Download - Rahvusliku kirjanduse tekkimine
RAHVUSLIKU KIRJANDUSE RAHVUSLIKU KIRJANDUSE TEKKIMINETEKKIMINE
Koostas Elle Hein2008
TTHK
--16. SAJ 16. SAJ eestikeelne kiriklik eestikeelne kiriklik kirjanduskirjandus
1525 -esimene eestikeelne raamat. Pole säilinud. 1535 - esimene eestikeelneosaliselt säilinud raamat - Wanradti ja Koelli katekismus
PIIBELPIIBEL
1739 - täielik eestikeelne piibel •usu•teadmiste• ilukirjanduse allikas
Tõlkimise eesti keelde algatas Anton Thor Helle.Sellest sai võimust põhjaeesti keel, mis kujunes eesti kirjakeele aluseks.
ESIMESED EESTI PÄRITOLU AUTORIDESIMESED EESTI PÄRITOLU AUTORID
FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANNI müüditöötlused• “Koit ja Hämarik", “Keelte keetmine"eesmärk - tõestada eestlaste kultuurisuutlikkust rahvusvaheliselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi “Kilplaste isevärklikud jutud ja teud"eesmärk - rahvavalgustus, vaimupimeduse kritiseerimine
VARASE EESTI KIRJANDUSE VARASE EESTI KIRJANDUSE BESTSELLERID (MENUTEOSED)BESTSELLERID (MENUTEOSED)
tõlkelised või mugandatud rahvaraamatud• robinsonaadid - voorust ülistavad ja põneva sisuga
raamatud üksikule saarele sattunud kannatajatest• jenovevad - sentimentaalsed kannatuslood (“Wagga
Jenowewa ajalik elloaeg"), milles peategelast asjatult truudusetuses süüdistatakse
• laulikud - õhkavad õnnetu armastuse järele. Lemmikteemad – armastuses haiget saanud isik satub kloostrisse, vanglasse, saab surma või kaotab mõistuse ja sooritab külmaverelise mõrtsukatöö.
• Varane ilmalik kirjandus oli õpetliku ja hariva sisuga.
RAHVUSLIK ÄRKAMINE - RAHVUSLIK ÄRKAMINE - SÜNDMUSEDSÜNDMUSED
1860 – 1880 – rahvusliku eneseteadvuse teke tänu tollastele sündmustele ja väljapaistvate isiksuste tegevusele
SÜNDMUSED:1.1862 – eepose “Kalevipoeg” rahvaväljaanne(F. R.
Kreutzwald)2.1857 – 1863 – ajaleht Postimees (J. V. Jannsen)3.1865 – laulu- ja mänguselts Vanemuine – rahvusliku
liikumise keskus4.1869 – esimene eesti üldlaulupidu5.Rahvaluule kogumine Eesti Kirjameeste Seltsi ja
Jakob Hurda eestvedamisel6. Ajakohaste kooliõpikute loomine (C. R. Jakobson)7. Võitlus emakeelse keskkooli asutamise eest (Eesti
Aleksandrikool)
RAHVUSLIK ÄRKAMINE - RAHVUSLIK ÄRKAMINE - TEGELASEDTEGELASED
RAHVUSLIKU LIIKUMISE TÄHTSAIMAD TEGELASED OLID:
1.J. V. Jannsen – Postipapa, ajalehe Pärnu Postimees asutaja, laulupeo eestvedaja
2.L. Koidula – rahvusliku näitekirjanduse looja, isamaalaulik, laulupeo juhtfiguur
3.C. R. Jakobson – isamaaliste kõnede pidaja, põllumeeste organisaator, ajalehe Sakala asutaja, kooliõpikute autor
4.J. Hurt – rahvaluule koguja
Kirjanduse areng rahvusliku Kirjanduse areng rahvusliku ärkamise perioodilärkamise perioodil
Rahvusromantism luules – 1.Rahvaluule ja mütoloogia motiivid2.Muistse priiuseaja ja orjuse vastandamine3.Uuestisünni ja parema tuleviku ootusAutorid - 1.Rahvuskirjanduse rajaja Kreutzwald2.Lydia Koidula – patriootiline luule, näite- ja
jutukirjandus3.Mihkel Veske, Friedrich Kuhlbars – romantilis-
patriootiline luule4.Jakob Pärn – algupärane proosa (“Must kuub”,
“Oma tuba, oma luba”)
Rahvusliku liikumise hääbumineRahvusliku liikumise hääbumine
1880. aastatel venestamislaine – 1888 avati Aleksandrikool venekeelsena, õppe- ja ametiasutuste ametlik keel vene keel.
1882 – Jakobsoni surm 1884 – sinimustvalge lipu sisseõnnistamine
Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt KIRJANDUSES kandus peatähelepanu
PROOSALE1893 – keelati rahvusromantiliste jutustuste
kui ohtliku “kihutuskirjanduse” avaldamine
19. sajandi lõpu kirjanduse 19. sajandi lõpu kirjanduse arengutendentsidarengutendentsid
Iseloomulik andekate kirjanike koondumine ajalehtede ümber ja järjelood ajalehtedes.
Romaanižanri areng.Rahvusromantilise ajaloolise
jutustuse esiletõus (ligemale 30 ajaloolist jutustust u 10 a vältel)
Tuntumad autorid - proosaTuntumad autorid - proosa
Eduard Bornhöhe – “Tasuja”, “Villu võitlused”, "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad"
Andres Saal – “Vambola”Eduard Vilde – andekas ja produktiivne
jutustaja “Musta mantliga mees”Juhan Liiv – “Vari”August Kitzberg – eesti kunstiväärtusliku
draama rajaja (“Libahunt”)Ernst-Peterson Särgava – “Paised”
Tuntumad autorid - luuleTuntumad autorid - luule
Juhan Liiv – luule paremik pärineb parandamatu vaimuhaiguse perioodist. Siiras ja tunderohke isamaa- ja loodusluule.
Anna Haava – kaunid ja tundelised armastuslaulud, isamaalüürika
Karl Eduard Sööt – romantiline isamaaluule põimub realistliku ja kriitilise isamaakäsitusega
Kasutatud kirjandusKasutatud kirjandus
19. sajandi luuletajatest ja muudest suurkujudest on häid esseesid internetileheküljel Sõjaeelse eesti esseistika ja kirjanduskriitika
Mihkel Rebane “Eesti kirjandus kutseõppeasutustele” lk 23 - 30