Tellija: Tallinna EttevõtlusametTeostaja: HeiVäl Consulting ja projekti ekspertgrupp
Mehhatroonika valdkonna inimressursi võtmekompetentse ning nende arendamisvõimalusi sisaldav analüüs
INNOREG projekt
HeiVäl ConsultingKollane 8/10-7, 10147 Tallinn [email protected] www.heival.ee
2 09.05.2012
Uuringu tutvustus• Sissejuhatus• Eesmärk• Teostamine• Projekti piirkond: Lõuna-Soome ja Põhja-Eesti• Küsimustiku ülesehitus• Raporti ülesehitus• Tellija ja teostaja
SISUKORD
3 09.05.2012
Uuringu tulemuste tutvustus• Sissejuhatus• Mehhatroonika valdkonna inimressursi pädevusalad• Mehhatroonika valdkonna töökohad• Mehhatroonika valdkonna töökohad grupeeritult• Valimi iseloomustus
- Ettevõtete töötajate arv- Ettevõtete käive ja kasum- Ettevõtete käive töötajate kohta- Ettevõtete suuruse seos käibega töötaja kohta- Ettevõtete kasum töötaja kohta- Kasum töötaja kohta võrrelduna töötajate arvuga- Kasum võrrelduna mehhatroonika valdkonna töötajate arvuga
• Kokkuvõte valimi iseloomustusest
SISUKORD
4 09.05.2012
Uuringu tulemuste tutvustus•Töötajate vajadus mehhatroonika valdkonnas•Mehhatroonika valdkonnas täna vajatavad ametid•Töötajate vajaduse suurenemine ametite lõikes•Töötajate vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast•Kompetentside arvuline vajadus ametite lõikes •Kompetentside grupeering•Enimvajatavad kompetentsid täna ja 3-5 aasta pärast•Ettevõtetepoolne väljaõpe täna ja 3-5 aasta pärast•Väljaõppe osakaalud täna ja 3-5 aasta pärast•Koolitusvajadus•Koolitusvajadus ja pakkumine•Ettevõtete soovid haridusasutustele•Koostöösoovid•Kokkuvõte uuringu tulemustest
KokkuvõteSoovitused
SISUKORD
5 09.05.2012
Uuring „Mehhatroonika valdkonna inimressursi võtme-kompetentside analüüs“ on korraldatud INTERREG IVA projekti “INNOREG - Uudsete äristruktuuride arendamine konkurentsivõime tagamiseks” raames.
INNOREG on Lõuna-Soome ja Põhja-Eesti piirkonnale keskenduv rahvusvaheline projekt, mille põhieesmärgiks on regiooni mehhatroonika valdkonna ettevõtete konkurentsi-võime suurenemine läbi tehnoloogiaplatvormi kujundamise, innovatsioonikeskuse loomise ja koostöövõimaluste parendamise.
UURINGU TUTVUSTUSSissejuhatus
6 09.05.2012
Uuringu eesmärgiks oli koostada Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome mehhatroonika valdkonna inimressurssi kvalitatiivne analüüs, mis sisaldab järgmisi ülevaateid:1. mehhatroonika valdkonna tööjõu kompetentsid ja tase erinevate ametite lõikes,2. Põhja-Eesti haridusasutuste poolt mehhatroonika valdkonnas läbiviidavad täiendkoolitused kompetentside lõikesning saadud tulemuste põhjal töötada välja mehhatroonika valdkonna inimressursi kompetentsuse arendamise võimaluste soovitused.
UURINGU TUTVUSTUSEesmärk
7 09.05.2012
Uuringu käigus korraldati perioodil 2012. aasta jaanuar kuni aprill viie Põhja-Eesti ja viie Lõuna-Soome (vt. joonis 1 lk. 8) mehhatroonika valdkonna ettevõtte ning kahe Põhja-Eesti haridusasutuse küsitlus ning saadud info analüüs. Uuringu lõppraport koostati aprillis 2012.
Andmekogumismeetoditena kasutati isetäidetavaid elektrooni-lisi ankeete ja intervjueerimist.
Käesolev uuring viidi läbi pilootprojektina, millele järgneb vajadusel samalaadne suurema valimiga uuring.
UURINGU TUTVUSTUSTeostamine
8 09.05.2012
UURINGU TUTVUSTUS Projekti piirkond
Allikas:http://www.centralbaltic.eu/programme, HeiVäl Consulting`u täiendustega
Lõuna-Soome
Lõuna – Soome ja Põhja – Eesti
Projekti piirkond
Külgnev ala
EL riik
Mitte EL riik
Põhja-Eesti
Joonis 1. Projekti piirkond
Projekti piirkond
Valimisse kaasatud ettevõtete asukohtade piirkonnad
9 09.05.2012
Uuringu läbiviimisel kasutati kahte ankeeti – ühte ettevõtete ja teist haridusasutuste küsitlemiseks. Mõlemad küsimustikud on üles ehitatud kaheosalistena: 1.) üldandmed ja 2.) kompetentsid. Esimene osa oli organisatsioonide tausta määramiseks ja teine osa ettevõtete poolt mehhatroonika valdkonnas vajatavate ja haridus-asutuste poolt pakutavate kompetentside kaardistamiseks.
UURINGU TUTVUSTUSKüsimustiku ülesehitus
10 09.05.2012
Uuringuraporti ülesehitus põhineb küsitluse aluseks olnud kahe ankeedi struktuuril ja tulemused on jagatud valdkondadesse järgmiselt:• Valimi iseloomustus• Ettevõtete vajadused mehhatroonika valdkonna
kompetentside osas täna• Ettevõtete vajadused mehhatroonika valdkonna
kompetentside osas 3 kuni 5 aasta pärast • Haridusasutuste poolt õpetatavad mehhatroonika
valdkonna kompetentsid täna• Haridusasutuste poolt õpetatavad mehhatroonika
valdkonna kompetentsid 3 kuni 5 aasta pärast
UURINGU TUTVUSTUSRaporti ülesehitus
11 09.05.2012
Uuring mehhatroonika valdkonna inimressursi võtmekompetentside kohta Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome piirkonnas on koostatud Tallinna Ettevõtlusameti tellimusel konsultatsiooniettevõtte HeiVäl Consultingu poolt. Uuringu teostamise aluseks on tellija poolt püstitatud lähteülesanne ja kohtumistel antud info ning teostaja poolt koostöös ekspertgrupiga väljatöötatud küsitlusankeedid. Ettevõtteid küsitlesid HeiVäl Consultingu ja Koneteknologiakeskus Turku OY töötajad.
Uuringu teostas HeiVäl Consultingu konsultantide töörühm koosseisus:Kaido Väljaots – klastrite valdkonna konsultant;Tõnu Hein – tehnoloogia konsultant;Ülly Aun – uuringu projektijuht.
UURINGU TUTVUSTUSTellija ja teostaja
12 09.05.2012
Käesoleva uuringu läbiviimine oli ajendatud tarvidusest selgitada välja Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome mehhatroonika valdkonna ettevõtete vajadused tootmistöötajate kompetentsuse tõstmise osas.
Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiliste süsteemide (samasuunalist) koos-toimet käsitlev tehnikaala (vt. joonis 2 lk. 13).
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSSissejuhatus
13 09.05.2012
Allikas: TTÜ, HeiVäl Consulting`u täiendustega
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Mehhatroonika valdkonna inimressursi pädevusalad
PERSONAALSED JA MEESKONNATÖÖ OSKUSED
Joonis 2. Mehhatroonika valdkonna inimressursi pädevusalad
14 09.05.2012
Mehhatroonika valdkonna töökohad võib jagada nelja peamisse gruppi (vt. joonis 3 lk. 13):•Numbrilise juhtimisega seadmed•Automatiseeritud juhtimissüsteemid•Kohtautomatiseerimise lahendid•Aparatuuri koostamine
Töökohad on jaotatud kolmeks tasemeks: insenerid, keskastmejuhid ja spetsialistid.
Kõige rohkem tegelevad mehaanika-, elektroonika ja infotehnoloogiliste süsteemide integreerimisega insenerid, vähem keskastmejuhid ja spetsialistid.
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Mehhatroonika valdkonna töökohad
15 09.05.2012
spet
sial
istid
kesk
astm
e-
juhi
dIn
sene
rid
Mehhatroonika
Numbrilise juhtimisega seadmed
CNC tööpingi seadistaja
Automaatik
Mehhatroonik
Hooldustehnik
Mehaanik
Automatiseeritud tootmissüsteemid
Liini operaator
Elektrik-seadistaja
Elektroonik
Hooldustehnik
Mehaanik
Koht-automatiseerimise
lahendid
Masina operaator
Hooldustehnik
Mehaanik
Elektrik
Automaatik
Aparatuuri koostamine
Koostaja / Koostelukksepp
Elektrik
Mehaanik
Elektroonik
Mehhatroonik
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Mehhatroonika valdkonna töökohad grupeeritult
Tootmisjuht
Arenduste juht / Tehnika juht
Mehaanika / Elektri / Elektroonika / Automaatika / Tehnoloogia / Tootearenduse / Tarkvara insener
TootmisjuhtTootmisjuht
Joonis 3. Mehhatroonika valdkonna töökohad grupeeritult
16 09.05.2012
Valimi koostamisel lähtuti ettevõtete osas piirkondlikust paiknemisest ja mehhatroonika valdkonna kompetentside kasutamisest, seejuures arvestati, et esindatud oleks nii väiksemad (aastakäibega 2-19 M€) kui ka suuremad (aastakäibega üle 20 M€) ettevõtted 2010. aasta andmete põhjal. (vt. joonis 4 lk. 17)
Haridusasutustest otsustati kaasata käesolevasse piloot-projekti kaks Põhja-Eesti kõrgemat õppeasutust.
Valimisse kaasatud Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome mehhatroonika valdkonna ettevõtteid nimetatakse uuringus edaspidi lühendatult Eesti ja Soome ettevõteteks.
Uuringu tulemused on esitatud joonistel ja järjestatud suuruse järgi.
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSValimi iseloomustus
17 09.05.2012
Series1
1
10
100
1000
10000
Eesti
Soome
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSValimi iseloomustus
töötajate arv(logaritmiline skaala)
ettevõttedJoonis 4. Eesti ja Soome ettevõtete töötajate arv
Ettevõtete töötajate arv
Enam kui 100 töötajaga ettevõtteid oli valimis neli, vahemikku 25-99 töötajat jäi viis ja vähem kui 25 töötajat oli ühes firmas. (Joonisel on kasutatud logaritmilist skaalat.)
18 09.05.2012
Series1
110
1001,000
10,000100,000
1,000,000Eesti ettevõtete käive
Eesti ettevõtete kasum
Soome ettevõtete käive
Soome ettevõtete kasum
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSValimi iseloomustus
tuhat EUR(logaritmiline skaala)
Joonis 5. Käive ja kasum ettevõtete lõikes järjestatuna käibe järgi ettevõtted
Valimis oli kolm ettevõtet käibega üle 20 M€ (Eestist) ja seitse vahemikus 2-19 M€. 2010. aasta oli majanduses raske aeg ja kasum jäi nii Eesti kui Soome ettevõtetel vahemikku 0,7-10,4% käibest v.a. kahel aasta kahjumiga lõpetanud firmal.
Ettevõtete käive ja kasum
19 09.05.2012
Series1
0
50
100
150
200EestiSoome
Eesti keskmine Soome keskmine
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSValimi iseloomustus
ettevõtted
Joonis 6. Eesti ja Soome ettevõtete käive ja keskmine käive töötaja kohta
Ettevõtete käive töötaja kohta
Valimisse kaasatud Soome ettevõtete keskmine käive töötaja kohta on kaks korda kõrgem Eesti samast näitajast (piiritletud joonisel punase joonega).
tuhat EUR
20 09.05.2012
Series1
10
100
1000
10000 Eesti ettevõtete käive töötaja kohtaEesti ettevõtete töötajate arvSoome ettevõtete käive töötaja kohtaSoome ettevõtete töötajate arv
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSValimi iseloomustus
tuhat EUR / töötajate arv
Joonis 7. Käive töötaja kohta ja töötajate arv ettevõtete lõikes järjestatuna käibe järgi
ettevõtted
Valimisse kaasatud Eesti ettevõtetest teenivad rohkem käivet töötaja kohta suurema töötajate arvuga firmad (v.a. üks). Valimisse kaasatud Soome ettevõtetest kolme puhul ilmnes tendents, et suuremates on käive töötaja kohta väiksem.
Ettevõtte suuruse seos käibega töötaja kohta
(logaritmiline skaala)
21 09.05.2012
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSValimi iseloomustus
Joonis 8. Eesti ja Soome ettevõtete kasum töötaja kohta ja keskmine kasum töötaja kohta
Ettevõtete kasum töötaja kohta
Kui jätta arvutustest välja kaks suurima kasumiga Eesti ja 2010. aasta kahjumiga lõpetanud kaks Soome ettevõtet, siis ilmneb, et keskmiselt on Soome firmade kasum töötaja kohta kaks korda kõrgem (piiritletud joonisel punase joonega).
Series1
-15
-10
-5
0
5
10
EestiSoome
ettevõtted
tuhat EUR
Välistuste puhul keskmine Eesti Soome
Arvutuslik kõigi ettevõtete keskmine Eesti Soome
22 09.05.2012
Series1
0.1
1
10
100
1000
10000 Eesti ettevõtete kasum töötaja kohtaEesti ettevõtete töötajate arvSoome ettevõtete kasum töötaja kohtaSoome ettevõtete töötajate arv
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSValimi iseloomustus
tuhat EUR / töötajate arv
Joonis 9. Kasum töötaja kohta ja töötajate arv ettevõtete lõikes järjestatuna kasumi järgi
ettevõtted
Kasum töötaja kohta ei sõltunud valimisse kaasatud ettevõtetel firma suurusest.
Kasum töötaja kohta võrrelduna töötajate arvuga
(logaritmiline skaala)
23 09.05.2012
Series1
1
10
100
1,000
10,000 Eesti ettevõtete kasum
Eesti ettev. mehhatroonika valdkonna töötajate arv
Soome ettevõtete kasum
Soome ettev. mehhatroonika valdkonna töötajate arv
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSValimi iseloomustus
tuhat EUR / töötajate arv
Joonis 10. Ettevõtete kasumi ja mehhatroonika valdkonna töötajate arvu võrdlus järjestatuna kasumi järgi
ettevõtted
Eesti ettevõtete puhul joonistub selgelt välja tendents, et rohkem teenivad kasumit ettevõtted, kus on rohkem mehhatroonika valdkonna töötajaid (v.a. üks ettevõte).
Kasum võrrelduna mehhatroonika valdkonna töötajate arvuga
(logaritmiline skaala)
24 09.05.2012
Uuringus käsitleti ettevõtete üldandmete all töötajate arvu, tegevusala, käivet ja kasumit.
2010. aasta näitajaid aluseks võttes oli uuringu valimisse kaasatud nii väiksemad kui ka suuremad mehhatroonika ettevõtted: kolm ettevõtet käibega üle 20 M€ (Eestist) ja viis vahemikus 2-19 M€.
2010. aastal teenisid valimisse kaasatud firmad kasumit 0,7-10,4%. Nii Eesti kui Soome ettevõtetest (v.a. kolm) teenisid suuremat kasumit suurema arvu mehhatroonika töötajatega ettevõtted. Keskmine käive töötaja kohta oli Soome firmadel kaks korda kõrgem Eesti samast näitajast. Ka Eesti ettevõtete keskmine kasum ühe töötaja kohta (v.a. kaks firmat) oli kaks korda madalam kui Soome ettevõtetel.
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSKokkuvõte valimi iseloomustusest
25 09.05.2012
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSTöötajate vajadus mehhatroonika valdkonnas
Series1
1
10
100
1000Eesti
Eesti 3-5 aasta pärast
Soome
Soome 3-5 aasta pärast
Eesti ja Soome kokku
Eesti ja Soome kokku 3-5 aasta pärast
töötajate arv (logaritmiline skaala)
ettevõttedJoonis 11. Eesti ja Soome ettevõtetes töötajate vajadus mehhatroonika
valdkonnas täna ja 3-5 aasta pärastValimisse kaasatud Eesti ja Soome ettevõtetes on täna kokku 519 mehhatroonika valdkonna töötajat. (piiritletud joonisel punase joonega) Firmad prognoosisid, et 3-5 aasta pärast on see number 728. Seega eeldatakse kokku 40%-list mehhatroonika valdkonna töötajate arvu tõusu.
+12
% +220
%
+28% +0
%
+89%
+38%
+16%
+50% +0
%
+18%
26 09.05.2012
Eesti ja Soome ettevõtetes on täna mehhatroonika valdkonnas ametikohti 35 nimetust. Arvuliselt kõige rohkem (vt. joonis 12 lk. 27) on töötajaid järgmistes ametigruppides:•SMA operaatorid•Elektroonikatehnikud•Keevitajad•CNC tööpingi operaatorid•Insener-programmeerijad•Seadistajad•Müügiinsenerid•Testitehnikud, testiinsenerid•Mehaanikud, mehaanika projekteerijad•Lõikajad•Elektromehaanikud
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSMehhatroonika valdkonnas täna vajatavad ametid
27 09.05.2012
0102030405060708090
SMA operaatorElektroonikatehnikKeevitajaCNC tööpingi opaatorerInsener-programmeerijaSeadistajaMüügiinsenerTestitehnik, testiinsenerMehaanik, mehaanika projekteerijaLõikajaAutomaatik, insenerElektromehhaanikMehhatroonik, insenerMontöörElektrikLaserlõikuse operaator, insenerLaooperaatorTootmistöötajadHooldustehnikTootmisinsenerKonstrueerijaRoboti programmeerijaMüügiesindajaKvaliteedijuhtEkspordi müügiesindajaTootearendusinsenerKoostaja
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Mehhatroonika valdkonnas täna vajatavad ametid
Joonis 12. Eesti ja Soome ettevõtetes täna mehhatroonika valdkonna töötajad arvuliselt ametigruppide lõikes
töötajate arv
ametid
28 09.05.2012
Valimisse kaasatud ettevõtted prognoosisid 3-5 aasta jooksul mehhatroonika valdkonna töötajate vajaduse arvulist kasvu kõige rohkem järgmistes ametites (vt. joonis 13 lk. 29):• Insener-programmeerija (+ 61 in.)• Mehhatroonik (+ 31 in.)• Automaatik (+ 30 in.)
Töötajate struktuuris suuri muutusi ette ei nähtud (vt. joonis 13 lk. 29). Uute ametitena märgiti:• Disainer (6 in.)• Metroloogia insener (2 in.)• Insener-projekteerija (3 in.)
Järgneval joonisel on küsitlusel mainitud ametitest ära toodud need 26, mille osas prognoositi töötajate arvu vajaduse kasv.
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSTöötajate vajaduse suurenemine ametite lõikes
29 09.05.2012
DisainerMetroloogia insenerInsener-projekteerijaProjektijuhtTarkavara projekteerijaKorrashoiuspetsialistLiinioperaatorPeainsenerKoostajaTootearendusinsenerEkspordi müügiesindajaKvaliteedijuhtRoboti programmeerijaHooldustehnikLaooperaatorLaserlõikuse operaator, insenerAutomaatik, insenerMontöörMehhatroonik, insener ElektromehhaanikTestitehnik, testiinsenerInsener-programmeerijaCNC tööpingi opaatorerKeevitajaElektroonikatehnikSMA operaator
020406080100120
Täna vajatavad töötajad arvuliselt ametite lõikes
3-5 aasta pärast töötajate vajaduse suurenemine arvuliselt ametite lõikes
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSTöötajate vajaduse suurenemine ametite lõikes
Joonis 13. Töötajate arvuline vajadus täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast ametite lõikes
ametid
töötajate arv
30 09.05.2012
Protsentuaalselt kõige rohkem prognoositakse mehhatroonika valdkonnas töötajate arvu kasvu järgmistes ametites (vt. joonis 14 lk. 31) (kahanevas järjekorras):•Disainer (uus)•Insener-projekteerija (uus)•Automaatik, insener•Mehhatroonik, insener•Insener-programmeerija•Metroloogia insener (uus)•Projektijuht•Korrashoiuspetsialist•Tootearendusinsener
*Joonisel 14 (lk. 31) disainerite, metroloogia inseneride ja insener-projekteerijate kuvamisel on lisandumisprotsendi arvutamisel võetud aluseks eeldus, et täna on neid kõiki 1 töötaja.
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSTöötajate vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast
31 09.05.2012
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSTöötajate vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast
Joonis 14. Ettevõtetes mehhatroonika valdkonna töötajate arvu tõusu prognoos 3-5 aasta pärast väljendatuna protsendina ametite lõikes
%
Series1
0100200300400500600700
Disainer *Insener-projekteerija *Automaatik, insenerMehhatroonik, insener Insener-programmeerijaMetroloogia insener *ProjektijuhtKorrashoiuspetsialistTootearendusinsenerTarkavara projekteerijaEkspordi müügiesindajaKoostajaMontöörLiinioperaatorPeainsenerKvaliteedijuhtRoboti programmeerijaLaserlõikuse operaator, insenerCNC tööpingi opaatorerHooldustehnikKeevitajaElektromehhaanikLaooperaatorTestitehnik, testiinsenerSMA operaatorElektroonikatehnik
ametid
32 09.05.2012
Valimisse kaasatud ettevõtetes vajatakse mehhatroonika valdkonna kompetentse arvuliselt kõige rohkem (vt. joonis 15 lk. 33, LISA 1) järgmistes ametites (kahanevas järjekorras):•Mehhatroonik•Automaatik•Insener-mehhatroonik•Automaatikainsener•Korrashoiuspetsialist•Testiinsener•Hooldustehnik•Peainsener•Mehaanika projekteerija•Elektrik•Tarkvara projekteerija•Automaatikainsener
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSKompetentside arvuline vajadus ametite lõikes
33 09.05.2012
Series1
01020304050607080
MehhatroonikAutomaatikInsener-mehhatroonikAutomaatikainsenerKorrashoiuspetsialistTestiinsenerHooldustehnikPeainsenerMehaanika projekteerijaElektrikTarkavara projekteerijaAutomaatika insenerTootmisinsenerTesti-automaatikatehnikMehaanikLasertehnoloogia insenerTootmistöötajadElektromehaanikSeadistajaMeetodi arendajaCNC-tööpingi operaatorKonstruktorKvaliteedijuhtTestitehnikkompetentside arv
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Kompetentside arvuline vajadus ametite lõikes
Joonis 15. Eesti ja Soome ettevõtetes mehhatroonika valdkonna kompetentside vajadus arvuliselt ametite lõikes
ametid
34 09.05.2012
Uuringu läbiviimisel kasutatud küsitlusankeetides (vt. LISA 1) on mehhatroonika valdkonna kompetentsid grupeeritud järgmiselt:Teadmised1.Mehaanika2.Hüdraulika3.Pneumaatika4.Peenmehaanika5.Elektromehaanika6.Elektroonika7.Infotehnoloogia8.Mehhatroonilised süsteemidOskusedIsikuomadused
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSKompetentside grupeering
35 09.05.2012
Kompetentside arvulist vajalikkust firmadele hinnati summaarse töötajate arvuga, kes vajavad oma ametis antud kompetentsi.
Eesti ja Soome ettevõtted vajavad täna ja 3-5 aasta pärast arvuliselt kõige rohkem järgmiste gruppide kompetentse (vt. joonis 16 lk. 36) :•Isikuomadused•Mehaanika (teadmised)•Oskused (praktilised)•Mehhatroonilised süsteemid (teadmised)
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEnimvajatavad kompetentsid täna ja 3-5 aasta pärast
36 09.05.2012
PeenmehaanikaInfotehnoloogiaElektroonikaHüdraulikaPneumaatikaElektromehaanikaMehhatroonilised süsteemidOskusedMehaanikaIsikuomadused
0100020003000400050006000
Kompetentside tänane vajadus
Kompetentside vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEnimvajatavad kompetentsid täna ja 3-5 aasta pärast
Joonis 16. Kompetentside arvuline vajadus täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast kompetentsigruppide lõikes
kompetentsigrupid
töötajate arv
37 09.05.2012
Kõigi töötajate puhul on erinevate erialaste oskuste kõrval väga olulised ka isikuomaduste kompetentsid. Eesti ja Soome ettevõtete mehhatroonika valdkonna töötajate jaoks on arvuliselt kõige vajalikumad neist järgmised (vt. joonis 17 lk. 38) (kahanevas järjekorras):
• Kohusetundlikkus ja vastutustunne• Individuaalse töö oskus• Meeskonnatöö oskus
Joonisel 17 (lk. 38) ära toodud eesti ja vene keele vajadus on täna ja 3-5 aasta pärast peamiselt Eesti firmadel. Soome keelt vajavad Eesti ning Soome ettevõtted mehhatroonika valdkonna töötajate puhul peaaegu võrdselt.
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEnimvajatavad kompetentsid täna ja 3-5 aasta pärast
38 09.05.2012
Saksa keel
Soome keel *
Juhtimisoskus
Vene keel *
Eesti keel *
Inglise keel
Iseseisva analüüsi ja otsustamise oskus
Arvuti kasutamise oskus - kontoritarkvara
Arvuti kasutamise oskus - spetsiaaltarkvara (inseneri)
Meeskonnatöö oskus
Individuaalse töö oskus
Kohusetundlikkus ja vastutustunne
0100200300400500600700800
Kompetentside tänane vajadus
Kompetentside vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEnimvajatavad kompetentsid täna ja 3-5 aasta pärast
Joonis 17. Isikuomaduste kompetentsigrupi kompetentside arvuline vajadus täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast
kompetentsid
töötajate arv
39 09.05.2012
Mehhatroonika valdkonna oskuste kompetentsigrupist on Eesti ja Soome ettevõtetel arvuliselt enimvajatavateks kompetentsideks täna ja 3-5 aasta pärast järgmised (vt. Joonis 18 lk. 40) (kahanevas järjekorras):
• Dokumentatsiooni kasutamine• Elektriskeemide lugemine• Elektrimõõteriistade käsitlemine• Tööpingi käsitlemine
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEnimvajatavad kompetentsid täna ja 3-5 aasta pärast
40 09.05.2012
Tööpingi seadistamine
Juhtimisprogrammide koostamine
Operatsioonitehnoloogia koostamine
Tööpingi käsitlemine
Elektrimõõteriistade käsitlemine
Elektriskeemide lugemine
Dokumentatsiooni kasutamine
0100200300400500600700
Kompetentside tänane vajadus
Kompetentside vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEnimvajatavad kompetentsid täna ja 3-5 aasta pärast
Joonis 18. Oskuste kompetentsigrupi kompetentside arvuline vajadus täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast
kompetentsid
töötajate arv
41 09.05.2012
Mehhatroonika valdkonna teadmiste kompetentsigrupist on Eesti ja Soome ettevõtetel arvuliselt enimvajatavateks kompetentsideks täna ja 3-5 aasta pärast järgmised (vt. Joonis 19 lk. 42) (kahanevas järjekorras):
Mehhatrooniliste süsteemide osas• Seadmete kasutamine vastavalt nõuetele• Kvaliteedinõuded• Seadmete käitamine vastavalt nõueteleMehaanika osas• Dokumentatsiooni kasutamine ja koostamine• Hooldus• Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (remont)• Installeerimine
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEnimvajatavad kompetentsid täna ja 3-5 aasta pärast
42 09.05.2012
CAD-tarkvaraInstalleerimineTestimineValmistamineElektromehaaniliste komponentide valikLahtivõtmineInstalleerimineTestimine (elektriliste suuruste mõõtmine)Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (remont)Testimine (füüsikaliste ja füüsiliste parameetrite mõõtmine)Dokumentatsiooni kasutamine ja koostamine Süsteemi projekteeriminKoostamineValmistamineInstalleerimineTalitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (remont)HooldusDokumentatsiooni kasutamine ja koostamineSeadmete käitamine vastavalt nõueteleKvaliteedinõudedSeadmete kasutamine vastavalt nõuetele
0100200300400500600
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEnimvajatavad kompetentsid täna ja 3-5 aasta pärast
Joonis 19. Teadmiste kompetentsigrupi enimvajatavad kompetentsid täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast
kompetentsid
töötajate arv
Kompetentside vajadus täna: Mehhatroonilised süsteemid Mehaanika Hüdraulika Elektromehaanika Elektroonika Infotehnoloogia
Kompetentside vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast
43 09.05.2012
Valimisse kaasatud ettevõtted on teinud kõige rohkem väljaõpet järgmiste kompetentside osas (vt. joonis 20 lk. 44) (kahanevas järjekorras):•Meeskonnatöö oskus (isikuomadus)•Kohusetundlikkus ja vastutustunne (isikuomadus)•Seadmete kasutamine vastavalt nõuetele (mehhatroonilised süsteemid)•Kvaliteedinõuded (mehhatroonilised süsteemid)•Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (mehaanika)•Arvuti kasutamise oskus – spetsiaaltarkvara (inseneri)
Väljaõppe mahtu on hinnatud ettevõtete poolt mainitud vastava kompetentsi sisese koolitamise nimetamise alusel. Arvesse pole võetud seda, mitut inimest ja mitu korda on ettevõtted pidanud iga kompetentsi osas koolitama.
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEttevõtetepoolne väljaõpe täna ja 3-5 aasta pärast
44 09.05.2012
Installeerimine
Iseseisva analüüsi ja otsustamise oskus
Dokumentatsiooni kasutamine ja koostamine
Seadmete käitamine vastavalt nõuetele
Arvuti kasutamise oskus - spetsiaaltarkvara
Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (remont)
Kvaliteedinõuded
Seadmete kasutamine vastavalt nõuetele
Kohusetundlikkus ja vastutustunne
Meeskonnatöö oskus
051015202530354045
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEttevõtetepoolne väljaõpe täna ja 3-5 aasta pärast
Joonis 20. Eesti ja Soome ettevõtete poolt korraldatud väljaõppe mahud täna ja prognoositult 3-5 aasta pärast kompetentside lõikes
kompetentsid
väljaõppe maht nimetamise kordade arvu alusel
Väljaõppe maht täna: Isikuomadused Mehhatroonilised süsteemid Mehaanika Väljaõppe maht 3-5 aasta pärast
45 09.05.2012
Täna 3-5 aasta pärast0
200400600800
100012001400
EttevõttedHaridusasutused
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSVäljaõppe osakaalud täna ja 3-5 aasta pärast
Joonis 21. Eesti ja Soome ettevõtete ning haridusasutuste poolt korraldatud väljaõppe maht täna ja prognoositult 3-5 aasta pärast
Eesti ja Soome ettevõtted prognoosivad 3-5 aasta pärast firmadepoolse töötajate väljaõppe mahu vähenemist 31% ning haridusasutuste poolt saadava koolituse osakaalu tõusu 52 %.
-31%
+52%väljaõppe maht
46 09.05.2012
Eesti ja Soome ettevõtted vajavad kõige rohkem täiendkoolitust järgmiste kompetentside osas (vt. joonis 22 lk. 47, LISA 1):
•Meeskonnatöö (Isikuomadus)•Inglise keel (Isikuomadus)•Juhtimisoskus (Isikuomadus)•Iseseisva analüüsi ja otsustamise oskus (Isikuomadus)•Dokumentatsiooni kasutamine ja koostamine (Elektromeh.)•Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (Elektromeh.)•Elektromehaaniliste komponentide valik (Elektromehaanika)•Soome keel (Isikuomadus)•Süsteemi projekteerimine (Mehaanika)
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSKoolitusvajadus
47 09.05.2012
Tööpingi käsitlemine (Oskused)Elektriskeemide lugemine (Oskused)Dokumentatsiooni kasutamine (Oskused)Juhtimisprogrammide koostamine (Oskused)Arvuti kasutamise oskus - spetsiaaltark. (Isikuomadused)Valmistamine (Mehaanika)Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (Mehaanika)Süsteemi projekteerimine (Mehaanika)Soome keel (Isikuomadused)Elektromehaanil. komponentide valik (Elektromehaanika)Talitushäirete tuvastamine ja kõrvald. (Elektromehaanika)Dokumentatsiooni kasutam. ja koost. (Elektromehaanika)Iseseisva analüüsi ja otsustamise oskus (Isikuomadused)Juhtimisoskus (Isikuomadused)Inglise keel (Isikuomadused)Meeskonnatöö oskus (Isikuomadused)
0510152025
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSKoolitusvajadus
Joonis 22. Eesti ja Soome ettevõtetes täna enim väljaõpet vajavad kompetentsid järjestatuna Eesti ettevõtete vajaduse järgi
kompetentsid
väljaõppe maht nimetamise kordade arvu alusel
Eesti Soome
48 09.05.2012
Järgneval joonisel (vt. joonis 23 lk. 49) on ära toodud: • 13 kompetentsi, millele märgiti Eesti ja Soome ettevõtete
poolt täienduskoolituse vajadust 10 ja rohkem korda ning• vastavad koolitusvõimalused Tallinna Tehnikaülikoolis
(TTÜ-s) ja Tallinna Tööstushariduskeskuses (THK-s).
Joonise tingmärkide tutvustus:Roheline – süvaõpeKollane – sissejuhatav õpeK – teadmised (inglise k.: knowledge)S – oskused (inglise k.: skill)T – tootmisseadme kasutamine (inglise k.: technology)
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSKoolitusvajadus ja pakkumine
49 09.05.2012
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSKoolitusvajadus ja pakkumine
koolitusvajadused koolituse pakkumineEesti Soome THK
Kompetentsid doktori magistri bakalaureuse tehniku
1. Mehaanika1.1 Süsteemi projekteerimine 9 8 KST KST KST K1.2 Valmistamine 7 8 KS KST KS1.6 Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (remont) 7 5 KS KST KS5. Elektromehaanika5.1 Elektromehaaniliste komponentide valik 10 1 KST KST KST KS5.5 Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (remont) 12 KS KST KS5.6 Dokumentatsiooni kasutamine ja koostamine 10 KST KST KSOskused9.1 Juhtimisprogrammide koostamine 6 5 KS KST KS9.4 Tööpingi käsitlemine 1 9 KST KST9.7 Dokumentatsiooni kasutamine 5 5 KST KST KSIsikuomadused10.1 Meeskonnatöö oskus 20 10 KS KS K10.3 Juhtimisoskus 13 6 KS KS K10.4 Iseseisva analüüsi ja otsustamise oskus 12 10 KS KS KS K10.8 Inglise keel 18 4 KS KS KS K
TTÜ
Joonis 23. Eesti ja Soome ettevõtetel kõige enam täiendkoolitust vajavad kompetentsid ja TTÜ ning THK poolt pakutav
50 09.05.2012
Tallinna Tehnikaülikool pakub mehhatroonika valdkonnas bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpet, Tallinna Tööstushariduskeskus tehnikuõpet. Nimetatuga on praktiliselt kogu peamiste ning küsitluses loetletud (vt. LISA 1) kompetentside õpe (Eestis) teemade osas kaetud.
Täna ei paku TTÜ veel erialase soome, vene ja saksa keele, THK soome keele õpet. Samas planeerib TTÜ 3-5 aasta jooksul vene ja saksa keelt õpetama hakata. Erialase soome keele õpet ei paku täna ja ei planeeri ka 3-5 aasta pärast pakkuda kumbki õppeasutus. Samas mõned Eesti ettevõtted vajavad täna ja on ka tulevikku planeerinud osadele ametitele soome keele oskamise vajaduse.
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSKoolitusvajadus ja pakkumine
51 09.05.2012
• On vaja, et mehhatroonikute väljaõppel oleks suurem rõhk sõna teisel poolel, seega elektrooniku teadmiste andmisel.
• Majanduse arenguks ei piisa nö kodulehe tegemise oskustest. Tootmisettevõte vajab, et suudetaks tootmises elektroonika mehhaanikat juhtima panna.
• On vaja ettevõtteid kaasavat õppekavade arendamise süsteemi.• Praktilised oskused võiksid/peaksid kooli lõpetanul olema kõrgemal
tasemel.• Töökultuur on probleemiks, seda võiks koolitada juba praktika käigus.• Kool peaks andma parema arusaamise näiteks talitlushäirete
tuvastamise valdkonnas.• Ettevõtete st tänapäevaseid seadmeid võiks rohkem kasutada
praktikaprotsessis.
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Ettevõtete soovid haridusasutustele
52 09.05.2012
IMECC-ilt: • Metalli pinna töötlemist ja katmist• Metalli kõrgtehnoloogilist töötlemist• Konkurentsivõimelise hinna ja kiirusega komponentide ja
detailide valmistamise allhanget• Uusi tehnoloogiaid, õpetajate täiendkoolitust jne.
Teistelt ettevõtetelt:• Koostööd raskeveokite tootjaga elektrooniliste seadmete
osas• Tootearenduse alast koostööd lõpptoote valmistajate ja
allhanke tegijatega • Metallist elementide tootmise ja montaaži tellimusi• Häid praktikakohti
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Koostöösoovid
53 09.05.2012
Eesti ja Soome ettevõtted prognoosivad 3-5 aasta pärast firmadepoolse töötajate väljaõppe mahu vähenemist 31% ning haridusasutuste poolt saadava koolituse osakaalu tõusu 52 %.
Ettevõtted ootavad haridusasutuste suuremat rolli täpselt ettevõtte vajadustele vastava töötaja koolitamisel. See võimaldaks vähendada töötajate täiendõppe vajadust ettevõtete poolt.
UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSKokkuvõte uuringu tulemustest
54 09.05.2012
Ettevõtete soovid
Haridus-asutuste
pakkumine
KOKKUVÕTE
Joonis 24. Ettevõtete soovid ja haridusasutuste pakkumine pole kooskõlas
• Ettevõtted peavad paljusid kompetentse sisekoolitustega üle õpetama.• Ettevõtted soovivad tulevikus rohkem väljaõpet saada haridusasutustelt.• Haridusasutused arvavad, et õpetatakse kõiki kompetentse piisavalt.Järeldus: struktureerida õppepraktika kompetentsigruppide kaupa mitmetes ettevõtetes
55 09.05.2012
•Korraldada iga-aastaselt mehhatroonika valdkonna ettevõtete ja koolide “ümarlaudu”, et saada parem ülevaade tööturu tänastest ja homsetest vajadustest.
•Kaaluda n.ö. “garantiiremondi” süsteemi rakendamise võimalust. Antud kokkuleppe puhul teeks õppeasutus näiteks aasta jooksul peale diplomi/tunnistuse väljastamist tööandja soovil soodustingimustel täiendkoolitusi, kui lõpetanul ei piisa kompetentse vastaval tasemel töötamiseks. Samuti annaks see süsteem kohest tagasisidet haridusasutusele. Garantiiremondi süsteemi reaalseks toimimiseks tuleb luua motivatsioonisüsteem nii haridusasutustele kui ka ettevõtetele.
SOOVITUSED
56 09.05.2012
Kaasata ettevõtted õppekavade väljatöötamisse tunduvalt aktiivsemalt ja seda juba põhikooli lõpuklassi tasemest alates.
Käesolev uuring jõudis ameti tasemele. Samas ettevõtet huvitab iga antud ametis töötaja pädevus. Seega võiks ettevõtetele pakkuda keskkonda, kus kaardistavad iga töötaja koolitusvajadusi, samas näevad valdkonna teiste ettevõtete kompetentside üldist taset. (vt. www.innomet.ee kogemust) Haridusasutused võiks ettevõtete ametialaste kompetentside kaardistamise teostada perioodiliselt õppetöö raames. Sellest tekiks õppekavade arendamiseks vajalik vahetu tagasiside haridusasutustele. Selle tegevuse koordineerija võiks olla IMECC.
SOOVITUSED
57 09.05.2012
•Statistiliselt usaldusväärsemate tulemuste saamiseks võiks järgnevasse uuringusse olla kaasatud 10-15 ettevõtet Eestist ja Soomest.
•Haridusasutused võiks korraldada lisaks kompetentside kaardistamisele ka lõpetanute tasemega rahulolu-uuringut ettevõtete hulgas. Uuringut võiks korraldada igal aastal või üle aasta.
•Võimalusel viia kompetentside tänase olemasolu ja tuleviku vajaduse uuring läbi lisaks mehhatroonikale ka teistes õppeasutustele ja ettevõtetele olulistes valdkondades.
SOOVITUSED