-
Leisi Keskkooli häälekandja
Nr 25 10.10.2013
Sügis tuli rutuga Päike muudkui aina säras,
kuid soojad ilmad läksid ära
ja õpilased tõstsid kära
sest sulgus suvekuude värav.
Nüüd kooli marsime me taas
käes õpik, vihik, pastakas
ja kõigil peas on sama plaan:
tõuse, õpi, saavuta.
Tähed, sõnad, numbrid, salm,
sügistuules lehvib sall
kui kooli poole tõttame
tarkust omandama me.
Õpetajad uue hooga
oma paberite vooga
ülesandeid jagavad,
kui mõned alles magavad.
Uus kooliaasta on käes ja õppe-
töö juba täies hoos! Septembri-
kuu on möödunud nii nobedalt,
et ei ole jõudnud seda hästi
märgatagi. Kõik on juba kooli-
eluga kohanenud ja leidnud en-
das energiat terve aasta tublilt
vastu pidada. Õppeprogrammi-
des on tehtud nii palju uuendu-
si, et põnevust peaks jätkuma
nii õpilastele kui õpetajatele.
Loodus on iga päevaga aina
värvilisem ja ilmataat tujutseb,
saates kord tormi, kord päikse-
paistet. Tasub nautida värskes
õhus olemist, enne kui õhtud
täiesti külmaks lähevad. Kutsu-
ge kaasa sõbrad või pere ja
minge jalutage metsa vahel,
sellega on hea tuju garanteeri-
tud.
Unustada ei tasu ka koolitöid.
Tõuseme ju igal hommikul sel-
leks, et minna kooli tarkust taga
nõudma. Miks siis mitte anda
endast parim ja saavutada häid
tulemusi. Kui täna teha hästi
tööd, siis on homme kergem.
Soovime kogu kooliperele to-
redat ja töökat kooliaastat! Näi-
dake üles austust oma kaaslaste
vastu, rõõmsas tujus lähevad
päevad ikka kiiremini! Koolile-
he peatoimetajatena üritame
võimalikult palju häid mõtteid
ka trükki lasta ja seejuures on
väga oodatud kõiksugused
kaastööd. Head lugemist!
Karoliina Männiste
Ann Saks
-
2
Kutsikad said rebasteks Hoolimata 10. klassi piinli-
kult väikesest õpilaste arvust,
ei lasknud 11. klass oma
järeltulijatel niisma puhtalt
pääseda – pikaajalist tradit-
siooni järgides toimus ka sel
aastal rebaste ”nädal”, mille
jooksul tehti kõik, mis vähegi
lubatud, et tarmukast neli-
kust saaksid täisväärtuslikud
rebased.
Rebaste koolitamise kiirkursus
kestis kaks päeva, mille jooksul
tuli kümnendikel täita mit-
mekülgseid ülesandeid, mis
panid nende võimed ja loomuse
proovile.
Esimesel päeval, 19. septembril
pidid kümnendikud ümber ke-
hastuma masenduses õpilasteks.
Eesmärgiks oli aidata rebastel
välja elada neisse kogunenud
depressiooni, et ülejäänud
kooliaasta saaks veeta ülimas
õnnejoovastuses.
Kolmandal vahetunnil kogune-
sid vaprad rebased ja uudishi-
mulikud pealtvaatajad aulasse ,
et osa saada esimesest
proovilepanekust. Rebaste
ülesandeks oli ära süüa või-
malikult kiiresti pakk nätsu-
komme, nii et suu läheks
lõpuks lootusetult punni. As-
jaosalised tulid ülesandega hästi
toime ning Kalevi kommikesed
kadusid laualt kiiresti. Õppe-
tund seisnes selles, et kunagi ei
tohiks suhu toppida rohkem,
kui närida jaksatakse. Sageli
tekib inimesel tahtmine
maailma vallutada ja ette võtta
midagi võimatut, kuid kõigel on
piir. Tuleb osata oma reaalseid
võimeid hinnata. Seega, kui
meie rebastel peaks kunagi tek-
kima mõte valguse kiirusel
joosta, võiks neil meenuda oma
kunagine ristimine ja nad tule-
vad taas kahe jalaga maa peale.
Viiendal vahetunnil koguneti
taas aulasse, kuid sel korral
võis suu magusast puhtaks püh-
kida. Ees ootas ülesanne, mis
pani proovile klassikaaslaste
usalduse üksteise vastu.
Mängiti üht mängu, mis kannab
nime “Missing Chair Game”
ning mille kohta on võimalik
internetist täpsemalt järele
uurida. Lühidalt öeldes oli ühes
võistkonnas vaja nelja inimest
ja tooli, millele algselt istuti,
kuid, kui vajalik asend oli sisse
võetud, tõmmati neil toolid alt,
mille tulemusena tuli teiste toel,
käsi maha panemata, püsti
püsida. Et vaatepilt atrak-
tiivsem tunduks, kaasasime
konkurentsi mõttes ka vabataht-
likest koosneva võistkonna.
Tuleb tunnistada, et seekord
jäid rebased häbisse, sest jäädi
endast noorematele alla.
Teisel päeval, 20. septembril oli
rebaste ülesanne kujutada end
diskokerana, sest 11. klass oli
huvitatud, kas kümnendikud
suudavad neist kirkamalt
särada. Tagantjärele võib
mainida, et vist mitte.
Päev sai vürtsika alguse teisel
vahetunnil, kui oli tarvis süüa
meeldivalt kanget tšilliketšupit
leivaga. Rebased olid uudsest
maitseelamusest lausa vaimus-
tuses. Selle ülesande eesmär-
giks oli rebaseid motiveerida
hoidmaks eemale õppeaasta
jooksul tekkivatest teravusest
tunnis õpetajatega ja rebaste
endi vahel.
Nagu teada, tuleb gümnaasi-
umis ette ohtralt pidusid ja
pikki unetuid öid, kuid järg-
misel hommikul ei tohi seda
mingil juhul välja näidata.
Seega, panime rebased
proovile, kas nad on selleks
võimelised, pannes nad
mängima mängu, mis kannab
rahvakeeli nime “Joodik”, kus
algul tuleb ümber pulga tiiru-
tades pea ringi ajada ja siis tea-
tud distants võimalikult kiiresti
läbida. Hoolimata mõningatest
peapõrutustest, tulid kõik üle-
sandega enam-vähem toime.
Viimane katsumus leidis aset
viiendal vahetunnil, kui panime
proovile rebaste paindlikkuse ja
osavuse, mis on gümnaasiumis
ülimalt vajalikud. Kümnendikel
oli tarvis suuga tõsta maas olev
paberkott ilma käte abita üles
ning ükski kehaosa peale jala-
taldade ei tohtinud maad
puudutada. Nagu arvata oli,
v õ i t i s s e l l e v õ i s t l u s e
tähelepanuväärselt graatsiline
Elina.
Kokkuvõtteks võib öelda, et
kutsikatest said siiski lõpuks
rebased. Loodaks vaid, et õpi-
tud oskustest on neile ka edas-
pidises elus kasu ja et oleks,
millest lastelastele rääkida.
Diana Rist
-
3
Jooksime reipalt koolipinki 13. septembril toimus iga-
aastane klassidevaheline tea-
tejooks “Reipalt koolipinki”,
millest võtsid osa 1.- 9. klassi
õpilased. Seekord gümnasis-
tid kahjuks ei osalenud. Üritusel osalejate tuju oli hea
ning emotsioone oli näha kõigi
nägudel, samas oli õhus tunda
ka pisut pinget ja äre-
vust .Esimesena läksid võistlus-
tulle 1.-4. klassi õpilased. Esi-
mese koha võttis seekord 4.
klass (Elisa Mägi, Anne-Mai
Ottep, Aveli Kane, Triin Rahu,
Markus Erin Uussaar, Kaur-
Marcus Kanemägi, Ranel Pärn-
puu ja Margus Uussaar) kogu-
ajaga 8.08,9. Teiseks tuli 3.
klass (Oskar Mathias Kallas,
Andero Mägi, Rain Kullamaa,
M ä r t M a r t i n s o n , E g l e
Sepp,Hannaly Õunaid, Ene
Smolin ja Heidi Kaubi) ajaga
8.17,5 ning kolmanda kohaga
pidi leppima 2. klass (Karoliina
Huma, Diana Auu, Marjanne
Kupits, Õnnely Rahu, Roland
Mägi, Arvet Ükskask, Ahti
Ansper ja Jüri Valt) ajaga
9.04,2. Neljanda koha sai 1.
klass (Sirelin Ermann, Krista
Kaljumäe, Kristina Rand,
Lauraly Trei, Markus Pölluäär,
Martin Mägi, Ma-
dis Reinfeld ja Erik Pölluäär)
koguajaga 9.27,4, kuid oli näha
tugevat jooksu Erik Põlluääre
poolt, kes kaotas liidritele ainult
mõne sekundiga ning jooksis
väga kiire aja. Noortest poistest
oli päeva kiireim Andero Mägi
ajaga 54,2 ning tüdrukutest
Triin Rahu ajaga 57,1.
5.-9. klasside arvestuses või-
dutses seekord 7. klass (Helery
Uussaar, Diana Magus, Laura
Brigitta King, Kaili Nurk, Mark
Kaljumäe, Armin Veskmets,
Marko Leiman ja Heldar Juns)
koguajaga 14.41,4, edestades
teist kohta ehk 9. klassi (Anni
Hallik, Kristiine Kallas, Aaron
Nau, Erico Tuus, Tõnis-
Kristjan Nava ja Reio Rand)
tervelt 31 sekundiga. Kolman-
daks tuli 8. klass (Jane Süld,
Emilia Rozenkron, Merilin
Kaubi, Kaupo Humal, Iiv
Aavik, Kaarel Jalakas ja Jakob
Markus Kuusk) ajaga 15.46,0
ning neljanda koha sai 6. klass
(Inge Sillaste, Elo Rosenfeld,
Mariliis Rahu, Anne-Maria
Kanemägi, Helari Juns, Ainar
Kane, Timo Kaubi ja Ranno
Rand) koguajaga 16.17,5. Vii-
mase kohaga pidid leppima sel-
le grupi noorimad, 5. klassi
jooksjad (Cassandra Jõgi, Alek-
sandra Trei, Karoli Mägi,
Heleri Jalakas, Kennar Kahju,
Karel Kuus, Lauri Lakkur ja
Hans Teesalu) ajaga 17.55,8.
Tüdrukute kiireim oli Kaili
Nurk võimsa ajaga (1.35,1)
ning nagu ta ise ka mainis, jäi
ta oma jooksuga üldiselt rahule,
vorm oli hea ja kõik mõõdus
probleemideta. Aaron Nau,
keda oli hiljaaegu räsinud
gripp, lootis pääseda poodiumi-
le ning see ka temal õnnestus,
kuid oleks siiski saanud endast
rohkem anda, kui ei oleks grip-
pi põdenud ning see jäi ka vei-
dike hinge kripeldama. Võist-
lusrada oli raske, kuid samas oli
mõnus joosta ning hea ennast
proovile panna. Suurtele pingu-
tustele vaatamata siiski nauditi
üritust, elati omadele kõvasti
kaasa ning kõigil oli lõbu laialt.
Andre Aus
Daniel Toomas Vajak
-
4
TORE Suvekool 2013 Sel aastal toimus traditsiooni
järgi TORE Suvekool 24.-26.
augustil Kloogaranna noorte-
laagris. Seekord olid meie
kooli TORE- kad ainukesed
saarlased kogu laagri peale.
Leisist osalesid Maria Lisette
Kallas, Jane Süld, Katrin
Ansper, Greetel Männiste,
Hanna Mari Villsaar, Krislin
Uussaar ja Kelly Erin-
Uussaar koos oma pisikese
tütre Saskiaga.
Päev algas kohaloleku kontrol-
li, särkide jagamise ja kämpin-
gutesse sisse- seadmisega. See-
järel toimus suvekooli avamine
ja lõunasöök. Järgmised neli ja
pool tundi veedeti grupitegevu-
si tehes ning pärast seda ootas
TORE- kaid juba õhtusöök. Pä-
rast õhtusööki oli veel veidi ae-
ga gruppides oma õhtuprogram-
mi harjutada. Kell 20.00 algas
õhtuprogramm “Annan endast
parima”, kus iga grupp tegi et-
teaste, millesse pidi olema kaa-
satud varem loosiga saadud ese
ning ka publik. Hiljem toimus
veel stiiliõhtu, mille teemaks oli
ENSV. Seal sai näha palju tol-
leaegsetes riietes TORE- kaid
tantsimas enam-vähem vastava
aja muusika saatel. Disko lõp-
pes kell 23.00, mil algas ööra-
hu.
Laagri teine päev sai alguse
kell 8 ning poole tunni pärast
alustati hommikuvõimlemisega,
mida viisid läbi must ja valge
koer. Hommikusööki, milleks
oli puder ja võileivad, anti kella
9-st. Tund aega pärast sööki
toimus kogunemine ja kell
10.15 algasid koolitused. Kooli-
tuste käigus käisid kõik grupid
läbi 3 erinevat kohta ning vii-
mase koolituse teemal pidid
kõik tegema uue etteaste õhtu-
programmiks.
Kell pool kaks avati söökla uk-
sed ning TORE- kad said lõu-
nasööki süüa. Kui kõhud olid
täis, tuli vaikne tund, mille ajal
puhati, käidi laagriplatsil ringi
või käidi poes.
Seejärel oli järjekordne kogune-
mine ja koolituste jätk. Kell
pool seitse söödi õhtusööki
ning siis algaski õhtuprogramm
ja stiiliõhtu, mille teemaks oli
“Kuulsus ja glamuur”. Sellele
tuldi uhketes kleitides või mõ-
neks kuulsuseks riietatuna. Õh-
tu jooksul toimus ka moe-show,
kus üheks modelliks oli Jane
Süld. Kollektsiooni loojaks oli
Kätlin Luht. Õhtul sai teha ka
punasel vaibal pilte ning tantsi-
da. Ka see päev lõpetati kell
23.00.
Viimane päev laagris algas sa-
muti kella kaheksase äratuse,
poole üheksase hommikuvõim-
lemise, kella üheksase hommi-
kusöögi ning kella kümnese
kogunemisega. Veidi pärast
kümmet algasid rannamängud,
mis kestsid natuke üle kahe tun-
ni ja lõppesid traditsioonilise
vette jooksuga. Laagriplatsile
tagasi jõudes oli umbes pool
tundi aega, et käia riideid vahe-
tamas. Kella ühest koguneti su-
vekooli lõpetamiseks, millele
järgnes lõpulõuna ja sõpradega
hüvastijätt. Väljusid TORE-
bussid ning saigi see ääretult
tore laager läbi.
Greetel Männiste
-
5
Leisi muusikute suvi möödus tegusalt Möödunud suvi oli Leisi
Keskkooli muusikahuviliste
jaoks võrreldes varasematega
edukas ja sündmusterohke.
Kindlasti oli see kõigi bändi-
liikmete ja muude huviliste
jaoks ainult meeldiv, arvestades
seda, et eelmine suvi ei pakku-
nud noortele muusikutele just
kuigi palju tegevust.
On selge, et muusikaga edukalt
tegelemiseks peab ise olema
väga ettevõtlik ja vahel võtma
kinni ka võimalustest, mis tun-
duvad mõnikord ehk mitte väga
ahvatlevad. Alustada tuleb ju
eikusagilt ja kedagi ei ole ees,
kes ütleks, kuidas muusikat te-
ha või kuulajaid juurde saada.
Pealehakkamine on ju pool või-
tu, nagu öeldakse.
Vähese ajaga loodi kaks uut
bändi, milleks on Rüperaalium,
mis kujutab endast punkmuusi-
kat mängivat seltskonda ja
Lipido, mille stiili võib lugeda
seguks raskerokist ja grungest.
Neis bändides mängib õpilasi
nii üheksandast kui ka kahe-
teistkümnendast klassist ja
Lipidos on kaks liiget ka Leisi
Keskkooli vilistlased.
Meie muusikuid võis lavalau-
dadel näha sel suvel vähemalt
neljal korral. Suve ehk kõige
keerukamat organiseerimist va-
java kontserdi tiitli saab sel kor-
ral jaanituli Muhus Hellamaal,
sest esinema pidid bändid
Exchanged, AS MOVES
(endine Leisi Keskkooli bänd)
ja Lipido ning keeruliseks osu-
tus see just sel põhjusel, et kõi-
gis kolmes bändis löövad alati
kaasa lisaks teistele liikmetele
kaks sama inimest. Ometigi
läks kõik lõpuks hästi ja esine-
mised tõid lava ette nii tantsi-
jaid kui ka hullunud fänne.
„Hellamaa jaanituli tõestas mei-
le, et vähese ajaga on võimalik
mitmeid uusi lugusid pähe õp-
pida, samal ajal transporti orga-
niseerida ja kolme bändiga
prooviaegu jagada, ilma et kee-
gi meist tülli oleks pidanud mi-
nema.’’Nii kommenteeris sünd-
must Lipido, Exchanged’i ja
AS MOVES’i kitarrist Margus
Traumann.
Järgmiseks tähtsaks ürituseks
oli Lipido jaoks Karujärvel toi-
munud Mototoober, millest võt-
tis osa enamik Eesti motohuvi-
lisi ning kohal oli ka mootorrat-
tureid mujalt maailmast. Jäädi
silma nii mõnelegi inimesele,
kellest tuntuim oli Saaremaa
kunstnik ja motohuviline Erki
Evestus.
Üks asi viis teiseni ja juba Mo-
totoobril kohtuti inimestega,
kellega arutati, et ka Leisi kan-
dis oleks vaja korraldada üks
kena muusikaline üritus. Nii
saigi esinetud veel Metskülas.
Esinejateks olid sel korral
Lipido ja Rüperaalium. Rahvast
tekkis järjest juurde ja sellegi
ürituse võis lugeda igati õnnes-
tunuks.
Suve viimaseks kontserdiks
võis lugeda AS MOVES’i esi-
nemist Lümanda valla sünni-
päeval. See oli üks esinemisi,
millega kaasnes kahtlusi, sest
keegi ei teadnud üritusest eriti
palju ja tekkis ka valearusaam
nagu nii Exchanged, Lipido kui
ka AS MOVES oleksid lubanud
kindlalt esinema tulla. See kõik
lisas pinget, kuid lõpuks saadi
napilt nõusse endine Leisi
Keskkooli bänd ja kontsert
möödus suuremate probleemi-
deta. Esitati ka esimene enda
lugu, mis valmis lõplikult vii-
masel proovil enne esinemist.
See üritus õnnestus vaatamata
algsetele möödarääkimistele ja
pani kena punkti suvistele esi-
nemistele.
Me kõik võime öelda, et me ei
oleks nii palju suutnud ära teha,
kui meil ei oleks võimalust teha
proove Leisi kooli spetsiaalses
prooviruumis. Hea on ka näha,
et järjest on juurde tulnud nii
poisse kui ka tüdrukuid, kes on
huvitatud pillimängust, laulmi-
sest või bänditegemisest. Leisi
Keskkoolis õppiv trummar Vil-
jo Vallik ütleb selle kohta nii:
„Leisi Keskkooli bändiruum on
väga hea võimalus paljudele
muusikaga tegelemisest huvita-
tud noortele, kes tahavad aren-
dada oma oskusi muusika ja
pillimängu vallas.’’ Tema sõnul
võiks vaatamata bändiruumi
kasvavale populaarsusele tulla
veel juurde inimesi, kes oleks
huvitatud bänditegemisest. Kui
tahtmist on, siis on meie seas ka
mitmeid, kes hea meelega ai-
taksid noorematel pillimängu
selgemaks saada ja muud muu-
sikaalast nõu anda. Leisi kesk-
kooli ootab igatahes kindlasti
muusikaliselt mitmekülgne ja
huvitav tulevik.
Margus Traumann
-
6
Salvador Dali looming jõudis Pärnusse Alates septembrist kuni no-
vembri keskpaigani võivad kõik
soovijad külastada Pärnu Uue
Kunsti muuseumit, kus on eks-
klusiivselt võimalik näha maail-
makuulsa kunstniku Salvador
Dali teoseid. Tema originaal-
loomingu näitus "Unenägude
elustamine" toob vaataja ette
küllaltki keeruka maailmapildi.
Hispaania sürrealisti loomin-
gust on esitatud mitmed seeriad
tema litograafilistest töödest.
Näiteks võib näha illustratsioo-
ne Dante „Jumalikule komöö-
diale“ ning romaanile ja balleti-
le “Kolmnurkne kübar”. Välja
on pandud ka Dali maalingud
keraamilistel nõudel, skulptuur
„Minotaurus“, dekoreeritud me-
dalid ja madalreljeefid.
Läbivaks motiiviks paljude Dali
teoste juures on liblikad ja saht-
lid, tähelepanelikult silmitsedes
võib leida ka kuulsa „Pehmed
kellad“. Suuresti on tema kunsti
mõjutanud ka kristlus, mis an-
nab aluse omaette seeriatele.
Kujundid on kõik nii erinevad,
nii tähenduslikud, nii ebamää-
raselt mõistetavad. See vaim
peab olema väga suur, mis suu-
dab nii laiahaardeliselt kõike
lahti mõtestada.
Kodumaal tohutult armastatud
kunstnik on elu jooksul jõud-
nud tegeleda ka filmikunstiga,
produtseerides koos Luis
B u ń u e l i g a l ü h i f i l m i
„Andaluusia koer“. Teose esili-
nastus oli aastal 1929 ja ma
usun, et ei eksi, kui ütlen, et see
on kõige esimene sürrealistlik
film. Dali ja Buńueli teost näi-
datakse kunstinäitusega samas
ruumis, küll veidi eraldatult,
aga kogu näituse aja jooksevad
külastajatel kõrvus korduvad
katkendid Wagneri „Tristan ja
Isoldest“, sest just need on
„Andaluusia koerale“ tausta-
muusikaks. Teosest võib leida
ka tuntud motiivi Acherontia
Lachesis, mida on ka mitmetes
teistes filmides ja muudes kuns-
tiliikides kasutatud. Tegemist
on koiliblikaga, kelle keha
mustril on inimpealuud meenu-
tav kujund. Filmi süžee kohta
on raske midagi öelda. See pa-
jatab küll ühe loo, kuid selles
loogikat leida on pea võimatu.
Minul õnnestus samuti näitu-
sel ära käia ja võin julgelt öel-
da, et tegemist on väärt elamu-
sega. Kunst on aegumatu. Sõ-
num, mis teostest välja loetak-
se, oleneb vaatajast, aga kind-
lasti on see sügavuti olemas.
Lihtsalt hämmastav on kunstni-
ku elav vaimuteravus, mis on
näha igast detailist ja piiridest
välja viidud kujunditest. Mõne
kujundi ette võiks jäädagi seis-
ma, niivõrd kaasahaarav on sür-
realismi realistlikkus.
Ann Saks
-
7
Endlas toodi lavale „Uhkus ja eelarvamus“
11. ja 12. klassi õpilased võtsid
reedel, 20. septembril peale
kooli suuna Pärnu poole, et
vaadata inglise klassiku Jane
Austeni romaani põhjal valmi-
nud etendust. Lavastuse tõi
Endlasse Kalju Komissarov.
Lugu iseenesest on üsna liht-
ne, armastus käib käsikäes eri-
nevate seisustega ja ühiskond
seab omad piirid inimeste vali-
kule. Austeni sulest ilmus teos
juba kaks sajandit tagasi, nii et
tänapäeva inimesele võib kogu
see suursugusus tunduda veidi
võõrastav. Oma olemuselt on
inimesed aga ikka samasugu-
sed.
Kohe alguses oli ära tunda, et
tegu on üsna lustliku tükiga,
komejanti sai tehtud küllaga.
Näitlejad sobisid oma osadesse
tõesti hästi. Kiita tuleb kindlasti
Benneti pere tütarlaste energili-
sust ja sära silmades. Märkima-
ta ei saa jätta ka Mr ja Mrs
Bennetit, kes oma elurõõmuga
tütardele eeskujuks olid. Nii-
võrd ilmekate karakterite esita-
mine ei ole lihtne, eriti veel loo-
mult tagasihoitud eestlastele.
Mr Bingley ja Mr Darcy and-
sid oma hoiakuga tõeliste här-
rasmeeste möödu välja küll.
Hästi oli kontrollitud pilk ja
näoilme. Silma jäi küll riivama
Darcy liialt tõttav kõnnak tea-
tud stseenides. Kiirustamisel
kaob väärikus, aga seda ei saa
üks hästi kasvatatud mees enda-
l e o m e t i l u b a d a .
Publiku jaoks kõige huvita-
vam tegelane oli vast mister
Collins oma absurdsusega. Te-
male juurde mõeldud iseloomu-
puudused tulid läbi lihtsakoeli-
se huumori selgelt välja. Läbi
paraja vigurdamise sai kõigile
selgeks, kes see mees on.
Lady de Bourghi tegelaskuju
jäi üldisele heale tasemele tun-
duvalt alla. Tegemist peaks ole-
ma väärika daamiga, kuid juba
tema riietus oli kergelt öeldes
naeruväärne, pigem klaaskupli-
ga ennustamistädike kui suursu-
gune leedi. See roll on muidugi
tohutult keeruline, selle välja-
kandmiseks peab näitleja olema
tohutult võimas, läbi peab ole-
ma mõeldud nii hääletoon kui
sammu kergus. Välja tuli aga
see kuidagi rohmakal t .
Küll oli aga rõõm näha tolle-
aegsele ajastule vastavaid rõi-
vaid, mis ilusasti ka välja kan-
ti. Mõningaid apsusid kostüü-
midega ka oli, näiteks oli lõhe-
roosa kleidiga kokku sobitatud
punased baleriinad. Selline väi-
ke, aga tähenduselt suur viga
tõmbas tähelepanu olulisema-
telt asjadelt eemale. Teose
üheks suurimaks võluks ongi
romantiline ajastu oma uhkete
tualettide ja kaunite rühtidega.
Kui see osa jääb poolikuks, siis
on raske panna end uskuma, et
tegemist on üle-eelmise sajandi
õ h k k o n n a g a .
Kiidusõnu tuleb öelda meie
ajastule tundmatute tantsusam-
mude hästi esitamise eest. Ei
ole kergete killast õppida ära
kahesaja aasta tagused ballisaali
moed. Tore on nentida, et näit-
lejad on selle koha pealt teinud
väga tublit tööd. Tundus ka, et
snitti oli võetud teose filmiva-
riandist, sellest kõige uuemast.
On ju ka see klassika staatuseni
t õ u s n u d .
Üldiselt etenduses Austeni
originaalteosega väga vastuolu-
lisi stseene ei olnud. Repliigid
said kõik ilusasti öeldud, tege-
lased vastasid enamjaolt algselt
ettenähtule. Publik elas tublisti
kaasa ja püüdis kinni pisemadki
naljad, et aga uuesti naerma
puhkeda. Kohati tekkis küll
tunne, et eesti keel selle teose
esitamiseks hästi ei sobi. Keelel
ei ole kõrgklassi ja romantika
maiku ning soojad sõnad kõla-
vad veidi tahumatult. Näitlejad
suutsid aga Elizabethi ja Mr
Darcy armastusloo puhtalt välja
mängida ja tõesti tekkis siiras
rõõm, et eelarvamused said üle-
tatud ja uhkus alla neelatud
ning lõpuks ometi saatis õnn
neid, kes seda tõeliselt väärisid.
Ann Saks
-
8
Selleks, et midagi ette võtta,
tuleb olla julge. Kahjuks aga
kõik inimesed ei ole julged ja
nad kardavad probleeme, mis
võivad tekkida. Kuid mõnikord
tuleb teha asju isegi siis, kui
kardetakse ebaõnnestumist.
Paljudel inimestel on stereo-
tüüpsed arvamused, nagu näi-
teks naine ei sobi firma juhiks
või mees ei saa lastega hakka-
ma. See ei ole tõsi! Paljud nai-
sed on olnud julged, ennast
kokku võtnud ja teistele näida-
nud, et nad suudavad teha ka
meestetöid. Sama käib ka mees-
te kohta – ka nemad suudavad
teha nn naiselikumaid töid.
Ma tunnen üht naist, kes on ük-
sikema ja hakkas ise raske põl-
lumajandusega tegelema. Pal-
jud inimesed ei uskunud temas-
se ja kritiseerisid teda, andes
mõista, et põllumajandusega
peaks tegelema mehed. See aga
teda ei heidutanud- ta jätkas
samas vaimus ja mõned isegi
imetlesid teda, mina samuti.
Praeguseks on ta väga võimu-
kas naine ja kõva tegelane põl-
lumajanduses ja ta ei kahetse
seda, et ta nii raske alaga tege-
lema hakkas. Ta elab õnnelikku
elu koos oma pojaga. Kui end
kokku võtta ja kui pealehakka-
mist on, siis võib teha ükskõik
mida.
Kati Aus
Julge pealehakkamine on pool võitu
HÕBEHALL SÜGISTORM Liisbeth-Johanna Trei
Kuldkollane mets vaikusest on ärganud
Karm sügistuul on teda just märganud
Tuul hiilib vaikselt ligi talle
Taevas on täis pilvi hõbehalle
Puud rabelevad kui vangid puuris
Tuul aga neid karmilt uurib
Tulikollased lehed aina langevad
Ja tuul aina sasib neid rangemalt
Tasapisi tuulel hakkab kahju
Et metsale tegi pahandust palju
Nüüd imevaikselt hiilib ta minema
Et mets rahulikult saaks uinuda
-
9
SOOJUSE VERI Emilia Rozenkron
Läks rõõmsameelne suvi linnutiivul.
Ta järel sammus sügis, külm ja rõske.
Ja nüüd, sel ainulaadsel tuulevaiksel viivul
näeme, maal kanda lehekoorem raske.
See pruunikas, mädanev lehekoorem, haisev,
samas kuldkollane- punane, kaunis.
Võib tunduda veidi ebamaine,
pärit puult, kus lõoke kord laulis.
Need lehed, mis hoovi peal merena
täis sagivaid usse ning putukaid
võivad tunduda soojuse verena.
Lõpuks – mullast nad tulid ja mullaks nad said.
Sügisel Kaupo Humal
Käes on jälle sügis
ning metsas müttab nugis.
Õnnetu karu ringi tammub,
sest päikest pole olnud ammu.
Vihma muudkui sajab,
kuid seda kuivetanud maapind vajab.
Siis seened välja vupsavad
justkui vedrudel oleksid nad.
Puudelt lehed langevad,
tekitavad nagu hanged nad.
Õnnelikud lapsed on elevil,
kuid kaob viimane värviline lill.
TILKUV PÄEV Iiv Aavik
Rünkjad pilved nüüd saabuvad,
taeva latern kaob ära.
Pilve pisarad langevad,
äike lööb trummi, teeb kära.
Inimesed toas nüüd istuvad
nagu kurvad kärnkonnad.
Lapsed välja vaatavad,
lootes õue mängima minna.
Lõpuks ere valgus piilub välja
musta pilve tagant.
Sünge vihmase päeva
on inimesed maha magand.
Vikerkaar lööb taevasse
vaikselt särama.
Kummikud võetakse laekast,
tullakse õue mängima
-
10
Teated