TARTU ÜLIKOOL
Aastaaruanne 2005
www.ut.ee
TARTU
ÜLIKO
OL
Aastaaruanne 20
05
Tartu Ülikooli
AASTAARUANNE 2005
Tartu Ülikooli
AASTAARUANNE 2005
Tartu 2006
Tartu Ülikooli aastaaruanne 2005
Tartu Ülikooli teabetalitus
Ülikooli 18
5009 TARTU
tel 737 5685
ww.ut.ee
Koostaja Kady Sõstar
Keeletoimetaja Marika Kullamaa
Kujundaja Aide Eendra
Trükk AS Triip
Autoriõigus Tartu Ülikool, 2006
ISSN 1406-3042
5
Sisukord
1. EESSÕNA / Jaak Aaviksoo 9 Tartu Ülikooli üldandmed 2000–2005 102. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON / Sirje Mark, Ivar-Igor Saarniit 11
Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsoon seisuga 31. detsember 2005 133. LIIKMESKOND 14
3.1. Töötajad / Raivo Valk 143.2. Üliõpilased / Eda Aitsen 183.3. Üliõpilasvahetus / Riin Kikkas, Ülle Tensing 19
4. ÕPPETÖÖ 214.1. Üliõpilaste vastuvõtt / Kaja Karo, Anita Kärner 214.2. Õppetöö maht, uued õppekavad / Ivika Puusepp, Eda Aitsen, Ülle Tensing 244.3. Õppetöö kvaliteet / Pille Pikker, Ivika Puusepp 264.4. Õppetegevuse arendus / Meelike Pandis, Ivika Puusepp, Eda Aitsen, Anita Kärner, 27 Margit Meiesaar, Piret Tatunts, Ivi Niinep, Lehti Pilt, Aili Saluveer
4.5. Lõpetamine ja eksmatrikuleerimine / Eda Aitsen, Anita Kärner 315. TEADUSTÖÖ 33
5.1. Teaduspreemiad / Mare Ainsaar 335.2. Teaduse tippkeskused ja doktorikoolid / Kaupo Teesalu 345.3. Silmapaistvamad teadustulemused / Mare Ainsaar 355.4. Publikatsioonid / Kristi Kukk 405.5. Teadusürituste korraldamine ja seal osalemine / Kaupo Teesalu 415.6. Teadustöö fi nantseerimine / Kristi Kukk 43
6. ARENDUSTEGEVUS JA TEENUSED ÜHISKONNALE 466.1. Tartu Ülikooli osalemine riikliku arengukava 2004–2006 elluviimisel / Mare Ainsaar 466.2. Innovatsiooni tugiteenused / Mart Ustav 476.3. Olulisemad teadus- ja arendusprojektid / Priit Tamm, Aune Valk 476.4. Rahvusvaheline koostöö / Virve-Anneli Vihman 486.5. Regionaaltegevus / Aire Luts-Vähejaus 506.6. Täienduskoolitus, e-õpe, ülikoolilt õpilasele / Aire Ots, Lehti Pilt, Viire Sepp 516.7. Õppe- ja teadustöö tugitegevus ning teenused ühiskonnale 52 Martin Hallik, Reet Mägi, Heiki Tamm, Kulno Kungla, Maarika Härma
7. HALDUSTEGEVUS / Katre Kurvits 597.1. Ohutuse tagamine ja transpordikorraldus 597.2. Planeerimistegevus ja hangete korraldamine 607.3. Infotehnoloogia 617.4. Kinnisvarakorraldus 617.5. Ehitus-remonditööd 637.6. Tehnovõrkude ja elektripaigaldiste korraldus 65
8. FINANTSTEGEVUS / Taimo Saan 668.1. Eelarve täitmine (lisad 8.1.–8.4.) 668.2. Põhieelarve (lisad 8.1.–8.3.) 668.3. Kapitalieelarve (lisad 8.1. ja 8.4.) 678.4. Siselaenud 688.5. Eelarvejääkide ülekandmine (lisad 8.3.–8.5.) 698.6. Eelarvevälised vahendid (lisa 8.6.) 708.7. Laekumised ja kulutused aastatel 2001-2005 (lisa 8.7.) 70
6
LISADLISA 1 73
Lisa 1.1. Aruandes ja lisades kasutatud lühendid 73LISA 2. TARTU ÜLIKOOLI SRTUKTUUR JA ORGANISATSIOON 74
Lisa 2.1. Ülikooli nõukogu ja selle alalised komisjonid seisuga 31.12.2005 74Lisa 2.2. Ülikooli valitsus seisuga 31.12.2005 76Lisa 2.3. Ülikooli kuratoorium seisuga 30.12.2005 76Lisa 2.4. Ülikooli struktuur seisuga 31.12.2005 77Lisa 2.5. Ülikoolis tegutsevad nõukogud seisuga 31.12.2005 79Lisa 2.6. Ülikooli struktuuri muudatused ja otsused muudatuste kohta 2005. aastal 80
LISA 3. LIIKMESKOND 82Lisa 3.1. Töötajate arv ja täidetud ametikohad 31.12.2005 82Lisa 3.2. Õppejõudude arv ja täidetud ametikohad 31.12.2005 83Lisa 3.3. Teadustöötajate arv ja täidetud ametikohad 31.12.2005 84Lisa 3.4. Teaduskraadid 84Lisa 3.5. Ülikooli vabade kunstide professorid 1994–2005 86Lisa 3.6. Töötajate vanuseline ja sooline koosseis 31.12.2005 87Lisa 3.7. Üliõpilaste arv õppeastmete järgi teaduskonniti 89Lisa 3.8. Üliõpilaste arvu muutus aastatel 2000–2005 (v.a külalisüliõpilased ja arst-residendid) 92Lisa 3.9. Kõrghariduse esimese astme üliõpilaste jaotus päritolu järgi maakondadest ja linnadest 31.12.2005 (v.a välisüliõpilased) 93Lisa 3.10. Väliskülalisüliõpilased (2004/2005 kevadsemester ja 2005/2006 sügissemester): Erasmuse programm (ER), bilateraalsed lepingud (VA), teised koostöölepingud (TKL) ja tasulised väliskülalisüliõpilased (TA) 95Lisa 3.11. Välisüliõpilaste jaotus päritolumaa järgi 31.12.2005 96Lisa 3.12. Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta teaduskonniti (v.a külalisüliõpilased ja arst-residendid) 31.12.2005 98Lisa 3.13. Üliõpilaste eksmatrikuleerimise põhjused 2005. aastal 99
LISA 4. ÕPPETÖÖ 102Lisa 4.1. Õppetöö maht ainepunktides 2004/2005. õa 102Lisa 4.2. Ainepunkte ühe riigieelarvelise õppekoha esimese astme päevase õppe üliõpilase kohta 2004/2005. õa 104Lisa 4.3. Ainepunkte ühe õppejõu kohta 2004/2005. õa 105Lisa 4.4. Esimese astme vastuvõtt 2005. aastal 106Lisa 4.5. Magistri- ja doktoriõppe vastutõtt 2005. aastal 108Lisa 4.6. Esimese astme lõpetamine 2005. aastal 113Lisa 4.7. Magistritööde kaitsmised Tartu Ülikoolis 2005. aastal 116Lisa 4.8. Doktorikraadid 2005. aastal 118Lisa 4.9. Internatuuri ja residentuuri lõpetamine 2005. aastal 122Lisa 4.10. Õpetaja kutsetunnistuste väljaandmine 2001–2005 123Lisa 4.11. Avatud ülikooli täienduskoolitus 2005. aastal 124
LISA 5. TEADUSTÖÖ 125Lisa 5.1. Teaduspublikatsioonid 2005. a 125Lisa 5.2. Korraldatud teadusüritused ja seal osalemine 2005. a 126Lisa 5.3. Teadusprojektide arv ja liigitus fi nantseerimisallikate kaupa 2005. a 127Lisa 5.4. Teadus- ja arendustegevuse tulud 2005. a. fi nantseerimisallikate kaupa (tuh kr) 128Lisa 5.5. Teadusraha jaotumine Eestis 2005. a 129Lisa 5.6. Olulisemad autasud 2005. a 130
7
LISA 6. ARENDUSTEGEVUS JA TEENUSED ÜHISKONNALE 131Lisa 6.1. Teadus- ja arendustegevust toetavad dokumendid 131Lisa 6.2. Toetused ja spin-off-ettevõtted 2005. a 132Lisa 6.3. Patendid ja patenditaotlused 132Lisa 6.4. Välislektorid Tartu Ülikoolis 2005. aastal 134Lisa 6.5. Tartu Ülikooli lektorid välismaal 2005. aastal 135Lisa 6.6. TÜ lepingud teiste riikide ülikoolidega 2005. aastal 136Lisa 6.7. Ülikooli üritused maakondades ja teistes linnades 2005. aastal 137Lisa 6.8. Osavõtt messidest 2005. aastal 139Lisa 6.9. Teaduskool 140
LISA 7. HALDUSTEGEVUS 142Lisa 7.1. 2005. aasta võõrandamistehingud 142Lisa 7.2. Ülikooli poolt 2005. aastal läbiviidud riigihanked 142Lisa 7.3. Infotehnoloogia areng 145
LISA 8. FINANTSTEGEVUS 147Lisa 8.1. Eelarve tulud (tuh kr) 147Lisa 8.2. Põhieelarve tulud struktuuriüksuste lõikes (tuh kr) 148Lisa 8.3. Põhieelarve kulud struktuuriüksuste lõikes (tuh kr) 150Lisa 8.4. Kapitalieelarve (tuh kr) 152Lisa 8.5. Rektori reservfond (tuh kr) 154Lisa 8.6. Eelarvevälised vahendid (tuh kr) 155Lisa 8.7. Tartu Ülikooli eelarve täitmine 2001-2005 (tuh kr) 157
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
9
1. EESSÕNA
2005. aasta oli Tartu Ülikoolile stabiilse ja sihikindla aren-gu aasta. Ülikool liikus arengukavas seatud eesmärkide suunas, olles Eesti rahvusülikoolina ühtlasi rahvusvaheli-selt hinnatud teadusülikool.
2005. aastal toimus uute üliõpilaste vastuvõtt valda-valt lävendipõhiselt ning analüüs kinnitas, et lävendipõ-hine vastuvõtusüsteem tõi meile õppima parimad güm-naasiumilõpetajad.
2005. aastal õppis ülikoolis üle 18 200 üliõpilase, neist enam kui 500 olid välisüliõpilased. Kõrghariduse esimese astme lõpetajaid oli 2262. Kasvav välistudengite arv näitab ülikooli maine ja tuntuse järjepidevat kasvu nii Euroopas kui ka ka kaugemal.
2005. aastal kaitsti Tartu Ülikoolis 73 doktoritööd, peale selle kaitses kaks ülikooli doktoranti väitekirja välisülikoolis.
Suurenes ka akadeemiliste töötajate osakaal ning doktorikraadiga akadeemiliste töötajate arv. Täiskoor-musega töötavatel õppejõududel ja teadustöötajatel on teaduskraad 90%-l, sh doktorikraad 62%-l. Professoreid töötas ülikoolis kokku 161.
Edukalt käivitus Euroopa Liidu tõukefondide raken-damine ülikooli teenistusse. Ainuüksi ühes taotlusvoorus osutus TÜ põhitaotlejana esitatud 15 taotlusest edukaks 8. Peale selle osalesime partnerina 5 projektis, millest 3 said positiivse rahastamisotsuse.
TÜ koordineerimisel loodi 6 doktorikooli: keeletea-duse ja -tehnoloogia, majandusteaduse, materjaliteaduse ja materjalide tehnoloogia, ökoloogia ja keskkonnatea-duste, käitumis- ja terviseteaduste ning biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikool. Kahes doktorikoolis (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning kasvatusteaduste doktorikool) osaleme partnerina.
TÜ osakaal Eesti teaduse väljundis oli möödunud aastal ligi 50%, mis võimaldas alustada 10 uue teadus-teemaga ning tuua ülikooli võimekaid teadlasi välismaalt ja Eesti teadusasutustest. Teadusülikoolile kohaselt näita-vad ka ülikooli teadustegevuse tulud järjekindlat kasvu.
Meie teadustöö kvaliteedi kinnituseks sõlmis ülikool koostööleppe maailma suurima arvuti- ja TV-kuvarite tootjaga Samsung SDI, et täiustada ja uurida plasmatele-rite ja ekraanimaterjalide omadusi.
Ülikool on alustanud teadus- ja tehnoloogialinnaku väljaarendamist Maarjamõisa väljale – augustis avasime tehnoloogiainstituudi renoveeritud hoone ning alanud on keemiahoone projekteerimistööd. 2005. aastal alga-tatud ülikooli ajaloolise hoonestu programmile looda-me tuult tiibadesse saada juba alanud 2006. aastal, et kogu Eesti kultuuri ja ajaloo hinnalised sümbolid, eeskätt ülikooli peahoone, saaksid väärikalt korrastatud.
Suvel ühines Tartu Ülikooliga Viljandi Kultuuriakadee-mia, mille tulemusena on rikastunud Eesti akadeemiline elu, sest Tartu Ülikool Eesti rahvusülikoolina ning Viljan-di Kultuuriakadeemia eri rahvuskultuuri valdkondade edendajana täiendavad ja ühtlustavad teineteist.
Oleme seadnud endale eesmärgi kuuluda 100 Eu-roopa parima ülikooli hulka ja sinnapoole me ka liigume – selleks annavad lootust viimase 10 aastaga kahekordis-tunud teadusväljund, suured kvaliteedinõuded ja orien-teeritus tulemuslikkusele.
Tartu Ülikooli pingutused pole jäänud märkamata ka meist kaugemal. Peale selle, et ülikool osaleb Euroo-pa Ülikoolide Assotsiatsiooni juhatuse töös, kutsuti ka ülikooli teadusprorektor professor Ain Heinaru Euroo-pa mainekaid teadusülikoole ühendava Coimbra grupi juhatuse liikmeks.
Aasta lõpus toimunud ülikooli arengukoosolekul leidsime kinnitust sellele, et enamik meie arengukavas püstitatud eesmärke ja ülesandeid on reaalsed ning mõ-ned lausa käegakatsutavad. Jätkugu meil tahet ja jõudu tugeva teadusülikoolina edasiste kõrgete sihtide sead-misel!
Jaak AaviksooTartu Ülikooli rektor, professor
Eess
õna
10
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5 Tabel 1.1. Tartu Ülikooli üldandmed 2000–2005.
2005 2004 2003 2002 2001 2000
1 TÖÖTAJATE ARV 3200 2941 2860 2828 2961 2922
2 sh akadeemiline personal 1506 1368 1292 1237 1234 1163
3 neist (korralised) professorid 139 131 125 122 125 122
4 Teadus- ja kutsekraadiga töötajad 1452 1345 1268 1185 1105 996
5 sh doktorid + kandidaadid 852 820 767 724 704 655
6 magistrid 600 525 501 461 410 341
7 ÜLIÕPILASED* 18267 17356 17036 17139 15546 14138
8 sh välisüliõpilased 287 266 272 268 258 266
9 Päevane õpe 12881 12505 12443 12675 11746 11227
10 sh kõrghariduse esimene aste 9662 9844 9866 10110 9276 8858
11 magistriõpe 2104 1582 1524 1387 1200 1056
12 õpetajakoolituse kutseaasta 101 136 144 149 183 191
13 interniõpe 1 4 8 94 115 110
14 residendiõpe 1 29 88 195 299 395
15 doktoriõpe 1012 910 813 740 673 617
16 Avatud ülikool 5386 4851 4593 4464 3800 2911
17 sh kõrghariduse esimene aste 4244 3813 3687 3586 3217 2499
18 magistriõpe 1100 986 856 819 544 405
19 õpetajakoolituse kutseaasta 42 51 49 58 39 7
20 doktoriõpe 1 1 1
21 Vabakuulajad 3 7 11 28 29 34
22 Väliskülalisüliõpilased** 300 162 205 195 186 155
23 Külalisüliõpilased Eestist** 582 498 445 326 247 109
24 Arst-residendid 470 415 311 176 89
25 Kaitstud doktoridissertatsioonid 73 79 67 47 50 52
26 Kaitstud magistritööd 368 357 333 313 240 196
27 KOONDEELARVE, tuh kr 966 253,9 845 656,3 768 922,0 706 756,3 635 564,2 529 163,0
28 TEADUSTEEMAD JA PROJEKTID 796 672 728 669 658 528
29 sh sihtfi nantseeritud teadusteemad 111 126 122 98 101 88
30 ETF-i grandid 320 332 326 333 301 279
31 Korraldatud konverentsid 367 324 339 315 280 205
32 Ettekandeid 2999 2838 2747 2877 2602 2506
33 PUBLIKATSIOONID 2760 2833 3779 3337 3023 3310
34 sh ISI artiklid 495 490 460 414 441 411
35 muud teaduslikud artiklid 2265 2343 3319 2923 1500 1909
* v.a (välis)külalisüliõpilased, arst-residendid ja vabakuulajad** (välis)külalisüliõpilaste arv kalendriaasta jooksul
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
11
Tart
u Ü
likoo
li st
rukt
uur
ja o
rgan
isat
sioo
n
2. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON
Tartu Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik (registree-ritud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus re-gistris 27.02.2003, reg kood 74001073), kes tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, Tartu Ülikooli seaduse, üli-kooliseaduse, oma põhikirja ja teiste õigusaktide alusel.
TÜ kõrgeim otsustuskogu on 46-liikmeline ülikooli nõukogu. Nõukogu koosseisu kuuluvad ex offi cio rektor, prorektorid, dekaanid, akadeemiline sekretär, raamatu-kogu, füüsika instituudi, tehnoloogiainstituudi, õigusins-tituudi, Pärnu kolledži ja Narva kolledži direktor ning üliõpilasesinduse esimees. Peale nende kuuluvad nõu-kokku teaduskondade ja üliõpilaskonna valitud esindajad. Filosoofi a-, arsti- ja sotsiaalteaduskonnal on nõukogus kaks esindajat, ülejäänud teaduskondadel üks esindaja. Üliõpilaskonna valitud esindajaid on nõukogus kaheksa.
Nõukogu moodustab küsimuste ettevalmistamiseks ja ettepanekute tegemiseks alalised komisjonid – aka-deemilise komisjoni, eelarvekomisjoni, teadus- ja aren-duskomisjoni ning õppekomisjoni. Akadeemilise komis-joni esimees on rektor, teiste komisjonide esimeesteks on rektori nimetamisel üks prorektoritest. TÜ nõukogu liikmed ja nõukogu alaliste komisjonide koosseis seisuga 31.12.2005 on toodud lisas 2.1.
Tartu Ülikooli juhib rektor, kelle valib ülikooli valimis-kogu viieks aastaks. Rektor teostab ülikoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu, vastutab ülikooli üldseisun-di ja arengu eest. Alates 1998. aastast juhib Tartu Ülikooli rektorina optika ja spektroskoopia professor, akadeemik Jaak Aaviksoo.
Tegevusvaldkondade juhtimiseks nimetab rektor ametisse prorektorid ja vastutusalade direktorid. 31. det-sembril 2005 kuulusid ülikooli juhtkonda peale rektori õppeprorektor, praktilise usuteaduse professor Tõnu Lehtsaar ; teadusprorektor, geneetika professor Ain Heinaru; prorektor, kunstiajaloo professor Jaak Kangia-laski; administratsioonidirektor Mihkel Pärnoja; fi nants-
direktor Taimo Saan; haldusdirektor Riho Illak ja akadee-miline sekretär Ivar-Igor Saarniit.
Ülikooli operatiivseks juhtimiseks moodustab rektor käskkirjaga ülikooli valitsuse, mille koosseisu kuuluvad prorektorid, kõikide teaduskondade dekaanid ja üli-õpilasomavalitsuse esindaja. Ülikooli valitsuse istungitel osalevad sõnaõigusega vastutusalade direktorid. Tartu Ülikooli valitsuse koosseis seisuga 31.12.2005 on too-dud lisas 2.2.
Nõuandvaks koguks, mis seob ülikooli ja ühiskonda, on Tartu Ülikooli kuratoorium. Vabariigi Valitsus nimetas kuratooriumi viimase koosseisu 30. aprillil 2004. aastal. Esimesel istungil valis kuratoorium oma esimeheks van-deadvokaat Jüri Raidla. Kuratooriumi liikmete nimekiri seisuga 31.12.2005 on toodud lisas 2.3.
TÜ juhtimisstruktuuri skeem seisuga 31.12.2005 on toodud joonisel 2.1. Lisas 2.4. on struktuuriüksuste loe-telu.
Ülikooli akadeemilise struktuuri moodustavad tea-duskonnad, nende koosseisus olevad allüksused ja üli-kooli asutused. 2005. aasta lõpu seisuga on ülikoolis üksteist teaduskonda. Teaduskondade koosseisus võivad olla osakonnad, instituudid või teised struktuuriüksu-sed vastavalt teaduskonna põhimäärusele. Teaduskonna tööd juhib dekaan. Teaduskonna kõrgeim otsustuskogu on teaduskonna nõukogu. Teaduskondade (osakonda-de) ja ülikoolis tegutsevate muude nõukogude nimekiri seisuga 31.12.2005 on toodud lisas 2.5.
Ülikooli asutus on ülikooli akadeemilise või haldus- ja tugistruktuuri koosseisu kuuluv iseseisvaid ülesandeid täitev üksus, millele ülikooli nõukogu on tema põhikirja-ga delegeerinud juriidilise isiku või muud õigused. Aru-andeaasta lõpul oli ülikoolis 15 asutust, neist 4 teadus- ja arendusasutust (Eesti mereinstituut, füüsika instituut, raamatukogu ja tehnoloogiainstituut) ning 7 kolledžit (Euroopa, Narva, Pärnu ja Türi kolledž, Viljandi kultuu-riakadeemia, õigusinstituut, õpetajate seminar).
Ülikooli haldus- ja tugistruktuuri allüksused tegut-sevad rektori käskkirjaga kinnitatud struktuuriüksuste
12
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Ta
rtu
Ülik
ooli
stru
ktuu
r ja
org
anis
atsi
oon
kirjeldustes määratud eesmärgil ja ülesannete täitmiseks neile antud õiguste piires. Allüksuste juhatajad anna-vad aru prorektorile või vastutusala direktorile. Seisuga 31.12.2005 oli ülikooli haldus- ja tugistruktuuris 10 osa-konda, sh rektoraat ja üks büroo. Rektoraati käsitatakse siinjuures ülikooli juhtorganina.
Olulisemaks struktuurimuudatuseks oli aruandeaas-tal Viljandi Kultuuriakadeemia ühinemine Tartu Ülikooli-ga. Tartu Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel 26.08.2005 sõlmitud lepingu alusel jõustus üli-kooli asutuse TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia asutami-ne, mille kohta oli ülikooli nõukogu otsuse teinud juba 27.05.2005.
Ülikoolis loodi 2006. aastal kaks interdistsiplinaarset üksust. Majandusteaduskonna juurde loodi ettevõtlus-keskus, mis toetab ja korraldab ülikoolis ettevõtlusega seotud uurimis-, õppe-, arendus- ja nõustamistegevust ning organiseerib koostööd mitmesuguste institutsioo-nide ning Eesti ja välismaiste spetsialistidega.
Teise interdistsiplinaarse üksuse, sotsiaalteaduskonna juurde loodud kultuuri- ja kommunikatsiooniteaduste keskuse eesmärk on ühiskonna arengust tingitud vaja-dus ühendada tervikuks humanitaar- ja sotsiaalteadused ning koondada komplekssete süvauuringute läbiviimi-seks kultuuri- ja kommunikatsiooniuurijate paremik.
Ülikooli nõukogu võttis vastu määruse, mille ko-haselt alustas alates 01.01.2006 haridusteaduskonna koosseisus tegevust haridusuuringute keskus. Keskuse eesmärk on koondada vastavad uurimisprojektid ühte teaduskonda.
Finantsraskuste tõttu lõpetas biomeditsiinitehnika teadus- ja koolituskeskus tegevuse ülikooli asutusena. Funktsioon läks üle eksperimentaalfüüsika ja tehnoloo-gia instituudile.
Alates 01.01.2005 ühendati õppeprorektori vastu-tusala koosseisus olevad õppe- ja üliõpilasosakond ning kaugkoolituskeskus õppe- ja üliõpilasosakonnaks.
Ülikooli struktuuri muudatused aruandeaastal on kokkuvõtvalt lisas 2.6.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
13
Tart
u Ü
likoo
li st
rukt
uur
ja o
rgan
isat
sioo
n
* interdistsiplinaarne üksus
Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsoon seisuga 31. detsember 2005
Joonis 2.1. Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsoon.
USU-TEADUSKOND
ÕIGUS-TEADUSKOND
ARSTI-TEADUSKOND
FILOSOOFIA-TEADUSKOND
BIOLOOGIA-GEOGRAAFIA-TEADUSKOND
FÜÜSIKA-KEEMIA-
TEADUSKOND
HARIDUS-TEADUSKOND
KEHA-KULTUURI-
TEADUSKOND
MAJANDUS-TEADUSKOND
MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND
SOTSIAAL-TEADUSKOND
Dekaan profRiho Altnurme
8 õppetooli 2 instituuti13 õppetooli
9 instituuti18 kliinikut
3 keskust, sh 2*vivaarium
45 õppetooli
7 osakonda11 keskust, sh 10*
29 õppetooli
5 instituuti2 keskust 1*23 õppetooli
2 osakonda7 instituuti1 asutus
21 õppetooli
2 osakonda2 keskust1 asutus
7 õppetooli
2 instituuti6 õppetooli
3 instituuti1 keskus*
12 õppetooli
4 instituuti17 õppetooli
6 osakonda4 keskust*
andmearhiiv*15 õppetooli
17 töötajat
31 töötajat 27 töötajat 301 töötajat 384 töötajat 516 töötajat 51 töötajat 14 töötajat
56 töötajat 475 töötajat 313 töötajat 266 töötajat 232 töötajat 99 töötajat 61 töötajat 95 töötajat 113 töötajat 149 töötajat
Dekaan profKalle Merusk
Dekaan profToomas Asser
Dekaan profBirute Klaas
Dekaan profTõnu Meidla
Dekaan profPeeter Burk
Asutajadekaanprof Toomas Tenno
Dekaan profVahur Ööpik
Dekaan profToomas Haldma
Dekaan profMati Kilp
Dekaan profVello Andres Pettai
ADMINIST-RATSIOONI-DIREKTOR
FINANTS-DIREKTOR
HALDUS-DIREKTOR
ÕPPE-PROREKTOR
Mihkel Pärnoja Taimo Saan Riho Illakprof
Tõnu Lehtsaar
üldosakond,personaliosakond
rahandus-osakond
haldus-driektori büroo,haldusosakond,botaanikaaed,infotehnoloogia
osakond
TEADUS-PROREKTOR
prof Ain Heinaru
teadus- ja arendusosakond,
välissuhete osakond,Eesti mereinstituut,
füüsika instituut,tehnoloogiainstituut,
raamatukogu
PROREKTOR
prof Jaak Kangilaski
Tartu Ülikooli Muuseumid
REKTORIOTSEALLUVUS
prof Jaak Aaviksoo
rektoraat
ÜLIKOOLI NÕUKOGUesimees prof Jaak Aaviksoo
45 liiget
REKTORprof Jaak Aaviksoo
KURATOORIUM
REKTORAATrektor, prorektorid,
vastutusala direktorid ja akadeemiline sekretär
VALITSUSrektor, prorektorid,
dekaanid ja üliõpilaskonna esindaja
14
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
ikm
esko
nd
3. LIIKMESKOND
Ülikooli personal kasvas 2005. aastal 259 töötaja võr-ra, aasta lõpu seisuga oli töötajaid 3200. Töötajaskonna arvu kasvu mõjutasid peamiselt Viljandi Kultuuriakadee-mia liitumine Tartu Ülikooliga ning doktorantide tööle-asumine doktorikoolidesse erakorralise teaduri ameti-kohale. Jätkus akadeemiliste töötajate osakaalu kasv ning doktorikraadiga akadeemiliste töötajate arvu suurene-mine. Täiskoormusega töötavatel õppejõududel ja tea-dustöötajatel on kraad 89,6%-l, sh doktorikraad 61,9%-l (välja arvatud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia). Ülikooli akadeemilise personali keskmine vanus on vähenenud. Vastav näitaja – 43,6 aastat – on viimaste aastate ma-dalaim. Peamiselt aitab nimetatud suundumust selgitada uute teaduri ja spetsialisti taseme mitteakadeemiliste ametikohtade loomine. Ülikoolis töötas 2005. aasta lõpu seisuga 923 õppejõudu ning õppis 18 267 üliõpilast, mis annab vastavaks suhtarvuks 1:19,8.
Tartu Ülikooli arengukava aastani 2008 näeb muuhul-gas ette oma liikmeskonna diferentseerumist – välisüli-õpilaste arvu kasvu ning täiendusõppes ja uutes õppevor-mides uute sihtrühmade kaasamist. Väliskülalisüliõpilaste arvus võib aruandeaasta sügissemestril täheldada tõusu, mis on tingitud eelkõige Erasmuse programmi laienemi-sest. Tasemeõppe välisüliõpilaste osas on sarnaselt eelmi-se aruandlusaastaga suurenenud välisdoktorantide arv. Olulise hüppe on teinud täienduskoolituses osalejate ja e-kursustel õppijate arv. Täienduskoolituses kasvas õppi-jate arv võrreldes 2004. aastaga 2600 inimese võrra, ula-tudes ligi 15 000 õppijani, e-kursustel osalejate arv ulatus
2005. aasta lõpuks juba ligi 8500 õppijani.
3.1. Töötajad
Võrreldes 2004. aastaga on ülikooli töötajaskond suu-renenud 44 õppejõu, 94 teadustöötaja ja 121 mitteaka-deemilise töötaja võrra (vt joonis 3.1.). 2005. aasta lõpu seisuga oli ülikooli personali koguarvuks 3200 (lisa 3.1.).
Uutest mitteakadeemilistest töötajatest töötab 68 tea-duskonnavälistes asutustes ning 52 teaduskondades. Haldus- ja tugistruktuuri personali arv on kasvanud vaid ühe töötaja võrra. Jättes kõrvale ülikooliga liitunud Viljan-di Kultuuriakadeemia panuse töötajaskonna struktuuri muutusesse (+63 õppejõudu ja +68 mitteakadeemilist töötajat), võib nentida, et aasta jooksul kasvas märkimis-väärselt vaid teadurite ja teaduskonna administratiivtöö-tajate arv. Õppejõudude absoluutarvu kasv tulenes Vil-jandi Kultuuriakadeemia ühinemisest ülikooliga. Kui seda mitte arvestada, siis ülikooliga töölepingulistes suhetes olevate õppejõudude arv 2005. aastal hoopis vähenes. Teadustöötajate arvu kasvu selgitab doktorantide töö-leasumine doktorikoolidesse. Teaduskondade haldus-ja tugitöötajaskonna arvu suurenemise põhjuseks on eel-kõige europrojektide haldamisega kasvanud koormus.
Viimase viie aasta jooksul on akadeemiliste tööta-jate osakaal vähehaaval, ent püsivalt kasvanud (2001. a – 41,7%, 2005. a – 47,1%; kasv 5,4%; vt joonis 3.1.). Aka-deemilistel ja mitteakadeemilistel ametikohtadel tööta-jate arvu suhe oli ülikoolis 1:1,1.
Joonis 3.1. Töötajate arvu muutus 2001–2005.
Teaduskondades töötas 2005. aasta lõpus 58,6% (2004 – 60,1%) ülikooli personalist. Teaduskonnaväliste asutuste ning haldus- ja tugistruktuuri üksuste töötajate protsent oli vastavalt 27,9 (2004 – 25,3%) ning 13,5 (2004 – 14,6%; joonis 3.2.).
Ülikoolis oli aasta lõpu seisuga täidetud kokku 2754,9 ametikohta. Ülikooli töötajate keskmine töökoormus (0,86) on võrreldes 2004. aastaga pisut vähenenud (2004 – 0,89).
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
15
Liik
mes
kond
Joonis 3.2. Töötajate arvu jaotus teaduskondade, teaduskon-
naväliste asutuste ning haldus- ja tugistruktuuri töötajate vahel.
Üksteist teaduskonda olid personali koosseisu silmas pi-dades võrdlemisi eripalgelised (joonis 3.3.). Jätkuvalt oli teaduskondadest suurim 475 töötajaga arstiteaduskond (lisa 3.1.). Järgnesid fi losoofi ateaduskond 313 ning bio-loogia-geograafi ateaduskond 266 töötajaga. Kõige väik-semas (17 töötajat) – usuteaduskonnas – oli suhteliselt kõige rohkem õppejõude ja teadustöötajaid (88,2%). Väikese haldus- ja tugistruktuuriga paistsid silma veel kehakultuuri- (19,7%), fi losoofi a- (24,9%) ja matemaa-tika-informaatikateaduskond (27,4%). Kolmes suurimas teaduskonnas töötas 56,2%, kolmes väikseimas 7,1% teaduskondade personalist. 2005. aastal kasvas töötajate arv kõigis teaduskondades.
54%-l ülikooli akadeemilisest personalist on kõr-geimaks kraadiks doktorikraad, vähemalt magistrikraad on 85,2%-l (välja arvatud Viljandi kultuuriakadeemia; lisa 3.4.). Kraadiga töötajate arv on viimasel viiel aastal pidevalt suurenenud, seda nii õppejõudude ja teadus-töötajate kui ka mitteakadeemilise personali lõikes. Kõi-ge suurem on doktorikraadiga akadeemiliste töötajate protsent bioloogia-geograafi a- (75,3%), matemaatika-informaatika- (70,7%) ning füüsika-keemiateaduskonnas (66,7%), kõige vähem on doktorikraadiga õppejõude ja teadustöötajaid haridusteaduskonnas (16,1%); (joonis 3.4.). Haldus- ja tugistruktuuri töötajatel oli magistri- või doktorikraad 9%-l.
Akadeemilisest personalist töötas ülikoolis 2005. a lõpus enim teadureid (377, võrreldes 2004. aastaga +42; lisa 3.2. ja 3.3.). Arvukuselt järgmise grupi moodustasid lektorid ja vanemassistendid (303 +12). Assistente ja õpetajaid töötas ülikoolis 270 (+28), vanemteadureid (sh üks juhtivteadur) 206 (+52), dotsente 189 (-6), ning professoreid 161 (+10) (joonis 3.5.). Kõige rohkem professoreid töötas ülikoolis seisuga 31.12.2005 ülikooli suurimas, arstiteaduskonnas (30), professorite arvuku-selt järgmine oli bioloogia-geograafi ateaduskond (25). Kokku töötas ülikoolis 139 korralist, 21 erakorralist ning üks uurija-professor (lisa 3.2.).
Joonis 3.3. Töötajate jagunemine teaduskondades.
16
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
ikm
esko
nd
2005. aastal jätkus akadeemiliste töötajate keskmise va-nuse vähenemise tendents, aasta lõpus oli õppejõudude ja teadustöötajate keskmine vanus 43,6 aastat (lisa 3.6.). Teaduskondades oli akadeemiliste töötajate keskmine vanus suurim haridus- (45,1), füüsika-keemia- (45) ning arstiteaduskonnas (44,8). Keskmiselt kõige nooremad
olid õigus- (38,3) ja sotsiaalteaduskonna (40,9) õppe-jõud ning teadustöötajad. Akadeemilistel esmatasandi ametikohtadel oli ootuspäraselt suurem nooremate töötajate ning suuremat akadeemilist kvalifi katsiooni eeldavatel vanemate töötajate osakaal (joonis 3.6.).
Joonis 3.4. Teaduskondade akadeemilise personali magistri- ja doktorikraadid.
Joonis 3.5. Õppejõudude ja teadustöötajate arvu muutus 2003–2005.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
17
Liik
mes
kond
Joonis 3.6. Akadeemilise personali vanuseline jaotus ameti-
kohtade lõikes.
Ülikooli töötajatest oli seisuga 31.12.2005. aastal naisi 57,8% (2004 – 58,5%) ning mehi 42,2% (2004 – 41,5%; vt lisa 3.6.). Teaduskondade lõikes valitses suurim naiste arvuline ülekaal haridusteaduskonnas (78,8%), meeste suhtarv oli suurim füüsika-keemiateaduskonnas (65,1%). Kõige tasakaalustatum sooline jaotus oli bioloogia-geo-graafi a- ning õigusteaduskonnas (naisi vastavalt 48,5% ja 51,8%).
Üks olulisemaid 2005. aasta personalivaldkonna tegevusi oli palgapoliitika põhimõtete täpsustamine. Uuendatud palgasüsteem võimaldab palga määramisel senisest paremini arvestada töötaja tulemuslikkust ning loob tugevama aluse konkurentsivõimeliseks tasustami-seks. Keskmine palk tõusis ülikoolis 12%, muutuvpalga (tulemustasu jms) osakaal kasvas 12,5%-le. Tulemusjuh-timise ulatuslikum kasutuselevõtt toetab ülikooli aren-gukavas aastani 2008 püstitatud eesmärkide saavuta-mist. Alustati töötajate töö tulemuslikkuse süsteemse
hindamise rakendamisega, tulemusvestluste suurem ka-sutuselevõtt tagab struktuuriüksustes avatuse ja parema tagasiside. Ülikool on tööandjana senisest nähtavam ka rahvusvahelises mõõtmes, akadeemiliste ametikohtade konkursside väljakulutamine ülikooli ingliskeelsel veebi-lehel on kaasa toonud väliskandidaatide suurema huvi ülikoolis töötamise vastu.
Dekaani valimised toimusid 2005. aastal kahes tea-duskonnas. Majandusteaduskonna uueks dekaaniks valiti majandusarvestuse prof Toomas Haldma. Filosoofi atea-duskonna dekaaniks taas eesti keele (võõrkeelena) prof Birute Klaas. TÜ Raamatukogu uueks direktoriks valis üli-kooli nõukogu Martin Halliku, TÜ Muuseumide juhatuse esimeheks Reet Mägi ning TÜ Katsekoja direktoriks Kris-tina Virro. TÜ Pärnu Kolledži direktoriks taasvaliti Garri Raagmaa ning TÜ Botaanikaaia direktoriks Heiki Tamm. TÜ Õpetajate Seminari direktori kohusetäitjaks määrati Toomas Kink.
2005. a jooksul valis ülikooli nõukogu järgmised professorid: Margus Lember (sisehaiguste propedeu-tika), Helje Kaldaru (mikroökonoomika), Raul Eamets (makroökonoomika), Arvet Pedas (diferentsiaal- ja in-tegraalvõrrandid), Epp Lauk (ajakirjandus), Vello Andres Pettai (võrdlev poliitika), Andres Kulla (patoloogiline anatoomia), Alan Altraja (pulmonoloogia), Mati Erelt (eesti keel), Karl Pajusalu (eesti keele ajalugu ja murded), Margit Sutrop (praktiline fi losoofi a), Toomas Kivisild (evolutsiooniline bioloogia), Toomas Tammaru (erizoo-loogia), Tõnu Meidla (paleontoloogia), Joachim Sanden (Euroopa õigus), Jüri Saar (kriminoloogia), Mati Karelson (molekulaartehnoloogia) ja Tiina Kirss (eesti kirjandus). Vabade kunstide professori ametikohale kutsus rektor 2005. aastal Mati Undi (lisa 3.5.).
TÜ rektor prof Jaak Aaviksoo valiti ainsa Ida-Euroo-pa regiooni esindajana teist korda Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni juhatusse, teadusprorektor prof Ain Heinaru valiti Coimbra grupi juhatuse liikmeks. Skytte medaliga autasustati ülikooli arengule kaasaaitamise eest Andres Lipstokki. 2005. aastal nimetas ülikooli nõukogu viis audoktorit: Tema Pühaduse XIV dalai-laama Tenzin
18
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
ikm
esko
nd
Gyatso, ajaloodoktori Ants Viirese, Turu Ülikooli emeriit-professori ja TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaadi Ilmar Talve, Baseli Ülikooli professori Jürgen von Ungern-Sternbergi ja Newcastle upon Tyne’i Ülikooli professori Stephen John Proctori.
3.2. Üliõpilased
Tartu Ülikoolis oli üliõpilaste üldarv 2005. aastal 18 267 (vt lisa 3.7.). Arst-residendid ning külalisüliõpilased, kes on varasemate aastate aruannetes arvatud üliõpilas-te üldarvu sisse, on käesolevas aruandes toodud välja eraldi. Üliõpilaste arvu kasvu tingis eelkõige Viljandi Kul-tuuriakadeemia ühinemine Tartu Ülikooliga 26. augustil 2005, kui üle 700 rakenduskõrgharidusõppe üliõpilase jätkas ja alustas õpinguid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuu-riakadeemias. Oma osa üliõpilaste üldarvu tõusul on lävendipõhisel vastuvõtul (vt punkt 4.1.) ning asjaolul, et vastuvõtt toimus nii teadus- kui kutsemagistriõppekava-dele ning uutele 3+2 magistriõppekavadele. Joonis 3.7. (vt ka lisa 3.8.3.) iseloomustab üliõpilaste arvu muutu-mist aastate lõikes kõikidel kõrgharidusastmetel kokku1.
1Kõrghariduse esimene aste hõlmab diplomi-, rakenduskõrgharidus- ja ba-kalaureuseõpet ning integreeritud bakalaureuse- ja magistritaseme õppekavu (arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõpe, klassiõpetaja ja muusikaõpetaja koolitus). Kõrgemate õppeastmetena järgnevad magistri- ja doktoriõpe. Peale erialase et-tevalmistuse toimub ettevalmistus õpetaja, üld- ja eriarsti kutse saamiseks.
Joonis 3.7. Üliõpilaste üldarvu muutus aastate lõikes (v.a kü-
lalisüliõpilased ja arst-residendid).
Avatud ülikooli üliõpilased moodustasid 2005. aastal 29,5% üliõpilaste üldarvust. Kõrghariduse esimese ast-me üliõpilaste arvust moodustasid avatud ülikooli üli-õpilased 2005. aastal 30,5%. Suurima osa kõrghariduse esimese astme õppe üliõpilaste arvust moodustavad
Pärnu ja Türi kolledži avatud ülikooli üliõpilased (vasta-valt 70,2% ja 59,4%). Viljandi kultuuriakadeemias õpib 42,5% üliõpilastest avatud ülikoolis. Teaduskondadest on suurima avatud ülikooli üliõpilaste osakaaluga haridus-teaduskond (52%).
Tabel 3.8. Avatud ülikooli üliõpilaste arvu muutus õppeastmeti 2000–2005.
Õppeaste 2005 2004 2003 2002 2001 2000
Kõrghariduse esimese astme õpe 4244 3813 3687 3586 3217 2499
Õpetajakoolituse aasta 42 51 49 58 39 7
Magistriõpe 1100 986 856 819 544 405
Doktoriõpe - 1 1 1 - -
Kokku 5386 4851 4593 4464 3800 2911
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
19
Liik
mes
kond
Üliõpilaste üldarvus sisaldub nii riikliku koolitustelli-muse täitmiseks moodustatud (riigieelarvelistele) õppe-kohtadele immatrikuleeritud üliõpilaste arv kui ka riikliku koolitustellimuse välistele (st teiste juriidiliste või füüsilis-te isikute poolt tasutud ehk riigieelarvevälistele) õppe-kohtadele immatrikuleeritud üliõpilaste arv (joonis 3.9.).
Õppejõudude arv ühe üliõpilase kohta (lisa 3.12.) on võrreldes 2004. aastaga (23,2 üliõpilast õppejõu kohta) pisut langenud (22,9).
3.3. Üliõpilasvahetus
Euroopa Liidu Socratese ja Erasmuse kõrgharidus-programmi raames sõlmisid Tartu Ülikooli allüksused 2004/2005. õppeaastaks 225 üliõpilaste ja õppejõudu-de vahetuse lepingut ning 2005/2006. õppeaastaks 270 lepingut partnerülikoolidega üle kogu Euroopa. Uute partneritena on lisandunud koostöölepingud Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi kõrgkoolidega.
Joonis 3.9. Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud (RE) ja riigieelarvevälised (REV) õppekohad.
Joonis 3.10. Vahetusüliõpilased 1996/1997. õa – 2005/2006. õa sügissemestril.
20
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
ikm
esko
nd
2005. aasta kevadsemestril õppis Erasmuse prog-rammi raames partnerülikoolides 89 TÜ üliõpilast, TÜ võttis vastu 39 erasmuslast. Aruandeaasta sügissemestril tõusis vahetusüliõpilaste arv märgatavalt, septembrist alustas ülikoolis õpinguid 74 Erasmuse programmi üli-õpilast. Võimalust välisülikoolides õppida kasutas 135 meie üliõpilast, asudes õppima kas sügissemestriks või terveks õppeaastaks 2005/2006.
Erasmuse programmi vahetusüliõpilaste stipendium oli 4500 krooni, lisaks ühekordne sõidutoetus olenevalt maa sihtkohast vahemikus 2000–10 000 krooni.
Aruandeaasta sügis- ja kevadsemestril osales välisva-hetuses kokku 65 õppejõudu, eelmisel aastal oli vastav arv 21.
Välisüliõpilaste üldarvus võib aruandeaasta sügisse-mestril täheldada suurenemist (joonis 3.10.). Suurene-mine on tingitud eelkõige Erasmuse programmi jõudsast laienemisest (joonis 3.11., lisa 3.10.), mis on kaasa too-nud uusi partnerülikoole ja rohkem vahetusüliõpilasi. Ta-semeõppe välisüliõpilaste osas on sarnaselt eelmise aru-andeaastaga suurenenud välisdoktorantide arv (2004. a – 23, 2005. a – 37). Bakalaureuse- ja magistriõppes püsis välisüliõpilaste arv muutumatuna (lisa 3.11.). 2004/2005. õppeaasta välisüliõpilaste (nii tasemeõppe kui külalisüli-õpilaste) üldarv oli 505 (2003/2004. a – 428).
Joonis 3.11. Välis(külalis)üliõpilaste üldarv 1988/1989. õa – 2005/2006. õa sügissemestril.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
21
Õpp
etöö
4. ÕPPETÖÖ
Ülikooli arengukavas on õppevaldkonna peamised te-gevussuunad õppetöö kvaliteedi tagamine, doktoriõppe tõhusamaks muutmine ning rahvusvahelistumine. Neist eesmärkidest tulenevalt pöörati 2005. aastal erilist tä-helepanu õppekavaarendusele, programmipõhise õppe käivitamisele ning võõrkeelsete õppekavade ettevalmis-
tamisele.
4.1. Üliõpilaste vastuvõtt
4.1.1. Kõrghariduse esimene aste päevaõppe vormis Tartu Ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõp-pesse asus õppima rohkem ja paremate sisseastumistu-lemustega üliõpilasi kui 2004. aastal. Riikliku koolitustelli-muse lepingu alusel plaanitust enam võeti üliõpilasi vastu fi losoofi a-, füüsika-keemia-, matemaatika-informaatika- ja majandusteaduskonda ning Narva kolledžisse. Võr-reldes 2004. aastaga paranesid sisseastumiseks vajalike eksamite keskmised punktisummad 2005. aastal enami-kes teaduskondades ja kolledžites, sealjuures ülikoolis tervikuna 3,9% võrra.
4.1.1.1. Avaldused
Bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe päevaõppe esimesele astmele riigieelarvelistele kohtadele kandi-deerimiseks esitati 2005. aastal 2909 avaldust. Riigieel-arvevälistele õppekohtadele kandideerimiseks esitati 1867 avaldust. Kuna 2005. aastal sai üliõpilaskandidaat varasema kahe avalduse asemel esitada ainult ühe, siis kahanes eelmise aastaga võrreldes esitatavate avaldus-te arv (2004. a esitati riigieelarvelistele kohtadele 7757 ning riigieelarvevälistele kohtadele 2514 avaldust).
Kõrghariduse esimesele astmele riigieelarvelistele
kohtadele immatrikuleeritute arv oli augusti keskel 1933. Eelmisel aastal jäi riigieelarvelistele õppekohtadele vastu-võtu arvuks 1656. Kui varasematel aastatel on vastuvõetu-te arv suurenenud ligikaudu 6% aastas, siis tänavu tõusis immatrikuleeritute esialgne arv tänu lävendipõhisele vastuvõtule 14% võrra. Kuna 2005. aastal ei olnud aga vastuvõetutel kohustust ülikooli oma õppima tulekust teavitada, immatrikuleeriti üliõpilasteks ka inimesi, kes tegelikult õppima ei asunud või loobusid oma õppe-kohast õpingute alguses. Detsembri lõpu seisuga õppis kõrghariduse esimesel astmel päevaõppe vormis 1492 üliõpilast. Esimesele aastale vastuvõetute lõpliku arvu väljaselgitamiseks tuleks sellele liita veel 100 üliõpilast, kes võeti 2005. aasta suvel vastu Viljandi kultuuriakadee-miasse. Seega proportsionaalselt eelmise aastaga võrrel-des jäi riigieelarvelistel õppekohtadel õppivate esimese aasta üliõpilaste arv samaks.
4.1.1.2. Vastuvõtt eritingimustel
Eritingimustel üleriigilistel õpilasolümpiaadidel häid tu-lemusi näidanuid või rahvusvahelisel olümpiaadil osale-nuid võeti Tartu Ülikooli vastu kokku 22 peaaegu kõigis-se teaduskondadesse. Kõigist olümpiaadidel osalenutest astus eritingimustel õppima Tartu Ülikooli 60%. Silma-paistvate sporditulemuste põhjal immatrikuleeriti Tartu
Ülikooli fi nantseeritavatele õppekohtadele 5 üliõpilast.
4.1.1.3. Lävendipõhine vastuvõtt
Vastuvõtulävend on õppima asumiseks vajalik mini-maalne punktisumma sajast võimalikust punktist, mis on määratud eraldi riigieelarvelistele ja riigieelarvevälistele õppekohtadele. Kõrghariduse esimesse astmesse vastu-võtul rakendati lävendit kõigis teaduskondades ja kol-ledžites peale arsti- ja bioloogia-geograafi ateaduskonna, kus vastuvõtt toimus kindlale arvule õppekohtadele pa-remusjärjestuse alusel.
22
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Õ
ppet
öö
Ülikoolis tervikuna on immatrikuleeritute riigieksa-mite tulemused võrreldes eelmise aastaga paranenud. Kõigis sisseastumisel sagedamini arvesse minevates ai-netes (v.a matemaatika, mille tulemus on sisuliselt sama, mis eelmisel aastal) on riigieksamite tulemused 2005. aastal paremad kui 2004. aastal. Nõrgemad on vaid prantsuse ja vene keele ning geograafi a riigieksamite tulemused.
Teaduskondadest/kolledžitest on tulemused võrrel-des eelmise aastaga enim paranenud arsti-, füüsika-kee-mia-, majandus- ja matemaatika-informaatikateaduskon-nas, Narva kolledžis, Pärnu kolledžis ja õigusinstituudis. Mujal on olnud nii tõuse kui ka langusi, kõige ebastabiil-semad on tulemused haridusteaduskonnas.
Lävendipõhine vastuvõtt, kus pole enam vaja mää-rata esimest ja teist eelistust, toob selgemalt välja kan-didaatide tegeliku huvi. Arvestades seda, et 2005. aasta lävendid olid kinnitatud eelmiste aastate vastuvõttude tulemusi arvesse võttes ning kõigis teaduskondades (v.a haridusteaduskond ja Türi kolledž) olid need eel-misest aastast kõrgemad, näitab vastuvõtt humanitaaria, matemaatika, infotehnoloogia ja majandusteaduse suurt ning haridusteaduse väikest populaarsust üliõpilas-kandidaatide seas.
Tartu Ülikooli riigieelarvelisele õppekohale vas-tuvõtuks õppekavati kehtestatud lävend oli kõige kõr-gem fi losoofi ateaduskonnas inglise keele ja kirjanduse õppekaval (93,0) ja madalaim Türi kolledžis (60,0), üli-kooli keskmine lävend oli 75,6. Õppekohtade arvu üle-tas vastuvõtt oluliselt fi losoofi ateaduskonnas (ennekõike fi losoofi a, romanistika (hispaania keel) ja vene fi loloogia õppekavadel), füüsika-keemiateaduskonnas (ennekõike keskkonnatehnoloogia), matemaatika-informaatikatea-duskonnas (ennekõike infotehnoloogia ja matemaatiline statistika), majandusteaduskonnas ning mõnedel vene kooli lõpetajatele suunatud õppekavadel Narva kolled-žis. Vähem üliõpilasi, kui oli eraldatud riigieelarvelisi õp-pekohti, võeti vastu usu- ja haridusteaduskonnas, Pärnu kolledžis ja õigusinstituudis.
Riigieelarvevälistele õppekohtadele saamiseks
kehtestatud minimaalne lävend oli 50. Kõige suurem arv üliõpilasi immatrikuleeriti õigusteaduskonda (119), ma-jandusteaduskonda (112) ja õigusinstituuti (110). Suur hulk üliõpilasi (77) asus õppima tasulisel õppekohal ing-lise keelt ja kirjandust, hoolimata sellest, et vastuvõtuks kehtestatud lävend oli kõrgem (75,0) kui paljudel teistel õppekavadel. Hoolimata madalast lävendist asus vähe üliõpilasi õppima tasulistel õppekohtadel füüsika-kee-miateaduskonnas, Türi kolledžis ja mõnel erialal fi losoo-fi ateaduskonnas.
4.1.1.4. Üliõpilaskandidaatide päritolu regiooniti
Tartu Ülikooli kandideeris ja immatrikuleeriti üliõpilasi kõrghariduse esimesse astmesse kõigist Eesti maakon-dadest (lisa 3.9.). Nagu ka varasematel aastatel laekus kõige suurem arv avaldusi Harjumaalt (25%) ja Tartu-maalt (24%). Võrreldes eelmise aastaga oli kandideeri-jaid rohkem Põlvamaalt ja Harjumaalt (sh Tallinnast) ning Ida-Virumaalt (vt joonis 4.1.).
4.1.2. Kõrghariduse esimene aste avatud ülikooli õppevormis
2005. aastal esitati kõrghariduse esimesele astmele kandi-deerimiseks 1471 avaldust, 2004. aastal oli see arv 1501. Riigieelarvelistele ja riigieelarvevälistele õppekohtadele kokku immatrikuleeriti 818 üliõpilast, eelmise aastaga võrreldes 26 võrra vähem. Riigieelarvelisi õppekohti oli 83, esitati 314 avaldust. Seoses riikliku koolitustellimuse õppekohtade vähenemisega kõrghariduse esimesel ast-mel, on tõusnud ka keskmine konkurss riigieelarvelistele õppekohtadele. Keskmine konkurss 2005. aastal oli 3,8; 2004. aastal vastavalt 2,3 inimest kohale. Riigieelarve-välistele õppekohtadele esitati 1157 avaldust (2005. a – 1234 avaldust) ja immatrikuleeriti 735 üliõpilast.
Populaarsete õppekavade konkursid püsivad aasta aastalt enam-vähem samal tasemel: koolieelse lasteasu-
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
23
Õpp
etöö
tuse õpetaja (konkurss Tartus 5,2 ning Narvas 4,3), klas-siõpetaja (konkurss 3,6), inglise keel ja kirjandus (kon-kurss 3,9). Esmakordselt olid riikliku koolitustellimuse kohad ka rakenduskõrgharidusõppes Pärnu kolledžis sotsiaaltöö korralduse (5 kohta, konkurss 7,0) ning tu-rismi- ja hotelliettevõtluse (3 kohta, konkurss 16,3) õp-pekavadel.
Populaarseim tasuline õppekava olid õigusteadus õi-gusinstituudis (173 avaldust). Populaarsuselt järgmised turismi- ja hotelliettevõtlus, õigusteadus õigusteadus-konnas, majandusteadus, psühholoogia ning inglise keel ja kirjandus.
4.1.3. Kõrghariduse teine aste päevaõppe vormis
Magistriõppesse võeti tänavu esmakordselt vastu üliõpi-lasi uutele (3+2) õppekavadele ning toimus viimast korda vastuvõtt teadus- ja kutsemagistriõppesse. Uute magistri-õppekavade arvel kasvas vastuvõetute koguarv ligi 10%.
Magistriõppe uute õppekavade riigieelarveliste-le õppekohtadele esitati 892 avaldust, neist 634 võe-ti vastu üliõpilasteks. Osa õppekohti jäi täitmata usu-,
fi losoofi a-, haridus- ja matemaatikateaduskonnas. Sot-siaal-, majandus- ja õigusteaduskonnas ning õigusinsti-tuudis oli soovijaid enam kui riigieelarvelisi õppekohti. Riigieelarvevälistele õppekohtadele esitati 243 avaldust, vastu võeti 66 üliõpilast.
Teadus- ja kutsemagistriõppe riigieelarvelistele koh-tadele laekus 607 avaldust. Immatrikuleeriti 249 üliõpi-last. Populaarseim õppekava oli kirjalik tõlge, mida soovis õppida 50 üliõpilast. Bioloogia didaktikat soovis õppi-da 1 ja fi losoofi at ning molekulaartehnoloogiat vaid 2 üliõpilast. Suuremad konkursid olid sotsiaalteaduskon-nas (konkursid 3–9 inimest kohale), õigusinstituudis (konkurss 7,0), õigusteaduskonnas (konkurss 3,5), ja matemaatika-informaatikateaduskonnas (konkurss 2–3 inimest kohale) ning üksikutel õppekavadel teistes tea-duskondades (keskkonnatehnoloogia füüsika-keemia-teaduskonnas (konkurss 3,0), liikumis- ja sporditeadused kehakultuuriteaduskonnas (konkurss 4,5)). Keskmine konkurss ühele kohale oli 2,4 inimest. Riigieelarvevä-listele õppekohtadele esitati 187 avaldust ning õppima asus 118 üliõpilast. Riigieelarveväliste õppekohtade osas osutus populaarseimaks õppekavaks õigusteadus, õigus-instituudis õpetatavale õppekavale laekus 15 avaldust,
Joonis 4.1. Põhiõppe riiklikele õppekohtadele vastuvõetud 2000–2005.
24
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Õ
ppet
öö
õigusteaduskonda esitati 13 avaldust. Sama populaarne oli geenitehnoloogia tasuline magistriõpe 15 avaldusega. Peaaegu neljandiku magistriõppekavade puhul ei laeku-nud ühtki avaldust sooviga asuda õppima riigieelarvevä-lisele õppekohale.
Viimast aastat toimus vastuvõtt ka üheaastasele õpe-tajakoolituse kutseaastale. Riigitellimuse õppekohtade arv oli eelmisest aastast 14% võrra väiksem. Riigieelarvelistest õppekohtadest täideti 75%. Riigieelarvelistele kohtade-le laekus 74 avaldust ning immatrikuleeriti 44 üliõpilast. 2005. a ei immatrikuleeritud ühtegi üliõpilast õpetajakoo-lituse kutseaasta riigieelarvevälisele õppekohale.
4.1.4. Kõrghariduse teine aste avatud ülikooli õppevormis
Avatud ülikooli uude magistriõppesse kandideerimiseks esitati 60 riigieelarvelisele kohale 98 avaldust. Varasema-te aastatega võrreldes on avatud ülikooli magistriõppe-le eraldatud rohkem vahendeid, et luua õpetajatele ja koolijuhtidele kvalifi katsiooni tõstmise võimalusi. Riiklik koolitustellimus oli avatud ülikoolis kuuele õppekavale (neist neli töötavatele õpetajatele): ajaloo ja ühiskonna-õpetuse õpetaja, bioloogiaõpetaja, matemaatikaõpetaja, koolieelse lasteasutuse õpetaja Narva kolledžis, õendus-teadus ning ettevõtlus ja tehnoloogia juhtimine. Kõige rohkem avaldusi (33) laekus ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise õppekavale (konkurss 3,7), matemaatikaõpe-taja õppekaval jäi neli ning õendusteaduse õppekaval kaks õppekohta täitmata.
Riigieelarvevälistele õppekohtadele kandideerimi-seks esitati 308 avaldust, neist 214 soovijat võeti ülikooli vastu. Kõige populaarsemad olid majandusteaduskonna õppekavad, neile järgnesid õigusteadus õigusinstituudis, Euroopa õpingud, turismigeograafi a ja religiooniantro-poloogia.
Teadus- ja kutsemagistri õppekavadele kandidee-rimiseks esitati kokku 56 avaldust, immatrikuleeriti 23 üliõpilast. Koolikorralduse 17 riigieelarvelisele kohale
esitati 35 avaldust (konkurss 2,3). Germaani-romaani fi loloogiat soovis õppida 6 inimest. Vene ja slaavi fi lo-loogia, sotsiaaltöö ja sotsioloogia õppekavadele avaldusi ei esitatud.
4.1.5. Kõrghariduse kolmas aste
Doktoriõppe koolitustellimuse täitmiseks võeti 2005. aastal vastu 225 ning riigieelarvevälistele kohtadele 7 doktoranti, seega kokku 232 doktorikraadi taotlejat.
Kõige enam esitati avaldusi füüsika (24 avaldust), eesti ja soome-ugri keeleteaduse (23), arstiteaduse ja keemia (17), ajaloo (16) ning majandusteaduse (15) doktoriõppesse.
Kokku esitati 2005. a doktoriõppesse 284 kandidee-rimisavaldust. Suurim konkurss ühele õppekohale (RKT kohtade ja kandideerijate arvu suhe) oli pedagoogika erialale, kus ühele RKT kohale esitati 9 avaldust ning eesti ja soome-ugri keeleteaduse alale, kus kolmele RKT kohale 23 avaldust, seega konkurss 7,66. Üle kahe kan-didaadi ühele õppekohale oli ajaloo, õigusteaduse, usu-teaduse, geenitehnoloogia, füüsika, keemia, liikumis- ja sporditeaduste, matemaatika ning semiootika ja kultu-roloogia doktoriõppes.
Üliõpilaste vastuvõtuarvud on toodud lisades 4.4.–4.5.
4.2. Õppetöö maht, uued õppekavad
4.2.1. Õppetöö maht
Õppetöö mahu arvestamise aluseks on ainepunkt (AP), millele vastab 40 tundi ehk üks õppenädal üliõpilase tööd (auditoorne ja iseseisev töö ning teadmiste kont-roll).
Võrreldes 2003/2004. õppeaastaga suurenes õp-petöö maht 2004/2005. õppeaastal ligi viiendiku võrra (466 309 AP-lt 568 648 AP-le). Teaduskondadest/kol-
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
25
Õpp
etöö
ledžitest kasvas ainepunktide hulk eelmise õppeaastaga võrreldes kõige enam (43%) matemaatika-informaa-tikateaduskonnas. Ligi kolmandiku võrra kasvas antud ainepunktide hulk füüsika-keemia-, fi losoofi a-, õigus-, sotsiaal- ja kehakultuuriteaduskonnas ning Türi kolledžis.
Ainepunktidest 84% anti oma teaduskonna üliõpi-lastele. Oma teaduskonna keskseimad (90–100% oma teaduskonnale) on kolledžid (v.a Euroopa kolledž) ning arsti-, kehakultuuri- ja haridusteaduskond. Vastandiks on usu- ja matemaatika-informaatikateaduskond, kus oma teaduskonda tehtava õppetöö osakaal on kõige väiksem (vastavalt 59% ja 65%; vt joonis 4.2.).
Esimese astme päevaõppe riigieelarvelise õppekoha üliõpilane tegi 2004/2005. õppeaastal õppetööd kesk-miselt 35,9 ainepunkti mahus. Teaduskondadest/kolled-žitest on sama näitaja kõige kõrgem bioloogia-geograa-fi a- (42 AP), majandus- (40,9 AP), ja arstiteaduskonnas (40,8 AP) ning Türi kolledžis (40,2 AP). Õppejõud/tea-dur tegi kokku õppetööd keskmiselt 565,4 ainepunkti mahus, esimese astme õppes oma teaduskonnas/kolled-žis keskmiselt 473,3 ainepunkti.
Õppetöö maht ainepunktides on teaduskonniti/kol-ledžiti toodud lisades 4.1.–4.3.
4.2.2. Uued õppekavad 2005. aastal
2005. aastal oli õppekavade arendamise märksõnaks doktoriõpe. Aprillis võeti vastu kõikide doktoriõppe-kavade läbitöötamise ühtsed põhimõtted. Doktoriõp-pekavade avamisel, arendamisel ja õpieesmärkide sõ-nastamisel lähtuti ühiskonna vajadustest ja ülikooli ning väljastpoolt ülikooli kaasatud teaduspotentsiaali akadee-milisest suutlikkusest. Struktureeriti ümber doktoriõppe õpingute osa (40 AP), mis koosneb nüüd erialaainetest (24 AP), üleülikoolilistest valikainetest (8 AP), ülikoo-lis õpetamise praktikast (4 AP) ja vabaainetest (4 AP). Samuti loodi tingimused doktoriõppe teadustöö osa (120AP) sooritatuse määramiseks. Arendustöö tulemu-sena võeti oktoobrikuus Tartu Ülikooli nõukogus vastu 35 uut doktoriõppekava.
Lisaks uutele doktoriõppekavadele avati 4 magistri-õppekava.
Koolieelse lasteasutuse õpetaja magistriõp-pekava avamine on loogiline jätk samanimelisele baka-laureuseõppekavale, mis loodi 2002. a.
Haridusteaduskond koostas uue koolikorralduse magistriõppekava, millega viidi seni toiminud õppe-kava vastavusse 3+2 õppesüsteemiga.
Joonis 4.2. Oma teaduskonda/kolledžisse tehtava õppetöö osakaal kogu teaduskonnas/kolledžis
tehtavast õppetööst.
26
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Õ
ppet
öö
Arstiteaduskonnas loodud biomeditsiini ja ter-vishoiu juhtimise magistriõppekavad jätkavad ilma kindla bakalaureuseõppekavata magistriõppeka-vade väljaarendamise suunda. Peale selle keskenduvad mõlemad õppekavad ingliskeelse õppe pakkumisele ka välisüliõpilastele.
Uue õppekavana koostati ka materjaliteaduse doktoriõppekava.
Selleks, et võimaldada välisüliõpilastele õppimisele parem juurdepääs, kinnitati ka kaheksale võõrfi loloogia magistri- ja doktoriõppekavale (inglise keel ja kirjandus, saksa keel ja kirjandus, romanistika, skandinaavia keeled ja kultuurid, eesti ja soome-ugri keeleteadus, vene ja slaavi fi loloogia) vastavalt õpitavale keelele lisaõppekeel. Muudatus võimaldab välissüliõpilastel läbida kogu õp-petöö vastavas keeles. Sügissemestril kinnitati fi nants- ja kindlustusmatemaatika magistriõppekava õppekeeleks lisaks eesti keelele ka inglise keel. Muudatuse eesmärk oli laiendada sissetöötanud eestikeelse magistriõppe kandepinda, võimaldades haarata juurde ka välisriikide üliõpilasi.
Euroopa Komisjoni Erasmus Munduse programmi raames sai heakskiidu andmeturbealane magistritaseme ühisõppekava Security and Mobile Computing, kuhu on kaasatud TÜ informaatika õppekava krüpto-graafi a eriala. Ühisõppekava konsortsiumit juhib Hel-singi Tehnoloogiaülikool ja peale Tartu Ülikooli osalevad seal Taani Tehnikaülikool, Kuninglik Tehnoloogiainstituut (Rootsi) ning Norra Teaduse- ja Tehnoloogiaülikool.
4.3. Õppetöö kvaliteet
4.3.1. Õppekavade akrediteerimine
2005. aastal võttis kõrghariduse hindamise nõukogu vastu otsuse akrediteerida 51 Tartu Ülikooli õppekava. Ülikooli külastas 12 ekspertkomisjoni. Akrediteerimis-te tulemused olid järgmised: akrediteerimisotsuse sai
44 õppekava, tingimisi akrediteeritud otsus langetati 7 õppekava kohta.
2005. aastal akrediteeriti järgmised õppekavad: kul-tuuriväärtuste säilitamine (magistriõppekava), õigus-teadus (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppekava), kalandus ja veekogude majandamine (rakenduskõrgha-ridusõppekava), füüsika (2 bakalaureuse-, 3 magistri- ja 1 doktoriõppekava ning 2 õpetajakoolituse õppekava), matemaatika (4 bakalaureuse-, 7 magistri- ja 2 dokto-riõppekava ning 2 õpetajakoolituse õppekava), majan-dusteadus (magistriõppekava), ettevõtlus ja tehnoloogia juhtimine (magistriõppekava), geoloogia (2 bakalaure-use-, 2 magistri- ja 1 doktoriõppekava), haridusteadus (humanitaarained vene õppekeelega põhikoolis (baka-laureuseõppekava) ning humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis (magistriõppekava)), geograafi a (2 bakalaureuse-, 2 magistri- ja 1 doktoriõppekava ning 2 õpetajakoolituse õppekava), eesti- ja soome-ugri fi lo-loogia, kirjandusteadus, sotsioloogia.
Tingimisi akrediteerimise otsus langetati järgmiste õp-pekavade osas: füsioteraapia (bakalaureuse- ja magistriõp-pekava); õendusteadus, õeteadus (mõlemad magistriõp-pekavad); haridusteadus (humanitaarained), haridusteadus (reaalained); kutseõpetaja (kõik bakalaureuseõppekavad). Õppekavade puhul, mis akrediteeriti tingimisi, on eksperdid rõhutanud eelkõige tõsiseid probleeme õppekavade (ees-märkide ebaselgus, õppekava mittevastavus Euroopa stan-darditele, küsitavused ülesehituses, nõrk seos kutseliitude ja tööandjatega), õppejõudude (doktorikraadiga õppejõudu-de vähesus) ja õpetamismeetoditega (ei kasutata piisavalt kaasaegseid õpetamismeetodeid, liigne loenguvormi domi-neerimine) ning õppekava rahastamisega.
4.3.2. Õpetamise ja ainekursuste hindamine
Õpetamise ja ainekursuste kohta tagasiside saamiseks viidi kuuendat aastat põhiõppe üliõpilaste seas läbi kü-sitlus. Alates 2005/2006. õppeaastast toimub küsitlus õppeinfosüsteemis.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
27
Õpp
etöö
2004/2005. õppeaastal laekus 19 013 ankeeti, mil-lest 9632 täideti sügissemestril ja 9381 kevadsemestril. Kokku hinnati 557 õppejõudu ja 803 ainekursust. Lae-kunud ankeetidest 20% hindasid avatud ülikooli ja 80% päevase õppe ainekursusi/õppejõude. Avatud ülikoolis hinnati 170 õppejõudu ja 210 ainekursust ning päeva-õppes 488 õppejõudu ja 676 ainekursust. Enamikule (79%) vastanutest oli hinnatav aine kohustuslik, 13%-le valikaine ja 7%-le vabaaine.
Kokkuvõtvalt on küsitlusest näha, et peamiselt mõju-tab hinnanguid ainekursusele/õppejõule:• ainekursuse kohustuslikkus – võrreldes valik- ja va-
baaine kuulajatega käivad kohustusliku aine kuulajad rohkem kõigis loengutes; vaba- ja valikaine kuulajatel on huvi ainekursuse vastu suurem kui kohustusliku aine kuulajatel; kohustusliku aine kuulajad hindavad ainet rohkem raskeks ja väga raskeks ning valik- ja vabaaine kuulajad lihtsaks;
• õppevorm – avatud ülikoolis on kõigil loengutel käi-jate osakaal ligi kaks korda suurem kui päevaõppes, mis on ilmselt tingitud avatud ülikoolis vähesest au-ditoorse töö hulgast;
• loengute külastatavus – mida harvemini külastatak-se loenguid, seda vähem hinnatakse õppejõu esitust selgeks ja arusaadavaks, seda vähem ollakse kursis ainekursuse eesmärkidega juba kursuse alguses ning seda vähem hinnatakse kursusel osalemist tulemus-likuks;
• huvi ainekursuse vastu – mida suuremaks hinnatakse huvi ainekursuse vastu, seda rohkem käiakse loengu-tel;
• aine raskusaste – mida raskemaks hinnatakse ainet, seda kriitilisemalt suhtutakse õppejõu aineesitusse, seda rohkem leitakse, et ainekursuse eest antakse liiga vähe ainepunkte ning seda rohkem peetakse ainekursusel osalemist vähetulemuslikuks.
4.4. Õppetegevuse arendus
4.4.1. Õppeinfosüsteem
ÕISi arendamise eesmärk on jätkuvalt hea kooskõla ülikooli pidevalt täienevate vajadustega ning püüd luua kasutajatele veelgi mugavam töökeskkond.
2005. aastal uuendati õppeinfosüsteemi ja perso-naliandmebaasi omavahelist andmevahetust, persona-liandmebaaasi lisanduv on nüüd samal hetkel nähtav ka ÕISis. Samuti ühtlustati õppetulemuste vormistamist, mis peaks tagama andmete parema kvaliteedi üliõpilaste õppetöö kajastamisel.
Kogu õppeprotsessi hõlmav süsteem täienes üli-õpilastele võimalusega esitada õppetoetuste taotlusi õppeinfosüsteemis. Samuti toodi õppeinfosüsteemi keskkonda ainekursuste ja õppejõudude hindamise an-keetide täitmine ning statistilise tagasisside edastamine õppejõududele. Mõlemad uuendused on märkimisväär-selt keskkonnasäästlikud, vähendades olulisel määral paberikulu.
4.4.2. Õpetamise ja ainekursuste hindamine
Alates 2005/2006. õppeaastast rakendusid õpetamise ja ainekursuste hindamises olulised muudatused. Kui va-rem viidi õpetamise ja ainekursuste hindamise küsitlus läbi paberil ja see oli üliõpilastele vabatahtlik, siis alates 2005/2006. õppeaastast toimub õpetamise ja ainekur-suste hindamine ankeedi vormis õppeinfosüsteemis ja see on üliõpilastele kohustuslik. Ankeedi täitmine pole kohustuslik doktorantidele, residentidele, külalis- ja välis-külalisüliõpilastele, kuid soovi korral võivad nad seda teha. Üliõpilased hindavad vastaval semestril kõiki toimuvaid ainekursusi (v.a ainult doktorantidele või ainult residenti-dele mõeldud ainekursused) ja õppejõudude õpetamist. Hindamise tulemustega saab õppejõud ja struktuu-riüksuse juht tutvuda õppeinfosüsteemis pärast jooksva
28
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Õ
ppet
öö
semestri lõppu, kui õppeaines toimunud eksamite ja arvestuste tulemused on selgunud. Lähtudes vastustest neile küsimustele, mis hindavad õppejõudu ning tema õpetamisoskusi, hakatakse iga õp-peaasta hindamise tulemuste põhjal välja andma aasta õppejõu auhindu. Igas valdkonnas (socialia, humaniora, realia et naturalia ja medicina) valitakse välja kaks oma valdkonna parimat õppejõudu.
4.4.3. Programmipõhine õpe
2005. a rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ja ma-gistriõppe arenduse märksõna on programmipõhine õpe. Haridus- ja Teadusministeeriumi toel alustas Tartu Ülikool kevadsemestril üleminekut programmipõhisele õppele, sätestades jaanuaris programmipõhise õppe põhialused. Programmipõhise õppekorralduse eesmärk on vastata paindlikult ühiskonna vajadustele, kaasates osapooltena õppureid, tööandjaid ja ülikooli ning ta-gades samas akadeemilise õppetöö kvaliteedi nõuete täitmise. Programmi all mõistetakse terviklikku hari-dusteenust, mis hõlmab õppekava arendust, õppetöö sisulist korraldust, vajalikku turundustegevust, kaasne-vaid tugiteenuseid ning programmi haldamist vastavalt ülikooli üldistele eesmärkidele. Programmi akadeemiline sisu põhineb õppekaval. Programmi vahetu korraldaja on programmijuht, kes koordineerib programmi alusel läbiviidavat õppetööd, korraldab programmi turundus-tegevust ja nõustab osapooli, tagades õppeprogrammi tulemusliku toimimise ja kvaliteedi. Nõuandva organina strateegilistes küsimustes moodustatakse iga program-mi juurde programminõukogu, kuhu kuuluvad ülikooli, tööandjate ja üliõpilaste esindajad. Avatud ülikooli õppe-vormis mindi programmipõhisele õppekorraldusele üle 1. septembril 2005. a. Tööd alustas 40 programmijuhti ja 21 programminõukogu. Üleminek jätkub aastal 2006, ülikooli rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ja magist-riõppe täielik üleminek programmipõhisele õppele toi-mub 1. septembriks 2006. aastal.
4.4.4. Doktoriõppe arendus
2005. a aprillis võttis TÜ nõukogu vastu otsuse dokto-riõppe arendamiseks (vt ka punkt 4.2.2.). Doktoriõppe korraldamises järgitakse tulemusliku juhendamise, tõhu-sa edasijõudmise kontrolli ja struktureeritud õppekava-de põhimõtteid.
Alates 2005/2006. õppeaastast sõlmitakse dokto-randi, juhendaja(te) ja ülikooli vahel doktoriõppe lepe, et tagada doktorandi ja juhendaja tulemuslik koostöö ning kindlustada doktorandi teadustöö rahaliste vahen-ditega. Doktoriõppe leppele lisandub doktorandi indivi-duaalplaan. Sama õppeaasta kevadsemestrist võetakse doktorantide atesteerimise aluseks doktorandi indivi-duaalplaan, mille täitmist hindab atesteerimiskomisjon ainepunktides, atesteerimistulemus kajastatakse õppe-infosüsteemis.
RAKi meetme 1.1. rahastamisel alustas sügissemest-rist tegevust 6 doktorikooli keeleteaduse ja -tehnoloo-gia, majandusteaduse, materjaliteaduse ja materjalide tehnoloogia, ökoloogia ja keskkonnateaduste, käitumis- ja terviseteaduste ning biomeditsiini ja biotehnoloogia alal. Doktorikoolide põhieesmärk on organiseerida õppekava täitmist parimate õppejõudude abil (ainete õpetamine, juhendamine ja parima infrastruktuuri ka-sutamine uurimistööks) ja korraldada uute eriala- ning valikkursuste loomist.
RAKi meetme 1.1. raames alustati 2005. aasta mais kolmeaastase projektiga „Eesti doktoriõppe kvaliteedi, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse süsteem“. Projekti partnerid on kõik Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid. Soo-vitatavad meetmed kujundatakse Eesti olukorda, või-malusi, kogemusi ja arenguvajadusi arvestades. Selleks kaasatakse Eesti ja välismaist teaduspotentsiaali ning arvestatakse Euroopa kõrgharidus- ning teadusruumis toimuvaid suundumusi. Projekti tulemused suunatakse ülikoolidele, valitsusasutustele ja kõikidele doktorikraa-diga tippspetsialistide rakendamisest huvitatud asutus-tele ja ettevõtetele.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
29
Õpp
etöö
30 Tartu Ülikooli doktoranti osales 1. juunist kuni 31. detsembrini 2005. a rahvusvahelises projektis ProComDoc (Improving Generic and Professional Communication of Doctoral Graduates across Europe), mida fi nantseeris Euroopa Komisjon (Researchers in Europe Initiative). Projekti koordineeris Pariisi Pierre ja Marie Curie Ülikool.
Projekti eesmärk oli tutvustada laiemale avalikkusele ja eelkõige tööandjatele doktoriõppe eesmärke.
4.4.5. Tuutorlus
Alates 1997. aastast toimib ülikoolis üliõpilasnõustami-se osana tuutorlussüsteem ja tuutorite koolitus. Tuutor on üliõpilasnõustamise alase ettevalmistuse saanud üli-õpilane, kes abistab esimese aasta üliõpilasi õppetöö ja üliõpilaseluga seotud küsimustes. Tuutorina tegutsemine on vabatahtlik ja viimase viie aasta andmed näitavad üli-õpilaste jätkuvat huvi. 2005. a lõpus esimese aasta üli-õpilaste hulgas korraldatud küsitlus näitab, et värskelt ülikooliõpinguid alustanud üliõpilased hindavad kõrgelt vanema aasta üliõpilase abi ja peavad tuutorlust oluli-seks. Küsitlemine toimus 46 õppekava üliõpilaste hulgas (sh Narva kolledžis ja õigusinstituudis), kus tuutorid te-gutsesid. Küsitlusele vastas 1418 üliõpilast, mis moodus-tab 77% nendel õppekavadel Tartu Ülikoolis õppivatest esimese aasta üliõpilastest. 93% küsitletutest osalesid infotundides ja pidasid saadud infot kasulikuks. Peamised teemad, mida infotundides käsitletakse, on õppekorral-dus ja õppeinfosüsteem, konkreetse õppekava tutvustus, üliõpilaste õigused ja kohustused ning õppetööväline te-gevus (vt tabel 4.3.).
4.4.6. Karjääriteenused üliõpilastele
Karjääri- ja psühholoogilise nõustamise talituse peamine eesmärk on olla sillaks üliõpilaste, vilistlaste ja tööandja-te vahel, aidata kaasa üliõpilaste ja vilistlaste sisenemisele tööjõuturule, toetada üliõpilaste toimetulekut psühho-loogiliste probleemidega. Selleks, et aidata kaasa lõpe-tanute tööjõuturul edukale toimetulekule, korraldab talitus karjääriteemalisi seminare ja koolitusi ning töö-andjate tutvustusi. Talitus pakub üliõpilastele ja vilistlaste-le ka individuaalset karjäärinõustamist ja tööturuinfot.
Kõige rohkem on kasutust leidnud töö- ja prakti-kakohtade vahendamise elektrooniline andmebaas – töövahenduskeskkond. Nimetatud keskkond võimal-dab tööandjatel sisestada töö- ning praktikapakkumisi. Samasse keskkonda saavad oma CV-d ja töösoovid jätta tudengid ja vilistlased. Töövahenduskeskkonnaga on lii-tunud 400 ettevõtet ja vahendatud tööpakkumiste hulk on 463.
Tööpakkumised jaotusid järgnevalt: spetsialist 58,2%, ametnik 11,5%, teenindus-müügitööta ja 9,3%. Valdkon-niti otsiti töövahenduskeskkonna kaudu kõige enam inimesi haridusasutustesse (17,3%) ja infotehnoloogia-ga tegelevatesse fi rmadesse (10,4%). Piirkondadest olid enim esindatud Tartu (43,4%) ja Tallinn (31,5%). Tööot-sijatena on liitunud 600 tudengit ja vilistlast.
4.4.7. Üliõpilaste psühholoogiline nõustamine
Kokku viidi 2005. aastal läbi 172 individuaalset kon-sultatsiooni, nendest esmakordseid 104. Abivajajatest 76% olid naistudengid. Enam tudengeid käis fi losoofi a-,
Õppeaasta 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006*
Tuutorid Eesti üliõpilastele 56 49 54 74 76 95
Tuutorid välisüliõpilastele 18 23 20 23 22 20
* sügissemestri andmed
Tabel 4.3. Tuutorite arv õppeaastate lõikes.
30
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Õ
ppet
öö
sotsiaal-, bioloogia-geograafi a-, haridus-, arsti-, füüsika- keemia- ja matemaatika-informaatikateaduskonnast.
Kõige enam pöörduti psühholoogi poole esimesel (32 tudengit) ja neljandal kursusel (24 tudengit). Kõige sagedasemad pöördumiste põhjusteks olid suhteprob-leemid (26% pöördumistest), depressiivsus ja masendus (16% pöördumistest) ning õpiprobleemid (11 % pöör-dumistest).
4.4.8. E-õpe
2005. a kasvas Tartu Ülikoolis hüppeliselt e-kursuste arv (joonis 4.4.) ning e-kursustel osales ca 8500 õppijat. Kõige rohkem on e-kursuseid registreeritud majandus-teaduskonnas (53), matemaatika-informaatikateadus-konnas (50), Pärnu kolledžis (44), fi losoofi ateaduskon-nas (38) ja sotsiaalteaduskonnas (32). E-õpet kasutati nii avatud ülikoolis kui ka statsionaarses õppes taseme- ja täienduskoolituses. Enamasti ei olnud tegemist 100% veebipõhiste kursustega, vaid e-õpet kasutati kombi-neeritult auditoorse õppega üliõpilaste iseseisva töö toetamiseks. Enamik e-kursusi olid eestikeelsed, võõr-keelseid kursusi oli vaid 6.
2005. a jätkus Eesti Sotsiaalfondi meetme 1.1. pro-jekti “Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus e-õppe arenduse kaudu (REDEL)” elluviimine. Selle pro-jekti raames toimus 2005. aastal mitmekülgne tegevus:• toetati uute e-kursuste loomist 38 AP ulatuses ning
10 videoloengu loomist;• toetati 50 TÜ õppejõu osalemist e-õppe koolitustel;• töötati välja uued e-õppe koolituskursused õppe-
jõududele;• töötati välja veebipõhise õppe tuutorite profi ilide
kirjeldused;• töötati välja veebipõhine koolituskursus õppijatele
„Õppimine e-kursusel“, kus osales 94 TÜ üliõpilast;Tartu Ülikool osales partnerina mitmetes rahvus-
vahelistes e-õppe projektides (vt ka punkt 6.3.2.): Soc-ratese Minerva UNIVe projekt, Phare õpetajakoolituse projekt, Leonardo projekt eTeacher. UNIVe projekti raa-mes toimus varasemate Euroopa Liidu e-õppe projek-tide tulemuste analüüsimine ning võrgustikul põhineva e-ülikooli mudeli väljatöötamine. Phare õpetajakoolituse projekti raames töötati välja 5 veebipõhist täienduskoo-lituskursust üldhariduskoolide õpetajatele õpetamisest multikultuurilises keskkonnas. eTeacheri projekti raa-mes on valmimas üldhariduskoolide õpetajatele suuna-tud koolituskursus „E-õppe kasutamine koolis“. Alates
Joonis 4.4. Ülikooli e-kursuste arv 1999–2005.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
31
Õpp
etöö
1. oktoobrist 2005 koordineerib TÜ Socratese Minerva B-Learn projekti, mille eesmärk on õppejõudude aitami-ne efektiivsete veebipõhise ja auditoorse õppe kombi-neerimismudelite väljatöötamisel.
23. detsembril 2005. a võttis TÜ nõukogu vas-tu e-õppe strateegia 2006–2010 (vt http://www.ut.ee/118867), kus tuuakse välja e-õppe arendamise strateegilised ülesanded. Ülikooli e-õppe strateegia toe-tab õppetöö paindlikkuse suurendamist, uute sihtrüh-made kaasamist, ülikooli rahvusvahelistumist ning õppe kvaliteedi tagamist.
4.4.9. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)
2004/2005. õppeaastal esitati 1544 taotlust varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks, millest enamik-ku tunnustati täielikult, varasemaid õpinguid arvestati rohkem kui 20 000 ainepunkti ulatuses. Kolmandik taot-letavatest ülekannetest oli sooritatud ette kokkulepitud õpingute käigus kas teistes Eesti kõrgkoolides või välis-ülikoolides. Tööd alustas varasemate õpingute ja tööko-gemuse arvestamise kvaliteedi tagamise komisjon.
2005. aastal viidi lõpule kaks rahvusvahelist projekti – Refi ne ja Valex, Refi ne projekti käigus töötati välja ja katsetati Eestis uudse meetodina töökogemuse hinda-mise portfelli, Valexi projekti käigus töötati välja ja katse-tati eneseanalüüsi kursust.
4.5. Lõpetamine ja eksmatrikuleerimine
4.5.1. Kõrghariduse esimese astme lõpetamine
Kõrghariduse esimese astme õppe lõpetas 2005. a jook-sul 2262 üliõpilast (2004. a – 1817, 2003. a – 1767, 2002. a – 1488, 2001. a – 1327), nendest 341 avatud ülikooli üliõpilast ja 166 eksterni. Võrreldes varasemate aasta-tega, on märgatav õppekava täies mahus täitnute arvu
kasv, mille põhjuseks on esimeste 3+2 bakalaureuseõppe lõpetajate lisandumine (640 lõpetanut). Cum laude dip-lomiga lõpetas oma õpingud 76 üliõpilast, mis moodus-tas 3,6% lõpetanute üldarvust (2004. a – 2,5%, 2003. a – 2,9%; 2002. a – 3,5%; 2001. a – 5,1%; vt lisa 4.6.).
4.5.2. Magistriõppe lõpetamine
425 üliõpilast kaitses 2005. aastal magistritöö. Nendest 57 lõpetasid 3+2 magistriõppe, kellest omakorda 3 lõ-petas cum laude diplomiga. Enim lõpetanuid 3+2 õppe-kavadel andis majandusteaduskond (vt lisa 4.7.).
4.5.3. Doktoriõppe lõpetamine
2005. aastal kaitsti ülikoolis 73 doktoritööd ning kait-ses 2 ülikooli doktoranti väitekirja välisülikooli juures (Turu ja Århusi ülikoolis). Kõige enam kaitsti doktoritöid bioloogia-geograafi a- (19), arsti- (17) ja fi losoofi atea-duskonnas (14). Vähem kui nelja aastaga jõudis kaitsmi-seni 5 doktoranti, nominaalajaga lõpetas 20 doktoran-ti. 28% 2005. aastal kaitsnud kraaditaotlejatest lõpetas oma doktoritöö pärast doktoriõppest eksmatrikuleeri-mist. Kaks kaitsnut olid alustanud doktoriõpinguid 1993. aastal ning üks 1994. a. Noorim doktorikraadi oman-danu oli 27-aastane ja vanim 72-aastane. Doktorikraadi omandanute keskmine vanus oli 35 aastat (vt lisa 4.8.).
4.5.4. Teised lõpetamised
Arstiteaduse internatuuriõppe lõpetas 2005. aastal 5 üliõpi-last, nendest 2 eksternina. Residentuuriõppe lõpetas 7 resi-denti, arst-residentidest lõpetasid õpingud 74 (vt lisa 4.9.).
Anti välja kokku 202 õpetaja kutsetunnistust, neist 109 õpetajakoolituse kutseaasta lõpetajatele. 95 üliõpi-last läbisid õpetajakoolituse paralleelselt erialaõpingute-ga (vt lisa 4.10.).
32
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Õ
ppet
öö
4.5.5. Eksmatrikuleerimine
2005. aastal eksmatrikuleeriti Tartu Ülikoolist kokku 5212 erineva õppeastme ja õppevormi üliõpilast. Nen-dest 2502 üliõpilast ehk 48% eksmatrikuleeriti seoses õppekava täitmisega täies mahus. Suurim lõpetanu-te osakaal eksmatrikuleeritute hulgas oli kõrghariduse esimese astme päevaõppe õppevormi üliõpilaste seas (50,9%), väikseim doktoriõppes (37,2%). Muudest põh-justest on kõrghariduse esimese astme õppe üliõpi-laste lahkumisel ülikoolist sagedasem õpingute katkes-tamine omal soovil ja järgmisena õppe lõpukuupäeva möödumine. Esimesel semestril katkestas õpingud 397 päevaõppe ja 28 avatud ülikooli üliõpilast. Magistri- ja doktoriõppes on suurem osakaal õppe lõpukuupäeva möödumise tõttu eksmatrikuleeritutel (magistriõppes päevaõppes 30,4% ja avatud ülikoolis 27,4%, doktoriõp-
pes 43,4%; vt lisa 3.13.).
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
33
Tead
ustö
ö
5. TEADUSTÖÖ
Edukas teadustöö on tänapäevase ülikooli toimimise alus. Teadustöö peamised näitajad on rahvusvaheliselt tunnustatud teadusartiklid. Kolleegide tunnustus mitme-suguste teaduspreemiate näol on tõendus kvaliteedist ning tasemest. Kvaliteedi loomiseks ja hoidmiseks on ülikoolil vaja rahvusvahelise ettevalmistusega loomin-gulisi inimesi, teadustööks soodsat keskkonda ning ra-halisi vahendeid. Ühtviisi tähtsad on nii laborid, tehnika, raamatukogu, sobivad ruumid ja kommunikatsioonivõi-malused kui ka loomingulised ja rahvusvaheliselt avatud inimesed. Jätkusuutliku teadustegevuse jaoks on ülikoolil vaja eelkõige võimekaid inimesi, nende aega, pühendu-must oma erialale, loovust uudsete ideede genereerimi-sel ning ressursse, et potentsiaalseid ideid ning võimeid realiseerida.
Tartu Ülikooli teadlased avaldasid 2005. aastal 2760 teadusartiklit. Tartu Ülikoolis tehtava teadustöö maht moodustas kogu Eesti ülikoolides tehtava teadustöö mahust umbes poole. 20% võrra suurenes eri allikatest pärit teadus- ja arendustöö lepingute maht. Kasvas nii rii-gisiseste kui ka välislepingute hulk, eriti tähelepanuväärne oli välislepingute mahu suurenemine. Välismaised organi-satsioonid fi nantseerisid 18% Tartu Ülikooli teadustööst. Keskmisest rohkem oli teadusrahasid ühe akadeemilise töötaja kohta muuseumides, raamatukogus, tehnoloogia-instituudis, mereinstituudis, füüsika instituudis, Euroopa kolledžis, bioloogia-geograafi ateaduskonnas ja füüsika-keemiateaduskonnas. Riigisiseselt oli olulisemaks suundu-museks Eesti üldist arengut toetavate projektide rakendu-mine. Teaduse interdistsiplinaarse edendamise eesmärgil
jätkasid tööd valdkondlikud komisjonid.
5.1. Teaduspreemiad
Aasta oli ülikooli teadlastele tunnustusterohke (vt lisa 5.6. Olulisemad autasud 2005. a). Riikliku teadustöö
preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest sai akadeemik Ilmar Koppel. Aastapreemiad eelne-va nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest sai keemia- ja molekulaarbioloogias Maia Kivisaar uurimuste tsükli „Bakteriogenoomi mu-tagenees-adaptatsioonimehhanism keskkonna stressi tingimustes“ eest; arstiteaduses Jaanus Harro afektide neurobioloogiliste regulatsioonide alaste uurimistöö-de eest; sotsiaalteadustes Jüri Allik eksperimentaal-, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogiliste uurimistööde eest; tehnikateadustes füüsika instituudi teadlased Ants Lõh-mus ja Rünno Lõhmus koostöös TTÜ teadlaste Jakob Kübarsepa ja Irina Hussainovaga tööde tsükli „Mikro- ja nanotehnoloogiliste uurimismeetodite arendamine tööstuslike materjalide väljatöötamiseks“ eest. Vabarii-gi Presidendi Kultuurirahastu poolt välja antava noore teadlase preemia laureaadiks 2005. aastal oli füsioloogia instituudi vanemteadur Sulev Kõks. Eesti Rahvuskultuuri Fond tunnustas akadeemik Harald Kerest tema elutöö eest teoreetilise füüsika vallas ning teaduse kui rahvus-kultuurist lahutamatu osa aastatepikkuse populariseeri-mise eest.
Stomatoloogia ja sisekliiniku õppejõudude osalusel avaldatud töö (Ülle Voog, Per Alstergren, Sören Eliasson, Edvitar Leibur, Riina Kallikorm, Sigvard Kopp. „The prog-ression of radiographic changes in the temporoman-dibular joints of patients with rheumatoid arthritis in relation to infl ammatory markers and mediators in the blood“) tunnistati ajakirja Acta Odontologica Scandina-vica poolt 2005. a parimaks artikliks. TÜ psühhiaatriaklii-niku vanemteadur E. Maron sai heade teadustulemuste eest kaks mainekat preemiat. Ühe omistas talle uuringu “Serotonin function in panic disorder“ eest Eurpean College of Neuropsychopharmacology, teise World Fe-deration of Societies of Biological Psychiatry (Lundbeck International Neuroscience Foundation Sponsorship Award 2005).
Professorite M. Mikelsaare ja M. Zilmeri juhitava töögrupi tööd tunnustati 2005. a tehnoloogiapreemia “Parim Tartu ülikoolide leiutis (piim happe bakter ME-3)”
34
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Te
adus
töö
omistamisega. Uuringud selgitasid laktobatsilli tüve ME-3 probiootilisi omadusi (Eesti Patendiamet, patent nr 12/P200100356, 19.12.2005).
Lähis-Ida vanade keelte ja kultuuride õppetooli tööd kultuuridevahelise dialoogi arendamisel tunnustati 27. novembril 2005 Barcelonas EuroMedi auhinnaga.
Haridusteaduskonna õppejõud dotsent P. Luik ja lektor K. Kõiv pälvisid Haridus- ja Teadusministeeriumi kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi preemiad.
Käitumis- ja terviseteaduste tippkeskuse töörühm osales 2005. aasta Euroopa Descartes’i teaduspreemia saanud sotsiaaluuringu projektis.
5.2. Teaduse tippkeskused ja doktorikoolid
Teaduse tippkeskused ja doktorikoolid on olulised insti-tutsioonid teadustöö efektiivsuse suurendamisel.
2005. aastal jätkas ülikoolis kuus Eesti teaduse tippkeskust:TÜ Füüsika Instituut (juht prof Ergo Nõmmiste);Keemia ja materjaliteaduse tippkeskus (juht prof Ilmar Koppel);Alus- ja rakendusökoloogia keskus (juht prof Olevi Kull);Geeni- ja keskkonnatehnoloogia tippkeskus (juht prof Toivo Maimets);Molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus (juht prof Raivo Uibo);Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskus (juht prof Jaanus Harro).Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt vahenda-
tava „Teaduse tippkeskuste programmi“ raames otsus-tati Tartu Ülikooli tippkeskuste infrastruktuuri ajakohas-tamist rahastada kokku 80,5 miljoni krooni ulatuses.
Doktorikoolide loomise eesmärk on korraldada dok-toriõpet veelgi tõhusamalt, kaasates vastava eriala pari-maid õppejõude ja teadlasi.
2005. aastal loodi SA Innove toetusel Tartu Ülikoolis kuus doktorikooli:1. Biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikool (juht prof Juhan Sedman).
Doktorikool on loodud Tartu Ülikooli bioloogia-geograafi ateaduskonna juurde, partneritena osale-vad Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool.
2. Keeleteaduse- ja tehnoloogia doktorikool (juht prof Karl Pajusalu).Doktorikooli kuuluvad Tartu Ülikooli fi losoofi atea-duskonna viis osakonda ja arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia õppetool, partneritena osalevad Eesti Keele Instituut ja TTÜ Küberneetika Instituut.
3. Käitumis- ja terviseteaduste doktorikool (juht prof Jaanus Harro).
Doktorikool on loodud Eesti käitumis- ja tervisetea-duste keskuse juurde, koostööpartnerid on Tervise Arengu Instituut ja Tallinna Ülikool.
4. Majandusteaduse doktorikool (juht prof Raul Eamets).Doktorikool on moodustatud Tartu Ülikooli majan-dusteaduskonna juurde, koostööpartnerid on Tallin-na Tehnikaülikool ja Eesti Pank.
5. Materjaliteaduse ja materjalide tehnoloogia doktori-kool (juht prof Jaak Kikas).Doktorikool on loodud Tartu Ülikooli füüsika-kee-miateaduskonna ja füüsika instituudi juurde, koos-tööpartnerid on Tallinna Tehnikaülikool ning Keemili-se ja Bioloogilise Füüsika Instituut.
6. Ökoloogia ja keskkonnateaduste doktorikool (juht prof Olevi Kull).
Doktorikool on rajatud alus- ja rakendusökoloogia tippkeskuse juurde, koostööpartnerid on Eesti Maa-ülikool ja Tallinna Ülikool.
Tartu Ülikool osaleb partnerina veel kolmes doktorikoolis:Uute tootmistehnoloogiate ja -protsesside doktorikool (koordineerib TTÜ);Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktorikool (koordineerib TTÜ);Kasvatusteadusealase doktoriõppe kvaliteedi tõstmise doktorikool (koordineerib TLÜ).
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
35
Tead
ustö
ö
5.3. Silmapaistvamad teadustulemused
Usuteaduskond2005. a töötas teaduskond sihtfi nantseeritava teadus-teemaga “Religioossuse dünaamika tsivilisatsioonis”, millega olid integreeritud kõik teaduskonna grandid. 12.–15.03.2005 korraldati religioonipedagoogika rah-vusvaheline konverents “European Network for Reli-gious Education in Contextual Approaches”. Lähis-Ida vanade keelte ja kultuuride õppetool korraldas aprillis traditsioonilise 7. rahvusvahelise assürioloogiasümpoo-sioni teemal “Mesopotaamia ja Vahemere regioonid”.
ÕigusteaduskondOrganiseeriti rahvusvaheline konverents “European Le-gal Harmony: Goals and Milestones” ning Euroopa tsiviil-koodeksi peakomisjoni töösessioon Tartus. Konverentsi ajaks ilmus juubelikogumik „Juridica International 2005“. Oluline oli ka Granö-keskuses Tartu ja Turu ülikooli esimene ühissümpoosion konstitutsiooniõiguse vald-konnas „Towards New European Constitutionalism“. Sümpoosionil olid arutusel suveräänsuse kontseptsiooni muutused, demokraatia EL-s, inimõigused ning Euroo-pa Põhiseaduse Lepingu normihierarhia. Teaduskonnas kaitsti kaks doktoritööd.
ArstiteaduskondTeaduskonnas kaitsti 18 doktorikraadi, neist kaks välis-maal. Kaitsmiseni jõudsid ka esimesed neuroteaduse õppekava doktorandid. PubMed Medline’i andmebaasi (National Library of Medicine, U.S.A.) põhjal avaldasid teaduskonna töötajad ja doktorandid kokku 108 artiklit. Molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus jätkas gran-dilepingu täitmist, mille raames korraldati biomeditsiini valdkonnas kolm rahvusvahelise osalusega koolituskur-sust nii arstiteaduskonna kui ka teiste teaduskondade kraadiõppuritele. Täies mahus käivitus molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskuse Marie-Curie Host Fellows-hips for Transfer of Knowledge’i projekt. Füsioloogia
instituudis (vanemteadur S. Kõks, teadur H. Luuk) are-tati hiired, kellel on välja lülitatud volframiini geen. Sel-lest hiireliinist loodetakse abi emotsionaalsete häirete ja suhkrutõve molekulaarsete mehhanismide selgitamisel. Kliinilise teaduse vallas on oluline erialadevahelise en-doteelikeskuse rajamine. Keskuse raames toimub tihe koostöö mitmete kliiniliste institutsioonide ja biokeemia instituudi vahel. Professorite M. Mikelsaare ja M. Zilmeri juhitava töörühma laktobatsilli tüve ME-3 probiootili-si omadusi selgitava töö tulemusel saadi patent (Eesti Patendiamet, patent nr. 12/P200100356, 19.12.2005).
Filosoofi ateaduskondAjaloo osakonnas sai trükikõlblikuks kogumik „Archaeo-logical Research in Estonia 1865–2005” (toim V. Lang ja M. Laneman), mis on esimene köide uuest, rahvusvaheli-se toimetuskolleegiumiga sarjast „Estonian Archaeology“, kus järgnevatel aastatel on kavas avaldada monograafi -lised uurimused Eesti arheoloogiast kõige vanematest aegadest kuni uusajani. Valmis E. Kõresaare monograafi a “Elu ideoloogid: kollektiivne mälu ja autobiograafi line minevikutõlgendus eestlaste elulugudes”. Seoses 1905. a revolutsiooni aastapäevaga korraldati koos Õpetatud Eesti Seltsiga rahvusvaheline ajalookonverents „100 aas-tat ülemaalisest rahvaasemike koosolekust Tartus“, mil-les osales ettekandjaid ka Saksamaalt, USA-st, Kanadast, Lätist. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna saa-vutustest väärib märkimist monograafi a „Meadow Mari Prosody“ ilmumine (I. Lehiste, P. Teras, T. Help, P. Lippus, E. Meister, K. Pajusalu, T.-R. Viitso). Germaani-romaani fi -loloogia osakonna saavutuseks oli inglise-eesti eksitussõ-nastiku valmimine (E. Veldi, I. Anvelt, A. Allas). Kirjanduse ja rahvaluule osakond koostöös Eesti Kirjandusmuuseu-miga korraldas Tartus Rahvusvahelise Rahvajutu-Uurijate Seltsi (International Society for Folk Narrative Research) XIV kongressi “Folk Narrative Theories and Contempo-rary Practices”, kus osales üle 250 folkloristi ja etnoloo-gi 35 riigist. Vene ja slaavi fi loloogia osakond andis välja kaks sõnastikku: vene-eesti turismi- ja puhkesõnastiku (E. Veldi, I. Külmoja, O. Palikova, U. Erik) ja vene-eesti
36
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Te
adus
töö
tervishoiu ja sotsiaaltöö sõnastiku (E. Raeste, V. Štšadneva, E. Vaigla, N. Karasjova).
Bioloogia-geograafi ateaduskondGeograafi a instituudis jätkati projektide läbiviimist, mis põhinevad innovaatilisel mobiilpositsioneerimise mee-todi kasutamisel. Maastiku aineringe pikaajaliste uurin-gute alusel on leitud, et veekogude puhverkooslustest on osutunud efektiivseimateks hall-lepikud nii fosfori kui isegi lämmastiku sidumisel. Esmakordselt maailmas määrati veekoguäärsetes puhverkooslustes N2 ja N2O emissiooni vahekord denitrifi katsiooniprotsessis. Seda võimaldas uus He-O meetod, mis töötati välja koos-töös teaduskeskuse Zentrums für Agrarlandschafts-forschung teadlastega. Kasvuhoonegaaside (CO2, CH4, N2O) emissiooni mõõtmise tulemusena selgus, et ehkki tehismärgaladelt toimub suhteliselt intensiivne metaa-ni ning kohati ka naerugaasi ja süsinikdioksiidi voog, on nende osakaal globaalses voos siiski tühine. Inimese ge-noomika uuringute alal oli oluliseks artikli “Segmental duplications and gene conversion: Human luteinizing hormone/chorionic gonadotropin gene cluster” aval-damine ajakirja Genome Research erinumbris Human Genome Variation. Inimpopulatsioonide emaliinide uu-ringute alal publitseeriti mitu olulist artiklit, sh ajakirjas Science ja PLOS Biology . Looduskaitselise metsaöko-loogia töörühmalt ilmus eriala juhtivates rahvusvahe-listes ajakirjades üheksa artiklit, trükki võeti vastu neli. Neis tõestatakse, et metsamaa sisestruktuur on viimasel ajal tugevasti vaesunud. Suure majandusliku ja loodus-kaitselise tähtsusega on avastus, et metsade struktuuri targalt säilitav majandustegevus on paljudele haruldas-tele liikidele ohutu (A. Lõhmus jt). Samas näidati, et atraktiivsete tehisstruktuuride abil võib tõsta küll liiki-de esinemissagedust, kuid ühtlasi võib langeda isendi-te sigivus (R. Mänd jt). Üldzooloogias oli teadustöö üks põhisuundi transkriptsioonifaktorite GATA2 ja GATA3 ning nende sihtmärkgeenide funktsiooni uurimine urogenitaal- ja närvisüsteemi ning kõrva ja südame are-nemises, milleks kasutati vastava geeni puudega mudel-
hiiri. Tulemused on olulised nii arengu- ja neurobioloogia kui ka meditsiini seisukohalt.
Füüsika-keemiateaduskondKoostöös tehnoloogiainstituudiga oli edukas kompuu-terfüüsika suund (A. Aabloo, H. Kasemägi, A. Liivat). Tegeldi ioonjuhtivuse uurimisega polümeersetes elekt-rolüütides, kasutades arvutisimulatsioone, peamiselt molekulaardünaamikat; väikese molekulmassiga polüe-tüleenoksiidi kristallides ioonjuhtivuse modelleerimisega ja juhtivusmehhanismide selgitamisega. Oluline oli ioon-juhtivusega akude elektrolüütide uurimine. Tulemuste alusel ilmus viis rahvusvahelisel tasemel artiklit ja kaitsti üks doktoritöö.Jätkati laia keelutsooniga dielektriliste metalloksiidide uuringuid (J. Aarik, K. Kukli, A. Aidla, L. Pung, V. Sammel-selg). Tegeldi Hafniumi dioksiidi (HfO2) aatomkihtsades-tusel ja sadestatud kilede omaduste uuringutega koos-töös füüsika instituudi, Helsingi Ülikooli keemiaosakonna anorgaanilise keemia laboratooriumi, Uppsala Ülikooli Ångströmi laboratooriumi ja Valladolidi Ülikooli füüsika-lise elektroonika osakonnaga. Kokku publitseeriti seitse rahvusvahelisel tasemel artiklit.Optimeeriti kõrgtemperatuurse kütuselemen-di katoodi keemiline koostis (E. Lust, E. Möller, I. Kivi, S. Kallip), mis on oluline uuetüübiliste voolualli-kate edasiarendamiseks. Töö tulemused on publitsee-ritud viies rahvusvahelise tasemega artiklis.
HaridusteaduskondUudne temaatika oli lasteaiast kooli ülemineku uurimine (kodu, lapse ja lasteaiaga seotud tegurid, mis mõjutavad koolis kohanemist ja akadeemilist edukust). Samuti püüti välja selgitada lasteaiaõpetajate arvamusi, hoiakuid, tead-misi ning nende rahulolu ülikoolis õpetatavaga. Korralda-ti uurimus agressiivsusega seonduvatest teguritest (E. Ki-kas). Jätkati lugema õppimise ja töömälu seoste uurimist. Uuring jätkub ka 2006. a, mil keskendutakse töömälu erinevatele komponentidele. Publikatsioonidest võib eraldi välja tuua M. Padriku artikli „Wortbildungsfähigkeit
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
37
Tead
ustö
ö
der Kinder mit spezifi scher Sprachentwicklungsstörung im Alter von 4-5 Jahren“ ajakirjas Sprache Stimme Gehör ja A. Toomela artikli „Decision-making with incomplete information: Systemic and non-systemic ways of thinking in medicine“ ajakirjas Science and medicine in dialogue: Thinking through particulars and universals.
Kehakultuuriteaduskond2005. a olulisemateks teadustöö tulemusteks võib luge-da vastupidavusliku iseloomuga koormuste poolt esile kutsutud skeletilihase struktuursete ja metaboolsete kohanemisprotsesside selgitamist ning biokeemiliste ja psühholoogiliste parameetrite kui koormuse efektiivsust kajastavate markerite uurimist ja nende metoodilist ra-kendamist treeninguprotsessis. Spordibioloogia ja füsio-teraapia instituudis läbiviidud uuringud vastupidavusliku iseloomuga koormuste mõju kohta skeletilihasraku mo-lekulaarstruktuurile näitasid, et kontraktiilsete valkude isovormide uuenemiskiirus intensiivistub olulisel määral müosiini raskete ahelate (MHC) puhul, kuid samal ajal müosiini kergete ahelate (MLC) uuenemiskiirus ei muu-tu. Olulise tulemusena ilmnes, et ka kontraktiilsete valku-de sisalduse taastumine rakendatud koormuste järel toi-mub eri valkude ja nende subühikute puhul eri kiirusega. Lihaskontraktsioonil nii kineetilist kui metaboolset rolli täitvate müosiini raskete ahelate sisalduse taastekkimi-seks kulub rohkem kui 24 tundi, samas taastub müosiini kergete ahelate ja aktiini sisaldus oluliselt kiiremini. Treeningukoormuste mõju ja efektiivsust kajastavate markerite uurimistulemused näitasid, et vereplasma lep-tiini kontraktsiooni langus võib olla ülemäärase treenin-gukoormuse esimene märk. Uuringute tulemused kinni-tasid samal ajal, et esile ei saa tõsta ühte ja universaalset biokeemilist markerit, vaid oluline on registreerida tree-ninguprotsessi iseloomu arvestades interaktiivsete näi-tajate kompleks, mis võimaldab anda objektiivse hinnan-gu rakendatud koormuse ning sportlase funktsionaalse seisundi ja võimekuse kohta.
MajandusteaduskondLõppenud aasta jooksul avaldasid majandusteaduskon-na õppejõud neli artiklit ajakirjades, mida refereeritak-se andmebaasis ISI Web of Science ja seitse peatükki rahvusvahelistes kirjastustes välja antud monograafi ates (Palgrave Macmillan, Springer, Nova Science ). 2005. aastal oli väga hea koostöö teaduskirjastusega Springer. Prof T. Paas oli Springeri kirjastuses ilmunud monograafi a “Economic Liberalization and Integration Policy. Options for Eastern Europe and Russia” kaastoimetaja. Sama kir-jastuse avaldatud monograafi as “Internationalization and Economic Policy Reforms in Transition Countries” ilmus T. Paasi artikkel “The Baltic Sea Regional Integration and International Trade: A Gravity Model Approach”.
Sihtfi nantseeritava teema “Eesti jätkusuutliku ja ta-sakaalustatud arengu strateegiad ühinemisel Euroopa Liiduga” (prof J. Reiljan) raames ilmus kollektiivne mo-nograafi a “Eesti arengu jätkusuutlikkuse regionaalsed probleemid”. Teise sihtfi nantseeritava teema “Struktuur-sed muutused Eesti tööturul: riskid ja jätkusuutlik areng” (T. Paas) raames jõuti kirjastusega Nova Science lepin-guni monograafi a “Labour Market Flexibility, Flexicurity and Employment: Lessons of the Baltic States” avaldami-seks (toim T. Paas ja R. Eamets).
Juhtimise valdkonna uurimisrühm koostas prof M. Vadi juhtimisel kollektiivse monograafi a „National and International aspects of organizational culture“, mis ilmus 2006. a jaanuaris ning mille koostamisel osalesid nelja riigi esindajad.
Trükiks valmistati ette kollektiivne monograafi a „Es-tonia, the New EU Economy. Building a Baltic Miracle?“, mis ilmub 2006. a veebruaris/märtsis kirjastuse Ashgate väljaandena. Teaduskonnas kaitsti kolm doktoritööd.
Matemaatika-informaatikateaduskondKirjastuses Springer ilmus T. Kollo ja D. von Roseni (Rootsi Põllumajandusülikool) monograafi a „Advanced Multivariate Statistics with Matrices“, kus on kirjeldatud üldiste lineaarsete mudelite parameetrite tõenäosuslik-ku käitumist reaksarenduste kaudu ja antud hinnangud
38
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Te
adus
töö
lähendite headusele. Saadud tulemustel puuduvad kir-janduses teoreetilised analoogid.
Töötati välja uudne tüübisüsteem infovoo turvalisu-se kontrollimiseks sümmeetrilisi krüptimisoperatsioone sisaldavates programmides. Esitati automaatse tüübitu-letuse algoritm kitsendussüsteemide kaudu ning tõestati, et tüübisüsteem on korrektne krüptimisprimitiivi keeru-kusteoreetilise turvadefi nitsiooni suhtes. Tulemused esi-tati artiklis „A Type System for Computationally Secure Information Flow“ (P. Laud, V. Vene).
E. Oja ja A. Lima artiklis „The weak metric approxi-mation property“ (ajakirjas Mathematische Annalen) analüüsiti üht Banachi ruumide teooria klassikalise probleemi (kas kaasruumi aproksimatsiooniomadus on alati meetriline?) olemust uue mõiste, nõrga meetrilise aproksi matsiooniomaduse kaudu. Tõestati, et Banachi ruumi kaasruumi aproksi matsiooni omadus on sama-väärne nõrga meetrilise aproksimatsiooniomadusega.
Konstrueeriti sileda tuumaga teist liiki integraalvõr-randi kiired solverid, lähtudes kvadratuurvalemite mee-todist ning Galjorkin-Sloani meetodist, milles kasutatak-se proovifunktsioonidena kompaktse kandjaga wavelet’e (G. Vainikko).
SotsiaalteaduskondAjakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas jätkus Balti- ja Põhjamaade meediasüsteemide võrdlus, mille tulemusena ilmus kogumik: „The Baltic Media World“. Ilmus Interneti-ajakirjanduse uuringu projekti (COST A20) esimene publikatsioon: H. Harro-Loiti artikkel „Estonia: excamining newspaper change“ (toim R. van der Wurff ja E. Lauk. „Print and online newspapers in Europe. A Comparative analysis in 16 countries“). No-vembris 2005 korraldati ulatuslik Eesti elanikkonna küsitlus „Mina.Maailm.Meedia 2005“, mis osalt kordas 2002. a küsitlust ning võimaldas analüüsida traditsiooni-lise meedia ja Interneti kasutamise seoseid sotsiaalse ja kultuurilise kihistumise, elustiili, väärtuste ning poliitilise aktiivsusega.Avaliku halduse osakonnas avaldati 16 teadus-
artiklit ajakirjades ja kolm monograafi ates. Osaleti Eu-roopa Komisjoni projektis “Study on the Potential and Needs of the New Member States”, mille tulemusena valmis mahukas Eesti riigi avaliku halduse ülevaade. Eksperimentaalpsühholoogia õppetooli põhisuund oli jätkuvalt taju ja isiksuse uurimine. Ilmusid olulised publikatsioonid ajakirjas Science ja Proceedings of the National Academy of Sciences of the U.S.A. (PNAS). Esimeses neist uuriti 49 kultuurist pärit 3989 inimese vastuseid selle kohta, milline on nende arvates tüüpili-ne nende enda kultuuri esindaja ning võrreldi vastuseid sama kultuuri keskmiste isiksusetesti andmetega. Leiti, et rahvuslik iseloom on stereotüüp, millel puudub reaalne alus ja mille ülesandeks näib olevat rahvusliku identi-teedi säilitamine. USA Teaduste Akadeemia Toimetistes ilmunud uurimuses näidati, et anorexia nervosa’t põde-vatel patsientidel on mitmete antikehade sisaldus veres oluliselt suurenenud. Söömishäirega seotud isiksuse eri-pärad on olulises seoses eriti ühe neuropeptiidi (alfa-MSH) vastaste antikehadega, kusjuures korrelatsioon on anoreksia- ja buliimiapatsientidel vastupidine. Uuringu tulemused näitavad, et söömishäirete tekkimises võib olla eriti oluline osa hüpotaalamuse melanokortiinidel. Kokku avaldasid õppetooliga seotud õppejõud, dokto-randid ja järeldoktorandid 15 artiklit ajakirjades, mida jälgitakse ISI Web of Science’i poolt. Psühhofüsioloogia õppetooli teadlased kirjeldasid erine-va uudistava käitumisega rottide toimetulekuviise mit-mesugustes paradigmades, nende tundlikkust pikaajalise stressi suhtes ja erinevust virgatsainete vabanemises ja virgatsaineretseptorite tundlikkuses. Samuti uuriti eri-neva püsisotsiaalsusega rottide tundlikkust pikaajalise stressi suhtes ja kirjeldati uut rottide käitumusliku sea-dumust, mis põhineb võimel kogeda positiivseid emot-sioone. Need eksperimendid on seotud 6. raamprog-rammi integreeritud projektiga Newmood ja jätkuvad 2006. aastal. Koos Karolinska Instituudi prof T. Hökfelti rühmaga avastati isiksuseomaduste seotus hüpotaala-muse neuropeptiididevastaste antikehade tasemega ve-res, tulemused avaldati ajakirjas PNAS. Koostöös TÜMRI
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
39
Tead
ustö
ö
evolutsioonibioloogia õppetooliga käivitati mitme geeni-polümorfi smi määramine kahes longituuduuringus, see töö jätkub 2006. aastal, mil jõutakse ka andmetöötluseni.Politoloogias osakonnas oli kõige tulemuslikum Ida-Eu-roopa siirdeühiskondade uurimine. Semiootika osakon-nas korraldati kolm rahvusvahelist konverentsi ja kaitsti neli doktoritööd.
Eesti mereinstituutUuriti kas ja milliste satelliitide abil on võimalik hinnata vees lahustunud orgaanilise aine hulka. Selgus, et sel-leks on sobiv eksperimentaalne satelliit Advanced Land Imager. Töö tulemusena töötati välja kaugseire algoritm, mille abil saab satelliidilt hinnata nii lahustunud orgaanili-se aine hulka kui ka CO2 küllastust vees. Saadud tulemus võimaldab teha olulisi täpsustusi maailma süsinikuringe uurimisel ning mõistmisel. Euroopa Ihtüoloogiaühingu 11. kongressi ”Võõrka-laliikide“ teemasessiooni rahvusvaheliselt retsenseeritud artiklid ilmusid ajakirja Journal of Applied Ichthyology erinumbris „Introduced non-native fi shes“ milles on panus ka mereinstiuudi teadlastel nii numbri toimeta-misel (kaas-külalistoimetaja instituudi vanemteadur H. Ojaveer) kui ka artikli publitseerimisel (M. Vetemaa, R. Eschbaum, A. Albert ja T. Saat).
Füüsika instituutKoostööleppe raames maailma suurima arvuti- ja TV-kuvarite tootjaga Samsung SDI on vähem kui poole aas-taga loodud vajalik seadmekompleks plasmatelerite ja ekraanimaterjalide omaduste uurimiseks ning alustatud uute materjalide valmistamisega. Tellija hindas uurimis-rühma vahearuandes tulemused väga heaks ning koos-töö plasmatelerite materjalide arenduses jätkub.
Hasselbladi Fondi toel valmistati ette, sisustati kaas-aegse aparatuuriga ning avati füüsika instituudi pinnafüü-sika labori uued tööruumid. Hasselbladi uurimistoetus soodustab instituudis materjalide pindade koostise ja aatomstruktuuri edasisi uuringuid ning stimuleerib Eesti ja Rootsi uurijate edukat ühistööd ka tulevikus.
Fotosünteesi esmaprotsesside ülikõrge kvantsaagise põhjuste uurimisel tõestati fotosünteesi efektiivsust soo-dustav valgustkoguvate kromoproteiinide fotoergastuste eksiton-polaron iseloom ning pandi alus kontseptuaalselt uuele suunale fotosünteesi fotoprotsesside uuringutes. Bioloogias tuntud polaronnähtuste hulka (elektron-pola-ronid DNA-s ja võnkepolaronid ehk solitonid valkudes) on laiendatud eksiton-polaronidele, mis meie maailmapilti rikastades võib tulevikus leida ka tehisliku väljundi näiteks päikeseenergiat looduslike süsteemidega võrrelduna vä-hemalt sama võimekalt kasutada võivate iseorganiseeru-vate fotorakkude loomise kaudu.
Kasutades lähteainete uusi kombinatsioone ja teh-noloogilisi võtteid, et võimaldada paremini kontrollida kasvu algfaasi, suurendada üliõhukeste kilede homo-geensust, tagada kõrge puhtusastmega materjalide kasv ja parandada saadavate materjalide dielektrilisi omadu-si, arendati välja uudsed tehnoloogilised meetodid di-elektriliste oksiidkilede aatomkihtsadestamiseks. Need meetodid on rakendatud aatom- ja tunnelmikroskoo-pia-sensorite elektrilisel isoleerimisel, tahkisepindade füüsikalis-keemilisel modifi tseerimisel ja spetsiifi liste pin-nakatete valmistamisel.
TehnoloogiainstituutOluline oli T. Tensoni uurimisgrupi töö ribosoomis kasva-va peptiidi poolt reguleeritavate geeniekspressioonisüs-teemide alal, mille põhieesmärk on luua uudsed, makro-liidide poolt reguleeritavad geeniekspressioonisüsteemid kasutamiseks geeniekspressioonil, -teraapias ja vaktsiini-des. Tehti kindlaks, millise järjestusega väikeste peptiidide translatsioon põhjustab erinevate makroliidide vastast re-sistentsust. Arendati edasi rakuvaba translatsioonisüstee-mi, mis võimaldab uurida translatsiooni initsiatsioonimeh-hanisme, samuti makroliidide seondumist ribosoomile ja selle seondumise funktsionaalseid tagajärgi.
Tähtsad olid Alvo Aabloo ja Maarja Kruusmaa uurin-gud poolautonoomse alveeroboti alal. Uurimisgrupp viis lõpule ulatusliku töö mobiilsete robotite teeplaneerimise strateegiate võrdlemiseks, et selgitada välja, millised
40
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Te
adus
töö
näitajad muudavad mobiilse roboti käitumist ja milliste mõju on vähetähtis. Uuringu tulemusena on võimalik teha üldistusi robotite teeplaneerimisstrateegiate välja-töötamise kohta.
RaamatukoguRaamatukogu töötajad osalesid kuues teadustöö pro-jektis. Vanemteadur H. Tankler uuris meditsiini ja far-maatsia ajalugu Tartu Ülikoolis 19.–20. sajandil; TÜ side-meid naaberriikidega 1920.–1930. aastatel; TÜ õppejõude 1920.–1930. aastatel (biograafi lised uurimused); koostas TÜ keemiaõppejõudude tööde bibliograafi a (19. saj – 20. saj algus); uuris TÜ raamatukogu ajalugu 19. sajandil. Töö väljun-diks oli neli publikatsiooni rahvusvahelistes kogumikes ning üks artikkel ja üks monograafi a Eestis.
Vanemteadur A. Teringu uurimisteemaks oli Eest-, Liivi- ja Kuramaa haritlaskonna kujunemislugu ning uute ideede retseptsioon varasel uusajal. Töö väljundiks oli kolm publi-katsiooni rahvusvahelistes kogumikes ning üks Eestis. Jätkus töö teatmeteose „Die Matrikel de rest-, liv- und kurländisc-hen Studenten” biograafi lise andmestiku täiendamine ja täpsustamine ning monograafi a „Eesti-, liivi- ja kuramaala-sed Euroopa ülikoolides 1561–1798” käsikirja trükiks ette-valmistamine koos Eesti Ajalooarhiivi kirjastusega.
Kogusid puudutavatest uurimistulemustest ilmus 2005. a kolm artiklit rahvusvahelistes kogumikes ja üks monograafi a Eestis. Valmisid ülevaated TÜR-is säilitata-vatest isikuarhiividest (prof Juhan Aul, prof Arnold Koop, bibliograaf Elsa Kudu, dr. phil. Edgar Oissar).
Pärnu kolledžSuurenes teadus- arendustöö lepingute arv ning korral-dati mitmeid konverentse.
Viljandi kultuuriakadeemiaToimus avatud noortekeskuste olukorra kaardistamise uuring. Uuringu eesmärk oli luua alus avatud noortekes-kuse kui noorsootööasutuse täpsemale määratlusele. Selleks korraldati üle-eestiline ankeetküsitlus
Õigusinstituudi olulisemaks saavutuseks oli eelretsen-seeritavates ajakirjades avaldatud artiklite arvu suurene-mine (professor T. Bachmann avaldas 11 kõrgetaseme-list publikatsiooni) ning TÜ Õigusinstituudi teadustööde kogumiku koostamine ja väljaandmine.
5.4. Publikatsioonid
2005. a avaldati Tartu Ülikooli teadlaste poolt 2760 publikatsiooni (2004. a – 2833), s.o 2,18 publikatsiooni õppejõu/teadustöötaja kohta (2004. a – 2,36). Publikat-sioonide koguarv on vähenenud eelkõige populaartea-duslike ja kohalikes ajakirjades avaldatud artiklite arvelt. Rahvusvahelistes ajakirjades publitseerimine on jäänud samale tasemele. Lisas 5.1. on toodud Tartu Ülikooli õp-pejõudude ja teadustöötajate poolt 2005. a avaldatud publikatsioonid struktuuriüksuste ja kategooriate kaupa.
Aktiivsemalt publitseerivate teaduskondade esikol-mik on jäänud samaks – enim publikatsioone avaldati fi losoofi a- (529), bioloogia-geograafi a- (466) ning ma-jandusteaduskonnas (388).
Andmebaasis ISI Web of Science on 2005. a kajasta-tud 495 Tartu Ülikooli teadlaste publikatsiooni (arvesse pole võetud konverentside teese), jäädes sellega eelmi-se aastaga võrreldes samale tasemele (2004. a – 490; 2003. a – 460). Enim ISI-kategooria publikatsioone on avaldanud bioloogia-geograafi a- (171), arsti- (104), füüsika-keemiateaduskonna (78) ning füüsika instituu-di (70) teadlased. Võrreldes eelmise aastaga on enim suurenenud bioloogia-geograafi ateaduskonna teadlaste publitseeritud ISI-kategooria publikatsioone arv (2005. a – 171; 2004. a – 125).
Kõige rohkem ISI-kategooria publikatsioone õp-pejõu/teadustöötaja kohta avaldati bioloogia-geograa-fi ateaduskonnas (1,14), füüsika instituudis (1,05) ning füüsika-keemiateaduskonnas (0,7). Joonisel 5.1. on ära toodud ISI-kategooria publikatsioonide arv õppejõu/teadustöötaja kohta struktuuriüksuste kaupa.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
41
Tead
ustö
ö
5.5. Teadusürituste korraldamine ja seal osalemine
2005. aastal korraldas Tartu Ülikool kokku 367 tea-dusüritust (2004. a – 324; 2003. a – 339), millest 148 olid rahvusvahelised konverentsid, seminarid või muud teadusüritused (2004. a – 164; 2003. a – 139). Eri liiki teadusüritused olid järgmised: konverentsid – 138; semi-narid – 156; näitused/messid – 36; muud teadusüritused – 37. Üle 100 osavõtjaga rahvusvahelisi teaduskonve-rentse toimus 17 ning riigisiseseid teadusüritusi 29. Li-sas 5.2. on toodud teadusürituste arv struktuuriüksuste kaupa ning joonisel 5.2A. sama arvestatuna õppejõu/tea-dustöötaja kohta. Kõige rohkem korraldati teadusüritusi fi losoofi a- (95), arsti- (58) ja sotsiaalteaduskonnas (36). Ühe õppejõu/teadlase kohta korraldati keskmiselt 0,29 teadusüritust; suhtarv oli kõige suurem õigusinstituudis (0,47), fi losoofi a- (0,46) ja sotsiaalteaduskonnas (0,43).
Tartu Ülikooli töötajad osalesid 2005. aastal ette-kannetega teadusüritustel 2999 korral (2004. a – 2838; 2003. a – 2747). Peetud ettekannete arv konverentsidel oli 2091, seminaridel 672 ja muudel teadusüritustel 236, suuline ettekanne esitati kokku 2469 korral (lisa 5.2. ja joonis 5.2B.). Kõige enam ettekandeid tegid fi losoofi a- (686) ja arstiteaduskonna (534) teadlased. Ühe täisko-haga õppejõu/teadustöötaja kohta oli teadusüritustel kõige rohkem ettekandeid majandus (5,24)-, fi losoofi a (3,34)- ja sotsiaalteaduskonnas (2,7). Ülikooli keskmine oli 2,4 ettekannet õppejõu/teadustöötaja kohta ning see ei erine viimaste aastate keskmisest suhtarvust.
Joonis 5.1. ISI-kategooria publikatsioonide arv õppejõu/teadustöötaja kohta 2005. a struktuuriüksus-
te kaupa. Välja on toodud struktuuriüksused, mille publikatsioonide arv on üle 2.
42
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Te
adus
töö
Joonis 5.2A. Korraldatud teadusürituste arv 2005. a õppejõu/teadustöötaja kohta struktuuriüksuste kaupa. Välja on toodud
üksused, kus töötab vähemalt kaks õppejõudu/teadustöötajat. Vertikaaljoon tähistab ülikooli keskmist näitajat (0,29).
Joonis 5.2B. Ettekannete arv teadusüritustel õppejõu/teadustöötaja kohta 2005. a. Välja on toodud üksused, kus
töötab vähemalt kaks õppejõudu/teadustöötajat. Vertikaaljoon tähistab ülikooli keskmist näitajat (2,37).
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
43
Tead
ustö
ö
5.6. Teadustöö fi nantseerimine
Teadustööd fi nantseeritakse projektidena riigieelarvelis-test ja riigieelarvevälistest vahenditest. 2005. a juhtisid Tartu Ülikooli töötajad kokku 802 teadusteemat või projekti (2004. a – 672; 2003. a – 728). Lisa 5.3. annab ülevaate Tartu Ülikooli teadustöö teemade ja projektide arvust 2005. a fi nantseerimisallikate kaupa. Sihtfi nantsee-rimise projektide arvu vähenemine on tingitud sellest, et järeldoktorite fi nantseerimine on liikunud sihtfi nantsee-rimise alt ETFi grantide alla.
Tulud teadus- ja arendustegevusest olid Tartu Üli-koolis 2005. a 340,9 mln kr (2004. a – 278,4 mln kr; 2005. a – 245,4 mln kr). Ülevaade tulude laekumisest fi nant-seerimisallikate kaupa on toodud lisas 5.4. ja joonisel 5.3. Võrreldes eelmise aastaga on vähenenud teadusteema-de sihtfi nantseerimise osakaal (2005. a – 29%; 2004. a – 40%). Uue fi nantseerimisallika, baasfi nantseerimise osa-kaal kogutulust on 9%. Ülejäänud fi nantseerimisallikate osakaal on võrreldes 2004. a jäänud samale tasemele.
Joonis 5.3. Teadus- ja arendustegevuse tulud 2005. a. Selgi-
tused: SF – sihtfi nantseerimine; ETF – SA Eesti Teadusfondi
grandid, sh järeldoktorid, SL – siseriiklikud teadus- ja arendus-
lepingud, VL – välislepingud ja grandid, BF – baasfi nantseerimi-
ne; tippkeskus – tippkeskuste programm; muu – muud allikad,
sh infrastruktuuri kulude toetus, riiklikud programmid.
Joonis 5.4. Tulud teadus- ja arendustegevusest 2005. a õppejõu/teadustöötaja kohta (tuh kr, välja on jäetud
üksused, mille õppejõudude/teadustöötajate arv jääb alla 2).
44
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Te
adus
töö
Keskmine tulu teadus- ja arendustegevusest õppe-jõu/teadustöötaja kohta oli 2005. a 269 000 kr (2004. a – 231 900 kr ; 2003. a – 214 400 kr). Enam tulusid õppejõu/teadustöötaja kohta laekus sarnaselt eelmisele aastale tehnoloogainstituudis (1001 000 kr), Eesti mere-instituudis (768 000 kr) ja füüsika instituudis (541 000 kr). Võrreldes teiste struktuuriüksustega on nende tulu-des oluliselt suurem osakaal baasfi nantseerimisel ja inf-rastruktuurikulude toetusel. Joonisel 5.4. on ära toodud tulud teadus- ja arendustegevusest õppejõu/teadus-töötaja kohta ning joonisel 5.5. eri fi nantseerimisallikate osakaal teadus- ja arendustegevuse tuludest allüksustes.
5.6.1. Finantseerimine riigieelarvest
Riigieelarvelise teadus- ja arendustegevuse fi nantsee-rimise alla kuuluvad esiteks Haridus- ja Teadusminis-teeriumi koordineeritavad teaduse tippkeskuste prog-ramm, teadusteemade sihtfi nantseerimine, riiklikud programmid ja infrastruktuurikulude toetus ning teiseks SA Eesti Teadusfondi poolt koordineeritud teadustöö ja
järeldoktorite grandid. Eestis tervikuna fi nantseeriti tea-dustegevust 2005. a riigieelarvest 492,3 mln kr ulatuses (2004. a – 419 mln kr ; 2003. a – 354,5 mln kr).
Tartu Ülikooli teadustegevuse riigieelarveline fi nant-seerimine moodustas 2005. a 49% riigi kogufi nantsee-rimisest (2004. a – 47%; 2003. a – 45%), olles 237,8 mln kr (2004. a – 196,4 mln kr ; 2003. a – 161,1 mln kr). Riigieelarvelise fi nantseerimise kogumaht Eestis suure-nes võrreldes 2004. a 17%, Tartu Ülikooli rahastamine suurenes 21% (2004. a olid vastavad arvud 18% ja 21%). Riiklike teadus- ja arendustegevuseks mõeldud vahen-dite jaotus suuremate asutuste vahel Eestis 2005. a on toodud joonisel 5.6 ja lisas 5.5.
Sihtfi nantseeritavate teadusteemade rahastami-seks eraldati 2005. a Eestis kokku 230,5 mln kr (2004. a – 215 mln kr ; 2003. a – 184 mln kr). 101,5 mln kr, s.o. 44% kogusummast eraldati Tartu Ülikooli teadlaste poolt juhitud teadusteemadele (2004. a – 95 mln kr ; 2003. a – 79,1 mln kr). Tartu Ülikoolis täideti 2005. a 111 sihtfi nantseeritavat teadusteemat (2004. a – 110; 2003. a – 112).
Sarnaselt eelmisele aastale suurenesid oluliselt riik-like programmide raames eraldatud summad. 2005. a.
Joonis 5.5. Teadus- ja arendustöö tulude jaotumine fi nantseerimisallikate järgi 2005. a protsentides. Selgitused: riiklik – vahendid riigieelarvest (teadusteemade sihtfi nantseerimine, baasfi nantseerimine, tippkeskuste prog-ramm, riiklikud programmid, infrastruktuuri sihtfi nantseerimine, v.a ETF); ETF – SA Eesti Teadusfondi teadustöö ja järeldoktori grandid; lepingud – sise- ja välislepingud.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
45
Tead
ustö
ö
eraldati Eestis kokku 22,6 mln kr (2004. a – 10,8 mln kr ; 2003. a – 3,5 mln kr). Sealjuures Tartu Ülikooli summa kolmekordistus, olles 2005. a – 9 mln kr (2004. a – 3,2 mln kr ; 2003. a – 0,5 mln kr).
Uue fi nantseerimisvahendina lisandus 2005. a baas-fi nantseerimine. 64,4 mln kr suurusest kogusummast eraldati Tartu Ülikoolile 31,3 mln kr, s.o 48,6%.
Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri kulusid fi nantseeriti Eestis 2005. a 68 mln kr ulatuses (2004. a – 66 mln kr ; 2003. a – 60,6 mln kr). Tartu Ülikooli ja tema allüksuste infrastruktuuri kulusid fi nantseeriti 34 mln kr ulatuses (2004. a – 29 mln kr ; 2003. a – 25,7 mln kr), mis moodustas 50% kogu infrastruktuurikulude toetuse mahust Eestis (2004. a – 44%; 2003. a – 42%).
SA Eesti Teadusfondi kaudu on võimalik taotleda raha teadustöö grantideks ja 2005. a alates ka järeldok-torite grantideks. Kokku eraldas SA ETF 2005. a gran-tideks 85,1 mln kr (2004. a – 87,7; 2003. a – 77,4 mln kr). Sealjuures Tartu Ülikooli teadlaste juhitud grante fi nantseeriti 46 mln kr ulatuses (2004. a – 43 mln kr ; 2003. a – 36,8 mln kr), mis moodustas 54% ETF-i granti-de kogumahust (2004. a – 48%; 2003. a – 48%).
5.6.2. Riigieelarveväline fi nantseerimine
Tartu Ülikooli teadustegevuse riigieelarveväline fi nant-seerimine oli 2005. a 103,5 mln kr (2004. a – 82 mln kr ; 2003. a – 84,4 mln kr), moodustades 30% kogu ülikooli teadus- ja arendustegevuse tulust (2004. a – 29%; 2003. a – 34%).
Teadus- ja arendustöö- ning välislepingute raha lae-kus 2005. a 97,6 mln kr (2004. a – 76,8 mln kr ; 2003. a – 82,6 mln kr), sealhulgas Eesti-siseste lepingute laeku-mise maht oli 37,4 mln kr (2004. a – 34 mln kr ; 2003. a – 43,1 mln kr) ja välislepingute raha laekus 60,1 mln kr (2004. a – 42,7 mln kr ; 2003. a – 39,5 mln kr). Välis-lepingute ja grantide maht on aastate lõikes stabiilselt kasvanud, 2004. a võrreldes oli 2005. a laekumine 41% suurem.
Suurimad laekumised Eesti ja välismaistest lepin-gutest olid arstiteaduskonnal (19,3 mln kr), bioloogia-geograafi ateaduskonnal (15,6 mln kr) ja Eesti mereinsti-tuudil (12,1 mln kr). Ühe õppejõu/teadustöötaja kohta laekus ülikoolis lepingutelt keskmiselt 77 000 kr (2004. a – 56 000 kr ; 2003. a – 64 000 kr).
Joonis 5.6. Riiklike teadus- ja arendustegevuseks mõeldud vahendite jaotus Eestis 2005. a (sisaldab teadusteemade siht-fi nantseerimist, ETFi grante, teaduse tippkeskuste programmi, riiklikke programme, baasfi nantseerimist ja infrastruktuurikulu-de kompenseerimist).
46
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5A
rend
uste
gevu
s ja
tee
nuse
d üh
isko
nnal
e
6. ARENDUSTEGEVUS JA TEENUSED ÜHISKONNALE
Arendustegevus lähtus ülikooli arengukavas 2008 püs-titatud eesmärkidest – tegeldi õppekavaarendusega, tõhustati koostööd riigisiseste ja välispartneritega ning korraldati hulgaliselt seminare ja konverentse. Administra-tiivse arengu poolel oli kõige tähtsam Viljandi Kultuuriaka-deemia liitumine ülikooliga, millega ülikool tähelepanu-väärselt tugevdas Eesti kõrghariduses oma humanitaarset ja regionaalset esindatust. Kultuuriakadeemia arendustöö valdkonnas oli kahtlemata kõige olulisem muusikamaja valmimine, mis loob kvalitatiivselt uued tingimused mit-metele erialadele. Oluline oli ka ülikooli raamatukogu rolli muutus: raamatukogu sai teadus-arendusasutuse staatuse. Peale selle loodi ülikoolis kolm uut keskust: Tartu Ülikooli ettevõtluskeskus, kultuuri- ja kommunikatsiooniteaduste keskus ja haridusuuringute keskus.
Ülikooli nõukogus võeti vastu kaks uut arengukava: Tartu Ülikooli Botaanikaaia arengukava 2005–2008 ja ülikooli hoonestu arengukava 2006–2015 (vt lisa 6.1.). Märtsis võeti ülikooli nõukogus vastu Tartu Ülikooli integreeritud tehnoloogiaprogramm ning detsemb-ris kinnitati otsus Eesti teaduskeele edendamise kohta. Kogu aasta jätkus koostöö Teadus- ja Haridusministee-riumiga uue teadusinfosüsteemi väljatöötamisel. Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut jätkas tööd teadusmahuka tööstusrakenduste keskkonna loomisel ja konkreetsete projektide elluviimisel. Peale teadustöö lepingute täitsid ülikooli inimesed 37 409 000 krooni eest Eesti fi nant-seerija tellitud teadus-arendustöö lepinguid.
6.1. Tartu Ülikooli osalemine riikliku arengukava 2004–2006 elluviimisel
Ülikool osales aktiivselt tööjõu paindlikkust ja toime-tulekut toetavate, teadus- ja arendustegevuse ning in-novatsiooni edendamise ning kutse- ja kõrghariduse
infrastruktuuri moderniseerimise meetmete elluviimisel. Pidevõppe meetme raames osaleti 27 projektiga, neist kuues osales ülikool partnerina. Projektide kogueelarve koos partneritega oli 195,8 miljonit krooni.
Olulisemad olid üheksa doktorikooli projekti, neist kolmes osaleti partnerina. Doktorikoolid loodi kui üli-koolide ja teiste organisatsioonide koostööprojektid doktoriõppe efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks korral-damiseks. Doktorikoolid ühendavad eri uurimisrüh-mades ja ülikoolides tegutsevaid uurijaid ja ennekõike doktorante, et edendada vastastikust läbikäimist, loen-guid ja seminare. Eesmärk on tekitada kriitiline mass, mis ületaks konkreetse uurimisrühma piire. Valdkonnad, milles uued doktorikoolid tegutsevad on biomeditsiin ja biotehnoloogia, materjaliteadus ja tehnoloogia, ökoloo-gia ja keskkonnateadused, keeletehnoloogia, käitumis- ja terviseteadused, majandusteadus, infotehnoloogia, uued tootmistehnoloogiad ja -protsessid ning kasvatusteadus.
Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arenda-mise programmi raames sai toetust projekt “Biomedit-siini ja molekulaar- ja rakubioloogia tuumiklaborid”, mille raames soetatakse teadusaparatuuri 58 mln kr eest. Projekti koordinaatoriks on tehnoloogiainstituut, kon-sortsiumi kuuluvad ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut, zooloogia ja hüdrobioloogia instituut, arstitea-duskond, TÜ Kliinikum, Eesti käitumis- ja terviseteaduste tippkeskus.
Teaduse tippkeskuse programmi raames said kuus TÜ teaduse tippkeskust koos partneritega teadusapara-tuuri ostmiseks toetust kokku 80,5 mln kr. Tartu Ülikoolile muretsetakse sellest teadusaparatuuri 68,1 mln kr eest.
Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise programmi raames sai toetust 9 Tartu Ülikooli projekti, neist 4 rakendusuuringut ja 5 eeluuringut. Toetuse kogu-maht oli 15,6 mln kr.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
47
Are
ndus
tege
vus
ja t
eenu
sed
ühis
konn
ale
6.2. Innovatsiooni tugiteenused
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut jätkas 2005. aastal innovatsiooni tugistruktuuri arendamist. Aasta tähtsünd-museks jääb tehnoloogiainstituudi uue hoone valmimine Nooruse tänaval, millega pandi alus tehnoloogialinnaku rajamisele Maarjamõisa väljale. Uus hoone annab või-maluse luua nüüdisaegne keskkond teadus- ja arendus-tegevuseks ning rakenduslike projektide käivi tamiseks.
Tehnoloogiainstituudi tugistruktuuri pakutud teenu-sed rakendusuuringute ideede elluviimiseks nii ettevõ-tetele kui ka ülikooli teadlaskonnale olid järgmised:• teadustulemuste hindamise, kaitse ja kasu-
tamise korraldaminePositiivse lahenduseni jõudis TÜ teadlaste avas-
tatud piimhappebakterile Lactobacillus fermentum ME-3 patendi taotlemise protsess – patendiamet ot sustas leiutise kaitseks anda Eestis välja patendi. Lisaks esitati 2005. aastal kaks uut patenditaotlust (lisa 6.3.).
Peeti aktiivseid läbirääkimisi mitme litsentsipart-neriga väljaspool Eestit, mis päädis litsentsilepinguga Soome fi rmaga Maitokolmio, kes alustas aasta lõpus probiootilise bakteriga ME-3 rikastatud piimatoode-te turuletoomist Soomes. Peale Maitokolmio jätku-vad läbirääkimised teiste võimalike partneritega.
Tõhusalt on edendatud ülikoolist võrsuvat ette-võtlust. 2005. aastal alustas tööd neli spin-off-ette-võttet (lisa 6.2.2.).
• rakendusprojektide arendamine ja lisafi -nantseeringu taotlemine
2005. aastal kasvas tehnoloogiainstituudis Ette-võtluse Arendamise Sihtasutuse fi nantseeritud eel- ja rakendusuuringute maht veelgi. Käivitati 13 pro-jekti kogusummaga üle 16 miljoni kroo ni (lisa 6.2.1.). Kasvanud on ettevõtluslepingute arv ja maht. Sõlmi-tud on 51 lepingut kogumahus ligi 9 miljonit krooni.
• teavitamine innovatsiooni ja ettevõtlusega seotud teemadel
Jätkus e-ajakirja Novaator väljaandmine (2005. aastal
5 numbrit) ning valdkondlike teemade kajastus teh-noloogiainstituudi uuenenud veebilehel.
Toimus rohkelt eri sihtgruppidele mõeldud üri-tusi, millest mitmed olid suunatud koostöösidemete tihendamisele ettevõtjatega, sealhulgas ülikoolide ja fi rmade partnerluse teemat käsitlev seminar “Uni-versity-industry collaboration: Dutch-Estonian chal-lenge”.
Tutvustamaks ülikooli teadustulemusi ja nende ra kendusi tavaelus, korraldas tehnoloogiainstituut koos AHHAA teaduskeskusega tehnoloogiapäe vad. Need toimusid aprillikuise Tartu ettevõtlus nädala raames, andes tehnoloogia arendajatele ja kasutaja-tele kohtumisvõimaluse. Päevadel jagati välja Tartu ülikoolide uuendusmeelseima koostööpartneri, pa-rima leiutise ning parima spin-off-ettevõtte au hind.
Euroopa Liidu projekti Transact raames korral-datud ettevõtluskoolituse tulemuseks on üks reaal-selt tegutsev ettevõte, kes müüb oma toodangut mitmesse välisriiki.
6.3. Olulisemad teadus- ja arendusprojektid
6.3.1. Eesti projektid
Projekti “Eesti doktoriõppe kvaliteedi, tulemuslikkuse ja jätksuutlikkuse tagamise süsteem” üldeesmärk on tagada doktorikraadiga tippspetsialistide koolitus teadmistepõhi-se ühiskonna ja majanduse arengu vajadusi arvestades (vt ka punkt 4.4.4.). Projekt on loogiliseks jätkuks riikliku arengukava elluviimise ettevalmistusfondi toetusel aasta-tel 2003–2004 ellu viidud projektile “Meetmete kogumi väljatöötamine doktoriõppe tugevdamiseks Eestis”. 2005. aastal käivitusid projekti kõigi kolme alleemärgi tegevused: 1) doktoriõppe kvaliteedi parandamine ja tulemuslikkuse tõstmine, 2) doktorikraadiga tippspetsialistide perspek-tiivse vajaduse hindamine ning õppe erialase struktuuri kujundamine vajadusepõhiseks ja 3) doktoriõppe res-sursside laiendamine ja efektiivsem kasutamine.
48
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5A
rend
uste
gevu
s ja
tee
nuse
d üh
isko
nnal
e
Suurimaks ESFi raames rahastatud projektiks on “Ülikoolilõpetajate konkurentsivõime tõstmine õppe-tegevuse kvaliteediarenduse kaudu” ehk lühidalt LÜK-KA. Kolmeaastase kestusega projekt, kogumahuga 32 mln krooni, mille eluviimisele on kaasatud 15 partnerit, on suunatud teadmistepõhise ühiskonna tööturu va-jadusi silmas pidades ülikoolilõpetajate pädevuse suu-rendamisele. Projekti töö toimub seitsmes alaprojektis: õppekavade arendus; õppejõudude koolitus; kvaliteet; nõustamine; praktika; VÕTA-projekt ja üliõpilaste sot-siaal-majanduslik toimetulek.
6.3.2. Rahvusvahelised projektid (vt ka punktid 4.4.4. ja 4.4.8.)
2005. aastal algas Tartu Ülikooli juhtimisel Socratese Miner-va projekt BLearn („Assisting teachers of traditional uni-versities in designing blended learning“). Projekti eesmärk on uurida tavaõppe ja e-õppe ühendamisviise ja pakkuda õppejõududele mudeleid kombineeritud meetodite tõhu-saks kasutamiseks. Projekti raames valmib õppejõududele käsiraamat ja elektrooniline tugisüsteem. Projektis osalevad veel Bergeni Ülikool, Helsingi Ülikool, Porto Ülikool, Kau-nase Tehnoloogiaülikool, Tallinna Ülikool, Hagesundi Kolledž Norrast ja Euroopa kaugõppe koostöövõrk (EDEN).
Tartu Ülikool juhib Euroopa ülikoolide elukestva õppe koostöövõrgus VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise) alaprojekti, mille raames viidi kaheksas riigis läbi projekti tutvustavad seminarid ning valmib raamat „Recognising Experiental Learning: Practices in European Universities“.
6.4. Rahvusvaheline koostöö
Ülikooli rahvusvaheline tegevus esimesel Euroopa Lii-duga ühinemise järgsel aastal oli suunatud eeskätt Eu-roopale, kuid avanemas on koostööperspektiivid ka
teistes regioonides, sh Singapuris, Hiinas ja Koreas. Tartu Ülikoolile oli oluliseks rahvusvaheliseks tunnustuseks ülikooli juhtkonna liikmete valimine Euroopa kõrghari-duspoliitika kujundamisel osalevate koostöövõrgustike – Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni (EUA) ja Coimbra grupi – juhtorganitesse. Suureks tunnustuseks TÜ tea-dustegevusele on ka Tartu valimine mainekaid Euroopa teadusülikoole ühendava Coimbra grupi järgmise aasta üldkoosoleku toimumispaigaks.
Alustati ettevalmistusi rahvusvahelise turunduste-gevuse käivitamiseks. 2005. a juunist alustas välissuhete osakonna koosseisus tööd rahvusvahelise turunduse ta-litus, mille esmane ülesanne on ülikooli poolt pakutava võõrkeelse õppe ja rahvusvahelise turunduse hindami-ne ning rahvusvahelise turundusstrateegia väljatöötami-ne ja elluviimine. Aruandeaasta lõpuks oli rahvusvahelise turunduse peaspetsialist korraldanud ülikooli võõrkeelse õppe ja rahvusvahelise turunduse hetkeolukorra hinda-mise ning valmistanud ette strateegilise turundusplaani aastani 2008.
Selleks, et hinnata TÜ nõukogu poolt 2004. aasta detsembris kinnitatud ülikooli rahvusvahelistumise stra-teegias fi kseeritud tegevussuundade vastavust Tartu Üli-kooli rahvusvahelisele tuntusele ja eesmärkidele, telliti strateegia kohta sõltumatu ekspertarvamus, mis põhi-nes Tartu Ülikooli, teiste Euroopa ülikoolide ning maa-ilma haridussuundumuste võrdleval analüüsil ning üli-kooli töötajate intervjuudel. Eksperthinnang tõstis esile õppetöö rahvusvahelistumise vajadust, sh ingliskeelsete õppekavade arendamist ning rahvusvahelise turundus-süsteemi loomist ja rakendamist.
Ülikooli rahvusvahelistumise strateegias esitatud meetmed kirjutati põhjalikult lahti rahvusvahelistumise tegevuskavas. Tegevuskava koostamisel lähtuti strateegia eksperthinnangust ning teaduskondade ja rahvusvahelis-tumise töögrupi aruteludel väljendatud seisukohtadest.
Koostöösuhete tihendamiseks ülikooli kolledžite ning teiste Eesti ülikoolide välissuhete töötajatega kor-raldas välissuhete osakond aasta jooksul mitu ühisse-minari ja kokkusaamist. Suurim toimus Eesti ülikoolide
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
49
Are
ndus
tege
vus
ja t
eenu
sed
ühis
konn
ale
välissuhete osakondade kohtumisena 27. oktoobril 2005 Tartus, kus vahetati ideid ja kogemusi rahvusvaheli-se koostöö korralduse vallas ning kaaluti võimalusi Eesti ülikoolide pakutavate võõrkeelsete õppekavade ühiseks turundamiseks välismaal.
6.4.1. Koostöölepingud
Tartu Ülikooli partnerülikoolide ring täienes 2005. aas-tal nelja välisülikooli võrra – kahepoolne koostööleping sõlmiti Ateena Ülikooli (Kreeka), François Rabelais’ Üli-kooliga Tours’is (Prantsusmaa), Jeonju Ülikooli (Korea Vabariik) ja Tbilisi Ülikooliga (Gruusia). 2005. aasta lõpu seisuga on Tartu Ülikool sõlminud kahepoolse koostöö-lepingu 40 ülikooliga 17 riigist (lisa 6.6.).
Koostöölepingutega ettenähtud partnerülikooli kü-lastamise võimalust kasutas aruandeaasta jooksul 59 TÜ õppejõudu ja teadlast. TÜ võõrustas samal perioodil 75 partnerülikooli teadlast-õppejõudu.
Osana partnerülikoolidega strateegilise koostöö arendamise plaanist toimus 15.–19. novembrini TÜ de-legatsiooni ametlik visiit Göttingeni Ülikooli. Partneriot-singute eesmärgil toimusid ka Tartu Ülikooli esindajate visiidid Salisbury Ülikooli Marylandi osariigis USA-s ja East Anglia Ülikooli Suurbritannias.
Aruandeaasta jooksul viibisid TÜ teadlased lähetuses 52 välisriigi 690 ülikoolis, instituudis või muus teadusasu-tuses. Tartu Ülikooli külastasid õppejõud ja teadlased 40 riigi 323 teadusasutustest. Tavapäraselt oli elavaim tead-lasvahetus Saksamaa ja Soome ülikoolide ja teadusasu-tustega (lisad 6.4.-6.5.).
6.4.2. Rahvusvahelised üritused
24.–28. septembrini toimunud Saksa-Eesti akadeemi-lise nädala Academica IX peateema “Rahvuslik identi-teet 21. sajandil?” andis muu hulgas võimaluse arutleda
rahvuskeelse kõrghariduse tulevikuväljavaadete üle. Academica traditsioonilise aulaloenguga esines tänavu Tübingeni Ülikooli uusaja ajaloo osakonna juhataja prof Dieter Langewiesche. Seekordse Academica programmi kuulus ka 2004. a Saksa-Eesti akadeemilise nädala raa-mes toimunud konverentsi “Teadus ja teadmistepõhine ühiskond” ettekannete kogumiku esitlus.
TÜ teaduskondade ja asutuste korraldusel või eest-vedamisel toimus aruandeaasta jooksul kokku 212 rah-vusvahelist konverentsi ja seminari.
6.4.3. Külastused
2005. aasta jooksul ülikooli külastanud väljapaistvama-te külaliste seas tuleb mainida Saksamaa Liitvabariigi presidenti dr Horst Köhlerit, Makedoonia parlamendi esimeest Ljupco Jordanovskit ja Tiibeti kõrgvaimulikku Doboom Tulkut. Ülemaailmse füüsika aasta tippsündmu-sena esines Tartus 8. juunil aulaloenguga nobelist prof Alex K. Müller Šveitsist, kes 1987. aastal pälvis Nobeli füüsikapreemia läbimurdelise töö eest keraamiliste ma-terjalide ülijuhtivuse avastamisel. 13. oktoobril külastas ülikooli USA Sisejulgeolekuministeeriumi teaduse ja teh-noloogia kantsler Dr Charles E. McQueary, kes pidas TÜ Tehnoloogiainstituudis loengu teemal „Uue põlvkonna ettevõtlust suunavad ja julgeolekut edendavad tehno-loogiad“. 10. oktoobril toimus Tartu Ülikoolis Coimbra grupi juhtkomitee koosolek, kus arutati põhiliselt võr-gustiku 2006. aasta aastakoosoleku korraldusküsimusi. Tavakohase tutvumisvisiidi tegid ülikooli ka Iirimaa, Tšeh-hi, USA, Gruusia, Serbia ja Montenegro, Poola, Jaapani, Soome ja Hollandi suursaadik.
50
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5A
rend
uste
gevu
s ja
tee
nuse
d üh
isko
nnal
e
6.5. Regionaaltegevus
Ülikooli regionaaltegevuse põhisuunad olid 2005. aastal koostöösuhete arendamine maa- ja kohalike omavalit-sustega; avalike loengute, ürituste ja täienduskoolituse korraldamine maakondades; ülikooli õppimisvõimaluste tutvustamine; konkursside ja huviürituste korraldamine tulevastele üliõpilaskandidaatidele ning mitmesuguste koolitus- ja arendusprojektide algatamine.
Aruandeaastal täienes Tartu Ülikooli lepingupartne-rite ring. Koostööleping sõlmiti Lääne-Viru maakonnaga ning sihtasutusega Kihnu Kultuuriruum. Viimase lepingu-ga võttis ülikool endale kohustuse fi nantseerida igal aas-tal ühe Kihnu päritolu üliõpilase õpinguid Tartu Ülikoo-lis. 2005. aastal oli Tartu Ülikoolil Eesti maakondadega üheksa koostöölepingut (Valga, Hiiu, Saare, Järva, Võru, Rapla, Ida-Viru, Harju ja Pärnu) ja kolme linnaga (Tallinn, Narva, Pärnu).
Tartu Ülikool korraldas kuus ülikooli infopäeva ja 15 infotundi kooliõpilastele. Märtsikuus toimusid lahtiste uste päevad ülikoolis ja kolledžites. Õppimisvõimalus-te tutvustamiseks osales ülikool üheksal haridusmessil. 2005. aastal oli ülikooli kandideerijaid kõigist Eesti maa-kondadest. Kandideerijate arv enamikest maakondadest näitab viimastel aastatel tõusutendentsi, kasv on suurim Harjumaalt (sh Tallinn) ja Ida-Virumaalt pärit üliõpilaste osas (vt joonis 4.1.).
Juba kuuendat korda toimus Tartus maakondade tublimatele ainetundjatele ülikooli teadus- ja õppetege-vust tutvustav tarkusepäev, kus osalesid seekord Saare-, Võru-, Järva- ja Lääne-Virumaa ning Tallinna linna tubli-mad ainetundjad (186 õpilast; vt lisad 6.7. ja 6.8.).
Aruandeaastal toimus väljaspool Tartut ja Tartumaad 158 täienduskoolituskursust 4501 osavõtjaga. (vt joonis 6.2.). Ida-Virumaal toimus 61 kursust 2169 õppuriga, Tallinnas ja Harjumaal korraldati 49 täienduskoolitus-kursust 1336 osavõtjaga (vrd 2004. a 40 kursust 1336 õppijat; vt lisa 4.11.)
Tartu Ülikool korraldas mitmeid konverentse, semi-nare ja erialapäevi või aitas nende korraldamisele kaasa
maakondades ja ülikooli kolledžites. Nt Pärnu kolledžis toimus kahepäevane heaolustatistika konverents, kus käsitleti Eesti ettevõtluse perspektiive Euroopa Liidus. Regionaaltalitus korraldas aruandeaastal neli Eesti regio-naalarengut käsitlevat seminari, kus spetsialistid, eksper-did ning planeerijad- ja arendajad arutlesid regionaal-arengu võtmeküsimuste üle (vt lisa 6.7.).
Ülikooli kolledžites ning maakonnakeskustes korral-dati teadust populariseerivaid loenguid, peeti ettekan-deid ühiskonnast, kultuuriloost, ülikooli teadustööst jms. Ülikooli õppejõud pidasid üle 30 avaliku loengu Eesti eri paigus, kevadsemestril toimus Tallinnas traditsiooniline studium generale loengusari “Tartu Ülikooli 11 teadus-konda”, kus esinesid avalike loengutega kõigi teaduskon-dade õppejõud. Avalikel loengutel oli kuulajaid ligikaudu 5500. Viiel korral toimus teadust populariseeriv avalik loeng videokonverentsi vahendusel ning loeng oli Inter-netis jälgitav kõigile huvilistele.
Ülikooli kaasabil töötas Võru maakond välja maa-konna stipendiumistatuudi. Stipendiumi saavad taotleda kõik Võrumaalt pärit akadeemilist haridust omandavad noored. 2005. aastal pälvisid Võru maakonnastipendiu-mi kolm Tartu Ülikooli üliõpilast.
Teadus- ja arendusosakonna andmetel oli 2005. aas-ta teadus- ja arendustöö lepingutest 85 lepingut käsit-letavad Eesti-sisese regionaaluuringuna. Enim oli taolisi lepinguid TÜ Eesti Mereinstituudil – 34, bioloogia-geo-graafi ateaduskonnal – 10 ning 7 lepingut oli fi losoofi a-teaduskonnal. Regionaalseid uuringuid teostasid veel sotsiaal-, majandus-, kehakultuuri-, arsti-, haridus-, füüsi-ka-ja keemiateaduskond ning mõned ülikooli allüksused: tehnoloogiainstituut, õigusinstituut, Pärnu ja Euroopa kolledž, teadus- ja arendus- ning õppe- ja üliõpilasosa-konnad.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
51
Are
ndus
tege
vus
ja t
eenu
sed
ühis
konn
ale
6.6. Täienduskoolitus, e-õpe, ülikoolilt õpilasele
6.6.1. Täienduskoolitus
Tartu Ülikool korraldas 2005. aastal 652 täienduskooli-tuskursust 14 717 õppijaga (vt lisa 4.11.). Täienduskoo-lituse suurimaks sihtrühmaks on saanud õpetajakoolitus (35% toimunud kursustest ja 38% õppijatest). Teine suu-rem sihtrühm on meditsiinitöötajad (arstid, õed, füsiote-rapeudid; 30% kursustest ja 31% õppijatest). Täiendus-koolituse korraldamisest laekus 2005. aastal 15,3 mln krooni.
6.6.2. E-õpe avalikkusele
2005. a pakkus ülikool täienduskoolitusena 129 e-kur-sust, milles osales 3035 inimest.
2005. aastal jätkusid Interneti-põhised videoülekan-ded ülikooli tähtsündmustest, avalikest loengutest, konve-rentsidest ning avatud ülikooli ja kolledžite üliõpilastele
mõeldud igapäevasest õppetööst. Üheks suuremaks e-õppega seotud avalikuks ürituseks oli juba traditsiooniks kujunenud e-õppe päev, mis toimus 12. oktoobril täiskas-vanud õppija nädala raames. E-õppe päev on üle-eestiline üritus, mille eesmärk on tutvustada e-õppe võimalusi ja perspektiive, võimaldada kõigil huvilistel osaleda veebipõ-histel kursustel ning jagada informatsiooni Eesti ülikooli-des pakutavate veebipõhiste kursuste kohta.
Joonis 6.1. Täienduskoolitus struktuuriüksuste kaupa 2006.
Joonis 6.2. Täienduskoolitus 1999–2005.
Joonis 6.3. E-kursuste arv 1999–2005.
52
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5A
rend
uste
gevu
s ja
tee
nuse
d üh
isko
nnal
e
6.6.3. Teaduskoolilt õpilastele
Teaduskooli tegevuse eesmärk on toetada andekat õpi-last tema intellektuaalses ja isiksuslikus arengus olüm-piaadide, ainevõistluste, valikkursuste, täienduskoolituse, huviürituste jms kaudu. Kooli ülesanne on muu hulgas koordineerida Eesti olümpiaadidealast tegevust ja kor-raldada võistkondade ettevalmistamist rahvusvahelisteks aineolümpiaadideks ja võistlusteks. Olulise missioonina näeb teaduskool ka andekuspedagoogika ja -psühho-loogia rakendusuuringute läbiviimist, uusimate teadus-saavutuste tutvustamist pedagoogidele ning haridusüld-susele ning koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga andekate arendamise strateegia väljatöötamisel.Olulisemad sündmused 2005. aastal:• 4. novembril tähistas teaduskool oma 40. aastapäeva
konverentsiga, mille kavas olid ettekanded andekate arenguga seotud probleemidest ja teaduskooli või-malustest andekate kooliõpilaste arengu toetamisel;
• 18. märtsil 2005 rahvusvahelise matemaatikavõistlu-se “Känguru” korraldamine Eesti koolides, osales üle 12 000 õpilase 327 koolist üle Eesti;
• Märts–mai toimusid ülikoolis üle-eestiliste koolinoor-te olümpiaadide lõppvoorud (13 aines osales kokku 868 õpilast, eelvoorudes oli osalejaid ligi 10 000);
• Teaduskooli kursused lõpetas 2004/2005. õppeaas-tal 1094 õpilast, tunnistuse eduka lõpetamise kohta sai 870 õpilast;
• Teaduskoolis ettevalmistuse saanud Eesti võistkon-nad osalesid kokku 17 rahvusvahelisel võistlusel, meie õpilased said 32 medalit või auhinnalist kohta;
• Teaduskooli poolt 2005/2006. õppeaastaks üld-hariduskoolidele pakutud 26 valikkursusele (neist ühekesa Interneti-põhised) registreerus 1750 õpi-last. Käivitunud kursustest on seitse esmakordsed. Uute aladena lisandusid senistele ainevaldkonda-dele (matemaatika, füüsika, keemia. informaatika, bioloogia, keeleteadus, fi losoofi a) meditsiin ja geograafi a;
• Regioonides toimunud lahtistel matemaatika-,
füüsika-, ja keemiaülesannete lahendamise võistlustel osales kokku 950 õpilast (vt lisa 6.9. ).
6.7. Õppe- ja teadustöö tugitegevus ning teenused ühiskonnale
6.7.1. Raamatukogu
2005. aasta lõpuks oli raamatukogul 40 178 registreeri-tud kasutajat (2004. a – 37 613), neist 33,6% TÜ üliõpila-sed, 7% magistrandid ja doktorandid, 8,6% avatud ülikooli üliõpialsed, 2,3% õppejõud, 3,9% mitteakadeemiline per-sonal; 44% väljastpoolt Tartu Ülikooli (2004. a – 43 %). Aasta jooksul laenutati 498 733 teavikut (2004. a – 337 016); koos laenutähtaja pikendamisega, mida lugejatel on võimalik ise teha Interneti teel, ületas laenutuste arv ühe miljoni piiri. Külastuste arv vähenes (2004. a – 410 170, 2005. a – 406 104 külastust), sest uuema kirjanduse tel-limiseks, laenutähtaja pikendamiseks ning viiviste tasumi-seks ei pea tulema raamatukokku ise kohale.
Teavikute tellimiseks kulus 2005. a 12,228 mln kroo-ni (2004. a – 10,881), sellest elektrooniliste teavikute kasutuslitsentsidele 3,94 mln kr (2004. a – 2, 868 kr). TÜ liikmetele on raamatukogu vahendusel kättesaada-vad enam kui 70 sidusandmebaasi 17 000 teadusajakirja täisteksti või referaadiga (2004. a 15 632 elektroonilist ajakirja). Aasta jooksul kasvasid kasutuskogud 49 761 teaviku võrra (aasta lõpuks 342 5834); kõikides kogu-des (kasutus-, vahetus- ja varukogu) oli aasta lõpuks 375 9160 teavikut. Elektronkataloogis ESTER on kajastatud 32% kasutuskogude eksemplaridest (2004. a 29%).
Annetustest väärib esile tõstmist Poola suursaatkon-na ja Peipsi Koostöö Keskuse raamatuannetus. E-raama-tukogu arendamist toetas advokaadibüroo Lextal.
Raamatukogus on loodud 18 bibliograafi list või multimeedia andmebaasi (vt www.utlib.ee), uute and-mebaasidena on kasutajatele avatud „Jaan Eilart. Bib-liograafi a” ja ALDI (Alte DIssertationen Universität
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
53
Are
ndus
tege
vus
ja t
eenu
sed
ühis
konn
ale
Dorpat (Jurjew, Tartu); Tartu Ülikoolis 19. sajandil kaits-tud väitekirjad). Trükiväljaanne „Jaan Eilart: bibliograafi a 1948–2004” (Tartu, 2005) pälvis bibliograafi aauhinna 2006, mida annavad välja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Oma digitaalsete andmekogudega osaleb raamatuko-gu Ida-Euroopa-ainelise virtuaalraamatukogu (ViFaOst, Virtuelle Fachbibliothek Ost; www.vifaost.de) loomisel, mida kureerib Baieri Riigiraamatukogu Münchenis. Jätkus infokoostöö Saksamaa uurimisasutusega Bundesinstitut für Kultur und Geschichte der Deutschen im östlichen Europa, mille käigus saadeti instituudi aastaraamatule annoteeritud bibliograafi animestik Eestis ilmunud siinset kultuurilugu käsitlevatest publiaktsioonidest.
Igati kordaläinud üritused olid raamatukogu direkto-ri 1919–1944 Friedrich Puksoo 115. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäev „Kultuurivarad ajas” ning prof Karl Morgensterni 235. sünniaastapäevale pühen-datud ettekandepäev „Ammendamatu Morgenstern. II”. Fr. Puksoo auhinna, mida raamatukogu annab välja koos Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga, pälvis Indrek Jürjo monograafi a „Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737–1819” eest. Konverents „Digitaalraamatukogu ja selle kasutaja. III” keskendus digitaalseid andmekogumeid loovate institutsioonide (raamatukogud, muuseumid, arhiivid) koos-töö võimalikkusele ja vajalikkusele. Konverentsi korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital.
Raamatukogu oli üks Tartu kirjandusfestivali „Prima Vista“ korraldajatest. 2005. a koostatud näitustest on tähtsamad„Ajalooline Tartu” rahvusvaheliste hansapäeva-de puhul, “Koraali- ja lauluraamatatud Eesti- ja Liivimaalt 18.–19. sajandil/Choral- und Gesangbücher aus den rus-sischen Ostseeprovinzen Est- und Livland im 18.–19. Jahrhundert” mis eksponeeriti Jaani kirikus Rahvusvahelise Hümnoloogiaühingu 23. kongressiks ning “Maalilised reisid”, valimik graafi kakogus leiduvatest 18.–19. sajandist pärine-vatest kohavaadetest ning reisi- ja teadusekspeditsioonide kirjeldustest.
Eesti aasta teenindusteoks 2005 valiti Tartu Ülikooli
Raamatukogu ööraamatukogu projekt, mis teostus koos-
töös Tartu Üliõpilasesindusega.
6.7.2. Muuseumid ja botaanikaaed
2005. aastal alustas tööd asutus Tartu Ülikooli Muuseu-mid, mille koosseisus jätkavad tegevust ülikooli ajaloo muuseum, kunstimuuseum ning zooloogia- ja geoloogi-amuuseumist ja botaanikakogudest kujundatud loodus-muuseum.
2005. aastal pälvisid ülikooli muuseumid suurt rah-vusvahelist tähelepanu. Juulis toimus Tartus ülikooli muuseumide korraldusel Euroopa ülikoolimuuseumide koostöövõrgustiku Universum aastakonverents. Üritus tõi Tartusse tunnustatud muuseumijuhte eri maadest, kes tutvusid meie muuseumide kogudega ning andsid omapoolseid soovitusi. Samal kuul kanti Struve geodee-tiline kaar UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Kaar on seotud meie ülikoolis töötanud prof Struve te-gevusega ning kaarel on erilise tähtsuga Tartu tähetorn.
TÜ Muuseume külastas 2005. aastal 58 000 inimest, gii-diteenust osutati kokku 920 grupile, koostati 17 uut näitust.
Ajaloo muuseumJuunis avati külastajatele toomkiriku restaureeritud tor-nid ja vaateplatvormid. Toomkiriku tornides on avatud näitus toomkiriku ajaloost, torne külastas juunist det-sembrini 26 000 inimest.
Oktoobris tähistati koostöös arstiteaduskonnaga vana anatoomikumi 200. aastapäeva. Vanas anatoo-mikumis avati tähtpäevale pühendatud näitus, millega kaasneb muuseumitund inimese füsioloogiast. Näituse tegevuskulusid toetas Tartu linnavalitsus ning näitust kü-lastasid eriti arvukalt Tartu kooliõpilaste rühmad.
Muuseumikogud täienesid farmaatsiakoguga, mis paigutati vanasse anatoomikumi ning mida tutvustati avalikkusele ülevaatenäitusega muuseumi valges saalis.
54
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5A
rend
uste
gevu
s ja
tee
nuse
d üh
isko
nnal
e
Peale mainitud kahe näituse koostati ja eksponeeriti veel neli näitust: „Rännak ajas“ Eesti ülikooli tekkeloost; „Maapõue peidetud saladused“ arheoloogia õpetami-sest ning uurimisest TÜs; „Kuue samba kutse“, mis oli pühendatud 100 aasta möödumisele naiste tulekust ülikooli; „1905 ja Tartu“, mis eksponeeriti Eesti Ajaloo-arhiivis.
Riikliku humanitaar- ja looduskogude programmi raames kirjeldati teaduslikult C. Schmidti keemiliste ai-nete kollektsiooni ja G. Dragendorffi farmakognostiliste mikroskoobipreparaatide kogu.
Muuseumi korraldatud üritustest pälvisid tähelepanu teaduspäev „Jaan Reinet 100“, konverentsid „100 aastat esimeste naisvabakuulajate lubamisest Tartu Ülikooli“ (koostöös Eesti Rahva Muuseumiga) ning „100 aastat ülemaalisest rahvaasemike koosolekust Tartus“ (koos-töös ÕESi ja TÜ ajaloo osakonnaga). Edukalt jätkus po-pulaarteaduslike teeõhtute sari „Teadusest ja elust“ ning fonditutvustused „Aja sisse minek“ esmakursuslastele. Muuseumi külastas kokku 33 300 inimest. Giiditee-nust osutati 118 rühmale, muuseumipedagoogilisi prog-ramme viidi läbi 53 rühmaga. Muuseumi põhifondi suu-rus on 31.12.2005. a seisuga 63 421 säilitusühikut.
Kunstimuuseum2005. aasta tähtsamaks tööks oli muuseumi silmapaist-vaimaid teoseid ja ajalugu tutvustava kataloogi „200 aastat Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi“ valmimine, mis ilmub trükis 2006 veebruaris. Tegeldi ka kataloogi „Dor-pat-Jurjev-Tartu ja Voronež: ülikooli kunstikogu saatus“ kirjete täiendamise ja toimetamisega.
Muuseumis toimus neli kunstinäitust koos õpilas-programmide ja töötubadega: „Ateljee atleedid“ spor-diteemaliste skulptuuride, maalide ja joonistustega Eesti kunstist; „Loomad ja antiik“ loomaskulptuuridega, gra-vüüridega, mündi- ja gemmivalanditega; „Tuntud ja tund-matu Tartu“ gravüüride ja kaasaegsete fotodega; „Akt kuubis“ E. Okase, A. Bachi ja S. Trei graafi ka ja joonistus-tega, mis oli pühendatud E. Okase 90. sünnipäevale.
Tartu kunstikuul korraldati aktikrokii joonistamise
üritus „Elav akt“ kunstnik Tiit Pääsukese juhendamisel. Kunstimuuseumil oli kaalukas osa ürituse „Peahoone päev – 200 aastat pidulikust nurgakivi panekust“ kor-raldamises ja läbiviimises. Laiendati koolidele pakutava muuseumiõppe temaatikat, koostati antiikkultuuri töö-vihik eestikeelsetele koolidele (varem venekeelsetele koolidele).
Muuseum konkureeris edukalt riiklikul humanitaar- ja loodusteaduslike kogude säilitamise programmi kon-kursil, saades toetust kogudega seotud kulutusteks.
Suurenes kunstimuuseumi külastajate arv – muu-seumi külastas 12 500 inimest, giiditeenust osutati viies keeles 390 rühmale. Suurenes ka õpilasrühmade arv, mis moodustab 25% külastajatest.
Loodusmuuseum2005. aastal viidi läbi loodusmuuseumi moodustamise esimene etapp. Bioloogia-geograafi ateaduskonna insti-tuutide koosseisus olnud geoloogia- ja zooloogiamuu-seum ja botaanikakogud ning kogudega seotud per-sonal koondati loodusmuuseumisse. Koostati ja esitati mitmeid projektitaotlusi, mille lahendamine jääb järgmi-sesse aastasse.
Peale püsinäituse eksponeeriti kuus ajutist näitust: H. Beili kivimite näitus „Kivide sisemine ilu“, geoloo-gia õpetamise 185. aastapäevale pühendatud näi-tus, dots Evald Mölsi 100. sünniaastapäeva tähistav näitus, kaks seentenäitust, koostöös Eesti Põlluma-jandusmuuseumiga näitus mürktaimedest. Geoloo-giamuuseum osales koos TÜ geoloogia instituudiga konverentsi „Geoloogia õpetamine Eestis läbi kolme sajandi“ korraldamisel.
Viidi läbi muuseumitunde õpilasrühmadele ja õpeta-jatele, toimusid zooloogiamuuseumi ringi tunnid, juhen-dati üliõpilasi. Mais osales loodusmuuseum Vanemuise kultuuritänava päeval. Erilist avalikkuse tähelepanu pälvis zooloogiamuuseumi uus eksponaat – rotikuningas.
Geoloogia- ja zooloogiamuuseumi külastas kokku 12 236 inimest.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
55
Are
ndus
tege
vus
ja t
eenu
sed
ühis
konn
ale
BotaanikaaedBotaanikaaias lõpetati troopikakasvuhoone rekonst-rueerimise üldehitustööd kogumaksumusega 12,3 mln krooni ning 2006. aasta algul jätkub automaatikasead-mete paigaldamine ja taimede istutamine. Botaanikaaia troopilise vihmametsa (üldpindalaga 82,3 m2), subtroo-pilise mäestikumetsa (113,6 m2) ja sukulentide (103,5 m2) uued kollektsioonid avatakse külastajatele 30. juunil 2006, mil tähistatakse ka botaanikaaia Laial tänaval asu-mise 200. aastapäeva.
Botaanikaaia kollektsioonid täienesid 852 taimeliigi, alamliigi, vormi ja sordi võrra. Mitmed väärtuslikud tai-med saadi kingitusena Berliini Dahlemi botaanikaaiast, Vene TA Moskva botaanikaaiast, Kaunase Vitautas Mag-nuse Ülikooli botaanikaaiast või kasvatati seemnetest ise. Botaanikaaed trükkis seemnekataloogi „Index Semi-num“, milles pakuti teistele botaanikaaedadele kasvata-miseks 580 taimeliigi seemneid.
Botaanikaaia kollektsioone kasutasid õppetöös Tar-tu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli üliõpilased ning Räpina aianduskooli õpilased. Tartu Ülikooli suveülikooli raames viidi läbi kahepäevane kursus „Taimed – keskkonnarikas-tajad“. Korraldati 4 teabepäeva, 7 näitust ja 104 õppe-ekskursiooni.
Botaanikaaed esitas oma tegevust tutvustavad ma-terjalid kahele rahvusvahelisele turismimessile Riias ja Tallinnas ning mitmetele infoväljaannetele. Tartu hansa-päevi rikastati kahe kontserdiga ja näitusega „Vana puit hansaaegadest tänapäevani“.
Botaanikaaeda külastas piletiga 17 336 inimest.Jätkati riikliku programmi „Põllumajanduskultuuride
geneetilise ressursi säilitamine“ lõigu „Ravim- ja ilutai-mede geneetilise ressursi säilitamine“ täitmist koostöös Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi ja teiste kaastäitja-tega. Ilu- ja ravimtaimede digitaalne andmebaas täenes 88 uue sordi andmetega ning botaanikaaeda istutati 41 säilitamist vajavat ilutaime.
Paranes botaanikaaia teede-platside olukord re-konstrueeritud kasvuhoonete ja jõepoolse külgvärava ümbruses, lõpetati pojengideaia ehitus ja maastiku-
ehitustööd rajatavas elulõngade aias, kulutused kokku 223 700 kr. Jätkus uue Oa tänava katse-paljundusaiandi väljaehitamine, kus projekteeriti ja ehitati valmis piirdeta-ra ja krundisisene sõidutee, millele kulutati 281 300 kr.
Botaanikaaed osales taimsete ressursside kaitse üle-riigiliste ja rahvusvaheliste programmide täitmisel ning Kaunase Vitautas Magnuse Ülikooli botaanikaaia Phare 202 CBC turismiprojektis. Botaanikaaia töötajad käisid rahvusvahelistel konverentsidel Moskvas, Luksemburgis ja Kaunases ning mitmetel üleriigilistel nõupidamistel, kus esineti ettekannetega kaheksal korral.
6.7.3. Huvitegevused
Akadeemiline spordiklubiTartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi oli 2005. aastal jätkuvalt Eesti üks edukamaid ja suurimaid spordiklubi-sid. Spordiklubi on 18 spordialaliidu liige, siin treenib ligi 600 noorsportlast, 400 saavutussportlast ning harras-tusspordiga tegeleb regulaarselt ligi 1500 tudengit, õp-pejõudu või teenistujat. Ühel või teisel viisil on spordi-klubi tegemistega seotud 70 treenerit.
2005. aastal pakkus spordiklubi ülikooli liikmeskonna-le võimalus osaleda järgmistel treeningutel: aeroobika, aerutamine, alpinism, jalgpall, jalgrattasport, jõutõstmine, karate, kergejõustik, korvpall, kulturism, maadlus, mitme-külgsus, poks, saalihoki, sulgpall, sõudmine, võimlemine, tennis ja võrkpall.
2005. aastal võitsid spordiklubi sportlased Eesti meistrivõistlustelt 99 kuldmedalit, edukamad alad olid ker-gejõustik (2005. aasta Eesti parim kergejõustikuklubi), sulg-pall (2005. aasta Eesti edukaim klubi), aerutamine ja jalg-rattasport. Tartu linna parimate sportlaste valimisel hinnati spordialade lõikes parimaks koguni 18 spordiklubi sportlast. Absoluutarvestuses pärjati 2005. aasta Tartu linna parimaks meessportlaseks aerutaja Peeter Becker (EM 9. koht, MM 13. koht ning seitsmekordne Eesti meister), parimaks juu-nioriks kergejõustiklane Maris Mägi (juunioride EM 5. koht, Euroopa sisemeistrivõistluste 13. koht, Eesti sisemeister
56
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5A
rend
uste
gevu
s ja
tee
nuse
d üh
isko
nnal
e
400 m jooksus, Eesti juunioride kuuekordne meister, Eesti kahekordne meister võistkondlikult) ning parimaks võist-konnaks sulgpallurid Helen Reino/Piret Hamer (maailma edetabeli 36. koht, MM 33. koht, Eesti meistrid).
Ülemaailmsel universiaadil Türgis Izmiris osales 30 Tartu Ülikooli üliõpilast. Võideti kaks kuldmedalit – Olga Aleksejeva epees ja Mirjam Liimask 100 m tõkkejooksus ning üks hõbemedal – Taavi Peetre kuulitõukes. Peale selle võitis Taavi Peetre hõbemedali ka Euroopa U-23 meistrivõistlustel.
Euroopa ülikoolide meistrivõistlustel võrkpallis võit-sid ülikooli võrkpallineiud hõbemedalid, olles esimene Eesti pallimänguvõistkond, kellele on selline au osaks saanud.
Eesti meistriliigades mängis neli spordiklubi pallimän-guvõistkonda. Korvpallimeeskond Tartu Ülikool/Rock võitis hõbemedali, võrkpallinaiskond Tartu Ülikool/Ee-den ning saalihokimeeskond Tartu Ülikool/ISIC pronks-medalid.
2005. aastal alustas spordiklubi uue teaduskondade-vahelise võistlussarja – Tartu Ülikooli meistrivõistluste – korraldamist, mille eesmärk on suurendada ülikooli liikmeskonna sportimisharjumusi ning selgitada välja pa-rim sportlik teaduskond.
2005. aastal renoveeriti Jakobi 5 õppe- ja spordihoo-ne suure saali põrand, staadionile paigaldati uus tippta-semeline teivashüppepaik. Lisaks tegutseb alates sügisest Staadioni 21 ka uute trenažööridega jõusaal.
Olulise tähendusega Tartu Ülikooli ja spordiklubi jaoks oli Ujula 4 spordihoone juurdeehituse projekti val-mimine, millele toetudes kuulutatakse välja ehituskon-kurss. Uues hoones leiavad endale uue kodu ka sõudjad, vana sõudebaas lammutati 2005. aasta lõpus.
Üliõpilasmaja ja harrastuskollektiividÜliõpilasmaja juures jätkas 2005. aastal tegevust üheksa kultuurikollektiivi: Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Tartu Ülikooli Kam-merkoor, Eesti Maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis, Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel, Eesti
Maaülikooli rahvatantsuansambel Tarbatu, puhkpillior-kester Popsid, Tartu Üliõpilasteater, Vanamuusikaansam-bel Festivitas Artium Schola. Samuti tegutsevad majas tsirkusestuudio FOX, Vanemuise balleti- ja tantsukool, Tartu Veiniklubi ja ülikooli kultuuriklubi. Üliõpilasmaja bändiruumis käis regulaarselt harjutamas 20 muusika-kollektiivi.
2005. aastal toimus üliõpilasmajas ligikaudu 200 üri-tust – see on umbes 70 üritust rohkem kui 2004. aastal. Valdavalt oli tegu tudengite korraldatud kultuuriõhtute, temaatiliste pidude, tutvumisõhtute, rebaste ristimistega jms. Ülejäänud osa moodustasid nii kitsamale ringkon-nale mõeldud üritused kui ka linnarahvale korraldatud kontserdid, millest suurematel esinesid ansamblid Ge-nialistid, Jääboiler, Dagö, Terminaator. Tartu Ülikooli üli-õpilasesindus organiseeris oktoobris üliõpilasmaja toe-tuseks heategevuskontserdi.
2005. aasta sügisest taasalustas tegevust kunstikabi-neti joonistusstuudio. Ülikooli kunstikabinet alustas tööd 1809. aastal ning tegutses 1999. aasta sügiseni Tartu Üli-kooli peahoones. Praegu käib Ülikooli 18a asuva hoone keldrikorrusel joonistamas 20–30 üliõpilast, magistranti ja kunstihuvilist noort. Põhiliselt joonistatakse mees- ja naismodellide järgi aktikrokiisid, joonistatakse eri tehni-kates – pliiats, süsi, pastell. Juhendajatena annavad õpilas-tele nõu mitmed Tartu tuntud kunstnikud.
Y-galeriis toimus 2005. aastal rohkelt näitusi (kokku 31), õnnestunumad olid näiteks “Keeniused 2 – kõikide kunst”, Lola Liivati “9+1”, Mart Trummali fotonäitus “Lähis Ida”, Urmas Vaino “New York & Brasiilia” jne. Jaanuaris ja veebruaris toimusid kunstikuu raames üritused “Kohtu-mised (kuri)kuulsa kunstnikuga”, kus esinesid Raul Meel, Margus Tamm, Sandra Jõgeva. Veebruarist juunini toi-musid multimeediaüritused, kus esitati perfomance`eid, näidati fi lme ja mängiti muusikat. Septembris toimus Y-galerii hoovis “Rahvusvaheline alternatiivfi lmide festival” ning muusika ja kunsti üritus “Kunst Rock Perfo”.
Ka 2005. aastal jätkas üliõpilasmaja koostöös ülikooli kultuuriklubiga Tartu tudengipäevade korraldamist. Tartu kevadpäevad (25.04.–01.05.2005, kokku 177 üritust) ja
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
57
Are
ndus
tege
vus
ja t
eenu
sed
ühis
konn
ale
Tartu sügispäevad (17.10.–23.10.2005, kokku 149 üri-tust) pakkusid mitmekülgset kultuuri- ja meelelahutus-programmi, millest leidis endale meelepärase ürituse nii tudeng kui ka linnakodanik – tudengivaimsust jätkus kõikidele. Kevadpäevade tuntuimad üritused on kum-mipaadiralli, tudengilaul ja volbritule süütamine, huvita-vaim uus ettevõtmine oli isemeisterdatud lennumasina-te võistlus Karsumm. Sügispäevade esindusüritused on tudengilaul, tudengifi lm ja kunstide öö ning alguse sai stiilipidude traditsioon.
26. septembril allkirjastasid 2003. aasta Phare pii-reületava koostöö programmi ja Tartu Üliõpilasmaja esindajad toetuslepingu Baltimaade rahvakultuurialase koostöövõrgustiku loomiseks. Phare programm toetab 26. juulini 2006 kestvat ettevõtmist 701 402 krooniga, millele lisandub 199 201 krooni ulatuses Tartu Üliõpilas-maja omafi nantseering. Projekti eesmärk on tugevdada koostöösidemeid rahvakultuuri alal Eesti, Läti ja Leedu üliõpilasorganisatsioonide, tudengikollektiivide ning nen-de juhendajate vahel.
Projekti käigus toimuvad pikaajalised koolitused, re-gulaarsed kohtumised, ühiskontserdid, valmivad trükised, kontsertreisi tutvustav videofi lm ning uued tantsud koo-rilaulu, rahvatantsu ja puhkpillimuusika edendamiseks. Tartu Üliõpilasmaja koordineeritava projekti partneri-teks on Liepaja Pedagoogikaakadeemia Lätist ja Leedu Kooriühing.
Phare projekti raames toimus üliõpilasmajas kultuu-riprojektide rahastamise koolitus. Koolituse viis läbi Külli Hansen Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonnast. Kooli-tusel osalesid mitmed üliõpilasmaja juures tegutsevate kultuurikollektiivide liikmed ning ka mõned üliõpilased.
Baltimaade tudengikollektiivide koostöövõrgustiku proovikiviks saab olema 2006. aasta suvel Tartus toi-muv juubelihõnguline Baltimaade üliõpilaste XV laulu- ja tantsupidu Gaudeamus. Peo ettevalmistamise ja läbivii-mise korraldajaks on MTÜ Tartu Üliõpilasmaja ja kaas-korraldajaks Eesti Noorsootöö Keskus koostöös Tartu Linnavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Kunstilise komisjoni esimees on dirigent Alo Ritsing
ning töörühma juht on üliõpilasmaja juhatuse liige Kulno Kungla. 2005. aasta jooksul valiti suur osa peo korraldus-meeskonnast ja hakati aktiivselt pihta ettevalmistustöö-dega, samuti valmis kodulehekülg (www.gaudeamus.ee).
Tartu Akadeemiline MeeskoorTartu Akadeemiline Meeskoor korraldas 27 esinemist Tartus, Tallinnas ja teistes Eesti linnades. Toimusid kont-sertmatkad Lätisse ja Norrasse. Jätkus ühiste kontserti-de korraldamine TÜ Akadeemilise Naiskooriga ja TTÜ Akadeemilise Naiskooriga. Augustis tähistati kahe kont-serdiga Tartus ja Tarvastu kirikus TAM-i asutaja Juhan Simmi 120. sünniaastapäeva.
Tartu Ülikooli Akadeemiline NaiskoorTartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor pidas 2005. aastal oma 60. sünnipäeva. Koor saavutas aasta naiskoori tiitli ja I koha Eesti naiskooride võistulaulmise A-kategoorias. Nais-koor andis välja ka kaks plaati: „Eesti mustrid” ning E. Mägi loominguga „Laulupuu” koostöös Eesti Rahvusmeeskoo-riga. Septembrist on koori peadirigent Triin Koch.
Tartu Ülikooli KammerkoorEsiletõstmist väärib koori esikoht Norras korraldatud esimesel Griegi-nimelisel koorikonkursil vaimuliku muu-sika kategoorias ning valimine kuue parima koori seas grand prix’ vooru.
Eesti Maaülikooli kammerkoor Camerata Uni-versitatis 2005. aasta sügisest alustas tööd uus koormeister – noor ja andekas Imbi Pärtelpoeg. Aastasse mahtus hulgaliselt kontsertesinemisi Eesti kirikutes. Toimus koori 15. aasta-päevale pühendatud kontsert Tartu Ülikooli aulas ning anti välja esimene CD-plaat.
Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel1945. aastal loodud Tartu Ülikooli Rahvakunstiansam-bel pidas 14. mail Tartu Sadamateatris juubelikontserti – Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel 60 ja vilistlasrühm
58
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5A
rend
uste
gevu
s ja
tee
nuse
d üh
isko
nnal
e
10. Alates sügisest on ansambli kunstiline juht Aveli As-ber. Tartu Ülikooli RKA mõlemad segarühmad osalesid Eesti-Soome tantsupeol “Suveöö tantsud”, mis toimus 9. juulil Tartu Laululaval.
Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambel TarbatuTarbatu osales XI rahvusvahelisel folkloorifestivalil 29.03–02.04.2005 Mallorcal ning Eesti-Soome ühistant-supeol, mille pealavastajaks oli Tarbatu kunstiline juht Jaanus Randma.
Tartu ÜliõpilasteaterTeater võeti Ülemaailmse Üliõpilasteatrite Liidu (AITU) liikmeks. Osaleti Prantsusmaal Besancon`i X rahvusva-helisel üliõpilasteatrite festivalil etendusega “Jelisaveta Bam”. Sarah Kane´i näidendit “Puhastatud” etendati Lut-su Teatrimajas ja Y-galeriis ning harrastusteatrite festivalil Võrus. Rahvusvahelistel hansapäevadel Tartus osaleti näidendiga “Keskaeg – julm aeg!”.
Vanamuusikaansambel FA ScholaVarajase ja orientaalse muusika keskuse FA Schola kaas-korraldamisel toimus 4.-10. oktoobrini Tartus ja Tallinnas X rahvusvaheline vanamuusika festival “Orient et occi-dent”. 9. oktoobril toimus FA Schola ja Kesk-Euroo-pa varajase muusika festivalide ühenduse (CEFEMA) korraldusel hariduskonverents „Varajase ja orientaalse muusika roll tänapäeva muusikahariduses“.
TÜ puhkpilliorkester PopsidTartu Ülikooli puhkpilliorkestrit Popsid tunnustati Eesti noorteorkestrite konkursil kulddiplomiga ja neile anti esimene kategooria. Samuti saavutasid Popsid kõrgkoo-lide puhkpilliorkestrite kategoorias I koha.
6.7.4. MTÜ Tartu Üliõpilasküla
MTÜ Tartu Üliõpilasküla osutab Tartu Ülikooli üliõpilas-tele ja külalistele majutusteenust ning hooldab Tartu Üli-koolilt rendile võetud kaheksat üliõpilaselamut. Aastatel 1999–2004 renoveeris Tartu Ülikool üliõpilaselamud Pepleri 14, Tiigi 14, Narva mnt 25, Narva mnt 27 ja Pur-de 27. Aastal 2002 valmis Tartu kesklinnas uus üliõpilas-elamu Raatuse 22.
Renoveerimata on üliõpilaselamud Narva mnt 89 ja Nooruse 7. Kaheksas elamus on kokku 3325 kohta.
Kõikides üliõpilaselamutes on võimalik kasutada In-terneti-teenust, mida pakub AS Haberst Infra.
Kahes üliõpilaselamus pakutakse tudengitele ja lin-narahvale toitlustamisvõimalust. Üliõpilaselamus Pepleri 14 asub Kotka Kelder ning üliõpilaselamus Raatuse 22 kohvik Mamman.
Üliõpilaselamus Raatuse 22 asub videolaenutus – Kodu Video.
2005. aastal tegeleti aktiivselt uue kliendihaldus-programmi e-kyla väljatöötamisega. Tegemist on Inter-neti-põhise kliendihaldus- ja üüriarvestusprogrammiga. Süsteemi on integreeritud ka probleemihaldussüsteem Helpdesk, mille kaudu saavad kliendid edastada tekkinud probleemid ja rikked ning jälgida lahenduskäiku. Tuden-gitele avatakse ligipääs programmile 2006. aasta kevad-semestri jooksul.
Majandusaastal 01.07.2004–30.06.2005 oli Tartu Üli-õpilasküla netokäive 28 569 669 krooni. Seoses sellega, et suvel on üliõpilaselamutes palju vabu kohti, on aasta keskmine täituvus 86%. Õppeaasta esimesel poolel on üliõpilaselamute täituvus ligi 100%.
Tartu Üliõpilaskülas töötab 50 inimest, neist 12 ini-mest administratiivpoolel (üliõpilasküla kontoris Narva mnt 25).
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
59
Hal
dust
egev
us
7. HALDUSTEGEVUS
2005. aasta kõige tähtsamaks sündmuseks oli Nooruse 1 hoonevarest ümber ehitatud ja renoveeritud tehnoloo-giainstituudi hoone valmimine, mille ruumidesse kolisid ka arstiteaduskonna farmaatsia instituut ning Ravimiamet.
Haldustöö otstarbekamaks korraldamiseks ühendati riigihangete talitus ja planeerimistalitus haldusdirektori büroo koosseisus ühtseks planeerimistalituseks. Olu-lisemate ja mahukamate hangete tulemusel valmis üli-kooli spordihoone (Ujula 4) rekonstrueerimise ja juur-deehituse ehitusprojekt, korraldati Narva kolledži uue õppehoone arhitektuurse ideelahenduse konkurss ning alustati uue õppe- ja teadushoone (keemiahoone) pro-jektdokumentatsiooni koostamist.
Tartu ülikooli, Tartu linna ja kultuuriministeeriumi koostöös konserveeriti toomkiriku varemete põhja-löövi võlvikud ja põhja kõrgsein. Lõpetati botaanikaaia troopikahoone ja sellega külgneva kivihoone renovee-rimistööd, remonditi Vanemuise 46 ringauditoorium ja peatrepikoda ning vahetati kogu hoone aknad.
2005. aastal pöörati TÜ kasutuses olevate ohtlike kemikaalide ja radioaktiivsete materjalidega seoses pal-ju tähelepanu keskkonnakaitsele. Muu hulgas utiliseeriti nõukogudeaegsed tsiviilkaitse ründeainete näidised. Tur-valisuse tagamisel suurendati tehnilise valve osakaalu. Tartu linnavalitsuse jõulukaunistuste konkursil det-sembris 2005 said ülikooli peahoone jõulukaunistused I preemia ning füüsikahoone jõulukaunistused III preemia.
7.1. Ohutuse tagamine ja transpordikorraldus
Keskkonnakaitse vallas pöörati 2005. aastal eriline rõhk Tartu Ülikooli kasutuses olevate ohtlike kemikaa-lide ja radioaktiivsete materjalide arvestuse, hoidmise ja käitlemise eeskirjade korrastamisele. Koostöös sise-ministeeriumi ja päästeametiga utiliseeriti eriti ohtlikud
ning aastakümneid seisnud nõukogudeaegsed tsiviil-kaitse ründeainete näidised. Aasta jooksul anti jäätme-käitlejatele üle 13 330 kg ohtlikke jäätmeid (kemikaalid, külmkapid, akud, autode rehvid, päevavalguslambid jms). Infokaitsesüsteemide AS-le anti hävitamiseks üle 7 387 kg konfi dentsiaalseid infokandjaid. Riia 23, Ravila 19 ja Jakobi 2 õppehoonetes taaskäivitus riskianalüüsi koos-tamine. Koostöös Tartu linnavalitsusega algatati uue kee-miahoone keskkonnamõjude hindamine.
Tuleohutuse tagamiseks korraldati koos päästetee-nistusega kontroll kõikides hoonetes, aktis toodud puu-duste likvideerimiseks koostati ajagraafi k. Pärnu kolledžis korraldati tuleohutuse kontroll, koolitus ning koostöös kohaliku päästeteenistuse, kiirabi ja politseiga evakuat-siooniõppus. Aasta jooksul valmisid tulekahjusignalisat-siooni paigaldamise projektid Jakobi 1, Jakobi 5, Struve 1 ja Tähe 4 asuvatele hoonetele.
Turvalisuse tagamisel suurendati tehnilise valve osa-kaalu – peahoone perimeetrit jälgitakse valvekaamera-tega, peahoone administraatori juurde on koondatud ka Liivi 2 ja Vanemuise 46 valvekaamerate pildid. Hoonete Ülikooli 18, Ülikooli 18a, Ülikooli 17, Küütri 2, Jakobi 4 läbipääsusüsteemid ühendati ühtsesse juhtimissüsteemi. Toomkiriku tornidesse paigaldati uus valvesignalisat-sioon. 2005. aastal uuendati tehnilise valve lepingud AS-ga Falck Lõuna-Eesti ja AS-ga Skorpion.
Transpordikorralduse vallas võõrandati 2005. aas-tal kümme amortiseerunud ja ülikoolile mittevajalikku transpordivahendit. TÜ Eesti Mereinstituudile soetati kaks uut kaubikut ja botaanikaaiale üks uus kaubik. Uued sõiduautod said Narva kolledž, mereinstituut ja rekto-raat. Uued sõiduautod soetati zooloogia ja hüdrobio-loogia instituudile (ökoloogiliste välitööde läbiviimiseks ning varustuse ja teadusaparatuuri transportimiseks), haldusdirektori büroole (postiringi korraldamiseks), hal-dusosakonnale (majandussõitude ja -vedude tarbeks) ning botaanika ja ökoloogia instituudile (välitööde ja
60
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5H
aldu
steg
evus
suviste praktikumide läbiviimiseks). Korrastati parklad Munga 4 hoovis, Näituse 2, Näituse 13a ja Nooruse 1. Aruandeaastal lõpetati juba 2001. aastal alustatud 50-meetrilise siselasketiiru ehitus. Lasketiir valmis Kaitsemi-nisteeriumi, Kaitseliidu ja Tartu Ülikooli ühistöö tulemuse-na ja on mõeldud ülikooli laskesportlaste ja akadeemilise malevkonna kaitseliitlaste treeninguteks. Lasketiiru komp-leksis on ka veel relvaruum, õppeklass riigikaitsekoolituse korraldamiseks ning Kaitseliidu Tartu Maleva Akadeemili-se malevkonna kodu koos olmeruumidega.
7.2. Planeerimistegevus ja hangete korraldamine
Töö otstarbekamaks korraldamiseks ühendati riigihan-gete talitus ja planeerimistalitus 03.02.2005 ühtseks pla-neerimistalituseks haldusdirektori büroo koosseisus.
Planeerimis- ja projektipõhises tegevuses olid tähtsamad ja mahukamad tööd seotud kolme uue hoo-ne projektidega:• Tartu Ülikooli spordihoone (Ujula 4) rekonstrueeri-
mise ja juurdeehituse ehitusprojekt;• Tartu Ülikooli uue õppe- ja teadushoone (keemia-
hoone) projekteerimine;• Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue õppehoone arhi-
tektuurse ideelahenduse konkursi korraldamine.2005. aastal valmis AS-s RTG Projektbüroo ülikooli
spordihoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse ehi-tusprojekt. Uue keemiahoone projektdokumentatsioon valmib 2006. aasta suvel. Narva kolledži uue õppehoone arhitektuurse ideelahenduse konkursi võidutöö alusel alustatakse projekteerimist 2006. aastal.
Planeerimistalitus andis oma panuse ülikooli aja-loolise keskkonna väärtustamiseks ja säilitamiseks ka-vandatud Tartu Ülikooli ajaloolise tuumik hoonestuse renoveerimise riikliku programmi eelnõu ettevalmista-misse. Talituse osalusel valmis ka Tartu Ülikooli hoonestu arengukava aastateks 2006–2015.
Aruandeaastal jätkus koostöös Tartu linnavalitsuse ja kultuuriministeeriumiga Tartu toomkiriku varemete re-noveerimine – konserveeriti varemete põhjalöövi võlvi-kud ja põhja kõrgsein.
Toomemäe atraktiivseks piirkonnaks arendamise eesmärgil toimub linnavalitsuse ja ülikooli vahel tihe koostöö, et maksimaalselt rakendada vastava piirkonna arengupotentsiaali ning kõrvaldada takistused, mis selle piirkonna eripära ning konkurentsieelise väljatoomist segavad. 2005. aasta koostööna tehti Toomemäe aren-damise projekti ettevalmistamisel järgmist: • koostati Toomemäe muinsuskaitse eritingimused ja
geodeetiline alusplaan;• koostati tähetorni sisekujunduse projekt;• korraldati Toomemäe väikevormide ja valgustuse ar-
hitektuurne ideekonkurss;• korraldati Toomemäe dendroloogiline uuring ning
nahkhiirte suvine ja talvine uuring.Koostamisel on Toomemäe heakorrastuse eelprojekt
ning Tartu Ülikooli hoonete – tähetorni, vana anatoo-mikumi ja toomkiriku – välisvalgustuse projekteerimine.
Riigihangete arv võrreldes 2004. aastaga suure-nes tunduvalt, aruandeaastal viidi läbi 62 riigihanget (2004. a – 33; vt lisa 7.2.). Enim suurenes lihtmenetluse-ga hangete arv – neid oli 2005. aastal 36 (2004. a – 16), avatud pakkumismenetlusega riigihankeid 18 (2004. a – 11) ning väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakku-mismenetlusega riigihankeid 7 (2004. a – 6).
Korraldati Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue õppe-hoone arhitektuurse ideelahenduse konkurss, mille käi-gus valiti välja sobivaim kavand.
Ehitushangete osakaal oli 2005. aastal suhteliselt väi-ke, kõigest 18% läbiviidud hangetest, kogumaksumusega 17 760 813 krooni.
Enim viidi läbi hankeid asjade ostmiseks, suurimad neist olid tehnoloogiainstituudi ning farmaatsia instituudi ruumidesse sisustuse ostmine.
Suuremad teenuste tellimise hanked olid ülikooli spordihoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse ning uue
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
61
Hal
dust
egev
us
õppe- ja teadushoone (keemiahoone) projekteerimine. Telliti ka ülikooli teadus- ja arendustööd tutvustav telesaadete sari.
7.3. Infotehnoloogia
Infosüsteemid. Üleülikoolilisi infosüsteeme teenindav andmebaasitarkvara Oracle 9i asendati kiirema ning uusi tehnoloogilisi võimalusi sisaldava versiooniga 10g. Üleminek võimaldab optimeerida serverite kasutamist ning suurendada nende jõudlust.
Rakendati personali- ja fi nantsinfosüsteemi tarkva-rapakett Axapta ning selle andmete sünkroniseerimi-ne ülikooli isikuregistri ja arvutivõrgu kasutajakontode infosüsteemiga. Töötati välja ja rakendati rahaveeb, mis võimaldab kõigil ülikooli fi nantsallikate käsutajatel detai-lideni jälgida käsutatavate allikate rahalist seisu.
Õppe-infosüsteemi eksamitulemuste moodul viidi vastavusse uue õppekorralduse eeskirjaga, loodi õp-peainete ja õppejõudude hindamise moodul ning ÕISi andmete põhjal koostati õppejõudude akadeemiline aastaaruanne. TÜ õppe-infosüsteemi tutvustati Eesti Maaülikoolile, kus alustati koostööd analoogse infosüs-teemi kasutusele võtmiseks.
Jätkati dokumendihalduse ja siseveebi projekti aren-damist. Augustis toimus üleminek asutatava tarkvara uuele versioonile (Livelink 9.5).
Infrastruktuur. Arvutivõrgu baasteenuste kvaliteedi tagamiseks asendati neli amortiseerunut serverit ning rakendati kuus uut serverit. Võrgu turvalisuse tagami-seks võeti kasutusele uus tarkvaraline tulemüür ning täiendati keskmarsruuterit. Ülikooli arvutivõrguteenus-te turvaliseks kaugkasutuseks rakendati VPN-teenust. Telefonijaama abonentmaht suurenes ligi veerandi võrra – jaama laiendusmoodulid paigaldati hoonetesse Nooruse 1, Näituse 20 ja Salme 1a. (vt lisa 7.3.).
Töökohaarvutite haldus ja kasutajakoolitus. Jätkati infotehnoloogia osakonna teenindada olevate töökohaar-vutite kaughaldusele ülemineku juurutamist ning riistvara standardiseerimist. Korraldati 11 eri tarkavarapakette käsit-levat kursust, millel osales üle 600 ülikooli töötaja.
7.4. Kinnisvarakorraldus
Haldusosakonna initsiatiivil korraldati aruandeaastal veebruarist maini haldusosakonna juhtivspetsialistide kohtumised kõigi teaduskondade (v.a usuteaduskond) dekaanide, dekanaadi juhatajate ja töötajatega, kus tutvustati haldusosakonna struktuuri, ülesandeid ja te-gevust, arutati haldusosakonna tegevusega haakuvaid probleeme ning otsiti neile optimaalseid lahendusi.
Kinnisvaratehingud. Arvestustalituse poolt esita-ti ülikooli nõukogule 10 otsuse eelnõu, mis käsitlesid kinnisvara omandamist, võõrandamist, servituutide seadmist ning kinnistutel asuvatele tehnorajatistele isik-liku kasutusõiguse seadmist. 2005. aasta kapitalieelarves prognoositi kinnisvara müügist laekuva tulu suuruseks 10 119 500 krooni, tegelikult laekus kinnisvaratehingu-test 13 300 681 krooni (vt lisa 7.1.). TÜ Botaanikaaia baasaia rajamise vajadusest lähtuvalt osteti 14.01.2005 eraisikult maatükil Oa 10a asuv viimane garaažiboks; 21.02.2005 sõlmitud notariaalse lepinguga seati kinnis-tutele Raja 32, Nooruse 1, Nooruse 3 ja Viljandi mnt 42 OÜ Jaotusvõrgu kasuks elektrimaakaabel liinidele täht-ajatu isiklik kasutusõigus ; 14.03.2005 omandati Fried-rich Fred Raimond Alliku pärandina Tartu linnas kaks kinnistut – Veski 63, Kastani 2 ja L. Tolstoi 12, 14 ning Elvas kinnistu Vapramäe 9, 11, 13 ja maatüki Uuta põik 1 tagastamise nõudeõigus; 17.05.2005 sõlmitud nota-riaalse lepinguga seati kinnistutele Tulika 1 ja N. Lunini 16 AS-i Tartu Veevärk kasuks tähtajatu isiklik kasutusõi-gus kinnistuid läbivale veetorustikule; 21.09.2005 sõl-mitud notariaalse lepinguga seati kinnistutele Ravila 19,
62
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5H
aldu
steg
evus
Tulika 1 ja N. Lunini 16 OÜ Jaotusvõrgu kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrimaakaabel liinidele; 07.10.2005 jagati kinnistu Tolstoi 12, 14 kümneks korteriomandiks; 06.12.2005 sõlmitud notariaalse lepinguga seati Valga maakonnas Otepää vallas Kääriku külas asuvale kinnis-tule “Kääriku” tähtajatu isiklik kasutusõigus kinnistu maa-ala läbivale elektroonilisele sidevõrgule ja sidemastile AS-i Elion Ettevõtted kasuks.
Muu kinnisvarategevus. 2005. aastal jätkus ülikooli kinnisvaraprobleemide lahendamisel aktiivne koostöö Tartu linnavalitsuse, haridus- ja teadusministeeriumi ning muude riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustega. Aruandeaasta jooksul toimus 8 ruumikomisjoni koos-olekut, kus arutati 37 küsimust, taotlust ja ettepanekut. Mahukamad teemad: vana anatoomikumi kasutuspers-pektiiv, Jakobi 2 farmaatsia instituudi kasutusest vabane-vate ruumide edasine kasutamine, Narva kolledži uue õppehoone ruumiprogrammi läbivaatamine, Vanemuise 21 ruumide üürimine bioloogia-geograafi ateaduskon-nale, ülikooli administratsiooni ruumiküsimused. Seisuga 31.12.2005 kehtis 60 üürilepingut: 55 lepinguga on üü-rile antud 84 885,7 m² (sh 53 980,8 m2, mis on antud MTÜ Tartu Üliõpilasküla kasutusse ja 17 886,3 m2, mis on antud MTÜ TÜ Akadeemiline Spordiklubi kasutusse); 5 lepinguga on üüritud 5 981,5 m² (sh TÜ Kliinikumilt 4 278 m2). Haldusosakond tellis inventariseerimise Näitu-se 13a ja Vanemuise 46 õppehoonele ning kohvikuhoo-nele Ülikooli 20; korrigeeriti ja korrastati olemasolevaid Küütri 2 ja Lai 38 hoonekomplekside jooniseid. Tartu Ülikooli omandis oli 2005. aastal 86 eluruumi, neist küm-ne haldamisega tegeleb MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemili-ne Spordiklubi (üheksa Käärikul ja üks tennisepaviljonis) ning kahega TÜ Füüsika Instituut. Aruandeaastal toimus neli korterikomisjoni koosolekut, kus arutati üürilepin-gute sõlmimist, korteriomandite võõrandamise hinna määramist jms. Hoonest Kalevi 22, mis lammutati, asus-tati elanikud hoonesse Tiigi 80. Haldusosakond kasutab kinnisvarahalduse infosüsteemi Archibus/FM hoonete kulude arvutamiseks ja pindade õiglaseks jaotamiseks
hooneid kasutavate struktuuriüksuste vahel, ruumide in-formatsiooni talletamiseks ja jooniste haldamiseks ning hooldustööde juhtimiseks. 2005. aastal jätkus töö selle infosüsteemi arendamise ja täiustamisega. Vastavalt Tartu Ülikooli hoonete ja rajatiste kindlustamiseks 2003. aasta jaanuaris lõppenud riigihanke tulemustele on sõlmitud Ergo Kindlustuse AS-ga 2005. aastal hoonete kindlus-tuse leping, millega on kindlustatud 81 Tartu Ülikoolile kuuluvat hoonet ja rajatist. Aastase hoonete kindlustus-perioodi eest (koos ülikooli vastutuskindlustusega) tasu-ti 2005. aastal 591 800 krooni kindlustuspreemiat.
Kinnisvara hooldus ja korrashoid. Avaliku konkur-siga täideti ülikooli sisevalve juhi, peahoone piirkonna haldusjuhi ning Biomeedikumi infosekretäri ametikohad. Munga 4 hoones asuv mehitatud valvepunkt asendati tehnilise valvega. Lossi 3 õppehoonesse ehitati administ-raatori töökoht ning komplekteeriti vanemadministraa-tori ametikoht. Töövälistel aegadel tugevdati valvetööta-jate kontrolli (5 kuu jooksul kontrolliti valvetöötajaid 65 korral). EKHHL-i korraldatud koolituskursuse ja atestee-rimise läbis edukalt üks haldusjuht, kellele omistati kinnis-varahalduri kvalifi katsioon. Stern Koolituse korraldatud koolitusest “Teenindusoskuste arendamine” võttis osa 28 töötajat. Organiseeriti koolitus administraatoritele ja sisevalve töötajatele, kus osales 55 töötajat. Skorpio-ni Julgestusteenistuse AS korraldas sisevalvetöötajatele koolituse, kus käsitleti seadusandlust, turvataktikat, me-ditsiinilise esmaabi aluseid, tuleohutust, pommiohtusid. Puhastusteenuse riigihanked toimusid õppehoonetele Lossi 3 ja Näituse 2 ning territooriumi puhastuslepin-gud sõlmiti OÜ-ga Kyyrix Kuningaplatsi aastaringseks korrashoiuks ning OÜ-ga Hedge Ravila 19 territooriu-mi aastaringseks korrashoiuks. Sõlmiti leping Cleanaway AS-ga Narva 4 ja Munga 4 välisterritooriumi talviseks hoolduseks. Disainiti ja väljastati vormiriietus kõikidele valvetöötajatele – administraatoritele kostüümid ja sise-valve töötajatele vestid. Korrastati seitse suurt ajaloolist väärtust omavat hauaplatsi ning hoiti korras eelneva kolme aasta jooksul korrastatud hauaplatsid.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
63
Hal
dust
egev
us
7.5. Ehitus-remonditööd
Haldusosakonna ehitustalituse pädevusse kuulub Tartu Ülikooli kapitalieelarvega määratud objektidel ehitus-remonditööde korraldamine ning ülikooli hoonetes hooldus- ja avariiremondi tegemine.
2005. aasta kapitalieelarves olid määratud investeerin-gud järgmistele objektidele:
1. Toomkiriku konserveerimine 2 476 600
2. Botaanikaaia troopikahoone 5 817 100
3. Peahoone keldriruumid 800 000
4. Peahoone vundamendi toestamine 876 500
5. Peahoone ruumid 228, 230, 230A 650 000
6. Kunstimuuseumi fondihoidla keldriruumid 500 000
7. Näituse 13a renoveerimine 2 763 600
8. Näituse 20 raamatukogu ümberehitamine seminariruumiks 450 000
9. Vanemuise 46 ringauditoorium 3 045 500
10. Vanemuise 46 aknad 3 947 300
11. Vanemuise 46a katusekorruse väljaehitamine 650 000
12. Jakobi 2 1 500 000
13. Kääriku reoveesüsteemi rekonstrueerimine 686 500
14. Ravila 19 1 000 000
15. Keemiahoone projekteerimine ja ehitus 44 790 500
16. Jakobi 5 3 100 000
17. Nooruse 1 30 399 600
18. Nooruse 1 FA mööbel 3 000 000
19. Narva kolledž 4 319 400
20. Pärnu kolledž 1 007 500
21. Pirni 2 praktikumiruumide väljaehitamine 450 000
22. Pirni 2 arendus ja remont 4 500 000
23. Oa 4/6 arendus 2 100 000
24. Jakobi 1 arhiiv 1 500 000
25. Lossi 38 katuse ja fassaadi remont 400 000
26. Küütri 2 III korrus 1 500 000
27. Ujula 4 spordihoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse projekteerimine 3 700 000
28. Raamatukogu ruumide remont 1 500 000
29. Nooruse 9 lasketiir 2 345 200
30. Viljandi kultuuriakadeemia 7 091 300
64
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5H
aldu
steg
evus
Toomkiriku konserveerimine-restaureerimine: Koostöös Tartu linna ja kultuuriministeeriumiga jätkati toomkiriku konserveerimis- ja restaureerimistöid. Viis aastat kestnud koostööprojekti tulemusena on konser-veeritud-restaureeritud toomkiriku lõuna- ja põhjatorn ning tornidevaheline osa. 2005. aastal alustati ning 2006. aastal lõpetatakse põhjalöövi võlvikute ja põhja kõrgsei-na konserveerimine. 2005. aastal fi nantseerisid ülikool ja Tartu linn objekti mõlemad ühe miljoni kr ulatuses ning kultuuriministeerium 450 000 krooni ulatuses.
Botaanikaaia kapitaalremont: Lõpetati troopika-hoone ja sellega külgneva kivihoone renoveerimistööd. Ehitustööde kogumaksumus oli 12,9 mln kr. Ülikool fi -nantseeris objekti 8,1 mln kr, SA Keskkonnainvesteerin-gute Keskus 3,9 mln kr ja Ettevõtluse Arendamise Siht-asutus 0,9 mln kr ulatuses. 2006. aastal ehitatakse välja ka troopikahoone täisautomaatsed juhtimissüsteemid maksumusega 2,0 mln kr.
Näituse 13a: Õigusteaduskonna kasutusse antud hoones lõpetati 2003. aastal alanud renoveerimistööd. Aruan-deaastal teostati töid 2,7 mln krooni eest. Renoveeri-mistööde kogumaksumus oli 10,8 mln kr, millest teadus-kond tasus oma eelarvest 600 000 krooni.
Vanemuise 46 remont: Lõpetati ringauditooriumi ja peatrepikoja ehitustööd maksumusega 3 mln krooni.
Kääriku reoveesüsteemi rekonstrueerimine: Keskasula reoveesüsteemi ja biopuhasti projekteerimis- ja ehitustöid alustati 2003. aastal ning lõpetati 2005. aasta augustis. Objekti kogumaksumus oli 2,9 mln kr. Ülikool tasus tööde eest 0,9 mln kr ja SA Keskkonnain-vesteeringute Keskus 2 mln kr.
Uue keemiahoone projekteerimine: Projektdo-kumentatsioon maksumusega 10,3 mln krooni valmib 2006. aasta juunis.
Nooruse 1: Täiesti kasutuskõlbmatuks muutnud en-dise ühiselamu hoonevare asemele valmis 2005. aastal tehnoloogiainstituudi hoone maksumusega 70,4 mln krooni. Farmaatsia instituudi ruumide sisustamine mak-sis täiendavalt 3 mln krooni.
Ujula 4 spordihoone rekonstrueerimise ja juur-deehituse projekteerimine: Ehitusprojekti sai val-mis 19.01.2006. Maksumus 3,7 mln krooni.
Nooruse 9 siselasketiir: 2005. aasta detsembris lõ-petati siselasketiiru ehitus õppehoone soklikorrusele. Tööde maksumus kokku oli 3,96 mln kr. Ülikool fi nant-seeris aruandeaastal lasketiiru ehitust kapitalieelarvest 0,5 mln kr ning varasematel aastatel (2001–2004) teh-tud eeltöid 0,56 mln kr ulatuses. Kaitseministeerium fi -nantseeris lasketiiru ehitust Kaitseliidu eelarve kaudu 2,9 mln kr ulatuses. Lisaks tehti töid veel mitmetes hoonetes:Ülikooli 18 remonditi ruumid fi losoofi ateaduskonnale – 0,6 mln krooni;Raamatukogu ruumide remont – 1,5 mln krooni;Jakobi 5 koridoride ning trepikoja remont – 1,3 mln krooni;Küütri 2 III korruse ruumide remont – 1,5 mln krooni;Vanas anatoomikumis remonditi rotundi esifassaad– 0,4 mln krooni;Jakobi 2 alustati töid endistes farmaatsia instituudi ruu-mides – kogumaksumus 1,8 mln krooni.
Hooldusremondi 2005. aasta eelarve oli 4 miljonit kroo-ni. Aasta jooksul tehti ülikooli hoonetes remonditöid kokku 5 117 504,18 krooni eest. Väikesemahulisi hool-dus-avariiremonte tehti 557 184,75 krooni ulatuses, millest 429 600,65 krooni tasuti hooldusremondi sum-madest ja 127 524,10 krooni maksid teaduskonnad ja ülikooli asutused oma eelarvest. Tellimustöid tehti kokku 4 560 319,43 krooni eest, millest 3 542 345,13 krooni tasuti hooldusremondi summadest ning 1 017 974,30 krooni teaduskondade jm struktuuriüksuste eelarvetest.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
65
Hal
dust
egev
us
7.6. Tehnovõrkude ja elektripaigaldiste korraldus
Insenerivõrkude remondi- ja hooldustöödele kulus aas-tal 2005 kokku 4 377 123,15 krooni.
Elektrimajandus. Jätkati üldremondiga hõlmatud ruumide ja hooneosade elektripaigaldiste täielikku uuendamist, viies nii elektripaigaldised kui ka valgustus-seadmed kehtivate normide ja nõuetega vastavusse. Eri-list tähelepanu pöörati valgustatuse kvaliteedile, valgus-allikate ökonoomsusele, valgustite sobivusele ja piisava valgustiheduse saavutamisele. Remontide käigus suunati tähelepanu hoonete elektritoite töökindluse suuren-damisele, rajades võimalusi lülitada hooneid erinevate alajaamade toidetele, mis on vajalik elektrimüüja plaa-niliste katkestuste ajaks hoone elektritoite säilimiseks. Käiku anti automaatselt käivituv diisel-elektrigeneraator botaanikaaia katlamaja tarbeks ja uue troopikamaja klii-maautomaatika toimimiseks välise elektritoite katkemise puhuks. Lõpetati hoonete Vanemuise 46, Näituse 13a ja Küütri 2 täielik remont, nende hoonete elektripaigaldi-sed on tunnistatud nõuetekohasteks. Alustati Jakobi 5 spordihoone elektripaigaldise täielikku uuendamist.
Soojamajandus. Uuendati amortiseerunud küttema-gistraaltorustikud hoonetes Ülikooli 16, Vanemuise 46A, paigaldati uued soojussõlmed Lai 34 ja Lai 36. Küütri 2 viidi III korrus elektriküttelt kaugkütte süsteemi. Jako-bi 5 ja Nooruse 9 küttesüsteem renoveeriti osaliselt. Jakobi 2 soojussõlm rekonstrueeriti.
Vesi, kanalisatsioon. Uuendati amortiseerunud to-rustik hoonetes Ülikooli 16, Vanemuise 46a, Jakobi 2, Struve 1. Raja 32 aiandile rajati kastmissüsteem. Näituse 2 ehitati uus sadeveekanalisatsioon. Lai 38 renoveeriti pumbamaja ja kastmisveetrass. Nooruse 9 renoveeriti duširuumid koos täieliku vee- ja kanalisatsioonisüstee-mi uuendamisega. Käärikul renoveeriti pumbamaja ninglõpetati asula reovee biopuhastiga seotud tööd.
Ventilatsiooni- ja kliimaseadmed. Paigaldati uued ventilatsiooni- ja kliimaseadmed hoonetele Vanemuise 46 (ringauditoorium), Jakobi 5, Riia 23, Lossi 3, Jakobi 2, Ravila 19. Ravila 19 tehti ka jahutusseadmete ulatuslik hooldus ja remont.
Tehnovõrkude hooldamine. Korraldati küttesüs-teemide, elektripaigaldiste, ventilatsiooni- ja kliimasead-mete, katlamajade ja soojussõlmede ning liftide hool-dustööd vastavalt hooldusjuhenditele, et kindlustada nende häireteta töö. Maagaasil töötavate katlamajade (10 katlamaja) hooldamiseks valiti riigihankega uus hool-dusfi rma.
66
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Fi
nant
steg
evus
8. FINANTSTEGEVUSTartu Ülikooli 2005. aasta eelarve täitmine
8.1. Eelarve täitmine (lisad 8.1.–8.4.)
Tartu Ülikooli nõukogu kinnitas 17. detsembril 2004. aastal ülikooli 2005. aasta eelarve kogumahus 958,14 miljonit krooni. Aasta jooksul tehti eelarvesse mitmeid täiendusi ja täpsustusi. Kokkuvõttes kujunes ülikoo-li 2005. aasta eelarve mahuks 966,25 miljonit krooni. Reaalselt laekus eelarvesse 1000,39 miljonit krooni, s.o 103,5% eelarve mahust.
Eelarve (mln kr) Laekumine (mln kr) Täitmine
Põhieelarve 853,41 888,03 104,1%
Kapitalieelarve 143,64 143,16 99,7%
Ülekantavad vahendid -30,80 -30,80 100,0%
Koondeelarve 966,25 1000,39 103,5%
8.2. Põhieelarve (lisad 8.1.–8.3.)
Tulusid õppetegevusest laekus 2005. aastal planeeritud 506,74 miljoni krooni asemel 514,24 miljonit ehk plaan sai ületatud 1,5%. Õppetegevuse tulude jaotus tululiiki-de kaupa 2004. ja 2005. aastal on kajastatud allolevatel diagrammidel.
Residentide koolituse rahade kiire kasv 2004. aasta-ga võrreldes suurenes, laekumine 32,58 miljoni krooni võrra suurendas selle tululiigi osakaalu 14,1%-ni ülikooli õppetuludest.
Tulusid teadustegevusest laekus 2005. aastal planee-ritud 317,46 miljoni krooni asemel 340,93 miljonit ehk plaan sai ületatud 7,4%. Teadustulude struktuuri osas toimusid 2005. aastal olulised muutused.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
67
Fina
ntst
egev
us
Muud tulud on koondatud põhieelarves ühele rea-le – suuremad laekumised olid järgmistest tuluallikatest: renditulud, teadusraamatukogude teavikute komp-lekteerimisrahad, muuseumide ja botaanikaaia pileti-te müügitulud, õpilaste rahvusvaheliste olümpiaadide ettevalmistamise ja osavõtu kulude kompenseerimine, Socratese programmis osalemise organisatsiooniliste kulude kompenseerimine jne.
Oluline on jälgida eelarve täitmist ka struktuuriük-suste kaupa (lisa 8.2.). Teaduskondade eelarve sai tulude osas täidetud 108,2%, kusjuures kõik teaduskonnad täit-sid endale püstitatud ülesanded tulude osas. Neli tea-duskonda (FK, BG, FL ja KK) ületasid planeeritud tulude mahtu vähemalt 10%. 2005. aasta augusti lõpus liitus Tartu Ülikooliga Viljandi Kultuuriakadeemia. Liitumine ja tegevuste integreerimine kulges edukalt.
Olulisem kui struktuuriüksuste tulude plaani täitmi-ne, on ülikooli eelarve seisukohalt tähtis kulude kontrolli all hoidmine, mis tähendab, et kulusid ei oleks rohkem kui on tulusid. Teaduskondade laekumised (515,32 mil-jonit krooni) ületasid teaduskondade kulusid (501,53 miljonit krooni) 13,79 miljoni krooni võrra (lisa 8.3.). Võttes arvesse veel teaduskondade ülekantavad vahen-did varasematest aastatest (57,22 miljonit krooni), ku-juneb teaduskondade eelarvejäägiks aasta lõpu seisuga 71,01 miljonit krooni. Teaduskondade summaarne eel-arvejääk on aastast aastasse kasvanud ja tänane jääk on ligikaudu 52 kalendripäeva kulude maht. Rahulolu pakub teadmine, et 2005. aasta lõpetasid kõik teaduskonnad taas positiivse eelarvejäägiga.
Kuuest õppeasutusest viis lõpetasid eelarveaasta po-sitiivse jäägiga, ainult Narva kolledži eelarvejääk langes miinusesse. Eesti mereinstituudi ja tehnoloogiainstituudi projektid on valdavalt sellised, mis nõuavad kulutuste ette tegemist ning seejärel arve esitamist fi nantseerijale. Paraku viib selline lepinguportfell eelarvepositsiooni mii-nusesse. Pikki aastaid on olnud raamatukogu see asutus, mis kuidagi ei suutnud hoida kulutusi kontrolli all. Aasta 2005 kujunes raamatukogu jaoks pöördeliseks – aas-ta alguse 2,04 miljoni krooni suurusest miinusest jõuti
aasta lõpuks 1,12 miljoniga plussi. See sai võimalikuks tänu töötajate arvu olulisele vähendamisele. Loodeta-vasti kujunevad 2006. aastal paremaks ka raamatukogu töötajate palgatingimused.
Haldus- ja tugistruktuuri osakondade ja nende juhi-tavate projektide majandamine kulges eelarveaastal igati plaanipäraselt. Osakondadest lõpetas väikese miinuse-ga üksnes õppe- ja üliõpilasosakond ja seegi oli tingitud ühest suuremahulisest Innove lepingust, mis nõuab kulu-tuste ette tegemist. Projektide eelarvetest peeti samuti korralikult kinni.
8.3. Kapitalieelarve (lisad 8.1. ja 8.4.)
2005. aasta kapitalieelarve laekumiste suuruseks oli pla-neeritud 143,64 miljonit krooni, millest 30,80 miljonit moodustas ümbersuunamine põhieelarvest. Tegelik lae-kumine 143,16 miljonit krooni jäi plaanilisele pisut alla. Investeeringuid tehti rahalises mahus 63,15 miljo-nit krooni. Rahalises väljenduses tehti miljonikroonised ja suuremad investeeringud 2005. aastal järgmistesse objektidesse: Nooruse 1 33,400 mln Viljandi kultuuriakadeemia 7,244 mln Vanemuise 46 4,625 mln Narva kolledž 3,018 mln Näituse 13a 2,740 mln Nooruse 9 2,199 mln Botaanikaaed 1,651 mln Küütri 2 1,500 mln Toomkirik 1,310 mln Jakobi 5 1,274 mln Raamatukogu 1,040 mlnMõningaid investeeringuid tehti lisaks kapitalieelarvele ka hooldusremondi projekti raames – olulisemad Näi-tuse 2 (471 000 kr), Tähe 4 (351 000 kr) ja Ülikooli 18 (318 000 kr), aga ka insenerivõrkude remondi ja hool-duse projekti raames – olulisemad Ravila 19 (376 000 kr), Nooruse 9 (239 000 kr) ja Kääriku (237 000 kr).
68
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Fi
nant
steg
evus
8.4. Siselaenud
Siselaenuks loetakse ülikooli struktuuriüksuste poolt aju-tiselt kasutamata rahaliste vahendite kasutamist ülikooli põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks kokkulepitud perioo-di jooksul, ilma et sellele oleks jooksval aastal eelarvelist katet. Korraldusliku iseloomu poolest on siselaen struk-tuuriüksuse jaoks kapitalirent, st Tartu Ülikool fi nantseerib ostu kohe täies mahus, kuid struktuuriüksus tasub selle
eest osamakseid kokkulepitud perioodi jooksul.Tartu Ülikoolis väljastati 2005. aastal kolm siselaenu
ning lõplikult tasuti samuti kolm siselaenu. Aastavahetu-seks jäid kehtima neli siselaenu kogumahuga 19,65 mil-jonit krooni.
Järgneva tabeli siselaenud 3, 4, 6 ja 7 on väljastatud intressimääraga 5%, mis tuleneb ülikooli nõukogu otsu-sest. Intresse makstakse koos põhiosa tagasimaksega.
Jääk 01.01.2005 Laekumine Jääk 31.12.2005
Siselaenu intressifond 74 273 59 888 134 161
Objekt AlusLaenu jääk 01.01.2005
Laenu väljastamine
Laenu tagasi-maksed
Laenu jääk 31.12.2005
1. Kaarli pst 3 kinnistu ost
nõukogu 21.12.2001. a otsus nr 92 13 680 312 2 958 000 10 722 312
2. OÜ Tartu Tehnoloogiapark osakapitali suuren-damine
nõukogu 30.04.2003. a otsus nr 26 5 000 000 5 000 000 0
3. Liigutustegevuse analüüsi süsteem BTS Elite
nõukogu 30.04.2003. a otsus nr 29;rektori 13.05.2003. a käskkiri nr 8;26.05.2003. a korraldus nr 57DF
930 000 310 000 620 000
4. Riia 23 ehitustööd
nõukogu 30.04.2003. a otsus nr 29;rektori 13.05.2003. a käskkiri nr 8;02.12.2003. a korraldus nr 140DF
461 291 461 291 0
5. Kääriku spordi- ja puhkekeskuse kapitaalremont
nõukogu 04.03.2005. a otsus nr 95 903 700 5 903 700 0
6. Tehnoloogiains-tituudi kontori-mööbli ost
nõukogu 30.04.2003. a otsus nr 29;rektori 01.07.2005. a käskkiri nr 19;02.09.2005. a korraldus nr 85DF
1 846 903 0 1 846 903
7. Tehnoloogiainsti-tuudi laborimööbli ost
nõukogu 30.04.2003. a otsus nr 29;rektori 01.07.2005. a käskkiri nr 19;02.09.2005. a korraldus nr 86DF
6 460 329 0 6 460 329
Kokku laenuportfell
20 071 603 14 210 932 14 632 991 19 649 544
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
69
Fina
ntst
egev
us
8.5. Eelarvejääkide ülekandmine (lisad 8.3.–8.5.)
Eelarvejääkide ülekandmisel kehtib printsiip, et struktuu-riüksuse jääk kantakse üle uude aastasse ning haldus- ja tugistruktuuri osakondade projektide puhul otsustatak-se see eelarveaasta tulemuste kokkuvõtete järel. Alati on projektide jäägid üle kantud siis, kui on olnud vajadus lõpetada eelneval aastal võetud ülesanded. Lisades 8.3. ja 8.4. ongi projektide jäägid korrastatud.
Ülikooli nõukogu on fi kseerinud printsiibi kanda tea-duskondadele tagasi pool üldfondi suunatud eraldistest, mis ületasid 2004. aasta taset. Järgnevas tabelis kajastu-vad teaduskondade poolt üldfondi suunatud eraldiste
mahud aastatel 2004 ja 2005.Lisaks suunatakse rektori reservist 3 809 700 krooni
Ujula 4 spordihoone ehitusele. Pärast kõikide otsusta-tud jääkide kokkukandmist rektori reservi ja tehes seejä-rel ülalnimetatud siirded, kujuneb rektori reservi jäägiks 8 307 400 krooni, mis suunatakse eelarveaasta 2006 algjäägiks.
TeaduskondLaekumine
2004. a(tuh kr)
Laekumine2005. a(tuh kr)
Muutuse %
Kompen-satsioon(tuh kr)
1.1. Usuteaduskond 273,7 288,5 5,4% 7,4
1.2. Õigusteaduskond 5 443,1 6 043,8 11,0% 300,4
1.3. Arstiteaduskond 5 215,6 5 486,7 5,2% 135,6
1.4. Filosoofi ateaduskond 4 448,9 5 094,6 14,5% 322,9
1.5. Bioloogia-geograafi ateaduskond 1 910,4 2 584,7 35,3% 337,2
1.6. Füüsika-keemiateaduskond 1 601,1 2 125,8 32,8% 262,4
1.7. Haridusteaduskond 2 725,2 2 638,4 -3,2% 0,0
1.8. Kehakultuuriteaduskond 1 154,1 1 358,6 17,7% 102,2
1.9. Majandusteaduskond 6 132,8 5 983,1 -2,4% 0,0
1.10. Matemaatika-informaatikateaduskond 721,2 717,3 -0,5% 0,0
1.11. Sotsiaalteaduskond 5 114,8 4 909,6 -4,0% 0,0
Kokku 34 740,9 37 231,3 7,2% 1 468,0
70
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Fi
nant
steg
evus
8.6. Eelarvevälised vahendid (lisa 8.6.)
Eelarveväliste vahenditena käsitatakse ülikooli seisuko-hast erinevaid rahalisi eraldisi, mille suhtes ülikool on ainult vahendaja, st osutab ainult kassateenust. Emeriit-professorite tasude osas laekus möödunud aastal 4,634 miljonit krooni ja tehti väljamakseid 4,607 miljoni krooni ulatuses. Aasta kokkuvõttes õnnestus riigil vähendada oma võlgnevust Tartu Ülikooli ees emeriitprofessorite osas 27 000 krooni võrra, kuid siiski jääb riigile veel võl-gasid 169 100 krooni ulatuses.
Õppetoetuste osas tekitas küll haridus- ja teadusmi-nisteerium aasta sees väikese segaduse, kuid aasta lõpus tehti ministeeriumi poolt tudengite toetuseks lisaeraldis. Õppetoetuste summa aasta lõpu jäägist 14,54 miljonit krooni peab jätkuma ja ka jätkub jaanuarikuu toetuste väljamaksmiseks.
8.7. Laekumised ja kulutused aastatel 2001–2005 (lisa 8.7.)
Lisas 8.7. on kajastatud viie viimase aasta eelarve lae-kumised ja väljamaksed. Võrreldes neid laekumiste ja väljamaksete mahte, tuleb arvestada mitmete oluliste struktuurimuutustega:1) Tartu Ülikooliga liitus 2001. aasta juulikuust Tartu
Õpetajate Seminar ;2) Tartu Ülikool võttis 2002. aasta juulikuust üle SA Õi-
gusinstituut tegevuse;3) alates 2002. aastast on reorganiseeritud Kesklinna
Apteegi ja Tamme Apteegi tegevus – asutuste baasil on moodustatud osaühingud;
4) alates 2002. aasta septembrist toimub ülikooli spor-dibaaside tegevus MTÜ TÜ Akadeemilise Spordiklu-bi kaudu;
5) alates 2003. aasta juulist on reorganiseeritud Kääriku spordi- ja puhkekeskuse tegevus – TÜ Akadeemiline Spordiklubi moodustas asutuse baasil osühingu;
6) alates 2005. aastast toimub teaduskeskuse Ahhaa te-gevus sihtasutuse vormis, mistõttu ülikooli eelarves see tegevus enam ei kajastu;
7) Tartu Ülikooliga liitus 2005. aasta augustist Viljandi Kultuuriakadeemia.
Lõpetuseks väike tabel, mis iseloomustab ülikooli eelarve suhet riigi sisemajanduse koguprodukti.
2001. a 2002. a 2003. a 2004. a 2005. a
Eesti riigi SKP (mln kr) 104 338 116 869 127 300 141 500 156 200
Tartu Ülikooli laekumised (mln kr) 635,56 736,99 829,19 888,03 1000,39
Suhe TÜ/SKP 0,61% 0,63% 0,65% 0,63% 0,64%
LISAD
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
73
Lisa
d
LISA 1
Lisa 1.1. Aruandes ja lisades kasutatud lühendid
AFM haldustarkvara Archibus FMAM ülikooli ajaloo muuseumAP ainepunktAR arstiteaduskondAV avatud ülikoolBA botaanikaaedBG bioloogia-geograafi ateaduskondDA administratsioonidirektori vastutusalaDF fi nantsdirektori vastutusalaDH haldusdirektori vastutusalaCC Current Content EAS Eesti Ettevõtluse Arendamise SihtasutusEC Euroopa kolledžEL 5/6/ RP Euroopa Liidu 5./6./ raamprogrammEL Euroopa LiitEPMÜ Eesti PõllumajandusülikoolESTAG Eesti TehnoloogiaagentuurETF Sihtasutus Eesti TeadusfondFK füüsika-keemiateaduskondFL fi losoofi ateaduskondFY füüsika instituutHT haridusteaduskondISI Institute of Scientifi c Information KB Kääriku puhke- ja spordikeskusKBFI Keemilise ja Bioloogilise Füüsika InstituutKK kehakultuuriteaduskond
KL kunstimuuseumLS spordibaasidMI Eesti mereinstituutMJ majandusteaduskondMT matemaatikateaduskondNC Narva kolledžOI õigusteaduskondOG õigusinstituutOS õpetajate seminarP1 arendusprorektori vastutusalaP2 õppeprorektori vastutusalaPC Pärnu kolledžRE rektori vastutusalaRT raamatukoguSO sotsiaalteaduskondTATi lepingud teadus- ja arendustegevuse lepingudTC Türi kolledžTI tehnoloogiainstituutTO Tõravere observatooriumTP teaduskoolTPÜ Tallinna PedagoogikaülikoolTTÜ Tallinna TehnikaülikoolTÜ Tartu ÜlikoolUS usuteaduskondVK Viljandi kultuuriakadeemiaÕIS ülikooli õppeinfosüsteem
74
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
LISA 2. TARTU ÜLIKOOLI SRTUKTUUR JA ORGANISATSIOON
Lisa 2.1. Ülikooli nõukogu ja selle alalised komisjonid seisuga 31.12.2005
Ülikooli nõukogu: 1. Jaak Aaviksoo, rektor, professor, füüs-mat-knd, akadeemik 2. Tõnu Lehtsaar, õppeprorektor, professor, PhD 3. Ain Heinaru, teadusprorektor, professor, biol-knd 4. Jaak Kangilaski, prorektor, kunstiteaduste knd 5. Ivar-Igor Saarniit, akadeemiline sekretär, füüs-mat-knd 6. Riho Altnurme, usuteaduskonna dekaan, professor, PhD 7. Tarmo Kulmar, professor, dr. theol. 8. Kalle Merusk, õigusteaduskonna dekaan, professor, ajalooknd 9. Paul Varul, professor, õigusteaduste knd 10. Toomas Asser, arstiteaduskonna dekaan, professor, med-knd 11. Hele Everaus, professor, med-dr 12. Tõnis Karki, dotsent, med-dr 13. Birute Klaas, fi losoofi ateaduskonna dekaan, professor, fi lol-knd 14. Karl Pajusalu, professor, PhD 15. Margit Sutrop, professor, PhD 16. Tõnu Meidla, bioloogia-geograafi ateaduskonna dekaan, professor, geol-mineral-knd 17. Toivo Maimets, professor, PhD, 18. Peeter Burk, füüsika-keemiateaduskonna dekaan, professor, keemiadr 19. Risto Tammelo, professor, füüs-mat-dr 20. Toomas Tenno, haridusteaduskonna asutajadekaan, professor, keemiaknd 21. Aaro Toomela, professor, PhD22. Vahur Ööpik, kehakultuuriteaduskonna dekaan, professor, biol-knd 23. Mati Pääsuke, professor, biol-knd 24. Toomas Haldma, majandusteaduskonna dekaan, professor, maj-knd 25. Jüri Sepp, professor, maj-knd26. Mati Kilp, matemaatika-informaatikateaduskonna dekaan, professor, füüs-mat-knd 27. Toivo Leiger, professor, füüs-mat-knd 28. Vello Pettai, sotsiaalteaduskonna dekaan, professor, PhD 29. Jaanus Harro, professor, med-dr 30. Kalevi Kull, dotsent, biol-knd 31. Martin Hallik, raamatukogu direktor, PhD32. Ergo Nõmmiste, TÜ Füüsika Instituudi direktor, PhD 33. Mart Ustav, TÜ Tehnoloogiainstituudi direktor, professor, keemiaknd 34. Heiki Lindpere, TÜ Õigusinstituudi direktor, õigusteaduste knd 35. Garri Raagmaa, TÜ Pärnu Kolledži direktor, PhD 36. Katri Raik, TÜ Narva Kolledži direktor, PhD 37. Anzori Barkalaja, Viljandi kultuuriakadeemia direktor, PhD38. Hannes Klaas, üliõpilasesinduse esimees, sotsiaalteaduskonna üliõpilane39. Rivo Bernotas, fi losoofi ateaduskonna üliõpilane40. Keit Fomotškin, haridusteaduskonna üliõpilane 41. Uku Lember, majandusteaduskonna üliõpilane42. Kristi Lont, usuteaduskonna üliõpilane
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
75
Lisa
d
43. Oliver Lukason, majandusteaduskonna magistrant 44. Minna Mero, arstiteaduskonna üliõpilane 45. Alo Raun, fi losoofi ateaduskonna üliõpilane46. Krista Üts, matemaatika-informaatikateaduskonna üliõpilane Ülikooli nõukogu alaliste komisjonide koosseis1. Akadeemiline komisjon: esimees: prof Jaak Aaviksooliikmed: prof Tarmo Kulmar prof Toivo Maimets prof Mati Pääsuke prof Margit Sutrop prof Aaro Toomela prof Paul Varul Komisjoni istungitest võtavad sõnaõigusega osa akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit üliõpilane Hannes Klaas
2. Eelarvekomisjon: esimees: prof Ain Heinaruliikmed: prof Riho Altnurme prof Toomas Asser direktor Martin Hallik prof Jaanus Harro prof Mati Kilp prof Birute Klaas, direktor Heiki Lindpere üliõpilane Oliver Lukason prof Tõnu Meidla prof Kalle Merusk prof Toomas Haldma prof Vahur Ööpik
3. Teadus- ja arenduskomisjon:esimees: prof Ain Heinaruliikmed: direktor Anzori Barkalaja üliõpilane Rivo Bernotas prof Hele Everaus prof Toivo Leiger üliõpilane Uku Lember üliõpilane Jaan Masso direktor Ergo Nõmmiste prof Karl Pajusalu prof Vello Pettai direktor Garri Raagmaa prof Jüri Sepp prof Risto Tammelo prof Mart Ustav
76
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
4. Õppekomisjon: esimees: prof Tõnu Lehtsaar liikmed: üliõpilane Keit Fomotškin prof Helje Kaldaru prof Jaak Kangilaski dots Tõnis Karki üliõpilane Kristi Lont üliõpilane Minna Mero direktor Katri Raik üliõpilane Alo Raun dots Tiit Roosmaa prof Toomas Tenno vanemteadur Andres Tvauri üliõpilane Krista Üts
Lisa 2.2. Ülikooli valitsus seisuga 31.12.2005
esimees: prof Jaak Aaviksoo, rektor liikmed: prof Tõnu Lehtsaar, õppeprorektor prof Ain Heinaru, teadusprorektor prof Jaak Kangilaski, prorektor prof Riho Altnurme, usuteaduskonna dekaan prof Kalle Merusk, õigusteaduskonna dekaan prof Toomas Asser, arstiteaduskonna dekaan prof Birute Klaas, fi losoofi ateaduskonna dekaan prof Tõnu Meidla, bioloogia-geograafi ateaduskonna dekaan prof Peeter Burk, füüsika-keemiateaduskonna dekaan prof Vahur Ööpik, kehakultuuriteaduskonna dekaan prof Toomas Haldma, majandusteaduskonna dekaan prof Mati Kilp, matemaatika-informaatikateaduskonna dekaan prof Vello Andres Pettai, sotsiaalteaduskonna dekaan prof Toomas Tenno, haridusteaduskonna asutajadekaan Hannes Klaas, üliõpilasesinduse esimees
Lisa 2.3. Ülikooli kuratoorium seisuga 30.12.2005
Jüri Raidla, kuratooriumi esimees, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Raidla & PartneridLaine Jänes, kuratooriumi aseesimees, Tartu linnapeaHannes Danilov, Eesti Haigekassa juhatuse esimeesAndres Herkel, Isamaaliidu liigeVahur Kraft, Nordea Panga Eesti fi liaali juhatuse esimeesJürgen Ligi, kaitseministerSven Mikser, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liigeMeelis Milder, AS Baltika juhatuse esimeesMart Opmann, Eestimaa Rahvaliidu liigeIndrek Raudne, Res Publica liige
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
77
Lisa
d
Hando Runnel, vabakutseline kirjanikKatrin Saks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liigeMart Siimann, Eesti Olümpiakomitee presidentMeelis Virkebau, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu nõunik, Baltex 2000 ASi juhatuse esimeesAin Seppik, Eesti Keskerakonna liige
Lisa 2.4. Ülikooli struktuur seisuga 31.12.2005
TEADUSKONNAD
1. Usuteaduskond
1.1. dekanaat
2. Õigusteaduskond
2.1. dekanaat
2.2. avaliku õiguse instituut
2.3. eraõiguse instituut
3. Arstiteaduskond
3.1. dekanaat
3.2. instituudid
3.2.1. anatoomia instituut
3.2.2. biokeemia instituut
3.2.3. farmakoloogia instituut
3.2.4. füsioloogia instituut
3.2.5. mikrobioloogia instituut
3.2.6. patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse instituut
3.2.7. tervishoiu instituut
3.2.8. üld- ja molekulaarpatoloogia instituut
3.2.9. farmaatsia instituut
3.3. kliinikud
3.3.1. anestesioloogia ja intensiivravi kliinik
3.3.2. hematoloogia-onkoloogia kliinik
3.3.3. kardioloogia kliinik
3.3.4. kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia kliinik
3.3.5. kirurgiakliinik
3.3.6. kopsukliinik
3.3.7. kõrvakliinik
3.3.8. lastekliinik
3.3.9. nahahaiguste kliinik
3.3.10. naistekliinik
3.3.11. närvikliinik
3.3.12. polikliinik
3.3.13 psühhiaatriakliinik
3.3.14. silmakliinik
3.3.15. sisekliinik
3.3.16. spordimeditsiini ja taastusravi kliinik
3.3.17. traumatoloogia ja ortopeedia kliinik
3.3.18. stomatoloogiakliinik
3.4. õendusteaduse osakond
3.5. täienduskeskus
3.6. vivaarium
3.7. meditsiinitehnoloogia keskus *
3.8. molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus*
4. Filosoofi ateaduskond
4.1. dekanaat
4.2. ajaloo osakond
4.3. eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond
4.4. fi losoofi a osakond
4.5. germaani-romaani fi loloogia osakond
4.5.1. tõlkekeskus*
4.6. kirjanduse ja rahvaluule osakond
4.7. kunstide osakond
4.8. vene ja slaavi fi loloogia osakond
4.9. keelekeskus
4.10. Briti uuringute keskus*
4.11. eetikakeskus*
4.12. kultuuridevahelise kommunikatsiooni keskus *
4.13. Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus *
4.14. orientalistikakeskus *
4.15. Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus *
4.16. Põhja-Ameerika uuringute keskus *
4.17. Robert Schumani prantsuse uuringute keskus *
4.18. nõukogude perioodi ajaloo uurimiskeskus*
5. Bioloogia-geograafi ateaduskond
5.1. dekanaat
5.2. botaanika ja ökoloogia instituut
5.3. geograafi a instituut
5.3.1. Välis-Eesti uuringute keskus *
5.4. geoloogia instituut
78
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
5.5. molekulaar- ja rakubioloogia instituut
5.6. zooloogia ja hüdrobioloogia instituut
5.7. alus- ja rakendusökoloogia keskus*
6. Füüsika-keemiateaduskond
6.1. dekanaat
6.2. füüsikaosakond
6.2.1. eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut
6.2.2. keskkonnafüüsika instituut
6.2.3. materjaliteaduse instituut
6.2.4. teoreetilise füüsika instituut
6.3. keemiaosakond
6.3.1. füüsikalise keemia instituut
6.3.2. keemilise füüsika instituut
6.3.3. orgaanilise ja bioorgaanilise keemia instituut
7. Haridusteaduskond
7.1 dekanaat
7.2. pedagoogika osakond
7.3. eripedagoogika osakond
7.4. õppekava arenduskeskus
8. Kehakultuuriteaduskond
8.1. dekanaat
8.2. spordibioloogia ja füsioteraapia instituut
8.3. spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut
9. Majandusteaduskond
9.1. dekanaat
9.2. juhtimise ja turunduse instituut
9.3. rahanduse ja arvestuse instituut
9.4. rahvamajanduse instituut
9.5. ettevõtluskeskus*
10. Matemaatika- informaatikateaduskond
10.1. dekanaat
10.2. arvutiteaduse instituut
10.3. matemaatilise statistika instituut
10.4. puhta matemaatika instituut
10.5. rakendusmatemaatika instituut
11. Sotsiaalteaduskond
11.1. dekanaat
11.2. ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
11.3. avaliku halduse osakond
11.4. politoloogia osakond
11.5. psühholoogia osakond
11.6. semiootika osakond
11.7. sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond
11.8. Balti õpingute keskus
11.9. Eesti kognitiivsete sotsiaalteaduste keskus *
11.10. Eesti sotsiaalteaduslik andmearhiiv*
11.11. Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskus*
11.12. kultuuri- ja kommunikatsiooniteaduste keskus*∗ interdistsiplinaarne üksus vastavalt TÜ põhikirja §-le 70
HALDUS- JA TUGISTRUKTUUR
Rektor
1. rektoraat
Õppeprorektor
1. õppe- ja üliõpilasosakond
Arendusprorektor
1. teadus- ja arendusosakond
2. välissuhete osakond
Administratsioonidirektor
1. üldosakond
2. personaliosakond
Finantsdirektor
1. rahandusosakond
Haldusdirektor
1. haldusdirektori büroo
2. haldusosakond
3. infotehnoloogiaosakond
TARTU ÜLIKOOLI ASUTUSED
1. TÜ Botaanikaaed
2. TÜ Eesti Mereinstituut
3. TÜ Euroopa Kolledž
4. TÜ Füüsika Instituut
5. TÜ Katsekoda
6. TÜ Muuseumid
7. TÜ Narva Kolledž
8. TÜ Pärnu Kolledž
9. TÜ Raamatukogu
10. TÜ Tehnoloogiainstituut
11. TÜ Teaduskool
12. TÜ Türi Kolledž
13. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
14. TÜ Õigusinstituut
15. TÜ Õpetajate Seminar
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
79
Lisa
d
Lisa 2.5. Ülikoolis tegutsevad nõukogud seisuga 31.12.2005
Struktuuriüksus, kus nõukogu tegutseb Esimees Sekretär
Usuteaduskond prof Riho Altnurme Inta Ööpik
Õigusteaduskond prof Kalle Merusk Anu Laumets
Arstiteaduskond prof Toomas Asser Tuuli Ruus
Õendusteaduse osakond Ilme Aro
Filosoofi ateaduskond prof Birute Klaas Maie Aitaja
Ajaloo osakond prof Valter Lang Ludmilla Meiel
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond prof Karl Pajusalu Tiia Margus
Filosoofi a osakond prof Margit Sutrop Endla Lõhkivi
Germaani-romaani fi loloogia osakond prof Enn Veldi Reet Liimets
Kirjanduse ja rahvaluule osakond prof Luule Epner Hille Roots
Kunstide osakond prof Jaan Ross Eda Tursk
Vene ja slaavi fi loloogia osakond prof Ljubov Kisseljova Lea Pild
Keelekeskus dots Ilona Tragel Kersti Reinson
Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus Paul Hagu
Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus prof Birute Klaas
Robert Schumani prantsuse uuringute keskus prof Birute Klaas Mari Tallo
Eetikakeskus prof Hele Everaus Kristi Lõuk
Nõukogude perioodi ajaloo uurimiskeskus prof Eero Medijainen Aigi Rahi
Bioloogia-geograafi ateaduskond prof Tõnu Meidla Virve Käärik
Molekulaar- ja rakubioloogia instituut prof Juhan Sedman Siiri Altraja (teadussekr) Tiiu Rootslane (sekr)
Välis-Eesti uuringute keskus Tiit Tammaru
Alus- ja rakendusökoloogia keskus prof Olevi Kull Tiit Teder
Füüsika-keemiateaduskond prof Peeter Burk dots Teet Örd
Keemiaosakond prof Ivo Leito Säde Viirlaid
Füüsikaosakond prof Risto Tammelo Toomas Plank
Haridusteaduskond prof Toomas Tenno Liana Roos
Eripedagoogika osakond Kaja Plado Pille Häidkind
Pedagoogika osakond prof Edgar Krull Jüri Ginter
Õpetajate seminar Toomas Kink Anne Kerikmäe
Kehakultuuriteaduskond prof Vahur Öpik Mare Vene
Spordibioloogia instituut prof Mati Pääsuke Jelena Gapejeva
Spordipedagoogika instituut dots Lennart Raudsepp Maret Eimre
Majandusteaduskond prof Jüri Sepp Kaia Philips
Ettevõtluskeskus dots Tõnis Mets
Matemaatika-informaatikateaduskond prof Mati Kilp Merle Marandi
Sotsiaalteaduskond prof Vello Andres Pettai Merelle Zeiger
Ajakirjanduse osakond dr Halliki Harro-Loit dots Triin Vihalemm
Avaliku halduse osakond Kristiina Tõnnisson Ingrid Palgi
Politoloogia osakond Rein Toomla Katre Sakala
Psühholoogia osakond prof Jüri Allik Marika Rauk
80
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Struktuuriüksus, kus nõukogu tegutseb Esimees Sekretär
Semiootika osakond dots Kalevi Kull dots Ülle Pärli
Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond Rein Murakas Villu Talv
Balti õpingute keskus prof Andres Kasekamp
Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskus prof Jaanus Harro
Asutused
Eesti mereinstituudi teadusnõukogu prof Toomas Saat Robert Aps
Füüsika instituut Ergo Nõmmiste Hudo Jõgi
Tehnoloogiainstituut Mihkel Pärnoja Ulvi Tiirik
Raamatukogu teadusnõukogu Martin Hallik Aune Valk
Euroopa kolledž dots Raul Eamets Varje Kuut
Narva kolledž Katri Raik Marika Markus
Pärnu kolledž Garri Raagmaa Lea Kalda
Türi kolledž Elle Raudsepp Eda Koskor
Viljandi kultuuriakadeemia Anzori Barkalaja Mari Ehapalu
Botaanikaaed Reet Mägi Vilma Veldre
Katsekoda prof Ivo Leito Olev Saks
Muuseumid Reet Mägi
Teaduskool prof Jaak Kikas Anu Palu
Lisa 2.6. Ülikooli struktuuri muudatused ja otsused muudatuste kohta 2005. aastal
Ettevõtluskeskus Majandusteaduskonna juurde asutati interdistsipli-naarne üksus - ettevõtluskeskus
TÜ nõukogu 29.04.2005. a otsus nr 22; statuut kinnitati TÜ nõukogu 29.04.2005. a määrusega nr 9
Õppe- ja üliõpilasosakond Kaugkoolituskeskus ning õppe- ja üliõpilas-osakond ühendati õppeprorektori vastutusala koosseisus olevaks alates 1.01.2005.
Rektori 18.10.2004. a kor-raldus nr 492 RE; kirjeldus kinnitati rektori 12.10.2004. a käskkirjaga nr 19
Viljandi kultuuriakadeemia TÜ asutusena loodi alates 26.08.2005 Tartu Üli-kooli Viljandi Kultuuriakadeemia (TÜ ja HTM ühinemisleping 26.08.2005)
TÜ nõukogu 27.05.2005. a otsus nr 31; põhikiri kinnitati TÜ nõukogu 27.05.2005. a määrusega
TÜ õigusteaduskond TÜ õigusteaduskonna ja TÜ õigusinstituudi integree-rumise eesmärgi nimel kinnitati ühise struktuuri-üksuse TÜ õigusteaduskond üleminekustatuut tähtajaga kuni 31.08.2006
TÜ nõukogu 27.05.2005. a määrus nr 12
Kultuuri- ja kommunikat-siooniteaduste keskus
Sotsiaalteaduskonna juurde asutati interdistsiplinaar-ne üksus - kultuuri- ja kommunikatsiooni-teaduste keskus
statuut kinnitati ja muudeti SO põhimäärust TÜ nõuko-gu 17.06.2005. a määrusega nr 13
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
81
Lisa
d
Haridusuuringute keskus Võeti vastu määrus luua alates 01.01.2006 hari-dusteaduskonna koosseisus haridusuuringute keskus
TÜ nõukogu 25.11.2005. a otsus nr 77; muudeti HT põhimäärust, määrus 25.11.2005 nr 19
Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika teadus- ja koolituskeskus
Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika teadus- ja koolituskeskus lõpetas tegevuse alates 01.12.2005
TÜ nõukogu 25.11.2005. a otsus nr 78; põhikiri tunnis-tati kehtetuks TÜ nõukogu 25.11.2005. a määrusega nr 20
Kardiovaskulaar- ja tora-kaalkirurgia kliinik
Otsustati sulgeda alates 01.02.2006 AR kardio-vaskulaar- ja torakaalkirurgia kliinik
TÜ nõukogu 25.11.2005. a otsus nr 77; TÜ nõukogu 25.11.2005. a määrusega nr 21 muudeti arstiteadus-konna põhimäärust
82
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
LISA 3. LIIKMESKOND
Lisa 3.1. Töötajate arv ja täidetud ametikohad 31.12.2005
ÜksusKokku Õppejõud Teadustöötajad Muu personal
Töötajaid Täidetud kohti
Töötajaid Täidetud kohti
Töötajaid Täidetud kohti
Tööta-jaid
Täidetud kohti
Usuteaduskond (US) 17 16,50 13 12,50 2 2,00 2 2,00
Õigusteaduskond (OI) 56 49,45 38 31,95 2 2,00 16 15,50
Arstiteaduskond (AR) 475 367,00 207 151,60 93 73,00 175 142,40
Filosoofi ateaduskond (FL) 313 270,30 168 156,75 67 48,35 78 65,20
Bioloogia-geograafi ateadus-
kond (BG)
266 222,10 58 53,80 108 95,70 100 72,60
Füüsika-keemiateaduskond (FK) 232 190,15 46 45,40 92 65,90 94 78,85
Haridusteaduskond (HT) 99 85,85 59 50,50 3 2,00 37 33,35
Kehakultuuriteaduskond (KK) 61 54,20 37 33,00 12 9,20 12 12,00
Majandusteaduskond (MJ) 95 75,25 35 33,15 20 9,00 40 33,10
Matemaatika-informaatika-
teaduskond (MT)
113 100,85 60 55,00 22 18,05 31 27,80
Sotsiaalteaduskond (SO) 149 129,15 66 60,25 27 22,65 56 46,25
Teaduskonnad kokku 1876 1560,80 787 683,90 448 347,85 641 529,05
Rektor (RE) 14 13,50 0 0,00 0 0,00 14 13,50
Õppeprorektor (P2) 54 51,20 0 0,00 0 0,00 54 51,20
Teadusprorektor (P1) 18 18,00 0 0,00 0 0,00 18 18,00
Administratsioonidirektor (DA) 31 29,75 0 0,00 0 0,00 31 29,75
Finantsdirektor (DF) 27 27,00 0 0,00 0 0,00 27 27,00
Haldusdirektor (DH) 287 275,75 0 0,00 0 0,00 287 275,75
Haldus ja tugistruktuur kokku 431 415,20 0 0,00 0 0,00 431 415,20
Euroopa kolledž (EC) 10 10,00 1 0,50 0 0,50 9 9,00
Narva kolledž (NC) 69 63,55 26 24,30 0 0,00 43 39,25
Õigusinstituut (OG) 45 43,10 19 17,75 4 3,35 22 22,00
Pärnu kolledž (PC) 55 52,90 27 27,30 0 0,00 28 25,60
Türi kolledž (TC) 12 11,50 0 0,00 0 0,00 12 11,50
Teaduskool (TP) 8 7,75 0 0,00 0 0,00 8 7,75
Viljandi kultuuriakadeemia (VK) 131 105,75 63 42,45 0 0,00 68 63,30
Füüsika instituut (FY) 166 145,65 0 0,00 73 66,70 93 78,95
Eesti mereinstituut (MI) 98 74,05 0 0,00 28 25,35 70 48,70
Raamatukogu (RT) 175 157,25 0 0,00 2 1,50 173 155,75
Tehnoloogiainstituut (TI) 59 51,15 0 0,00 27 25,10 32 26,05
Muuseumid (UM) 51 42,30 0 0,00 1 1,00 50 41,30
Botaanikaaed (BA) 14 14,00 0 0,00 0 0,00 14 14,00
Teaduskonnavälised asutused kokku 893 778,95 136 112,30 135 123,50 622 543,15
Kõik kokku 3200 2754,95 923 796,20 583 471,35 1694 1487,40
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
83
Lisa
d
Lisa 3.2. Õppejõudude arv ja täidetud ametikohad 31.12.2005
Üksus
Kokku Korraline
professor
Erakorraline
professor
Uurija-
professor
Dotsent Lektor,
vanemassistent
Assistent,
õpetaja
Tööt
ajai
d
Täid
etud
koh
ti
Tööt
ajai
d
Täid
etud
koh
ti
Tööt
ajai
d
Täid
etud
koh
ti
Tööt
ajai
d
Täid
etud
koh
ti
Tööt
ajai
d
Täid
etud
koh
ti
Tööt
ajai
d
Täid
etud
koh
ti
Tööt
ajai
d
Täid
etud
koh
ti
US 13 12,50 5 5,00 0 0,00 0 0,00 3 3,00 4 3,50 1 1,00
OI 38 31,95 6 6,00 0 0,00 0 0,00 8 8,00 15 11,20 9 6,75
AR 207 151,60 28 28,00 2 2,00 0 0,00 50 45,35 35 24,80 92 51,45
FL 168 156,75 22 21,50 2 0,20 0 0,00 30 29,25 61 58,85 53 46,95
BG 58 53,80 19 18,30 6 3,00 0 0,00 18 17,50 15 15,00 0 0,00
FK 46 45,40 11 11,50 1 0,50 1 1,00 15 14,00 12 11,50 6 6,90
HT 59 50,50 3 3,00 0 0,00 0 0,00 3 3,00 39 32,50 14 12,00
KK 37 33,00 5 5,00 0 0,00 0 0,00 5 5,00 15 12,50 12 10,50
MJ 35 33,15 8 8,75 2 1,50 0 0,00 10 9,50 10 8,50 5 4,90
MT 60 55,00 13 12,50 2 1,50 0 0,00 23 23,00 10 9,50 12 8,50
SO 66 60,25 11 11,00 3 2,50 0 0,00 12 12,00 27 24,00 13 10,75
EC 1 0,50 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 1 0,50 0 0,00
NC 26 24,30 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 12 12,00 14 12,30
OG 19 17,75 2 2,00 1 1,00 0 0,00 1 0,25 7 6,75 8 7,75
PC 27 27,30 0 0,00 0 0,00 0 0,00 3 3,00 12 13,00 12 11,30
VK 63 42,45 6 5,25 2 1,25 0 0,00 8 5,35 28 18,95 19 11,65
Kokku 923 796,20 139 137,80 21 13,45 1 1,00 189 178,20 303 263,05 270 202,70
84
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 3.3. Teadustöötajate arv ja täidetud ametikohad 31.12.2005
Üksus
Kokku Juhtivteadur Vanemteadur Teadur
Töötajaid Täidetud kohti
Töötajaid Täidetud kohti
Töötajaid Täidetud kohti
Töötajaid Täidetud kohti
US 2 2,00 0 0,00 0 0,00 2 2,00
OI 2 2,00 0 0,00 0 0,00 2 2,00
AR 93 73,00 0 0,00 39 33,00 54 40,00
FL 67 48,35 0 0,00 14 11,95 53 36,40
BG 108 95,70 0 0,00 42 37,60 66 58,10
FK 92 65,90 1 1,00 20 17,65 71 47,25
HT 3 2,00 0 0,00 0 0,00 3 2,00
KK 12 9,20 0 0,00 2 1,50 10 7,70
MJ 20 9,00 0 0,00 3 2,50 17 6,50
MT 22 18,05 0 0,00 7 6,75 15 11,30
SO 27 22,65 0 0,00 6 5,80 21 16,85
EC 0 0,50 0 0,00 0 0,00 0 0,50
OG 4 3,35 0 0,00 0 0,00 4 3,35
FY 73 66,70 0 0,00 43 38,25 30 28,45
MI 28 25,35 0 0,00 14 13,75 14 11,60
RT 2 1,50 0 0,00 2 1,50 0 0,00
TI 27 25,10 0 0,00 13 12,10 14 13,00
UM 1 1,00 0 0,00 0 0,00 1 1,00
Kokku 583 471,35 1 1,00 205 182,35 377 288,00
Lisa 3.4. Teaduskraadid Lisa 3.4.1.Töötajate teaduskraadid* 31.12.2005
Üksus Töötajaid kokku
KraadidKraadiga Doktoreid
magister doktor kokku
Usuteaduskond (US) 17 6 8 14 82,4% 47,1%
Õigusteaduskond (OI) 56 17 19 36 64,3% 33,9%
Arstiteaduskond (AR) 475 43 181 224 47,2% 38,1%
Filosoofi ateaduskond (FL) 313 113 92 205 65,5% 29,4%
Bioloogia-geograafi ateaduskond (BG) 266 59 126 185 69,5% 47,4%
Füüsika-keemiateaduskond (FK) 232 63 100 163 70,3% 43,1%
Haridusteaduskond (HT) 99 38 11 49 49,5% 11,1%
Kehakultuuriteaduskond (KK) 61 22 21 43 70,5% 34,4%
Majandusteaduskond (MJ) 95 29 31 60 63,2% 32,6%
Matemaatika-informaatikateaduskond (MT) 113 21 59 80 70,8% 52,2%
Sotsiaalteaduskond (SO) 149 51 48 99 66,4% 32,2%
teaduskonnad kokku 1876 462 696 1158 61,7% 37,1%
Rektor (RE) 14 1 7 8 57,1% 50,0%
Õppeprorektor (P2) 54 7 4 11 20,4% 7,4%
Teadusprorektor (P1) 18 3 4 7 38,9% 22,2%
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
85
Lisa
d
Üksus Töötajaid kokku
KraadidKraadiga Doktoreid
magister doktor kokku
Finantsdirektor (DF) 27 2 1 3 11,1% 3,7%
Haldusdirektor (DH) 287 3 1 4 1,4% 0,3%
haldus ja tugistruktuur kokku 431 22 17 39 9,0% 3,9%
Euroopa kolledž (EC) 10 3 0 3 30,0% 0,0%
Narva kolledž (NC) 69 13 4 17 24,6% 5,8%
Õigusinstituut (OG) 45 14 6 20 44,4% 13,3%
Pärnu kolledž (PC) 55 13 6 19 34,5% 10,9%
Türi kolledž (TC) 12 2 0 2 16,7% 0,0%
Teaduskool (TP) 8 4 1 5 62,5% 12,5%
Füüsika instituut (FY) 166 12 73 85 51,2% 44,0%
Eesti mereinstituut (MI) 98 24 19 43 43,9% 19,4%
Raamatukogu (RT) 175 5 3 8 4,6% 1,7%
Tehnoloogiainstituut (TI) 59 13 19 32 54,2% 32,2%
Muuseumid (UM) 51 12 6 18 35,3% 11,8%
Botaanikaaed (BA) 14 1 2 3 21,4% 14,3%
teaduskonnavälised asutused kokku 762 116 139 255 33,5% 18,2%
Kokku 3069 600 852 1452 47,3% 27,8%
*Välja arvatud Viljandi kultuuriakadeemia
Lisa 3.4.2. Õppejõudude ja teadustöötajate teaduskraadid ametikohtade lõikes* 31.12.2005
AmetikohtTöötajaid
kokku
KraadidKraadiga Doktoreid
magister doktor kokku
Professor 153 0 152 152 99,3% 99,3%
Dotsent 181 0 180 180 99,4% 99,4%
Lektor, vanemassistent 275 173 80 253 92,0% 29,1%
Assistent, õpetaja 251 73 8 81 32,3% 3,2%
Juhtivteadur 1 0 1 1 100,0% 100,0%
Vanemteadur 205 0 205 205 100,0% 100,0%
Teadur 377 205,000 153 358,000 95,0% 40,6%
Kokku 1443 451,000 779 1230,000 85,2% 54,0%
*Välja arvatud Viljandi kultuuriakadeemia
86
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 3.4.3. Õppejõudude ja teadustöötajate teaduskraadid üksuste lõikes* 31.12.2005
ÜksusTöötajaid
kokku
KraadidKraadiga Doktoreid
magister doktor kokku
Usuteaduskond (US) 15 6 8 14 93,3% 53,3%
Õigusteaduskond (OI) 40 16 18 34 85,0% 45,0%
Arstiteaduskond (AR) 300 35 166 201 67,0% 55,3%
Filosoofi ateaduskond (FL) 235 110 89 199 84,7% 37,9%
Bioloogia-geograafi ateaduskond (BG) 166 41 125 166 100,0% 75,3%
Füüsika-keemiateaduskond (FK) 138 44 92 136 98,6% 66,7%
Haridusteaduskond (HT) 62 32 10 42 67,7% 16,1%
Kehakultuuriteaduskond (KK) 49 19 20 39 79,6% 40,8%
Majandusteaduskond (MJ) 55 24 29 53 96,4% 52,7%
Matemaatika-informaatikateaduskond (MT) 82 21 58 79 96,3% 70,7%
Sotsiaalteaduskond (SO) 93 44 46 90 96,8% 49,5%
Euroopa kolledž (EC) 1 1 0 1 100,0% 0,0%
Narva kolledž (NC) 26 11 3 14 53,8% 11,5%
Õigusinstituut (OG) 23 12 5 17 73,9% 21,7%
Pärnu kolledž (PC) 27 13 5 18 66,7% 18,5%
Füüsika instituut (FY) 73 6 67 73 100,0% 91,8%
Eesti mereinstituut (MI) 28 9 18 27 96,4% 64,3%
Raamatukogu (RT) 2 0 2 2 100,0% 100,0%
Tehnoloogiainstituut (TI) 27 7 17 24 88,9% 63,0%
Muuseumid (UM) 1 0 1 1 100,0% 100,0%
Kokku 1443 451 779 1230 85,2% 54,0%
*Välja arvatud Viljandi kultuuriakadeemia
Täiskoormusega õppejõudude ja teadustöötajate hulgast (31.12.05)*doktoreid 61,9%magistreid 27,7%Kraad puudub 10,4%*Välja arvatud Viljandi kultuuriakadeemia
Lisa 3.5. Ülikooli vabade kunstide professorid 1994-2005
Aasta Professor*1994 Madis Kõiv1995 Jaak Rähesoo1996 Jüri Arrak1997 Veljo Tormis1998 Jaan Kross1999 Elmo Nüganen2000 Jaan Kaplinski2001 Leonhard Lapin2002 Ain Kaalep2003 Tõnu Õnnepalu2004 Tiit Pääsuke2005 Mati Unt* Alates 1997. a nimetus “vabade kunstide professor”, enne “kutsutud professor”
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
87
Lisa
d
Lisa
3.6
. Töö
taja
te v
anus
elin
e ja
soo
line
koos
seis
31.
12.2
005
Li
sa 3
.6.1
. Töö
taja
te v
anus
elin
e ja
soo
line
koos
seis
Üks
usTö
ötaj
aid
Kesk
min
e va
nus
seal
hulg
asko
kku
seal
hulg
asko
kku
seal
hulg
as<
=30
31-4
041
-50
51-6
0>
60M
+N
MN
M+
NM
NM
NM
NM
NM
NM
NU
sute
adus
kond
(U
S)17
116
44,0
43,1
45,7
20
41
24
21
10
Õig
uste
adus
kond
(O
I)56
2729
40,2
40,5
39,9
69
89
75
53
13
Ars
titea
dusk
ond
(AR)
475
162
313
45,0
45,5
44,8
2051
4167
4494
3063
2738
Filo
soofi
ate
adus
kond
(FL
)31
310
520
841
,342
,640
,619
5134
6023
4417
4312
10Bi
oloo
gia-
geog
raafi
ate
adus
kond
(BG
)26
613
712
940
,441
,539
,325
4045
3735
2421
2111
7Fü
üsik
a-ke
emia
tead
usko
nd (
FK)
232
151
8146
,445
,947
,441
1823
920
1129
2238
21H
arid
uste
adus
kond
(H
T)99
2178
43,2
43,4
43,2
411
422
424
717
24
Keha
kultu
urite
adus
kond
(KK
)61
2734
43,0
45,1
41,3
69
69
55
610
41
Maj
andu
stea
dusk
ond
(MJ)
9531
6442
,546
,440
,65
227
127
155
87
7M
atem
aatik
a-in
form
aatik
atea
dusk
ond
(MT)
113
6548
43,4
44,3
42,2
1514
1611
84
1313
136
Sots
iaal
tead
usko
nd (
SO)
149
5693
38,2
42,1
35,8
1540
1323
1014
1314
52
Tead
usko
nnad
kok
ku18
7679
310
8342
,843
,942
,015
826
520
126
016
524
414
821
512
199
Rekt
or (
RE)
149
549
,652
,245
,01
10
13
22
03
1Õ
ppep
rore
ktor
(P2
)54
945
35,4
41,6
34,1
318
318
17
01
21
Tead
uspr
orek
tor
(P1)
185
1333
,637
,831
,91
72
41
11
10
0A
dmin
istra
tsio
onid
irekt
or (
DA
)31
427
37,8
28,8
39,1
29
27
05
05
01
Fina
ntsd
irekt
or (
DF)
273
2443
,942
,744
,10
41
31
91
80
0H
aldu
sdire
ktor
(D
H)
287
144
143
49,0
48,3
49,6
2320
2114
3131
3947
3031
hald
us ja
tug
istru
ktuu
r ko
kku
431
174
257
45,5
47,3
44,3
3059
2947
3755
4362
3534
Euro
opa
kolle
dž (
EC)
102
845
,041
,045
,91
20
00
51
10
0N
arva
kol
ledž
(N
C)
6913
5639
,635
,640
,55
174
142
122
80
5Õ
igus
inst
ituut
(O
G)
4514
3141
,341
,641
,15
113
91
13
52
5Pä
rnu
kolle
dž (
PC)
5511
4440
,651
,038
,02
172
91
82
74
3Tü
ri ko
lledž
(TC
)12
111
42,8
23,0
44,6
13
01
03
04
00
Tead
usko
ol (
TP)
81
739
,933
,040
,90
11
30
20
10
0V
iljand
i kul
tuur
iaka
deem
ia (
VK)
131
5675
39,5
39,8
39,3
1017
1927
1819
77
25
Füüs
ika
inst
ituut
(FY
)16
613
333
51,2
50,1
55,3
221
167
224
297
4414
Eest
i mer
eins
tituu
t (M
I)98
5741
40,6
41,0
40,0
1817
136
115
75
88
Raam
atuk
ogu
(RT)
175
3713
848
,550
,747
,96
124
204
4814
409
18Te
hnol
oogi
ains
tituu
t (T
I)59
3821
35,6
36,1
34,7
129
147
81
33
11
Muu
seum
id (
UM
)51
1635
47,9
47,8
48,0
27
37
67
36
28
Bota
anik
aaed
(BA
)14
68
45,7
45,8
45,6
12
10
22
12
12
tead
usko
nnav
älise
d as
utus
ed k
okku
893
385
508
44,1
44,8
43,6
8511
680
110
7511
772
9673
69K
õik
kokk
u32
0013
5218
4843
,544
,642
,827
344
031
041
727
741
626
337
322
920
2
88
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Üks
usTö
ötaj
aid
Kesk
min
e va
nus
seal
hulg
asko
kku
seal
-hul
gas
kokk
use
al-h
ulga
s<
=30
31-4
041
-50
51-6
0>
60M
+N
MN
M+
NM
NM
NM
NM
NM
NM
NU
sute
adus
kond
(U
S)15
114
43,1
43,1
43,0
20
41
23
20
10
Õig
uste
adus
kond
(O
I)40
2515
38,3
40,8
34,1
67
75
62
51
10
Ars
titea
dusk
ond
(AR)
300
127
173
44,8
45,0
44,6
920
3941
4062
2535
1415
Filo
soofi
ate
adus
kond
(FL
)23
595
140
43,1
43,5
42,9
1518
3047
2234
1732
119
Biol
oogi
a-ge
ogra
afi a
tead
usko
nd (
BG)
166
108
5842
,343
,340
,49
1240
2232
1218
119
1Fü
üsik
a-ke
emia
tead
usko
nd (
FK)
138
108
3045
,045
,443
,827
821
514
320
1026
4H
arid
uste
adus
kond
(H
T)62
1250
45,1
45,2
45,1
22
213
220
513
12
Keha
kultu
urite
adus
kond
(KK
)49
2623
42,9
44,6
41,0
66
67
53
57
40
Maj
andu
stea
dusk
ond
(MJ)
5525
3043
,648
,939
,24
116
74
45
56
3M
atem
aatik
a-in
form
aatik
atea
dusk
ond
(MT)
8256
2644
,344
,643
,99
717
68
212
910
2So
tsia
alte
adus
kond
(SO
)93
3954
40,9
44,0
38,7
817
1015
79
1111
32
Nar
va k
olle
dž (
NC
)26
719
40,2
33,7
42,6
25
35
14
15
00
Õig
usin
stitu
ut (
OG
)23
1211
39,9
38,8
41,1
53
34
10
22
12
Pärn
u ko
lledž
(PC
)27
522
41,2
44,9
40,4
18
13
15
26
00
Vilja
ndi k
ultu
uria
kade
emia
(V
K)63
2934
41,0
40,0
41,8
53
1014
811
55
11
Füüs
ika
inst
ituut
(FY
)73
6211
52,2
52,1
52,9
30
113
131
173
184
Eest
i mer
eins
tituu
t (M
I)28
217
46,2
48,5
39,3
04
80
42
30
61
Tehn
oloo
giai
nstit
uut
(TI)
2721
637
,837
,339
,83
011
45
02
20
0Ko
kku
1506
792
714
43,6
44,6
42,5
117
131
229
203
175
177
159
157
112
46
Lisa
3.6
.2. Õ
ppej
õudu
de ja
tea
dust
ööta
jate
soo
line
ja v
anus
elin
e ko
osse
is a
met
ikoh
tade
lõik
es
Am
etik
oht
Tööt
ajai
dKe
skm
ine
vanu
sse
alhu
lgas
kokk
use
alhu
lgas
kokk
use
alhu
lgas
<=
3031
-40
41-5
051
-60
>60
M+
NM
NM
+N
MN
MN
MN
MN
MN
MN
Prof
esso
r16
113
427
51,8
51,5
53,4
00
232
357
5014
264
Dot
sent
189
109
8049
,749
,350
,31
019
841
3231
3017
10Le
ktor
, van
emas
siste
nt30
312
318
043
,042
,943
,118
1939
5932
5022
4312
9A
ssist
ent,
õpet
aja
270
8418
640
,738
,941
,523
4632
4511
4711
407
8
Vane
mte
adur
205
149
5649
,349
,448
,82
449
1432
1329
1637
9Te
adur
377
192
185
36,6
36,9
36,2
7362
6775
2428
1514
136
Kokk
u15
0679
271
443
,644
,642
,511
713
122
920
317
517
715
915
711
246
Lisa
3.6
.3. Õ
ppej
õudu
de ja
tea
dust
ööta
jate
soo
line
ja v
anus
elin
e ko
osse
is ü
ksus
te lõ
ikes
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
89
Lisa
d
Lisa
3.7
. Üliõ
pila
ste
arv
õppe
astm
ete
järg
i tea
dusk
onni
ti Li
sa 3
.7.1
. Päe
vase
õpp
e ül
iõpi
last
e ar
v 31
.12.
2005
Üliõ
pila
ste
arv
tead
usko
nnas
/kol
ledž
is
US
OI
AR
FLBG
FKH
TKK
MJ
MT
SOPC
TCN
CO
GV
KEC
Kokk
u
Kõrg
harid
use
esim
ese
astm
e õp
e12
442
212
3617
2676
165
863
836
954
455
890
530
210
438
752
939
996
62
sh. r
iigie
elar
velis
ed õ
ppek
ohad
112
118
978
1267
600
623
521
208
224
509
588
146
9931
116
364
6684
riigi
eela
rvev
älise
d õp
peko
had
1230
425
845
916
135
117
161
320
4931
715
65
7651
335
2978
osak
oorm
useg
a 13
64
56
412
76
63
TÜ fi
nant
seer
itava
d õp
peko
had
102
178
132
17
161
välis
üliõ
pila
sed
210
118
298
316
332
222
3
Õpe
taja
kool
itus
443
156
319
1110
1
sh. r
iigie
elar
velis
ed õ
ppek
ohad
440
156
319
1198
riigi
eela
rvev
älise
d õp
peko
had
33
välis
üliõ
pila
sed
11
Inte
rnat
uur
11
Resid
entu
ur1
1
Mag
istriõ
pe39
135
9640
030
319
777
5013
115
434
571
106
2104
sh. r
iigie
elar
velis
ed õ
ppek
ohad
2958
9135
625
716
574
2813
112
823
171
1216
31
riigi
eela
rvev
älise
d õp
peko
had
1077
544
4632
322
2611
494
473
osak
oorm
useg
a 1
31
5
välis
üliõ
pila
sed
31
71
1224
Dok
toriõ
pe32
3811
717
922
113
025
1960
5413
710
12
sh. r
iigie
elar
velis
ed õ
ppek
ohad
2936
117
175
221
128
2519
5953
135
997
riigi
eela
rvev
älise
d õp
peko
had
32
42
11
215
osak
oorm
useg
a 0
välis
üliõ
pila
sed
43
177
12
337
Kokk
u19
959
514
5123
4813
0099
174
345
773
577
713
8730
210
445
863
539
90
1288
1
90
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa
3.7
.2. A
vatu
d ül
ikoo
li ül
iõpi
last
e ar
v 31
.12.
2005
Üliõ
pila
ste
arv
tead
usko
nnas
/kol
ledž
is
US
OI
AR
FLBG
FKH
TKK
MJ
MT
SOPC
TCN
CO
GV
KEC
Kokk
u
Kõrg
harid
use
esim
ese
astm
e õp
e4
413
5350
313
1361
217
330
10
440
710
152
260
302
295
4244
sh. r
iigie
elar
velis
ed õ
ppek
ohad
114
1213
225
577
5914
663
3
riigi
eela
rvev
älise
d õp
peko
had
441
353
389
138
711
630
144
070
315
220
130
214
936
11
osak
oorm
useg
a 1
4145
126
5726
2219
91
239
välis
üliõ
pila
sed
11
Õpe
taja
kool
itus
4242
sh. r
iigie
elar
velis
ed õ
ppek
ohad
4040
riigi
eela
rvev
älise
d õp
peko
had
22
osak
oorm
useg
a 4
4
Mag
istrõ
pe45
219
112
380
151
043
06
730
085
510
7911
00
sh. r
iigie
elar
velis
ed õ
ppek
ohad
99
1088
246
4819
4
riigi
eela
rvev
älise
d õp
peko
had
4521
103
2863
406
7337
5179
906
osak
oorm
useg
a 4
122
571
611
111
välis
üliõ
pila
sed
11
Kokk
u49
434
6261
551
1380
517
373
16
513
710
152
345
353
295
7953
86
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
91
Lisa
d
Lisa
3.7
.3. P
äeva
se õ
ppe
ja a
vatu
d ül
ikoo
li ül
iõpi
last
e ar
v ko
kku
31.1
2.20
05 Üliõ
pila
ste
arv
tead
usko
nnas
/kol
ledž
is
US
OI
AR
FLBG
FKH
TKK
MJ
MT
SOPC
TCN
CO
GV
KEC
Kokk
u
Kõrg
harid
use
esim
ese
astm
e õp
e12
883
512
8922
2977
467
112
5054
284
555
813
4510
1225
664
783
169
413
906
Õpe
taja
kool
itus
443
156
4519
1114
3
Inte
rnat
uur
ja r
esid
entu
ur2
2
Mag
istriõ
pe84
156
105
512
341
197
228
5056
116
041
815
615
779
3204
Dok
toriõ
pe32
3811
717
922
113
025
1960
5413
710
12
Kokk
u24
810
2915
1329
6313
5110
0415
4863
014
6678
319
0010
1225
680
398
869
479
1826
7
Ars
titea
dusk
onna
s õp
ib li
saks
470
ars
t-re
siden
ti 31
.12.
2005
Lisa
3.7
.4. K
ülal
isül
iõpi
last
e ar
v 20
05. a
asta
l
Küla
lisül
iõpi
last
e ar
v te
adus
konn
as/k
olle
džis
US
OI
AR
FLBG
FKH
TKK
MJ
MT
SOPC
TCN
CO
GV
KEC
Kokk
u
Küla
lisül
iõpi
lasi
kokk
u10
1122
329
4320
210
55
209
113
11
29
882
sh. E
estis
t9
317
173
3720
110
31
77
222
582
välis
maa
lt1
85
156
61
24
132
911
19
300
92
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 3.8. Üliõpilaste arvu muutus aastatel 2000–2005 (v.a külalisüliõpilased ja arst-residendid)
Lisa 3.8.1. Päevane õpe
Teaduskond/kolledž 2005 2004 2003 2002 2001 2000
Usuteaduskond 199 216 218 229 226 227
Õigusteaduskond 595 532 483 437 455 477
Arstiteaduskond 1451 1468 1493 1681 1754 1768
Filosoofi ateaduskond 2348 2151 2272 2311 2364 2585
Bioloogia-geograafi ateaduskond 1300 1318 1328 1383 1328 1218
Füüsika-keemiateaduskond 991 1063 974 940 897 862
Haridusteaduskond 743 778 786 704 689
Kehakultuuriteaduskond 457 457 435 434 371 347
Majandusteaduskond 735 708 763 837 865 903
Matemaatika-informaatikateaduskond 777 834 697 723 693 639
Sotsiaalteaduskond 1387 1402 1349 1378 1306 1418
Pärnu kolledž 302 316 294 283 260 273
Türi kolledž 104 76 81 98 92 95
Narva kolledž 458 426 398 403 446 415
Õigusinstituut 635 760 872 834
Viljandi kultuuriakadeemia 399
Kokku 12881 12505 12443 12675 11746 11227
Lisa 3.8.2. Avatud ülikool
Teaduskond/kolledž 2005 2004 2003 2002 2001 2000
Usuteaduskond 49 42 23 17 11 12
Õigusteaduskond 434 429 444 425 411 358
Arstiteaduskond 62 68 159 143 166 178
Filosoofi ateaduskond 615 525 486 512 447 532
Bioloogia-geograafi ateaduskond 51 43 36 61 51 39
Füüsika-keemiateaduskond 13 21 31 61 57 41
Haridusteaduskond 805 744 697 732 602
Kehakultuuriteaduskond 173 197 171 163 139 100
Majandusteaduskond 731 750 666 651 617 566
Matemaatika-informaatikateaduskond 6 5 29 21 37
Sotsiaalteaduskond 513 568 634 608 557 557
Pärnu kolledž 710 698 634 537 368 297
Türi kolledž 152 135 126 82 50 27
Narva kolledž 345 341 311 322 212 115
Õigusinstituut 353 205 84
Viljandi kultuuriakadeemia 295
Euroopa kolledž 79 85 86 121 91 52
Kokku 5386 4851 4593 4464 3800 2911
Lisa 3.8.3. Päevane õpe ja avatud ülikool kokku
2005 2004 2003 2002 2001 2000
18267 17356 17036 17139 15546 14138
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
93
Lisa
d
Lisa
3.9
. Kõr
ghar
idus
e es
imes
e as
tme
üliõ
pila
ste
jaot
us p
ärito
lu jä
rgi m
aako
ndad
est
ja li
nnad
est
31.1
2.20
05 (
v.a
välis
üliõ
pila
sed)
Lisa
3.9
.1. P
äeva
ne õ
pe
Linn
, maa
kond
Kokk
u%
US
OI
AR
FLBG
FKH
TKK
MJ
MT
SOPC
TCN
CO
GV
K
Tallin
n17
1618
1491
251
340
8771
2840
9671
192
3911
434
338
Har
jum
aa53
76
727
5796
3422
1013
3122
5734
396
28
Hiiu
maa
340
22
34
22
22
54
11
4
Ida-
Viru
maa
612
62
2193
103
2641
2515
1919
226
319
02
25
Nar
va41
44
570
4114
315
611
215
218
61
16
Jõge
vam
aa26
43
111
2538
3531
3213
1612
203
32
418
Järv
amaa
221
21
1021
2923
2121
912
1613
523
14
12
Lään
emaa
132
12
412
1923
89
37
106
112
124
Lään
e-V
irum
aa33
54
513
4266
3019
3224
1820
225
62
1120
Põlv
amaa
244
32
723
3833
2443
1213
1916
51
17
Pärn
umaa
252
34
1018
3519
915
1311
1118
5111
423
Pärn
u31
53
113
2949
2614
812
1212
3072
515
17
Rapl
amaa
164
23
420
2712
137
65
719
85
208
Saar
emaa
140
14
719
1610
106
711
1310
34
20
Tart
umaa
564
64
2556
107
6760
6925
3839
445
421
Tart
u25
5227
6812
830
955
621
620
321
211
216
718
933
411
41
438
Valg
amaa
249
31
927
3629
3028
1617
1313
98
112
Vilja
ndim
aa40
54
413
3346
2434
3922
2232
2823
122
71
Võr
umaa
289
31
1522
4837
1743
1724
2617
21
217
Kokk
u94
3910
012
241
211
1816
9775
365
863
836
652
855
587
330
210
438
752
739
9
94
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa
3.9
.2. A
vatu
d ül
ikoo
l
Linn
, maa
kond
Kokk
u%
US
OI
AR
FLBG
FKH
TKK
MJ
MT
SOPC
TCN
CO
GV
K
Tallin
n96
723
112
223
123
140
1770
152
136
2911
198
44
Har
jum
aa28
67
257
311
239
1939
5322
249
6
Hiiu
maa
130
42
11
11
3
Ida-
Viru
maa
251
628
143
31
265
138
61
103
310
Nar
va14
13
59
11
21
122
Jõge
vam
aa12
33
1410
11
3613
813
22
62
15
Järv
amaa
104
28
17
116
84
78
291
59
Lään
emaa
521
81
14
31
912
22
63
Lään
e-V
irum
aa10
42
94
163
123
103
54
72
98
Põlv
amaa
117
31
111
1644
147
73
12
10
Pärn
umaa
178
46
1113
31
510
73
326
Pärn
u37
29
181
241
332
34
1225
05
712
Rapl
amaa
792
61
1011
38
1513
15
6
Saar
emaa
662
12
614
21
125
27
5
Tart
umaa
209
528
119
11
668
2632
65
511
Tart
u65
415
297
698
112
640
108
107
2612
22
27
Valg
amaa
129
38
1341
95
915
93
116
Vilja
ndim
aa23
46
112
241
141
1117
1331
92
71
Võr
umaa
164
416
331
154
1212
129
113
Kokk
u42
4310
04
413
5350
313
1361
217
230
10
440
710
152
260
302
295
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
95
Lisa
d
Lisa 3.10. Väliskülalisüliõpilased (2004/2005 kevadsemester ja 2005/2006 sügissemester): Erasmuse programm (ER), bilateraalsed lepingud (VA), teised koostöölepingud (TKL) ja tasulised väliskülalisüliõpilased (TA)
Lisa 3.10.1. Riikide kaupa
RiikTÜ üliõpilased välisülikoolides Välisülikoolide üliõpilased TÜ-s
ER VA ER+VA TKL Kokku ER VA ER+VA TKL TA* Kokku
Austria 9 9 9 1 1 1
Belgia 7 3 10 10 0 1 1
Gruusia 0 0 1 1 1
Hiina 0 1 1
Hispaania 26 26 26 4 4 4
Holland 19 19 19 9 9 1 10
Hongkong 3 3 3 3 3 3
Itaalia 24 24 24 19 19 19
Iisrael 0 0 1 1 1
Iirimaa 1 1 1 0 0
Island 1 1 1 0 0
Jaapan 5 5 5 0 2 2
Kanada 3 3 3 1 1 1 2
Korea 0 1 1
Küpros 0 1 1
Leedu 11 11 11 1 15 16 16
Liechtenstein 0 1 1
Läti 6 6 6 1 1 2 1 3
Norra 2 2 2 2 2 2
Portugal 5 5 5 2 2 2
Poola 3 3 3 19 3 22 22
Prantsusmaa 33 33 1 34 4 4 4
Rootsi 16 16 1 17 1 1 1 2
Saksamaa 41 11 52 6 58 43 7 50 8 58
Soome 27 21 48 1 49 19 9 28 1 23 52
Suurbritannia 2 2 1 3 0 2 2
Šveits 0 1 1
Tšehhi 1 2 3 3 1 1 1
Türgi 1 1 2 2 0 0
Taani 6 6 6 1 2 3 1 4
Ungari 1 10 11 11 3 7 10 4 1 15
Ukraina 2 2 2
USA 4 4 4 6 6 13 19
Uus-Meremaa 0 1 1
Venemaa 14 14 14 37 37 5 3 45
Valgevene 0 1 1
Kokku 224 95 319 10 329 129 96 225 13 62 300
96
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 3.10.2. Teaduskondade kaupa
Teaduskond/kolledžTÜ üliõpilased välisülikoolides Välisülikoolide üliõpilased TÜ-s
ER VA ER+VA TKL Kokku ER VA ER+VA TKL TA* Kokku
US 2 6 8 8 1 1 1
OI 21 5 26 26 5 3 8 8
AR 3 5 8 8 1 4 5 5
FL 69 44 113 7 120 44 66 110 6 40 156
BG 17 7 24 1 25 2 3 5 1 6
FK 8 1 9 9 1 1 1
HT 10 1 11 11 1 1 1 2
KK 9 1 10 10 4 4 4
MJ 14 5 19 19 13 13 13
MT 5 2 7 1 8 2 2 2
SO 64 18 82 1 83 55 18 73 18 91
PC 2 2 2 1 1 1
NC 1 1 1
EC 5 4 9
Kokku 224 95 319 10 329 129 96 225 13 62 300
* Väliskülalisüliõpilased, kes maksavad oma õpingute eest ise
Lisa 3.11. Välisüliõpilaste jaotus päritolumaa järgi 31.12.2005
Lisa 3.11.1. Kõrghariduse esimene aste
Riik Kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO OG
Ameerika Ühendriigid 1 1
Bulgaaria 1 1
Hiina 1 1
Iraak 1 1
Läti 4 4
Norra 1 1
Rumeenia 1 1
Rootsi 6 4 1 1
Saksamaa 1 1
Soome 169 2 2 109 13 6 4 7 1 24 1
Suurbritannia 2 1 1
Ukraina 6 1 3 1 1
Ungari 1 1
Venemaa 29 6 2 5 1 7 2 6
Kokku 224 2 10 118 29 8 0 0 4 16 3 32 2
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
97
Lisa
d
Lisa 3.11.2. Magistriõpe, õpetajakoolitus
Riik Kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO OG
Ameerika Ühendriigid 2 2
Bulgaaria 1 1
Hispaania 1 1
Jaapan 1 1
Läti 2 1 1
Soome 4 1 1 1 1
Uus-Meremaa 1 1
Venemaa 14 3 5 1 5
Kokku 26 0 3 1 8 1 0 0 0 1 0 12 0
Lisa 3.11.3. Doktoriõpe
Riik Kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO OG
Belgia 1 1
Bulgaaria 1 1
Greece 1 1
India 1 1
Itaalia 2 2
Leedu 2 2
Lõuna-Korea 1 1
Läti 6 2 2 1 1
Norra 1 1
Prantsusmaa 2 1 1
Rootsi 1 1
Saksamaa 4 1 2 1
Taani 1 1
Ukraina 1 1
Ungari 2 2
Venemaa 10 1 8 1
Kokku 37 4 3 0 17 7 1 0 0 0 2 3 0
Lisa 3.11.4. Välisüliõpilased kokku
Kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO OG
287 6 16 119 54 16 1 0 4 17 5 47 2
98
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa
3.1
2. Ü
liõpi
last
e ar
v üh
e õp
pejõ
u ko
hta
tead
usko
nniti
(v.
a kü
lalis
üliõ
pila
sed
ja a
rst-
resi
dend
id)
31.1
2.20
05
Tead
us-
kond
/
kolle
dž
Üliõ
pila
ste
arv
Õpp
ejõu
dude
arv
(tä
idet
ud k
ohad
)
Esimese astme üliõpilasi ühe
õppejõu kohta
Magistrante ühe dots ja prof kohta
Doktorante ühe prof kohta
Üliõpilasi ühe õppejõu kohta
Päevase õppe üliõpilasi ühe
õppejõu kohta
Esimene aste* ja õpetaja kutseaasta
Magistriõpe
Doktoriõpe
Kokku, k.a internid ja residendid
Korr prof
Erakorr prof
Uurija prof
Dots
Lektor, v-assistent ja
assistent
Kokku õppe-jõude
US
132
8432
248
53
4,5
12,5
10,6
10,5
6,4
19,8
15,9
OI
835
156
3810
296
817
,931
,926
,111
,16,
332
,218
,6
AR
1289
105
117
1511
282
45,3
576
,315
1,6
8,5
1,4
3,9
10,0
9,6
FL22
7251
217
929
6321
,50,
229
,25
105,
815
6,8
14,5
10,0
8,2
18,9
15,0
BG78
934
122
113
5118
,33
17,5
15,0
53,8
14,7
8,8
10,4
25,1
24,2
FK67
719
713
010
0411
,50,
51
1418
,445
,414
,97,
310
,022
,121
,8
HT
1295
228
2515
483
344
,550
,525
,638
,08,
330
,714
,7
KK56
150
1963
05
523
,033
,017
,05,
03,
819
,113
,8
MJ
845
561
6014
668,
751,
59,
513
,433
,125
,528
,45,
944
,222
,2
MT
569
160
5478
312
,51,
523
18,0
55,0
10,3
4,3
3,9
14,2
14,1
SO13
4541
813
719
0011
2,5
1234
,860
,322
,316
,410
,131
,523
,0
PC10
1210
123
24,3
27,3
37,1
37,1
11,1
TC*
256
256
NC
647
156
803
24,3
24,3
26,6
33,0
18,8
OG
831
157
988
21
0,25
14,5
17,8
46,8
48,3
55,7
35,8
VK
694
694
5,25
1,25
5,35
30,6
42,5
16,3
9,4
EC*
7979
0,5
0,5
158,
0
Kokk
u14
049
3204
1012
1826
513
7,8
13,4
51
178,
246
5,8
796,
217
,69,
76,
622
,916
,2
*Rak
endu
skõr
ghar
idus
-, di
plom
i-, b
akal
aure
use-
, ars
ti-, h
amba
arst
i-, p
rovi
isoriõ
peFL
- ü
liõpi
lasi
1 õp
pejõ
u ko
hta
koos
kee
leke
skus
ega
TC*
- Tür
i kol
ledž
is on
õpp
etöö
sse
kaas
atud
BG
, FK,
MJ j
a O
I õpp
ejõu
dEC
* -
Euro
opa
kolle
džis
õpet
avad
MJ,
OI j
a SO
õpp
ejõu
d
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
99
Lisa
d
Lisa 3.13. Üliõpilaste eksmatrikuleerimise põhjused 2005. aastal
Tabel 3.13.1. Kõrghariduse esimese astme üliõpilaste lõpetamine ja eksmatrikuleerimine päevases õppes
Teadus-kond/kolledž
Õppe-kava
täitmine*
Omal soovil Edasi-jõudma-
tus
Õppetööle mitteasumine
Lõpp-tähtaja
möödu-mine
Teenus-tasu
tasumata
Muudpõhjused
Kokkush 2005. a
vastuv.sh 2005. a
vastuv.
US 24 14 2 3 1 44
OI 89 6 8 2 2 7 1 1 114
AR 179 29 2 25 1 1 235
FL 262 102 24 40 77 72 132 4 7 624
BG 229 33 2 16 8 3 41 1 3 331
FK 149 94 8 42 95 93 27 5 5 417
HT 65 29 3 16 2 14 2 128
KK 99 15 6 15 21 2 152
MJ 114 19 1 15 21 21 8 7 184
MT 95 92 6 50 69 69 24 10 8 348
SO 201 49 5 10 10 2 46 9 7 332
PC 52 10 1 5 25 16 3 1 96
TC 21 6 26 25 53
NC 50 15 2 42 32 31 3 141
OG 126 29 21 2 55 3 236
VK 8 1 4 1 12
Kokku 1755 550 61 263 385 336 413 43 38 3447
% 50,9 16 7,6 11,2 12 1,2 1,1 100
Tabel 3.13.2. Magistriõppe üliõpilaste lõpetamine ja eksmatrikuleerimine päevases õppes
Teadus-kond/kolledž
Õppe-kava
täitmine*
Omal soovil Edasi-jõudma-
tus
Õppetööle mitteasumine
Lõpp-tähtaja
möödu-mine
Teenus-tasu
tasumata
Muudpõhjused
Kokkush 2005. a
vastuv.sh 2005. a
vastuv..
US 1 4 1 1 7
OI 16 4 1 4 4 28
AR 10 1 5 16
FL 72 8 2 1 1 1 52 2 136
BG 58 7 2 18 83
FK 46 11 4 1 11 69
HT 8 3 2 3 15 2 31
KK 5 1 6
MJ 7 6 1 4 15 32
MT 20 8 1 1 13 2 2 46
SO 31 14 1 2 6 3 23 2 1 79
OG 6 7 1 1 12 27
Kokku 280 73 14 13 8 4 170 8 8 560
% 50 13 2,3 1,4 30,4 1,4 1,4 100
100
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Tabel 3.13.3. Doktorantide lõpetamine ja eksmatrikuleerimine päevases õppes
Teadus-kond/kolledž
Õppe-kava
täitmine*
Omal soovil Edasi-jõudma-
tus
Õppetööle mitteasumine
Lõpp-tähtaja
möödu-mine
Teenus-tasu
tasumata
Muudpõhjused
Kokkush 2005. a
vastuv.sh 2005. a
vastuv.
US 1 1 1 1 1 4
OI 2 2
AR 7 2 2 9 20
FL 8 4 2 6 20
BG 15 3 16 34
FK 2 2 8 12
HT 1 1
KK 1 2 3
MJ 4 1 1 4 1 11
MT 2 1 2 4 9
SO 6 2 5 13
Kokku 48 16 7 1 1 56 0 1 129
% 37,2 12,4 5,4 0,8 43,4 0,0 0,8 100,0
Tabel 3.13.4. Avatud ülikooli kõrghariduse esimese astme üliõpilaste lõpetamine ja eksmatrikuleerimine
Teadus-kond/kolledž
Õppe-kava
täitmine*
Omal soovil Edasi-jõudma-
tus
Õppetööle mitteasumine
Lõpp-tähtaja
möödu-mine
Teenus-tasu
tasumata
Muudpõhjused
Kokkush 2005. a
vastuv.sh 2005. a
vastuv.
US 2 2
OI 28 13 1 12 10 19 82
AR 12 1 2 15
FL 21 30 1 17 1 69
BG 3 3 6 12
FK 6 2 8
HT 21 16 1 16 3 2 58
KK 24 12 1 12 4 5 57
MJ 63 6 8 6 25 15 123
MT 0
SO 34 11 24 32 43 3 147
PC 97 36 8 2 23 7 165
TC 8 1 1 6 1 10 26
NC 24 9 3 21 2 6 60
OG 24 4 8 6 38
VK 7 5 5 1 1 13
Kokku 341 168 25 105 95 3 100 63 3 875
% 39,0 19,2 12,0 10,9 11,4 7,2 0,3 100,0
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
101
Lisa
d
Tabel 3.13.5. Avatud ülikooli magistriõppe üliõpilaste lõpetamine ja eksmatrikuleerimine
Teadus-kond/kolledž
Õppe-kava
täitmine*
Omal soovil Edasi-jõudma-
tus
Õppetööle mitteasumine
Lõpp-tähtaja
möödu-mine
Teenus-tasu
tasumata
Muudpõhjused
Kokkush 2005. a
vastuv.sh 2005. a
vastuv.
US 1 3 4
OI 2 1 3
AR 0
FL 4 2 1 1 2 9
BG 4 2 4
FK 0
HT 3 5 3 1 12
KK 0
MJ 57 7 1 1 1 21 8 95
MT 0
SO 8 9 1 2 2 15 36
PC 0
TC 0
NC 2 3 8 13
OG 2 2
EC 1 4 1 17 1 23
Kokku 78 39 6 6 12 55 10 1 201
% 38,8 19,4 3,0 6,0 27,4 5,0 0,5 100,0
* Õppekava täitjate hulka pole arvestatud eksternina lõpetanuid
102
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa
4.1
. Õpp
etöö
mah
t ai
nepu
nktid
es 2
004/
2005
. õa
Lisa
4.1
.1. Õ
ppet
öö m
aht
aine
punk
tides
200
4/20
05. õ
a pä
evas
es õ
ppes
Tead
us-
kond
/ko
lledž
Ain
epun
kte
Ant
ud o
ma
tead
usko
nda
Ant
ud t
eist
ele
tead
usko
ndad
ele
Ant
ud
kokk
uEs
imen
e as
te*
Õpe
taja
-ko
olitu
sRe
siden
-tu
urM
agist
riõpe
Dok
tori-
õpe
Kokk
uR
RVKo
kku
RRV
Kokk
uR
RV
US
2500
240
2740
,032
329
754
664,
540
78,5
2006
,073
5,0
2741
,068
19,5
OI
4633
7044
1167
7,0
1315
,595
6,5
2497
1644
6,0
1568
,512
36,5
2805
,019
251,
0
AR
3562
093
8345
003,
010
66,0
1756
300
6168
,554
293,
513
53,5
787,
521
41,0
5643
4,5
FL36
206,
513
384,
549
591,
018
09,5
6948
1606
1186
9,5
7182
4,0
1511
2,5
6089
,021
201,
593
025,
5
BG22
941,
550
3627
977,
532
957
4412
90,5
6927
4226
8,0
3930
,051
6,0
4446
,046
714,
0
FK15
728
1279
,517
007,
528
9,5
3231
,523
0250
1727
847,
559
06,0
1513
,074
19,0
3526
6,5
HT
1076
2,5
3133
1389
5,5
4785
8,5
9099
215
883,
019
57,0
289,
522
46,5
1812
9,5
KK64
42,5
3856
,510
299,
039
140
578
812
2913
112,
051
1,0
212,
072
3,0
1383
5,0
MJ
8394
7313
,515
707,
513
48,5
240
3202
,520
498,
540
68,5
2342
,064
10,5
2690
9,0
MT
1780
0,5
1569
1936
9,5
1002
2289
496
1683
2483
9,5
9351
,030
97,0
1244
8,0
3728
7,5
SO17
015
9549
,526
564,
533
5023
1360
9738
324,
575
09,5
3674
,011
183,
549
508,
0
PC55
2649
6510
491,
010
491,
017
,55,
022
,510
513,
5
TC21
7849
2227
,022
27,0
10,0
0,0
10,0
2237
,0
NC
1015
3,5
2433
1258
6,5
914
1350
0,5
82,0
5,0
87,0
1358
7,5
OG
986
2001
020
996,
017
7,5
777
2195
0,5
0,0
8,0
8,0
2195
8,5
EC13
813
8,0
249,
072
,032
1,0
459,
0
Kokk
u19
6887
,089
245,
528
6132
,541
91,0
1066
,028
634,
511
351,
046
347,
037
7722
,053
632,
020
581,
574
213,
545
1935
,5
* Ko
kku
baka
laur
euse
- ja
mag
istriõ
ppe
inte
gree
ritud
õpp
ekav
ad, r
aken
dusk
õrgh
arid
us-,
dipl
omi-,
bak
alau
reus
e-, a
rsti-
, ham
baar
sti-
ja p
rovi
isoriõ
pe
R -
riikl
ik k
oolit
uste
llimus
, RV
- r
iiklik
u ko
olitu
stel
limus
e vä
line
LISA 4. ÕPPETÖÖ
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
103
Lisa
d
Lisa
4.1
.2. Õ
ppet
öö m
aht
aine
punk
tides
200
4/20
05. õ
a av
atud
ülik
oolis
Tead
us-k
ond/
ko
lledž
Ain
epun
kte
Ant
ud o
ma
tead
usko
nda
Ant
ud t
eist
ele
tead
usko
ndad
ele
Ant
ud
kokk
uTä
iend
us-
kool
itus
Esim
ene
aste
*Õ
peta
ja-
kool
itus
Mag
istriõ
peKo
kku
RRV
Kokk
uR
RVKo
kku
RRV
US
7575
,060
8,0
683,
019
4,0
442,
063
6,0
1319
,0
OI
86,5
8770
8770
,026
0,0
9116
,54,
097
8,0
982,
010
098,
5
AR
1091
1091
,010
91,0
102,
050
6,0
608,
016
99,0
FL35
9,5
1868
5265
,571
33,5
827,
583
20,5
459,
017
56,0
2215
,010
535,
5
BG69
197
219
9,0
76,0
344,
053
9,0
1154
,516
93,5
2037
,5
FK27
48
282,
028
2,0
520,
076
1,0
1281
,015
63,0
HT
601
4312
8668
1298
0,0
508,
013
38,5
561,
015
988,
522
5,0
444,
066
9,0
1665
7,5
KK50
1638
,519
29,5
3568
,036
18,0
80,0
276,
535
6,5
3974
,5
MJ
164
7467
,574
67,5
438
9065
,517
135,
087
,043
07,5
4394
,521
529,
5
MT
276
0,0
276,
034
070
010
40,0
1316
,0
SO20
970
5070
50,0
1312
,085
71,0
872,
529
62,5
3835
,012
406,
0
PC11
3,5
1500
5,5
1500
5,5
1511
9,0
1,0
1122
,511
23,5
1624
2,5
TC28
3828
38,0
2838
,011
,00,
011
,028
49,0
NC
727
1397
3541
4938
,082
173
3,0
7219
,02,
037
,039
,072
58,0
OG
1150
3150
31,0
313,
053
55,0
14,0
14,0
5369
,0
EC17
71,0
1771
,087
,087
,018
58,0
Kokk
u26
66,5
9686
,566
742,
076
428,
550
8,0
2597
,515
527,
097
727,
534
36,5
1554
8,5
1898
5,0
1167
12,5
* Ko
kku
baka
laur
euse
- ja
mag
istriõ
ppe
inte
gree
ritud
õpp
ekav
ad, r
aken
dusk
õrgh
arid
us-,
dipl
omi-,
bak
alau
reus
e-, a
rsti-
, ham
baar
sti-
ja p
rovi
isoriõ
pe
R -
riikl
ik k
oolit
uste
llimus
, RV
- r
iiklik
u ko
olitu
stel
limus
e vä
line
104
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 4.2. Ainepunkte ühe riigieelarvelise õppekoha esimese astme päevase õppe üliõpilase kohta 2004/2005. õa
Teaduskond/ kolledž
Saadud AP oma teadus-konnast
Saadud AP teistelt
teadus-kondadelt
AP kokkuÜliõpilasi
31.12.2004
AP ühe üliõpilase kohta
2004/2005 2003/2004 2002/2003 2001/2002
US 2500 1095,5 3595,5 144 25,0 27,5 26,4 23,5
OI 4633 1128,0 5761,0 150 38,4 33,3 29,9 32,7
AR 35620 3868,5 39488,5 967 40,8 37,9 38,4 37,2
FL 36206,5 5594,5 41801,0 1247 33,5 27,5 27,5 26,6
BG 22941,5 5927,5 28869,0 687 42,0 33,5 32,9 32,3
FK 15728 10448,0 26176,0 753 34,8 33,7 30,4 31,3
HT 10762,5 6325,0 17087,5 526 32,5 31,9 32,9 29,7
KK 6442,5 1862,5 8305,0 247 33,6 32,0 28,5 35,1
MJ 8394 2814,5 11208,5 274 40,9 33,2 29,8 29,7
MT 17800,5 3999,5 21800,0 608 35,9 30,7 30,6 31,1
SO 17015 4894,5 21909,5 667 32,8 27,5 26,5 26,8
PC 5526 520,0 6046,0 165 36,6 33,3 34,5 21,6
TC 2178 758,0 2936,0 73 40,2 36,8 37,5 35,5
NC 10153,5 175,5 10329,0 335 30,8 29,7 33,4 28,8
OG 986 4,0 990,0 25 39,6 36,7 4,0
Kokku 196887 49415,5 246302,5 6868 35,9 31,6 30,9 30,7
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
105
Lisa
d
Lisa
4.3
. Ain
epun
kte
ühe
õppe
jõu
koht
a 20
04/2
005.
õa
Tead
us-
kond
/
kolle
dž
Õpp
e-
jõud
e*Te
adur
eid*
Om
a te
a-
dusk
onda
antu
d A
P
esim
ese
astm
e
õppe
s**
Om
a te
adus
kond
a an
tud
AP
ühe
õppe
jõu*
koh
ta
esim
ese
astm
e õp
pes*
*Õ
ppe-
jõud
e ja
tead
urei
d*
Ant
ud A
P
kokk
u
AP
ühe
õppe
jõu/
tead
uri*
koh
ta
2004
/200
520
03/2
004
2002
/200
320
01/2
002
2004
/200
520
03/2
004
2002
/200
320
01/2
002
US
10,5
2,0
2815
268,
127
1,7
258,
826
0,3
12,5
8138
,565
1,1
567,
142
4,4
299,
3
OI
31,2
2,0
2044
765
5,4
586,
348
0,4
540,
533
,229
349,
588
4,0
763,
964
7,3
644,
2
AR
155,
040
,846
094
297,
427
9,9
278,
625
0,9
195,
858
133,
529
7,0
256,
926
5,9
244,
4
FL16
5,3
30,1
5672
4,5
343,
128
7,7
273,
327
2,4
195,
410
3561
,052
9,9
401,
737
7,7
383,
9
BG57
,971
,928
176,
548
7,1
389,
342
3,1
369,
212
9,7
4875
1,5
375,
937
4,0
340,
029
9,0
FK49
,446
,817
289,
535
0,0
251,
821
0,5
214,
196
,236
829,
538
3,0
315,
725
8,6
253,
9
HT
52,1
1,9
2687
5,5
515,
346
0,1
484,
114
4,0
54,0
3478
7,0
643,
662
1,7
621,
629
1,2
KK33
,38,
013
867
417,
134
6,6
352,
828
7,5
41,3
1780
9,5
431,
734
0,9
333,
431
5,1
MJ
37,5
5,5
2317
561
8,0
589,
163
8,5
671,
143
,048
438,
511
26,5
921,
592
1,7
872,
9
MT
52,0
11,5
1936
9,5
372,
525
7,0
273,
827
4,5
63,5
3860
3,5
607,
943
3,6
424,
640
6,1
SO52
,516
,533
614,
564
0,3
571,
857
1,9
582,
369
,061
914,
089
7,3
732,
173
1,6
680,
8
PC28
,00,
025
496,
591
0,6
936,
711
04,6
734,
828
,026
756,
095
5,6
936,
410
52,9
736,
1
TC50
6550
86,0
NC
23,5
1752
4,5
745,
785
0,1
928,
169
6,7
23,5
2084
5,5
887,
090
9,4
978,
769
6,9
OG
17,8
3,0
2602
714
66,3
1447
,813
9,5
20,8
2732
7,5
1317
,013
47,2
142,
4
EC0,
523
17,0
Kokk
u76
5,9
240,
336
2561
,047
3,3
413,
438
2,6
335,
110
05,8
5686
48,0
565,
448
3,9
442,
739
0,1
*Täi
detu
d ko
hti 3
1.12
.200
4
**Ba
kala
ureu
se-
ja m
agist
riõpp
e in
tegr
eerit
ud õ
ppek
avad
, rak
endu
skõr
ghar
idus
-, di
plom
i-, b
akal
aure
use-
, ars
ti-, h
amba
arst
i- ja
pro
viiso
riõpe
106
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 4.4. Esimese astme vastuvõtt 2005. aastal
Jrk nr Teaduskond (kolledž)/ õppekava
Päevane õpe Avatud ülikoolRiigitellimus Riigieelar-
veväliste üliõpilaste
arv (seisuga 31.12.2005)
Riigieel-arveliste
üliõpilaste arv (seisuga 01.10.2005)
Riigieelar-veväliste
üliõpilaste arv (seisuga 31.12.2005)
Vastu-võtuarv*
Vastuvõtt (seisuga
15.08.2005)
Üliõpilas-te arv** (seisuga
31.12.2005)
Lävend
1 Usuteadus 20 6 6 77 5
Usuteaduskond kokku 20 6 6 5
2 Õigusteadus 24 30 30 91,3 119 59
Õigusteaduskond kokku 24 30 30 119 59
3 Arstiteadus 118 118 107 51
4 Hambaarstiteadus 20 20 20 12
5 Proviisor 23 23 23 18
Arstiteaduskond kokku 161 161 150 81
6 Ajalugu 37 65 55 83 42 10 21
7 Eesti ja soome-ugri keeleteadus 30 27 25 75 3
8 Eesti ja soome-ugri keeleteadus (eesti keel ja kultuur muukeelsetele) 20 49 45 75 4
9 Filosoofi a 14 88 63 75 19 22
10 Inglise keel ja kirjandus 23 37 31 93 76 10 14
11 Kirjandus ja rahvaluule 21 30 31 72 4 17
12 Klassikaline fi loloogia 6 9 9 70
13 Maalikunst 5 6 5 70 2
14 Romanistika (prantsuse keel) 5 13 13 77 1
15 Romanistika (hispaania keel) 4 66 55 90 39
16 Saksa keel ja kirjandus 13 14 8 90 14 9
17 Skandinaavia keeled ja kultuurid (taani keel) 8 8 8 80 1
18 Vene ja slaavi fi loloogia 18 106 66 60 1 5
Filosoofi ateaduskond kokku 204 518 414 206 20 88
19 Bioloogia 40 39 40 17
20 Geenitehnoloogia 40 39 37 6
21 Geograafi a 28 28 26 9
22 Geoloogia 11 11 10 3
23 Keskkonnatehnoloogia 23 23 22 15
24 Ökoloogia ning bioloogilise mitme-kesisuse kaitse 18 17 17 6
Bioloogia-geograafi ateaduskond kokku 160 157 152 56
25 Füüsika 34 54 37 65 6
26 Infotehnoloogia 29 40 24 70 2
27 Keemia 27 60 31 65 2
28 Keskkonnatehnoloogia 20 90 56 75 1
29 Materjaliteadus 30 46 17 65 2
Füüsika-keemiateaduskond kokku 140 290 165 13
30 Eripedagoogika 20 19 19 70 2 10 23
31 Haridusteadus (humanitaarained) 24 14 14 70 1
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
107
Lisa
d
32 Haridusteadus (loodusteaduslikud ained) 15 6 6 65 1
33 Haridusteadus (reaalained) 23 13 12 60 5
34 Klassiõpetaja 5 11 11 75 2 5 15
35 Koolieelse lasteasutuse õpetaja 23 16 13 70 2 10 29
36 Kutseõpetaja 4
37 Muusika 12 2 1 50 5 6
Haridusteaduskond kokku 122 81 76 8 30 82
38 Füsioteraapia 20 30 30 85 43
39 Kehaline kasvatus ja sport 24 22 17 70 25 10 18
Kehakultuuriteaduskond kokku 44 52 47 68 10 18
40 Majandusteadus 52 78 51 87 115 56
Majandusteaduskond kokku 52 78 51 115 56
41 Informaatika 61 54 39 70 5
42 Infotehnoloogia 29 76 48 70 4
43 Matemaatika 31 62 36 65 2
44 Matemaatiline statistika 10 34 20 83 6
Matemaatika-informaatika-teaduskond kokku 131 226 143 17
45 Ajakirjandus ja suhtekorraldus 22 22 22 70 27 18
46 Psühholoogia 15 16 14 70 33 35
47 Riigiteadused 37 35 34 70 28
48 Semiootika ja kulturoloogia 21 19 19 70 5
49 Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaal-poliitika 25 27 27 70 9 19
Sotsiaalteaduskond kokku 120 119 116 102 72
50 Majandusteadus 33
51 Sotsiaaltöö korraldus 30 13 6 75 12 5 23
52 Turismi- ja hotelliettevõtlus 27 8 3 80 29 3 63
53 Kalandus ja veekogude majandamine 10 5 5 65 2 7
54 Ärijuhtimine 5 4 80 11 33
Pärnu kolledž kokku 72 30 14 54 8 159
55 Keskkonnateadus 20 80 54 60 4 39
Türi kolledž kokku 20 80 54 4 39
56 Humanitaarained vene õppekeelega põhikoolis (inglise keel) 12 12 9 70 11
57 Humanitaarained vene õppekeelega põhikoolis (eesti keel) 12 15 11 70 4
58 Klassiõpetaja (vene õppekeele baasil) 10 8 6 70 5 4
59 Kohaliku omavalitsuse korraldus 10 25 17 70 3 15
60 Koolieelse lasteasutuse õpetaja (vene õppekeele baasil) 12 12 8 70 10 18
61 Noorsootöö 15 31 21 65 3
Narva kolledž kokku 61 103 72 21 15 37
62 Õigusteadus 5 2 2 92 110 125
Õigusinstituut kokku 5 2 2 110 125
Kokku 1336 1933 1492 979 83 735
* Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade arv** 2005. aasta vastuvõetutest õppima jäänud üliõpilaste arv
108
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 4.5. Magistri- ja doktoriõppe vastutõtt 2005. aastal
Lisa 4.5.1. Teadusmagistriõppe vastuvõtt 2005. aastal
Jrk nr
Teaduskond (kolledž)/ õppekava
Päevane õpe Avatud ülikool
Riigieelarveliste üliõpilaste arv
(seisuga 15.08.2005)
Riigieelarve-väliste üliõpilas-te arv (seisuga 31.12.2005)
Riigieelarve-liste üliõpilaste arv (seisuga 01.10.2005)
Riigieelarve-väliste üliõpilaste
arv (seisuga 31.12.2005)
1 Usuteadus 3 3
Usuteaduskond kokku 3 3
2 Õigusteadus 6 10
Õigusteaduskond kokku 6 10
3 Biomeditsiin 12 4
4 Rahvatervis (teadusmagister) 3
Arstiteaduskond kokku 15 4
5 Ajalugu 10 3
6 Eesti ja soome-ugri keeleteadus 10
7 Filosoofi a 2 1
8 Germaani-romaani fi loloogia 7 5
9 Kirjalik tõlge (kutsemagister) 23 7
10 Kirjandus ja rahvaluule 7 1
11 Konverentsitõlge (kutsemagister) 10 4
12 Vene ja slaavi fi loloogia 2
Filosoofi ateaduskond kokku 71 16 5
13 Bioloogia didaktika 1
14 Botaanika ja ökoloogia 7 2
15 Geenitehnoloogia 8 7
16 Geograafi a 8 4
17 Geoloogia 4
18 Keskkonnatehnoloogia 3 1
19 Molekulaar- ja rakubioloogia 8 4
20 Zooloogia ja hüdrobioloogia 8 6
Bioloogia-geograafi ateaduskond kokku 47 24
21 Füüsika 12 3
22 Keemia 10 2
23 Keskkonnatehnoloogia 2
24 Molekulaartehnoloogia 1
Füüsika-keemiateaduskond kokku 25 5
25 Eripedagoogika 2
26 Koolikorraldus 17 1
27 Pedagoogika 3
Haridusteaduskond kokku 5 17 1
28 Liikumis- ja sporditeadused 4 5
Kehakultuuriteaduskond kokku 4 5
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
109
Lisa
d
Jrk nr
Teaduskond (kolledž)/ õppekava
Päevane õpe Avatud ülikool
Riigieelarveliste üliõpilaste arv
(seisuga 15.08.2005)
Riigieelarve-väliste üliõpilas-te arv (seisuga 31.12.2005)
Riigieelarve-liste üliõpilaste arv (seisuga 01.10.2005)
Riigieelarve-väliste üliõpilaste
arv (seisuga 31.12.2005)
29 Majandusteadus 22
Majandusteaduskond kokku 22
30 Finants- ja kindlustusmatemaatika (kut-semagister)
2 1
31 Informaatika 11 7
32 Matemaatika 5
33 Matemaatiline statistika 2 2
34 Rakendusstatistika (kutsemagister) 1
Matemaatika-informaatikateaduskond kokku
21 10
35 Ajakirjandus 2
36 Avalik haldus ja sotsiaalpoliitika 2 2
37 Avalik haldus (kutsemagister) 2 2
38 Avalikkussuhted ja teabekorraldus (kutsemagister)
2
39 Meedia ja kommunikatsioon 2 1
40 Politoloogia 4 5
41 Psühholoogia 6 7
42 Rakenduspsühholoogia (kutsemagister) 2 6
43 Semiootika ja kulturoloogia 2 1
44 Sotsiaaltöö (kutsemagister) 1 4
45 Sotsioloogia 5
Sotsiaalteaduskond kokku 30 28
46 Õigusteadus 13
Õigusinstituut kokku 13
Kokku 249 118 17 6
110
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 4.5.2. Magistriõppe (3+2) vastuvõtt 2005. aastal
Jrk
nrTeaduskond (kolledž)/ õppekava
Päevane õpe Avatud ülikool
Riigieelarveliste üliõpilaste arv
(seisuga 15.08.2005)
Riigieelarveväliste üliõpilaste arv
(seisuga 31.12.2005)
Riigieelarveliste üliõpilaste arv
(seisuga 01.10.2005)
Riigieelarveväliste üliõpilaste arv
(seisuga 31.12.2005)
1 Religiooniantropoloogia 12
2 Usuteadus 12
Usuteaduskond kokku 12 12
3 Õigusteadus 19 13 4
Õigusteaduskond kokku 19 13 4
4 Rahvatervishoid 9 1
5 Õendusteadus 8
Arstiteaduskond kokku 9 1 8
6 Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja 13 10
7 Ajalugu 16
8 Eesti ja soome-ugri keeleteadus 16
9 Eesti keele ja kirjanduse õpetaja 13
10 Eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis
11 2
11 Filosoofi a 1
12 Infokorraldus 11
13 Inglise keel ja kirjandus 8
14 Inglise keele õpetaja 8
15 Kirjalik tõlge 8
16 Kirjandus ja rahvaluule 10
17 Konverentsitõlge 8
18 Kunstiõpetuse õpetaja 7
19 Maalikunst 4
20 Romanistika 2
21 Saksa keel ja kirjandus 4
22 Saksa keele õpetaja 4
23 Skandinaavia keeled ja kultuurid 3
24 Vene ja slaavi fi loloogia 7 1
25 Vene keele ja kirjanduse õpetaja 4 1
Filosoofi ateaduskond kokku 146 10 16
26 Bioloogia 19
27 Bioloogiaõpetaja 8 10
28 Geenitehnoloogia 22
29 Geograafi a 16 12
30 Geograafi aõpetaja 7
31 Geoloogia 8
32 Keskkonnatehnoloogia 16
33 Ökoloogia ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse 6
Bioloogia-geograafi ateaduskond kokku 102 10 12
34 Fundamentaalfüüsika 3
35 Füüsikaõpetaja 7
36 Infotehnoloogia 20
37 Keemia 8
39 Keskkonnatehnoloogia 14
40 Kultuuriväärtuste säilitamine 3
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
111
Lisa
d
Jrk
nrTeaduskond (kolledž)/ õppekava
Päevane õpe Avatud ülikoolRiigieelarveliste üliõpilaste arv
(seisuga 15.08.2005)
Riigieelarveväliste üliõpilaste arv
(seisuga 31.12.2005)
Riigieelarveliste üliõpilaste arv
(seisuga 01.10.2005)
Riigieelarveväliste üliõpilaste arv
(seisuga 31.12.2005)
41 Materjalitehnoloogia 8
42 Molekulaartehnoloogia 4
43 Rakenduskeemia 8
Füüsika-keemiateaduskond kokku 78 3
44 Eripedagoogika 12
45 Kasvatusteadused 5
46 Põhikooli humanitaarainete õpetaja 9
47 Põhikooli loodusteaduste õpetaja 6
Haridusteaduskond kokku 32
48 Füsioteraapia* 10 6
49 Kehaline kasvatus ja sport 15 5
Kehakultuuriteaduskond kokku 25 11
50 Ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine 9 18
51 Majandusteadus 35 1 19
52 Strateegiline juhtimine 13
53 Ärijuhtimine 59
Majandusteaduskond kokku 35 1 9 109
54 Finants- ja kindlustusmatemaatika 10 1
55 Informaatika 29
56 Informaatikaõpetaja 1
57 Infotehnoloogia 12
58 Matemaatika 2
59 Matemaatikaõpetaja 1 6
60 Matemaatiline statistika 4
Matemaatika-informaatikateaduskond kokku 59 1 6
61 Ajakirjandus 6 2 1
62 Avalik haldus 14 1
63 Balti õpingud 4
64 Haldusjuhtimine 4 1 7
65 Kommunikatsioonijuhtimine 6 5
66 Meedia ja kommunikatsioon 6 1 5
67 Psühholoogia 9 3
68 Rahvusvahelised suhted 4
69 Semiootika ja kulturoloogia 10
70 Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 7 2 2
71 Võrdlev poliitika 5
Sotsiaalteaduskond kokku 71 14 20
72 Humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis
20 4
73 Koolieelse lasteasutuse õpetaja (vene õppekeele baasil)
26 13 1
Narva kolledž kokku 46 13 5
74 Õigusteadus 22 20
Õigusinstituut kokku 22 20
75 Euroopa õpingud 16
Euroopa kolledž kokku 16
Kokku 634 66 56 214
* 2005/2006. õa vatuvõtt toimus jaanuaris 2006
112
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 4.5.3. Doktoriõppe vastuvõtt 2005. aastal
Jrk nr
Teaduskond/ õppekava Riiklik koolitustellimusRiigieelarveliste üliõpilaste arv
(seisuga 15.09.2005)
Riigieelarveväliste üliõpilaste arv
(seisuga 15.09.2005)
1 Usuteadus 3 7 4
Usuteaduskond kokku 3 7 4
2 Õigusteadus 3 10
Õigusteaduskond kokku 3 10
3 Arstiteadus 13 14
4 Neuroteadused 4 4
Arstiteaduskond kokku 17 18
5 Ajalugu 3 15 1
6 Eesti ja soome-ugri keeleteadus 3 22
7 Filosoofi a 2 2
8 Germaani-romaani fi loloogia 3 3
9 Kirjandus ja rahvaluule 2 3
10 Vene ja slaavi fi loloogia 2 2 1
Filosoofi ateaduskond kokku 15 47 2
11 Bioloogia ja maateaduste haridus 1 1
12 Botaanika ja ökoloogia 6 6
13 Geenitehnoloogia 3 3
14 Geograafi a 7 11
15 Geoloogia 3 3
16 Keskkonnatehnoloogia 2 2
17 Molekulaar- ja rakubioloogia 8 10
18 Zooloogia ja hüdrobioloogia 7 8
Bioloogia-geograafi ateaduskond kokku 37 44
19 Füüsika 8 18
20 Keemia 8 15
21 Keskkonnatehnoloogia 2 2
22 Molekulaartehnoloogia 1 1
Füüsika-keemiateaduskond kokku 19 36
23 Pedagoogika 1 5
Haridusteaduskond kokku 1 5
24 Liikumis- ja sporditeadused 1 5
Kehakultuuriteaduskond kokku 1 5
25 Majandusteadus 8 9 1
Majandusteaduskond kokku 8 9 1
26 Informaatika 4 6
27 Matemaatika 2 5
28 Matemaatiline statistika 2 4
Matemaatika-informaatikateaduskond kokku 8 15
29 Ajakirjandus 2 2
30 Avalik haldus ja sotsiaalpoliitika 4 5
31 Meedia ja kommunikatsioon 3 3
32 Politoloogia 3 3
33 Psühholoogia 4 5
34 Semiootika ja kulturoloogia 2 6
35 Sotsioloogia 3 5
Sotsiaalteaduskond kokku 21 29
Kokku 133 225 7
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
113
Lisa
d
Lisa 4.6. Esimese astme lõpetamine 2005. aastal
Jrk
nrTeaduskond (kolledž)/ õppekava
Diplomiõpe ja rakendus-kõrgharidus-
õpe
Bakalaureuse-õpe
Bakalaureuse-õpe (3+2)
Arstiõpe
Kokk
u
Sealhulgas
Päev
ane
õpe
Ava
tud
ülik
ool
Päev
ane
õpe
Ava
tud
ülik
ool
Päev
ane
õpe
Ava
tud
ülik
ool
Päev
ane
õpe
Ava
tud
ülik
ool
Cum
laud
e
Ekst
erni
na
1 Usuteadus 18 8 26 1 2
Usuteaduskond kokku 0 0 18 0 8 0 0 0 26 1 2
2 Õigusteadus 61 28 32 121 3 4
Õigusteaduskond kokku 0 0 61 28 32 0 0 0 121 3 4
3 Arstiteadus 106 106 3
4 Hambaarstiteadus 34 34 1
5 Proviisor 39 39
6 Õendusteadus 10 1 2 13
Arstiteaduskond kokku 0 10 1 2 0 0 179 0 192 3 1
7 Ajalugu 33 8 19 60 5 13
8 Eesti ja soome-ugri keeleteadus 46 34 80 1 12
9 Eesti keel teise keelena 4 4
10 Filosoofi a 6 6 3
11 Hispaania keel ja kirjandus 9 9 1
12 Inglise keel ja kirjandus 32 5 15 52 3 9
13 Kirjandus ja rahvaluule 23 9 32 6
14 Klassikaline fi loloogia 5 5 1
15 Maalikunst 7 1 8 2
16 Prantsuse keel ja kirjandus 12 12 2
17 Saksa keel ja kirjandus 21 1 12 34 5
18 Skandinaavia keeled ja kultuurid 3 3
19 Skandinavistika 11 11 3
20 Vene ja slaavi fi loloogia 18 6 6 30 1 7
Filosoofi ateaduskond kokku 0 4 223 20 99 0 0 0 346 11 63
21 Bioloogia 43 21 64 5 5
22 Geenitehnoloogia 41 34 75 10
23 Geograafi a 28 13 41 1 7
24 Geoloogia 3 6 9
25 Keskkonnatehnoloogia 26 18 44 1 3
26 Loodusteaduse õpetaja 11 3 14 1
27 Regionaalplaneerimine 1 1
Bioloogia-geograafiateaduskond
kokku
12 3 141 0 92 0 0 0 248 17 16
28 Füüsika 25 9 34 3 1
29 Füüsikaline infotehnoloogia 1 1 1
30 Infotehnoloogia 12 17 29 1
31 Keemia 22 14 36 6 1
114
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Jrk
nrTeaduskond (kolledž)/ õppekava
Diplomiõpe ja rakendus-kõrgharidus-
õpe
Bakalaureuse-õpe
Bakalaureuse-õpe (3+2)
Arstiõpe
Kokk
u
Sealhulgas
Päev
ane
õpe
Ava
tud
ülik
ool
Päev
ane
õpe
Ava
tud
ülik
ool
Päev
ane
õpe
Ava
tud
ülik
ool
Päev
ane
õpe
Ava
tud
ülik
ool
Cum
laud
e
Ekst
erni
na
32 Keskkonnatehnoloogia 16 9 25
33 Loodusteaduse õpetaja 12 6 18
34 Materjaliteadus 10 6 16 1
Füüsika-keemiateaduskond kokku 25 6 73 0 55 0 0 0 159 10 4
35 Eripedagoogika 6 5 12 23
36 Haridusteadus (humanitaarained) 9 9
37 Haridusteadus (loodusteaduslikud
ained)
13 4 17
38 Kasvatusteadus 20 6 26 2
39 Klassiõpetaja 4 1 5 10
40 Muusikaõpetaja 1 1
41 Põhikooli eesti keele kui võõrkeele
õpetaja
2 2
Haridusteaduskond kokku 7 1 26 16 34 4 0 0 88 0 2
42 Füsioteraapia 16 23 39 2 4
43 Kehaline kasvatus ja sport 36
44 Liikumis- ja sporditeadused 26 20 46 1 2
45 Treeninguõpetus ja spordijuhtimine 5 5 10 2
Kehakultuuriteaduskond kokku 5 5 42 20 59 0 0 0 131 3 8
46 Ettevõttemajandus 44 44 2 3
47 Majandusteadus 45 45 3
48 Rahvamajandus 33 33 2 5
49 Ärijuhtimine 66 66 3
Majandusteaduskond kokku 0 66 77 0 45 0 0 0 188 7 11
50 Informaatika 31 22 53 6 2
51 Infotehnoloogia 7 3 10 1
52 Matemaatika 18 4 22 2
53 Matemaatiline statistika 9 8 17 2 4
54 Rakendusinformaatika 2 2 2
Matemaatika-informaatika-
teaduskond kokku
9 0 58 0 37 0 0 0 104 10 9
55 Ajakirjandus 16 16 1 4
56 Ajakirjandus ja suhtekorraldus 29 14 43 1 2
57 Avalik haldus 30 30 1 1
58 Avalikkussuhted ja teabekorraldus 19 1 20 2
59 Politoloogia 17 17 3
60 Psühholoogia 5 38 7 6 56 1 6
61 Riigiteadused 10 1 11
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
115
Lisa
d
Jrk
nrTeaduskond (kolledž)/ õppekava
Diplomiõpe ja rakendus-kõrgharidus-
õpe
Bakalaureuse-õpe
Bakalaureuse-õpe (3+2)
Arstiõpe
Kokk
u
Sealhulgas
Päev
ane
õpe
Ava
tud
ülik
ool
Päev
ane
õpe
Ava
tud
ülik
ool
Päev
ane
õpe
Ava
tud
ülik
ool
Päev
ane
õpe
Ava
tud
ülik
ool
Cum
laud
e
Ekst
erni
na
62 Semiootika ja kulturoloogia 15 10 25 1 4
63 Sotsiaaltöö 17 4 21 1
64 Sotsioloogia 11 3 14 2
65 Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaal-
poliitika
7 7
Sotsiaaalteaduskond kokku 0 5 163 8 63 21 0 0 260 5 25
66 Sotsiaaltöö korraldus 19 28 47 2
67 Turismi- ja hotelliettevõtlus 18 31 49 1
68 Ärijuhtimine 15 38 53 1
Pärnu kolledž kokku 52 97 0 0 0 0 0 0 149 4 0
69 Keskkonnateadus 22 8 30 1
Türi kolledž kokku 22 8 0 0 0 0 0 0 30 0 1
70 Alushariduse pedagoog 12 7 19
71 Eesti keel teise keelena 8 5 13 2
72 Humanitaarained vene õppekeele-
ga põhikoolis
20 1 21 1
73 Koolieelse lasteasutuse õpetaja
(vene õppekeele baasil)
6 2 8
74 Põhikooli inglise keele õpetaja 8 8 2
75 Põhikooli vene keele ja kirjanduse
õpetaja
1 1 1
76 Ärijuhtimine 9 9
Narva kolledž kokku 29 21 0 0 26 3 0 0 79 1 5
77 Õigusteadus 79 62 141 1 15
Õigusinstituut kokku 0 0 79 0 62 0 0 0 141 1 15
Kokku 161 226 962 94 612 28 179 0 2262 76 166
116
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Jrk
nr
Teaduskond (kolledž)/õppekava
27 Koolikorraldus 7
28 Pedagoogika 5
Haridusteaduskond kokku 14
29 Liikumis- ja sporditeadused 9
Kehakultuuriteaduskond kokku 9
30 Majandusteadus 10
31 Ärijuhtimine 32
Majandusteaduskond kokku 42
32 Finants- ja kindlustusmatemaatika (kutsemagister)
3
33 Informaatika 5
34 Matemaatika 9
35 Matemaatiline statistika 3
36 Rakendusstatistika (kutsemagister) 2
Matemaatika-informaatikateaduskond kokku 22
37 Ajakirjandus 1
38 Avalik haldus ja sotsiaalpoliitika 3
39 Avalik haldus (kutsemagister) 1
40 Avalikkussushted ja teabekorraldus(kutsemagister)
4
41 Meedia ja kommunikatsioon 7
42 Politoloogia 2
43 Psühholoogia 5
44 Rakenduspsühholoogia (kutsemagister) 2
45 Semiootika ja kulturoloogia 3
46 Sotsiaaltöö 8
47 Sotsioloogia 2
Sotsiaalteaduskond kokku 38
48 Õigusteadus 6
Õigusinstituut kokku 6
49 Euroopa õpingud 8
Euroopa kolledž kokku 8
Kokku 368*
Jrk
nr
Teaduskond (kolledž)/õppekava
1 Usuteadus 2
Usuteaduskond kokku 2
2 Õigusteadus 16
Õigusteaduskond kokku 16
3 Biomeditsiin 5
4 Rahvatervis (teadusmagister) 4
5 Rahvatervis (kutsemagister) 6
Arstiteaduskond kokku 15
6 Ajalugu 18
7 Eesti ja soome-ugri keeleteadus 10
8 Filosoofi a 2
9 Germaani-romaani fi loloogia 9
10 Kirjalik tõlge 27
11 Kirjandus ja rahvaluule 7
12 Konverentsitõlge 13
13 Vene ja slaavi fi loloogia 5
Filosoofi ateaduskond kokku 91
14 Bioloogia didaktika 3
15 Botaanika ja ökoloogia 9
16 Geenitehnoloogia 7
17 Geograafi a 8
18 Geoloogia 4
19 Keskkonnatehnoloogia 4
20 Molekulaar- ja rakubioloogia 18
21 Zooloogia ja hüdrobioloogia 10
Bioloogia-geograafi ateaduskond kokku 63
22 Füüsika 21
23 Keemia 18
24 Keskkonnatehnoloogia 2
25 Molekulaartehnoloogia 1
Füüsika-keemiateaduskond kokku 42
26 Eripedagoogika 2
Lisa 4.7. Magistritööde kaitsmised Tartu Ülikoolis 2005. aastal
Lisa 4.7.1. Magistritööde kaitsmised
* Lisaks kaitses 5 magistranti magistritöö väljaspool Tartu Ülikooli: Joensuu Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis Soomes, St Hugh’s College’is Suurbritannias,
Kesk-Euroopa Ülikoolis Ungaris ja Montpellieri Ülikoolis Prantsusmaal.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
117
Lisa
d
Lisa 4.7.2. Magistriõppe (3+2) lõpetamine 2005. aastal
Jrk nr Teaduskond (kolledž)/õppekavaPäevane
õpe
Avatud
ülikoolKokku
Sealhulgas
Cum laude Eksternina
1 Religiooniantropoloogia 1 1
Usuteaduskond kokku 0 1 1 0 0
2 Õigusteadus 2 2
Õigusteaduskond kokku 0 2 2 0 0
3 Õendusteadus 3 3
Arstiteaduskond kokku 3 0 3 0 0
4 Eesti ja soome-ugri keeleteadus 1 1
5 Eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis 1 1
6 Kultuurikorraldus 3 3
Filosoofi ateaduskond kokku 1 4 5 0 0
7 Füüsikaõpetaja 2 2
8 Infotehnoloogia 6 6
9 Keemiaõpetaja 2 2 2
10 Kultuuriväärtuste säilitamine 1 1 1
Füüsika-keemiateaduskond kokku 11 0 11 2 1
11 Ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine 6 6
12 Majandusteadus 23 23 1 1
Majandusteaduskond kokku 0 29 29 1 1
13 Informaatika 1 1
14 Matemaatiline statistika 1 1
Matemaatika-informaatikateaduskond kokku 2 0 2 0 0
15 Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 2 2
Sotsiaaalteaduskond kokku 2 0 2 0 0
16 Humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega
põhikoolis
2 2
Narva kolledž kokku 0 2 2 0 0
Kokku 19 38 57 3 2
118
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 4.8. Doktorikraadid 2005. aastal
Lisa 4.8.1. Doktoritööde kaitsmised Tartu Ülikoolis 2005. aastal
Jrk
nr
Teaduskond/ õppekava Kaitstud
dissertatsioone
1 Usuteadus 2
Usuteaduskond kokku 2
2 Õigusteadus 2
Õigusteaduskond kokku 2
3 Arstiteadus 15
4 Neuroteadused 2
Arstiteaduskond kokku 17
5 Ajalugu 5
6 Eesti ja soome-ugri keeleteadus 2
7 Filosoofi a 1
8 Germaani-romaani fi loloogia 2
9 Kirjandus ja rahvaluule 3
10 Vene ja slaavi fi loloogia 1
Filosoofi ateaduskond kokku 14
11 Botaanika ja ökoloogia 3
12 Geograafi a 4
13 Geoloogia 1
14 Keskkonnatehnoloogia 2
15 Molekulaar- ja rakubioloogia 7
16 Zooloogia ja hüdrobioloogia 2
Bioloogia-geograafi ateaduskond kokku 19
17 Füüsika 1
18 Keemia 3
Füüsika-keemiateaduskond kokku 4
19 Liikumis- ja sporditeadused 3
Kehakultuuriteaduskond kokku 3
20 Majandusteadus 3
Majandusteaduskond kokku 3
21 Matemaatika 2
22 Matemaatiline statistika 1
Matemaatika-informaatikateaduskond kokku 3
23 Psühholoogia 2
24 Semiootika ja kulturoloogia 4
Sotsiaalteaduskond kokku 6
Kokku 73*
* Lisaks kaitses 2 doktoranti dissertatsiooni väljaspool Tartu Ülikooli: kasvatusteaduse
alal Turu Ülikoolis ja majandusteaduse alal Aarhusi Ülikoolis.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
119
Lisa
d
Lisa 4.8.2. Kaitstud doktoritööde nimekiri
Usuteaduskond
Einike Pilli “Terviklik elukestva õppe kontseptsioon Eesti protestantlike koguduste kontekstis”
Tõnis Nõmmik “Vaimulikud kaitsejõududes. Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja selle eellugu”
Õigusteaduskond
Janno Lahe “Süü deliktiõiguses”
Ants Nõmper “Open consent – a new form of informed consent for population genetic databases”
Arstiteaduskond
Marje Oona “Helicobacter pylori infection in children: epidemiological and therapeutic aspects”
Kersti Kokk “Regulation of active and passive molecular transport in the testis”
Vladimir Järv “Cross-sectional imaging for pretreatment evaluation and follow-up of pelvic malignant tumors”
Külli Kingo “The interleukin-10 family cytokines gene polymorphisms in plaque psoriasis”
Mati Merila “Anatomy and clinical relevance of the glenohumeral joint capsule and ligaments”
Piibe Muda “Hypertension and homocysteine: Associations between essential hypertension and homocysteine in treated and untreated hypertensive patients with and without coronary artery disease”
Andre Õun “Epidemiology of adult epilepsy in Tartu, Estonia: Incidence, prevalence and medical treatment”
Sirli Raud “Cholecystokinin2 receptor defi cient mice: changes in function of gaba-ergic system”
Epp Songisepp “Evaluation of technological and functional properties of the new probiotic lactobacillus fermentum ME-3”
Tiia Ainla “Acute myocardial infraction in Estonia: Clinical characteristics, management and outcome”
Tiia Tamme “Epidemiology of odontogenic tumors in Estonia. Pathogenesis and clinicalbehaviour of ameloblastoma”
Kati Koido “Singlenucleotide polymorphism profi ling of 22 candidate genes in mood and anxiety disorders”
Andres Sell “Determing the minimum spinal local anaesthetic reqiurements for hip replacement surgery – a study employing spinal catheter”
Priit Kasenõmm “Indicators for tonsillectomy in adults with recurrent tonsillitis – clinical, microbiological and pato-morphological investigations”
Triine Annus “Allergy in Estonian schoolchildren: time trends and characteristics of manifestations”
Tiia Voor “Microorganisms in infancy and development of allergy: comparison of Estonian and Swedish children”
Eva Žusinaite “Hepatitis C virus: genotype identifi cation and interactions between viral proteases”
Filosoofi ateaduskond
Reet Liimets “Mina kui ruumilis-ajaline konstrukt: eesti ja saksa noorte elufi ktsioonid”
Peeter Päll “Võõrnimed eestikeelses tekstis”
Mart Laar “Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad”
Heidi Luik “Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogilises leiumaterjalis viikingiajast keskajani”
Liina Saarlo “Eesti regilaulude stereotüüpiast. Teooria, meetodid ja tähendus”
Taive Särg “Eesti keele prosoodia ning teksti ja viisi seosed regilaulus”
Roman Voitehhovitš “Психея в творчестве М. Џветаевой: эволюция образа и сюжета”
120
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Kristel Zilmer “”He drowned in Holmr’s sea – His cargo-ship drifted to the sea-bottom, only three came out alive” Records and representations of Baltic traffi c in the Viking Age and the Early Middle Ages in early Nordic sources”
Risto Järv “Eesti imemuinasjuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlus”
Anu Raudsepp “Ajaloo õpetamise korraldus Eesti NSV eesti õppekeelega koolides 1944–1985”
Kadri Simm “Benefi t-sharing: An inquiry into justifi cation”
Indrek Jääts “Etnilised protsessid siseperifeerias 1801–1904. Komi rahvuse sünd”
Liina Lindström “Finiitverbi asend lauses. Sõnajärg ja seda mõjutavad tegurid eesti keeles”
Kersti Lust “Pärisorjast päriskohaomanikuks. Talurahva emantsipatsioon eestikeelse Liivimaa kroonukülas (1819–1915)”
Bioloogia-geograafi ateaduskond
Mari-Ann Mõtus “Silurian (Llandovery-Wenlock) tabulate corals of Baltoscandia: taxonomy, palaeoecology, distribution”
Eve Vedler “Structure of the 2,4-dichlorophenoxyacetic acid-degradative plasmid pEST4011”
Helen Udras “Hexose kinases and glucose transport in the yeast Hansenula polymorpha”
Andres Tover “Regulation of transcription of the phenol degradation pheBA operon in Pseudomonas putida”
Inga Lips “Abiotic factors controlling the cyanobacterial bloom occurrence in the Gulf of Finland”
Antti Roose “Optimisation of environmental monitoring network by integrated modelling strategy with geograp-hic information system - an Estonian case”
Ave Suija “Lichens and lichenicolous fungi in Estonia: diversity, distribution patterns and taxonomy”
Piret Lõhmus “Forest lichens and their substrata in Estonia”
Juhan Javoiš “The Effects of Experience on Host Acceptance in Ovipositing Moths”
Krista Kaasik “Circadian clock genes in mammalian clockwork, metabolism and behaviour”
Ruth Aguraiuja “Hawaiian endemic fern lineage Diellia (Asplemiaceae): distribution, population structure and ecology”
Tiina Sedman “Characterization of the yeast Saccharomyces cerevisiae mitochondrial DNA helicade HMI 1”
Anto Aasa “Changes in phenological time series in Estonia and Central and Eastern Europe 1951–1998. Rela-tionships with air temperature and atmospheric circulation”
Kaspar Nurk “Relationships between microbial chracteristics and environmental conditions in a horizontal sub-surface fl ow constructed wetland for wastewater treatment”
Anneli Palo “Relationships between landscape factors and vegetation site types: case study from Saare county, Estonia”
Sille Teiter “Emission rates of N2O, N2, CH4 and CO2 in riparian grey alder forests and subsurface fl ow constructed wetlands”
Mait Sepp “Infl uence of atmospheric circulation on environmental variables in Estonia”
Riho Teras “Regulation of transcription from the fusion promoters generatedby transposition of Tn4652 into the upstrem region of pheBA operon in Pseudomonas putida”
Mait Metspalu “Trough the course of prehistory in India: tracing the mtDNA trail”
Füüsika-keemiateaduskond
Erik Mölder “Measurement of the oxygen mass transfer through the air-water interface”
Thomas Thomberg “The kinetics of electroreduction of peroxodisulfate anion on cadmium (0001)single crystal electrode”
Eduard Gerškevitš “Dose to bone marrow and leukaemia risk in external beam radiotherapy of prostate cancer”
Olavi Loog “Aspects of Condensations of Carbonyl Compounds and Their Imine Analogues”
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
121
Lisa
d
Kehakultuuriteaduskond
Karin Alev “Difference between myosin light and heavy chain isoforms patterns in fast- and slow-twitch skeletal muscle: effect of endurance training”
Kristjan Kais “Precompetitive state anxiety, self-confi dence and athletic performance in volleyball and basketball players”
Aire Leppik “Changes in anthropometry, somatotype and body composition during puberty: a longitudinal study”
Majandusteaduskond
Ele Reiljan “Reasons for de-internationalization: An analysis of Estonian manufacturing companies”
Janek Uiboupin “Foreign Banks in Central and Eastern European Markets: Their Entry and Infl uence on the Banking Sector”
Jaan Masso “Labour reallocation in transition countires: effi ciency, restructuring and institutions”
Matemaatika-informaatikateaduskond
Meelis Käärik “Fitting sets to probability distributions”
Inga Parts “Piecewise polynomial collocation methods for solving weakly singular integro-differential equations”
Natalja Saealle “Convergence and summability with speed of functional series”
Sotsiaalteaduskond
Evelyn Kiive “Studies on peripheral markers of central serotoneric activity and behaviour”
Timo Maran “Mimikri kui kommunikatsiooni-semiootiline fenomen”
Anneli Mihkelev “Vihjamise poeetika”
Eleonora Rudakovskaja-Borissova
“Семиотика пищи в произведениях Андрея Платонова”
Boriss Baljasnõi “Семиотические аспекты перевода и прикладное переводоведение”
Helle Pullmann “The development of intelligence and personality traits among Estonian schoolchildren”
122
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 4.9.2. Residentuuri lõpetamine
Õppekava Residendid Arst-residendid Kokku neist eksternina
Anestesioloogia ja intensiivravi 5 5
Erakorraline meditsiin 3 3
Füsiaatria ja taastusravi 2 2
Gastroenteroloogia 1 1
Hematoloogia 1 1 2 1
Kardioloogia 2 2
Kardiovaskulaarkirurgia 1 1 2
Kliiniline farmakoloogia 1 1
Laboratoorne meditsiin (sh kliiniline mikrobioloogia) 1 1 1
Nakkushaigused 1 1
Nefroloogia 1 1
Neurokirurgia 1 1
Oftalmoloogia 2 2
Ortodontia 2 4 6 2
Ortopeedia 2 2
Otorinolarüngoloogia 2 2
Pediaatria 3 3
Peremeditsiin 10 10
Psühhiaatria 3 3
Pulmonoloogia 4 4 2
Radioloogia 4 4
Restauratiivne hambaravi 2 2
Sisehaigused 3 3
Suu -ja näolõualuukirurgia 2 2
Sünnitusabi ja günekoloogia 3 3
Töötervishoid 12 12 9
Üldkirurgia 1 1
Kokku 7 74 81 15
Lisa 4.9. Internatuuri ja residentuuri lõpetamine 2005. aastal
Lisa 4.9.1. Internatuuri lõpetamine
Õppekava Lõpetanuid neist eksternina
Arstiteadus 5 2
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
123
Lisa
d
Lisa 4.10. Õpetaja kutsetunnistuste väljaandmine 2001–2005
Õppekava 2005 2004 2003 2002 2001
Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajad:
ajaloo- ja kodanikuõpetuse õpetaja 5 8 5 5 2
bioloogiaõpetaja 7 13 9 11 15
eesti keele ja kirjanduse õpetaja 4 13 4 10 10
eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis 8 3 7 6 4
eripedagoog 8 12 12 11 3
fi losoofi aõpetaja 1 1
füüsikaõpetaja 5 3 9 1 4
geograafi aõpetaja 7 7 1 2 4
hispaania keele õpetaja 1 1 1
informaatikaõpetaja 1 17 18 15 12
inglise keele õpetaja 1 3 6 9 7
inimeseõpetuse õpetaja 1 3 4 2 6
keemiaõpetaja 4 2 2 3 2
kehalise kasvatuse õpetaja 11 12 13 7 11
kunstiõpetuse õpetaja 6 3 3 10 2
ladina keele õpetaja 2
matemaatikaõpetaja 12 7 9 5 9
prantsuse keele õpetaja 1
rootsi keele õpetaja 1 1 2
saksa keele õpetaja 9 7 8 2 11
soome keele õpetaja 1 2
tehnikavaldkonna õpetaja 18 16 26 32
usuõpetuse õpetaja 6 4 5 4 1
vene keele ja kirjanduse õpetaja 4 5 4 2 2
Põhikooli õpetajad:
alushariduse pedagoog 19 17 3 1
eesti keel teise keelena õpetaja 17 13 19 40 7
eesti keele kui võõrkeele õpetaja 2 7 17 17
klassiõpetaja 5 81 67 60
klassiõpetaja (vene õppekeelega koolidele) 5 20 15 15
loodusteaduste õpetaja põhikoolis 32 38 61 27 34
muusikaõpetaja 1 14 5 6
põhikooli inglise keele õpetaja 8 11 12 20 12
põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja 1 8 4 7 5
koolieelse lasteasutuse õpetaja (vene keele baasil) 1
Kokku 204 334 358 334 181
124
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 4.11. Avatud ülikooli täienduskoolitus 2005. aastal
Lisa 4.11.1. Täienduskoolituskursused struktuuriüksuste kaupa
Struktuuriüksus Kursusi Osalejaid
Usuteaduskond 1 18
Arstiteaduskond 191 4530
Filosoofi ateaduskond 36 487
Bioloogia-geograafi ateaduskond 2 4
Füüsika-keemiateaduskond 5 60
Haridusteaduskond 95 2217
Kehakultuuriteaduskond 16 531
Majandusteaduskond 62 660
Matemaatika-informaatikateaduskond 18 210
Sotsiaalteaduskond 34 207
Pärnu kolledž 9 233
Türi kolledž 2 50
Narva kolledž 32 1216
Õigusinstituut 9 128
Viljandi kultuuriakadeemia 10 168
Euroopa kolledž 2 96
Teaduskool 27 1326
IT osakond 15 712
Avatud ülikooli talitus 86 1874
Kokku 652 14717
Lisa 4.11.2. Täienduskoolituskursused maakondade kaupa Maakond Kursusi Osalejaid
Harjumaa (sh Tallinn) 49 1336
Hiiumaa 1 16
Ida-Virumaa 61 2169
Jõgevamaa 0 0
Järvamaa 5 137
Läänemaa 0 0
Lääne-Virumaa 1 6
Pärnumaa 21 431
Põlvamaa 2 39
Raplamaa 2 47
Saaremaa 2 29
Tartumaa (sh Tartu) 363 7160
Valgamaa 2 47
Viljandimaa 11 209
Võrumaa 1 35
Veebipõhised ja kaugkoolitus 129 3035
Kokku 650* 14696*
* Lisaks korraldati 2 täiendukoolituskursust 21 osalejaga Soomes.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
125
Lisa
d
2005
2004
Allü
ksus
ISI
A1
A2
A3
A4
R1R2
R3R4
KOKKU
Õppejõu/teadus-
töötaja kohta kokku
Õppejõu/teadus-
töötaja kohta ISI
KOKKU
ISI
Õppejõu/teadus-
töötaja kohta kokku
Õppejõu/teadus-
töötaja kohta ISI
Usu
tead
usko
nd0
40
138
00
23
302,
070,
0026
01,
930,
00Õ
igus
tead
usko
nd0
358
6125
00
527
161
4,74
0,00
115
13,
460,
03A
rstit
eadu
skon
d10
438
2078
520
05
1431
11,
380,
4634
712
21,
570,
55Fi
loso
ofi a
tead
usko
nd8
135
7515
489
24
3626
529
2,58
0,04
575
92,
840,
04Bi
oloo
gia-
geog
raafi
ate
adus
kond
171
3932
8995
014
206
466
3,12
1,14
493
125
3,17
0,80
Füüs
ika-
keem
iate
adus
kond
7828
477
60
10
216
91,
520,
7023
096
2,04
0,85
Har
idus
tead
usko
nd3
88
2112
01
42
591,
120,
0672
21,
330,
04Ke
haku
ltuur
itead
usko
nd19
224
71
00
02
551,
300,
4510
918
2,52
0,42
Maj
andu
stea
dusk
ond
219
8715
977
016
280
388
9,21
0,05
427
49,
600,
09M
atem
aatik
a-in
form
aatik
atea
dusk
ond
2686
1011
51
13
915
22,
080,
3617
728
2,57
0,41
Sots
iaal
tead
usko
nd25
3653
5919
18
2216
239
2,88
0,30
185
372,
590,
52Eu
roop
a ko
lledž
00
21
00
02
16
6,00
0,00
00
0,00
0,00
Nar
va k
olle
dž0
20
00
01
00
30,
120,
0018
10,
770,
04Pä
rnu
kolle
dž2
130
185
00
12
411,
500,
07-
--
-Tü
ri ko
lledž
00
00
00
00
00
--
--
--
Tead
usko
ol0
11
10
00
00
3-
--
--
-Õ
igus
inst
ituut
69
315
30
12
140
1,90
0,28
283
1,35
0,14
Vilja
ndi k
ultu
uria
kade
emia
00
09
00
01
010
0,24
0,00
--
--
Füüs
ika
inst
ituut
7072
02
170
10
116
32,
441,
0512
365
2,00
1,06
Eest
i mer
eins
tituu
t9
153
306
08
30
742,
920,
3639
151,
590,
61Te
hnol
oogi
ains
tituu
t11
30
11
00
01
170,
680,
4419
90,
950,
45Ra
amat
ukog
u1
114
610
00
03
3523
,33
0,67
420
42,0
00,
00M
uuse
umid
12
15
20
24
219
19,0
01,
0013
0-
-M
uud
22
20
00
01
07
--
--
--
KOKK
U49
550
835
669
840
54
5713
010
727
602,
180,
3928
3349
02,
360,
4120
0449
042
035
871
248
43
3313
614
328
332,
360,
41A
rtik
lid: IS
I - a
rtik
lid, m
is on
kaj
asta
tud
ISI W
eb o
f Sci
ence
and
meb
aasis
(s.t
. ei s
isald
a ko
nver
ents
ide
tees
e; e
ndin
e tü
üp A
1A ja
CC
); A
1 - e
riala
täht
sam
ates
and
meb
aasid
es r
efer
eerit
avat
es a
jaki
rjade
s/ko
gum
ikes
ilm
unud
tea
dusli
kud
artik
lid v
õi k
onve
rent
siett
ekan
nete
tek
stid
(vä
hem
alt
3 lk
); A
2 -
muu
des
välis
mai
stes
väl
jaan
nete
s av
alda
tud
tead
uslik
ud a
rtik
lid; A
3 -
Eest
i tea
dusv
älja
anne
tes
aval
datu
d te
adus
likud
art
iklid
; A4
- po
pula
arte
adus
likud
art
iklid
.
Üks
ikvä
ljaan
ded:
R1
- ra
hvus
vahe
lise
tead
uski
rjast
use
pool
t vä
lja a
ntud
mon
ogra
afi a
d. R
2 -
muu
d vä
lism
aal a
vald
atud
mon
ogra
afi a
d võ
i mon
ogra
afi a
pea
tüki
d; R
3 -
Eest
is av
alda
tud
mon
ogra
afi a
d, k
ogum
ikud
, bro
šüür
id; R
4 -
muu
d ük
sikvä
ljaan
ded
(kog
umik
ud, k
õrgk
ooli
- ja
koo
liõpi
kud,
käs
iraam
atud
, bib
liogr
aafi a
d, k
atal
oogi
d jm
s).
Lisa
5.1
. Tea
dusp
ublik
atsi
ooni
d 20
05. a
LISA 5. TEADUSTÖÖ
126
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Allüksus
Korraldatud teadusüritused Ettekanded teadusüritustel
Vaba
riikl
ikud
Rahv
usva
helis
ed
Kokk
u (2
005)
Õpp
ejõu
/tea
dust
ööta
-ja
koh
ta (
2005
)
Õpp
ejõu
/tea
dust
ööta
-ja
koh
ta (
2004
)
Kokk
u (2
005)
Õpp
ejõu
/tea
dust
ööta
-ja
koh
ta (
2005
)
Õpp
ejõu
/tea
dust
ööta
-ja
koh
ta (
2004
)
Usuteaduskond 2 4 6 0,41 0,22 35 2,41 2,44
Õigusteaduskond 1 6 7 0,21 0,21 76 2,24 1,69
Arstiteaduskond 39 19 58 0,26 0,21 534 2,38 2,31
Filosoofi ateaduskond 51 44 95 0,46 0,35 686 3,34 3,05
Bioloogia-geograafi ateaduskond 10 13 23 0,15 0,21 290 1,94 1,60
Füüsika-keemiateaduskond 6 7 13 0,12 0,08 244 2,19 1,50
Haridusteaduskond 5 1 6 0,11 0,19 76 1,45 1,26
Kehakultuuriteaduskond 3 3 0,07 0,09 40 0,95 3,40
Majandusteaduskond 6 3 9 0,21 0,22 221 5,24 4,72
Matemaatika-informaatikateaduskond 8 3 11 0,15 0,39 179 2,45 2,01
Sotsiaalteaduskond 12 24 36 0,43 0,66 224 2,70 3,89
Euroopa kolledž 1 2 3 3,00 8,00 3 3,00 12,00
Narva kolledž 4 1 5 0,21 0,51 29 1,19 1,15
Pärnu kolledž 6 1 7 0,26 0,39 56 2,05 1,18
Türi kolledž 4 1 5 - - 4 - -
Viljandi kultuuriakadeemia 16 16 0,38 - 36 0,85 -
Teaduskool 2 2 - - 6 - -
Õigusinstituut 3 7 10 0,47 0,24 17 0,81 1,59
Füüsika instituut 3 3 0,04 0,08 111 1,66 2,02
Eesti mereinstituut 3 3 0,12 0,24 59 2,33 2,89
Tehnoloogiainstituut 5 4 9 0,36 0,40 16 0,64 0,75
Raamatukogu 14 14 9,33 3,00 17 11,33 34,00
Muuseumid 13 1 14 14,00 - 25 25,00 -
Haldus- ja tugistruktuur 8 1 9 - - 15 - -
Kokku 219 148 367 0,29 0,27 2999 2,37 2,36
2004 159 164 324 0,27 2838 2,36
2003 200 139 339 0,3 2747 2,4
Lisa 5.2. Korraldatud teadusüritused ja seal osalemine 2005. a
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
127
Lisa
d
Allüksus
Siht
fi nan
tsee
rimin
e
Riik
likud
pro
gram
mid
Baas
fi nan
tsee
rimin
e
ETF
gran
did
Sise
lepi
ngud
Väl
isgra
ndid
Kokk
u (2
005)
Õpp
ejõu
/tea
dust
ööta
ja
koht
a (2
005)
Kokk
u (2
004)
Õpp
ejõu
/tea
dust
ööta
ja
koht
a (2
004)
Usuteaduskond 1 5 6 0,41 6 0,44
Õigusteaduskond 1 5 1 7 0,21 6 0,18
Arstiteaduskond 23 3 2 58 8 6 100 0,45 131 0,59
Filosoofi ateaduskond 13 18 1 33 26 8 99 0,48 80 0,39
Bioloogia-geograafi ateaduskond 30 8 2 63 23 10 136 0,91 134 0,86
Füüsika-keemiateaduskond 11 1 38 17 2 69 0,62 82 0,73
Haridusteaduskond 1 3 9 1 14 0,27 11 0,20
Kehakultuuriteaduskond 2 11 7 1 21 0,50 20 0,46
Majandusteaduskond 2 11 5 3 21 0,50 19 0,43
Matemaatika-informaatikateaduskond 3 3 2 19 28 55 0,75 41 0,59
Sotsiaalteaduskond 6 1 19 19 6 51 0,62 38 0,53
Euroopa kolledž 2 2 4 4,00 2 4,00
Narva kolledž 1 1 2 0,08 0 0,00
Pärnu kolledž 5 5 10 0,37 3 0,11
Türi kolledž 1 1 - 0 -
Teaduskool 1 1 - 0 -
Õigusinstituut 1 3 2 3 9 0,43 6 0,29
Viljandi kultuuriakadeemia 1 3 2 6 0,14 - -
Füüsika instituut 7 1 34 5 4 51 0,76 43 0,70
Eesti mereinstituut 4 7 55 9 75 2,96 6 0,24
Tehnoloogiainstituut 6 5 8 15 3 37 1,47 26 1,31
Raamatukogu 6 5 11 7,33 8 8,00
Muuseumid 1 1 1,00 0 -
Muud 1 1 6 7 15 - 10 -
Kokku 2005 111 41 14 320 244 72 802 0,63 672 0,56
2004 126 25 - 332 129 60 672 0,5
2003 122 - - 326 178 102 728 0,6
Lisa 5.3. Teadusprojektide arv ja liigitus fi nantseerimisallikate kaupa 2005. a
128
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Allü
ksus
Siht
fi nan
t-se
erim
ine
Tipp
-ke
skus
edBa
asfi n
ant-
seer
imin
eET
F gr
andi
dSi
se-
lepi
ngud
Väl
is-gr
andi
d
Muu
(sh
in
fra,
riikl
. pr
ogr.)
Kokk
u (2
005)
Õpp
ejõu
/ te
adus
tööt
aja
koht
a (2
005)
Kokk
u (2
004)
Õpp
ejõu
/ te
adus
tööt
aja
koht
a (2
004)
Usu
tead
usko
nd48
534
925
450
01
587
109,
51
877
139,
0
Õig
uste
adus
kond
446
493
939
27,7
1 15
234
,7
Ars
titea
dusk
ond
18 8
942
974
2 95
08
377
3 00
516
312
1 06
053
572
238,
543
733
197,
8
Filo
soofi
ate
adus
kond
8 29
01
514
3 09
32
881
5 14
82
823
23 7
4911
5,8
18 1
5989
,6
Biol
oogi
a-ge
ogra
afi a
tead
usko
nd26
474
5 23
93
607
8 08
82
348
13 3
481
918
61 0
2140
8,2
53 9
2534
6,9
Füüs
ika-
keem
iate
adus
kond
13 3
352
974
216
4 21
44
317
7 11
513
632
307
290,
329
206
259,
6
Har
idus
tead
usko
nd34
632
12
590
733
330
63,4
5 27
497
,6
Keha
kultu
urite
adus
kond
1 81
422
71
316
272
417
4 04
695
,93
570
82,5
Maj
andu
stea
dusk
ond
1 08
855
71
313
255
2 53
05
743
136,
26
643
149,
3
Mat
emaa
tika-
info
rmaa
tikat
eadu
skon
d2
415
2 92
31
673
2 40
716
370
710
288
140,
88
575
124,
3
Sots
iaal
tead
usko
nd3
940
1 69
41
850
2 28
31
115
2 58
156
314
026
169,
214
668
205,
1
Euro
opa
kolle
dž21
973
395
295
2,1
609
1218
,0
Nar
va k
olle
dž13
013
05,
30
0,0
Pärn
u ko
lledž
364
747
1 11
040
,71
279
45,7
Türi
kolle
dž0
-20
5-
Tead
usko
ol0
-0
-
Õig
usin
stitu
ut20
032
926
276
565
1 62
076
,890
943
,8
Vilja
ndi k
ultu
uria
kade
emia
3540
751,
8-
-
Füüs
ika
inst
ituut
14 3
582
974
4 22
16
662
2 22
545
75
183
36 0
8154
0,9
32 4
4552
7,6
Eest
i mer
eins
tituu
t4
563
1 40
583
59
688
1 57
81
403
19 4
7376
8,1
15 4
8163
0,6
Tehn
oloo
giai
nstit
uut
4 80
27
443
1 11
72
230
3 06
36
460
25 1
1510
00,6
14 2
3971
5,5
Raam
atuk
ogu
696
581
795
2 07
213
81,5
573
573,
0
Muu
seum
id10
61
363
1 46
914
68,7
0-
Muu
d (s
h ül
dfon
d)4
397
5 39
02
136
4 04
126
262
42 2
25-
25 8
40-
Kokk
u10
1 45
015
855
31 3
1046
016
37 4
0960
151
48 7
3834
0 92
926
9,0
278
362
231,
9
2004
95 3
0518
268
-43
188
34 1
0342
683
44 8
1527
8 36
223
1,9
2003
79 0
9110
250
-36
847
43 1
0539
559
36 5
5824
5 41
021
4,4
Lisa
5.4
. Tea
dus-
ja a
rend
uste
gevu
se t
ulud
200
5. a
fi na
ntse
erim
isal
likat
e ka
upa
(tuh
kr)
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
129
Lisa
d
Asu
tus*
Tead
uste
emad
e sih
tfi na
ntse
erim
ine
ETF
gran
did
(s
h jä
reld
okto
r)In
fras
truk
tuur
i- ku
lude
toe
tus
Dok
tora
ntid
e te
adus
töö
Baas
fi nan
t-se
erim
ine
Tead
use
tippk
es-
kust
e pr
ogra
mm
HTM
riik
likud
pr
ogra
mm
idSu
mm
a ko
kku
2004
2005
2004
2005
2004
2005
2004
2005
2004
2005
2004
2005
2004
2005
2004
2005
Tart
u Ü
likoo
l95
305
101
450
41 7
6946
016
29 4
1634
123
8 40
0-
-31
310
18 2
6815
855
3 21
59
006
196
373
237
760
Tallin
na T
ehni
kaül
ikoo
l47
248
55 0
7116
686
15 0
3718
185
2 50
6-
-12
485
2 73
62
378
650
1 17
684
863
89 2
95
Eest
i Maa
ülik
ool
20 7
6020
685
9 45
17
011
7 34
61
519
--
5 33
761
01
417
39 3
5134
785
Keem
ilise
ja B
iolo
ogi-
lise
Füüs
ika
Inst
ituut
11 8
8910
915
3 72
23
791
3 91
1-
-2
746
2 84
42
467
8035
322
326
20 3
92
Tallin
na Ü
likoo
l7
329
8 92
82
549
2 53
32
982
1 32
2-
-2
898
150
663
13 8
8315
471
muu
32 4
6933
401
13 5
2339
084
8 73
61
529
253
--
9 63
01
152
1 00
06
080
9 95
362
213
94 5
97
Kokk
u21
5 00
023
0 45
087
700
85 1
0066
524
68 0
7614
000
64 4
0625
000
21 7
0010
785
22 5
6841
9 00
949
2 30
0
TÜ o
saka
alu
%44
,344
,047
,654
,144
,250
,160
,0-
-48
,673
,173
,129
,839
,946
,948
,3
* -
eral
di o
n vä
lja t
oodu
d as
utus
ed, m
ille o
saka
alu
% o
li ül
e 3%
Lisa
5.5
. Tea
dusr
aha
jaot
umin
e Ee
stis
200
5. a
130
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Autasu Nimi Valdkond Töö nimetus
Riiklik teaduspreemia Ilmar Koppel Pikaajaline tulemuslik teadus- ja arendustöö
Riiklik teaduspreemia Maia Kivisaar keemia- ja moleku-laarbioloogia
Uurimuste tsükkel “Bakterigenoomi mutagenees-adap-tatsioonimehhanism keskkonna stressi tingimustes”
Riiklik teaduspreemia Jaanus Harro arstiteadused Afektide neurobioloogilise regulatsiooni alased tööd
Riiklik teaduspreemia Jüri Allik sotsiaalteadused Eksperimentaal-, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogilised uurimistööd
Riiklik teaduspreemiaAnts Lõhmus
tehnikateadused Mikro- ja nanotehnoloogiliste uurimismeetodite aren-damine tööstuslike materjalide väljatöötamiseksRünno Lõhmus
Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia Sulev Kõks neurobioloogia
Eesti Teaduste Akadeemia Paul Ariste medal Tiit-Rein Viitso humanitaarteadused Humanitaarteaduste arendamise eest
Eesti Teaduste Akadeemia Bernhard Schmidti preemia Kristo Heero informaatika Tadus- ja arendustöö rakenduse eest: “e-hääletamise
tarkvaralahendus”
Lisa 5.6. Olulisemad autasud 2005. a
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
131
Lisa
d
LISA 6. ARENDUSTEGEVUS JA TEENUSED ÜHISKONNALE
Lisa 6.1. Teadus- ja arendustegevust toetavad dokumendid
1. Järeldoktori koha täitmiseks korraldatava konkursi tingimuste ja korra muutmine TÜ nõukogu 04.02.2005. a määrus nr 1
2. Tartu Ülikooli põhikirja muutmine seoses juhtivteaduri ametikoha kehtestamisega TÜ nõukogu 01.04.2005. a määrus nr 2
3. Tartu Ülikooli ettevõtluskeskuse statuut TÜ nõukogu 29.04.2005. a määrus nr 9
4. Kultuuri- ja kommunikatsiooniteaduste keskuse statuut TÜ nõukogu 17.06.2005. a määrus nr 13
5. Tartu Ülikooli raamatukogu põhikiri TÜ nõukogu 28.10.2005. a määrus nr 17
6. Tartu Ülikooli botaanikaaia arengukava 2005–2008 TÜ nõukogu 4.02.2005. a otsus nr 1
7. Tartu Ülikooli integreeritud tehnoloogiaprogramm TÜ nõukogu 4.03.2005. a otsus nr 10
8. Tartu ülikooli fi nantsstrateegia 2008 koostamise põhimõtted TÜ nõukogu 28.10.2005. a otsus nr 66
9. Tartu Ülikooli hoonestu arengukava 2006–2015 TÜ nõukogu 23.12.2005. a otsus nr 84
10. Eesti teaduskeele edendamisest TÜ nõukogu 23.12.2005. a otsus nr 87
11. TÜ kaubamärkide ja sümbolite registri põhimäärus Rektori 12.10. 2005. a käskkiri nr 27
132
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 6.2. Toetused ja spin-off-ettevõtted 2005
Lisa 6.2.1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt Tartu Ülikoolile määratud toetused 2005
Nr Toetuslepingu nr Projekti sisu Toetus kr
1 EU19089 Ribosoomis kasvava peptiidi poolt reguleeritavad geeniekspressioonisüsteemid
5 910 000
2 EU19215 Kombineeritud tehismärgalasüsteemid reovee puhastamiseks (MÄRGALA)
3 653 665
3 EU20058 Astelpaju väärindamine (eeluuring) 197 070
4 EU19730 DNA-DNA interaktsioonide modelleerimine 5 208 100
5 EU21465 Ravimite koosmõjude eeluuring 199 450
6 EU21419 GRID2005 (eeluuring) 102 016
7 EU21417 AGENT2005 (eeluuring) 109 293
8 EU22183 Uudse mikroresonaatorsensori väljatöötamine (eeluuring) 194 600
9 EU22221 Innovatiivsete sportliku monitooringu meetodite eeluuringu fi nantseerimistaotluse projektiplaan (eeluuring)
123 945
10 EU22453 Allveeroboti rakendusuuringute ja kommertsialiseerimise ettevalmistamine
181 600
11 EU22853 Loomulikud liidesed (eeluuring) 200 000
12 EU22956 Toksikoloogiliste ja farmakoloogiliste testsüsteemide eeluuring 199 721
13 EU22949 Optilise anduriga biosensorsüsteemi väljatöötamise eeluuring 197 625
Kokku 2005. a 16 477 085
Lisa 6.2.2. Tartu Ülikoolist 2005. aastal võrsunud spin-off-ettevõtted
Firma Koostöövaldkond
OÜ BioDesign koostöö meditsiini, biotehnoloogia ja tehnika valdkonnas
OÜ Maatark koostöö keskkonnaalaste uuringute valdkonnas
OÜ Mandragora koostöö kultuuripärandi säilitamise, konserveerimise ja restaureerimise valdkonnas
OÜ Positium koostöö mobiilpositsioneerimisel põhinevate analüüside ja rakenduste valdkonnas
Lisa 6.3. Patendid ja patenditaotlused
Lisa 6.3.1. Jõusolevad patendid
1. Eesti patent nr EE04250 „Biosensor ja selle valmistamise meetod“. Autorid Toonika Rinken, Jaak Järv, Ago Rinken, Toomas Tenno.
2. Eesti patent nr EE04529 „Termofi ilne mikroorganismi tüvi Bacillus coagulans SIM-7 DSM 14043 ja meetod L(+)-laktaadi tootmiseks fermenteeritavatest suhkrutest ja nende segudest nimeta-tud mikroorganismi tüve abil“. Autorid Jaan Simisker, Allan Nurk, Ain Heinaru.
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
133
Lisa
d
Lisa 6.3.2. Menetluses olevad patenditaotlused
1. Rahvusvaheline patenditaotlus PCT/EE02/0003 „Thermophilic microorganism Bacillus coagu-lans strain SIM-7 DSM 14043 for the production of L(+)-lactate from fermentable sugars and their mixtures by means of named microorganisms”. Taotluse esitamise kuupäev 15.03.2002. Euroopa Patendiameti eelekspertiis kinnitas patentsust, rahvusvahelise taotluse alusel esitati taotlused 32 riigis: USA, Kanada, Jaapan, Korea, Brasiilia, Hiina (sh Hongkong), India, Iisrael, Venemaa, Austria, Belgia, Šveits, Saksamaa, Taani, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Suurbritannia, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Holland, Portugal, Rootsi, Türgi, Bulgaaria, Tsehhi, Ungari, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Leedu. Autorid Jaan Simisker, Allan Nurk, Ain Heinaru.
2. Eesti patenditaotlus nr P200100356 „Mikroorganismi tüvi Lactobacillus fermentum ME-3 kui uud-ne antimikroobne ja antioksüdantne probiootikum”. Taotluse esitamise kuupäev 29.06.2001. Eesti Paten-diamet otsustas 19.12.2005 patendi välja anda. Autorid Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk, Epp Songisepp.
3. Rahvusvaheline patenditaotlus PCT/EE02/00006 „Strain of micro-organism Lactobacillus fermen-tum ME-3 as novel anti-microbial and antioxidative probiotic”. Taotluse esitamise kuupäev 21.06.2002. Euroopa Patendiameti eelekspertiis kinnitas patentsust, rahvusvahelise taotluse alusel esitati taotlused 15 riigis: USA, Venemaa, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Holland, Tšehhi, Un-gari, Austria. Autorid Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk, Epp Songisepp.
4. Eesti patenditaotlus nr P200100450 „Meetod optiliselt läbipaistva elektrit juhtiva kiu saamiseks ja sellest kiust valmistatud teravikmikroskoobi andur”. Taotluse esitamise kuupäev 24.08.2001. Autorid Tanel Tätte, Tea Avarmaa, Rünno Lõhmus, Uno Mäeorg, Mats-Erik Pistol, Ilmo Sildos, Ants Lõhmus.
5. USA patenditaotlus nr 10 /148,312 „Biologically active material”. Taotluse esitamise kuupäev 29.05.2002. Autorid Toonika Rinken, Jaak Järv, Ago Rinken, Toomas Tenno.
6. Eesti patenditaotlus nr P200300187 „PEG-seotud proteiinkinaasi inhibiitor ja selle kasutamine”. Taotluse esitamise kuupäev 19.05.2003. Autorid Asko Uri, Margus Pooga, Kaido Viht, Hendrik Pavel.
7. Euroopa patenditaotlus nr 00940236.3 „Method for the purifi cation of protein kinase by affi nity chromatography“. Taotluse esitamise kuupäev 08.05.2000. Autorid Asko Uri, Jaak Järv, Mart Loog, Pia Ek.
8. Eesti patenditaotlus nr P200300492 „Fiksaator ja meetod pikkade toruluude murdude fragmen-tide ühendamiseks kombineeritud metallosteosünteesi teel”. Taotluse esitamise kuupäev 5.11.2003. Autorid Vladimir Andrianov, Aleks Lenzner, Tiit Haviko.
9. Rahvusvaheline patenditaotlus nr PCT/EE2004/000007 „A retainer and method for repairing of long bone fractures with integrated metal osteosynthesis”. Taotluse esitamise kuupäev 5.11.2004. Autorid Vladimir Andrianov, Aleks Lenzner, Tiit Haviko.
Lisa 6.3.3. 2005. aastal esitatud patenditaotlused
1. Eesti patenditaotlus nr P200500010 „Seade sõrme keskmise arteriaalse vererõhu pidevaks mit-teinvasiivseks mõõtmiseks diferentsiaalsel servo-ostsillomeetrilisel meetodil“. Taotluse esitamise kuupäev 21.04.2005. Autorid Jaak Talts, Rein Raamat, Kersti Jagomägi.
2. USA tingimuslik (provisional) patenditaotlus nr 60/652,390 „Vectors, cell lines, and their use of obtaining extended episomal maintenence replication of hybrid plasmid and expression of gene products“. Taotlus esitati koostöös AS-ga Quattromed 11.02.2005. Autorid Toomas Silla, Ingrid Hääl, Jelizaveta Geimanen, Kadri Janikson, Aare Abroi, Ene Ustav, Mart Ustav, Tiiu Mandel.
134
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 6.4. Välislektorid Tartu Ülikoolis 2005. aastal
Riik US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO Asutus Kokku 2004
1. Austria
2. Austraalia
3. Belgia
4. Benin
5. Bulgaaria
6. Hispaania
7. Holland
8. Horvaatia
9. Iirimaa
10. Iisrael
11. India
12. Island
13. Itaalia
14. Jaapan
15. Kanada
16. Kreeka
17. Leedu
18. Luxembourg
19. Läti
20. Malta
21. Norra
22. Poola
23. Portugal
24. Prantsusmaa
25. Rootsi
26. Saksamaa
27. Slovakkia
28. Sloveenia
29. Soome
30. Suurbritannia
31. Šveits
32. Taani
33. Taiwan
34. Tšehhi
35. Ukraina
36. Ungari
37. USA
38. Uus-Meremaa
39. Valgevene
40. Venemaa
41. Muud riigid
1
1
5
2
2
1
3
2
2
1
2
1
1
1
1
1
2
5
9
1
18
10
2
7
2
3
5
1
8
1
1
1
4
1
9
1
3
2
7
4
8
5
30
50
6
2
2
1
2
1
17
1
17
2
1
2
1
13
1
1
2
9
7
5
2
1
1
1
4
10
3
1
1
5
2
9
1
1
1
1
1
4
6
2
2
1
1
1
1
1
1
2
1
3
2
1
1
4
5
1
3
1
13
8
4
1
1
2
1
2
2
1
1
1
1
4
8
2
3
2
1
4
1
1
4
1
3
4
2
4
9
2
3
2
4
5
1
3
1
3
1
4
2
2
1
2
9
14
1
18
7
5
2
1
1
1
3
2
18
1
1
12
9
3
2
2
2
13
11
3
8
3
18
1
15
1
14
15
6
12
36
103
1
3
131
37
13
13
1
8
2
3
33
3
1
32
5
0
5
0
5
8
2
0
1
3
0
1
6
1
3
0
5
0
13
0
12
2
0
12
51
80
0
2
70
20
1
15
0
9
1
8
36
1
0
20
5
Kokku 9 8 69 190 63 23 18 7 51 34 39 84 595 403
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
135
Lisa
d
Lisa 6.5. Tartu Ülikooli lektorid välismaal 2005. aastal
Riik US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO Asu-
tus
Kok -
ku
2004
1. AÜE*2. Austraalia3. Austria4. Belgia5. Bosnia ja Hertsegoviina6. Brasiilia7. Bulgaaria8. Hiina9. Hispaania10. Holland11. Horvaatia12. Iirimaa13. Iisrael14. India15. Indoneesia16. Island17. Itaalia18. Jaapan19. Kanada20. Keenia21. Korea22. Kreeka23. Küpros24. Leedu25. Luksemburg26. Läti27. Malaisia28. Malta29. Maroko30. Mehhiko31. Montenegro32. Norra33. Omaan34. Poola35. Portugal36. Prantsusmaa37. Rootsi38. Rumeenia39. Saksamaa40. Slovakkia41. Sloveenia42. Soome43. Suurbritannia44. Šveits45. Taani46. Taiwan47. Tšehhi48. Türgi49. Ukraina50. Ungari51. USA52. Venemaa53. Muud riigid
1
1
1
1
8
3
11
1
22
1
1
4
1
1
1221
16
124
2
12
2117
1
34
5
3
16
12
68
1121
13
126132
13
13
233
47
1297
117
2
121
114
4
21
1010
25
2601576113162
17
5
2122
11
11
1
2
1
3
214
21227
12
17
237
411111
134
5
26
41
1
1
2
2138
12
13123
12
521
12
1
1
3
1
111
1
2
2
1121
4
3
2
1
3
1
31
1
1
13
32
3
2
1
3
3
15
19
1156
6
1
1
12
211
1
1
3
4
9
1
3
4215
131
111
1
4
132
18
134
1
1
117
2
13
2
841
13
23625
3
44
1181
1
312
11
15
2
9
18
1
5
4
1352
6522
5895
14
1
314
11
12
27541246
4137193113
412321
143
432
6315111
221
231659
1211
20438
2666324513
1676
233737
05
17370361
2217050000
345500
112
132
4503000
160
211131
1061
16413
2044411241
1325
2032245
Kokku 18 46 190 242 139 96 35 15 77 78 109 323 1367 972
* Araabia Ühendemiraadid
136
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 6.6. TÜ lepingud teiste riikide ülikoolidega 2005. aastal
Riik Ülikool
Gruusia 1. Tbilisi Ülikool
Hiina 2. Hongkongi Baptistlik Ülikool
Hispaania 3. Granada Ülikool
Holland 4. Amsterdami Ülikool5. Groningeni Ülikool
Jaapan 6. Kansai Gaidai Ülikool7. Waseda Ülikool
Kanada 8. Toronto Ülikool
Korea Vabariik 9. Jeonju Ülikool
Kreeka 10. Ateena Ülikool
Leedu 11. Vilniuse Ülikool
Läti 12. Läti Ülikool
Poola 13. Wrocławi Ülikool
Prantsusmaa 14. Pierre ja Marie Curie nim Ülikool (Pariisi VI Ülikool)15. Tours’i François Rabelais nim Ülikool
Rootsi 16. Lundi Ülikool17. Uppsala Ülikool18. Göteborgi Ülikool
Saksamaa 19. Greifswaldi Ülikool20. Göttingeni Ülikool21. Hamburgi Ülikool22. Kieli Ülikool23. Konstanzi Ülikool24. Lübecki Ülikool25. Münsteri Ülikool
Soome 26. Helsingi Ülikool27. Joensuu Ülikool28. Jyväskylä Ülikool29. Kuopio Ülikool30. Oulu Ülikool31. Tampere Ülikool32. Turu Ülikool
USA 33. Armstrongi Ülikool34. Georgia Ülikool35. Greensboro Ülikool
Venemaa 36. A. I. Herzeni nim Venemaa Riiklik Pedagoogiline Ülikool37. Moskva Humanitaarinstituut38. Peterburi Ülikool39. Pihkva Pedagoogiline Instituut40. Voroneži Ülikool
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
137
Lisa
d
Lisa 6.7. Ülikooli üritused maakondades ja teistes linnades 2005. aastal
Üritus Aeg Teema Koht Korraldav allüksus
Konverentsid seminarid, õppepäevad
03.–04.02. Konverents “Heaolustatistika” Pärnu Pärnu kolledž
08.02. Regionaalplaneerijate seminar Tallinn Regionaaltalitus
10.02. Võrumaa päev ülikoolis Tartu Regionaaltalitus
02.03. Eesti Jäätmekäitlejate Liidu Infopäev Türi Türi kolledž
15.03. Seminar “Statistikaameti Regionaalarengu andmebaasist praegu ja võimalikest tuleviku-suundadest“
Tallinn Regionaaltalitus
17.03. Konverents „Keskkond ja ettevõtlus” Türi Türi kolledž
18.03. Karjääripäev Võru Regionaaltalitus
30.03. Kutsepäev Türi Regionaaltalitus
26.04. 15.12.
Autoriõiguse seminarid Tallinn Õigusinstituut
28.04. Teadusseminar “Inimese inetellektuaalsest maailmast”
Narva Narva kolledž
24.05. e-õppe teabepäev Valga Regionaaltalitus
12.05. Õppepäev „Natura alade tutvustus” Türi Türi kolledž
19.05. Vanapaberi kogumise kampaania „Vanapa-ber 2005” lõpuüritus
Türi Türi kolledž
07.06. Seminar “GIS ja andmete analüüs” Tartu Regionaaltalitus
25.08. Eesti e-ülikooli võrgustike seminar-infopäev Türi Türi kolledž
26.08. Konverents “ Eetika. Moraal. Kõlblus. Õpilaste isikuomaduste kujundamine tundides ja klassi-välises töös”
Narva Narva kolledž
10.10. Tööandja päev – koostöö ülikooliga Tallinn Regionaaltalitus
12.10. Üle-eestiline e-õppe päev Eesti Regionaaltalitus, avatud ülikooli talitus
24.11. Seminar „Eesti ruumiline areng 2007–2013“ Tallinn Regionaaltalitus
25.11. Seminar “Ökoloogilised lahendused maama-janduses“
Kuressaare Regionaaltalitus, SA ÜKS
25.–26.11. Seminar ja õppekäik „Ökoloogilised lahendu-sed ehituses“
Kuressaare Regionaaltalitus, SA ÜKS
138
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Üritus Aeg Teema Koht Korraldav allüksus
Näitused * ajaloo muu-seumi näitus
sept 2004 – veebruar 2005
Näitus „Ettevaatust, mürk!“* Saaremaa koolid Regionaaltalitus
jaanuar Näitus “200 aastat eesti keele ülikooliõpet”* Tallinn, Sisekaitse-akadeemia
Ajaloo muuseum
jaanuar – veebruar
Näitus “Otsin õnne”* Võrumaa kesk-raamatukogu
Regionaaltalitus
märts – detsember
Näitus „Ettevaatust, mürk!“ * Hiiumaa koolid Regionaaltalitus
aprill –mai Näitus „Herba“* Saaremaa Muuseum
Regionaaltalitus
mai Näitus „Rännak ajas: Tee Eesti ülikoolini”* Türi kolledž Regionaaltalitus
juuli Näitus “Otsin õnne”* Pärnu kolledž Regionaaltalitus
juuli – september
Näitus “Rännak ajas: tee Eesti ülikoolini”* Tallinn, Õigusinstituut
Regionaaltalitus
august–september
Näitus „Rännak ajas: tee Eesti ülikoolini“* Kuressaare Kultuurikeskus
Regionaaltalitus
oktoober Näitus “Rännak ajas: tee Eesti ülikoolini”* Kohtla-Järve Põlevkivimuu-seum
Regionaaltalitus
november 2005 – jaanuar 2006
Näitus fotokonkursi „Füüsikalised nähtused meie ümber“ parematest töödest
Kuressaare Kultuurikeskus
Regionaaltalitus
Infopäevad, infotunnid
märts Türi kolledži infotunnid (5) Viljandi, Võhma, Suure-Jaani, Rapla, Märjamaa
Türi kolledž
22.– 23.03. Lahtiste uste päevad Tartu Ülikoolis ja kol-ledžites
Tartu, Pärnu, Türi, Narva, Tallinn
Õppe- ja üliõpilasosa-kond, kolledžid
märts – detsember
Ülikooli infotunnid (15) gümnaasiumides Tallinn, Jõhvi, Kärdla, Käina,Kuressaare, Orissaare
Regionaaltalitus
19.05. Avatud ülikooli infopäev Kärdla Regionaaltalitus
14.–17.06. Lahtiste uste nädal TÜsse astujatele Kuressaare Regionaaltalitus
06.10. Tarkusepäev maakondade parimatele ainetund-jatele (osalejad Saare, Võru, Järva, Lääne-Viru maa-konnast ja Tallinnast)
Tartu Regionaaltalitus
oktoober Narva ja Türi kolledži 1. aasta üliõpilaste orientatsioonipäevad
Tartu Regionaaltalitus, kol-ledžid
november Ülikooli infopäev maakondades Rakvere, Jõhvi, Võru, Kärdla, Paide, Tallinn
Regionaaltalitus
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
139
Lisa
d
Üritus Aeg Teema Koht Korraldav allüksus
Avalikud loengud
jaanuar – detsember
Avalikud loengud kolledžites (10 loengut) Tallinn, Türi, Narva, Pärnu
Õigusinstituut, Narva, Türi, Pärnu kolledž
veebruar – mai
Teadust populariseerivad avalikud videoloen-gud (5 loengut)
Tartu-Kärdla-Kuressaare
Regionaaltalitus
jaanuar – detsember
Teadust populariseerivad avalikud loengud (19 loengut)
Jõhvi, Tartu, Tal-linn, Lüganuse, Kohtla-Järve, Võru, Türi, Ku-ressaare, Tapa, Rakvere
Regionaaltalitus
11.–22.04. Studium generale loengusari „Tartu Ülikooli 11 teaduskonda“ (11 loengut)
Tallinn Regionaaltalitus
Konkursid kooliõpilastele, huviüritused
28.01. Tatjanapäeva tähistamine Narva Narva kolledž
18.02. TÜ ja Tallinna LV korraldatud esseekonkursi võitjate preemiareis Tartusse
Tartu Regionaaltalitus
14.03. Emakeelepäeva tähistamine Narva Narva kolledž
19.–20.04. Tudengite kunstipäevad Türi kolledž Türi kolledž
04.05. Lahtiste uste öö Türi Türi kolledž
20.09. –25.11. Fotokonkurss „Füüsikalised nähtused meie ümber“
Saare maakond Regionaaltalitus, SA ÜKS
oktoober – november
Haridusteemaline esseekonkurss Tallinna ja Harjumaa gümnaasiumiõpilastele
Tallinn, Harju-maa
Regionaaltalitus
04.–30.11. Teadusbussi Suur Vanker etendused Rakvere, Paide, Võru, Tallinn, Saaremaa
Regionaaltalitus
11.–12.11. Hiiumaa gümnasistide õppreis Pärnu ja Türi kolledžisse ning Viljandi kultuuriakadeemiasse
Pärnu, Türi, Viljandi
Regionaaltalitus
02.12. Haridusteemaline esseekonkurss Hiiumaa gümnaasiumiõpilastele
Hiiumaa Regionaaltalitus
05.–07.12. AHHAA-keskuse planetaariumietendused Saaremaa Regionaaltalitus, SA ÜKS
Lisa 6.8. Osavõtt messidest 2005. aastal
Aeg Mess/ Näitus Sisu Koht Korraldav allüksus
18.–19.02. Intellektika Haridusmess Tartu Teabetalitus, õppe- ja üliõpilasosakond
01.04. Pärnumaa noorte infomess Haridusmess Pärnu Regionaaltalitus
02.04. Infolaat Abiturient 2005 Haridusmess Tallinn Regionaaltalitus
08.04. Noorte infomess „Ise“ 2005 Haridusmess Põlva Regionaaltalitus
14.–15.04. Viljandi haridusmess Haridusmess Viljandi Regionaaltalitus
01.–03.12. „Teeviit“ Haridusmess Tallinn Õppe- ja üliõpilasosakond
04.03. „Orientiir“ Haridusmess Narva Regionaaltalitus
26.11. „Tuleviku kompass“ Haridusmess Kuressaare Regionaaltalitus
28. 01. Võrumaa noortemess Haridusmess Võru Regionaaltalitus
140
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 6.9. Teaduskool
Lisa 6.9.1. Teaduskooli õpilaste arv ainete ja astmete kaupa seisuga 31.12.2005
Aine Ülemaste (rahvusvaheliste olüm-piaadide ettevalmistusgrupid)
Põhiaste(gümnaasiumiõpilased)
Alamaste(põhikooliõpilased)
Kokku
Bioloogia (k.a meditsiin) 27 171 38 236
Füüsika 30 99 46 175
Keemia 31 174 78 283
Matemaatika 41 530 393 964
Informaatika 25 54 64 143
Geograafi a 0 44 0 44
Filosoofi a 0 31 0 31
Lingvistika 0 27 0 27
Kokku 154 1130 619 1903
Lisa 6.9.2. Teaduskoolis ettevalmistuse saanud Eesti õpilased rahvusvahelistel olümpiaadidel 2005. aastal
Võistlus Koht Osavõtjad Auhinnad
Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad
Galway, Iirimaa 6 õpilast Võistkondlik hõbemedal
Balti keemiaolümpiaad
Vilnius, Leedu 6 õpilast 3. koht
Balti informaatikaolümpiaad
Pasvalys, Leedu 6 õpilast 3 pronksmedalit
Soome matemaatikaolümpiaad
Helsingi, Soome 2 õpilast 5. koht
Rahvusvaheline fi losoofi aolümpiaad Varssavi, Poola 2 õpilast
Soome-Eesti maavõistlus füüsikas Tallinn, Eesti (korraldajaks TÜ Teaduskool)
20 õpilast 1., 2. koht4-6. koht
Rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad Beijing, Hiina 4 õpilast pronksmedal
Rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad Leiden, Holland 4 õpilast 2 diplomit
Rahvusvaheline matemaatika-olümpiaad
Merida, Mehhiko 6 õpilast 3 pronksmedalit
Võistlus Koht Osavõtjad Auhinnad
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
141
Lisa
d
Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad Salamanca, Hispaania 5 õpilast 1 pronksmedal, 4 diplomit
Rahvusvaheline keemiaolümpiaad Taipei, Taiwan 4 õpilast 3 pronksmedalit
Kesk-Euroopa informaatikaolümpiaad
Sarospatak, Ungari 4 õpilast
Rahvusvaheline informaatika-olümpiaad
Novy Sacz, Poola 4 õpilast 2 hõbemedalit,1 pronksmedal
Balti geograafi aolümpiaad Narva, Eesti (korraldajaks TÜ geograafi a instituut koostöös teaduskooli ja Narva kolledžiga)
7 õpilast 1. koht
Rahvusvaheline astronoomia-olümpiaad
Beijing, Hiina 3 õpilast pronksmedal
Rahvusvaheline matemaatikavõist-lus „Balti tee“
Stockholm, Rootsi 5 õpilast
Rahvusvaheline loodusteaduste olümpiaad
Yogyakarta, Indoneesia 6 õpilast 1 hõbemedal, 3 pronksmedalit
Lisa 6.9.3. TÜ vastutusala olümpiaadid 2004/05. õa
Aine Osalejaid piirkonna- ja eelvoorudes Osalejaid lõppvoorus
Emakeel 272 71
Vene keel emakeelena 101 47
Lingvistika 217 40
Soome keel (koostöös Soome Instituudiga) - 22
Filosoofi a 16 10
Geograafi a 1571 96
Bioloogia 2407 107
Matemaatika 2394 112
Füüsika 992 91
Informaatika 166 61
Keemia 1262 94
Loodusteadused - 93
Astronoomia - 24
Kokku 9398 868
Lisa 6.9.4. Muud teaduskooli poolt korraldatud võistlused 2005. aastal
Üritus kuupäev Toimumiskoht Osavõtjate arv
Matemaatika lahtine võistlus 06.02.2005 Tartu, Tallinn, Narva, Viljandi, Kuressaare, Pärnu, Ahtme 247
Matemaatikavõistlus „Känguru“ 18.03.2005 327 kooli üle Eesti 12 039
Matemaatika lahtine võistlus 01.10.2005 Tartu, Tallinn, Narva, Ahtme, Kuressaare, Viljandi, Pärnu 273
Keemia lahtine võistlus 05.13.2005 Tartu, Tallinn, Narva, Kohtla-Järve, Kuressaare, Pärnu 144
Füüsika lahtine võistlus 26.13.2005 Tartu, Tallinn, Narva, Ahtme, Kuressaare, Viljandi, Pärnu 281
142
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
LISA 7. HALDUSTEGEVUS
Lisa 7.1. 2005. aasta võõrandamistehingud
Jrk nr Lepingu sõlmimine Kinnistu, korteriomandi aadress Hind (kr)
1 12.01.2005 Puiestee 43 1 603 000
2 19.05.2005 “Tipu Kool”, Tipu küla, Kõpu vald, Viljandi mk 40 000
3 19.05.2005 “Ülikooli”, Valgesoo küla, Põlva vald, Põlva mk 457 001
4 19.05.2005 “Välibaasi”, Vellavere küla, Konguta vald, Tartu mk 215 000
5 06.06.2005 Küütri 4 150 000
6 09.06.2005 “Ülikooli”, Palmse küla, Vihula vald, Lääne-Viru mk 375 000
7 mai – juuni 2005 Kalevi tn 69 korterid (3 tk) 1 300 000
8 Juuli – sept 2005 Mõisavahe tn 66 korterid (10 tk) 2 165 600
9 21.07.2005 Tähe tn 4 (teeservituut kinnistul asuva sõidutee kasutamiseks
Tähe tn 2 kinnistu kasuks)
15 000
10 19.08.2005 Kivi tn 27 (130 m2 teeservituut) 80 000
11 okt – dets 2005 Pirni tn 2 elamukrundid (13 tk) 6 600 080
12 22.12.2005 Uus 1, Tartu (korteriomand) 300 000
Lisa 7.2. Ülikooli poolt 2005. aastal läbi viidud riigihanked
Nr Hanke nimetus Edukas pakkuja Summa (kr, km-iga)
1. Rektoraadile sõiduauto ostmine AS Info-Auto 595 000
2. TÜ spordihoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse projekteerimine
Kõik pakkumised lükati tagasi
3. Koristusteenus Pärnu kolledžile Laverna Puhastustööde OÜ 265 920
4. Ehitustööd õppehoones Näituse 13a Facio Ehitus AS 2 075 449
5. TÜ Eesti Mereinstituudile maasturi ostmine AS Info-Auto Pärnu 295 000
6. Tartu Ülikoolile UPS-i ostmine UTU Elektrotehnika AS 130 000
7. Zooloogia- ja hüdrobioloogia instituudile kaubiku ostmine
AS Info-Auto 227 400
8. Botaanika ja ökoloogia instituudile sõiduauto ostmine AS Info-Auto 229 000
9. Arstiteaduskonna farmaatsia instituudi ruumidesse Nooruse 1 sisustuse ostmine
KV Retent OÜ 6 250 000
10. Õppehoonesse Näituse 13a mööbli ostmine Saloni Büroomööbli AS 1 461 880.75
11. Õppehoone Vanemuise 46 akende vahetamine AS Eviko 3 907 481
12. TÜ Tehnoloogiainstituudi ruumidesse Nooruse 1 laborimööbli ostmine
KV Retent OÜ 6 460 329
13. Tartu Ülikooli teadus- ja arendustööd tutvustava tele-saadete sarja tootmise teenuse tellimine
OÜ Haridusmeedia 295 000
14. Serverite varundustarkvara uuendamine AS MicroLink Eesti 292 507
15. Hoonetesse Lossi 3 ja Näituse 2 koristusteenuse tellimine
OÜ KyyriksOÜ Majatek
vastavalt hinna-kirjale astavalt
hinnakirjale
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
143
Lisa
d
16. Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi ruumidesse Noo-ruse 1 kontorimööbli ostmine
AS Standard 1 846 903.-876 420.-
(üldruumid, tasus OÜ Tartu Tehno-
loogiapark)
17. TÜ Tehnoloogiainstituudi poolt läbiviidava märgala projekti jaoks kaevude ostmine
Pipelife AS 101 826.92
18. TÜ Tehnoloogiainstituudi poolt läbiviidava märgala projekti jaoks katsevannide ostmine
Pipelife AS 230 445.15
19. TÜ Tehnoloogiainstituudi poolt läbiviidava märgala projekti jaoks kergkruusa ostmine
Clay Processing Services OÜ 242 830.45
20. TÜ Tehnoloogiainstituudi poolt läbiviidava märgala pro-jekti jaoks katseseadmete ehitamise teenuse tellimine
Veetee OÜ 168 740
21. Filosoofi ateaduskonna õpperuumide (Ülikooli 18 ruumid 228, 230, 230a) remonttööd
OÜ Tartu Restauraator 648 140
22. TÜ Eesti Mereinstituudi uurimislaevale Vilma laeva-mootori ostmine
Ei esitatud ühtegi pakkumist
23. Tunniplaani aluste ostmine TK-Team Eesti AS 206 089.95
24. TÜ Pärnu Kolledžile printimise ja paljunduse täisteenu-se tellimine
AS Control vastavalt hinna-kirjale
25. Tartu Toomkiriku varemete põhjalöövi võlvikute ja põhja kõrgseina konserveerimistööde teostamine
AS Restor 1 446 869
26. TÜ spordihoone kergejõustikuhalli projekteerimine AS RTG Projektbüroo 3 670 980
27. Arstiteaduskonnale kahe Real-Time PCR termotsük-leri ostmine
PEAI-Est OÜ 1 909 845
28. Ventilatsioonitööd õppehoones Jakobi 5 AS EVEN 937 068
29. Hoone Küütri 2 III korruse ruumide remonttööd OÜ Tartu Restauraator 1 499 663
30. Auto ostmine TÜ Eesti Mereinstituudi Pärnu osakon-nale ja Narva kolledžile
Autori ASAS Info-Auto
273 300257 000
31. TÜ Narva Kolledži uue õppehoone arhitektuurikon-kurss
KAVAKAVA OÜ ISALTO AB OÜ IIHirvesoo AB IIIAS AmholdOÜ Mark
75 00060 00045 00030 00030 000
32. Veoauto liisimine TÜ Eesti Mereinstituudi merebioloo-gia osakonnale
Rael AS AutokeskusAS Hansa Liising Eesti
339 000
33. TÜ Eesti Mereinstituudi uurimislaevale Vilma laeva-mootori ostmine
Jakari Marine OÜ 572 500
34. TÜ Eesti Mereinstituudile kalatraaleri rentimine OÜ Linda Mare 235 056
Nr Hanke nimetus Edukas pakkuja Summa (kr, km-iga)
35. TÜ Tehnoloogiainstituudile autoklaavide ostmine G.W.Berg OÜ 291 436.40
36. Füüsika-keemiateaduskonna keemilise füüsika instituu-dile UV-Vis moodulspektromeetri ostmine
Ocean Optics BV 10 762 EUR
37. Livelink tarkvara litsentside ostmine AS MicroLink Eesti 220 240.60
38. Õigusteaduskonnale õppe- ja teadustööks arvutite rentimine
Elion Ettevõtted AS 287 308.80
39. Raamatukogu teenindustsoonis remonttööde teosta-mine
Decora Ehitus AS 1 177 942
144
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
40. TÜ Botaanikaia troopikakasvuhoonete automaatika ehitamine
ABB AS Tartu korrashoiukeskus 2 073 305
41. Õigusteaduskonnale õppe- ja teadustööks videokon-verentsiseadmete ostmine
Telda OÜ 346 475.14
42. Uue õppe- ja teadushoone projekteerimistööde tellimine
AS RTG Projektbüroo 10 299 984
43. Bioloogia-geograafi ateaduskonna botaanika ja ökoloo-gia instituudile algoloogia ja mikrobioloogia laborite sisustuse ostmine
KV Retent OÜ 199 988.26
44. Füüsika-keemiateaduskonna füüsikalise keemia insti-tuudile sagedusanalüsaatoriga potentsiostaadi ostmine
nLab 288 680
45. Tartu Ülikooli teadus- ja arendustööd tutvustava telesaadete sarja tootmise tellimine
Ei esitatud ühtegi pakkumist
46. Hoonetesse aadressidel Ravila 19, Näituse 20, Näituse 13a ja Ülikooli 18a koristustööde tellimine
OÜ KyyriksOÜ KyyriksOÜ Pesumati
vastavalt hinna-kirjale
vastavalt hinna-kirjale
vastavalt hinna-kirjale
47. Õppehoones Jakobi 2 II ja IV korruse remonttööde teostamine
Talisa OÜDecora Ehitus AS
573 362673 281.40
48. Õppehoones Vanemuise 46a remonttööde teosta-mine
Decora Ehitus AS 999 079
49. Tartu Ülikoolile kolme sõiduki ostmine AS Aasta-AutoAS Info-AutoAS Info-Auto
251 900256 000252 000
50. TÜ Türi Kolledži õppehoone soklikorruse renoveeri-mistööd
AS KEK-i Ehitus 1 749 174
51. TÜ Õigusinstituudile koopiamasinate rentimine Midesko OÜ 235 295.87
52. Kehakultuuriteaduskonna spordibioloogiaja füsioteraa-pia instituudile täisvere analüsaatori ostmine
Baltic Laboratory Systems OÜ 183 750
53. Füüsika-keemiateaduskonnale H2 generaatori ostmine Quantum Eesti AS 257 090.14
54. Füüsika- ja keemiateaduskonnale inertgaasi kuivkapi ostmine
M.Braun Inertgas-Systeme GmbH 40 581 EUR
55. Arstiteaduskonna stomatoloogia kliinikule operatsioo-ni mikroskoobi ostmine
OÜ I.V.A LEON 205 999
56. Raamatukogule laenutusautomaadi ostmine Mikro Väylä OÜ 16 300 EUR
57. TÜ Füüsika Instituudile femtosekund laserkompleksi ostmine
Umea Ülikool 92 000 EUR
58. Molekulaar- ja rakubioloogia instituudile reaalaja RT PCR masina ostmine
PEAI-Est OÜ 1 359 666
59. TÜ hoonete gaasikatlamajade hoolduse tellimine Katlamajade Hooldus OÜ 199 656
60. TÜ teadus- ja arendustööd tutvustava telesaadete sarja tootmise tellimine
OÜ Haridusmeedia 424 800
61. Molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskusele DNA analüsaatori ostmine
PEAI-Est OÜ 3 767 946
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
145
Lisa
d
62. Molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskusele metabo-liitide analüüsi süsteemi ostmine
PEAI-Est OÜ 3 775 758
Lisa 7.3. Infotehnoloogia areng
Lisa 7.3.1. Infotehnoloogia areng 1999–2005
2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999
Baasarvutivõrgu ja infosüsteemide hoolduse
ja arenduse eelarve, tuh kr 9400 9400 9400 9000 7000 4920 2800
sh infosüsteemid, tuh kr 3200 5800 3500 5500 3300 2574 1000
baasarvutivõrk, tuh kr 6200 3600 5900 3500 4200 2346 1800
Arvutivõrgu tsentraalselt hallatav kasutajas-
kond
27 100 20 860 21 544 15 440 10 700 9839 7750
Eelarve vahendid ühe arvutikasutaja kohta, kr 346 450 436 583 655 500 361
infosüsteemide vahendid ühe arvutikasutaja
kohta, kr
118 278 162 356 308 262 129
baasarvutivõrgu vahendid ühe arvutikasutaja
kohta, kr
228 172 274 227 393 238 232
Arvutitehnika ja õppetehnika seadmed,
tarkvara, tuh kr
300 320 - 60 290 67 276
Lisa 7.3.2. Ülikooli arvutipargi ja arvutivõrgu kasutamine
Kohti arvutiklassides 600
Töötajate käsutuses olevad arvutid 2700
Arvutikasutajaid keskmiselt ühe arvuti
kohta
20 statsionaarsed tudengid
29 stats+kaugõppe tudengid
1,1 töötajad
1 õppejõud või teadurid
Ülikooli veebilehe külastusi 311 000 pöördumist ööpäevas
9 330 000 pöördumisi kuus
2 600 000 sh ülikooli arvutivõrgust
3 200 000 mujalt Eestist
550 000 mujalt maailmast
290 000 sh USA-st
80 000 Soomest
Ülikooli arvutitest vaadatakse teisi veebi-
lehti ehk ülikooli cache`i kasutamine
72 000 000 veebilehte kuus
2 400 000 veebilehte ööpäevas
8400 GB infot kuus
310 GB infot päevas
Ülikooli arvutivõrgu kasutajate arv 27 100 aastal 2005
20 860 aastal 2004
146
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Ülikooli aadressiga ut.ee arvutite arv 3625 ülikooli arvutivõrgus
Ülikooli aasta keskmine võrgukoormus
välismaailmaga
80 MB/s
Ülikooli keskserveris oleva informatsioo-
ni varundamine (backup-koopiad)
igal ööl täidab täielikult kogu ülikooli 1 GB-laiuse
võrguriba
300 Mb/s keskmine arvutivõrgu koormus backup`i
tegemise ajal
430 GB backup`i maht igal ööl
4000 GB täis-backup`i maht üks kord kuus
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
147
Lisa
d
LISA 8. FINANTSTEGEVUS
Lisa 8.1. Eelarve tulud (tuh kr)
Eelarve Laekumine Täitmise %
PÕHIEELARVE
1. Tulud õppetegevusest
1.1. Riiklik koolitustellimus 299 708,1 299 708,1 100,0
1.2. Õppeteenustasud 57 595,9 60 695,2 105,4
1.3. Avatud ülikool 56 896,3 58 177,5 102,3
1.4. Täienduskoolitus 13 095,6 15 228,7 116,3
1.5. Residentide koolitus 72 400,0 72 390,6 100,0
1.6. Muu õppetegevus 7 040,4 7 670,6 109,0
1.7. Struktuurifondid 0,0 364,7
Kokku tulud õppetegevusest 506 736,4 514 235,4 101,5
2. Tulud teadustegevusest
2.1. Teadusteemade sihtfi nantseerimine 101 450,0 101 450,0 100,0
2.2. ETF grandid 45 584,9 46 016,3 100,9
2.3. Teadus- ja arenduslepingud 43 141,0 37 409,4 86,7
2.4. Välislepingud ja -grandid 36 567,2 60 150,8 164,5
2.5. Muu teadustegevus 25 282,9 30 470,2 120,5
2.6. Baasfi nantseerimine 31 309,6 31 309,6 100,0
2.7. Infrastruktuurikulude sihtfi nantseerimine 34 123,0 34 123,0 100,0
Kokku tulud teadustegevusest 317 458,6 340 929,4 107,4
3. Muud tulud
3.1. Muud tulud 29 219,1 32 862,6 112,5
Kokku muud tulud 29 219,1 32 862,6 112,5
PÕHIEELARVE TULUD KOKKU 853 414,1 888 027,5 104,1
KAPITALIEELARVE
4. Laekumised kapitalieelarvesse
4.1. Riiklik fi nantseerimine 17 891,3 17 891,3 100,0
4.2. Tartu linn 3 301,0 3 301,0 100,0
4.3. MTÜ Tartu Üliõpilasküla 10 900,0 12 279,2 112,7
4.4. Kinnisvara müük 13 219,5 13 300,7 100,6
4.5. Finantstulud 1 680,0 2 527,7 150,5
4.6. Muud laekumised 65 847,9 63 057,7 95,8
KAPITALIEELARVE TULUD KOKKU 112 839,8 112 357,6 99,6
EELARVE TULUD KOKKU 966 253,9 1 000 385,1 103,5
148
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 8.2. Põhieelarve tulud struktuuriüksuste lõikes (tuh kr)
Struktuuriüksus/projekt Eelarve Laekumine Täitmise %
1. Teaduskonnad
1.1. Usuteaduskond 4 520,4 4 649,5 102,9
1.2. Õigusteaduskond 13 318,4 14 621,3 109,8
1.3. Arstiteaduskond 165 666,5 174 889,0 105,6
1.4. Filosoofi ateaduskond 54 057,9 60 011,2 111,0
1.5. Bioloogia-geograafi ateaduskond 76 892,8 86 458,3 112,4
1.6. Füüsika-keemiateaduskond 42 236,6 51 152,4 121,1
1.7. Haridusteaduskond 22 232,5 22 960,6 103,3
1.8. Kehakultuuriteaduskond 11 076,9 12 181,9 110,0
1.9. Majandusteaduskond 24 508,2 24 660,7 100,6
1.10. Matemaatika-informaatikateaduskond 27 761,9 28 512,0 102,7
1.11. Sotsiaalteaduskond 34 113,5 35 222,4 103,3
Kokku 476 385,5 515 319,2 108,2
2. Asutused
2.1. Euroopa kolledž 3 809,4 4 277,8 112,3
2.2. Narva kolledž 14 454,6 13 815,5 95,6
2.3. Pärnu kolledž 15 003,0 16 383,6 109,2
2.4. Türi kolledž 4 133,3 3 911,2 94,6
2.5. Õigusinstituut 22 794,6 22 688,9 99,5
2.6. Füüsika instituut 45 521,0 36 330,5 79,8
2.7. Eesti mereinstituut 17 469,0 19 640,3 112,4
2.8. Tehnoloogiainstituut 32 801,4 26 656,2 81,3
Patendi- ja kaubamärgikulud 350,0 350,0 100,0
2.9. Raamatukogu 23 148,8 24 384,6 105,3
Trükised ja elektroonilised andmebaasid 15 643,2 15 643,2 100,0
Arvutustehnika 600,0 600,0 100,0
2.10. Teaduskool 3 172,0 3 335,8 105,2
2.11. Muuseumid 3 805,7 5 555,7 146,0
2.12. Botaanikaaed 2 423,5 2 603,5 107,4
2.13. Viljandi kultuuriakadeemia 11 852,1 12 480,9 105,3
Kokku 216 981,6 208 657,5 96,2
3. Osakonnad
3.1. Rektoraat 6 683,3 6 778,2 101,4
Kuratooriumi kulud 55,0 55,0 100,0
3.2. Õppe- ja üliõpilasosakond 9 217,4 9 992,0 108,4
Üleülikoolilised blanketid ja ainekursuste hindamine 439,8 439,8 100,0
Socratese projektid 241,3 224,1 92,9
Üliõpilaste vastuvõtukulud 391,6 391,6 100,0
Välisüliõpilaste majutuskulud 344,5 344,5 100,0
Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus 106,3 106,3 100,0
Täienduskoolitus 2 000,0 2 992,0 149,6
Regionaalprojekt 460,1 460,1 100,0
Üliõpilaste nõustamine 120,0 120,0 100,0
3.3. Üliõpilasesindus 605,0 605,0 100,0
3.4. Teadus- ja arendusosakond 2 409,3 2 416,6 100,3
Seireprojekt 3 050,5 3 522,6 115,5
Teaduspropageerimine tellimustööna AHHAA-st 296,6 296,6 100,0
Üleülikooliliste projektide kirjutamine 380,0 380,0 100,0
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
149
Lisa
d
3.5. Välissuhete osakond 2 599,7 2 839,7 109,2
Academica 400,0 390,8 97,7
Reklaam ja trükised 350,0 350,0 100,0
Väliskoostöölepingud 351,2 351,2 100,0
3.6. Üldosakond 3 716,5 3 716,4 100,0
Reklaammaterjalide valmistamine 1 095,0 1 095,0 100,0
Ajalehe trükkimine 296,8 296,8 100,0
Avalike ürituste korraldamine 783,0 783,0 100,0
3.7. Personaliosakond 2 653,0 2 663,0 100,4
Toetused 585,0 585,0 100,0
Ülikooli valitsuse enesetäiendamine 324,0 324,0 100,0
Töötervishoiu- ja ohutuse kulud 80,0 80,0 100,0
Personaliotsing 220,0 220,0 100,0
Kesksed koolitusprogrammid 100,0 100,0 100,0
3.8. Rahandusosakond 5 355,3 5 396,7 100,8
Üleülikooliliste arvete ja tõendite postikulud 70,0 70,0 100,0
Laekumised tütarettevõtetest 780,0 1 264,5 162,1
Auditeerimiskulud 330,0 330,0 100,0
3.9. Haldusdirektori büroo 5 057,5 5 032,3 99,5
Valve ja turvateenus 2 409,8 2 409,8 100,0
Kinnisvaraprojektide eeltööd 595,2 595,2 100,0
Tuleohutus ja keskkonnakaitse 1 102,4 1 102,4 100,0
3.10. Haldusosakond 20 025,3 20 475,7 102,2
Vesi ja kanalisatsioon 1 025,0 1 025,0 100,0
Puhastus ja korrashoid 6 599,8 6 599,8 100,0
Maamaks 375,0 375,0 100,0
Kinnisvarade formeerimine 350,0 350,0 100,0
Hooldusremont 4 000,0 4 000,0 100,0
Eluruumide halduskulud 513,5 558,1 108,7
Hoonete ja varakindlustus 600,0 600,0 100,0
Küte 2 500,0 2 500,0 100,0
Elekter 2 752,0 2 752,0 100,0
Insenerivõrkude remont ja hooldus 4 000,0 4 000,0 100,0
3.11. Infotehnoloogia osakond 10 081,8 9 314,3 92,4
Infotehnoloogia 11 495,3 11 495,3 100,0
Kokku 120 372,7 123 165,3 102,3
Kokku 813 739,8 847 142,1 104,1
6. Suunamine kapitalieelarvesse 30 800,0 30 800,0 100,0
7. Rektori reservfond -444,1 6 336,3
8. Prorektorite arendusfondid
Teadusprorektor -21,4 -21,4 100,0
Õppeprorektor 355,5 355,5 100,0
Prorektor 204,1 204,1 100,0
Liikmemaksud ja reservid
MTÜ Tartu Üliõpilasmaja liikmemaks 1 710,0 1 710,0 100,0
MTÜ TÜ Akadeemilise Spordiklubi liikmemaks 6 462,3 6 462,3 100,0
Muud liikmemaksud 500,0 500,0 100,0
Baasfi nantseerimine 3 164,9 3 164,9 100,0
Võõrkeelsete õppeainete arendus 54,0 54,0 100,0
Sisekäive -3 111,0 -8 680,2 279,0
Põhieelarve tulud kokku 853 414,1 888 027,5 104,1
150
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 8.3. Põhieelarve kulud struktuuriüksuste lõikes (tuh kr)
Struktuuriüksus/projekt Jääk 01.01.2005 Laekumine Kulud Jääk
31.12.2005 Otsus
1. Teaduskonnad
1.1. Usuteaduskond 662,0 4 649,5 4 516,4 795,1 Kanda üle
1.2. Õigusteaduskond 3 822,4 14 621,3 17 726,8 717,0 Kanda üle
1.3. Arstiteaduskond 17 278,6 174 889,0 169 448,9 22 718,8 Kanda üle
1.4. Filosoofi ateaduskond 2 743,5 60 011,2 57 960,3 4 794,4 Kanda üle
1.5. Bioloogia-geograafi ateaduskond 4 295,2 86 458,3 81 050,4 9 703,0 Kanda üle
1.6. Füüsika-keemiateaduskond 750,9 51 152,4 45 592,5 6 310,8 Kanda üle
1.7. Haridusteaduskond 9 063,2 22 960,6 23 188,5 8 835,3 Kanda üle
1.8. Kehakultuuriteaduskond 635,5 12 181,9 12 328,9 488,4 Kanda üle
1.9. Majandusteaduskond 5 142,3 24 660,7 26 901,1 2 901,9 Kanda üle
1.10. Matemaatika-informaatikateaduskond 3 271,7 28 512,0 26 484,9 5 298,8 Kanda üle
1.11. Sotsiaalteaduskond 9 553,6 35 222,4 36 327,8 8 448,2 Kanda üle
Kokku 57 218,9 515 319,2 501 526,5 71 011,7
2. Asutused
2.1. Euroopa kolledž 1 420,8 4 277,8 3 947,7 1 750,8 Kanda üle
2.2. Narva kolledž 1 306,4 13 815,5 15 326,8 -204,9 Kanda üle
2.3. Pärnu kolledž 1 464,0 16 383,6 16 276,8 1 570,8 Kanda üle
2.4. Türi kolledž 561,2 3 911,2 3 888,6 583,7 Kanda üle
2.5. Õigusinstituut 13 510,0 22 688,9 20 622,1 15 576,7 14 mln kr kap.eelarvesse
2.6. Füüsika instituut 3 719,1 36 330,5 31 671,4 8 378,2 Kanda üle
2.7. Eesti mereinstituut -5,0 19 640,3 21 847,2 -2 211,9 Kanda üle
2.8. Tehnoloogiainstituut -1 761,7 26 656,2 26 572,5 -1 678,0 Kanda üle
Patendi- ja kaubamärgikulud 258,4 350,0 348,9 259,5 Kanda üle
2.9. Raamatukogu -2 044,0 24 384,6 21 224,3 1 116,3 Kanda üle
Trükised ja elektroonilised andmebaasid 1 445,3 15 643,2 12 228,5 4 859,9 Kanda üle
Arvutustehnika 0,0 600,0 510,5 89,5 Kanda üle
2.10. Teaduskool 324,0 3 335,8 3 511,4 148,3 Kanda üle
2.11. Muuseumid 381,0 5 555,7 5 091,5 845,2 Kanda üle
2.12. Botaanikaaed 344,1 2 603,5 2 751,5 196,1 Kanda üle
2.13. Viljandi kultuuriakadeemia 0,0 12 480,9 11 134,2 1 346,8 Kanda üle
Kokku 20 923,4 208 657,5 196 954,0 32 626,9
3. Osakonnad
3.1. Rektoraat 75,1 6 778,2 6 836,9 16,4 Kanda üle
Kuratooriumi kulud 0,0 55,0 13,3 41,7 Rektori reserv
3.2. Õppe- ja üliõpilasosakond 764,3 9 992,0 10 829,0 -72,6 Kanda üle
Üleülikoolilised blanketid ja ainekursuste hindamine
0,0 439,8 436,7 3,1 Kanda üle
Socratese projektid 356,9 224,1 270,3 310,8 Kanda üle
Üliõpilaste vastuvõtukulud 29,2 391,6 424,1 -3,4 Kanda üle
Välisüliõpilaste majutuskulud 142,5 344,5 303,4 183,6 Kanda üle
Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus 0,0 106,3 103,3 3,0 Kanda üle
Täienduskoolitus 881,7 2 992,0 2 728,0 1 145,7 Kanda üle
Regionaalprojekt 29,7 460,1 395,4 94,5 Kanda üle
Üliõpilaste nõustamine 0,0 120,0 111,1 8,9 Kanda üle
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
151
Lisa
d
3.3. Üliõpilasesindus 75,2 605,0 633,1 47,1 Kanda üle
3.4. Teadus- ja arendusosakond 228,8 2 416,6 1 998,0 647,4 Kanda üle
Seireprojekt 112,0 3 522,6 2 059,4 1 575,2 Kanda üle
Infomaterjalide valmistamine 113,9 0,0 24,4 89,4 Teadus- ja aren-dusosakond
Teaduspropageerimine tellimustööna AHHAA-st
0,0 296,6 296,6 0,0
Üleülikooliliste projektide kirjutamine 215,1 380,0 376,5 218,6 Kanda üle
3.5. Välissuhete osakond 0,0 2 839,7 2 034,1 805,6 Kanda üle
Academica 298,5 390,8 655,9 33,4 Kanda üle
Reklaam ja trükised 0,0 350,0 269,9 80,1 Kanda üle
Väliskoostöölepingud 108,9 351,2 240,3 219,8 Kanda üle
3.6. Üldosakond 738,8 3 716,4 3 929,5 525,6 Kanda üle
Reklaammaterjalide valmistamine 362,5 1 095,0 605,9 851,7 189.2 tuh kr rektoraati
Tunnusgraafi ka korrastamine 147,8 0,0 144,4 3,4 Üldosakond
Ajalehe trükkimine 0,0 296,8 228,8 68,0 Kanda üle
Avalike ürituste korraldamine 0,0 783,0 783,0 -0,0 Kanda üle
3.7. Personaliosakond 252,1 2 663,0 2 524,7 390,4 Kanda üle
Toetused 259,2 585,0 477,8 366,4 Kanda üle
Valitsuse liikmete enesetäiendamine 0,0 324,0 84,9 239,1 Rektori reserv
Töötervishoiu- ja ohutuse kulud 50,0 80,0 74,1 55,8 Kanda üle
Personaliotsing 122,8 220,0 175,3 167,5 Kanda üle
Kesksed koolitusprogrammid 17,8 100,0 119,5 -1,7 Kanda üle
3.8. Rahandusosakond 773,7 5 396,7 5 762,6 407,8 Kanda üle
Üleülikooliliste arvete ja tõendite postikulud 0,0 70,0 64,7 5,3 Kanda üle
Investeeringud tütarettevõtetesse 142,8 1 264,5 50,9 1 356,4 Kanda üle
Auditeerimiskulud -20,1 330,0 353,4 -43,5 Kanda üle
3.9. Haldusdirektori büroo 165,5 5 032,3 5 197,0 0,8 Kanda üle
Valve ja turvateenus 6,0 2 409,8 2 420,5 -4,7 Kanda üle
Kinnisvaraprojektide eeltööd 1,1 595,2 529,9 66,4 Kanda üle
Tuleohutus ja keskkonnakaitse 0,7 1 102,4 1 088,4 14,6 Kanda üle
3.10. Haldusosakond 1 183,2 20 475,7 19 733,8 1 925,1 Kanda üle
Vesi ja kanalisatsioon 0,0 1 025,0 936,1 88,9 Hooldusremont
Puhastus ja korrashoid 0,0 6 599,8 6 524,2 75,6 Kanda üle
Maamaks 0,0 375,0 277,7 97,3 Hooldusremont
Kinnisvarade formeerimine 55,9 350,0 259,6 146,3 Hooldusremont
Hooldusremont 0,0 4 000,0 4 102,1 -102,1 Kanda üle
Eluruumide halduskulud 487,3 558,1 767,4 278,0 Kanda üle
Hoonete ja varakindlustus 0,0 600,0 591,8 8,2 Insenerivõrkude remont ja hooldus
Küte 0,0 2 500,0 2 314,7 185,3 Insenerivõrkude remont ja hooldus
Elekter 0,0 2 752,0 2 387,6 364,4 Insenerivõrkude remont ja hooldus
Insenerivõrkude remont ja hooldus 0,0 4 000,0 4 376,2 -376,2 Kanda üle
3.11. Infotehnoloogia osakond -19,6 9 314,3 8 265,0 1 029,7 Kanda üle
Infotehnoloogia -70,3 11 495,3 11 767,1 -342,1 Infotehnoloogia osakond
Kokku 8 088,7 123 165,3 117 958,0 13 296,0
Kokku 86 231,1 847 142,1 816 438,6 116 934,6
152
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 8.4. Kapitalieelarve (tuh kr)
LAEKUMISED Eelarve Laekumine Täitmise % Otsus
1. Laekumised põhitegevuse investeeringuteks
1.1. Laekumine põhieelarvest 30 800,0 30 800,0 100,0
1.2. Tartu linn 1 000,0 1 000,0 100,0
1.3. Kultuuriministeerium 450,0 450,0 100,0
1.4. Finantstulud 1 680,0 2 527,7 150,5 Enamlaekumine rektori reservi
1.5. Kinnisvara müük 13 219,5 13 300,7 100,6 Enamlaekumine rektori reservi
1.6. Riiklik fi nantseerimine 17 891,3 17 891,3 100,0
1.7. Muud laekumised 65 397,9 62 607,7 95,7 Alalaekumine Narva Kolledži investeeringud
Kokku 130 438,8 98,6
2. Laekumised ühiselamute programmi
2.1. Tartu linn 2 301,0 2 301,0 100,0
2.2. Laekumine MTÜ Tartu Üliõpilaskülast 10 900,0 12 279,2 112,7 Enamlaekumine laenude kustutamiseks
Kokku 13 201,0 14 580,2 110,4
LAEKUMISED KOKKU 143 639,8 99,7
INVESTEERINGUDJääk
01.01.2005Eelarve Kulud
Jääk 31.12.2005
Otsus
1. Investeeringud põhitegevuse objektidele
1.1. Toomkiriku konserveerimine 26,6 2 450,0 1 309,7 1 166,9 Kanda üle
1.2. Botaanikaaia kapitaalremont 2 636,3 1 073,3 1 650,5 2 059,1 Kanda üle
1.3.1. Peahoone keldriruumid 0,0 1 300,0 50,1 1 249,9 Kanda üle
1.3.2. Peahoone vundamendi toestamine 870,5 6,1 0,0 876,6 Kanda üle
1.3.3. Peahoone ruumide 228,230,230A remont 0,0 650,0 649,6 0,4 Kanda üle
6. Suunamine kapitalieelarvesse 0,0 30 800,0 30 800,0 0,0
7. Rektori reservfond 4 703,1 6 336,3 1 400,8 9 638,6 Kanda üle
8. Prorektorite arendusfondid
Teadusprorektor 830,0 -21,4 173,2 635,4 Kanda üle
Õppeprorektor 310,7 355,5 674,2 -7,9 Kanda üle
Prorektor 13,6 204,1 181,2 36,5 Kanda üle
MTÜ Tartu Üliõpilasmaja liikmemaks 0,0 1 710,0 1 710,0 0,0
MTÜ TÜ Akadeemilise Spordiklubi liikmemaks
0,0 6 462,3 6 462,3 0,0
6. raamprogrammi käibemaks 0,0 0,0 344,0 -344,0 Rektori reserv
Muud liikmemaksud 0,0 500,0 497,4 2,6 Rektori reserv
Baasfi nantseerimine 0,0 3 164,9 3 164,9 -0,0
Võõrkeelsete õppeainete arendus 485,1 54,0 36,4 502,6 Kanda üle
Sisekäive 0,0 -8 680,2 -8 680,2 0,0
Põhieelarve 92 573,6 888 027,5 853 202,8 127 398,3
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
153
Lisa
d
1.4. Näituse 13a renoveerimine 2 763,6 0,0 2 739,7 23,9 Näituse 20
1.5. Vanemuise 46 remont 2 382,8 5 260,0 4 624,6 3 018,2 Kanda üle
1.6. Jakobi 2 0,0 1 500,0 116,2 1 383,8 Kanda üle
1.7. Kääriku reoveesüsteemi rekonstrueerimine 77,9 0,0 116,9 -39,0 Rektori reserv
1.8. Ravila 19 0,0 1 000,0 26,0 974,0 Kanda üle
1.9. Keemiahoone projekteerimine ja ehitus 2 000,0 42 790,5 116,8 44 673,7 Kanda üle
1.10. Jakobi 5 1 000,0 2 100,0 1 273,9 1 826,1 Kanda üle
1.11. Nooruse 1 8 531,5 21 868,1 33 399,6 -3 000,0
1.12. Narva kolledž 319,4 4 000,0 3 017,7 1 301,7 Kanda üle
1.13. Pärnu kolledž 0,0 1 007,5 498,8 508,8 Kanda üle
1.14. Pirni 2 arendus ja remont 0,0 4 950,0 390,6 4 559,4 Kanda üle
1.15. Oa 4/6 arendus 0,0 2 100,0 345,6 1 754,4 Kanda üle
1.16. Jakobi 1 arhiivi ümberehitus ja remont 0,0 1 500,0 71,4 1 428,6 Kanda üle
1.17. Lossi 38 katuse ja fassaadi remont 0,0 400,0 399,6 0,4 Rektori reserv
1.18. Küütri 2 kolmas korrus 0,0 1 500,0 1 499,7 0,3 Rektori reserv
1.19. Ujula 4 kergejõustikuhalli projekteerimine 3 700,0 0,0 367,1 3 332,9 Kanda üle
1.20. Raamatukogu ruumide remont 1 500,0 0,0 1 039,9 460,1 Kanda üle
1.21. Nooruse 9 0,0 2 345,2 2 198,7 146,5 Kanda üle
1.22. Viljandi kultuuriakadeemia 0,0 7 091,3 7 244,2 -152,9 Kanda VK põhieelar-vesse
1.23. Näituse 20 0,0 450,0 0,0 450,0 Kanda üle
1.24. Türi kolledž 0,0 2 000,0 0,0 2 000,0 Kanda üle
Kokku 25 808,6 107 342,1 63 146,9 70 003,8
2. Põhitegevuse laenude teenindamine ja kustutamine
2.1. Laenude kustutamine 0,0 15 716,7 13 366,7 2 350,0 Rektori reserv
2.2. Laenuintresside ja teenustasude tasumine 0,0 4 380,0 3 613,4 766,6 Rektori reserv
Kokku 0,0 20 096,7 16 980,1 3 116,5
3. Ühiselamute programm
3.1. Laenude kustutamine 0,0 9 000,0 11 114,5 -2 114,5 Kanda üle
3.2. Laenuintresside tasumine 0,0 4 201,0 3 465,7 735,3 Laenude kustutamine
Kokku 0,0 13 201,0 14 580,2 -1 379,2
INVESTEERINGUD KOKKU 25 808,6 140 639,8 94 707,3 71 741,2
154
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Lisa 8.5. Rektori reservfond (tuh kr)
Rektori reservfondi kujunemine Ülekantav summa
1. Rektori reservfondi jääk 9 638,6
2. Laekumine põhieelarvest
Valitsuse liikmete enesetäiendamine 239,1
6. raamprogrammi käibemaks -344,0
Kuratooriumi kulud 41,7
Muud liikmemaksud 2,6
Kokku põhieelarvest -60,6
3. Laekumine kapitalieelarvest
Finantstulude ülelaekumine 847,7
Kinnisvara müügi ülelaekumine 81,1
Kääriku reoveesüsteemi rekonstrueerimine -39,0
Lossi 38 katuse ja fassaadi remont 0,4
Küütri 2 kolmas korrus 0,3
Laenude kustutamine 2 350,0
Laenuintresside ja teenustasude tasumine 766,6
Kokku kapitalieelarvest 4 007,0
REKTORI RESERVFOND KOKKU 13 585,1
SIIRDED REKTORI RESERVFONDIST
Usuteaduskond 7,4
Õigusteaduskond 300,4
Arstiteaduskond 135,6
Filosoofi ateaduskond 322,9
Bioloogia-geograafi ateaduskond 337,2
Füüsika-keemiateaduskond 262,4
Kehakultuuriteaduskond 102,2
Ujula 4 ehitus 3 809,7
SIIRDED KOKKU 5 277,7
REKTORI RESERVFONDI LÕPPJÄÄK 8 307,4
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
155
Lisa
d
Lisa 8.6. Eelarvevälised vahendid (tuh kr)
LAEKUMISED Eelarve Laekumine %
1. Emeriitprofessorite tasud 4 634,0 4 634,0 100,0
2. Õppetoetused 58 462,8 58 462,8 100,0
3. Nimelised stipendiumid 1 500,0 7 287,0 485,8
4. Hõimurahvaste programm 1 015,3 1 055,8 104,0
5. Õppelaenude kustutamine 3 325,0 3 013,9 90,6
LAEKUMISED KOKKU 68 937,1 74 453,4 108,0
VÄLJAMAKSEDJääk
01.01.2005
Laekumine Kulud Jääk
31.12.2005
1. Emeriitprofessorite tasud -196,5 4 634,0 4 606,6 -169,1
2. Õppetoetused
Usuteaduskond
Põhitoetusfond 67,5 194,4 240,0 21,9
Täiendav toetusfond 64,9 131,9 156,0 40,8
Doktoranditoetusfond 69,2 731,4 660,4 140,2
Õigusteaduskond
Põhitoetusfond 142,6 221,9 348,0 16,5
Täiendav toetusfond 83,9 149,8 209,2 24,5
Doktoranditoetusfond 221,0 878,3 744,0 355,3
Arstiteaduskond
Põhitoetusfond 1 975,1 1 958,9 3 567,2 366,8
Residentide/internide stipendiumid 65,4 0,0 65,4 0,0
Täiendav toetusfond 543,1 1 307,4 1 661,6 188,9
Doktoranditoetusfond 710,2 4 533,6 4 092,0 1 151,8
Filosoofi ateaduskond
Põhitoetusfond 479,2 2 445,0 2 549,6 374,6
Täiendav toetusfond 1 053,1 1 650,4 1 610,4 1 093,1
Doktoranditoetusfond 443,3 4 154,1 3 531,0 1 066,4
Bioloogia-geograafi ateaduskond
Põhitoetusfond 356,7 1 311,6 1 588,8 79,5
Täiendav toetusfond 381,6 878,4 1 136,4 123,6
Doktoranditoetusfond 464,8 8 886,3 8 292,0 1 059,1
Füüsika-keemiateaduskond
Põhitoetusfond 477,6 1 448,5 1 720,8 205,3
Täiendav toetusfond 480,6 987,5 1 060,0 408,1
Doktoranditoetusfond 302,3 4 413,6 4 185,0 530,9
Haridusteaduskond
Põhitoetusfond 388,1 1 504,4 1 682,4 210,1
Täiendav toetusfond 770,2 1 004,6 1 068,4 706,4
Doktoranditoetusfond 123,4 527,5 498,0 152,9
Kehakultuuriteaduskond
Põhitoetusfond 86,7 663,4 722,4 27,7
156
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
Täiendav toetusfond 131,2 460,8 484,8 107,2
Doktoranditoetusfond 32,4 380,7 366,0 47,1
Majandusteaduskond
Põhitoetusfond 229,6 574,8 755,2 49,2
Täiendav toetusfond 151,3 389,0 471,2 69,1
Doktoranditoetusfond 236,7 2 282,9 2 061,0 458,6
Matemaatika-informaatikateaduskond
Põhitoetusfond 397,4 815,7 1 091,2 121,9
Täiendav toetusfond 360,0 521,6 678,8 202,8
Doktoranditoetusfond 346,0 2 017,9 1 755,0 608,9
Sotsiaalteaduskond
Põhitoetusfond 701,9 1 068,4 1 529,6 240,7
Täiendav toetusfond 435,1 717,0 882,8 269,3
Doktoranditoetusfond 701,0 5 086,2 4 542,0 1 245,2
Pärnu kolledž
Põhitoetusfond 41,5 360,0 373,6 27,9
Täiendav toetusfond 42,7 236,6 176,4 102,9
Türi kolledž
Põhitoetusfond 52,7 125,9 163,2 15,4
Täiendav toetusfond 31,5 84,3 94,0 21,8
Narva kolledž
Põhitoetusfond 351,4 742,7 788,0 306,1
Täiendav toetusfond 248,6 500,7 406,4 342,9
Õigusinstituut
Põhitoetusfond 34,1 48,5 76,0 6,6
Täiendav toetusfond 45,7 32,6 71,2 7,1
Viljandi kultuuriakadeemia
Põhitoetusfond 0,0 833,2 636,8 196,4
Täiendav toetusfond 0,0 491,0 342,4 148,6
Stipendiumid vahetusüliõpilased 1 335,3 0,0 442,9 892,5
Majandusliku toetuse fond 48,4 283,8 239,2 93,0
Majandus- ja halduskulud 471,1 425,6 278,4 618,4
Õppetoetused kokku 16 176,2 58 462,8 60 095,0 14 544,0
3. Nimelised stipendiumid 340,1 7 287,0 7 239,7 387,4
4. Hõimurahvaste programm 555,1 1 055,8 987,1 623,7
5. Õppelaenude kustutamine 0,6 3 013,9 3 010,7 3,8
VÄLJAMAKSED KOKKU 16 875,4 74 453,4 75 939,1 15 389,7
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
157
Lisa
d
Lisa 8.7. Tartu Ülikooli eelarve täitmine 2001–2005 (tuh kr)
LAEKUMISED 2001 2002 2003 2004 2005
PÕHIEELARVE
1. Tulud õppetegevusest
1.1. Riiklik koolitustellimus 243 674,2 266 054,0 285 552,4 285 811,0 299 708,1
1.2. Õppeteenustasud 28 442,3 46 246,7 59 180,3 62 842,9 60 695,2
1.3. Avatud ülikool 38 996,6 45 025,5 51 567,2 55 885,3 58 177,5
1.4. Täienduskoolitus 10 603,9 12 044,8 12 949,3 14 271,8 15 228,7
1.5. Residentide koolitus 3 015,0 12 100,0 25 933,0 39 807,8 72 390,6
1.6. Muu õppetegevus 6 416,3 7 233,7 7 356,7 8 488,2 7 670,6
1.7. Struktuurifondid 364,7
Kokku tulud õppetegevusest 331 148,3 388 704,6 442 539,0 467 106,9 514 235,4
2. Tulud teadustegevusest
2.1. Teadusteemade sihtfi nantseerimine 63 744,6 75 909,6 89 341,1 113 573,0 101 450,0
2.2. Infrastruktuurikulude sihtfi nantseerimine 20 176,0 20 016,3 25 675,0 29 416,0 34 123,0
2.3. ETF grandid 30 969,2 35 167,3 36 847,4 43 188,1 46 016,3
2.4. Teadus- ja arenduslepingud 33 600,5 31 665,7 43 104,9 34 102,9 37 409,4
2.5. Välislepingud ja -grandid 21 490,0 28 947,6 39 558,9 42 682,5 60 150,8
2.6. Baasfi nantseerimine 31 309,6
2.7. Muu teadustegevus 735,0 2 345,7 2 245,0 6 998,5 30 470,2
2.8. Doktoritööde sihtfi nantseerimine 10 017,9 8 923,7 8 638,0 8 400,0
Kokku tulud teadustegevusest 180 733,2 202 975,9 245 410,3 278 361,0 340 929,4
3. Muud tulud
3.1. Muud tulud 17 528,9 24 193,9 23 950,9 30 417,5 32 862,6
3.2. Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus 5 642,8 6 178,3 2 709,4
3.3. TÜ Apteek “Kesklinna” 18 693,1
3.4. TÜ Apteek “Tamme” 21 072,3
Kokku muud tulud 62 937,1 30 372,2 26 660,3 30 417,5 32 862,6
PÕHIEELARVE TULUD KOKKU 574 818,6 622 052,7 714 609,5 775 885,4 888 027,5
KAPITALIEELARVE
4. Laekumised kapitalieelarvesse
4.1. Riiklik fi nantseerimine 18 311,7 5 794,8 5 354,5 17 000,0 17 891,3
4.2. Investeerimislaen 13 476,5 29 200,0 70 000,0 68 000,0
4.3. Euroopa Nõukogu Arengupank 18 934,4 63 460,5 15 746,9 975,6
4.4. Tartu linn 4 000,0 6 278,9 3 391,0 3 651,0 3 301,0
4.5. MTÜ Tartu Üliõpilasküla 985,0 3 375,3 6 560,4 8 683,8 12 279,2
4.6. Kinnisvara müük 2 298,4 2 467,3 9 878,0 8 467,0 13 300,7
4.7. Finantstulud 1 439,7 1 717,7 1 545,6 2 208,5 2 527,7
4.8. Muud laekumised 1 300,0 2 643,9 2 102,9 3 157,0 63 057,7
KAPITALIEELARVE LAEKUMISED KOKKU 60 745,7 114 938,4 114 579,4 112 142,9 112 357,6
EELARVE TULUD KOKKU 635 564,3 736 991,1 829 188,9 888 028,4 1 000 385,1
158
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5Li
sad
KULUD (tuh kr)
2001 2002 2003 2004 2005
1. Teaduskonnad
1.1. Usuteaduskond 3 083,5 3 836,6 4 074,3 3 977,0 4 516,4
1.2. Õigusteaduskond 11 094,8 12 479,7 12 481,5 13 432,0 17 726,8
1.3. Arstiteaduskond 79 568,9 93 000,3 111 105,6 131 780,3 169 448,9
1.4. Filosoofi ateaduskond 40 498,7 45 693,1 49 641,7 50 770,3 57 960,3
1.5. Bioloogia-geograafi ateaduskond 48 231,0 59 871,9 71 235,4 77 419,5 81 050,4
1.6. Füüsika-keemiateaduskond 30 873,9 36 124,9 41 993,1 46 793,6 45 592,5
1.7. Haridusteaduskond 8 809,0 10 842,1 11 381,2 21 025,7 23 188,5
1.8. Kehakultuuriteaduskond 9 496,5 10 567,7 10 841,8 11 152,4 12 328,9
1.9. Majandusteaduskond 20 103,6 22 686,9 24 988,8 26 437,4 26 901,1
1.10. Matemaatika-informaatikateaduskond 16 821,6 22 165,9 26 573,3 24 862,3 26 484,9
1.11. Sotsiaalteaduskond 23 342,1 24 614,3 28 495,4 32 147,7 36 327,8
Kokku 291 923,6 341 883,4 392 812,2 439 798,3 501 526,5
2. Asutused
2.1. Pärnu kolledž 9 259,0 8 776,7 11 828,3 15 160,5 16 276,8
2.2. Türi kolledž 3 819,4 3 389,9 3 246,7 3 768,6 3 888,6
2.3. Euroopa kolledž 4 258,5 4 657,4 3 472,1 3 868,8 3 947,7
2.4. Narva kolledž 8 608,1 9 862,6 13 153,6 14 050,1 15 326,8
2.5. Õpetajate seminar 3 924,2 8 625,4 8 893,4
2.6. Õigusinstituut 5 002,5 16 715,6 15 307,0 17 664,1
2.7. Raamatukogu 26 904,6 30 793,0 31 883,7 32 477,5 33 963,3
2.8. Füüsika instituut 23 393,0 27 487,8 27 821,0 32 880,8 31 671,4
2.9. Eesti mereinstituut 21 313,7 16 337,4 18 924,1 20 948,0 21 847,2
2.10. Tehnoloogiainstituut 5 913,4 8 783,4 16 887,8 19 023,9 26 921,4
2.11. Teaduskool 1 071,4 2 112,7 2 450,2 3 073,4 3 511,4
2.12. Teaduskeskus Ahhaa 1 715,2 2 033,8 2 284,5 883,6
2.13. Muuseumid 2 345,6 2 816,7 3 011,5 3 041,9 5 091,5
2.14. Botaanikaaed 1 437,8 1 859,2 2 505,9 2 464,0 2 751,5
2.15. Spordibaasid 2 840,7 2 282,3
2.16. Viljandi kultuuriakadeemia 11 134,2
Kokku 116 804,6 134 820,8 163 078,4 166 948,1 193 996,0
3. Osakonnad
3.1. Rektoraat 5 715,3 5 794,4 7 298,3 7 366,4 6 850,2
3.2. Üldosakond 3 955,7 4 074,8 4 441,9 5 179,8 5 691,6
3.3. Personaliosakond 1 977,3 2 247,5 2 551,2 3 121,7 3 456,3
3.4. Rahandusosakond 4 127,6 4 409,8 4 597,1 4 867,1 6 231,6
3.5. Teadus- ja arendusosakond 4 878,3 2 817,8 3 272,9 3 606,2 4 754,9
3.6. Välissuhete osakond 1 271,0 3 200,2
3.7. Õppe- ja üliõpilasosakond 4 944,8 4 509,3 5 157,3 5 944,8 12 477,8
3.8. Üliõpilasesindus 339,8 580,7 577,3 553,9 633,1
3.9. Multimeediakeskus 700,4 720,8 1 194,9
Tart
u Ü
likoo
li aa
staa
ruan
ne 2
00
5
159
Lisa
d
3.10. Kaugkoolituskeskus 4 187,5 4 943,7 4 966,3 6 334,9 3 123,4
3.11. Haldusdirektori büroo 3 835,8 4 674,1 7 333,7 7 700,6 9 235,9
3.12. Haldusosakond 37 349,6 41 674,5 38 666,9 40 366,4 42 271,1
3.13. Kommunikatsioonitehnika osakond 2 153,2 2 683,4 3 553,6
3.14. Infotehnoloogia osakond 10 643,5 12 301,0 13 721,2 21 682,5 20 032,1
Kokku 84 808,8 91 431,9 97 332,4 107 995,3 117 958,0
4. Tugistruktuuri asutused
4.1. Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus 6 873,1 6 392,9 3 224,0
4.2. TÜ Apteek “Kesklinna” 18 070,7
4.3. TÜ Apteek “Tamme” 19 955,4
Kokku 44 899,2 6 392,9 3 224,0
5. Reservid, arendusfondid ja liikmemaksud
5.1. Väljamaksed rektori reservist ja arendus-
fondidest
4 105,8 4 055,4 4 866,2 2 206,2 2 429,4
5.2. Liikmemaksud ja sihtotstarbelised toetused 4 109,2 4 653,0 10 297,0 8 106,6 9 050,1
Kokku 8 215,0 8 708,4 15 163,2 10 312,8 11 479,5
6. Kapitaliinvesteeringud ja laenude teeninda-
mine
6.1. Investeeringud põhitegevuse objektidele 15 039,6 83 399,1 37 541,1 65 372,9 63 146,9
6.2. Põhitegevuse laenude kustutamine 11 990,9 14 704,5 17 240,6 21 618,3 13 366,7
6.3. Põhitegevuse laenuintresside ja teenusta-
sude tasumine
5 178,0 2 522,9 1 205,6 3 368,5 3 613,4
6.4. Investeeringud ühiselamute programmi 26 970,5 89 749,0 50 067,6 49 860,5 0,0
6.5. Ühiselamu programmi laenude kustutamine 39,4 11 114,5
6.6. Ühiselamute programmi laenuintresside
tasumine
3 080,0 3 760,0 5 257,3 3 099,1 3 465,7
Kokku 62 259,0 194 135,5 111 312,2 143 358,7 94 707,3
KULUD KOKKU 608 910,2 777 372,9 782 922,3 868 413,1 919 667,3