Sidus väljundipõhine õppekava ning võtmepädevuste
integreerimine õppekavasse
Sirje Rekkor
Tallinna Ülikool
Kasvatusteaduste Instituut
Kutsepedagoogika osakond
Mooduli läbimise järel
Mõistate väljundipõhise moodulõppekava koostamise põhimõtteid ja lähtute nendest õppekavaprotsessi nõustamisel kutseõppeasutuses
Analüüsite kooli õppekava konstruktiivset sidusust, annate arendavat tagasisidet kooli õppekava sidususe kohta
Teemad
Väljundipõhise õppekava põhimõtted, eesmärgid ja struktuur, inim- ja õpikäsitlused kutseõppes
Õppekava vertikaalne ja horisontaalne sidusus
Õppekava arengut toetav analüüs, sidusust toetav õppekorraldus
Võtmepädevuste integreerimine õppekavasse.
Väljundipõhise õppekava põhimõtted, eesmärgid ja
struktuur
Kutsehariduse õppekava kontseptuaalsed alusedREKK kodulehel pdf-failina: http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/r6k_kontseptuaalsed_alused.pdf
Videoloeng: http://www.tlu.ee/opmat/ka/e_kursus/6ppekava_arendamine_koosta
mine_kutsekoolis/Sirje_Rekkor_Kutsehariduse_6ppekava_kontseptuaalsed_alused/Sirje_Rekkor_Kutsehariduse_6ppekava_kontseptuaalsed_alused.html
KH õppekava on väljundipõhine õppekava Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad
teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid (pädevused / kompetentsid), mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on võimalik õppijal tõendada ja hindajatel hinnata.
Õppekava õpiväljundid lähtuvad õppekavas püstitatud eesmärkidest.
Õpekava õpiväljundid on õppekava moodulite kujunemise aluseks.
Väljundipõhist kutsehariduse õppekava võib lahti mõtestada kui juhist nii õppijale kui õpetajale ehk õppimise ja õpetamise plaani.
KH õppekava on moodulõppekava Moodulõppekava on õppekava, mis koosneb
väiksematest terviklikest osadest – moodulitest.
Moodul on õpiväljunditele suunatud õppekava terviklik sisuühik kutseoskusnõuetega vastavuses olevate teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamiseks.
Moodul moodustab õpiväljunditest lähtuva sidusa sisulise ja eesmärgipärase terviku nii enda sees, teiste moodulitega suhtes kui ka õppekava osana.
Kutsehariduse õppekava eesmärgid, õpiväljundid, hindamine ja sisu
kujundatakse ning õppeprotsess ja õppe korraldus planeeritakse lähtuvalt
järgnevast väärtussüsteemist.
Kutsehariduseväärtussüsteem
Kutsealase koolituse
eesmärgid ja ülesanded
Alusväärtused:
üldinimlikud väärtused
ühiskondlikud väärtused
Kokku lepitud väärtused:
Kutse-eetikaRÕK põhiväärtused
teadmis- ja õppimiskäsitlused
kogemusõppe printsiipjärjepidevuse ja
süsteemsuse printsiipterviklikkuse printsiip
üldpädevusedjt
Eesti Vabariigi põhiseaduses,
Eesti kutsehariduse arengukavas 2009-2013 jt strateegiistes dokumentides
toodud põhiväärtused
Kutsehariduse väärtussüsteem
Kutseõppe eesmärk Kutseõppe eesmärgiks on luua
võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused, vilumused, hoiakud ja sotsiaalne valmidus töötamiseks õpitud erialal ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.
(Kutseharidusstandard)
Kutseõppe ülesanded 1
Kutseõppe ülesanne on valmistada ette vastutustundlik ja algatusvõimeline töötaja, kes:
1) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;2) rakendab omandatud teadmisi oma töös ja on
orienteeritud kvaliteetsete tulemuste saavutamisele;3) väärtustab valitud kutset ja eriala ning soovib
arendada oma kutse- ja erialaseid oskusi;4) on kursis valitud kutse- ja eriala arengusuundadega
ning suudab õpitut oma töös rakendada;(Kutseharidusstandard)
Kutseõppe ülesanded 2 Kutseõppe ülesanne on valmistada ette
vastutustundlik ja algatusvõimeline töötaja, kes:
5) omab majandus-, ettevõtlus- ja õigusalaseid teadmisi;
6) tunneb ja järgib tööalase suhtlemise ja klienditeeninduse põhimõtteid;
7) on võimeline suhtlema tööalaselt eesti keeles ja kutsestandardi nõuetest tulenevalt vähemalt ühes võõrkeeles;
8) oskab töötada ennast ja keskkonda säästes;9) oskab kasutada infotehnoloogiavahendeid. (Kutseharidusstandard)
KH õppekava põhiväärtused Kvaliteet Efektiivsus Konkurentsivõimelisus Koostöö Terviklikkus Paindlikkus Avatus Läbipaistvus Eesmärgistatus Tulevikule suunatus
RÕK kontseptuaalsed alusedhttp://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/r6k_kontseptuaalsed_alused.pdf
Kogemusõppe printsiip
1.Kogemusehankimine
2. Arutelu kogemuse
üle, reflekteeri-
mine
3. Kogemuse üle mõtlemine, lugemine,
vastamine miks- küsimustele
4. Uue teadmise
tekkimine
Kutsehariduse õppekava koostamisel taotletakse:
järjepidevust ja süsteemsust. Õpetuses toetutakse kogemustele, varemõpitule, juhuslikult õpitu püütakse viia süsteemsesse õpikogemusse.
tervikut. Teadmus ei ole „klotsidest ehitis“ ega
„mosaiik“, pigem ruumiline „puzzle“ – konstruktsioon.
loovust ja refleksiivsust. Püüdlus on toetada õppija refleksioonivõime ja metakognitiivsete oskuste arengut.
Üldpädevused kutsehariduse õppekavasVäärtuspädevusSotsiaalne pädevusEnesemääratluspädevusÕpipädevusSuhtluspädevusMatemaatikapädevusEttevõtlikkuspädevus(Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus)
Ühised üld- ja põhiõpingute moodulidX EKAP
Eriala 1
Kohustuslikud põhiõpingute
moodulidsh vähemalt 30 EKAP
mahus võtmepädevuste õpet
X EKAP
Eriala 2Kohustuslikud põhiõpingute
moodulidsh sh vähemalt 30 EKAP mahus võtmepädevuste
õpetX EKAP
Eriala 3Kohustuslikud põhiõpingute
moodulidsh sh vähemalt 30 EKAP mahus võtmepädevuste
õpetX EKAP
Eriala 4Kohustuslikud
põhiõpingute moodulid sh...
X EKAP
Eriala 1Valikõpingute
moodulid X EKAP
Eriala 2Valikõpingute
moodulid X EKAP
Eriala 3Valikõpingute
moodulid X EKAP
Eriala 4Valikõpingute
moodulid X EKAP
Erialade 2 ja 3 ühised kohustuslikud põhiõpingute moodulid
X EKAP
Kutsehariduse riiklike õppekavade kutse-, eri- ja ametialase õppe mudel
Kutsehariduse riikliku õppekava struktuur Üldosa
Õppe eesmärgid ja ülesanded Õppekava õpiväljundid (sh seosed kvalifikatsiooniraamistikuga
vastavalt Kutseseadusele) Erialade nimetused Erialati tuuakse:
õppe eesmärk õpiväljundid, lävendikriteeriumid õppekava maht sh praktika maht õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded õppe käigus omandatavad osakvalifikatsioonid (KÕS uus) hindamise alused õppekava moodulid ja nende maht valikõpingute maht moodulite valiku võimalused ja tingimused spetsialiseerumisvõimalused
Moodulite kirjeldused sh praktika ja lõpueksam / kutseeksam Moodulite õpiväljundid ja hindamine.
Näide. Majutamise ja toitlustamise erialade riiklik õppekava 1 Eesmärk: Majutamise ja toitlustamise riikliku õppekavaga
kehtestatud õppe eesmärgiks on luua võimalused ettevõtliku, innovaatilise, teenindus- ning kultuuriteadliku töötaja kujunemiseks, kellel on hoiakud, teadmised, oskused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks õpitud erialal avatud tööturul majutus- ja toitlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes, kellel on elukestva õppe harjumused.
Õpiväljundid. Õppekava läbinu: Omab õpitud erialal avatud tööturule sisenemiseks vajalikke
teadmisi, oskusi, hoiakuid ja sotsiaalset valmidust Pakub majutus- ja toitlustusteenuseid, arvestades klientide
vajadusi, ootusi ja soove, ning lähtudes ettevõtte äriideest Väljendab oma tööalase käitumisega teenindusteadlikkkust (sh
kultuuriteadlikkust) Täidab õpitud erialal tööülesandeid tulemuslikult ja
ressursisäästlikult Analüüsib, hindab ja parendab enda tööd majutus- ja
toitlustusteenuste pakkumisel Planeerib enda tööalast arengut ja edasist õpiteed
Näide. Majutamise ja toitlustamise erialade riiklik õppekava 2 Eriala. Kokk Eesmärk:Koka eriala kutseõppe eesmärgiks on luua võimalused
teenindusteadliku oskustöötaja kujunemiseks, kellel on hoiakud, teadmised, oskused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks koka erialal avatud tööturul erinevates suurköökides, restoranides ja teistes toitlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes ning kes on võimeline elukestvaks õppeks.
Õpiväljundid. Õppekava läbinu: Teenindab toitlustusettevõttes, lähtudes kliendikeskse teeninduse põhimõtetest
ning suurköögi või restorani töö eripärast Valmistab ja serveerib toitu, arvestab klientide vajadusi, ootusi ja soove,
lähtuvalt suurköögi või restoraniköögi töö eripärast Väärtustab erinevate toidukultuuride mitmekesisust ja multikultuurset
töökeskkonda ning väljendab seda oma tööalase käitumisega Analüüsib, hindab ja parendab enda ning meeskonnatööd suurköögis ja
restoranis Korraldab enda tööd ratsionaalselt, töötab iseseisvalt, tulemuslikult, ohutult ja
ressursisäästlikult suurköögis või restoranis, lähtudes koka töö eetikast Väärtustab enda kutse- ja tööalast arengut ja edasist õpiteed, lähtudes majutus-
ja toitlustusvaldkonna arengust.
Näide: Kooli õppekava struktuur 11. ÜLDOSA
Õppekava koostamise alus (RÕK jm) Õppekava eesmärk, õpiväljundid Õppekava tase ja maht Nõuded õpingute alustamiseks Õppekava sisu: Moodulid (Põhiõpingud,
võtmepädevused, valikõpingud, valiku võimalused ja tingimused
Lõpetamise nõuded Õppkava läbimisel omandatavad kutsed,
väljastatavad dokumendid Õppekava koostajad / arendajad/kontaktisikud
2.
Näide: Kooli õppekava struktuur 2
ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVAD Mooduli nimetus; maht õppenädalates; eesmärk; nõuded mooduli alustamiseks; hinnatavad õpiväljundid; lävendikriteeriumid; sisu; iseseisev töö; mooduli hinde kujunemine (hindamisülesanded, hindamise
korraldus, hindamisjuhend, hindekriteeriumid); kasutatav õppematerjal
KÕK KOOSTAMINE
ÕPPEKAVA RAKENDAMINE
ÕPPEKAVA ANALÜÜS JA HINDAMINE
ÕPPEKAVA PARENDAMINE
Õppekava arendusprotsess
kutseõppeasutuses
POLIITILISED DETERMINANDID
TEHNOLOOGILISEDDETERMINANDID
SOTS.-KULT. DETERMINANDID
MAJANDUSLIKUD DETERMINANDID
Õppekava arendusprotsess KÕA-s
Õppekava pideva parendamise tsükkel (Demingi ring ehk PDCA tsükkel: Plan-Do-Check-Act)
Mõned väga tähtsad asjad kooli õppekava nõustamisel Kooli õppekava ei ole “riik riigis” - peame silmas
kooli missiooni, visiooni, põhiväärtusi ja eesmärke (need leiame kooli arengukavast).
Peame silmas kooli üldiseid õppe- ja kasvatustöö põhimõtteid (leiame samast).
Peame silmas kooli sidusrühmade vajadusi ja huve jt sisendeid.
ÕK läbinud õppija peaks saama ametialast ja valdkonna ettevõtte toimimisest tervikliku pildi, mitte nagu klotsidest ehitise ega mosaiigi, vaid ruumilise puzzle – konstruktsiooni.
Õppekava vertikaalne ja horisontaalne sidusus
Sidusus õppekavas
Ühtne tervik moodustub sellest:mida õppekava lõpuks õppijale lubatakse;kuidas ja mida õpitakse ja hinnatakse;millise õpitulemuseni õppijad lõpuks jõuavad.
ÕK vertikaalne ja horisontaalne sidususVertikaalset sidusust hinnatakse õppekava
osade vahelHorisontaalset sidusust hinnatakse
moodulite tasandil Mõlemad sidusused on toimiva õppekava
puhul olulised
Kooli õppekava vertikaalne sidususKooli õppekava vertikaalne sidusus tähendab, et kooli
strateegiliste dokumentidega ja omavahel on sidusad: Õppekava koostamise alused (RÕK; KS jm) Eesmärk Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppekava tase ja maht Nõuded õpingute alustamiseks Õppekava sisu: Moodulid (Põhiõpingud, võtmepädevused,
valikõpingud, valiku võimalused ja tingimused Lõpetamise nõuded Õppkava läbimisel omandatavad kutsed,
Väljundipõhise moodulõppekava vertikaalne sidusus
Õpiväljundid vertikaalse sidususe kandjana: Väljundipõhise ÕK õpiväljundid on suurima
üldistusastmega, mooduli teema õpiväljundid väikseima üldistusastmega
KÕK õpiväljundid annavad alust otsustada, kas RÕK eesmärgid (või KS nõutavad kompetentsid) on nende kaudu kaetud
Moodulite õpiväljundid moodustavad üldistatult kokku ÕK õpiväljundid
Mooduli teemade õpiväljundid moodustavad üldistatult kokku mooduli õpiväljundid
Kooli õppekava õpiväljundid
Moodul 1 ÕV
Moodul 2 ÕV
Moodul 3 ÕV
Moodul 4 ÕV
Teema 1ÕV
Teema 2 ÕV
Teema 3 ÕV
Õpiväljundite “ülalt alla” koostamine
Näide. ÕK õpiväljundite vertikaalse sidususe analüüs
ÕK õpiväljundid
Mooduli õpiväljundid
Mooduli teema õpiväljundid
ÕV 1 M 1.....
M 2...
ÕV 2 M3......
M 6.....
M 8.....
ÕV 3 M 4....
M 7....
ÕK horisontaalne sidusus Horisontaalne sidusus tähendab õppekava sidusust mooduli
tasandil mooduli teema sisene sidusus mooduli teemade vaheline sidusus moodulite vaheline sidusus
Tähendab, et õpitakse ja hinnatakse seda, mis on mooduli (teema) õpiväljundites sõnastatud
Tähendab arvestamist õppijate eelnevate kogemuste, eelteadmiste ja eelnevalt omandatud oskustega (eelnevate moodulitega)
Tähendab mooduli läbimiseks vajalike ressursside (aja, auditoorse ja iseseiva õppe jm) sidusust eesmärgi, õpiväljundite, hindamise, sisuga)
Mooduli sees
Teiste moodulitega
Ressurssi-dega+ +
Mooduli sisese sidususe aspektid
eesmärk õpiväljundid hindamine sisu eelnenud/ samaaegselt läbitavad moodulid teemade õpiväljundid õppetöö maht (õppija poolt õpiväljundite
saavutamiseks vajalik aeg) ressursid (inimesed, õppebaas, õpivara, aeg, raha)
Sidusus moodulisMooduli sidusus on mooduli erinevate komponentide omavaheline
sidusus: Mooduli eesmärgi ja õpiväljundite sidusus hindamise, õppesisu,
õppetöö mahu ja õppekorraldusega Mooduli õpiväljundud kirjeldavad minimaalset nõutavat taset, milleni iga õppija peab
mooduli läbimise järel jõudma Hinnatakse vaid seda, mis on õpiväljundites sõnastatud Mooduli õppesisu koostatakse vastavalt õpiväljunditele
Teemad planeeritakse arvestades loogilist järgnevust ning eelnevalt läbitud teemasid
Teemade läbimise aja- jm ressursid võimaldavad õpiväljundeid saavutada
Mooduli õppemetoodika planeeritakse nii, et õpiväljundeid on võimalik saavutada ja hindamisel tõendada ning hinnata
Sidusus mooduli teemasMooduli teema sisene sidusus tähendab, et õpitakse ja hinnatakse
seda, mis on mooduli teema õpiväljundites toodud Mooduli teema sisene sidusus eeldab mooduli teemade
erinevate komponentide omavahelist sidusust: mooduli teema õpiväljundud kirjeldavad minimaalset nõutavat taset,
milleni iga õppija peab mooduli teema läbimise järel jõudma hinnatakse vaid seda, mis on teema õpiväljundites sõnastatud mooduli teema sisu koostatakse vastavalt õpiväljunditele alateemad planeeritakse arvestades loogilist järgnevust ning eelnevalt
läbitud alateemasid alateemade läbimise aja- jm ressursid võimaldavad õpiväljundeid
saavutada mooduli teema õppemetoodika planeeritakse nii, et õpiväljundeid on
võimalik saavutada ja hindamisel tõendada ning hinnata
Kooli õppekava horisontaalse sidususe analüüs Analüüsitakse:
mooduli teema sisest sidusust mooduli teemade vahelist sidusust moodulite vahelist sidusust
Analüüsitakse: Moodulite eri tasemel eesmärgid / õpiväljundid väheneva
üldistusastme suunas Moodulite / mooduli teemade õpiväljundid Õpiväljunditega loogilises seoses olev mooduli / teema hindamine Mooduli / teema sisu Õpiväljundite saavutamiseks ja hindamiseks sobivad ja õppijate
eripära arvestavad õppe-/hindamismeetodid Sisuühikute õppe maht (arvestades õppija õpiväljundite
saavutamiseks ja tõendamiseks kuluvat aega)
Tänan!