus
koolitused viiakse läbi konkreetsete olemasolevate töökohtade jaoks
– Koolituse põhimõtete kohaselt arvestatakse piirkondlikku tööturgu, esinevaid vakantse
– Määratletud prioriteetsed valdkonnad eksperthinnangutel põhinevalt
THP indikaatoridIndikaator Programmis
kavandatudsihtmäär
Tegelik saavutustase kumulatiivselt
programmi algusest2007-2009
1. Tööotsingukoolitusel osalenud inimeste arv kokku
2 817 3 055
2. Erialakoolitusel osalenud inimeste arv kokku
12 208 16 984
3 Muud koolitused kokku 3 558 3 485KOKKU KOOLITUSED 18 583 23 094
20104. Tööturukoolitusel osalenud inimeste arv 2 300 kuus
17 000 aasta jooksul1 483 kuus
9 706 aastas5. 6 kuu jooksul pärast tööturukoolituse
lõpetamist tööle saanud 15% tööturu koolitusel
osalenutest 42,9%
2011 (01.01.2011-31.05.2011)6. Tööturukoolitusel osalenud inimeste arv 4 053 kuus
22 276 aastas2 526 kuus
7. 6 kuu jooksul pärast tööturukoolituse lõpetamist tööle saanud
20% tööturu koolitusel osalenutest
41,9%
Koolituste arv
Aasta Koolituste ja eksamite arv
Koolituskaardiga koolituste arv
Koolituskaardiga koolituste %
kõikidest koolitustest2009 14 949 1 255 8%
2010 8 492 3 819 45%
2011 (kuni 31.05.2011)
5 689 3 719 65%
Kokku 29 130 8 793 30%
Koolitused soolises lõikes
Koolitustel osalemiste jagunemine protsentides (periood 01.01.2009-31.05.2011)
Vanusevahemikud Mehed Naised Kokku
16-24 6,8 3,2 10,0
25-54 44,2 34,9 79,1
55+ 5,8 5,2 11,0
Kokku 56,7 43,3 100,0
Koolitused hariduse lõikes
Haridustase Koolituskaart Hangitud koolitus Kokku
I tase 9,6 15,1 13,4
II tase 53,5 61,7 59,2
III tase 36,2 22,9 26,9
Määramata 0,7 0,3 0,4
Kogusumma 100,0 100,0 100,0
Koolituste jagunemine TKO järgi
Koolitusele saamise ooteaeg töötuse algusest
Koolitusele saamise ooteaeg koolitusele mineku otsuse tegemisest
Koolitusele mineku initsiatiiv
• Koolitajad:– Hankega koolitused Töötukassa– Koolituskaart töötud ise
• Töötukassa:– Dialoogis
• Töötud:– Töötu poolt (87% koolituskaart, 68% hange)– Töötukassa (13% kaart, 32% hange)
Kellelt tuleb ettepanek koolitusele minekuks?
Võrdlusgrupi soov ja Töötukassa pakkumine koolitusel osalemiseks
Kes teeb otsuse koolitusele minekuks
Millest lähtuvalt otsustatakse koolitusele minek
Mis on oluline koolituse valikul?
Katkestamised• Katkestajaid on vähe (koolituskaardiga alla 1%, hankega
7,3%)– „... transpordiprobleemid, rahaprobleemid ja tervisega seonduv.
Eelpool kirjeldatud põhjused võivad olla ka nn varjatud põhjused, et koolitus ei olnud tegelikult võimetekohane.“
• Katkestamiste põhjused– Tervislikud põhjused (enda või lapse haigestumine);– Perekondlikud põhjused (nt lähedase surm või raske haigus);– Töölesaamine (kuigi võimalus jätkata ja koolis lõpuni käia);– Distsipliiniküsimused (ei viitsi osaleda, alkoholiprobleemid).
• Mitte osalemise põhjused (võrdlusgrupp)– Kaugus, rahalised probleemid jmt– Kahtlus koolituse vajalikkuses, – Vajaliku koolituse puudumine
2010 jaan-sept koolitusel osalenute hõive staatus 2011 lõpus
Tööle rakendumine
• Koolituse valdkonnas said tööd:– 67% koolituskaardiga koolitustel osalenutest– 49% hankega korraldatud koolitusel osalenutest
Miks ei saada tööle (koolitajate hinnangud)
• Psühholoogilised takistused – enesekindlus ja eneseväärtustamine on madal, liiga kaua aega olnud töötu;
• Isikuomadused - inimene ei ole sobilik lihtsalt vastavale tööle (nt massöör peab taluma pingeid , mis on patsientidel), ei oska ennast „müüa“, madal motivatsioon (mentaliteet, et elan pigem toetustest), inimese enda laiskus ja soovimatus tööle minna, ambitsioon on liiga kõrge või madal;
• Töökohtade puudus/ vähesus – eelkõige väikestes kohtades;• Ebapiisav eesti keele oskus, sh nõutud eesti keele
tasemetunnituse puudumine.
Subjektiivne hinnang koolituse kasule
SUUR TÄNU!
Epp KallasteEesti Rakendusuuringute Keskus [email protected]
InterAct Projektid ja Koolitus OÜ[email protected]