Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel:
uuringuaruanne
2017
Uuringu tellis Eesti Rahvatatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-ga.
Autor:
Jane Matt, Poliitikauuringute Keskus Praxis valitsemise- ja kodanikuühiskonna programmi analüütik
Käesoleva töö valmimisse on andnud olulise panuse:
Kalev Järvela, Epp Joab, Kadri Tiis, Aet Maatee, Andi Einaste, Erika Põlendik.
Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille
eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika
kujundamise protsessi.
Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Väljaandes sisalduva teabe
kasutamisel palume viidata allikale: Matt, Jane 2017. Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel:
uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Poliitikauuringute Keskus Praxis Tornimäe 5, III korrus 10145 Tallinn tel 640 8000 www.praxis.ee
3
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
Sisukord
Lühitutvustus ................................................................................................................................ 4
Sissejuhatus .................................................................................................................................. 6
1. Uuringu eesmärk ja fookus...................................................................................................... 7
2. Analüüsi etapid ja tulemused .................................................................................................. 9
2.1. Dokumendianalüüs .......................................................................................................... 9
2.2. Intervjuud....................................................................................................................... 10
2.3. Fookusrühm ................................................................................................................... 16
2.4. Veebiküsitlus .................................................................................................................. 20
2.5. Rahvatantsumentorite aruteluseminarid ...................................................................... 20
2.5.1. Esimene aruteluseminar ................................................................................... 20
2.5.2. Teine aruteluseminar ....................................................................................... 27
3. Kokkuvõte ............................................................................................................................ 32
Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................... 35
Lisade loetelu .............................................................................................................................. 36
4
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
Lühitutvustus
Uuringuprojekti esmane eesmärk oli selgitada välja peamised tantsupidu iseloomustavad tunnused.
Teiseseks eesmärgiks oli jõuda nende tunnuste osas tantsupeoprotsessi eestvedajatega kokkuleppele.
Andmeid koguti dokumendianalüüsi, individuaalsete ja fookusrühma intervjuude ning veebiküsitluse
abil. Tulemuste-järelduste tõlgendamiseks, valideerimiseks ja kokkulepete saavutamiseks viidi läbi
kaks aruteluseminari rahvatantsu mentoritega.
Tulemuste põhjal paistab silma, et tantsijate kogukond on võrdlemisi sarnaste väärtustega – uuringus
osalejate seas ei olnud arvamuste ja väärtuste osas palju põhimõttelisi erinevusi.
Kinnitust leidis arusaam, et tantsupeoprotsess ja tantsupidu on tugevalt väärtuspõhised.
Väärtuspõhisus tähendab m. h, et tantsupidu on rahvusliku ja piirkondliku identiteedi edasikandja
aga ka seda, et pidu peab põhinema inimeste jaoks olulisel teemal ja sõnumil. Samas leidis toetust ka
põhimõte, et tantsupidu peab kõnetama kõiki Eestis elavaid teistest rahvustest inimesi ning ka neid,
kes ise otseselt rahvatantsuga ei tegele.
Teiseks keskseks järelduseks on mõte, et tantsupeoprotsessis tuleb leida tasakaal kaasamise ja
kvaliteedi/professionaalsuse vahel. Üks olulisemaid väärtusi uuringus osalejate jaoks oli, et üldpeole
kaasatakse erinevad põlvkonnad, vanusegrupid ja rühmaliigid. See tähendab, et tantsupeoga
luuakse teatav põlvkondlik sidusus ja traditsiooniline järjepidevus. Tantsupidu on seega sündmus,
kus vanem põlvkond saab ühise tantsupeokogemuse abil anda edasi tantsupeotraditsiooniga seotud
teadmisi ja kogemusi.
Kaasamine seisneb lisaks põlvkondlikule sidususele piirkondlikus esindatuses. See tähendab, et
tantsupeol peaksid olema esindatud Eesti suuremad piirkonnad. Lisaks viitab piirkondlik esindatus, et
ka välis-eesti kogukondadel peab läbi tantsupeo olema võimalus Eestiga olla tihedamini lõimitud.
Eeltoodud põhimõtte rakendamisel tekib mõningane pinge, kuna lisaks kaasamisele nähakse
tuumikväärtusena ka, et tantsupidu on kvaliteetne, professionaalne, hariv. Pinge seisneb selles, et
ühest küljest väärtustatakse küll piirkondlikult ning põlvkondlikult tugevat kaasatust, samas nähakse,
et see teeb raskemaks peo kvaliteedi tagamise.
Tantsupeoprotsessi kvaliteet väljendub uuringus osalejate arvates suuresti selles, et tantsupidu on
terviklikul lool põhinev etendus. See tähendab, et tantsupidu ei tohiks olla meelelahutuslik festival,
mis koosneb üksikutest tantsudest, mis kokku ei suuda vaatajatele arusaadavat lugu jutustada. Samas
on vaja ka siin leida tasakaal professionaalide kunstilise ambitsiooni ja etenduse mõistetavuse vahel
ehk et kogu oma kvaliteeditaotluse juures peaks tantsupidu jääma kõnetama ka „tavalist“ inimest, kes
ei pruugi rahvatantsuga kokku puutunud olla.
Kvaliteedi meelelahutusest kõrgemale asetamine paistab välja ka veel teistes momentides. Näiteks
pidasid uuringus osalejad oluliseks õppeprotsessi, mille käigus harjutatakse ja esitletakse üleriigilistel
repertuaariseminaridel ning eelproovides tantsupeo repertuaari. Samuti toetati praegust tantsupeole
pääsejate praegust valikuprotsessi, kus rühmad valitakse välja tantsuoskuse ning selle põhjal kujuneva
üleriigilise pingerea alusel.
5
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
Viimase põhijäreldusena saab tuua põhimõtte, mille kohaselt ühildatakse tantsupeol
traditsiooniline ja tänapäeva kultuur. Rahvatantsijate kogukond on pigem traditsioonilisusele (isegi
konservatiivsusele) kalduv. Näiteks ei poolda suur osa uuringus osalejatest, et üldpeol esitataks
noortepäraseid tantsustiile. Ka teiste rahvuste tantsude ja meelelahutuslike show-elemente
kasutamise osas on suurem osa vastanutest pigem eitaval seisukohal. Siiski rõhutatakse, et tantsupidu
peab olema kaasaegne oma sõnumi ja teema poolest, s.t see peab olema aktuaalne ja kõnetama
inimesi oma ajas. Ka nägid uuringus osalejad vajadust kasutada võtteid, mis võimaldaks publikut
paremini etendusse kaasata. Kokkuleppena jäädi põhimõtte juurde, et kõikide taoliste uuenduslike
elementide kasutamine on lubatud, kuid need peavad olema seotud peo kunstilise ideega ning ei tohi
muutuda valdavaks.
KOKKUVÕTTEKS:
Uuringu põhiväärtus seisneb selles, et esimest korda selgitati läbi laiapõhjalise rahvatantsijate
kaasamise välja tantsupeoprotsessile omased tunnused ja lepiti kokku, kuidas neile tulevaste
tantsupidude korraldamisel tugineda.
Sellega muudeti tantsupidude korraldamise põhimõtted läbipaistvamaks, objektiivsemaks ja
vähem mitmetimõistetavaks.
Tantsupidu peab ka tulevikus kandma kvaliteeti ja varasemaid traditsioone, kuigi seda võib
teha kaasaja konteksti arvestades. Hea tantsupidu on sündmus, kus tantsudega ja
muusikavalikuga jutustatakse selge sõnumiga rahvuslikke põhiväärtusi kandev lugu, mis
kõnetab ka tänapäeva inimest.
6
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
Sissejuhatus Eesti rahvatantsu võib täna pidada Eestis populaarseks huvialaks - tantsu- ja laulupidusid on mitmeid
ning peole pääseda soovijate hulk suur. Viimasel üldtantsupeol osales näiteks üle 9000 tantsija, olles
sellega osalejate poolest lähimineviku arvukaim (ELTSA veebileht). Aktiivselt rahvatantsuga tegelevate
inimeste kogukond on Eestis suur - 2015.aasta andmetel tegeleb sellega üle 22 000 inimese (Eesti
Statistikaamet). Kogu Eesti elanikkonnast (vanuses 15-74) on tantsupeol osalenud 8% (s.o üle 105 000
inimese) (Lauristin ja Vihalemm 2013).
Olles valmistumas EV 100. sünnipäevaks ning XII noorte laulu- ja tantsupeoks on see hea hetk, et
mõtestada laulu- ja tantsupeo traditsiooni praeguses kiiresti muutuvas maailmas ning mõelda, kuidas
arendada seda edasi nii, et hoitud oleks selle kõige väärtuslikum osa.
Viimase osas seab meile moraalse kohustuse ja vastustuse ka asjaolu, et tantsupeoprotsess kuulub
UNESCO maailma vaimse pärandi nimekirja. See tähendab, et leida tuleb tasakaal traditsioonilise
pärandkultuuri ning kaasaegsete kunstivormide vahel. Tasakaalu leidmine näitab, kas tantsupidu
säilitab atraktiivsuse ka traditsiooni tulevaste edasikandjate – tänaste noorte seas. Küsimuse all ei ole
sellega vaid (rahva)tantsijate jaoks olulise sündmuse ja traditsiooni edasi kestmine. Olles üks suurim
kogu Eestit ja väliseesti kogukondi haarav sündmus, ulatub selle mõju palju sügavamale, toimides
ühtviisi kogu eesti rahva rahvusliku identiteedi säilitaja ja edasi kandjana (Ibid.).
Käesoleva uuringu peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada, mis on Eesti tantsupeo- ja
rahvatantsutraditsiooni juures olulisim - millised on tunnused, mis iseloomustavad head tantsupidu ja
millele saaks tantsupeotraditsiooni arendamisel tugineda, et huvi ning võimalused sellest osa saada
oleksid olemas ka tulevikus.
Uuringu tulemusena:
1) loodi ülevaade tantsupeotraditsiooni säilimise, arendamise ja korraldamisega seotud olulisematest osapooltest ja nende peamiste rollide kirjeldus;
2) koguti andmed selle kohta, millised on tantsupeoprotsessiga seotud osapoolte, samuti aga tantsijate ja rühmajuhendajate arvates tantsupeoprotsessi olulisemad tunnused, mis peaksid olema aluseks
a. tantsupidude korraldamisel ning
b. rahvatantsuliikumise kui valdkonna arendamisel tervikuna.
3) sõnastati ettepanekud, millised on tantsupeotraditsiooni säilimise seisukohast olulisemad kriteeriumid ja tunnused.
Uuringuaruanne annab ülevaate, millised olid tehtud tööd ja järeldused, koondades kõiki toimunud
analüüsifaaside, arutelude jm tegevuste tulemusi. Aruanne on jaotatud kolme peamisse ossa. Selle
esimeses osas antakse põgus ülevaade töö fookusest ja eesmärgist. Teine osa keskendub erinevates
etappides kasutatud meetodite tutvustamisele ja peamiste tulemuste kirjeldamisele. Viimases,
kolmandas osas tutvustakse etappide üleseid järeldusi ja tulemusi.
7
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
1. Uuringu eesmärk ja fookus Uuringu fookuses oli tantsupeoprotsessi ja tantsupeo tunnuste väljaselgitamine – nende osas info
kogumine ning valdkonnas olulisemate osapoolte vahel kokkuleppele jõudmine. Sellega keskenduti
vaid ühele osale laiemast rahvatantsuliikumisest. Kui tantsupeoprotsessiga on seotud vaid ametlikult
moodustatud ja pigem korrapäraselt kooskäivad tantsurühmad, kellel on professionaalne juhendaja,
siis laiem rahvatantsuliikumine sisaldab ka selliseid tantsukogukondi, kes tulevad spontaanselt kokku
selleks, et rahvatantse tantsida. Nendel ei pruugi olla kindlat eestvedajat või juhendajat (vt. ka joonis
1).
Joonis 1. Rahvatantsuliikumise, tantsupeoprotsessi ja tantsupeo seos
Tantsupeoprotsessi vaadeldi tsüklilisena. See tähendab, et nii üld- kui ka noorte tantsupidu toimuvad
viie aasta tagant. See viieaastane tantsupeoprotsessi tsükkel jaotati omakorda neljaks põhietapiks:
kunstiliseks loomeetapiks, õppeetapiks, produktsioonietapiks ja tantsupidude vaheliseks perioodiks
(vt. ka joonis 2). Etappide eristamine võimaldas analüüsi paremini struktureerida. Praktikas ei ole
eristus nii selge, kuivõrd etapid teatud määral kattuvad.
8
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
Joonis 2. Noorte (NT) ja üldtantsupeo (ÜT) protsess
Kõik töödokumendid (s.h intervjuuküsimustik, veebiküsitluse ankeet, aruteluseminaridel käsitletavad
küsimused ning arutelu formaat) saadeti kvaliteedikontrolli eesmärgil eelnevalt tellijale ning teistele
seotud ekspertidele ülevaatamiseks ja tagasisidestamiseks. Tagasisidega arvestati maksimaalsel
võimalikul määral.
Joonis 3. Uuringu ulatuse ja ülesehituse kokkuvõte
Alljärgnevalt antakse ülevaade kõikidest etappidest eraldi, s.h kirjeldatakse etappide põhijäreldusi.
•Töö fookuses on ennekõike tantsupeoprotsessi olulisemate põhimõtete ja tunnuste väljaselgitamine, mis oleksid aluseks tulevaste tantsupidude korraldamisel.
•Analüüsis vaadatakse eraldi tantsupeoprotsessi erinevaid etappe: loome-, õppe- ja produktsioonietappi ning pidudevahelist perioodi.
Uuringu fookus
•Töö käigus vaadeldi ja analüüsiti kõiki üld- ja noorte tantsupidusid niivõrd, kuivõrd uuringus osalejad neid mäletasid.
•Veebiküsitluses võeti vastuste andmisel aluseks tantsija/juhendaja poolt viimati osaletud üldtantsupidu.
Ajaline ulatus
•Vaatluse all oli tantsupeoprotsess, mis tipneb tantsupeo etendustega. •Uuringus keskenduti tantsupeoprotsessile ja selle tippsündmusele - noorte ja
üldtantsupeole. Temaatiline
ulatus
•Analüüsi olid tihedalt kaasatud ERRSi töötajad ja rahvatantsu mentorid, samuti tantsupeoprotsessi juhtimisega seotud ELTSA. Läbi veebiküsitluse kaasati tantsijad ja rühmajuhendajad. Intervjuudes ja fookusrühmas osalesid tantsupidude korraldamise ja eestvedamisega seotud isikud.
Kaasatute ring
9
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
2. Analüüsi etapid ja tulemused Uurimuse läbiviimisel kasutati nii andmete kogumisel kui ka nende töötlemisel
triangulatsioonipõhimõtet. See tähendab, et arvamuste väljaselgitamiseks tantsupeo olulisemate
tunnuste osas ja nende olulisuse hindamiseks kasutati erinevaid infoallikaid ning kombineeriti nii
kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid analüüsimeetodeid.
Töö esmaseks faasiks oli lähteülesande täpsustamine ja dokumendianalüüs. Sellele järgnesid
individuaalintervjuud, fookusrühma intervjuu ja laiapõhjaline veebiküsitlus. Andmete kogumise lõpus
korraldati arutelu ja valideerimisseminar rahvatantsu mentoritega, mille eesmärk oli formuleerida
esmased järeldused ja ettepanekud ning sõlmida osapoolte vahel siduvaid kokkuleppeid.
2.1. Dokumendianalüüs
Esmase analüüsitegevusena analüüsiti olulisemaid strateegilisi ja taustadokumente (nt UNESCOle
esitatud materjalid, ERRSi strateegiadokumendid, kokkuvõtted eelmiste tantsupidude kohta jms
materjalid).
Kirjanduse analüüsi eesmärk oli tuvastada senised olulisemad vaidlusmomendid, argumendid, mida
erinevad osapooled kasutasid ning ühisosa. Kirjanduse ülevaade oli üheks sisendiks intervjuukava
koostamiseks töö järgmises faasis.
Muuhulgas vaadeldi järgmisi dokumente ja kirjandusallikaid:
1. Lauristin, M. ja Vihalemm, P. (2013). Minu laulu- ja tantsupidu. Sotsioloogilise uuringu
aruanne. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Tartu. (http://sa.laulupidu.ee/wp-
content/uploads/2015/01/Laulupeo-uuringu-aruanne-25-aprill-PARANDUSTEGA-
KODULEHELE.pdf)
2. Osapoolte mõtted ja soovitused XIX üldtantsupeo ideekavandi konkursiks (kokku neli
dokumenti neljalt inimeselt)
3. 2014.a üldtantsupeo korraldajate tagasiside (kokku viis dokumenti)
4. Tekstide kogumik „Laulu- ja tantsupeo puudutus ajas“, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, 2014
5. Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse põhikiri
6. Eesti laulu- ja tantsupeo SA arengukava aastateks 2015-2022 (kavand)
7. Adamson, I., Arraste L.-A. (2009). 75 aastat Eesti tantsupidusid. Tallinn
8. Arraste, A., Ammas, A., Valner, K. ja Moss, I. (2011). Noorte laulu- ja tantsupeod.
9. UNESCO - http://sa.laulupidu.ee/wp-content/uploads/2015/01/Laulu-tantsupeod_ESTLATLIT-
UNESCO-taotlus.pdf
10. XII noorte laulu- ja tantsupeo (2017.a) ideekavandi tingimused
11. XIX tantsupeo (2014.a) ideekavandi tingimused
12. XI noorte tantsupeo (2011) kunstilise juhi konkursitingimused
13. XVIII Üldtantsupeo (2009) kunstiliste juhtide konkursitingimused jm materjalid
14. X noorte tantsupeo (2007.a) ideekavandi konkursitingimused
10
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
Tõusetunud teemad:
- Kas tantsupidu on pigem kvaliteetne, terviklik etendus või kollektiivne ühisüritus, mille
juures pole professionaalsus esmatähtis?
- Kuidas peaks tantsupidu kõnetama noori ja kuidas vanemaid?
- Mil määral peaks tantsupidu jääma traditsioonilise formaadi juurde ja mil määral tohib
sellesse lõimida uuenduslikke, kaasaegseid ja võõrapärasemaid elemente?
- Mil määral on tantsupidu rahvatantsijate kogukonna pidu, mis loob ühised mälestused ja
elamused ja mil määral peaks ta kõnetama rahvatantsuga mitteseotud inimesi?
- Tantsupeo jätkusuutlikkus (järelkasvu kujundamine, noorte huvi tõstmine)
- Kuivõrd peaks tantsupidu toimima sillana Eesti inimeste ja välis-eesti kogukondades vahel
välismaal?
- Milline peaks olema tantsujuhtide ettevalmistus ja kuidas see toimuma peaks?
- Milline oleks mõistlik tantsupeoprotsessi korraldus: nt kuidas toimub rühmade
ettevalmistus, tantsupeole pääsevate rühmade valik?
2.2. Intervjuud
Uuringu jooksul viidi läbi viis intervjuud seitsme inimesega. Intervjueeritavateks olid tantsupeo
protsessi korraldamise ja läbiviimisega lähemalt seotud isikud. Intervjueeritavate lõplik valik toimus
koostöös projekti juhtrühmaga. Näost-näkku tehtud intervjuud leidsid aset detsembris 2015.a.
Intervjuude aluseks oli eelnevalt ettevalmistatud ja tellijaga kooskõlastatud intervjuukava (vt lisa 2).
See koosnes seitsmest osast: 1) sissejuhatus, 2) tantsupeo ettevalmistus, 3) tantsupeo sisu (s.h
proloog) ja visuaal, 4) tantsupeo tehniline korraldus, 5) tantsupeo kestlikkus, 6) kultuuripoliitiline tugi
ja finantseerimine ning 7) kokkuvõte.
Peamised teemad ja tulemused
Üsna pikalt peatuti küsimusel, millisena tajuvad intervjueeritavad tantsupeo(protsessi) rolli ja olemust.
Selle üle arutledes tõusetus ühe olulisema märksõnana tantsupeo ja selle protsessi väärtuspõhisus.
Nähti, et tantsupidu peaks kinnistama eestlaste ja Eestis elavate inimeste seisukohast olulisi
väärtusi, teemat, sõnumit. Samuti tajuti tantsupidu kui teatavat meediumit, mis neid (rahvuslike)
väärtuseid aitab vahendada.
„Tantsupidu on tugev meedium“ - hea variant rahva meelsuse puhastamiseks.“
„[Tantsupidu on] väärtussõnumiga etendus, mis peaks haarama suuri rahvamasse
oma infovälja.“
Tantsupeo olemuse üle arutledes toodi välja veel mitmeid teisi huvitavaid aspekte. Näiteks märgiti
mitmel juhul, et tantsupeoprotsess on oluliseks tõuke andjaks uue loomingu tekkel, mida „nad
[tantsurühmad] ise ei suuda ... tellida. See on päris kallis“.
Samuti toodi välja tantsupeo roll (rahvatantsu) kogukonna tähtsündmusena, mis ühest küljest liidab
läbi ühise huviala ja ühistegevuse kokku ning teisest küljest võimaldab luua teadmist, milline on
11
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
rahvatantsijate tase Eesti erinevates piirkondades. Mitmel juhul kirjeldati tantsupidu kui pika protsessi
kulminatsiooni ja toodi esile selle erilisus ning pidulikkus.
„See on ennekõike kogukonna kokkutulek.“
„See on kollektiivide kokkutulek – tuleme näitame oma armastust tantsu vastu ja et
oleme olemas.“
Olles ühest küljest rahvatantsijate kui kogukonna identiteeti tugevdavaks ürituseks, toodi mitmel
juhul välja ka tantsupeo roll Eesti piirkondliku identiteedi säilitamisel ja selle taasloomisel.
Tantsupidu nähakse seejuures ühe võimaluse ja vahendina „...et säiliks võimalikult suur pilt Eestist“.
Ühe olulisema küsimusena kerkis, keda peaks tantsupidu kõnetama. Peamise järeldusena võib siin
välja tuua, et kuigi tantsupidu peetakse ennekõike rahvatantsijate endi tähtsündmuseks, siis ei tohiks
see jääda kitsalt vaid rahvatantsijate kogukonda, vaid peaks kõnetama eestlasi ja Eesti elanikke
laiemalt.
„Esiteks ta peab kõnetama tegijat ehk tantsijat, tantsijale peab see olema heas
mõttes väljakutseks, motivaatoriks. Teisalt kindlasti peab ta kõnetama
vaatajat [...] kes ei ole otsustanud peole tulla...“.
„...et ta kõnetaks väga suurt hulka inimesi, et ta ei jääks ainult tantsijate keskseks ja
tantsijate peoks, vaid meil on sõnum, mida tahame jagada oma rahvaga“.
„Peaks kõnetama kõiki eesti elanikke – tema tähendusväli ja mõju on väga suure
ulatusega“.
Eraldi teemana tõstatati, kas tantsupidu peaks olema pigem kunstiliselt võimalikult professionaalsel
tasemel etendus või festivalilaadne meelelahutus. Selle osas olid intervjueeritavate seisukohad üsna
ühtsed – s.t tantsupidu sooviti näha pigem etendusena, millel on kindel kvaliteedimärk. Lihtsakoelist
festivalilaadset meelelahutust peeti tantsupeo puhul intervjueeritavate poolt pigem halvaks tooniks.
„See ei ole lihtsalt soov, et tahaks kuidagi elitaarsem olla aga ta ikkagi päris
meelelahutus ei ole.“
„Showks ei tohiks minna. ... Päris palju hakati vahepeal [tantse] tegema selliste
lorilaulude peale. Sellised show elemendid, mis tõmbab küll publiku kaasa ja
paneb käsi plaksutama, aga tal ei ole sisu.“
Samas toodi esile, et tantsupidu ei tohiks muutuda vaid eriala professionaalidele mõistetavaks niši-
või elitaarkunstivormiks. Arvestades, et tantsupidu peaks kõnetama eestlasi ja Eestis elavaid inimesi
laiemalt, siis peeti oluliseks selle mõistetavust ka tavainimese jaoks, kel tihedam kokkupuude
(rahva)tantsuga puudub. Tantsude läbi jutustatava põhisõnumi selgitamiseks tantsuvõõramale
publikule peeti heaks võimaluseks tekstiliste vaheklippide või selgitava teatmiku loomist.
„Ta on mõlemat [s.t nii professionaalne etendus kui ka meelelahutus] ... peab jääma
ülim rõõm sellega tegelemisest“.
“Seal tantsupeol peab ikkagi olema sõnum nii lihtne, et ikkagi enamus aru saab“
„Ei pea suutma kõike edasi anda koreograafia kaudu, kui vaatajaks ei ole ainult
tantsijad“
12
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
Samal moel nähti ka, et tantsupeo repertuaar ei peaks olema liiga lihtne, vaid sellise raskusastmega,
mis võimaldab tantsija oskusi arendada, olles sel moel arengumootoriks kogu rahvatantsuliikumisele.
Küll aga ei tohiks see pingutus ebamõistlik olla ja nii peeti oluliseks, et repertuaari raskustase jätaks
alles tantsupeol osalemise rõõmu.
„Natuke peaks pingutust siiski pakkuma.“
„Tantsupidu peab arendama rahvatantsuliikumist tervikuna.“
Üldtantsupeol osalejatena nägi suurem osa intervjueeritavatest pigem täiskasvanute rühmasid - seda
enam, et tantsijate vahel valitseb üsnagi terav konkurents tantsupeole pääsemiseks. Samas rõhutati,
et kunstilisest ideest tulenevalt on võimalik, et üldpeol osalevad ka lapsed. Laste- ja noorterühmade
peamiseks etteastekohaks peeti noorte tantsupidu.
Arvamused lahknesid mõnevõrra selle osas, milline peaks olema üldtantsupidu võrdluses noorte
tantsupeoga. Kui üldtantsupeo osas peeti mõnevõrra olulisemaks traditsioonilisust ja
konservatiivsust, siis mõned intervjueeritavad nägid noorte tantsupidudes suuremat katsetamis- ja
eksperimenteerimisruumi („Mina julgeks võib-olla repertuaariga rohkem mängida noorte peol.“).
„Täiskasvanute tantsupidu võiks minu jaoks olla konservatiivsem ... sellega ei tohi üle
liialdada“.
Samas oli ka neid, kes sellele vastu olid ja arvasid, et oma sisult ja vormilt peavad noorte- ja üldpidu
olema võimalikult sarnased. Selle põhjenduseks toodi, et noortepidu peaks olema koht, kus toimub
sisuliselt ettevalmistus üldpeol osalemiseks.
„Ei peaks erinema üldpeost oma formaadi poolest. See formaat peaks ikkagi jääma
samaks. See noortepidu on [üldpeole] sissejuhatava, ettevalmistava,
koolitava funktsiooniga“.
„Tegelikult samas on neid mustreid, et noorte pidu on katsetamise koht, et anname
noortele võimaluse, toome uusi ideid või asju. Mina isiklikult olen täiesti
vastu sellele.“
„Õppeprotsess peab olema nende jaoks harivam. Aga muus osas ma ei näe mingit
erinevust“.
Üsna üksmeelselt arvati, et noortepeol peaks võrreldes üldpeoga olema mõnevõrra suurem kaal
tantsijate meelelahutuslikul ja sotsialiseerumise momendil. Samuti peaks noortepeo repertuaar
olema veidi lihtsam.
„Lastepidu võiks olla pehmem, peaks olema võimalusi ka muid tegevusi nautida“
„Noortepeo sisu ei peaks olema ka nii keeruline“
Lisaks eeltoodule tõi enamik intervjueeritavaid tantsupeo(protsessi) tunnustena esile, et see peaks
põhinema tervikliku loo jutustamisel läbi tantsude, mitte üksiknumbrite esitamisel („Peaks jääma loo
jutustamine läbi tantsude“). Samuti märgiti praktiliselt kõikide intervjueeritavate poolt ühe olulisema
tunnusena, et tantsud peaksid põhinema Eesti rahvatantsu põhisammustikul (ja nende arendustel).
„See [Eesti [põhi]sammustik] peaks olema raudvara, millele baseerub see, et
andekad autorid loovad nende sammude baasil mingisuguse väga
13
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
originaalse [tantsuseade]. /.../ Sammu [võib] arendada, aga samas ei tohi
jälle ära kaduda see sammu põhiolemus“.
Samal moel toodi esile eesti rahvarõivaste kandmine kui üks oluline tantsupeo tunnus ning eesti
(rahva)muusika kasutamine tantsupeo etenduses, eriti just elava muusika.
„Pillivalik peaks ka olema nagu meile omasem.“
„Väga meeldis viimane pidu, mis oli elava muusika saatel ja see peaks jääma.“
Tantsupeole iseloomuliku joonena toodi välja ka esinemisväljakul tantsijatest mustrite ja kujundite
loomine.
„Mingid kujundid, mustrid, liikumisskeemid... Kui neid enam pole ... kui neid ühiseid
mustreid enam pole ... tuleme kõik lihtsalt kokku ja tantsime lihtsalt kõik
reilenderit, siis ma arvan, et see ei ole tantsupidu“.
Lisaks tõid intervjuudel osalejad välja tantsupeo etendusega seonduvaid rituaalseid elemente.
Näiteks märgiti korduvalt rongkäigu tähtsust ja tantsijate sisenemist staadionile, tulerituaali (selle
teekonda läbi Eesti ja tantsuväljakule toomist), tantsupeo etenduse lõpus toimuvat tänamist/
pärgamist. Kuigi viimast peeti oluliseks tantsupeo elemendiks, toodi mitmel juhul esile, et see osa
vajaks ümberkujundamist nii, et see oleks pealtvaatajale vähem igav.
„Hästi emotsionaalne on see tantsijate liikumine läbi publiku alt treppidest alla
tulek“.
„Praegu on [lõputänamist] liiga palju … see devalveerub. See koht on pealtvaatajale
… [igav] … aga tegijatele on see tähtis“
Lisandväärtuseks peeti tantsupeoga seotud ühis- ja kõrvalürituste korraldamist (nt miljoni puu
istutamine, näpunööri punumine), et laiemat auditooriumi kõnetada ja viia tantsupeoga seotud
sündmusi rohkem Tallinnast välja. Oluliseks peeti samas, et kõrvalürituste kontseptsioon haakuks
selgelt peo enda ideestikuga.
„See [kõrvalürituste idee] peab olema seotud lavastuse kontseptsiooni ideega.“
Rääkides kitsaskohtadest, mis rahvatantsuliikumist hetkel puudutavad, toodi mitmel juhul esile, et
rahvatantsuliikumine on tänasel päeval liiga tantsupeokeskne ning pidudevahelisel perioodil on
kesksed arengueesmärgid puudu, s.h sõnastamata spetsiifilised probleemid. See puudutab eriti neid
rühmasid-tantsijaid, kes tantsupeoprotsessist jäävad päris välja (memmede-taatide rühmad,
lasteaiarühmad) või kes tantsupeole ei pääse. Selles kontekstis toodi esile võimalust tegeleda rohkem
maakondlike pidude rolli tõstmisega. See jääb aga omakorda intervjueeritavate hinnangul
korraldajate vähesuse taha.
„Püramiidi alumise osaga ei tegeleta. /.../ Tuleks sõnastada pikemad arengutrendid
... me oleme praegu liiga tantsupeokesksed. /.../ Vaja on tantsuliikumise n.ö
arengukava“.
„Need, kellega võiks teha, need jooksevad juba järgmist pidu tegema. /.../ See
küsimus jääb, et kus see tantsupidu selles kogu laias rahvatantsuliikumises
asetseb ja mis on need asjad, mis lõpuks sinna tippu välja viivad. Selle peale
ikkagi peaks mõtlema, et kus on vahepealsed majakad...“.
14
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
„Minu jaoks on oluline see, et me selles suures tantsupeo kontekstis ja
meistrivõistlusest ei jätaks eemale neid kollektiive ja tantsukooslusi, kes
tantsupeoga otseselt ei suhestu.“
Lisaks selgete arengueesmärkide puudumisele seostati rahvatantsuliikumisega ka teisi probleeme,
millega tuleks tegeleda. Teiste seast rohkem tõusetus küsimus sellest, kes peaksid üldtantsupeol
osalema ja kui palju neid peaks olema. Sellega seoses oli teemaks näiteks, kas üldpeole peaks mõnede
täiskasvanute asemel kaasama tantsijatena ka lapsed ja noored või võimaldada üldpeol osaleda
rohkem täiskasvanuid ning laste- ja noorterühmad jätta peamiselt noorte tantsupeole.
„Aga nüüd sul on kaalukausil need naisrühmad, kellest pooled koju jäävad või siis
esimese või teise klassi laps, kellel tuleb laste pidu...“
„Minu meelest jälle üks peo selline oluline tunnus on see põlvkondade sidusus. Kus
me siis neid põlvkondi seome kui me võtame ainult need emad-isad peole.“
Samuti tõusetus probleemina meeste vähesus rahvatantsijate seas, rühmade kategoriseerimise
vajadus ja tantsupidude paljusus koos küsimusega, mida siis üldse tohiks tantsupeoks nimetada.
„Näiteks meestetantsupidu pole orgaaniliselt tekkinud ..., siis ei peaks seda võibolla
maksumaksja raha eest ka tegema.“
„Kas see [meestepidu] on ka tantsupidu? Et kui palju neid tantsupeo laadseid [...]
tooteid võiks olla?“
Intervjueeritavad olid võrdlemisi ühel meelel tantsupeo sisu ja vormiga eksperimenteerimise ja
uuenduste sisseviimise küsimuses. Intervjueerimisel täpsustati, et selle all peetakse silmas näiteks
teiste rahvaste tantsude ja/või tantsustiilide kasutamist. Valdavalt oldi arvamusel, et taolisi uuendusi
päris ära keelata ei oleks vaja. Samas rõhutati, et need peaks olema seotud peo kunstilise tervikuga ja
ei tohiks domineerida.
„Kui ta on toodud sisse lihtsalt selleks, et teda näidata. Ja ta pole kontseptsiooniga
üldse seotud, siis ma olen selle vastu. Kui ta on lavastuses kontseptsiooniga
seoses … [siis sobib].“
„Peaks andma aru, mida mingi eksperiment kaasa endaga toob. Kas annab
tantsupeo traditsioonile midagi juurde – anname suurele seltskonnale hoopis
teistsuguse kogemuse. [See] ei tohiks olla vaid üksikisiku ambitsioon midagi
teisiti teha.“
Eelneva küsimusega seoses tõusetus ka kunstilise juhi/ pealavastaja üldise loomevabaduse küsimus -
selle piirid ja kontroll. Taas arvati võrdlemisi konsensuslikult, et loomevabadust mingil moel piirata ja
kontrollida otseselt ei ole mõistlik. Samas toodi mitmel korral siiski esile, et mõnedel juhtudel on
kunstilise juhi idee teostus muutunud isiklikuks ambitsiooniks, mis ei toeta enam rahvatantsuliikumise
kui terviku huve. Seetõttu nähti vajadust arendada kunstilise juhiga dialoogi selle osas, mis toimib ja
mis mitte. Samuti arvati, et tantsupeo ideekavandi konkursitingimustes võiks olla täpsustatud ootused
ja kriteeriumid kunstilisele juhile.
„Peab olema teadvustatud, et tantsupeo protsess on mõeldud rahvatantsuliikumise
arendamiseks. /.../ See teenib kogu liikumise huve. /.../ Ei tohiks teha
isiklikust ambitsioonist kantud numbrit“.
15
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
„Peaks olema kompromiss. Hetkel liiga palju kaldu lavastaja isiklike
kunstiambitsioonide suunas“
„Paremini peaksid olema defineeritud ootused kunstilisele juhile ja kunstilisele
toimkonnale... tulenevalt liikumise vajadustest. Nad peaksid tundma
vastutust“.
„See on ka üks selline probleemikoht, et keda me tegelikult siis kui välja kuulutatakse
peo ideekavandi konkurss või pealavastaja konkurss, et keda me siis otsime
tegelikult.“
Üheks suurimaks probleemkohaks on intervjuudes osalejate hinnangul tantsupeole pääsejate
valikuprotsess. Ühest küljest nähti olemasolevat süsteemi, kus eelproovide tulemusel selgub
tantsurühmade pingerida, heaks ja vajalikuks, kuna konkurents toetab rühmade arengut. Teisalt toodi
välja, et see põhjustab teatavat kihistumist, kus tahes tahtmata pääsevad peole suurematest
kohtadest ja paremate (rahaliste) võimalustega rühmad. Oli ka arvamusi, mille kohaselt pingerida
tekitab vaid ebatervet konkurentsi rühmade vahel, mistõttu seda olema ei peaks. Nende kandidaatide
jaoks, kes peole ei saa, on pettumus suur ning edasine motivatsioon langenud.
„Tantsijat tegelikult ei lohuta see teadmine, et ma suurele peole ei saa minna...“
„Valikuprotsess hävitab selle vähesegi, mis meil Eestis on. /.../ Kvalifitseerumine
vastavalt miinimumnõuetele: rühmaliikmete alampiir, rahvariided, tants,
repertuaar peab olema selge. /.../ Pingerida ei ole vaja.“
„Ei tohiks tekkida rahvatantsus liigasid. Meil ei tohiks olla „premium“ liigat.
Tantsupeole peaksid pääsema kõik, kes tunnevad nö reegleid.“
Valikuprotsessiga seonduvalt toodi välja ka muid kitsaskohti. Näiteks märgiti, et tagasiside andmine
rühmadele ei toimu hetkel süsteemselt ja piisavalt läbimõeldult, mistõttu ei teki rühmadel
ettetantsimistest head õppimismomenti.
„Tunne ütleb, et peale teist [eelproovi] seda otsest tagasisidet ei tehtud, vaid siis
oligi see pingerida, et kes pääsesid ja kes mitte. Selles suhtes ma olen küll
kindlalt seda meelt, et neile peaks andma [tagasisidet].“
„See võtab aega, aga ma arvan, et see tasub ära ka. Ja kui me tahame, et see
õpetaja üks kord õppima hakkaks, siis me peame seda rohkem tegema.“
Teise keskse probleemina toodi intervjuudes välja rühmajuhendajate/tantsujuhtide ebaühtlane tase.
Paljudel rühmajuhendajatel puudub formaalne ettevalmistus. Sellest tulenevalt on ebaühtlane ka
tantsurühmade tase. Edasi arutleti võimaluste üle, kuidas taset tõsta või ühtlustada saaks. Näiteks
nähti vajadust tugevdada Rahvakultuuri Keskuse kooli rolli. Hetkel nähti, et see ei suuda olemasolevat
vajadust rahuldada, sest „grupp tuleb kiiresti täis, kõik soovijad ei pääse sinna. ERRSi kool võiks olla
sagedamini ja neid gruppe võiks olla rohkem“. Samuti märgiti, et koolitusele ei tule sagedasti need,
kelle koolitusvajadus kõige suurem oleks. Ühe peamise põhjusena, miks juhendajad koolitustele ei
tule, peeti aja, raha ja huvi puudust.
„Üks põhiprobleem on see, et need [rühmajuhendajad], kes vajaks koolitamist, need
ei käi koolitustel.“
16
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
„Tal [juhendajal] on tahe, aga tal pole jälle aega minna ennast koolitama või pole
finantsi selleks.“
Rühmajuhendajate ettevalmistuse teemaga seonduvalt arutleti palju sel teemal, kuidas valmistatakse
ette ja mida õpetetakse Eesti kõrgkoolides tantsuerialade õppekavadel. Nähti, et viimastel on fookus
pigem koreograafide-lavastajate ettevalmistamisel kui rühmajuhendajate kompetentside arendamisel.
„Jääb haridusest puudu. Meil on suur hulk inimesi, kes sellega tegelevad, tegelikult ei
tea või ei ole õppinudki või saanud koolitust sellel lavastamise või loomingu
loomise teemal. Ja ei tunneta neid protsesse.“
„Nii Tallinn ja kui Viljandi teavad ise, mida nad teevad. [...] Juhendajate koolitamine
või täiendkoolitus võiks kuidagi süsteemsemalt olla.“
Teine tantsupeo juhtide ettevalmistusega seonduv teema puudutab vajadust mõtestada paremini
tantsupeoprotsessi eestvedajate ja tulevaste juhtide järelekasvusüsteem, s.t hetkel on hästi läbi
mõtlemata ja kokku leppimata, mida üht või teist rolli täitvalt inimeselt eeldatakse, milline peab
olema tema varasem kogemus ja oskused jne.
„Praegu me ei tekita järjepidevust. Kogemused ei kandu edasi.“
„Praegu on süsteemis liiga palju juhuslikkust.“
Üks aspekt, mis vajaks osalejate hinnangul parandamist, on tantsupeojärgne tagasisidestamine ja
analüüs, mis annaks sisendi sellesse, mida järgmine kord paremini teha ja mida rahvatantsuliikumises
üldises plaanis muuta. Nenditi, et senine tagasisidestamine on toimunud pigem korraldajate siseringis,
see on muutunud emotsionaalseks ja isiklikuks ning ei ole seetõttu eesmärki täitnud. Nähti vajadust
kaasata tagasiside andmisse korraldusmeeskonnaväliseid osapooli, s.h tantsijaid, juhendajaid ja muid
asjatundjaid.
„Vähe analüüsitakse probleeme, algpõhjuseid – jääb emotsioonide tasandile“
„Leian, et see oleks vajalik. Aga … kõik need tagasiside andmised, mis on toimunud
tantsujuhtide suvekoolis …. päris paljud on läinud mingiteks isikute tasandil
ja oma isikute väljamängimiseks“.
2.3. Fookusrühm
Fookusrühma intervjuu leidis aset 12.01.2016.a.
Kokku osales fookusrühmas üheksa tantsupidude korraldamise ja eestvedamisega seotud isikut.
Fookusrühma peamine eesmärk oli otsida kinnitust töö hüpoteesidele ning arutleda nende küsimuste
üle, mis tulenesid uurimustöö varasematest etappidest (kirjanduse analüüsist ning intervjuudest).
Teine eesmärk oli tuvastada, mil määral esineb esmaste leidude osas fookusrühma osalejate seas
üksmeel või lahkarvamused ning saada seeläbi sisendit järgmisse faasi – veebiküsitluse läbiviimiseks.
Täiendav eesmärk oli tuvastada küsimusi ja mõttekohti, mis senise töö tulemusena võisid olla
tähelepanuta jäänud.
17
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
Arutelu tulemused Üsna selge üksmeel valitses selles, et tantsupidu on oluline meedium ühiskondlikult oluliste
väärtuste edastamiseks ja kinnistamiseks. Fookusrühmas sai seega toetust mõte, et väärtuspõhisus
on üks keskseid ideid, millel osalejate arvates tantsupeo korraldamine peaks põhinema.
Samuti oldi üsna üheselt nõus, et tantsupidu ja tantsupeoprotsess on rahvatantsu laiemat liikumist
koondav tipp. See tähendab, et kõik laiapindses rahvatantsuliikumises osalevad rühmad ja tantsijad ei
osale ega peagi osalema tantsupeol. Teisalt rõhutati erinevate protsesside seotust – arengud laiemas
rahvatantsuliikumises mõjutavad tantsupeo nägu ja vastupidi, see, kuidas ja millisena korraldatakse
tantsupidu, annab omakorda suuna rahvatantsuliikumise arengutele. Isegi isikliku vahetu osalemiseta
seob tantsupidu seega rahvatantsuga tegelevaid või sellega kunagi tegelenud inimesi, mistõttu on
tantsupeo näol tegemist siiski kõiki rahvatantsijaid haarava tähtsündmusega.
Oldi nõus, et tantsupeoprotsess peab olema kvaliteedile ja professionaalsusele orienteeritud ning
soodustama arengut terves rahvatantsuliikumises. Kvaliteet algab hästi läbimõeldud tantsupeo
teemast ja sõnumist (s.o tantsupeo väärtuspõhisus). Lisaks loob selleks eeldused tantsurühmade
konkurss tantsupeole pääsemiseks. Kõrgemat kvaliteeti aitab saavutada konkursile eelnev üle-
eestiline õppeprotsess. Selle käigus toimuvad repertuaariseminarid kõigis Eesti maakondades, kus
keskendutakse tantsupeo tantsude õpetamisele-õppimisele. Tantsupeo etendus peaks fookusgrupis
osalejate arvates kõnetama ka tantsuvõõramat publikut. Kuid see ei tähenda , et peaks mööndusi
tegema kunstilises, koreograafilises, lavastuslikus kvaliteedis. Üsnagi üheselt oldi niisiis vastu mõttele,
et tantsupidu peaks olema festivalilaadne meelelahutus, millel puudub keskne lavastuslik telg ja
etenduse formaat. Samas oldi ka üht meelt, et tantsijate pingutus peab siiski jääma mõistlikuks. Anti
ka mõista, et sellist kvaliteeti nagu laval, ei ole tantsustaadionil võimalik saavutada.
Konsensuslik oli arusaam küsimuses, kelle jaoks pidu tehakse ehk keda see kõnetama peaks. Nähti, et
kuivõrd tantsupidu on suuresti rahvatantsijate kui kogukonna tähtsündmus, siis esmajoones peaks see
kõnetama rahvatantsijaid endid. Samas arvati üksmeelselt, et tantsupeo teema, tähtsus ja tähendus
ei tohiks jääda vaid rahvatantsijate kogukonna- keskseks. Pigem peaks see sündmus haarama oma
infovälja suuri rahvamasse - lisaks tantsijatele ka kõiki Eesti elanikke ning samuti eestlaste kogukondi
välismaal.
Võrdlemisi ühtne oli arusaam, et tantsupeo üheks olulisemaks tunnusteks on eesti rahvatantsu
põhisammustikul ja selle arendustel põhinevate tantsuseadete kasutamine. Samuti, et muusikana
kasutatakse eesti rahvamuusika seadeid ja Eesti autorite loomingut ning et tantsijad kannavad
stiliseerimata eesti rahvarõivaid. Veel nõustuti, et tantsupeole on iseloomulik segapaaridega
rühmatants. Oluliseks peeti ka selle rituaalseid tunnuseid nagu rongkäik ning tule toomine.
Arutelu käigus toodi lisaks eelmainitule märkimist väärivana veel välja järgmist: tantsijatest kujundite,
mustrite ja liikumisskeemide moodustamine, samuti tantsupeo etenduse kaudu tervikliku loo
jutustamine, mitte eraldiseisvate tantsunumbrite esitamine. Olulise tunnusjoonena märgiti ka, et
lavastajad töötavad amatöörtantsijatega, kes osalevad protsessis vabatahtlikkuse alusel, samuti, et
tantsupeo etendus toimub ühel kesksel väljakul ning korraga esineb mastaapne hulk tantsijaid.
Arutelus rõhutati ka põlvkondlik sidusust kui eraldiseisvat olulist väärtust, mis tagab
tantsupeotraditsiooni ja kogemuse põlvest põlve talletumise. Leiti, et üldtantsupidudel peaksid seega
olema täiskasvanute rühmade kõrval esindatud ka laste- ja noorte rühmad.
18
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
Teiste tantsustiilide ja –žanrite kasutamise küsimuses olid arvamused mõnevõrra lahknevad.
Kokkuvõttes leiti, et nende kasutamine võib olla (ka üldpeol) lubatud. Samas peab taoliste elementide
kasutamine olema seotud etenduse kunstilise kontseptsiooniga ning nende kasutamine ei tohi
muutuda domineerivaks.
Ühistegevuste/ kõrvalürituste (nt puude istutamine) puhul leiti, et tegemist on olulise
lisameediumiga, mis aitab põhisõnumit võimendada ja ühiskonda laiemalt kõnetada. Veidi vastakad
olid arvamused selle osas, kas see peaks eraldiseisva tunnusena olema välja toodud. Pigem jõuti
järeldusele, et nende kasutamine peab olema mõtestatud ning olema selgelt seotud lavastuse
kontseptsiooniga.
Järgnevalt keskenduti intervjuude põhjal kõige rohkem lahkarvamusi tekkinud küsimustele. Näiteks
arutleti pikemalt Eesti rahvatantsuliikumise arengueesmärkide teemal. Peamiseks küsimuseks oli,
kas rahvatantsuliikumine vajab selgemini sõnastatud arengueesmärke, samuti kas
rahvatantsuliikumine on hetkel liiga tantsupeokeskne ning vajab tantsupidudevaheliseks perioodiks
keskseid sihte. Probleemina toodi välja, et hetkel on arengueesmärgid väga üldsõnalised ning et
igapäevategevused pole nendega otseselt seotud. Leiti, et suuresti on probleem selles, et rühmajuhid
ei ole arengukavaga tutvunud.
Vaidlust tekitas ka nägemus, millist tüüpi arengueesmärke oleks vaja seada. Näiteks, kas tantsijatele
on vaja korraldada tantsupidudevahelisel perioodil lisaüritusi, organiseerida juhendajatele rohkem
koolitusi vms. Kokkuvõttes leiti, et olulised tantsupidude vahelised sündmused on küll olemas, aga
need on n.ö keskses sündmustekalendris kirjeldamata. Tõstatati ka küsimus, kuidas peaks tegelema
nende rühmadega, kes tantsupeole ei pääse ning kuidas hoida nende motivatsiooni. Otseselt
lahenduseni fookusrühma käigus ei olnud eesmärk jõuda, küll aga arvati, et teemaga peaks edasi
tegelema.
Intervjuudest ilmnes probleemina, et tantsupeo korraldajate/ juhtide järelkasvu kujundamine
toimib ebasüsteemselt ning on seetõttu päevakajaline. Fookusrühmas osalejad tõid välja, et viimaste
tantsupidude eel on süsteemi ka arendatud ning see on toiminud päris hästi. Konsensuslikult arvati, et
edasi oleks vaja kirja panna, millised eeldused/kriteeriumid peavad olema täidetud neil, kes soovivad
tantsupidu juhtida (soovivad olla assistendid, liigijuhid, üldjuhid), kuna hetkel on tegu pigem
kirjutamata reeglitega.
Eraldi arutati, mil määral peaks üld- ja noorte tantsupidu erinema. Näiteks, kas noorte tantsupeol
võib olla laiem eksperimenteerimise ulatus ja mis osas konkreetselt? Siin leiti, et noorte tantsupidu
peaks samuti vastama tantsupeo põhitunnustele. Küll aga võivad noortepeo teema ja repertuaar
noortepärasemad olla ning lavastuslike võtete ja repertuaarivaliku osas võib ka uuenduslikkust
rohkem lubada. Kokkuvõttes leiti fookusrühmas, et noorte tantsupidu peab olema siiski üldpeo
järjepidevuse kandja. See tähendab, et ta peaks lapsi ja noori ette valmistama üldpeo „näo“ ning
korralduse asjus.
Osalejatele pakkus mõtlemisainet küsimus, kas tantsupidusid on tänasel päeval liiga palju ja kas kõiki
tantsupidude-laadseid pidusid võib nimetada tantsupidudeks. Nenditi, et üld- ja noortepidude
toimumist on tänasel päeval rohkem kontrollitud, ülejäänud peod aga kujunenud pigem alt-üles
(ELTSA keskendub seega kitsamalt üld- ja noorte tantsupeole, ERRS toetab ülejäänud algatusi
laiemalt). Arutleti, kas tänase ressursivähesuse juures on selliseid „tantsupidusid“, millega ERRS/
ELTSA seotud ei peaks olema ja mida ei peaks näiteks ka riigi poolt toetama. Kõlama jäi seisukoht, et
pidude paljusus ja mitmekesisus on pigem hea – kuna on osalejaid ja huvilisi, siis järelikult on need ka
19
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
vajalikud ning need pakuvad tantsijatele lisavõimalusi esinemisteks (eriti neile, kes
tantsupeoprotsessiga seotud ei ole). Inimressursi mõttes on pidusid keeruline ka oma tähtsuse mõttes
eristada, kuna kõik valdkonnaga seotud inimesed on ühel või teisel moel enamike suuremate pidude
korraldamisega seotud ka siis, kui nt ELTSA ametlikult seda ei ole. Edasist kokkulepet vajab küsimus,
kas „tantsupeo“ formaadi peaks kuidagi patenteerima, s.t peod, mida tohib nimetada
„tantsupidudeks“ peavad vastama konkreetsetele tunnustele.
Intervjuudes leidis probleemse aspektina korduvalt mainimist tantsupidudele pääsejate
valikuprotsess, s.t kas tantsupeole peaksid pääsema näiteks kõik, kes repertuaari ära õpivad või on
õigustatud praegune konkursisüsteem, nii et peole pääsevad vaid parimad. Suhteliselt üksmeelselt on
arutelus osalejad nõus, et kvaliteedikontroll läbi ettetantsimiste peab siiski olemas olema ning
valikuprotsess säilima.
Üks teema, millele eraldi keskenduti, puudutas tantsupeojärgset tagasisidestamise ja analüüsi
ebasüsteemsust. Oldi nõus, et süsteemse tagasiside kogumise ja selle mõtestamise järgi on vajadus
olemas. Seni on toimunud teatav tagasisidestamine lavastusliku meeskonna sees, samas on see
keskendunud rohkem etenduse kunstilisele poolele. Suurem probleem on rühmajuhtidele tagasiside
andmine, mida tänasel päeval praktiliselt ei tehta. Ühiselt leiti, et vaja oleks välja töötada
tagasisidestamisesüsteem, s.t mis eesmärgil ja kellelt tagasisidet küsida ning kuidas seda edastada nii,
et see annaks sisendi järgmiseks tantsupeoprotsessiks.
Intervjuudest tuli mitmel juhul välja, et tantsupeo repertuaari peetakse kohati liiga raskeks. Sellega
seoses tekkis küsimus, kas koreograafia ja lavastusega peaks lähtuma rohkem reaalsest tantsijate
tasemest, või vastupidi, tantsija taset peaks kujundama vastavalt lavastuse ideele ja tantsudele.
Otseselt probleemiks seda fookusrühmas ei peetud. Pigem leiti, et tegemist tasakaalu otsimise kohaga.
Esile toodi tantsupeo hariv ja arendav roll, mistõttu peeti loomulikuks, et igal peol on mingi (rohkem)
pingutust eeldav osa.
Viimase teemana käsitleti juhendajate, tantsujuhtide ja lavastajate taseme ebaühtlust. Juhendajate
ja tantsujuhtide osas leiti, et tase jääbki ebaühtlaseks ning sellega tuleb järjepidevalt tegeleda. Arutati
ning jäi lahtiseks, kas olemas peaks olema kvalifikatsiooni või tasemete kirjeldus, et nii tantsijal kui ka
juhendajal oleks nägemus oma tasemest ning mida oleks vaja osata, et liikuda järgmisele astmele.
Lavastajate oskuste-teadmiste küsimuses otsest probleemi ei nähtud. Tõdeti, et üldpeo meeskonnad
ei tohiks olla liiga Tallinna-kesksed, et kompetents tekiks ka mujal ning kindlasti on väiksemad
tantsupeod järelekasvu mõttes olulised.
Fookusrühma arutelu lõpus soovitati välja selgitada olulisemad teemad, mis rahvatantsuliikumist ja
tantsupeoprotsessi käesoleval ajal puudutavad ning millega esmajärjekorras tegelema peaks. Selleks
paluti igal osalejal panna kirja tema jaoks olulisim probleem või väljakutse, millega
rahvatantsuliikumine tänasel päeval kokku puutub. Individuaalselt koostatud probleemikirjeldused
koguti kokku, grupeeriti ning osalejatel paluti nende tähtsust hinnata vastavalt rohelise (tähtis) või
punase märgiga (vähetähtis). Ülesande tulemusel tekkis kolm peamist teemaderingi: 1) rühmajuhtide
taseme, järelekasvu ja motiveerimisega seonduv; 2) peojärgse tagasiside andmise, koostöö ja
suhtlemisega seonduvad probleemid ning 3) rahvatantsuliikumise arengueesmärkide seadmise ja
sõnastamisega seonduv. Tegemist ei olnud lõpliku otsuse kujundamisega, milliste teemadega ja
millises järjekorras peaks tegelema. Pigem oli tegemist indikatsiooniga valdkonnas aktuaalsematest
teemadest või probleemidest, millele tuleks kindlasti uuringu järgmistes faasides tähelepanu pöörata.
20
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
2.4. Veebiküsitlus
Veebipõhine ankeetküsitlus viidi rahvatantsijate ja juhendajate seas läbi 14.04.-01.05.2016.a.
Veebiküsitluse eesmärk oli välja selgitada, millised on rahvatantsuga tegelevate või sellega tegelenud
inimeste arvamused ning hoiakud selle osas, millised tunnused on tantsupeotraditsiooni juures
olulisemad. Samuti, kui hästi toimib tänasel päeval tantsupeoprotsess ning kuivõrd toetab senine
korraldus tantsupeotraditsiooni edasi kestmist.
Eraldi kokkuvõte veebiküsitlusest on lisas 3.
Veebiküsitluse aluseks olnud ankeet asub lisas 4.
2.5. Rahvatantsumentorite aruteluseminarid
Rahvatantsumentorite aruteluseminari käigus sooviti läbi diskussiooni saavutada kokkulepe
tantsupeoprotsessi olulisemate tunnuste küsimuses ning erinevate osapoolte rollides. Seminari
sisendiks oli suuresti analüüsi varasematest etappidest kogunenud info: intervjuude, fookusrühma ja
veebiküsitluse tulemused.
2.5.1. Esimene aruteluseminar
Arutelu käigus keskenduti järgmistele küsimustele:
Millistes küsimustes on rahvatantsumentorid konsensuslikul arvamusel?
Mille asjus on vaja lisaarutelu?
Seminar toimus töötoa formaadis. Ürituse esimeses osas arutleti nelja peamise väärtuskategooria
teemal, hõlmates järgmisi alateemasid:
1. Regionaalne esindusprintsiip versus tantsuoskusel põhinev konkurents;
2. Põlvkondlik ja erinevate rühmaliikide esindusprintsiip versus tantsuoskusel põhinev
konkurents;
3. Tantsupeo uuenduslikkus versus konservatiivsus, traditsioonilisus
4. Kunstiliselt kõrgetasemeline etendus versus festivalilik meelelahutus.
Töötoa teises osas hinnati, millised tantsupeo tunnustest vajavad enim edasist arutelu ja/või senise
praktika ümberkorraldust. Viimases osas arutleti tantsupeoprotsessiga haakuvate olulisemate
probleemkohtade üle, mille tulemusel tekkis arusaam probleemiasetusest ja võimalikest
lahendussuundadest.
I OSA
Seminaril osalejad jagunesid nelja gruppi ja iga rühm sai endale ühe katusteema. Alguses tegelesid
teemaga kõik individuaalselt, millele järgnes arutelu grupis. Küsimused, millele keskenduti olid:
21
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
Millised on teema/ tunnusega seotud takistused?
Kelle roll võiks olla tunnuse arendamine?
Kas tunnusega peaks tegelema tantsupidudevahelisel perioodil?
Lisaks paluti nimetada ideid, kuidas tunnust tantsupeoprotsessis hästi esile tuua.
I teema: rahvatantsuga tegelejate ja üldtantsupeo osalejate piirkondlik/regionaalne hõlmatus
a. Tantsupeoga seotud üritused peavad senisest enam toimuma väljaspool Tallinna
b. Kõik olulisemad Eesti piirkonnad peaksid olema üldpeol osalejate seas esindatud
c. Välis-eesti rühmad peavad üldpeol saama osaleda teiste rühmadega võrdsetel
tingimustel
Esmalt leiti, et üldpeoga seotud laiemale auditooriumile suunatud piirkondlikke ühisüritusi võiks olla
rohkem – see aitab levitada tantsupeo sõnumit. Oluline seejuures, et nende ühisürituste
kontseptsioon haakuks üldpeo enda sõnumi ja ideega. Lisaväärtuslike sündmuste idee on
konkreetset pidu reklaamida ja sellega kaasa tõmmata. Kandev roll on ELTSAl koostöös ERRSiga ja
maakondlike ühendustega. Ühtlasi leiti, et tantsupidudevahelisel perioodil ühisürituse korraldamisega
aktiivselt tegelema ei pea. Küll aga soovitati eeskuju võtta Folklandiast, mis on hea võimalus tantsijaid
ühisürituse kaudu kokku tuua ja motiveerida.
Valdav arvamus oli, et üldpeol peaksid esindatud olema kõik Eesti piirkonnad („piirkonna“ mõistet
siinjuures ei täpsustatud) üldtantsupeole saamisel tuleks arvestada peale tantsuoskuse seetõttu ka
piirkondliku esindatuse printsiipi. Oluline on seejuures kokku leppida, mida mõistakse „piirkonna“ all
(arutelu käigus keskenduti valdavalt maakonnale). Leiti, et teadlikult peaks olema välistatud olukord,
et mõni piirkond jääb tantsupeol päris esindamata (kusjuures see ei tohiks tuleneda sellest, et mõnele
rühmale tehakse tantsuoskuste osas n.ö mööndusi, kuivõrd see jätab omakorda tugevamatele
gruppidele ebaõiglase tunde). Kokkuvõttes arvati, et mõistlik on reeglitesse sisse kirjutada, et
tantsuoskuse kõrval arvestatakse ka piirkondlikku esindatust.
Ideena käidi välja, et organiseerida võiks rohkem piirkondlikke pidusid, mis on samas
maakonnaülesed (nt panna kaks maakonda koos tantsima). See aitaks kokku tuua erinevate
maakondade tantsijaid, nende tantsuoskusi võrrelda ja seeläbi ka ühtlustada.
Leiti ka, et maakondlike ühenduste roll võiks olla senisest paremini sisustatud, m.h võiksid nad
tegeleda sellega, kuidas rahvatantsu kohalikul tasandil arendada, milliseid koolitusi piirkonnas
tegutsevatele juhendajatele vaja oleks jne.
Välis-eesti rühmade osas oli üldine arusaam, et nende kaasatust ja osalust tantsupeoprotsessis
tuleks senisest teadlikumalt toetada. Nähti, et side nende rühmadega ei ole tänasel päeval hea ning
puudub süsteemsem ülevaade, kus (aktiivsemalt) tegutsetakse. Samuti nõustuti, et välismaa
rühmadel ei ole võimalik saavutada sama taset, kuna neile ei ole võimalik pakkuda sel määral koolitusi.
Samuti on nende võimalused piiratumad rühmade komplekteerimisel. Ettepanek oli seega, et need
rühmad ei peaks konkureerima Eesti rühmadega samal tasemel ning et neil võiks etendusel olla eraldi
blokk.
22
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
II teema: rahvatantsuga tegelejate ja üldpeol osalejate vanuseline/ põlvkondlik esindatus
a) Üldpeole pääsemisel tagatakse, et esindatud on erinevad rühmaliigid
b) Kõik olulisemad vanusegrupid peaksid olema üldpeol osalejate seas esindatud, hoolimata
nende tantsuoskuse tasemest
c) VÕI erinevad vanusegrupid on üldpeol esindatud vaid siis, kui seda eeldab tantsupeo
kontseptsioon
Arutelu käigus juhiti tähelepanu, et ennekõike vanemad inimesed vajavad olmetingimuste tagamisel
lisatähelepanu, mistõttu võib nende kaasamine üldpeo protsessi olla raskendatud. Seega, kui nad
üldpeole otsustatakse kaasata, tuleb nende tervislike ja füüsiliste vajadustega kindlasti eraldi tegeleda.
Üldine seisukoht oli, et tantsuoskus peab kõigil üldpeole soovijatel siiski olemas olema, s.t et
vanuseline esindatus ei tohiks tulla tantsuoskuse arvelt.
Seminaril osalejad tõdesid, et ennekõike eakamate tantsijate kaasatus võiks sõltuda üldpeo
kontseptsioonist. Täiendavat kokkulepet vajab küsimus, kas lähteülesandes võiks olla tingimus, et
üldpeo kontseptsioon peaks toetama erinevate/teatud vanuserühmade (või rühmaliikide) kaasatust
peole. See tähendab, et rühmaliikide lavastuses kasutamise valik ei peaks olema täiesti kunstilise
juhi/pealavastaja suva. Näitena toodi, et rolli mõttes sobib eakatele väga hästi pärimustants.
Nooremate vanuseklasside kaasamise teemal probleeme otseselt ei nähtud - üldises arutelus jäi
nende kaasatuse suurendamine pigem tahaplaanile. Kokkulepe tuleks aga leida üldpeole kaasatavate
nooremate vanuserühmade määratlemise küsimuses.
Leiti ühiselt, et eakad, kes enam tantsida ei suuda aga kes on endiselt motiveeritud ja rahvatantsuga
tegelemisest huvitatud, peaksid tantsupeoprotsessi olema kaasatud muul moel, nt vabatahtlikena
peo korraldamisel, lavastuse osana tribüünidel vms. Oldi pigem üksmeelel, et selline lähenemine
peaks toetama kindlasti kontseptsiooni ennast.
Lisaks arvati, et eakate ja teiste selliste rühmaliikide osas, kes üldpeole (tavaliselt) ei pääse, peaks
teadlikult suurendama maakondlike pidude rolli – selle korraldamine peaks olema aga senisest
teadlikum ning maakondlikud peod peaksid olema selgelt tantsupeoprotsessi osad.
Peamine vastutus antud küsimusega tegelemisel lasub ELTSA-l, üldpeo kunstilisel juhil ja kunstilisel
toimkonnal, aga ka mentoritel ja juhendajatel. Senisest suuremat rolli võiks näha ka vabatahtlikel.
III teema: üldtantsupidu kui kunstiliselt kõrgel tasemel etendus või festivali-laadne meelelahutus
a) Üldpeo etendus toimub ühel peamisel tantsuareenil, mitte erinevates kohtades
b) Üldpeole pääsemise aluseks on tantsuoskus ja selle põhjal kujunev pingerida
c) Üldpidu põhineb ühiskondlikult olulisel teemal/sõnumil
d) Üldpeo etenduse kaudu jutustatakse terviklik lugu, mitte ei esitata üksikuid tantse
Võrdlemisi üksmeelselt arvati, et üldtantsupidu iseloomustav väga oluline märksõna on kvaliteet.
Samas leiti, et kvaliteet ei pea välistama etenduse meelelahutuslikkust ja et kahte aspekti annab
edukalt siduda.
23
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
Üksmeel oli ka küsimuses, et üldpidu peaks aset leidma ühel kesksel tantsuareenil, mitte hajutatuna
mitmes kohas. Siin on oluline kommunikatsioon, et selline koht (Kalevi staadioni näol) on olemas koos
vajalike tehniliste ja logistiliste lahendustega. Oluline roll on siin Kultuuriministeeriumil, Tallinna linnal
ja ELTSA-l.
Pooldati, et üldpeole pääsemise aluseks peab olema tantsuoskus ja selle põhjal kujunev pingerida.
Samas toodi olulise probleemkohana välja, et tantsuoskuse hindamine ei tugine täna objektiivsetel
hindamiskriteeriumitel. Nõuded ei ole hetkel selgelt sõnastatud ja ühtselt arusaadavad, mistõttu ei
toimu nende rakendamine hindajate poolt ühtemoodi. Lisaks ei aita kriteeriumid hinnata neid oskusi,
mida tantsupeol tegelikult vaja on.
Hindamisega seoses jõuti lisaks seisukohale:
- Et hindajad peaksid ülevaatustel hindama korraga ainult ühte rühmaliiki;
- Et hindamiskriteeriumid peavad olema eelnevalt teada ka rühmadele;
- Tantsuseaded ei tohiks (oluliselt) muutuda enam sellest hetkest alates, kui ülevaatused
algavad;
- Ühte rühma peab hindama vähemalt kolm hindajat;
- Pärast ettetantsimist peab rühmale andma tagasisidet, mis oleks objektiivne, sisukas ja
pakuks õppimismomenti.
Leiti, et täiendavat arutelu ja kokkulepet vajavad veel järgmised küsimused:
- Kuidas peaks olema sõnastatud hindamiskriteeriumid, et need oleksid ühtselt
mõistetavad, muudaksid hindamisprotsessi läbipaistvamaks ja võimaldaksid sisulisemalt
hinnata rühmade sooritust. Selge(ma)d nõuded võimaldaks anda rühmale ka objektiivset
tagasisidet soorituse kohta.
- Kuidas tagada, et hindamisel oleks vähemalt kolm neutraalset hindajat? Kes need olema
peaks?
- Kuidas oleks võimalik ülevaatuste korraldust muuta, et need ei oleks ajaliselt niivõrd pika
perioodi peale „venitatud“, mis paneb rühmad ebavõrdsesse seisu.
- Kuidas tõsta juhendajate kvalifikatsiooni ja suurendada nende võimekust ning
motiveeritust nii enda kui ka rühma arendamisel?
- Kategoriseerimine - kas seda teha ja milline peaks olema selle korraldus (vt ka III osa
punkt 4)?
Seminaril osalejad pooldasid nägemust, et üldpidu peab põhinema ühiskondlikult olulisel
teemal/sõnumil. Siin oli arutelul osalejate arvates oluline jälgida, et sõnum/teema säilitaks
aktuaalsuse kogu peoprotsessi jooksul ehk kõnetaks ka siis, kui pidu lõpuks kätte jõuab. Peamist rolli
nähti siin pealavastajal ja tema meeskonnal.
Eelnevaga seotult pooldati üldpeo etendusega tervikliku loo jutustamist, mitte üksikute tantuse
esitamist. Samas peaks mõtlema, kuidas võimaldada teatud „vanade numbrite“ näol nii tantsijatele
kui ka publikule äratundmisrõõmu.
24
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
Leiti, et täpsustamist vajab lavastajate järelekasvu korraldus. Ehk kuidas toimub pealavastajaks
saamise potentsiaaliga isiksuste teadlik ja võimalikult varajane märkamine ja protsessi kaasamine (nt
liigijuhina). Peamist rolli nähti siin ERRS-il, mentoritel ja ELTSA-l.
Nõustuti, et vajadus oleks oluliselt suurendada Eesti rahvatantsu õpetamise kohustusliku osa mahtu
TLÜ-s ja Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti erialadel. Samuti peaks tugevam olema tantsupeo
korraldamise metoodiline õpe. Siin on tarvis tugevasti survet avaldada (eestvedajateks saaksid olla
ERRS ja ELTSA).
IV teema: Üldtantsupeo konservatiivsus ja traditsioonilisus versus uuenduslikkus, avatus ja
noortepärasus
a) Üldpeo muusikana kasutatakse Eesti rahvamuusikat või selle töötlust, teisi muusikastiile ja –
žanreid pigem ei kasutata
b) Tantsud põhinevad Eesti rahvatantsu põhisammustikul, teisi tantsustiile ja –žanreid pigem ei
kasutata
c) Tantsijad kannavad autentseid Eesti rahvarõivaid, mitte stiliseeritud rahvarõivaid või muid
kostüüme
Arutelu käigus jõuti ühisele arusaamale, et Eesti rahvatantsu muusika ja selle töötluste kõrval võib
üldpeol kasutada ka autoriloomingut. Samas vajab edasist kokkulepet, kas rahvatantsumuusika (ja
selle töötluse) ning autoriloomingu osakaal peaks olema mingil moel määratletud.
Kollektiivselt nähti peamise probleemina muusikute ja koreograafide koostöö vähesust. Arvati, et
koostöö arendamisel peaks peamist rolli kandma ERRS ja ELTSA (tellides tantse ja lugusid, tuues
osapooli kokku, koolitades jne). Lisaks on roll veel tantsuloojatel, peo kunstilisel toimkonnal ja
heliloojatel. Oldi arvamusel, et koostöö arendamine peaks kindlasti olema pidev protsess, s.h läbi
koolituste ja konkursside.
Võrdlemisi suuri eriarvamusi põhjustas küsimus, mil määral peavad üldpeo tantsud põhinema Eesti
rahvatantsu põhisammustikul ja selle edasiarendustel ning kas oleks vaja/võimalik seada piir, mis
ulatuses võib üldtantsupeo repertuaari minevate tantsude põhisammustikku muuta. Osalt oldi
seisukohal, et arendused (mida on plaanis võtta üldpeo repertuaari) tuleks eelnevalt kokku leppida ja
tõdeti, et head kokkuleppemehhanismi tänasel päeval loodud ei ole. Teisalt oldi arvamusel, et
tantsupidu peab põhinema pigem autoriloomingul ja piiranguid ning kriteeriume siin seada ei ole
võimalik. Seega antud küsimuses on vaja eraldi kokkulepet. Samuti tuleks mõelda, mis (ja mil määral)
on UNESCO jaoks kaitsmist väärt.
Oldi üheselt nõus, et kohapealsete koolitustega peab tegema pidevalt ka tantsupidude vahelisel
perioodil. Lisaks toodi välja, et koolituste sisu varieerub. Tarvis on kokkulepet, millised metoodilised
lähenemised tuleks koolitustel aluseks võtta. Olulist rolli selles küsimuses täidavad ERRS, mentorid,
tantsuloojad, tantsuõpetajad ja koolituskeskused.
Seminaril osalejad jagasid seisukohta, et tantsijad peaksid üldtantsupeol kandma autentseid (mitte
stiliseeritud) rahvarõivaid. Ühtviisi nõustuti, et kuna kvaliteetsed rahvariided on väga kallid, siis on
nende rühmale valmistamiseks/ostmiseks vaja pakkuda teatavat rahalist tuge. Samuti oldi nõus, et
levitada tuleks infot selle osas, kust kvaliteetseid rahvarõivaid tellida / osta saab. Kandvat rolli nähti
25
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
siin taaskord ERRS-il, kes peab antud teema osas koostööd tegema Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu
ja tantsuõpetajatega.
Nõustuti, et ERRS-is peaks olema rahvatantsude erinevaid seadeid koondav kogu, kus on võimalik neid
vaadata-kuulata. Samuti peaks ERRS suutma pakkuda tuge selle osas, millised võiksid olla muud
infoallikad (nt pärimusmuusika osas saab koostööd teha nt Viljandi Kultuuriakadeemiaga).
Ideena käidi välja, et tantsupeo nädalal võiks avalikus linnaruumis olla suured ekraanid, mis
tutvustaksid inimestele rahvakultuuri: rahvatantsu, tantsupidu, näitaksid ülekandeid tantsupeolt jne.
II OSA
Seminaril osalejad hindasid arutelu käigus alltoodud tantsupeoprotsessi tunnuste puhul, mil määral
vajab nende korraldus täiendavat arutelu ja/või on tarvis tunnust muuta.
Hindamine ja arutelu leidis aset järgmiste tunnuste lõikes:
- Repertuaariseminarid
- Ülevaatused
- Proovinädal
- Rongkäik
- Tule toomine
- Autorite ja korraldajate tänamine
- Lõpumarss
- Publiku kaasamine tantsupeo etendusse
- Elava muusika kasutamine
Eraldi üldtantsupeo tunnusena lisandus arutelu käigus „liigipõhine tegevus“.
Kõige suuremat arutelu ja/või tunnuse ümberkorralduse vajadust tajuti ülevaatuste, autorite ja
korraldajate tänamise, repertuaariseminari ja liigipõhise tegevuse korraldamise osas. Väiksemat
muutuse vajadust nähti tuletoomise, publiku kaasamise, elava muusika kasutamise ja veelgi vähem
proovinädala korralduse juures. Muutuse vajadust ei nähtud rongkäigu ja lõpumarsi korralduse osas.
III OSA
Viimases blokis arutleti intervjuude, fookusrühma ning küsitluse põhjal kõige rohkem vastakaid
arvamusi esinenud tantsupeoprotsessi küsimuste üle. Debati mõte oli leida ühine visioon võimalikest
arutelusuundadest ja pakkuda probleemidele konkreetseid lahendusi.
a) Autorite, korraldajate tänamine - kuidas tõsta kunstilise meeskonna nähtavust nii, et
tänamine ei oleks pealtvaatajatele igav?
Arutelu tulemusel tehtud ettepanekud:
- Tantsupeoga seotud kommunikatsioonis peaks rohkem keskenduma liigijuhtidele. Enne
pidu tuleks teha strateegilise kommunikatsiooni (meedia-) plaan, mis näiteks annaks
suuniseid enne pidu meedias arvamusartiklite avaldamiseks (kes, millal?). Meediaga
26
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
suhtlevatele isikutele tuleks pakkuda ka meediakoolitust. Peamine roll on
kultuuriministeeriumil ja ELTSA-l;
- Tantsupeo etenduse tänamise/ pärjamise episood tuleks muuta lühemaks ja suurtel
ekraanidel nähtavamaks, et pealtvaatajad sellest paremini osa saaks.
b) Repertuaariseminaride korraldus
Arutelu tulemusel tehtud ettepanekud:
- Juhendamisel tuleks rohkem kasutada tantsude autoreid, et liigijuhi tõlgendusruum oleks
väiksem;
- uued tantsud peaksid tagasiside saamiseks olema eelnevalt publiku ees läbi proovitud;
- Seade loomiseks antakse tellimus mitmele inimesele, millest lavastusgrupp valib seejärel
sobivaima;
- Seminariperiood peaks olema pikem;
- Paralleelseid seminare ei tohiks teha, seminare peaks olema rohkem, piirkondi samas aga
vähem (näiteks 4);
- Repertuaariseminaris peaksid kohal olema nii autor, lavastaja kui ka juhendaja;
- Algajatele tuleks korraldada eraldi eelseminar või sessioon põhisõnavara omandamiseks.
c) Ülevaatuste korraldus
Arutelu tulemusel tehtud ettepanekud:
- Kahe ülevaatuse asemel võiks kaaluda ühe korraldamist, et hoida kokku raha ja aega. Siiski –
see ettepanek vajab edasist arutelu, kuivõrd teine ülevaatus annab praeguses korralduses
lavastuslikud suunised;
- Hindajaid peab olema vähemalt kolm. Mõlemal ülevaatusel võiks hindajatena kasutada
mentoreid. Lisaks pakuti, et hindajateks võiksid olla ka lavastusmeeskonna liikmed;
- Oluline on kinni pidada printsiibist, et oma rühma ei tohi hinnata;
- Paralleelülevaatusi korraldada ei tohiks;
- Üks mentor peaks läbivalt vaatama ühte rühmaliiki, mis annab liigis tantsivate rühmade
tasemest parema ettekujutuse ja võimaldab neid seetõttu objektiivsemalt hinnata;
- Lavastaja ei tohiks tantse väljakul üldjuhul enam muuta või peaks seda tegema minimaalselt.
Eelistatavalt peaks kõik olema paigas repertuaariseminariks.
d) Kategoriseerimine – selle roll ja eesmärk
Arutelu tulemus:
- Eriarvamusele jäädi küsimuses, kas kategoriseerimine on stiimuliks või mitte. Leidus neid, kes
arvasid, et kategoriseerimine pakub juhendajale ja rühmale motivatsiooni harjutada rohkem
ning annab võimaluse võtta parimatest eeskuju. Samas oli ka neid kes arvasid, et
kategoriseerimine ei motiveeri ega anna rühmale ega juhendajale midagi juurde.
27
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
- Ühiselt leiti, et kategoriseerimise korralduses peaks olema loodud paremad seosed näiteks
juhendajatele stiimulite loomisega. Leiti ka, et selles küsimuses sõltub palju kohalikest
omavalitsustest. Küll aga võiks juhtrolli sel teemal võtta ERRS.
- Eraldi küsimusena tõusetus juhendajate kutse tase. Edasist arutelu ja kokkulepet vajab
juhendajate motiveerimine, et nad taotleksid kõrgemat kvalifikatsiooni.
e) Tagasiside küsimise korraldus
Üksmeel oli selle osas, et:
- Ettetantsimiste järel on oluline anda rühmajuhile sisukat tagasisidet soorituse tugevuste ja
nõrkuste kohta;
- Et sisukat tagasisidet anda, on vaja sõnastada ja eelnevalt kokku leppida selged
hindamiskriteeriumid;
- Eraldi tuleb välja töötada süsteem, kuidas koguda tantsijatelt tagasisidet peo kohta. Näiteks
pakuti, et see saab toimuda kirjaliku standardse küsimustiku täitmisega. Vastutajad on ELTSA
ja ERRS.
2.5.2. Teine aruteluseminar
Seminaril keskenduti kahele peamisele teemale:
1) Tantsurühmade (s.h juhendajate) motivatsiooni- ning hindamissüsteem, m.h kuidas
tunnustada parimaid rühmasid ja soodustada nende arengut, kuidas korraldada
hindamissüsteem nii, et see toimiks võimalikult läbipaistvalt ja pakuks rühmadele
õppimisvõimalust.
2) Eesti rahvatantsu tunnused ja tantsupeo muusikaline valik, m.h mis on tantsupeo
traditsiooni säilitamise seisukohast olulisim ja millest peaks tantsupeo lavastamisel lähtuma.
Seminari käigus arutati ja otsustati järgmist:
1. Mil määral olete nõus lahendusega, et kategoriseerimist edaspidi ei toimu, kuna mõistlikke
stiimuleid/väljundeid ei ole võimalik sellega hetkel siduda ja korraldus nõuab palju
ressursse.
Enamik seminaril osalejatest oli väitega nõus. Nõustuti, et tänasel päeval kategoriseerimise süsteem
hästi ei toimi. Teatud juhtudel kasutatakse kategooriat (mõnedes KOVides) küll toetuse/tasu
maksmisel, samas puudub ülevaade, kus seda täpselt kasutatakse ja kui suured toetused on. Arvati, et
kategoriseerimist on praegusel kujul raske ühildada tantsupeo ülevaatustega, kuna tantsupeo
repertuaari tundmine ei pruugi näidata tantsu(tehnilist)oskust tervikuna, millele tuginedes tuleks
anda aga kategooria.
Eraldi arutati võimalust jätta kategoriseerimine alles nendele gruppidele, kes soovivad seda
vabatahtlikult. Diskussiooni lõpuks leiti, et vabatahtliku kategoriseerimise süsteemi ülesehitamine ja
28
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
toimivana hoidmine eeldab olulist ajalist ja rahalist panust. Investeering ei oleks mõistlik sest teada ei
ole täpne huvi ja vajadus sellise süsteemi järgi.
Arutelu tulemusel otsustati, et kategoriseerimist tulevikus ei korraldata. Rühmadele, kellele
kategooria omamine on seni olnud oluline (nt KOV toetuse saamiseks), töötatakse ERRS-i juhtimisel
välja uued tunnustamise/tasustamise alused (nt juhendaja haridusel, kutsetasemel, staažil vms
põhinevad), mis peaks ühtlasi soodustama juhendajate kvalifikatsiooni tõstmist ja arengut.
2. Mil määral nõustute, et peamiseks rühmade tunnustamise viisiks võiks olla
tunnistuse/tänukirja andmine:
- iga liigi arvestuses 10 parimale rühmale tantsupeo üleriigilise pingerea alusel;
- igast maakonnast iga liigi arvestuses ühele parimale rühmale tantsupeo üldpingerea
alusel.
Ettepanekuga oldi nõus. Lisaks toodi mitmel juhul esile, et tunnistusi võiks anda proportsionaalselt
rühmaliigi suurusega. Pakuti ka, et maakonna parimad rühmad võiksid saada oma tunnistuse kätte
maakondlikul tänuüritusel, et pakkuda senisest rohkem võimalust leida kohalike inimeste seas
tunnustust ja tähelepanu.
Arutelu tulemusel otsustati, et tantsurühmade tunnustamiseks antakse tunnistus/tänukiri iga liigi
arvestuses teatud arvule rühmadele tantsupeo üleriigilise pingerea alusel (kusjuures tunnistuste arv
sõltub konkreetse peo rühmaliigi suurusest) ning igast maakonnast iga liigi arvestuses ühele
parimale rühmale tantsupeo üldpingerea alusel.
3. Millised võiksid olla muud võimalused tantsijaid/rühmasid ja juhendajaid motiveerida?
Näiteks on pakutud:
1. Anda tunnistus kõigile neile, kes tantsupeole pääsevad.
2. Teavitada KOV-i, MAK-e, OVL-e ja nende osas, kes pääsesid tantsupeole.
3. Anda tunnistus või tänukiri juhendajatele, kel pääseb kolm (või viis) rühma peole.
4. Midagi veel?
Seminaril osalenud arvasid, et kõikidele tantsupeole pääsenud rühmadele tunnistust anda ei ole vaja.
Ka nende juhendajate tunnustamist, kel pääseb peole teatud arv rühmasid, peeti pigem võimaluseks
kui reegliks. Võrdlemisi üksmeelselt nõustuti, et KOV-e, MAK-e ja OVL-e peaks teavitama nende
rühmade osas, kes peole on pääsenud. Lisaks pakuti, et võiks korraldada näiteks õppereisi parimatele
rühmadele/juhendajatele. Toodi ka välja, et tunnistusel saab kasutada erinevat sõnumit, mis jätaks
paindlikust küsimuses, mille eest konkreetselt osalejaid tunnustatakse. Olulise teemana tõstatati
vajadus motiveerida neid rühmasid/juhendajaid, kes peole ei pääsenud. Lahendusena pakuti (nagu ka
eelmisel mentorite seminaril), et neile võiks pakkuda võimalust tulla pidu vaatama või anda mõni roll
peo korralduses.
Arutelu tulemusel otsustati, et kohalikele rühmadele on väga oluline tänukirja/tunnistuse andmine
ning KOV-ide jt kohalike institutsioonide (nt MAK-id, OVL-id) teavitamine sellest, kes on peole
pääsenud. Tähelepanu tuleb pöörata nende rühmade motiveerimisele, kes peole ei pääse ning leida
tuleks võimalused neil muul moel osaleda peo korraldamisel.
29
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
4. Mil määral nõustute, et rühmade hindamine eelproovis peaks olema korraldatud
hindamislehe alusel, mida kohandatakse iga kord vastavalt peo repertuaarile?
Võrdlemisi üksmeelselt leiti, et hindamisleht koos selgete hindamiskriteeriumitega on vajalik, et
hindamine oleks objektiivsem ja läbipaistvam. Samas oldi ka nõus, et hindamislehte tuleb kohandada
vastavalt konkreetsele liigile ja peo repertuaarile.
Arutelu tulemusel otsustati, et eelproovide hindamisel tuleb kasutada eelnevalt avalikustatud
hindamislehti, kus on kirjas, millistele hindamiskriteeriumitele tuginedes rühmasid hinnatakse.
Hindamislehtesid kohandatakse vastavalt konkreetse liigi ja peo repertuaarile.
5. Mil määral nõustute, et rühma hindamine eelproovis peaks toimuma koostöös mentori(te)
ja liigijuhiga, kes hindavad hindamislehel erinevaid kriteeriume ning mille alusel tekib ühine
koondhinne?
Antud küsimuses oli kõige rohkem lahkarvamusi. Ühest küljest arvati, et mentorid peaksid olema
hindamisprotsessi kaasatud, kuna nad saavad hindamisse oma ekspertarvamusega panustada. Teisalt
leiti, et hindama peaksid ainult liigijuht ja selle assistendid, kuna mentor ei tunne piisavalt
tantsurepertuaari (mistõttu peaks mentoritele jääma pigem vaatleja roll).
Arutelul osalejad otsustasid, et mentorid peaksid olema hindamisprotsessi ametlikult ja avalikult
kaasatud. Nõustuti, et mentori roll hindamisel võiks olla seotud veidi erinevate (nt üldisemaid
tantsuoskusi puudutavate) aspektide hindamisega. Arvamuste konflikti korral peaks olema liigijuhi
hinnang ülimuslik, kuna tema hindab rühma tulenevalt konkreetse peo repertuaarist ning
temaatikast.
6. Milline võiks olla mentorite roll hindamisel?
Kokkuvõttes toodi välja, et mentor peaks lisaks hindamisele aitama üldjuhti ja selle assistenti, olema
nõustaja, jälgima keelekasutust jne.
7. Mil määral nõustute, et eelproovide hindamist viiakse läbi järgmiste põhikriteeriumide on
alusel:
Kõik arutelurühmad olid toodud kriteeriumitega nõus, s.t et hindamise käigus peaks arvesse võtma:
rühma tantsu tehnilist taset;
rahvarõivaste kandmise oskust;
rõivaste korrektsust ja autentsust;
tantsu vastavust kirjeldusele;
tantsu vastavust lavastaja nõudmistele (kusjuures nõustuti ka, et kui tantsu kirjelduse ja
lavastaja nõudmise vahel on konflikt, siis jääb peale lavastaja kohandus);
esinemiskultuuri.
30
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
Arvati veel, et lisaks tantsu tehnilisele oskusele peaks eraldi hindama ka tantsu kunstilist taset ehk
väljendusoskust, tantsust tulenevat emotsiooni edastamist ja tantsu sisulise esituse oskust.
Samuti märgiti, et hindama peab ka rühma valmisolekut muudatusteks. Eraldi arutati, kas näha peaks
olema ka eelmise hindamise tulemus. Viimase osas leiti, et see oleks siiski keeruline, kuna esimene
eelproov on pigem nõustava iseloomuga ning hindamist (punktide alusel) sellisel kujul ei toimu.
Arutelu käigus jõuti kokkuleppele, et eelproovide hindamisel tuginetakse järgmistele
põhikriteeriumidele: 1) tantsu tehniline tase; 2) tantsu kunstiline tase; 3) tantsu vastavus lavastaja
nõudmistele; 4) tantsu vastavus kirjeldusele; 5) rahvarõivaste kandmise oskus, korrektsus, rõivaste
autentsus; 6) esinemiskultuur.
8. Millised koreograafiad sobivad tantsupeole?
Seminaril osalejad tõid välja, et peo stsenaarium peab eelkõige olema rahvusliku suunaga ja
koreograafiad peavad olema seotud lavastuse kontseptsiooni ning temaatikaga. Märgiti, et kasutama
peaks eesti rahvatantse, rahvatantsu seadeid, sihttellimusega autoritantse ning kullafondi tantse,
mida on läbi aegade esitatud. Tantsude valikul on oluline, et need oleksid väljakul kergesti
lavastatavad ja et neid saaks tantsida rahvarõivastes. Eesti tantsu peamise tunnusena märgiti seost
põhisammudega. Lisaks märgiti, et repertuaaris peaks olema esindatud rütmiliselt erinevad tantsud.
Seoses sama teemaga toodi välja, et vaja oleks soodustada muusikute ja koreograafide ühistööd, nt
läbi ühisseminaride ja koolituste.
Kokkuvõttes oli enamik osalenutest seisukohal, et on võrdlemisi raske ette kirjutada, millised
koreograafiad peavad olema tantsupeol esindatud. Pigem leiti, et see peaks jääma lavastaja
südametunnistusele ning eeltoodud märksõnadele tuleb seetõttu suurt tähelepanu pöörata
ideekavandi valikul.
9. Mil määral te nõustute, et tantsupeo repertuaari tantsud peaksid põhinema valdavalt eesti
rahvatantsuseadetel ja sellel põhineval autoriloomingul?
Kõik rühmad nõustuvad ülaltoodud väitega. Rõhutatakse, et oluline on sõna „valdavalt“.
Otsustati: tantsupeo ideekonkursi juhendis peab olema kirjas ja tantsupeo ideekavandite
hindamisel peab lähtuma põhimõttest, et tantsupeo repertuaari tantsud peavad valdavalt
põhinema eesti rahvatantsuseadetel ja sellel põhineval autoriloomingul.
10. Mil määral te nõustute, et tantsupeo etenduse lavastamisel võib kasutada uuenduslikke
lavastuslikke võtteid, eeldusel, et need ei muutu domineerivaks?
Kõik rühmad nõustuvad väitega eeldades, et uuendus(t)e kasutamine on põhjendatud ja seotud peo
kontseptsiooniga.
31
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
Arutelu tulemusel otsustati, et tantsupeo ideekavandite hindamisel ja tantsupeo etenduse
lavastamisel võib kasutada uuenduslikke lavastuslikke võtteid, eeldusel, et need on seotud
lavastuse üldise kontseptsiooniga ning need ei muutu lavastuses domineerivaks.
11. Mil määral te nõustute, et tantsupeol kasutatav muusika peaks valdavalt koosnema eesti
rahvamuusika seadetest ja Eesti autorite loomingust?
Seminaril osalejad nõustusid ülaltoodud väitega. Toodi välja, et eestipärane muusika soosib ka eesti
tantsu kasutamist. Toonitati, et rõhk on sõnal „valdav“. Ühtsele seisukohale ei jõutud selles, kui palju
täpselt see „valdav“ peaks tähendama (näiteks, kas 51 või 75%). Samas nenditi, et see eestipärase
muusika osakaal võib erinevatel pidudel olla erinev. Leiti ka, et eesti rahvamuusika (ja selle seadete)
kasutamise tingimus peaks olema konkursijuhendisse sisse kirjutatud.
Arutelu tulemusel otsustati, et tantsupeo ideekonkursi juhendis peab olema sees ja ideekavandite
hindamisel peab lähtuma sellest, et tantsupeol kasutatav muusika koosneks valdavalt eesti
rahvamuusika seadetest ja Eesti autorite loomingust.
32
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
3. Kokkuvõte
Analüüsist selgub, et rahvatantsuga tegelejad on oma vaadetelt ja väärtustelt võrdlemisi
homogeensed. Paljuski toodi välja sarnaseid mure- ja mõttekohti. Vähem oli selliseid küsimusi, milles
oldi täiesti erinevatel seisukohtadel. Alljärgnevalt on välja toodud peamised teemad, mis kerkisid üles
nii intervjuude kui ka fookusrühma arutelus ning mis said kinnitust ka veebiküsitluse tulemusi
analüüsides ja tantsupeo põhimõtteid-tunnuseid rahvatantsu mentoritega kokku leppides.
Üks peamiseid põhimõtteid, mis tantsupeost rääkides nii individuaal kui ka fookusrühma intervjuudes
välja toodi, oli väärtuspõhisus. See tähendab, et tantsupidu peetakse oluliseks meediumiks, mis
kannab edasi ajas kestvaid põhiväärtusi. Teisalt väljendati ootust, et tantsupeo väärtused peaks
puudutama inimesi oma ajas ja etenduses jutustatava teema/loo kaudu. Kõnetama peaks väärtused
uuringus osalejate arvates ka neid, kes rahvatantsuga otseselt seotud ei ole ning sellesse kogukonda
ei kuulu. Väärtuspõhisus on seega katuspõhimõte, mis koondab enda alla kõik teised olulised
tunnused. Kui analüüsi kvalitatiivsest osast see niivõrd silma ei paistnud, siis veebiküsitluse
tulemustest on selgemalt näha, et väärtuspõhisust seostatakse eestluse ja eestlastega. Siit saab niisiis
kinnitust juba varasemast tantsupidu käsitlenud uuringust tehtud järeldus, et tantsu- ja laulupidu
seondub tugevalt just rahvusliku identiteediga – selle vahetu väljendamise, hoidmise ja
edasikandmisega. Oluline on märkida, et uuringus (s.h küsitluses) osalejad leidsid, et tantsupeo kaudu
edastatav sõnum peaks lisaks eestlastele kõnetama ka Eestis elavaid teistest rahvustest inimesi.
Mitmel moel tõusetus rahvatantsuga tegelevate inimeste tantsupeoprotsessi kaasatuse teema.
Ühelt poolt nähti tantsupeol rolli põlvkondliku sidususe tagajana. Tantsupeotraditsiooni kirjeldati kui
kollektiivselt kogetavat sündmust, kuhu tulevad kokku erinevad põlvkonnad ja kus vanem põlvkond
saab ühise tantsupeokogemuse abil anda edasi oma teadmisi ja kogemusi. Sellest tulenevalt leidis
toetust põhimõte, et tantsupidudele peaks olema kaasatud võimalikult palju erinevaid rühmaliike, mis
peaks võimaldama seda ühist kogemust omandada1. Arutelude käigus otsustati üldpõhimõte, et
üldpidudel on alati esindatud täiskasvanute segarühmad, naisrühmad ja võimlejate rühmad,
noortepeol aga lasterühmade liigid ja võimlejad. Memmede-taatide ja laste tantsurühmasid
kaasatakse tulenevalt tantsupeo ideekavandist. Eraldi toodi välja, et eakamaid rahvatantsuhuvilisi
saab kaasata ka muul moel tantsupeoprotsessi, näiteks vabatahtlikena.
Teiseks oluliseks dimensiooniks kaasatuse kontekstis oli piirkondliku esindatuse printsiip. Tantsupidu
tajutakse kui kogu Eestit hõlmavat kogukondlikku sündmust, kus kõik elujõulised Eesti kogukonnad
peaksid olema esindatud. Piirkondliku kaasatusega seoses märgiti, et kuigi tantsupeo etendused
toimuvad Tallinnas, hõlmab (ja peaks ka edaspidi hõlmama) tantsupeoprotsess tervikuna kogu Eestit.
Näiteks toimuvad üle Eesti eelproovid. Samuti aitab piirkondlikult rohkem tantsijaid kaasata asjaolu,
et mitmed tantsupeo kõrvalüritused leiavad aset Tallinnast väljas.
Mõnevõrra rohkem eristuvad nägemused piirkondliku esindatuse põhimõtte saavutamise või
rakendamise küsimuses. Kokkuvõttes jõuti kokkuleppele, et kõige paremini toimib praegune
konkursisüsteem, kus peole pääseb kindel arv rühmasid ning kus eelproovide käigus selekteeritakse
1 Ka veebiküsitluses oli üks kõige enam toetust leidnud väide, et „üldtantsupeol peaksid olema esindatud tantsijatena
kõik põlvkonnad – lastest memmede-taatide rühmadeni“.
33
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
välja paremate tantsuoskustega rühmad. Samas leidus ka neid, kes arvasid, et praegune pingereal
põhinev korraldus eelistab paratamatult suuremates-tugevamates keskustes tegutsevaid
tantsurühmasid, põhjustades teatavat oskuste- võimaluste kihistumist ja demotiveerides Eesti
äärealadel tegutsevaid tantsijaid.
Eraldi tuumikväärtusena kerkib esile tantsupeoga taotletav tantsuline ja muusikaline professionaalsus
ning kvaliteet. See tähendab, et tantsupeoprotsess peab olema hariv ning arendav nii tantsijatele kui
ka pealtvaatajatele ning üsna vastu ollakse ideele, et tantsupeost võiks kujuneda festivali-laadne
meelelahutuslik üritus. Kvaliteedile pannakse siinjuures algus juba inimesi kõnetava teema ja sõnumi
seadmisega. Lisaks on kvaliteeditaotlus seotud intensiivse õppeprotsessiga, mille käigus õpetatakse,
harjutatakse ja esitletakse üleriigilistel repertuaariseminaridel ning eelproovides tantsupeo
repertuaari. Siinkohal üks märkus: kui praktiliselt kõik intervjuudes osalenud väitsid, et pidu peab
vastama teatavatele kvaliteedikriteeriumitele (et see ei muutuks festivaliks, kus esitatakse üksikuid
tantse ilma terviklikuks looks sidumata), siis küsitluses osalenud andsid siin mõnevõrra vastuolulise
signaali. Nimelt leidis üsna tugevat toetust väide: „üldtantsupidu peab olema kergelt mõistetav ja
nauditav meelelahutus ka tantsuvõõramale publikule“. Samal ajal toetati ka väiteid, mis ütlesid, et
tantsupidu peab olema kultuuriliselt hariv ning professionaalne üritus. Seega tekib siin eelnevalt
kirjeldatud kvaliteedi-ambitsiooni ja kaasatuse põhimõtte vahel teatav pinge. Ühest küljest soovitakse
küll piirkondlikult ning põlvkondlikult tugevat kaasatust, samas nähakse, et see teeb raskemaks peo
kvaliteedi hoidmise. Lühidalt, professionaalsus ja kvaliteet on küll keskne põhimõte, kuid sellega ei
tohiks äärmusse kalduda – kvaliteedi ja sõnumi laia mõistetavuse vahel tasakaalu loomime on üks osa
peojuhtide professionaalsusest.
Kvaliteeditaotlus tõusetus ka seoses repertuaari raskusega. Valdav osa tantsijatest (ca 70%) vastas, et
repertuaar on üldjoontes olnud tantsija oskustele-võimetele sobiv. Teisest küljest – uuringu
kvalitatiivses osas rõhutati mitmel juhul, et peo repertuaari valikul tuleks rohkem lähtuda tantsijate
olemasolevatest võimetest.
Uuringu käigus rõhutati läbivalt eelproovides hindamise ja tagasiside andmise läbipaistvamaks ning
süsteemsemaks muutmise vajadust. Arutelude tulemusena jõuti kokkuleppele konkreetsetes
meetmetes. Näiteks fikseeriti, et eelproovis peab olema vähemalt kolm hindajat, kes annavad
rühmajuhile eelproovijärgselt hindamislehtede alusel tagasisidet. Hindamine toimub aga eelnevalt
kokkulepitud ja rühmadele teatavaks tehtud hindamiskriteeriumite alusel.
Viimase keskse väärtuskategooriana tõusetus traditsioonilise ja tänapäeva kultuuri ühildamine
tantsupeol. Et inimesi ja ennekõike noori kõnetada, võiks eeldada, et tantsupidu peab ajaga kaasas
käima. Repertuaari ja lavastusse peaks integreerima uuenduslikke elemente, s.h noortepäraseid
tantsu- ja muusikastiile. Kuid nii intervjuudest kui ka küsitlusest selgus, et eelistatakse truuks jäämist
traditsioonilisele eesti rahvatantsule (s.o rahvatantsu põhisammustikul ja selle arendustel
põhinevatele eesti rahvatantsu seadetele) ja autoritantsudele, eesti rahvamuusika seadetele ja Eesti
autorite loomingule. Arutelude käigus leiti, et uuenduslikke lavastusvõtteid, teisi tantsu- ja
muusikastiile ning –žanreid võib jätkuvalt tantsupeo etenduses kasutada. Kuid see saab toimuda
eeldusel, et teine stiil ei muutu valdavaks ja uuenduslik lähenemine toetab peo kunstilist
kontseptsiooni. Küsitluses osalejad olid siiski rohkem seda meelt, et tantsupidudel võiks julgemalt
kasutada võtteid, mis võimaldavad publikut paremini etendusse kaasata.
Analüüs tõi esile veel mitmeid läbivalt olulisi tunnused. Näiteks toodi tantsupeo tunnusena välja, et
tantsijad kannavad eesti rahvarõivaid, mis on samuti üheks rahvusliku ja piirkondliku identiteedi
34
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
väljendusvormiks. Arutelude käigus täpsustati, et rahvarõivad peavad olema ehedad, stiliseerimata,
pidulikud ning seotud paikkonnaga, kust rühm pärineb.
Eelnevale lisaks toodi tantsupeole iseloomuliku tunnusena välja kujundliikumine (s.t tantsijatest
kujundite, mustrite, liikumisskeemide moodustamine), samuti tantsijate-osalejate suur arv. Viimane
tähendab, et tantsupeo repertuaari õpitakse ja omandatakse kollektiivselt, s.h nädala kestvas
lavastusprotsessis ning esitatakse seejärel ühiselt tantsupeo etendusel. See on tähtis, kuivõrd üks
arutluse all olnud küsimustest oli, kas tantsupidu peaks toimuma edasi etenduse formaadis või
festivali-stiilis, pakkudes näiteks erinevaid väikseid etendusi linna erinevates paikades. Nii
intervjuudes kui ka küsitluses tuli välja, et eelistatud on praegune etenduse formaat. Näiteks sai
kõikidest loetletud väidetest kõige vähem toetust see, mis ütles, et üldtantsupeo esinemised
toimuvad linna erinevates paikades ja ühte suurt etendust ei toimu.
Rahvatantsu valdkonna ja tantsupeoprotsessi arendamisega seoses tõusetus mitmel juhul eraldi
teemana, et rahvatantsuliikumine vajaks selgemalt läbimõeldud ja kokkulepitud arengueesmärke. Ka
veebiküsitluses osalejate vastustest võib välja lugeda tarvidust tegeleda tugevamalt valdkonna
arendamisega. Uuringus osalejate arvates tuleks olulisemate küsimustena keskenduda
tantsuõpetajate motivatsiooni- ja tasustamissüsteemi tõhustamisele ja rahvatantsuliikumise vähem
tantsupeokeskseks muutmisele (s.t lisaks üld- ja noorte tantsupidudele rohkem huvitavate
esinemisvõimaluste leidmist/pakkumist). Aruteluseminaride käigus pakuti siin näiteks lahendust, et
tugevdada tuleks maakondlike tantsupidude tähtsust ja rolli. Samuti peeti vajalikuks tegeleda
tantsuõpetajate ettevalmistus- ja täiendkoolituse võimaluste parandamisega.
Arendusvajadusena markeeriti mitmel juhul ka tarvet tegeleda süsteemsemalt tantsupeoprotsessi
eestvedajate (tantsu- ja peojuhtide) järelekasvuga. Nenditi, et hetkel on see hästi läbi mõtlemata ja
kokku on leppimata, mida protsessis üht või teist rolli täitvalt inimeselt eeldatakse (milline peab
olema tema varasem kogemus, ettevalmistus jne). Arutelude tulemusel leiti, et senisest teadlikumalt
hakatakse tantsupeo lavastus- ja korraldusprotsessi kaasama tantsuõpilasi. Täiendavalt asetatakse
selgemat rõhku kommunikatsioonile, et ka tantsuõpilased ise oleksid võimalustest teadlikumad.
Tantsupeoprotsessi tunnuste täpsemat kirjeldust on võimalik vaadata lisast 1.
35
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
Kasutatud kirjandus 1. Adamson, I., Arraste L.-A. (2009). 75 aastat Eesti tantsupidusid. Tallinn
2. Arraste, A., Ammas, A., Valner, K. ja Moss, I. (2011). Noorte laulu- ja tantsupeod.
3. Eesti laulu- ja tantsupeo SA arengukava aastateks 2015-2022 (kavand)
4. Eesti laulu- ja tantsupeo SA veebileht. Ajalugu. Üldtantsupeod 1934-2104. Ligipääsetav: http://sa.laulupidu.ee/tantsupeod-1934-2009/ (9.01.2017)
5. Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse põhikiri. Ligipääsetav: http://sa.laulupidu.ee/wp-content/uploads/2015/01/ELTSA_pohikiri.pdf (9.01.2017)
6. Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo protsessi traditsioonid ning sümbolid. Taotlus UNESCO maailma vaimse pärandi nimekirja kandmiseks. Ligipääsetav: http://sa.laulupidu.ee/wp-content/uploads/2015/01/Laulu-tantsupeod_ESTLATLIT-UNESCO-taotlus.pdf (9.01.2017).
7. Eesti Statistikaameti andmebaas. Rahvakultuuri harrastajad aasta, maakonna, tegevusala lõikes. Ligipääsetav: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp (9.01.2017)
8. Ekspertide soovitused XIX üldtantsupeo ideekavandi konkursiks
9. Lauristin, M. ja Vihalemm, P. (2013). Minu laulu- ja tantsupidu. Sotsioloogilise uuringu aruanne. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Tartu. Ligipääsetav: http://sa.laulupidu.ee/wp-content/uploads/2015/01/Laulupeo-uuringu-aruanne-25-aprill-PARANDUSTEGA-KODULEHELE.pdf (9.01.2017)
10. XVIII Üldtantsupeo kunstiliste juhtide konkursitingimused
11. X noorte tantsupeo ideekavandi konkursitingimused
12. XI noorte tantsupeo kunstilise juhi konkursitingimused
13. XII noorte laulu- ja tantsupeo ideekavandi tingimused
14. XIX tantsupeo ideekavandi tingimused
15. 2014.a üldtantsupeo tagasiside ekspertidelt
36
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
Lisade loetelu 1. Tantsupeoprotsess ja selle tunnused
2. Intervjuukava
3. Veebiküsitluse kokkuvõte
4. Veebiküsitluse ankeet
37
Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel: uuringuaruanne Praxis 2017
2017