Download - Seikluslik ja aktiivne suvi
Suvi 2012
Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm, [email protected], tel 680 4629
Toimetaja: Kristiina Viiron, [email protected]
LÕPETA UNISTAMINE, HAKKA SÕITMA!
Registreeri end proovisõidule [email protected] Tallinn, Punane 74a, Tallinnwww.harley-davidson.ee
Suvel on Eestis nii mõnus…
HARJUMAA
LÄÄNEMAA
RAPLAMAA
PÄRNUMAAVILJANDIMAA
JÄRVAMAA
LÄÄNE-VIRUMAA
IDA-VIRUMAA
JÕGEVAMAA
TARTUMAA
VALGAMAAVÕRUMAA
PÕLVAMAA
SAAREMAA
HIIUMAA
Järvamaa• Vargamäe• Kakerdaja raba ja Norra allikad• Seidla tuulik
Jõgevamaa• Põltsamaa – kuninga- ja veinipealinn, rooside ja sildade linn• Palamuse – jalutuskäik ajalooradadel• Peipsi, Mustvee, Kasepää – vesi, kultuur, usk, omanäolisus
Lääne-Virumaa• Jäneda mõis ja park• Lahemaa rahvuspark ja sealsed mõisad Palmse, Sagadi, Vihula• Rannakülad: Käsmu, Altja, Mahu
Valgamaa• Pühajärv, rannapark ja sõjatamm• Taagepera ja Sangaste loss• Helme ordulinnuse varemed ja koopad
Võrumaa• Tamme-Lauri tamm Urvastes ja Pokumaa• Seto muuseumitarõ Obinitsas• Härma müürid ja Lindora • Ööbikuorg
Läänemaa• Rannarootsi alad: Noarootsi ja Vormsi saar• Matsalu rahvuspark ja Silma looduskaitseala• Kullamaa (kultuurilooline kant, Koluvere loss, kirik)
Harjumaa• Kiiu Mungatorn• Padise kloostri varemed• Harjumaa mõisad
Hiiumaa• Ristimägi• Kõpu tuletorn• Reigi kirik ja pastoraat
Saaremaa• Kaali meteoriidi kraater • Panga pank ja Angla tuulikud• Sõrve poolsaar
Raplamaa• Varbola linnamägi• Mahtra talurahvamuuseum ja Eeru kõrts• Sillaotsa talurahvamuuseum
Tartumaa• Tartumaa mõisad• Huvireisid Emajõel ja Peipsil• Vanausuliste külad
Pärnumaa• C. R. Jakobsoni talumuuseum Kurgja-Linnutajal• Lavassaare muuseumraudtee• Pärnumaa mõisad
Ida-Virumaa• Toila Oru park• Valaste juga ja Ontika paekallas• Vaivara Sinimäed
Viljandimaa• Soomaa rahvuspark• Karksi ürgorg ja ordulinnuse varemed• Johann Köleri ja Mart Saare kodukohtmuuseum
Põlvamaa• Taevaskoja ja Piusa koobasti-ku kaitseala• Meenikunno maastikukaitseala• Seto talumuuseum
Suvel on Eestis nii mõnus…
HARJUMAA
LÄÄNEMAA
RAPLAMAA
PÄRNUMAAVILJANDIMAA
JÄRVAMAA
LÄÄNE-VIRUMAA
IDA-VIRUMAA
JÕGEVAMAA
TARTUMAA
VALGAMAAVÕRUMAA
PÕLVAMAA
SAAREMAA
HIIUMAA
Järvamaa• Vargamäe• Kakerdaja raba ja Norra allikad• Seidla tuulik
Jõgevamaa• Põltsamaa – kuninga- ja veinipealinn, rooside ja sildade linn• Palamuse – jalutuskäik ajalooradadel• Peipsi, Mustvee, Kasepää – vesi, kultuur, usk, omanäolisus
Lääne-Virumaa• Jäneda mõis ja park• Lahemaa rahvuspark ja sealsed mõisad Palmse, Sagadi, Vihula• Rannakülad: Käsmu, Altja, Mahu
Valgamaa• Pühajärv, rannapark ja sõjatamm• Taagepera ja Sangaste loss• Helme ordulinnuse varemed ja koopad
Võrumaa• Tamme-Lauri tamm Urvastes ja Pokumaa• Seto muuseumitarõ Obinitsas• Härma müürid ja Lindora • Ööbikuorg
Läänemaa• Rannarootsi alad: Noarootsi ja Vormsi saar• Matsalu rahvuspark ja Silma looduskaitseala• Kullamaa (kultuurilooline kant, Koluvere loss, kirik)
Harjumaa• Kiiu Mungatorn• Padise kloostri varemed• Harjumaa mõisad
Hiiumaa• Ristimägi• Kõpu tuletorn• Reigi kirik ja pastoraat
Saaremaa• Kaali meteoriidi kraater • Panga pank ja Angla tuulikud• Sõrve poolsaar
Raplamaa• Varbola linnamägi• Mahtra talurahvamuuseum ja Eeru kõrts• Sillaotsa talurahvamuuseum
Tartumaa• Tartumaa mõisad• Huvireisid Emajõel ja Peipsil• Vanausuliste külad
Pärnumaa• C. R. Jakobsoni talumuuseum Kurgja-Linnutajal• Lavassaare muuseumraudtee• Pärnumaa mõisad
Ida-Virumaa• Toila Oru park• Valaste juga ja Ontika paekallas• Vaivara Sinimäed
Viljandimaa• Soomaa rahvuspark• Karksi ürgorg ja ordulinnuse varemed• Johann Köleri ja Mart Saare kodukohtmuuseum
Põlvamaa• Taevaskoja ja Piusa koobasti-ku kaitseala• Meenikunno maastikukaitseala• Seto talumuuseum
www.facebook.com/LivoniaMatkadtel.nr: (+372) 5669 13 18
Kanuumatkad ei ole eestimaalasele uudis!
UUDIS on, et kanuumatkal saab ära käia Baltimaade
pikimas looduslikus liivakivikoopas!
Sellist seiklust pakume „Koopasafari“ nime all. Pakume ka teisi matku kaunitel, liivastel Põhja-Läti jõgedel. Matkad kanuudel või parvel; matkad saatjaga või ilma; matkad transpordiga Kilingi-Nõmmest või tuleme Teile koju järele. Valida on jõelõike 400 km ulatuses.
www.Laiguline.eeParima hinna ja kvaliteediga matkavarustus Eestis.Parima hinna ja kvaliteediga matkavarustus Eestis.
Saapad • Noad ja tööriistad • Vee- ja tuulekindlad joped •
Seljakotid • Käekellad • Termopesu
Lisaks palju muud militaar- ja erivarustust.
aktiivne puhkusseikluslikja
Otepää Seikluspark on kõigi seiklushimulis-te jaoks juba aastaid
loonud Eestis uudseid, seiklus-likke ja elamusterohkeid vaba aja veetmise võimalusi, mis pakuvad huvi kõigile olenemata vanusest ja füüsilisest etteval-mistusest.
Seikluspargi hüüdlause „Ela-mused maa ja taeva vahel” ise-loomustab seiklusparki kõige paremini, sest atraktsioonid asuvad peamiselt maapinnast oluliselt kõrgemal.
Otepää Seikluspargi seni uu-sim, järjekorras kuues seiklus-rada kannab nime „Kannatuste rada”. Nimi tuleneb asjaolust, et tegu on Eesti raskeima seiklus-rajaga, mille ehitamisel oli algu-sest peale soov luua rada, kus lisaks pühapäevasportlastele saaksid oma võimeid proovile panna ka tugeva sportlikku vor-miga seiklushuvilised.
Lumelaudur Priit Pärle oli uue seiklusraja üks esimesi „ohv-reid”, astudes rajale vaid paar päeva pärast selle valmimist. Pärast paari külastust ja rajaga tutvumist õnnestus Pärlel saa-vutada eelmisel aastal „Kanna-tuste raja” võistluse võit.
„Võistlus oli aja peale ja ma sain suhteliselt kiirelt hakkama, aga selles ei ole mitte mida-gi ületamatut, sest järgmised võistlejad olid minust ainult viie sekundiga tagapool,” selgitab Priit Pärle.
Tavainimesele on Otepää seikluspargi keerukaim rada mehe arvates ilmselt paras pu-simine, ent siiski teostatav ette-võtmine.
„Kui inimene ennast vähegi liigutab, siis saab ta seal hakka-ma. Ma ei ole ka ise ülisportlik, liigutan küll rohkem kui tavaini-mene, aga selle raja läbimiseks
Kannatuste rada ootab spordihuvilisi seiklema ka sel suvel
ei peagi Rambo olema,” nendib Pärle, kelle sõnul võib ainsaks takistuseks saada kõrgusekar-tus, millest tuleb lihtsalt üle olla.
Rada sõelub nõrgemad ise välja Olümpiavõitjast riigikogulane Erki Nool külastas hiljuti esma-kordselt „Kannatuste rada” ning plaanib lähiajal koos poegadega seda väikest seiklust korrata.
Raja kõrgus võib endise tipp-sportlase sõnul tunduda algu-ses hirmuäratav, ent läbimise käigus ei pruugi seda isegi tä-
hele panna, kuna õnnestumise tagamiseks ei ole aega sellele tähelepanu pöörata, sest kes-kenduda tuleb ka muudele as-pektidele.
„See rada ikka nõuab natuke-ne käejõudu. Nõrgemad selek-teerib see ise välja – kes köiega üles ei jõua ronida, see ka rajale ei saa,” nendib Nool, lisades, et iga inimene, kellel on kätes na-tukenegi jõudu, peaks raja läbi-misega hakkama saama.
„See 30-aastane või üle 30-aastane mees, kes seda rada füüsilise valmisoleku puu-dumise tõttu ei suuda läbida, peab kindlasti hakkama enese kallal vaeva nägema, sest sel-lisel juhul on inimene ikka väga nigelas vormis,” osutab ta.
Kuid seikluspark ei koosne ainult „Kannatuste rajast” ja
eneseületajatele mõeldud pin-gutustest – ka lastega Otepää seiklusparki tulles võib kindel olla, et tegevust jätkub kõigile – päris väikestest kuni suurteni. Lisaks on lastele mõeldes üles pandud batuut ja tasakaalulint, millel saavad lustida igas vanu-ses noored ekstremistid.
Uue üllatusena on võimalus end katapuldiga turvaliselt 15–20 meetri kõrgusele õhku len-nutada või ronida mööda Eesti kõrgeimat, 33-meetrist välironi-misseina. Kes seikluste asemel vaid paiga ilu nautida soovib, saab seda suurepäraselt teha Tehvandi vaatetornist.
Otepää seikluspargi võima-luste ja hindade kohta saab täpsemat infot koduleheküljelt www.seikluspark.ee ja telefonil 504 9783.
Tavainimesele on Otepää seikluspargi keerukaim rada mehe arvates ilmselt paras pusimine, ent siiski teostatav ettevõtmine.
5
www.suvetuurid.ee
E U R O O PA S U U R I M L I I K U V R E P T I I L I D E L O O M A A E DСАМАЯ БОЛЬШАЯ В ЕВРОПЕ ПЕРЕДВИЖНАЯ ВЫСТАВКА РЕПТИЛИЙ
Ä M B L I K U D , M A O D , S U U R E D K I L P K O N N A D
J A PA L J U D T E I S E D R O O M A J A D ПАУКИ , ЗМЕИ , ГИГАНТСКИЕ ЧЕРЕПАХИ
И МНОГИЕ ДРУГИЕ РЕПТИЛИИ
TARTU Annelinn, Kalda teel 7.juuni-16.juuni
VILJANDI Männimäel 19.juuni-22.juuni
RAPLA Automi platsil 26.juuni-28.juuni
TALLINN Lindakivi Keskuse ees
2.juuli-15.juuli
AVATUDE-R 15-18L-P 12-18
TIVOLI TUUR
w w w . t i v o l i t u u r . e e
Läbi aegade suurim park Eestis! 13 suurt karusselli,
palju lastekarusselle, mänge ja ca 42 meetrine vaateratas!
PÄRNU
VANA SILLA JUURES24.juuni-5.august
E - R : 1 5 . 0 0 - 2 4 . 0 0L - P : 1 2 . 0 0 - 2 4 . 0 0
R O O T S I - S A K S A T S I R K U S
KÖIETANTSКАНАТОХОД
HULA HOOP ХУЛАХУП
MAAGIAМАГИЯ
AKROBAADIDАКРОБАТЫ
KLOUNID КЛОУНЫ NOALOOPIJA
МЕТАТЕЛЬ НОЖЕЙTULESHOWОГНЕННОЕ ШОУ
www.tsirkusetuur.ee
11. - 17. juuni NARVA - Geneva plats18. - 20.juuni KOHTLA JÄRVE - Selveri juures
21. juuni KUNDA - Staadioni vastas25. - 26. juuni LOKSA - Linna plats, Tln mnt 32
28. juuni - 3. juuli MAARDU GümnaasiumEelmüüki ei toimu ja kassast saab ainult sularahaga osta! Kassa avame kell 12.00
PONISHOWПОНИ
Ameerika surmaratas,dzigitaaz hobustel, zonglöörid,
Rheini ratas, imeline mustkunst, akrobaadid, armsad loomad ja sõbralikud klounid..
w w w . t s i r k u s e t u u r . e e
Pärnu Maxima 14.-17.6
Härma Kaubahoov 21.-24.6
N-R 16.00 JA 19.00L-P 13.00 JA 16.00
S I N U S E L L E S U V E P L A N E E R I J A : VA ATA W W W. S U V E T U U R I D . E E
aktiivne puhkusseikluslikja
VeejalgpallVeejalgpall
BatuudidBatuudid
BasseinBassein
AtraktsioonidAtraktsioonid
PiknikualaPiknikuala
PiknikualaPiknikuala
JõulutallJõulutall
GrillmajaGrillmaja
Elektri-autod
Elektri-autod
Mängudemaja
Mängudemaja
MotomajaMotomaja
SUURmängutuba
SUURmängutuba
Terrass-päevitusalaVuti bistroo
Terrass-päevitusalaVuti bistroo
ForellipüükForellipüük
HobusõidudHobusõidud
PiletikassaPiletikassa
VaateplatvormVaateplatvorm
PaintballPaintball
Väike seiklusradaVäike seiklusrada
JäätisekohvikJäätisekohvik
RannavolleRannavolle
Siia tuleb Loodusradaja Vigurkujude park
Siia tuleb Loodusradaja Vigurkujude park
MotoradaMotorada
SUUR motoradaSUUR motorada
Batuut-ronimistornBatuut-ronimistorn
PARKLA
PALAMUSELE JA LUUALE
TABI
VERR
E
PATASTELE
JÕHVI - TARTU MAANTEELE 7km
PiknikualaPiknikualaPäevitusalaPäevitusala
TünnisaunTünnisaun
PäevitusalaPäevitusala
KAIAVERE JÄRVKAIAVERE JÄRV
TorusaunTorusaunMudilastemängualaMudilastemänguala
Batuut-takistusrada
Batuut-takistusrada
Sky - jumpSky - jump
MaabatuudidMaabatuudid
TasakaaluliinidTasakaaluliinid
Elistvere Loomapark 1,7 kmElistvere Loomapark 1,7 km
Vudila loomapereVudila loomapere
Vesirattad,sõudepaadidVesirattad,
sõudepaadid
Tartu 27 kmTartu 27 kmTallinn 180 kmTallinn 180 kmPalamuse 13 kmPalamuse 13 km
Maarja- Magdaleena4km
Maarja- Magdaleena4km
Pikisilmi oodatud suvepuh-kus on käes. Lõpuks ometi saab hilisõhtuni üleval olla
ja hommikuti kaua magada, perega vanaemale-vanaisale maale külla sõita, sõprade seltsis midagi vahvat ette võtta. Kaunitesse suveplaani-desse tuleks kindlasti mahutada mõni lõbus reis Jõgevamaale. Just siin Tabivere vallas maalilise Kaia-vere järve ääres asub juunis oma teist sünnipäeva pidanud Vudila ehk kogu pere mängumaa. Vaata-mata noorele eale on Vudila män-gumaa saanud kiirelt tuntuks ja muutunud väga armsaks paljudele lastele ning lastevanematele. Juba oma esimesel tegutsemisaastal tunnistati Vudila mängumaa SA Lõu-na-Eesti Turism korraldatud konkur-sil „Ehe Lõuna-Eesti” 2010. aasta parimaks turismiobjektiks.
Mängumaa omanike sõnul polnud nime vaja pikalt valida – mängupark mudilastele, mis asub endise Kaiavere vutifarmi territoo-riumil, saab kanda ainult nime Vu-dila! 2011. aasta suvehooajal käis Vudilas üle 20 000 huvilise.
Vudila mängumaa atraktsiooni-de hulgas on hüppe- ja turnimisba-tuudid, bassein veeliumägedega, skyjump ja maabatuudid. Loomu-likult saab sõita ATV-de, paatide ja vesijalgratastega, püüda ise forelli, mängida paintball’i.
Vudila mängumaal saad uudis-tada armsaid koduloomi, ratsutada hobusega, sõita hobuvankriga või turnida koguni vahval piraadilaeval, mille valmistasid Vudila sõbrad Puu-kujurid.
Ka vihmased ilmad pole põne-vate ettevõtmiste korral takistu-seks – kui õues sajab, võib mängida suures ja pidevalt täienevas män-gutoas ning mängude majas, sõita elektriautode ja väikeste ATV-dega Motolaudas.
Kui tahtmine tuleb, on tore koos sõpradega päikese käes kümmelda nii päevitusalal kui ka mitmel jär-veäärsel piknikuplatsil või mõnule-da saunas. Vudilasse tulles tasub kindlasti võtta ette ka retk lähedal asuvasse Elistvere loomaparki, kus
VUDILA – kogu pere mängumaaenamik Eesti metsaloomi vaatami-seks olemas.
Vudila mängumaa vahvaim uus atraktsioon on aga uus ja uhke uju-misbassein koos jõega, mis tagab suplemisvõimaluse oluliselt suure-male hulgale rahvale kui varasema-tel aastatel.
TASUB TEADA!Vudila suvehooaeg kestab sep-tembri alguseni.Mugavas märgitud parklas on 103 parklakohta ning teist samapalju mahub autosid ka tee äärde.Asendus- ja turvakodudes elavad lapsed saavad Vudilas möllata ta-suta.
OÜ VUDILA MÄNGUMAAKaiavere küla, Tabivere vald, Jõgeva maakondInfo: +372 5822 4224Sünnipäevade broneeri-mine: +372 515 3121
ÜKSIKPILETIDLapsed 4–17 15 eurotTäiskasvanu 18+ 10 eurotLapsed 1–3 5 eurotAlla üheaastased tasuta
GRUPI- JA SOODUSPILETIDSuurematele gruppidele on vajalik eelnev registreerimi-ne. Sooduspilet lastele 12 eurot – Palamuse muuseu-mi või Elistvere loomapargi sama päeva pileti esitamisel või Vudila mängumaa gru-pikülastuse (al 20 in) korral. Sünnipäevade pidamisel grupile (al 20 in) lapsepile-tid 12 eurot lapse kohta. Vu-dila mängumaa päevapilet sisaldab kõikide mängumaa atraktsioonide kasutust ter-ve päeva jooksul.2012. aasta suvehooajast on piletihinnas ka vesirat-tad, paadisõit ja ATV-d.
Lisatasu eest paintball, märkilaskmine, forellipüük, ratsutamine poni või hobu-sega, vankrisõit ja grillmaja rent. Lisainfo: www.vudila.ee
Meil pole mahti tudida, meid ootab Vuti Vudila!
Piraadilaev näeb järve kaldal välja nagu päris.
Vudila mängumaa vahvaim uus atraktsioon
on uus ja uhke ujumisbassein koos jõega.
Vudila rajaja Kajar koos tütar Sonja ja poeg Arturiga
7
OÜ Motosellid
ATV- ja kaatrimatkad Ida-Virumaal
Pakume teile meeldivat ja natuke ka närveteravdavat elamust Ida-Virumaa
ainulaadses looduses.
tel: +372 5112813e-mail: [email protected]
www.motosellid.ee
ÄRA LASE PURJUS SÕPRA VETTEKÕIGIL ON AINULT ÜKS ELU www.veeohutus.ee
aktiivne puhkusseikluslikja
Päästevest on vajalik, kui teie tegevus on seotud veespordi aladega (kaatrid,
kanuud vms) kui ka paadisillal vii-bides. Kindlasti ärge andke kunagi järgi, kui nõuate päästevesti kand-mist, iseäranis lastelt.
Ei ole soovitav minna ujuma üksi ja pimedal ajal, eriti kui te ei ole oma ujumisoskustes kindel. Ära kunagi hüppa vette tundmatus kohas! Pea ees vette hüppamine on ohtlik, sest keegi ei tea, mis sind vee põhjas ees ootab! Pea ees vet-te hüpates võid pea vastu veealust kivi(kalju)nukki ära lüüa ja vigasta-da kaela. Tagajärg võib olla kerge (marrastus vms), aga ka väga ras-ke (halvatus).
Väikestele lastele, kes mängi-vad veekogu lähedal, tuleks selga panna päästevest ja mitte lubada neid omapäi veekogu lähedal tegut-seda.
Päästevesti kandmine on väga oluline ka täispuhutava madratsi-ga ujuma minnes. Tuulesuund võib järsult veekogus muutuda ning madratsi kiiresti ja märkamatult kaugele kanda. Ehmatusest šokis abivajaja appihüüdeid ei pruugi kal-dale enam kostuda.
Uppuja päästmineJuhul, kui olete märganud uppujat, helistage koheselt numbrile 112 ja kutsuge abi.
Uppuja abistamisel on oluline tagada ka enda ohutus. Abistajale kõige ohutum on, kui ta aitab uppu-jat kas paadist või kaldalt pika ridva
Suvi täis rõõme ja ohtusidSuvi on aeg, mil viibime võimalikult palju oma ajast õues. Võtame koos sõprade ja perega mida-gi põnevat ette, puhka-me rannas või matkame metsas. Nii satume suvel tuttavate paikade kõrval ka neisse kohtadesse, kus me varem käinud ei ole. Oma tegevusi planeeri-des peaksime mõtlema ka võimalikele ohtudele, mis võivad nimetatud te-gevuse või kohaga seoses ette tulla.
või lati abil. Kui nimetatud variandid ei tule kõne alla ning tuleb ikkagi vette minna, tuleks kaasa võtta (käepärastest asjadest) mingi ese, mis aitab teid püsida vee pinnal.
Lähenege uppujale tagantpoolt, hoidudes tema haardest. Haarake tal kaenla alt ja ujuge külg ees.
Juhul, kui abistamisel satute uppuja haardesse, sukelduge, et vabaneda tema haardest. Oluline on tagada ohutus ja abistamine, mitte uus õnnetus.
Veeõnnetusest päästetul võivad esineda mitmesugused vigastused ja tüsistused. Kui kannatanu on teadvu-seta, tõstke veest välja, hoides tema pead rindkerest madalamal.
Kannatanu kaldale toomisel kontrollige elutähtsaid funktsioo-ne. Vee väljutamine organismist on teisejärguline!
Avage hingamisteed, kiiresti puhastage suuõõs. Alustage vaja-dusel kiiresti elupäästvat esmaabi – elustamist!
Kui kannatanu hakkab elusta-mise ajal oksendama, keerake ta küliliasendisse ning puhastage tema suuõõs hoolikalt oksest. Alles seejärel võite jätkata elustamist.
Kõik uppumissurmast pääste-tud tuleb saata järelkontrolli tege-miseks haiglasse.
Pärast õnnetust, olgu selleks kukkumine, uppumine vms, näita-vad võimalikku tõsist vigastust,
mille puhul tuleb viivitamatult pöörduda arstiabi saamiseks järgmised tundemärgid: kahvatud huuled, nägu, jahe ja niiske nahk, janu, kiire ja nõrk pulss, iiveldus, oksendamine, rahutus, segasus, agressiivsus, pindmine hingamine, õhu ahmimine, äravajumistunne, tuimus jäsemetes ja tundlikkushäi-re, nõrkus, „sipelgate jooksutunne.”
Suvel palju ka liigutakse ja te-hakse tervisesporti ning siingi võib ette tulla kukkumisi ja väänamisi.
Üldised esmaabi põhimõtted põrutuste, venituste sidemereben-dite puhul on järgmised:
1. Võimalusel tõstke vigastatud piirkond kõrgemale.
2. Pange vigastatud kohale mi-dagi külma käepärastest vahendi-test, näiteks tehke käterätik külma veega märjaks ja asetage vigasta-tud kohale.
3. Katsuge – kui käterätik muu-tub soojaks, tuleb seda uuesti nii-sutada.
Kasutada võib ka muid külmi käepäraseid vahendeid, mis tuleks mässida käterätikusse ja asetada vigastatud kohale. Jahutusprotse-duure tuleks teha kaks-kolm päeva ja jahutada umbes kümme korda päevas. See sõltub siiski ka sellest, kui kiiresti külmakompress soojaks muutub.
Kõige tähtsam on anda vigas-tatud piirkonnale rahu, seda mitte koormata ja vajadusel toestada.
Tavaliselt algab 2–3 päeva pä-rast traumat turse taandumine ja nüüd võib vigastatud kohta soo-jendama hakata. Selleks on olemas mitmesugused soojendavad kree-mid ja alati on võimalik spetsialis-tilt nõu saada. Valu taandumisel võib hakata tegema võimlemishar-jutusi. Alustada tuleb ettevaatlikult, järk-järgult koormust suurendades. Sidemerebendite paranemine võib võtta nädalaid ja kõige tähtsam siinjuures on anda vigastatud piir-konnale rahu!
Eesti Punane Rist on tunnus-tatud kui esmaabikoolitaja, kel on rahvusvaheline sertifikaat. Eesti Punane Rist on valmista-nud ette oskuslikke esmaabi-õpetajaid nii Eestis kui ka Eu-roopas. Eestis on 16 seltsi (vt www.redcross.ee), kus saab omandada esmaabi teooriat ja harjutada õpitud teadmisi man-nekeenidel.
Foto: Terje Lepp, EPL-i arhiiv
Jälgi lapsi, kui nad vees või veekogu ligiduses tegutsevad.
9
Korraldame Sinu eest kõik tegevused, ekskursioonid,
majutuse ja toitluse – mugav, kiire, lihtne. Eriline
puhkus garanteeritud!
Reisilaev MONICAGA
Naissaar on ainuke saar maailmas, kus iga ruutkilomeetri kohta on kaks ruutkilomeetrit raudteed ja kus korraga põimub ajalugu
Põhjasõjast läbi Vene tsaaririigi ja nõukogude aja tänase päevani, mil saarel on juba oma ooperiteater, restoran ja 200
majutuskohta. Ja muidugi rong, mis sõidab siiani!
Ühepäevased kruiisid
Naissaare avastamisretked 25 €/inHind sisaldab edasi-tagasi laevareisiVäljumine R, L, P kell 11.00,tagasisõit kell 19.00.
Jaanipäeva eripakkumine - 25 €/in!
Hind sisaldab:• edasi-tagasi laevareisi• tasuta rongisõitu sadamast jaanitule platsile• priipääset Joel Steinfeldi kontserdile• tasuta telkimist ja grillimist
monica.ee/jaanituliReis Naissaarele on ideaalne suviseks perepuhkuseks, sõpradega seiklemiseks, suvepäevadeks,
väljasõiduseminarideks või ka lihtsalt päevaseks merekruiisiks.
monica.ee
Väljasõiduseminarid ja suvepäevad Naissaarelmonica.ee/seminaridmonica.ee/suvepaevad
Peoruumid ja pulmad laevasõidugamonica.ee/peoruumid-tallinnas
Naissaarele grillima, chillima, pidutsema ja telkima!
Hind al. 27 €/in (sisaldab edasi-tagasi laevareisi ja telkimist)Võimalus juurde tellida toitlustust al 5 €/toidukord, majutust 10 €/in, sauna 15 €/tund, ekskursioone al 10 €/in.
aktiivne puhkusseikluslikja
Turvaline ja põnev seiklus lastele Alutaguse Seikluspargis
Alutaguse Seikluspargis avati sel kevadel Eesti suurim laste seiklusrada.
22 elemendist koosneva raja teeb eriliseks see, et kui mujal seiklus-parkides peab lapsevanem lapsega pidevalt kaasas olema, et tema tur-valisuse eest hoolt kanda, siis Alu-taguse lasteraja läbimisega saavad lapsed ka ise turvaliselt hakkama.
Laste turvalisuse eest hoolitse-vad peas olev kiiver, traksidega rak-med ning rullik, mis on ühendatud trossi külge continuous lifeline süs-teemiga. See tähendab, et laps kin-nitatakse raja alguses trossi külge ainult rullikuga ja see rullik jookseb igalt poolt ümber puude elemendilt elemendile ise. Raja lõpus tuleb rul-lik lihtsalt trossi küljest ise ka lahti.
Selle raja on ehitanud Prantsuse firma, kes on seda tööd teinud üle 20 aasta. Nemad on ka ainukesed maailmas, kes ehitavad sedasorti süsteemi, mis tagab täielikult laste turvalisuse, et vanemad ei peaks laste ohutuse pärast muretsema ja lapsed saaksid iseseisvalt hak-kama. Piltlikult öeldes tuuakse laps seiklusparki ja lapsevanem võib minna ise suurt seiklusrada avas-tama või kohvikusse kohvi jooma.
Kui mujal peavad lasterajad ole-ma meetrikõrgused, et vanemad ulataksid oma lapsi aitama, siis Alutaguse Seikluspargi lasterada on kõrgeimas kohas viie meetri kõr-gusel maapinnast.
Nõudlus lasteraja järele sai sel-geks niipea, kui eelmisel aastal seik-luspargi viis esimest rada esma-kordselt avati. Külastajad uurisid ka seda, millal tuleb seiklusparki rada, millel saavad lustida ka alla 140 cm pikkused lapsed. Nüüd on rada
valmis ja arvukate noorte külaliste poolt juba ka igati heaks kiidetud. Rajale pääsemiseks peab laps ole-ma kas vähemalt 110 cm pikk või vähemalt neli aastat vana. Noore-mad võivad rajal pisut hätta jääda, kuid nelja-aastane saab selle läbi-misega kindlasti hakkama.
Kolmeringiline lasterada pakub palju võimalusiLasterada koosneb kolmest erine-vast ringist ning ühelt ringilt tei-sele liikumine toimub nende kes-kel oleva suure platvormi kaudu. Ringid on erineva raskusastmega ning lihtsaim neist on esimene ring. Esimesel ringil ootavad väi-keseid seiklejaid võrgus ronimine, läbi puidust toru ronimine, hõlju-vad plaadid ja erinevad laudteed. Teisel ringil on rajatakistuseks juba suuremad hõljuvad plaadid ja eri-nevad väikesed platvormid, millelt tuleb järgmisele hüpata. Osavust saab proovida ka laudteel ning läbi ämblikuvõrgu ronimises.
Kolmas ring nõuab pisikestelt kõige rohkem osavust ning algab kõikuva laudteega, mille läbimise järel tuleb ületada mäeserval kol-me meetri kõrgusel asuv julgust nõudev tasakaalupalk ning muud
põnevad takistused. Laste seik-lusraja kõige lõbusam osa ootab seiklejaid raja lõpus, kus õhusõitu saab nautida kahel järjestikusel trossisõidul kuni maapinnale taga-si jõudmiseni.
Kui kõik osavust ja pealehak-kamist nõudnud elemendid on läbitud, juhatab julgestustross pisikesed seiklejad jälle ohutult va-nemate juurde.
Seiklused ka suuremateleLisaks lasterajale on Alutaguse Seikluspargis viis seiklusrada kok-ku 33 elemendiga, mis pakuvad põnevaid elamusi kõigile seiklus-huvilistele, kellel kasvu vähemalt 140 cm. Nendel radadel on võimalik sooritada unustamatu Tarzani-hü-pe, mis paneb proovile ka kartma-
tute julguse. Võimalik on proovida välitingimustes jalgrattasõitu möö-da trossi ja seda kuue meetri kõrgu-sel maapinnast.
Sellel kevadel täitus Alutagu-se Seiklusparki möödunud aastal külastanud inimeste suurim soov – valmis said pikad trossisõidud üle järve. Kahest pikast õhusõi-dust esimene stardib 10 meetri kõrguselt puu otsast ja õhusõitu saab nautida koguni 400 meetrit. Tagasisõidu laskumise pikkuseks on 220 meetrit.
Suvisel ajal on Alutagusel ava-tud ka Eesti ainuke suvetuubingu rada, mis vihmase ilmaga ei jää kii-ruse poolest alla talvistele kiireima-tele libisemisoludele ning mäest üles toob tuubitajad linttõstuk.
Alutaguse seikluspark on avatud augusti lõpuni K–R kella 12–20; L–P 11–20.
Sügisesel perioodil on seiklus-park avatud ainult nädalavahetus-tel või ettetellimisel.
Täpsem info: Tel: +372 5357 5405www.alutaguse.comwww.facebook.com/[email protected] LASTeRADA
11
aktiivne puhkusseikluslikja
Kristiina Viiron
„Vältida täiskõhutunnet, mille järel tekib tahtmine leiba luusse lasta,” õpetab staažikas matkakorraldaja ja koolitaja Tõnu Jürgenson. „Liialt täis kõht segab liikumist.”
Teisalt peabki matkatoit olema kaloririkas, toitev, kiiret energiat andev ning suhteliselt hõlpsasti val-mistatav. Matkal tehtavate roogade valik sõltub Jürgensoni sõnul lisaks ka sellest, kas toitu ja toidutegemis-vahendeid tuleb endaga matka ajal kaasas tassida või on üles seatud baaslaager ning ringi liigutakse ilma varustuseta. Viimatimärgitud juhul saab lubada omale rikkalikumat lau-da, kuid täisvarustusega matkates tuleb toidu valikul hinnata kindlasti ka seda, mis see kõik kokku kaalub.
Maitsev toitTraditsioonilised toiduained, millest kiiresti süüa valmistada või mida süües kiiresti energiat ammutada, on igasugu (kiir)helbed, (kiir)nuud-lid, makaronid, tatar, riis, pann-koogijahu, suitsutatud ja soolatud lihatooted, konservid, kuivatatud puuviljad, pähklid, müslibatoonid, pähklitega šokolaad, rukkileib...
Kogenud matkajad teavad ka, kuidas putrudest ja nuudlitest lõ-puks ära tüdineda võib. Siis võib teha näiteks nii, nagu soovitab Jürgenson. „Lasta kiirnuudlid peh-meks, puljong ära juua ning nuud-lid praadida Ungari pekiga. Maitse saab teine ja toiteväärtus on kõr-gem,” osutab ta. Maitsva roa saab ka tatart ja riisi koos keetes ning pudrusse siis näiteks suitsuliha-
Matkatoit olgu kalorirohke, sööjal aga jätkugu oidu õigel ajal lauast tõusta
tükke või konservi sisse poetades. Jürgensoni enda lemmiksöök on praetud peekon meega ja see sobib tema sõnul hästi just selliseks va-hepalaks, mis kõhtu liiga täis ei tee. „Praed neli-viis viilu ära, lisad praa-dimise lõpus mett ja sööd seda siis tüki rukkileivaga,” kirjeldab ta. „Mesi annab kiiresti energiat, liha on aga raskemini seeditav ja annab püsiva energia.”
Mett segab Jürgenson samal eesmärgil ka tatrapudru sisse. Ja muidugi annab mesi toidule hea maitse. „Maitseelamust ei saa ka matkal alahinnata, eriti pika matka puhul, sest meeskonna moraali ja toidu vahel on seos,” kinnitab ta. Kindlasti olgu toit ka võimalikult va-heldusrikas.
Matkates suure pundiga on Jürgensoni sõnul lihtsam, kui süüa ei tehta ühiselt, vaid telkkonna-na, sest kogemus näitab, et suure seltskonna vahel on kompromissi keeruline saavutada. Üks ei söö ta-tart, teine põlgab pekki ja mossita-mised on kerged tulema.
Magus jookMatkal joodava tee ja kohvi soo-vitab Jürgenson teha kaks korda magusamaks kui kodus, seda ikka kiire energia pärast. „Ise kasutan ja soovitan ka teistel kasutada matkal rafineerimata suhkrut, imendub paremini ja keha võtab teda ka pa-remini vastu,” nendib ta.
Üks osa õhtusöögist peakski kindlasti olema naturaalne tee või oakohv. Teesse pole paha lisada sortsukest sirivirivobskit, mis aitab lõõgastuda. Kui ilm ära keerab, saab
Kui muidu öeldakse, et õhtusöök anna vaenlasele, siis matka kõige tugevam toidukord ongi just õhtune. Hommikueine ja päevased söögikorrad aga jätku sööjale kerge näljatunde, oma keret täis parkida ei maksa.
12
› Kasutada on ehtsad traditsioonilised vibud ja puunooled.› Koolitajateks Eesti parimad pikkvibulaskurid.› Broneeringud rühmadele alates 10 inimesest [email protected]› Leiad meid Komandandi aiast Nevski katedraali juures Toompeal.
www.kuldnool.ee
aktiivne puhkusseikluslikja
kiiresti sooja kuumast rafineeri-mata suhkruga magusaks tehtud kohvist.
Maitsva ja toitva tee saab keeta kõiksugu erinevatest kuivatatud puuviljadest ning seda tavatseb Jürgenson õhtusöögi aegu ka teha. Ka pannkoogid on tema matkadel sageli õhtusöögimenüüs. „Müügil on ju kümneid erinevaid jahusegu-sid, neid on lihtne kaasas tassida ja neist on kerge süüa teha,” põhjen-dab ta.
Jürgenson rõhutab, et süüa tu-leb, ka siis, kui isu ei ole – osadega juhtub tihti nii, et füüsiline pingutus võtab isu ära. „See on ohtlik, söö-ma peab, võtta kasvõi üks Snikers, hammustada suitsuvorsti peale, puuvilja ka. Niipalju peab inimesel iseloomu olema, et kui isu ei ole, siis ta ikkagi sööb,” märgib ta. Sama-moodi on väga tähtis juua, iseäranis sooja ilmaga, sest higistades kao-tab keha vedelikku.
Mitmesugused matkapliididSöögi valmistamiseks kasutab Jür-genson gaasil töötavat matkapliiti, sest lõkkekohti ei pruugi igal pool olla.
Uue põlvkonna gaasimatkaplii-did on tema sõnul endisaegsetest poole võimsamad ja säästlikumad. Maksvad küll rohkem, kuid tasuvad end ära ühe suvega. Jürgenson soo-vitab valida sellise pliidi, mille gaasi-balloon on põleti külge vintkeerme-ga ühendatav. „Osadel mudelitel on adapter, aga selle miinus on see, aja jooksul lekib balloon tühjaks,” põh-jendab ta.
Samuti on saadaval matkapliite, mis töötavad alkoholil, kuivpõletu-sainel, universaalkütusel. Viimati-märgitutel on kaasas mahuti, kuhu saab panna bensiini, diisli, piiri-tuse vms. „Nad on küll kallid, aga töökindlad ning nende jaoks, kes reisivad ümber ilma, on need ainus lahendus,” täheldab Jürgenson.
Samuti on valikus matkapliidid nagu ahjukesed, mida köetakse metsamaterjaliga: käbide, okste ja laastudega.
Jürgensoni sõnul võib matkal põhimõtteliselt ju ka grillida. „Kui on baaslaager, ei ole käntsakas liha patt meie keha vastu, oleme selle auga välja teeninud. Kui aga matka-me täisvarustuses, ei ole see ratsio-naalne söök,” tõdeb ta. Pannkoogid matkadel on tihti õhtusöögimenüüs.
Fotod: Tõnu Jürgensoni kogu
13
Kõigile neile küsimustele saate vastuse,
kui võtate ühendust ühe tõeliselt pühendunud kalamehega. Eduelamuslikuks kalapüügiks on vajalik looduse lugemine ja
just see ongi, mida Jarko Jaadla väga hästi oskab! Fishingtrips OÜ-l on olemas kogu püügiks vajalik varustus ning kalu käiakse taga ajamas üle terve
Eesti ja aasta ringi. Jarko moto on see, et tuleb püüda just neid kalu, kes mingil teatud ajahetkel on kõige
aktiivsemad, siis on ka lootust tabada tõelisi trofeesid ning kalastades ei hakka kunagi igav!
Vaadake kindlasti ka videoklippe ja pilte lisaks kodulehelt www.fishingtrips.ee,
sest nende purakate väljasikutaja võiksite olla just Teie!
Fishingtrips OÜMäeotsa talu,
Luua küla, Palamuse vald,
Jõgevamaa, Estonia 49203
5669 9163
Kus, millal, millega ning mis kala püüda?
aktiivne puhkusseikluslikja
Mõnus meretagune elu-tempo, suur annus met-sa, merd ja rannakülaro-
mantikat!Regulaarsed ühepäevarei-
sid Prangli saarele toimuvad 14. maist kuni 14. septembrini igal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Päevareisile võib tulla iga-üks, eraldi gruppi selleks moo-dustama ei pea. Reisid väljuvad Tallinna kesklinnast hommikul kell 8. Ekskursioonid toimuvad pa-ralleelselt eesti- ja inglise keeles. Teistel aegadel toimuvad reisid ettetellimisel, väljumine minimaal-selt kuue osalejaga. Reisid alga-vad Tallinna kesklinnast, Tallinna turismiinfokeskuse eest (Kullas-sepa 4/ Niguliste 2) kell 8. Reisid lõpevad orienteeruvalt kell 17.30. Reisid tutvustavad Prangli saare ajalugu, vaatamisväärsusi ja loo-dust. Päeva jooksul jõuame käia Eesti väikesaartele omasel veo-
autotuuril, külastada Prangli muu-seumi ja kirikut ning süüa lõunat. Räägime mereäärseid lugusid ning tunneme ennast hästi. Saarel jääb ka paar tundi vaba aega, et käia rannas, osta suveniire või omal käel saarega tutvuda. Reisid maksavad täiskasvanule 59 eurot, lastele va-nuses 6–12 a 45 eurot ning pensio-näridele 49 eurot. Tuuri hind sisal-dab bussisõitu Tallinna kesklinnast Leppneeme sadamasse ning taga-si, liinilaeva Vesta piletit, 2,5 tun-nist giidiga ekskursiooni kastiautol, muuseumi piletit ning lõunasööki.
Kui soovid sõita Prangli saarele kollektiiviga või sõpruskonnaga, oleme abiks saarekülastuse organi-seerimisel. Meie käest saad tellida majutuse, maa- ja meretranspordi, ekskursioonid ning muud aktiivsed tegevused. Vaata lähemalt: www.pranglireisid.eeBroneerimine: [email protected] või telefonil 5341 3109
Tule Prangli saarele!
Paide vallimäel asuvas Ajakeskuses Wittenstein on võimalik saada kiire ja humoorikas ülevaade tervest Eestimaa
ajaloost, rännates ajamasinaga ühest ajast teise – muinasajast kuni tänapäevani välja!
Siin saab teada, mis oli muinasajal eestlaste Nokia ja kuidas Eesti esimest korda Euroopasse arvati ning palju muudki. Lisaks saab tutvuda täies varustuses eesti viikingiga ja tema kauni emandaga, aidata sepal rauda taguda, šamaani tantsu ja joiu abil välja kutsuda välgunoolt ja süü-data urituld ning ka endale väge paluda, et järg-nev teekond kulgeks edukalt.
Gruppidele pakub Ajakeskus meelelahutus-likku ajarännakut, võimalust einestada ajakes-kuses, pidada sünnipäevi, kokkutulekuid jms sündmusi.
Seenioridele on Ajakeskus välja töötanud just neile mõeldud seenioride eriprogrammi.
Lisaks on võimalik rentida tervet Vallimäge suuremateks üritusteks koos helitehnika ja suu-re LED ekraaniga.
AJAKESKUS WITTENSTEINAVATUD K–P 10–18VESKI 11, PAIDETel +5850 2001Vaata lähemalt: www.wittenstein.ee
Rännak ajamasinaga saab võimalikuks Paides
15