KINNITATUDKuusalu Vallavolikogu
17. juuni 2015. a määrusega nr ….
Kuusalu Vallavalitsus
KUUSALU VALLA HARIDUSVALDKONNA
ARENGUKAVA 2015-2020
Kuusalu vald 2015
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
Kasutatavad põhimõisted 4
1. KUUSALU VALLA RAHVASTIK JA MÕJU KOOLIVÕRGULE 62. HARIDUSASUTUSTE ÜLEVAADE 8
2.1. Alusharidus 8
2.2. Üldharidus 12
2.3. Huviharidus 14
2.4. Rahulolu Kuusalu valla haridusteenustega 17
3. FINANTSEERIMINE, TUGITEENUSED, ÕPILASTRANSPORT 19
3.1. Finantseerimine 19
3.2. Hariduse tugiteenused 22
3.3. Õpilastransport 26
4. VISIOON VALLA HARIDUSASUTUSTE VÕRGUST JA EESMÄRGID VISIOONI ELLUVIIMISEKS. KOOLIVÕRGU STSENAARIUMID 29
4.1. Visioon valla haridusasutuste võrgust ja eesmärgid visiooni elluviimiseks 31
4.2. Koolivõrgu stsenaariumid ja nendest valiku kaalutlemine 34
5. TEGEVUSKAVA 36
5.1. Alushariduse eesmärk ja tegevuskava 36
5.2. Üldhariduse eesmärk ja tegevuskava 36
5.3. Huvihariduse eesmärk ja tegevuskava 37
5.4. Haridusasutuste ülesed ja ühised meetmed 37
5.5. Investeerimisvajaduste loetelu 38
ARENGUKAVA TÄITMISE JA MUUTMISE PÕHIMÕTTED 39
KASUTATUD KIRJANDUS 39
LISA 1. KUUSALU VALLA ÕPILASTE JAOTUS KÜLADE KAUPA 40
LISA 2. ELUKESTVA ÕPPE STRATEEGIA VISIOON JA OODATAVAD TULEMUSED 44
2
SISSEJUHATUS
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kindlustada oma haldusterritooriumil elavatele inimestele
igakülgsed alus- ja üldhariduse omandamise võimalused. Selle üheks osaks on haridusasutuste võrk
koos arendavaks õpikeskkonnaks vajalikuga. Eesti elukestva õppe strateegia 2014–2020 seab
eesmärgiks tugeva kodulähedase põhihariduse tagamise ning kvaliteetse ja valikurohke
gümnaasiumihariduse kättesaadavuse igas maakonnas.
Käesoleva arengukava eesmärgiks on haridusvaldkonna, sh koolieelsete lasteasutuste ja koolivõrgu
kompleksne analüüs ja konkreetse tegevuskava väljatöötamine arengukava valdkondade süsteemseks
arendamiseks Kuusalu vallas. Prioriteediks on kvaliteetne lasteaia- ja kooliteenus ning soov saada
võimalikult palju oma valla lapsi valla koolidesse ja lasteaedadesse. Hariduse arengukava koostamine
on sõnastatud Kuusalu valla 2013–2017 koalitsioonileppes, samuti Kuusalu valla arengukava
tegevuskavas kui regionaalse haridusvõrgu ümberkorraldamine (haridusvõrgu arengukava
koostamine).
Arengukava koostamine algatati Kuusalu Vallavolikogu 30. aprilli 2014 otsusega, millega kinnitati ka
lähteülesanne ehk arengukava ülesehitus, töö käik ja tähtajad. Arengukava koostamise käigus külastas
töörühm haridusasutusi nii Harjumaal (Anija, Jõelähtme ja Rae vald) kui Lääne-Virumaal (Kadrina ja
Tapa vald), samuti korraldati arengukava koostamise senist käiku kirjeldav ja tulevikusuundumusi
määratlev seminar Kuusalu rahvamajas. Vastavalt lähteülesandele koosneb arengukava viiest
peatükist. Esimeses peatükis on kirjeldatud Kuusalu valla rahvastikku ja selle mõju koolivõrgule.
Teises peatükis antakse ülevaade valla haridusasutustest. Kolmas peatükk kirjeldab hariduse
finantseerimist, tugiteenuseid ja õpilastransporti. Neljandas peatükis sõnastatakse visioon valla
haridusasutuste võrgust ja eesmärgid selle elluviimiseks, samuti koolivõrgu stsenaariumid. Viies
peatükk – tegevuskava – kirjeldab konkreetsete tegevuseesmärkide saavutamiseks kavandatavaid
tegevusi lähiaastatel, samas on ära toodud ka haridusasutuste investeeringuvajaduste loetelu.
Arengukavas esitatud arvandmed ja olukorra kirjeldused on toodud seisuga 01.09.2014, kui ei ole
märgitud teisiti.
Arengukava koostajad formuleerisid valla haridusvõrgu tuleviku planeerimiseks kolm
arengustsenaariumi: „Status quo säilitamine“, „Kuusalu+Loksa“ ja „Hariduskolleegium“.
Kui koolieelsete lasteasutuste võrku nähakse iga stsenaariumi puhul sarnaselt ja ilma sisuliste
muudatusteta, siis koolivõrgu osas leiti, et konkreetseid tegevusplaane saab arendada
riigigümnaasiumi Kuusalu valda tuleku või mittetuleku selgumise järel.
Arengukava koostamisel osalesid Kuusalu valla kõikide haridusasutuste juhid, mitmed vallavolikogu
liikmed ja vallavalitsuse töötajad. Koostamine toimus tihedas koostöös volikogu haridus- ja
noorsootöökomisjoniga, samuti haridusasutuste hoolekogudega.
3
Kasutatavad põhimõisted
Alusharidus – teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks
edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.
EHIS – Eesti Hariduse Infosüsteem.
Elukestev õpe – hõlmab formaalharidussüsteemi (lasteaed, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus,
kõrgkool) kõrval ka sellest väljaspool pakutavat täiendus- ja ümberõpet, mitteformaalset ja
informaalset õpet kogu selle mitmekesisuses. Uute teadmise ja oskuste omandamise võimalusi annab
töökoht, vaba- ja huviharidus ning noorsootöö, samuti osalemine kodanikuühiskonna
organisatsioonide tegevuses või virtuaalruumis, kus saab õppida individuaalselt või koos teistega.
Uudishimu ja õpihuvi kujundavad kultuuriasutused, õpiharjumusi ja väärtushinnanguid aitab arendada
ajateenistus.
Gümnaasium – põhikoolile järgnev üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse
omandamiseks. Nominaalne õppeaeg gümnaasiumis on kolm aastat.
Haridus – inimese teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide süsteem, mis
võimaldab tal pidevalt areneda, edukalt toime tulla ning ennast isiksuse ja ühiskonna liikmena
teostada.
Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilane – haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle
andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest
eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või
kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu
õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid,
tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt
klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
Huviharidus – teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis on omandatud
süsteemse juhendatud tegelemise kaudu vaba tahte alusel tasemekoolitusest, tööalasest koolitusest ja
tööst vabal ajal ning mis loob võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks.
Kaasav haridus – kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja
vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele, väärtustades sealjuures
iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste
erinevaid vajadusi nähakse kui võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitust, et saavutada
kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi. Kaasava hariduse eesmärk ei ole erisuste kõrvaldamine, vaid
anda õpilastele võimalus olla kogukonnas, kus väärtustatakse nende individuaalset eripära. Kool on
kaasava praktika rakendamise ja juurutamise lähtealus.
KELS – Koolieelse lasteasutuse seadus.
4
Mitteformaalne õpe – leiab aset väljaspool kooli ning on ette võetud teadlikult eesmärgiga end
arendada. Mitteformaalne õpe võib toimuda väga erinevates keskkondades (näiteks, huvi- ja
täiendushariduse omandamisel, aga ka looduses), mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla
ainuke ega peamine otstarve. Mitteformaalne õpe on eesmärgistatud nagu formaalõpegi, kuid
vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või
omaealised.
PGS – Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.
Põhikool – üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse
täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg üheksa aastat. Põhikooli kooliastmeid on
kolm: I kooliaste – 1.–3. klass; II kooliaste – 4.–6. klass ja III kooliaste – 7.–9. klass.
Õpikeskkond – füüsiline, emotsionaalne või virtuaalne keskkond õppimiseks või õppuri ja õpetaja
vaheliseks suhtluseks, mille levinuimaks vormiks on kool.
Õppekava – õppe eesmärke ja sisu, omandatavate pädevuste kirjeldusi, nende omandamise määra
hindamise viise, õpingute alustamise ja lõpetamise tingimusi ning nominaalset õppeaega sätestav
dokument.
Õppesuund – kooli õppekavas sätestatud ühe või mitme õppeaine/ainevaldkonna põhjalikuma
õppimise võimalus peamiselt gümnaasiumiastmes.
Üldharidus – sotsialiseerimiseks vajalik teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum ning
väärtushinnangute ja käitumisnormide süsteem, mis võimaldab saavutada läbi elu kestva võime edasi
õppida ja kujuneda õppivaks indiviidiks. Üldharidus hõlmab põhihariduse omandamist põhikoolis ja
üldkeskhariduse omandamist põhikoolile järgnevas gümnaasiumis.
Ümberõpe – tegevus, mille tulemusena omandab õppur uue kutse-, eri- või ametialase
kvalifikatsiooni.
5
1. KUUSALU VALLA RAHVASTIK JA MÕJU KOOLIVÕRGULE
Kuusalu vald on Harjumaa idapoolseim omavalitsus. Vald piirneb idast Harjumaa valdade Jõelähtme
ja Anijaga ning läänest ja lõunast Lääne-Virumaa Vihula, Kadrina ja Tapa vallaga. Valla territooriumi
sees asub eraldi omavalitsusüksus Loksa linn (pindalaga 3,8 km2). Põhjaosas on Kuusalu valla piiriks
Soome laht, valla rannajoon on kõige pikem Eestis – ca 120 km. Valda läbivad riikliku tähtsusega
Tallinn-Narva ja Piibe maanteed. Suurim tõmbekeskus Tallinn asub Kuusalu vallast ca 35–75 km
kaugusel. Kuusalu valla pindala on 707,9 km2, vald on selle näitajaga suurim Harjumaal ja üks
suurimaid Eestis. Kuusalu vallas elab 01.01.2015 seisuga 6588 inimest (seisuga 01.01.2014 oli 6631
inimest), kellest mehi on 3323 ja naisi 3265. Alla 18aastaseid elab vallas 1324 inimest (21%) ja üle 65
aastaseid 1152 (17%). Valla keskuses, Kuusalu alevikus elab 1119 elanikku, Kiiu alevikus 776
elanikku ja Kolga alevikus 445 elanikku. Valkla külas on 485 elanikku, s.h. Valkla Kodu hoolealuseid
157.
Rahvaarv külade kaupa seisuga 1. september 2014:
Allika 51 Andineeme 27 Aru 39Haavakannu 11 Hara 73 Hirvli 89Ilmastalu 28 Joaveski 33 Juminda 34Kaberla 82 Kahala 113 Kalme 23Kasispea 96 Kemba 45 Kiiu alevik 776Kiiu-Aabla 26 Kodasoo 66 Koitjärve 0Kolga alevik 445 Kolga-Aabla 97 Kolgaküla 179Kolgu 0 Kosu 12 Kotka 17Kupu 46 Kursi 42 Kuusalu küla 260Kuusalu alevik 1119 Kõnnu 87 Külmaallika 5Leesi 36 Liiapeksi 20 Loksa 50Murksi 3 Mustametsa 64 Muuksi 45Nõmmeveski 7 Mäepea 112 Pala 0Parksi 30 Pedaspea 37 Pudisoo 56Põhja 24 Pärispea 96 Rehatse 5Rummu 76 Salmistu 119 Saunja 95Sigula 60 Soorinna 36 Suru 5Suurpea 122 Sõitme 121 Tammispea 44Tammistu 17 Tapurla 31 Tsitre 29Turbuneeme 72 Tõreska 7 Uuri 177
Vahastu 40 Valgejõe 26 Valkla 485
6
Vanaküla 63 Vihasoo 232 Viinistu 139
Virve 12 KOV täpsusega 74
Sündimus vallas vähenes järsult aastatel 2010–2012, jäädes seejärel stabiilseks: 65–67 sündi aastas.
2015. aasta kolme esimese kuuga on sündinud 20 last, mis on rohkem kui neljandik aastasest sündide
määrast.
Diagramm 1. Kuusalu vallavalitsuses registreeritud sündide arvu muutus aastatel 2010–2014.
Allikas: Kuusalu Vallavalitsus 2015
Arvestades viimaste aastate sündivust ning Praxise koolivõrgu analüüsis kasutatavat metoodikat, mille
kohaselt 75% lastest läheb kooli 7aastaselt ja 25% 8aastaselt ning võimalikku sisse- ja väljarännet,
prognoosime lähiaastatel Kuusalu vallas kooli minevate laste arvudeks 77 kuni 96 last aastas.
Diagramm 2. Kooli minevate laste arvu prognoos aastatel 2015–2019. Allikas: Kuusalu Vallavalitsus
2015
7
Lapsevanemate lõplikud otsused ja võimalikud muudatused koolivõrgus võivad seda pilti mõnevõrra
mõjutada, aga ilmselt mitte olulisel määral.
Arengukava koostamise käigus teostati ka õpilaste logistiline analüüs asustusüksuste ja kooliastmete
kaupa. Tulemustega saab tutvuda lehekülgedel 26 ja 27, samuti arengukava lisas nr 1.
2. HARIDUSASUTUSTE ÜLEVAADE
Käesolevas peatükis on kirjeldatud Kuusalu valla haridusasutusi alushariduse, üldhariduse ja
huvihariduse lõikes. Huvihariduse alapeatükis käsitletakse lisaks valla huvialakoolile ka ringitegevust
ja noorsootööd.
2.1. Alusharidus
Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse luua kõigile
pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil
ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Lasteasutuste
liigid on lastesõim (kuni kolmeaastastele lastele), lasteaed (kuni seitsmeaastastele) ja erilasteaed (kuni
seitsmeaastastele erivajadustega lastele). Seejuures võivad lasteaed ja põhikool vastavalt põhikooli- ja
gümnaasiumiseadusele (PGS) tegutseda ühe asutusena. Rühma registreeritud laste arv lasteasutuses
vastavalt seaduses sätestatule on sõimerühmas kuni 14 last, lasteaiarühmas kuni 20 last, liitrühmas
kuni 18 last. Nimetatud piirarve võib vallavalitsus lasteasutuse hoolekogu ettepanekul ja lapse
arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada sõimerühmas ja liitrühmas kuni kahe lapse
ja lasteaiarühmas kuni nelja lapse võrra.
Kuusalu vallas pakutakse alusharidusteenust neljas asutuses: Kuusalu alevikus asuvas lasteaias
Jussike, Kolga lasteaias, Vihasoo Lasteaias-Algkoolis ning alates 2014. a septembrist Kiiu Kiigepõnni
lasteaias. Kokku on lasteaedades 21 rühma, kus käib 384 last: Kuusalu lasteaias Jussike 9 rühma, Kiiu
Kiigepõnni lasteaias 6 rühma, Kolga lasteaias 5 rühma ja Vihasoo Lasteaia-Algkooli lasteaia osas 1
liitrühm 2–7aastastele.
Ülevaate valla lasteaedade rühmadest ja laste arvust viimaste õppeaastate lõikes annab järgmine tabel.
õppeaasta
lasteasutuste arv
rühmade arv
laste arv
sh poiss
e
sh tüdrukui
d2010/11 3 15 305 162 1432011/12 3 15 289 157 1322012/13 3 15 304 159 1452013/14 3 16 315 166 1492014/15 4 21 384 195 189
Tabel 1. Arvandmed valla lasteaedade kohta
8
Väljaspool Kuusalu valda käib lasteaedades 42 Kuusalu valla last (sh 30 Loksa lasteaias; 2012. a
detsembri seisuga oli väljaspool valda lasteaedades käivaid lapsi 25). Teiste KOV-ide lapsi käis
Kuusalu valla koolieelsetes lasteasutustes 11. Kiiu lasteaia valmimisega lasteaiajärjekorda Kuusalu
vallas enam ei ole (2012. aastal oli järjekorras 122 last).
Diagramm 3. Kuusalu valla lasteaedades käivate laste arv 2010–2015
Alushariduse vajaduse hindamisel lähtutakse sellest, et sõimeteenust vajab 60% lastest ning lasteaia
teenust 85% lastest (Herko Sunts, Kernu valla haridusvõrgu korrastamine, 2014).
Alusharidust andvates asutustes kasutatakse nii kahe (nn 2+1) kui ühe (1+2) õpetajaga töökorraldust.
Kiiu Kiigepõnni Lasteaed
Kiiu lasteaed asutati Kuusalu Vallavalitsuse hallatava asutusena Kuusalu Vallavolikogu otsusega 1.
aprillist 2014. Juunist 2014 kannab lasteaed nime Kiiu Kiigepõnni Lasteaed. Esimesed lapsed tulid
lasteaeda 8. septembril 2014, vastu võeti 102 last. Rühmad said nimed 1. oktoobril 2014, see kuupäev
on ka lasteaia sünnipäev. Avamispidu toimus 29. oktoobril 2014. Kiiu Kiigepõnni Lasteaia
arengukava koostamise eesmärk on panna alus lasteaia tegevuse järjepidevale arendamisele sooviga
luua kaasaegne õpi-, kasvu- ja töökeskkond väärtustades elukestvat õpet ja enesetäiendamist. Lasteaia
tegevusanalüüs põhineb enamjaolt olukorra analüüsil, kuna käsitleb lühikest tegutsemise perioodi
septembrist detsembrini 2014. Personali koosseisulisi kohti on 29,55.
Lasteaia ruume kasutab beebidele mõeldud loovusring, tantsuring ja laulustuudio.
Kolga Lasteaed
9
Kolga Lasteaias oli 2014. aastal 4 liitrühma ja 1 sõimerühm. 31.12.2014 seisuga oli Kolga Lasteaia
nimekirjas 86 last vanuses 1,5–7 aastat. Kohakasutus 2014–2015 õppeaasta I poolaastal oli 64 %.
31.12.2014 seisuga oli esimese eelistusega Kolga lasteaeda ilma kohata 3 last (muutsid Kolga lasteaia
esimeseks eelistuseks septembris 2014, kui olid juba saanud koha Kiiu lasteaeda, kõik Kuusalu
vallast). Personali koosseisulisi kohti on 20,5. Alates 2014 aastast on 0,5 koormusega tähtajalise
töölepinguga tööl tugiisik. Suuremad soetused ja tegevused 2014. aastal: rühmaruumide remont
(Trallipallide rühm). Uuendatud sai remonditud rühma mööbel (voodid, esikukapid). Söögisaali ja
metoodilise kabineti tiivas sai uuendatud elektrisüsteem (kogu kaabeldus, valgustus, ripplagi). Õueala
atraktsioonid said turvaalad. Õuealale paigaldati uus värav (saali juurde), et operatiiv- ja
ehitusmasinad pääseksid ka teisele poole lasteaia maja. Koostöös hoolekoguga toimus lasteaias
heategevuslik kevadkontsert-perepäev, millest saadud tulu eest soetati lasteaiale digiklaver.
Kuusalu Lasteaed Jussike
31.12.2014 seisuga käib Kuusalu Lasteaias Jussike 182 last, on 9 rühmakomplekti. Kohakasutus
2014/2015 õppeaasta I poolaastal oli 64,3 %. Kohata 31.12.2014 seisuga esimese eelistusega Kuusalu
lasteaeda 8 last. Neist Kuusalu valla registris 3 last, kes on saanud ajutise koha Kiiu lasteaeda.
Koosseisuliste kohtade arv on 37,75. Kõik ametikohad on täidetud. Tugipersonali järele (tugiisik,
abiõpetaja) erinevalt eelmistest õppeaastatest vajadust ei ole (tugipersonali ja -teenuseid käsitletakse
alapeatükis 3.2). Lasteaed kuulub alates eelmisest õppeaastast Tervist Edendavate Lasteaedade (TEL)
võrgustikku. Käesoleva õppeaasta üldteema on „Toit – tervise varaait“ (terviseedendus läbi toitumise).
Suuremad soetused ja tegevused 2014. aastal: arvutite välja vahetamine, programmide uuendamine,
sõimealale kaalukiige soetamine, õueala mänguvahendite purunenud konstruktsioonide ja detailide
välja vahetamine. Traditsiooniks on koostöös hoolekoguga heategevuslike ürituste korraldamine
(jõulukohvik ja -loos, laadad), millest saadud tulu kasutatakse laste kasvukeskkonna arendamiseks ja
täiendavate võimaluste loomiseks (õueala arendamine, õppeköögi sisustamine).
Kuusalu Lasteaias Jussike kasutatakse ruume huviringideks ja näiteks beebikooli läbiviimiseks.
Vihasoo Lasteaed-Algkool
Vihasoo Lasteaia-Algkooli lasteaia liitrühmas käib 31.12.2014 seisuga 18 last, on moodustatud üks
liitrühm 2–7aastastest lastest. Kõik lapsed on Kuusalu valla elanike registris, 18st lapsest 15 on
Vihasoo küla lapsed, 3 last elavad Turbuneeme, Vanaküla ja Kasispea külas. Kõik lapsed, kes olid
järjekorras, on kohad lasteaias saanud. Kõik ametikohad laste õpetamiseks ja arengu toetamiseks on
täidetud. Kuna ollakse üks organisatsioon koos põhikooli I ja II kooliastmega, siis tugispetsialistid
(logopeed, psühholoog ja vajadusel sotsiaalpedagoog) töötavad ka lasteaialastega. Logopeedilist abi ja
toetust saab 4 lasteaialast. 2014. aasta suvel ehitati lasteaia õuealale uus atraktsioon – laev Tuuli.
Jätkusid traditsioonid – ühised peod isade- ja emadepäeval, sügismatk koos vanematega ja
jõulukontsert ning heategevusmüük.
Vihasoo Lasteaias-Algkoolis jagub ruumi õppimiseks ja muuks tegevuseks nii lastele kui
täiskasvanutele. Aastate jooksul on välja kujunenud, et oleme Vihasoo kogukonna keskuseks. Vallale
10
kuuluvas hoones asub lisaks kooli- ja lasteaia osale ka küla raamatukogu, keraamikaringi tegevuseks
ruumid. Üks lasteaiarühma osa on välja renditud OÜ Logotikkele. Meie majas saavad pärast koolitööd
kokku ka Vihasoo lauljad, näitering, keraamikahuvilised, Vihasoo tantsumemmed ja joogaga
tegelejad. Traditsiooniliselt koguneb Vihasoo rahvas koolimajja jõulukontserdile ja
heategevusmüügile, vabariigi aastapäeva ja emadepäeva kontserdile.
Järgnevas tabelis on Kuusalu valla haridusasutused arvuliselt kirjeldatud 2014–2015 õppeaasta alguse
seisuga: õpilaste, laste, HEV-õpilaste, klassikomplektide ja töötajate arvud ning hoone valmimise
aasta.
Vihasoo LA-AK
Kolga Kool
Kuusalu KK
Kuusalu LA
Kolga LA
Kiiu LA
Kuusalu KuKo kokku
Õpilaste arv 34 128 570 732Laste arv 18 182 85 102 137 387HEV õpilaste arv 10 10 75 2 97
Klassikomplektide arv 5 13 29 9 5 6
(sh väikeklassid ja toimetuleku-õpe)
2+1 3 4
Hoone valmimise aasta
1984/ 1987 1986 1964/
19751981/ 2005 1980 2014 1979/
1995
Töötajate arv 19 36 102 40 21 30 23 271
sh õpetajad 14 21 57 19 13 8 21 153(sh üle 50aastased 10 5 31 6 8 1 10 71
Tabel 2. Kuusalu valla haridusasutuste profiil
Haridusasutuste personali vanuseline koosseis on erinev ja lähiaastatel tuleb hoolega tegeleda uute
õpetajate leidmisega. Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala arengukavas on 30aastaste ja
nooremate õpetajate osakaaluks 2014. aasta seisuga 10,5%, eesmärgiks aastal 2018 – 12,5%.
Õpetajate sooline struktuur üldhariduses (naised : mehed) (%): 2014 – 85 : 15, 2018 – 78 : 22.
11
Diagramm 4. Haridusasutuste personal
2.2. Üldharidus
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) sätestab põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded, õppe
korraldamise põhimõtted ning põhi- ja üldkeskhariduse kättesaadavuse munitsipaalharidusasutustes.
Olulisemad hariduse kättesaadavust tagavad meetmed on järgmised. Kooli pidamisel tuleb tagada
riiklike õppekavade täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse
ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks.
Gümnaasiumi pidamisel tuleb täiendavalt tagada võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele
ka valikõppeaineid. Vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei
tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit.
Kuusalu vallas pakutakse üldharidusteenust kolmes asutuses: Kuusalu külas asuvas Kuusalu
Keskkoolis, Kolga alevikus asuvas Kolga Koolis ning Vihasoo külas asuvas Vihasoo Lasteaias-
Algkoolis. Kuusalu valla üldhariduskoolides oli 01.03.2015 seisuga moodustatud 47 klassikomplekti,
milles õppis kokku 696 õpilast.
12
Graafik 1. Õpilaste arvu muutus õppeaastate lõikes kooliastmeti 2010/11 kuni 2013/14
Väljaspool Kuusalu valda omandas 2014–2015 õppeaastal põhiharidust 73 õpilast ning keskharidust
75 õpilast (sh 23 õppurit täiskasvanute gümnaasiumites). Siin kajastab Eesti hariduse Infosüsteemi
(EHIS) statistika ka Loksa Gümnaasiumis õppijaid, kellele nimetatud kool on elukohajärgseks
õppeasutuseks.
Kuusalu valla lapsed teiste KOV-ide õppeasutustes sh LoksalPõhiharidus 73 50Gümnaasium 52 22Täiskasvanute gümnaasium 23 0Kokku 148 72
Tabel 3. Kuusalu valla lapsed teiste kohalike omavalitsuste õppeasutustes
Samal ajal omandas Kuusalu valla koolides haridust teiste omavalitsuste lapsi 97, neist 65 põhikoolis
ja 32 gümnaasiumis.
Teiste KOV-ide lapsed Kuusalu valla õppeasutustesPõhiharidus 65Gümnaasium 32Kokku 97
Tabel 4. Teiste kohalike omavalitsuste lapsed Kuusalu valla õppeasutustes
Järgnevas tabelis on välja toodud Kuusalu valla õpilaste jagunemine koolide vahel 2014–2015
õppeaastal. Lisaks kolmele Kuusalu valla koolile käib 92 Kuusalu valla rahvastikuregistris olevat
õpilast Loksa Gümnaasiumis. Samas käib ka Kuusalu Keskkoolis 76 õpilast väljapoolt valda.
Õppeasutus Õpilasi Kuusalu
valla õpilaste Kooli sh
13
selukoht Kuusalu
vallas
osakaal
Kuusalu Keskkool 570 494 86,7%
Kolga Keskkool 140 129 92,14%
Loksa Gümnaasium 366 92 25,14%
Vihasoo Lasteaed-Algkool 34 30 88,23%
Kokku 1110 745 67,12%
Tabel 5. Kuusalu valla koolide ja Loksa Gümnaasiumi õpilaste arvud
Vastavalt EHISe andmetele oli Kuusalu valla üldhariduskoolide õpetajate keskmine brutokuupalk
2014. aastal 1080 eurot, millega ollakse Harjumaal 6. kohal. Tegelik õpetajate ametikohtade arv
seisuga 10.11.2014 oli 59,0, õpilasi tegeliku õpetaja ametikoha kohta 12,4 ja arvestuslik keskmine
palk ühe tegeliku ametikoha kohta 1203 eurot.
Järgnevalt on kirjeldatud Kuusalu valla üldhariduskoole: Kolga Kool, Kuusalu Keskkool ja Vihasoo
Lasteaed-Algkooli algkooli osa.
Kolga Kool
Kolga koolis õpib seisuga 31.12.2014 128 õpilast. 2014. aastal lõpetas keskkooli 10 ja põhikooli 11
õpilast. Parimad tulemused riigieksamitelt: kõrgeim tulemus saavutati matemaatikas (97 punkti);
kõrgeimad keskmine punktisumma klassi peale oli matemaatikas – 88 punkti. Alates 01.09.2014
toimub Kolga Koolis õppetöö põhikooli I–III kooliastmes kabinetisüsteemis. 2014/15. õppeaastal
töötab 3 väikeklassi kokku 8 õpilasega, 1 LÕK õpilane on koduõppel. Tugiteenust pakub 2
tugispetsialisti. Traditsioonilisi üritusi: kevadkooli projekt sügisel kooli astuvatele lastele;
veerandilõpu projektipäevad; perepäevad. 2014. aastal osalesid Kolga Kooli õpilased väga paljudel
erinevatel üritustel, olümpiaadidel ja võistlustel. Osaletakse Nordplus Junior projektis „Digital Nature
Trails”. Erinevaid õppekäike korraldati Kolga koolis 2014. aastal 21.
Kooli ruume kasutavad erinevad täiskasvanute ringid: line-tantsijad, kammerkoor, rahvatantsurühm;
toimuvad treeningud võrkpallis, sulgpallis, korvpallis ja lauatennises.
Kuusalu Keskkool
Kuusalu Keskkoolis õpib seisuga 31.12.2014 570 õpilast, on 29 klassikomplekti, millest kolm
väikeklassi erivajadustega õpilastele. Logopeedilist abi vajab 60, õpiabi 27 ja IÕKd 67 õpilast ning
üks õpilane on ühele õpilase õpetamisele keskendunud õppel. Kooli tuli tööle 9 uut õpetajat.
Riigieksamitel saavutati väga häid tulemusi, 80 ja rohkema punkti peale sooritati 19 riigieksamit. Häid
tulemusi saavutati ka erinevatel aineolümpiaadidel, konkurssidel ja spordivõistlustel. Osalesime HTMi
projektis „Arvutipõhise statistikahariduse pilootkooli programm“, projektis „Noored loodusuurijad“,
Erasmus+/Comenius strateegilise koostöö projektis. Osaleme ESF programmi „Üldhariduse
pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008–2014“, projektis „Üldõpetuse ja ainetevahelise lõimingu
14
rakendamine“ ning projektis Creative Classroom. Saadi lisaraha HITSA-lt programmist „Arvuti teel
juhitavad seadmed õppetööks“, HTM-lt IT-taristu moderniseerimiseks, KIK-lt erinevate õppekäikude
ja õppeprogrammide korraldamiseks, Eesti Kultuurkapitalilt rahvariiete ostmiseks, Eesti
Olümpiaakadeemialt kooli olümpiamängude korraldamiseks, Keskkonnaametilt näituse
korraldamiseks, Kaitseministeeriumilt õppevahendite ostmiseks ning õppekäikude ja õppelaagri
korraldamiseks.
Kuusalu Keskkooli ruume kasutatakse erinevateks tegevusteks nii lastele kui ka täiskasvanutele (nt
õpetajate ja lastevanemate kergemuusikakoor).
Septembrist 2015 alustab tööd neli esimest klassi ja esimene kolme paralleeliga klass jõuab viiendasse
klassi, seega on koolis juba 32 klassikomplekti. Ruumikitsikuse tingimustes on pea võimatu läbi viia
kaasaja nõuetele vastavat õppetööd. Klassikomplektide arv suureneb ka järgmistel õppeaastatel, sest
esimestesse klassidesse tuleb ka järgmistel aastatel 3 paralleeli, mis jõuavad edaspidi ka kolmandasse
ja neljandasse kooliastmesse.
Vihasoo Lasteaed-Algkool
Vihasoo Lasteaias-Algkoolis õpib põhikooli I ja II astmes 31.12.2014 seisuga 34 õpilast, on 3
liitklassi: 1.–2. klass, 3. –4. klass, 5–6. klass, 2 liidetud väikeklassi 2.–3. klass ja 4 –5. klass ning üks
õpilane õpib toimetulekuõppel 1. klassis. Logopeedilist ja õpiabi vajab 15 õpilast. Tugiteenust pakub 3
tugispetsialisti: logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoogõpiabi õpetaja – kokku on selleks 0,75
ametikohta. Pedagoogilise personali kompetentsi ja toimetuleku toetamiseks viisime läbi koolituse
„Kooskõlaline grupp“ ja supervisooni. Koostöös AMI koolitusega töötab ka lastevanemate kool
eesmärgiga õpetada ja toetada lapsevanemaid laste kasvatamisel koostöös kooliga. Alates 1.
septembrist 2014 on kool üle läinud õpilase arengut toetavale hindamissüsteemile, st sõnalistele
hinnangutele. Õpilased saavad hinnanguid ja tagasisidet igapäevaselt oma aineõpetajalt, 2 korda
õppeaastas kokkuvõtvalt tunnistusel. Oleme saanud lisaraha KIK projektidest „Loodusharidus läbi
mängu“, toimub loodusõpetuse koostööprojekt Kuusalu Keskkooliga.
2.3. Huviharidus
Siinses alapeatükis kirjeldatakse Kuusalu valla huvialakooli – Kuusalu Kunstide Kooli – tegevust,
lisaks haridusasutustega seotud huvi- ja ringitegevust ning noorsootööd.
Kuusalu Kunstide Kool
Kooli eesmärgiks on vaimse keskkonna mõjutamine. Selles protsessis on vahenditeks noore inimese
annete arenemiseks sobilik õpikeskkond ja õppekavad, professionaalsed õpetajad ning toetav kooli
pidaja ja kogukond. Muusika- ja kunstiosakonnas õppis seisuga 31.12.2014. a 150 õpilast, neist 106
muusikaosakonnas, 37 kunstiosakonnas, 1 täiskasvanuõppes ja „Usinate“ grupis 6 õpilast. Neid
juhendasid 21 õpetajat ja 2 töötajat erineva koormusega kokku 15 ametikoha ulatuses. Õpiti ja õpetati
järgmisi erialasid: muusikaosakonnas individuaalselt klaver, viiul, tšello, kitarr, plokkflööt, flööt,
klarnet, saksofon, trompet, tromboon, löökriistad, basskitarr, akordion, süntesaator. Rühmatundides
15
solfedžo ja muusikalugu, ansamblimäng ja osalemine sümfooniaorkestris. Kunstiosakonnas õpiti ja
õpetati joonistamist, maali ja kompositsiooni. Tegutsemist alustasid mitmesugused ansamblid, mille
kaudu õpitakse lisaks ühisele mängulustile tegema koostööd ja tegutsema ühise eesmärgi nimel.
Toimus ka ühe semestri ulatuses skulptuuriõpetus juba õppivatele kunstiosakonna õpilastele.
Õppeaasta alguses võeti muusikaosakonda katsete alusel vastu 24 õpilast, kunstiosakonda 9 õpilast.
Aasta jooksul toimus kaheksa koolikontserti, samuti õpiti kogu aasta jooksul suurvormi „Lauritsa
lubadus“, mida esitati õpilaste ja õpetajate ühises sümfooniaorkestris kolmel etendusel augustis.
Osaleti laulupeol „Aja puudutus, puudutuse aeg“. Koostöös Eesti Kontserdi ja Kultuurkapitaliga
korraldati projekti „Muusika Eestimaale“ raames kokku viis kontserti. Sügisel 2014 renoveeriti uus
saal, mis sai Lepnurme nime. Teiste valdade lapsi õpib Kuusalu Kunstide Koolis seisuga 01.03.2015.
aastal 7 (01.12.2013 seisuga 5).
Huvi- ja ringitegevus
PGS § 40 kohaselt on huvitegevus koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav
või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid,
sealhulgas ringid ja stuudiod. Õpilasel on õppekavavälises tegevuses õigus tasuta kasutada oma kooli
rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid kooli kodukorras sätestatud
korras.
Huvitegevus on koondunud eeskätt koolide juurde. Kõikides Kuusalu valla koolides ja Loksa
gümnaasiumis (kus veerand õpilastest elab Kuusalu vallas) on koorid ja rahvatantsurühmad, mõnes ka
näitering. Kuusalu kunstide kool pakub muusika õppimise kõrval võimalust ka kunstiõppeks. Kuusalu
valla koolides tegutsevad 2014/15 õppeaastal järgmised huviringid:
Kolga Kool. Ringi nimetus Osalejate arv Osalejate vanusKunstiring 41 7–16 aNäitering 32 10–16 aNäitering 16 8–9 aKarate 24 7–14 aSpordiring 43 7–16 aMeisterdamine 28 7–12 aTantsuringid 35 7–12 aKodutütred/noorkotkad 35 7–16 aVõrkpall 13 13–16 aJalgpall 13 7–16 aKokku 280Kuusalu Keskkool. Ringi nimetus Osalejate arv Osalejate vanus
Tants 40 7 aTants 60 8 aTants 58 9 aTants 58 10 aRütmika 19 8 aRütmika 21 9 aRahvatants 20 8 aRahvatants 18 9 aRahvatants 18 10 a
16
Rahvatants 18 14 aSeltskonnatants 20 7 aNäitering (algklassid) 20 7–10 aNäitering (keskaste) 25 1.–15 aNäitering „Kõik kordub“ 20 16–19 aMudilaskoor 60 7–10 aSolistid + ansambel 10 7–10aPoiste ansambel 8 11–14 aSolistid + ansambel 4 11–18 aLastekoor 40 11–15 aNoortekoor 20 15–19 aLoodusring (põhikool) 8 11–14 aPraktiline bioloogia (põhikool) 14 11–14 aAjalooring (5–7 kl) 15 11–13 aMajandusõpe (4 c) 20 10 aMalering (4 c) 15 10 aTeaduskool 6 14–18 aNupukad (3 kl) 12 9 aNupukad (2 kl) 12 8 aLaulusõprade ring 25 11–18 aPuidutöö 15 12–14 aMeisterdamine (1. ja 2. klass) 15 7–8 aMeisterdamine (3. ja 4. klass) 15 9–10 aKorvpall 30 11–19 aPallimängud (4. ja 5. klass) 20 10–11 aKorvpall (6.–9. klass) 20 11–14 aUjumine 30 7–18 aNK klaverisaatja 20 15–18 aKokku 849
Vihasoo Algkool. Ringi nimetus Osalejate arv Osalejate vanusMudilaskoor 23 7–13 aRahvatants 20 7–13 aKarate 10 7–13 aKokku 53
Tabel 6. Ringitegevus valla üldhariduskoolides
Noorsootöö
Noorsootööd korraldab valla hallatav asutus Kuusalu Noortekeskused. Noortekeskused tegutsevad
Kiiu, Kolga ja Kuusalu alevikes, asutustes on 2,3 töökohta: juhataja, Kiiu noorsootöötaja 0,5 kohta,
Kolga noorootöötaja 0,5 kohta ning 0,3 koristaja kohta Kuusalus. Vallavolikogus tegeleb
noorsooküsimustega haridus- ja noorsootöökomisjon; vallavalitsuses sotsiaalala abivallavanem.
Noorsootöö arengusuunad on fikseeritud Kuusalu valla noorsootöö arengukavas.
2.4. Rahulolu Kuusalu valla haridusteenustega
Kuusalu valla elanikud on saanud teenuseid hinnata perioodilistel rahulolu-uuringutel. 2013. aasta
rahulolu-uuring viidi läbi kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks moodustatud valimis-
jaoskondades, kus kõigil kodanikel oli võimalus täita rahulolu uuringu ankeete, samuti oli võimalik
neid täita Kuusalu valla kodulehel. Kokku laekus 1077 ankeeti. Vallaelanike rahulolu hinnati 4palli
süsteemis, kus hinnang „väga rahul“ andis 4 palli, „pigem rahul“ 3 palli, „pigem rahulolematu“ 2 palli
17
ning „täiesti rahulolematu“ 1 pall. Keskmise hinde arvutamisel kasutati aritmeetilist keskmist – liideti
kokku hinded ning jagati küsimusele vastanute arvuga, vastanute arvu hulgas ei arvestatud vastuseid
„ei puutu kokku“. All olevas tabelis on välja toodud elanike rahulolu koondhinded Kuusalu vallas
osutatavate teenuste (kokku 17) kvaliteedi kohta. Uuringu metoodika ja hindamissüsteem on sarnane
2011. aasta uuringuga ning seetõttu on tulemused võrreldavad.
Kas olete rahul Kuusalu vallas: Hinne 2011 Hinne 20131. raamatukogudega 3,43 3,442. koolidega 3,39 3,423. lasteaedadega 3,21 3,32 4 sportimise võimalustega 3,26 3,28…8. noorsootööga 2,63 2,779. vaba aja veetmise võimalustega 2,73 2,72 …12. ühiskondliku transpordiga 2,41 2,63…17.teede olukorraga 2,45 2,43
Tabel 7. Väljavõte 2011. ja 2013. a rahulolu-uuringust
Rahulolu lasteaedadega. Viimatisel uuringul 2013. aasta sügisel asetas keskmine hinne 3,32
lasteaedadega rahulolu teema rahulolutabelis kolmandale kohale. 2011. aasta uuringuga võrreldes
tõusis tulemus tabelis ühe koha võrra. Toetudes lisatud kommentaaridele võib peamiseks tõusmise
põhjuseks tuua Kiiu alevikku lasteaia ehitamisega alustamise.
Kas olete rahul Kuusalu valla lasteaedadega?
Väga rahul
Pigem rahul
Pigem rahulolemat
u
Täiesti rahulolemat
u
Ei puutu kokku
Kokku Keskmine
269 293 40 16 403 1021 3,32
26,3% 28,7% 3,9% 1,6% 39,5%
Rahulolematust Kuusalu valla lasteaedade üle on avaldanud 5,5% vastajatest. Rahulolu-uuringu
tulemus näitab, et 39,5 % vastanutest ei puutu igapäevaselt lasteaedadega kokku.
Rahulolu koolidega. Kuusalu valla elanikud on koolidega igati rahul, mida näitab teenuse kõrge
hinnang juba mitme uuringu vältel. 2013. aasta keskmine hinne 3,42 on teenuste koondtabelis teisel
kohal ning hinne on pisut tõusnud ka 2011. aasta uuringuga võrreldes.
Kas olete rahul Kuusalu valla koolidega?
Väga rahul
Pigem rahul
Pigem rahulolemat
u
Täiesti rahulolemat
u
Ei puutu kokku
Kokku Keskmine
352 329 40 5 305 1031 3,42
34,1 31,9% 3,9% 0,5% 29,6%
18
%
Positiivne on see, et vaid 4,4% vastajatest on avaldanud koolide üle rahulolematust, kusjuures see
protsent on võrreldes eelmise uuringuga pisut langenud. Teenuse aktuaalsus on jätkuvalt madal, kuna
suhteliselt suur osa vastanutest, 305 inimest, ei puutu teemaga kokku ning teema aktuaalsuse tabelis on
12 kohal.
Lisaks eeltoodule on 2013. aasta rahulolu-uuringus tehtud ettepanek haridusasutuste ruumide
kasutamise osas: koolimajad ja üldse kõik vallale kuuluvad majad peavad olema avatud kõigile – nii
lastele kui täiskasvanutele mistahes tegevusteks ja tasuta, sest vald on majade ülalpidamiskulud juba
kinni maksnud. Igasugused isiklikud peod ja üritused toimuvad üüritasuga.
3. FINANTSEERIMINE, TUGITEENUSED, ÕPILASTRANSPORT
Käesolevas peatükis on kirjeldatud valla haridusasutuste finantseerimist, õpilastranspordi korraldust ja
mõtteid olemasoleva ning perspektiivse ruumikasutuse kohta.
3.1. Finantseerimine
Finantseerimise alapeatükis on refereeritud KELSis ja PGSis sätestatud haridusasutuste rahastamise
põhimõtteid, kirjeldatud tulemuslikult taotletud välisrahastust ja finantseerimist vallaeelarvest aastatel
2010–2014, sh riigieelarvelised eraldised.
19
Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 sätestab, et muude kulude (lasteasutuse majandamiskulud,
personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud) katmine toimub valla- või linnaeelarve
vahenditest ning valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa
ühe lapse kohta ei tohi ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast.
Lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu
ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt
nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga.
Kooli rahastamine ja eelarve on sätestatud PGS §-des 82 ja 83. Munitsipaalkooli kulud katab kooli
pidaja. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal
aastal riigieelarvest toetus valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide õpetajate, direktorite ja
õppealajuhatajate tööjõukulude ning täienduskoolituse, investeeringute ning PGS § 20 lõikes 1
nimetatud õppevahenditega seotud kulude katmiseks. /…/ Vald või linn võib investeeringutega seotud
kulude katmiseks riigieelarvest eraldatud toetust kasutada PGS § 37 lõikes 2 nimetatud
tugispetsialistide tööjõukuludeks või teenuse tagamiseks ning käesolevas lõikes nimetatud muude
kulude katmiseks. Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või
linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht
asub nende valdade või linnade haldusterritooriumil.
Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse kodulehel oleva andmebaasi alusel on aastatel 2000–2013
Kuusalu valla haridus- ja noorsootaristu parendamiseks mitmeid toetusi edukalt taotletud:
Programm
Projekti nimi Toetus EUR
Aasta
Taotleja
EAS Kuusalu avatud noortekeskuse rekonstr. 49 852 2003 Kuusalu Vallavalitsus
EAS Kuusalu KK köögiseadmed 22 369 2005 Kuusalu Vallavalitsus
EAS Kuusalu Muusikakooli hoone osaline rek
22 401 2008 Kuusalu Vallavalitsus
EAS Kuusalu keskkooli hoone kütte-ventilatsioonisüsteemi rekonstr.
460 931 2008 Kuusalu Vallavalitsus
EAS Kiiu lasteaia ehitamine 1 895 976 2010 Kuusalu Vallavalitsus
CO2 Kolga lasteaia fassaadi rekonstrueerimine
125 823 2011 Kuusalu Vallavalitsus
EAS Kuusalu skatepark 20 608 2013 Kuusalu Vallavalitsus
Tabel 8. Kuusalu valla haridus- ja noorsootaristu arendamise projektid 2003–2013, HEAK
Perspektiivsed investeerimisvajadused asutuste lõikes on kokkuvõtlikult kirjeldatud peatükis 5.2.
Lisaks investeeringuprojektidele on haridusasutused edukalt taotlenud toetusi erinevate
tegevusprojektide ja
-programmide elluviimiseks.
20
Haridus on Kuusalu valla eelarveprioriteet läbi aegade. Hariduskulude osakaal vallaeelarves on
kasvanud iga-aastaselt, jõudes 2015. aastal 70,42%-ni.
HARIDUSASUTUSTE KULUD
Põhitegevuse kulude lõikes: 2010 täitmine
2011 täitmine
2012 täitmine
2013 täitmine
2014 täitmine
2015 eelarve
eraldised (liikmemaksud) 2 599 2 725 2 008 2 400 1 864 320
personalikulud 2 098 990 2 147 248 2 159 790 2 364 568 2 773 308 3 349 617
majandamiskulud 1 511 012 1 168 040 1 258 224 1 314 913 1 465 823 1 470 800
muud kulud (riigilõivud, vee erikasutus)
112 147 163 207 524 300
KOKKU 3 612 713 3 318 160 3 420 185 3 682 088 4 241 519 4 821 037
Allasutuste lõikes: 2010 täitmine
2011 täitmine
2012 täitmine
2013 täitmine
2014 täitmine
2015 eelarve
Kuusalu Kunstide Kool 177 896 180 543 183 079 199 467 229 772 254 600
Muud huvialakoolid 33 276 34 659 45 573 44 697 47 183 45 000
Kuusalu Lasteaed 426 017 434 323 450 462 500 421 535 597 599 170
Kolga Lasteaed 242 468 213 391 222 485 247 574 275 772 298 970
Kiiu Lasteaed 0 4 840 46 408 103 159 692 414 700
Muud lasteaiad 76 321 68 739 69 795 74 903 110 632 100 000
Vihasoo Lasteaed-Algkool 190 587 197 214 218 854 253 465 274 263 298 212
Muud lasteaed-algkoolid 0 0 2 435 11 815 9 410 8 000
Kolga Kool 478 022 499 678 460 341 476 128 506 913 559 485
Kuusalu Keskkool 1 153 174 1 134 502 1 154 650 1 286 955 1 446 195 1 604 255
Kuusalu Õpilaskodu 55 167 54 443 51 688 61 677 64 510 75 605
Kuusalu Keskkooli Spordikeskus 368 367 186 450 195 592 212 234 222 249 231 430
Muud koolid 212 985 99 695 94 318 97 852 120 456 110 000
Täiskasvanute gümnaasiumid 17 648 11 873 12 953 13 683 4 600 3 000
Erivajadustega laste koolid 18 756 19 277 23 446 4 600 0 0
Õpilasveo eriliinid 149 831 166 450 175 318 183 452 219 148 200 000
Haridusteenistus 12 198 12 083 12 788 13 062 15 127 18 610
KOKKU 3 612 713 3 318 160 3 420 185 3 682 088 4 241 519 4 821 037
Põhitegevuse kulude kogumaht 5 794 343 5 761 290 5 293 494 5 811 097 6 389 007 6 846 047
Hariduskulude osakaal 62,35% 57,59% 64,61% 63,36% 66,39% 70,42%
Tabel 9. Haridusasutuste kulud 2010–2015
Kuusalu Keskkooli Spordikeskuse kuludes aastatel 2010–11 toimunud vähenemine tuleneb üürikulu
ümberklassifitseerimisest: kapitalirendi kulu enam aastast 2011 sellisena ei deklareeritud. Kulurea „Muud
koolid“ vähenemine tuleneb seadusandluse muutumisest tasaarveldustes teiste koolidega.
Investeeringud haridusasutuste kaupa:
2011 täitmine
2012 täitmine
2013 täitmine
2014 täitmine
2015 eelarve
Kuusalu Kunstide Kool 0 3 883 0 15 141 0Kuusalu Lasteaed 0 12 378 0 0 0Kolga Lasteaed 0 127 579 28 251 60 478 0
21
Vihasoo Lasteaed-Algkool 0 4 200 17 458 0 30 000Kiiu Lasteaed 0 47 082 909 953 1 652 377 0Kuusalu Keskkool 0 0 4 744 10 363 0Kuusalu Keskkooli Spordikeskus 0 0 0 23 349 0Kolga Kool 0 0 83 509 13 146 25 000KOKKU 0 195 122 1 043 915 1 774 854 55 000Valla investeerimistegevuse kulude kogumaht 225 011 1 553 084 1 885 801 2 113 390 425 700Hariduse osakaal investeerimistegevusest 0 12,56% 55,36% 83,98% 12,92%
HARIDUSASUTUSTE TULUD
Põhitegevuse tulud haridusalasest tegevusest
2011 täitmine
2012 täitmine
2013 täitmine
2014 täitmine
2015 eelarve
Laekumised haridusalasest tegevusest 248 909 284 566 274 595 297 919 393 000sh. lasteaia kohamaks 35 155 49 150 53 490 53 257 80 000 lasteaia õppevahendimaks 13 633 21 491 23 323 23 868 40 000 muusikakoolimaks 18 538 23 826 23 914 24 344 25 000sh. teistelt valdadelt kooli kohamaks 92 108 84 517 74 696 83 956 92 000 teistelt valdadelt lasteaia kohamaks 10 102 17 917 12 021 15 251 30 500 teistelt valdadelt Kunstide Kooli kohamaks 7 902 8 881 4 425 7 975 12 500Riigi toetusfond (õpetajate tööjõukulud ja koolilõuna) 1 085 451 1 092 800 1 139 132 1 222 678 1 377 747Sihtotstarbelised toetused (koolipiim, õppelaen, muud) 41 564 23 799 48 990 51 843 24 000KOKKU 1 375 924 1 401 165 1 462 717 1 572 440 1 794 747 Valla põhitegevuse tulude kogumaht 5 711 294 5 918 433 6 685 562 7 240 789 7 081 447Haridustulude osakaal põhitegevuse tuludest 24,09% 23,67% 21,88% 21,72% 25,34%
Tabel 10. Haridusasutuste tulud 2011–2015
Koolieelse lasteasutuse seadus § 27 sätestab, et vallavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks lasteasutuse
majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse
ühe lapse kohta.
Õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus õpilase kohta saadakse valla- või linna munitsipaalkoolide
eelarveaastaks planeeritavate tegevuskulude summa jagamisel valla või linna territooriumil asuvates
munitsipaalkoolides õppivate õpilaste arvuga eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga hariduse
infosüsteemi alusel. Tegevuskulude katmisel lähtutakse kooli, kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu
maksumusest, mis saadakse kooli eelarves määratud tegevuskulude summa jagamisel kooli õpilaste 22
arvuga selle kuu 10. kuupäeva seisuga.
Vabariigi Valitsus kehtestab igaks eelarveaastaks õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta.
Järgnevas tabelis on toodud valla haridusasutuste kohamaksumused kuus viie aasta vältel.
2011 2012 2013 2014 2015
Kuusalu Lasteaed 158 159 173 188 233
Kolga Lasteaed 173 188 198 238 251
Kiiu Lasteaed 274
Vihasoo Lasteaed-Algkool 174 223 184 205 267
Kolga Kool 131 123 137 153 174
Kuusalu Keskkool 76 76 88 95 94
Kuusalu Kunstide Kool 79 90 95 111 134
riigi piirmäär koolidele 74 69 73 83 91
Tabel 11. Haridusasutuste kohamaksumused 2011–2015
3.2. Hariduse tugiteenused
PGS §-s 37 on sätestatud õpilase arengu toetamine. Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb
koolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning
korraldada vajadusel diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus
eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.
Õpilasele tagatakse koolis tasuta vähemalt eripedagoogi (sealhulgas logopeedi), psühholoogi ja
sotsiaalpedagoogi teenus. Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning
selle korraldab direktor. Direktor võib tugispetsialistide teenust tellida Haridus- ja
teadusministeeriumilt või riigi sihtasutuselt, kes pakub vähemalt igas maakonnas koolidele
eripedagoogi ja psühholoogi teenust.
Teenuste hinnad peavad olema kulupõhised ja need kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud
määrusega valdkonna eest vastutav minister. Tugispetsialistide teenuse kirjelduse, selle teenuse riigi
poolt osutamise ulatuse, tingimused ja korra ning teenuste hinnad kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamisel lähtutakse kaasava hariduse põhimõtetest,
mille kohaselt üldjuhul õpib erivajadusega õpilane elukohajärgses koolis. Järgnevalt on kirjeldatud
erivajadustega õpilaste õppekorraldust Kuusalu valla haridusasutustes 2014–2015 õppeaastal.
Kiiu Kiigepõnni Lasteaed
Kiiu Kiigepõnni lasteaed on 2014. aasta sügisest avatud lasteasutus. Lasteaias on 6 rühma, neist üks ka
sobitusrühm. Lasteaias töötab terviseõpetaja 0,25 koormusega. Logopeedi ei ole kahjuks siiani leitud,
23
kuid vajadus on väga suur. Lasteaias käivatel kahel lapsel on tugiisikud – kummalgi 0,5 koormusega.
Vajadus veelgi suurema tugiisikuteenuse järele. Töötajad vajaksid enam koolitusi HEV-lastega
toimetulekuks. Lasteaed vajaks ka eripedagoogi.
Kolga Kool
Koolis on tööl logopeed ja tugiisik. LÕK-õppel õpilast õpetab lisaks eraldi õpetaja. Vajadusel on
kasutatud valla psühholoogi ja Rajaleidja keskuse teenust. Erivajadusega laps nõuab suuremat
tähelepanu ja suunamist, seetõttu on oluline, et õpilastele osutatavad teenused oleksid kättesaadavad
kohapeal. Lisaks õpilastele on vajanud ja vajavad spetsialistide tuge ja suunamist ka õpetajad HEV
õpilastega töötamiseks. Sellel eesmärgil on Kolga Kool taotlenud juurde HEV-koordinaatori
ametikohta (0,3), kes korraldaks haridusliku erivajadusega õpilaste õppe ja arengu toetamiseks
vajalikku koostööd tugispetsialistide ja õpetajate vahel. Lisaks sellele vajab Kolga Kool järgmisest
õppeaastast alates ühte abiõpetaja ametikohta, kelle ülesandeks on aidata algklasside õpilastel
kohaneda kooliga ning pöörata koheselt tähelepanu õpiraskustele. Tuginedes lasteaedadest saadud
eelinformatsioonile on lisaks hetkel olemasolevale ühele tugiisikule 2015–2016 õppeaastal vajadus
veel kahe tugiisiku järele.
Kolga Lasteaed
Kolga lasteaias on 0,5 koormusega tööl logopeed, kes hindab nii eripedagoogiliselt kui logopeediliselt
laste arengut, nõustab õpetajaid ja lapsevanemaid, viib läbi kõneravi. Ühel Kolga lasteaia lapsel on
rehabilitatsiooniplaan, milles seatud eesmärkide täitmiseks toimub rehabilitatsiooniasutusega tõhus
koostöö, Lapsel on individuaalne arengukava ja teda toetab igapäevaselt tugiisik. Majas ei ole
tervishoiuspetsialisti, mistõttu kahjuks meditsiinilisest küljest laste tervist jälgitud ei ole. Oluline oleks
ka psühholoogi tugi, seda nii laste probleemide lahendamisel kui õpetajate ja lapsevanemate
toetamiseks. Individuaalne lähenemine ja laste tugevate külgede toetamine on märgilise tähendusega.
Kolga lasteaias on hetkel seatud prioriteediks laste mängu- ja õpikeskkonna rikastamine. Alates
eelmisest õppeaastast on lasteaias alustatud teemanurkade loomisega, et iga laps saaks leida enda
huvidele sobivaid arendavaid tegevusi. Samas võiks edaspidi keskenduda ka õppetöövälisele ringide
tegevusele, et pakkuda lastele süvendatult tegevusi nii sportimises, muusikas, kunstis, tehnika kui
muudes valdkondades.
Kuusalu Keskkool
Koolis töötavad logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog, õpiabirühma õpetaja, kooliõde, õpilaskodu
juhataja, õpilaskodu kasvatajad, abiõpetajad. Tugisüsteem toimib üldiselt hästi. Aastaid on tööle
otsitud eripedagoogi, kuna õpilaste hulgas on üha rohkem erivajadustega lapsi. Üha rohkem
moodustatakse väikeklasse. Oluline on töö lapsevanematega. Kõrgendatud tähelepanu pööratakse
koolikiusamise ja ahistamise vältimisele. Oluliseks peetakse andekate laste toetamist. Nende jaoks on
organiseeritud ka spetsiaalseid huviringe nii alg- ja põhikooli kui ka gümnaasiumiosas. Lisaks on
24
kõrgendatud tähelepanu ka laste füüsilise võimekuse arendamisel. Tunniplaanis on rütmika ja tantsu
lisatunnid. Esimestes klassides on lisaks õpetajale tööl ka abiõpetajad, kes aitavad kooli tulnud
õpilastel kohaneda uute tingimustega ning võimaldavad koheselt märgata õpiraskusi. Pidevaks
murekohaks on spetsiaalsete oskustega personali vähesus (eripedagoogid, logopeedid). Vajalik oleks
leida vallasiseselt ühiseid tugipersonali koolitamise võimalusi. Samas on oluline, et tugipersonal oleks
õpetajate ja õpilastega tuttav, oskaks kiiresti nõu anda, seega peaks olema kindlasti kohapealne teenus.
Kuusalu Lasteaed Jussike
Erivajadusega laps Kuusalu lasteaia õppekava tähenduses on laps, kelle võimetest, terviseseisundist,
keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on
vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Oluliseks
peetakse varajast märkamist ja koostööd lapse perekonnaga. Vajadusel luuakse lapsele tingimused
kasvamiseks sobitusrühmas koos teiste lastega. Eripedagoogilised kompetentsid on hetkeseisuga 4
õpetajal. Lasteaias on logopeed ja tervishoiutöötaja. Vajadusel on tavarühmadesse integreeritud
erivajadusega laste arengu ja toimetuleku toetamiseks ning järelevalveks rakendatud tugiisikuid ja
abiõpetajaid. Lasteaiast kooli sujuva ülemineku tagamiseks on olulisel kohal koostöö Kuusalu
Keskkooliga. Erivajadusega lapse arendustegevuse kavandamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks
toimuvad vähemalt kaks korda õppeaastas ümarlauad, millest võtavad osa kõik lapsega tegelevad
täiskasvanud, lapse vanemad, lasteaia juhtkond ja mõnel juhul ka valla haridusspetsialist.
Kõnearenduslikus tegevuses teostab logopeed igal sügisel kõneuuringud kõigile alates 4aastastele
lastele, mille põhjal teeb valiku töösse võetavatest lastest. Kahjuks ei piisa 1,0 koormusega töötavast
logopeedist kõikide abivajajate toetamiseks ning kergemate probleemidega lapsed jäävad ootele,
nende vanematele antakse lapsega tegelemiseks harjutusi ja ülesandeid. Ka alla 4aastaste lastega
tegelemiseks on praegu kahjuks takistuseks logopeedi koormusnorm (30 last).
Laste füüsilise arengu toetamiseks toimuvad lisaks plaanilistele liikumistegevustele alates 5aastastele
lastele 1 kord nädalas täiendavad liikumistegevused lampjalgsuse profülaktikaks ja rühivigade
ennetamiseks ning talvisel ajal suusatamise algõpe. Tegevusi juhendab liikumisõpetaja. Õppeaastal
2014–2015 ei ole lasteaias ühtegi diagnoositud erivajadusega last, kelle arengu toetamiseks peaks
täiendavaid meetmeid rakendama.
Vihasoo Lasteaed-Algkool
Kooli erivajadusliku õppesuuna arendamise vajadus tekkis seoses puudega lapse vanemate ja kooli
koostööga 2009. aastal. Kooli sai loodud toimetulekuõppe klass ja 2011. aastal ka väikeklassid. Sellest
ajast on tööl ka tugispetsialistid ning järjest on suurendatud nende hulka. Hetkel on tööl psühholoog,
toimetulekuklassi õpetaja, logopeed, sotsiaalpedagoog, õpiabiõpetaja ja hariduslike erivajaduste
õpilaste õppe koordineerija. Juba 3 aastat toimuvad spetsiaalsed koolitused: grupiprotsesside koolitus,
saviväljateraapia, loodusainete ja matemaatika õpetamine HEV-lastele. Oluliseks peetakse õpetajate
omavaheliste ning õpetajate ja lapsevanemate koostööd. Väikeklassides annavad tunde ka
tavaettevalmistuse saanud õpetajad, kes peavad olema valmis õpetama erivajadustega lapsi ning saama
25
vastavasisulist tuge kooli juhtkonnalt. Kõrgendatud tähelepanuga suhtub kool ka õpilaste füüsilise
tervise parendamisse. Toimub regulaarne rühivõimlemine. Eelmisest õppeaastast tehakse koostööd
Paunapõllu ratsutamisteraapiaga tegeleva taluga. Koolil puudub tervishoiutöötaja. Oluliseks peetakse
uute kohapealsete teraapiate arendamist (näiteks muusikateraapia).
Järgnevas tabelis on kirjeldatud tugispetsialistide ametikohtade jaotus valla haridusasutustes (seisuga
01.09.2014).
Kuusalu KK
Kolga Kool Vihasoo L-A
Kuusalu LA
Kolga LA Kiiu LA
logopeed 1 0,5 0,25 1 0,5 psühholoog 1 0,25 sotsiaalpedagoog 1 0,25 eripedagoog * õpiabirühma õpetaja
0,4
kooliõde 0,8 0,2 tervishoiutöötaja 0,25 0,25õpilaskodu juhataja 1 õpilaskodu kasvataja
1
õpilaskodu kasvataja
1
abiõpetajad 2,5 toimetulekuklassi õpetaja
1
tugiõpe 1,2 pikapäevarühma õpetajad
5 1 0,5
hev õpilaste koordinaator
0,45 * *
hev õpilaste tugiisik 1 0,5 0,5hev õpilaste tugiisik 0,5
Tabel 12. Tugispetsialistide ametikohtade jaotus Kuusalu valla haridusasutustes.
Märgistatud lahtrid tabelis tähendavad, et nimetatud ametikohta ei vajata või see pole täidetud.
Tärniga tähistatud ametikohtade puhul on tegemist lisaülesannete täitmisega.
Tervishoiuteenuse osutamine koolides
PGSis reguleerib tervishoiuteenuste osutamist § 43: Statsionaarses õppes põhi- ja üldkeskharidust
omandavale õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust, mille hulka kuuluvad õe tegevused.
Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste aja, mahu, kättesaadavuse ja
asukoha kohta on kehtestatud sotsiaalministri määrusega. Koolipidaja korraldab
koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ning teeb järjepidevuse tagamiseks koolitervishoiuteenuse
osutajaga koostööd, tagab ruumide ja mittemeditsiinilise sisseseade olemasolu koolis
tervishoiuteenuste korraldamise ja katab sellega seotud kulud ning korraldab ja rahastab õpilase
26
transporti tervishoiuteenuse osutamise asukohta juhul, kui selleks esineb vältimatu vajadus ning
õpilase vanemal puudub selles olukorras võimalus transporti korraldada.
Koolitervishoidu korraldab Kuusalu Tervisekeskus OÜ perearsti meeskonda kuuluv kooliõde, kes
teenindab Kuusalu ja Kolga kooli. 600 õpilase kohta on ette nähtud üks kooliõe koht. Koormus jaotub
Haigekassa lepingu kohaselt neljale päevale nädalas Kuusalu koolis ja ühele päevale Kolga koolis.
Kolga kool on avaldanud soovi teenust juurde saada. Kuusalu lasteaias Jussike töötab teine
meditsiiniõde. Vihasoo lasteaeda-algkooli teenindab Loksa perearst. Aprillis 2015 teavitas Ida-
Tallinna Keskhaigla, et nad ei soovi 31.07.2015 kehtivat koolitervishoiu teenuslepingut Haigekassaga
enam pikendada. Seega tuleb lähikuudel leida Vihasoo algkooli osas lahendus, sest teenus peab olema
tagatud.
3.3. Õpilastransport
Kuusalu vald on korraldanud valla õpilaste veod järgmistesse koolidesse: Kuusalu keskkool, Kolga
kool, Vihasoo lasteaed-algkool ja Loksa gümnaasium. Õpilasi veavad koolidesse 16 valla poolt
korraldatud koolibussiliini ja maakonna avalikud bussiliinid. Kuusalu valla õpilasi teenindavate
koolibussiliinide ja avalike maakonna bussiliinide sõidugraafikud on leitavad Kuusalu valla
veebilehelt.
Kuusalu Vallavalitsus korraldas 2013. aasta suvel avatud hankemenetlusega riigihanke „Koolibussi
liinidele vedaja leidmine“, mille eesmärgiks oli leida Kuusalu valla koolibussiliinidele avaliku
veoteenuse osutaja perioodiks 01.09.2013 – 31.08.2016. Lisaks hüvitatakse põhjendatud taotluse
alusel õpilastransport teistesse koolidesse, eelkõige Tallinna linna koolid.
Vallaeelarvest on õpilasveo eriliinidele aastatel 2010–2015 ette nähtud järgmised summad:
2010 2011 2012 2013 2014 2015
149 831 166 450 175 318 183 452 219 148 200 000
Õpilastranspordi korraldusega ollakse üldiselt rahul (2013. aasta rahulolu-uuringu andmetel), kuid on
peetud oluliseks korraldada vallas ühistransporti nii, et laps saaks ära käia nii huvikoolis kui
spordiringis, ujulas jne. Probleemid õpilastranspordiga seonduvalt lahendatakse üldiselt jooksvalt,
juhtumipõhiselt. Liinide planeerimine peab arvestama ka valla äärealade elanikke. On ilmnenud
probleeme väikelaste lasteaeda saatmisel, kõigil pole endal autot ega lube, aga lasteaia personal ei tohi
ise enam lapsi bussile panna.
Arengukava koostamise käigus teostati ka õpilaste logistiline analüüs asustusüksuste ja kooliastmete
kaupa (millisest asulast millisesse kooli käiakse, kuidas see muutub kooliastmeti). Lisatud joonisel on
välja toodud koolide mõjupiirkonnad külade kaupa, mis on määratud antud külast koolis käivate laste
arvu alusel, võrreldes kõiki kooliastmeid. Piirkond on domineerivaks märgitud, kui sellest piirkonnast
käib selles koolis vähemalt 75% lastest. Võrdselt erinevatesse koolidesse käivate külade lapsed elavad 27
kahe kooli piirkonna vahel või siis suuremate teede ääres. Sageli on lapsevanemad välja toonud kooli
valiku eelistamisel ka oma töökoha asukoha, lapse huviharidusega tegelemise võimalikust ja
mitmekesisust varasematest kogemustest tekkinud tõekspidamisi.
Joonis 1. Kuusalu valla külade laste jaotumine koolide tõmbepiirkondade vahel
Koolitranspordi tagamisel on kohalik omavalitsus arvestanud iga lapsevanema sooviga, juhul kui laps
elab koolist kaugemal kui 3 km. Kui koolibussi marsruut jääb lapse elukohast kaugemale, siis
kompenseeritakse kulu lapsevanema avalduse alusel lähima koolibussi peatuseni. Lisaks
kompenseerib Kuusalu Vallavalitsus puuetega laste vanematele lapse transpordi ka väljapoole valda.
Senine transpordikorraldus on toiminud, arvestades lapse parimad huve ning vastu tulles
lapsevanemate soovidele. Lisaks Kuusalu valla koolidele on õpilased kasutanud ka Loksa
28
Gümnaasium teenuseid, mis on samuti määratud Kuusalu valla elukohajärgseks kooliks ning kuhu
samuti on organiseeritud Kuusalu valla poolne transport. Arvestades piirkonna demograafilist ja
majanduslikku mõju on tulevikus võimalik kaaluda Kuusalu valla koolidele kooliastmete kaupa
elukohajärgsete piirkondade määramist. Siinkohal tuleb kindlasti erinevalt sätestada erivajadustega
laste koolitranspordi olemasolu.
4. VISIOON VALLA HARIDUSASUTUSTE VÕRGUST JA
EESMÄRGID VISIOONI ELLUVIIMISEKS. KOOLIVÕRGU
STSENAARIUMID
29
Käesolevas peatükis antakse ülevaade elukestvast õppest, haridusasutuste võrgu kujunemisest Kuusalu
vallas, sõnastatakse visioon valla haridusasutuste võrgust ja eesmärgid selle visiooni elluviimiseks.
Peatüki teises osas kirjeldatakse ja võrreldakse koolivõrgu stsenaariume.
Ligi 100 aastat tagasi, 1920ndate alguses, tegutsesid tänase Kuusalu valla ja Loksa linna
territooriumitel järgmised koolid (kokku 12, loetletud alfabeetilises järjekorras): Hara, Hirvli, Kiiu,
Kodasoo, Kolga, Kõnnu, Leesi, Loksa, Muuksi, Pärispea, Suru ja Viinistu.
Viimastel aastatel on hariduse aruteludes olulisel kohal nii põhi- ja üldkeskhariduse kvaliteet kui
põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine. Tuleb silmas pidada, et haridusasutuste võrgu arengut
käsitletakse tervikpildina, mis hõlmab alusharidust, kõiki kooliastmeid ning huvi- ja
täiskasvanuharidust. Kuna haridusasutuste võrgu kujundamine on dünaamiline ja pikaajaline protsess,
mis nõuab tarka ettevaatamist, teadmistepõhiseid otsuseid ja vajalikke ressursse investeeringuteks, siis
peab haridusasutustes muutuste elluviimine olema hästi kavandatud, arvestades ka kohalike ja
üleilmastumise muutustega kaasnevaid arengutrende. Seda enam, et õppija haridustee hõlmab
erinevaid haridustasemeid ja üha enam ka erinevaid geograafilisi punkte, mille läbimisest on kõigil
elanikel omad kogemused, nii objektiivsed kui subjektiivsed. Seega tuleb haridusasutuste võrgu
korraldus kogukonnaga läbi arutada, kaasata sellesse valla haridusjuhid, lapsevanemad, õpetajad ja
õppijad.
Muutunud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad, algatus „Huvitav Kool” ning Eesti
elukestva õppe strateegia 2014–2020 (EÕS2020) eeldavad koolidelt ja haridusasutustelt muutmist:
õppuri ja õpetaja rollide ümbermõtestamist ning koostöö väärtustamist kõikidel tasanditel. Eesti
elukestva õppe strateegias 2020 on sõnastatud visioon järgmiseks viieks aastaks: Õppimine on eluviis.
Märkame arenguvõimalusi ja otsime nutikaid lahendusi. Visiooni ja üldeesmärgi teostumiseks on
seatud 5 strateegilist eesmärki:
1. Muutunud õpikäsitus. Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja
ettevõtlikkust arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.
2. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid. Õpetaja/õppejõu ja koolijuhi töö hindamine ja
tasustamine on vastavuses nendele ametikohtadele esitatavate nõuete ja töö tulemuslikkusega.
3. Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus. Kvaliteetsed, paindlikud ja
mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused ja
karjääriteenused on suurendanud erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu erinevates vanuserühmades
ja Eesti eri regioonides.
4. Digipööre elukestvas õppes. Õppimisel ja õpetamisel rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat
otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranenud on kogu elanikkonna digioskused ning tagatud on
ligipääs uue põlvkonna digitaristule.
5. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv. Kõigile on loodud võrdsed
võimalused elukestvaks õppeks.
30
Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja
Sotsiaalministeerium koostöös tööandjatega ning teiste ministeeriumide esindajatega plaanivad
käivitada regulaarse ja süsteemse tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteemi,
mille raames analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja tööjõuvajadust
tervikvaates, kasutades selleks kvantitatiivsete meetodite kõrval ka kvalitatiivseid. Selle tulemusel
planeeritakse elukestvat õpet kutsetegevuse valdkondade põhiselt. Analüüsi ja prognoosi tulemused on
sisendiks kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamissüsteemile, õppeasutuste õppekavaarendusele,
täiendus- ja ümberõppetellimuse kujundamisele, tasemekoolituse õppekohtade kujundamisele ning
erinevatele ametkondadele, kes rahastavad õppetegevusi. Teadlike valikute kujundamiseks info- ja
nõustamisteenuste pakkumine (karjääriinfo ja -õpetus, info ameti- ja kutsealade tööhõive, töötuse ja
palkade kohta, karjäärinõustamine). Teadlikud otsused võimaldavad inimestel oma potentsiaali
parimal võimalikul moel välja arendada, vältides muuhulgas väljakujunenud soolisi ja ealisi
stereotüüpe. Tulemusena pakutakse nõustamisteenuseid süsteemselt kõikidele vanuserühmadele; ellu
on kutsutud kestlik ning kasutajasõbralik karjäärinõustamissüsteem, mis aitab inimesi, kes soovivad
ennast täiendada, uut eriala omandada või võtta ette muutusi tööelus.
Digipööre elukestvas õppes: digikultuuri integreerimine õppeprotsessi kõigil haridustasemetel ja
kõigis õppekavades, nii õpetajate kui õppijate jaoks; tagatakse põhikooli, gümnaasiumi ja
kutseõppeasutuse õppekavas seatud eesmärkide ning õpitulemuste saavutamist toetava digitaalse
õppevara olemasolu, mille hulka kuuluvad e-õpikud, e-töövihikud, avatud õppematerjalid, e-
õpetajaraamatud ning veebipõhised hindamisvahendid. Digipädevuste hindamismudelite loomine ja
rakendamine (õpetajatele, õpilastele, koolijuhtidele, täiskasvanud õppijatele) ning nende tunnustamise
süsteemi juurutamine.
Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv. Kõigile lastele paindlike võimaluste
loomine alushariduse õppekavas osalemiseks vähemalt aasta enne kooli, et vanematel oleks kindlus
laste koolivalmiduse suhtes. Tugiteenuste tagamine elukestvas õppes osalejatele. Tulemused: välja on
töötatud tugiteenuste standardid, mis võimaldavad õppijale pakkuda ühtse kvaliteediga teenust
piirkonnast sõltumata. Toimib tugispetsialistide tõhus ettevalmistus. Nõrgema konkurentsivõimega
inimestele õppes osalemiseks tingimuste loomine (noored emad, vanemaealised inimesed, eesti keelt
mitteoskavad inimesed, keskhariduseta inimesed, madala või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanud,
töötud inimesed, puuetega inimesed), et nad saaksid omandada kvalifikatsiooni ning teostada end
parimal võimalikul viisil töö- ja pereelus. Selle tulemusel toimivad sihtrühmadele nende vajadustest
lähtuvalt paindlikud koolituskursused võtmepädevuste arendamiseks ja õpivalmiduse suurendamiseks,
täiendus- ja ümberõppeks, ning tugiteenused, mis võimaldavad õppes osaleda. Täiskasvanute
gümnaasiumides on paindlik õppekorraldus, mis vastab elukestva õppe põhimõtetele.
Lähtudes PRAXISe poolt 2014. aastal koostatud Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüsist
aastaks 2020, on koolivõrgu ümberkujundamise peamised takistused seotud majanduslike teguritega,
sest omavalitsustel puudub selgus, milliseks muutuvad koolipidamisega seotud kulud
riigigümnaasiumide reformi käivitumise korral ning kes need kannab. Sageli on takistused poliitilised
31
– kooli püsimajäämine on oluline valimislubadus, millest ei saa taganeda. Alahinnata ei saa ka
maakoolide sotsiaalset tähendust, kuna kool on sotsiaalsete probleemide lahendaja ja seltsielu keskus.
Peale selle on vaja teadvustada, et koolivõrgu tõhus ümberkorraldamine eeldab suuremaid
halduskorraldusotsuseid. Ratsionaalne idee võib pahatihti takerduda ka ajalooliste küsimuste, inimeste
ja/või hoonetega seotud problemaatikasse. Samast PRAXISe tööst (lk 4): Arvestuslikult 60%
põhikooli lõpetajatest jätkab haridusteed gümnaasiumis. Koolivõrgu prognoos ei määra, kus paiknevad
koolid kohalike omavalitsuste sees (millised koolid sulgeda, kus koole peaks avama või millised
koolid alles jätta). Lisaks on praeguste prognooside tulemus tundlik paljude kokkulepete ja/või
sotsiaalsete näitajate suhtes (näiteks põhikoolivõrgu puhul koolide täituvus ja gümnaasiumis jätkajate
osakaal kogu õpilaskonnast), mille muut(u)mine toob kaasa prognoositulemuse muutumise. /.../
Koduläheduse põhimõtte kvalifitseerimisel arvestatakse, et kool ei oleks ideaaltingimustel kodust
kaugemal kui 5 km. (lk 36).
Harjumaal on koolivõrgu korrastamise küsimustega samuti tegeletud. 15. märtsil 2011 moodustati
Harju maavanema korraldusega koolivõrgu korrastamise töörühm, mille eesmärgiks oli Harjumaa
koolivõrgu analüüsi ning maakonna omavalitsuste ühisarvamuse alusel formuleerida ettepanek
gümnaasiumide pidamise osas. Töö tulemusena jõuti järelduseni, mis ka haridus- ja
teadusministeeriumile saadeti, et 20 gümnaasiumiastmega kooli seas, mis täna Harjumaal tegutsevad,
soovitatakse jätkata gümnaasiumihariduse pakkumist 12 koolis, teiste seas ka Kuusalu Keskkool ja
Loksa Gümnaasium.
Märtsis 2010 toimus Kuusalu valla haridusfoorum, mis keskendus valla hariduselu hetkeolukorrale
ning perspektiividele eesmärgiga korrastada ja arendada valla arengukava. Hariduse sisu ja kvaliteedi
osas leiti, et õpikeskkond peab olema hea, tähtis on õpilase rahulolu. Oluline on koostöö koolide vahel
ning ka teiste valdadega. Sõnastati ettepanekud, kuidas saada hakkama erivajaduste lastega ja andekate
lastega. Arengukavadel võiks olla ühtne vorm. Sotsiaalne tellimus haridusele: oluline on koostöö ka
koolivälise tegevuse raames. Olemasoleva hoidmine. Koostöö asutuste vahel õpetajate ressursi
kasutamise osas, vajadus ka erinevate projektide kirjutajate järele.
4.1. Visioon valla haridusasutuste võrgust ja eesmärgid visiooni elluviimiseks
Kuusalu valla arengukavas on sõnastatud visioon aastaks 2020: Kuusalu on tegusa kogukonnaga,
turvaline, head haridust, mitmekesiseid töökohti ja vaba aja veetmise võimalusi pakkuv vald, kus
lõimuvad pärandkultuur ja loodus.
Visiooni selgitus: tegus kogukond – vallas on aktiivne, kaasav ja kokkuhoidev kodanikuliikumine;
turvaline – vallas on tagatud füüsiline ja sotsiaalne turvalisus; hea haridus – vallast saadav haridus
avab uksed nii töötamiseks, edasiõppimiseks kui ka maailma avastamiseks; mitmekesised töökohad –
vallas on olemas kohapealsed töökohad erinevates valdkondades; vaba aja veetmise võimalused –
vallas on loodud võimalused vaba aja veetmiseks erinevatele sihtgruppidele ja vajadustele;
pärandkultuuri ja looduse lõimumine – vallas on omavahel seotud nii ajaloo ja kultuuripärandi kui ka
32
looduse hoidmine ja väärtustamine. Vallas on kõigile tagatud võimetekohane ja toimetulekut tagav
haridus, hariduskeskkond on kaasaegne ja turvaline. Lasteaiakohad on kõikidele soovijatele
võimalikult kodu lähedal. Alus- ja üldhariduse kvaliteet on konkurentsivõimeline, huviharidus on
mitmekesine. Hariduslike erivajadustega lastele on loodud vastavad õppimisvõimalused.
Noorsootööga tegeletakse paikkondlikult, noorsootöö on sisuliselt ja vormiliselt arenenud. Hariduse
mitmekesistamisel arvestatakse nii piirkonna ettevõtluse kui ka loodus- ja kultuuripärandiga.
Kogukonna liikmetel on võimalused mitmekülgseks enesetäiendamiseks.
Koalitsioonileppes 2013–2017 on üks prioriteetidest gümnaasiumihariduse omandamise võimaluse
säilimine. Peatükis „Lapsed, noored, haridus“ on sõnastatud eesmärk: võimaldada hea ja mitmekülgne
haridus koduvallast, et igal lapsel oleks olemas kodulähedane lasteaiakoht ning võimalus tegeleda
meelepäraste harrastustega.
Kuusalu valla hariduse arengukava koostamise käigus toimunud laiapõhjalisel seminaril novembris
2014 viidi visiooni ja strateegiliste eesmärkide täpsustamiseks läbi grupitööd. Arengukava teksti
hilisema kirjutamise käigus kujunes visioonile ja eesmärkidele järgnev sõnastus.
Visioon Kuusalu valla haridusvaldkonna tulevikust
Valla haridusasutuste võrk on terviklik, kõigile valla lastele kättesaadav ja kodulähedane, kvaliteetseid
õppimisvõimalusi pakkuv ja maksimaalselt õppija individuaalseid vajadusi arvestav.
Valla haridusasutustele on iseloomulik kvalifitseeritud ja kõrge motivatsiooniga õpetajaskond, kellel
on võimalus soodsas arengukeskkonnas töötada iga lapsega ja eelistatult täiskoormusega.
Soodustatakse valla haridusasutuste omavahelist tihedat koostööd ja õppeprotsesside sünergiat.
Haridusasutus on ka kogukonnakeskus, mis ühendab eri tegevused ja rahvastikurühmad, toetab
kogukonna ühistunnet ja vastutust.
Valla koolivõrgu tugevuseks on huvihariduse mitmekesised ja kvaliteetsed võimalused, õppijate
loovuse stimuleerimine ja sünergiast saavutatav lisaväärtus.
Kaasaegne, tervishoidlik ja mainekas õppijasõbralik keskkond tagab haridusasutuste kestlikkuse.
Eesmärgid haridusvaldkonna tulevikuvisiooni elluviimiseks
Kuusalu vallas on mitmekesine, kaasaegne ning õpilastele kodulähedane õpikeskkond, kus on
võimalik heal tasemel saada haridust alates eelharidusest kuni täiskasvanuhariduseni välja. Valla
haridussüsteem toetab noorte kasvamist ja arenemist teadlikeks, demokraatlikke väärtusi hindavateks,
ettevõtlikeks ja loovateks, kodukohast hoolivateks, avatud meeltega endaga hakkama saavateks
maailmakodanikeks.
Haridusvaldkonna eesmärkide sõnastamisel on lähtutud haridusasutuste ühistest tähelepanekutest, mis
keskenduvad erinevate tugiteenuste võimaluste kasutamisele, lastevanemate ja haridusasutuste
tõhusamale koostööle.
33
Ühised probleemid ja tähelepanekud:
● Oluline on jälgida, et kõik lapsed käiksid vähemalt koolieelsel aastal lasteaias.
● Oluline on lastevanematele koolipikenduse kasutamise võimaluse selgitamine.
● Laste füüsiline areng on oluline. Mitte keskenduda ainult vaimsele tegevusele, vaid ka
füüsilisele arengule.
● Erinevate teraapiate kasutamisvõimaluse loomine. Väga suur on füsioteraapia vajadus.
● Kasutada võimalikult ratsionaalselt juba loodud omavalitsuse tugiteenuseid (n üldpsühholoog)
● Oluline on iga lapse probleemide õigeaegne märkamine ning probleemidega tegelemine
koostöös lapsevanematega.
● Oluline on tugispetsialistide kaasatus nõustamiskomisjonide otsuste langetamise juurde
lapsevanema ja lapse toetamiseks.
Eesmärgid alushariduses:
lastele on tagatud koolieelses lasteasutustes kodulähedane, lapsest lähtuv ja kvaliteetne
alusharidus;
lasteaedades töötavad motiveeritud, kõrge empaatiavõime, avatud ja sõbraliku suhtumisega
haritud spetsialistid;
vanematel on kindlustunne, et nende laps on lasteaias hästi hoitud.
Eesmärgid üldhariduses:
noortele on tagatud võimalused kvaliteetse üldkeskhariduse omandamiseks kaasaegses, turvalises
ja mitmekülgseid valikuid pakkuvas nõuetele vastavas õpikeskkonnas;
õppeprotsessis arvestatakse laste erivajadustega ja keskendutakse annete avastamisele ja arengule;
gümnaasiumiharidus vallas säilib igal juhul, prioriteet on riigigümnaasiumi rajamine Kuusalu
valda. Kui see ei realiseeru, siis toetatakse igakülgselt Kuusalu keskkooli arendamist, sh
lahendatakse ruumikitsikus teise vahetuse sisseviimise vältimiseks;
tagatakse kõrge motiveerituse ja kvalifikatsiooniga õpetajaskond ning abipersonal;
õpilastele on tagatud võimalus valida enda huvide- ja võimetekohane õppesuund ja valikained.
Toetatakse ettevõtlus- ja karjääriõpet;
haridusasutuste omavahelist koostööd nii õpetajate kui õpilaste vahel suurendatakse, kaasates ka
lapsevanemaid. Ühine võrdväärne lugupidav koostöö lapse, lapsevanema ja õpetaja vahel. Oluline
leppida kokku osapoolte kohustused, õigused, vastutus.
Eesmärgid huvi- ja täiskasvanuhariduses:
pakkuda valla noortele võimalikult mitmekesist huviharidust, toetada noorte arenemist loovateks
ja ettevõtlikeks, kultuuri austavateks kodanikeks.
vald toetab elukestva õppe võimalusi; korraldab üldhariduse omandamiseks võimalused neile, kes
ei ole seda teinud normaalõppeaja jooksul.
34
4.2. Koolivõrgu stsenaariumid ja nendest valiku kaalutlemine
Märtsis 2010 toimus Kuusalu valla haridusfoorum, mis keskendus valla hariduselu hetkeolukorrale
ning perspektiividele eesmärgiga korrastada ja arendada valla arengukava. Foorumi kokkuvõttes (lk 8)
on protokollitud: Aastal 2020 võivad vallas olla järgmised koolid: Kolga, Kuusalu, Loksa, Vihasoo.
Koolivõrgu tulevik on kindlasti seotud ka haldusreformiga. Koolivõrgu ümarlaua kokkuvõte: üldiselt
ollakse koolivõrguga rahul, leiti, et jätkata sama koolivõrguga – vallas olev õpilane peab saama
keskhariduse oma vallast, oma kodu juures.
Analoogne haridusteemaline seminar toimus novembris 2014, kus ühe rühmatöö käigus sõnastati ja
kirjeldati valla haridusasutuste võrgu stsenaariumeid. Olulisena tõstatati järgmist. Sündide arv on
langustrendis, seega jääb tulevikus lasteaedades ruumi üle – siis saab algklasse taas lasteaiahoonetesse
mahutada. Haridusasutustel võiks olla üks juht või ühine juhtorgan; kas juhtimine haridustasemeti või
asukohapõhiselt, see vajab analüüsi. Mingeid tegevusi saab kindlasti ühendada, näiteks
tugifunktsioonide osas. Koostööle erinevate majade ja nendes töötavate inimeste vahel aitaks ühine
juhtimine kindlasti kaasa.
Töörühmades sõnastati Kuusalu valla hariduskorralduse tulevikuvisiooniks järgmised punktid.
Kuusalu piirkonnas peab aastal 2020+ olema kindlasti gümnaasium (Kuusalus); põhikooli tasemeõpe
peaks toimima 3 kohas: Kuusalu, Kolga, Loksa. Algkooli tasemeõpe võiks olla korraldatud kuni
kaheksas paigas: Kuusalu, Kolga, Kiiu, Pärispea, Vihasoo, Loksa, Kodasoo ja Leesi. Lasteaedade osas
hinnatakse asutuste asukohti ja arvu piisavaks: Kuusalu, Kiiu, Kolga ja Vihasoo. Huvikoole ehk
kunstide koole on vallas endiselt üks, aga erinevate ametlike filiaalidega teistes haridusasutustes
vastavalt soovidele ja võimalustele. Näiteks Kolgas ja Loksal. Kuusalu noortekeskused võiksid
tänaselt kolmelt – Kuusalu, Kiiu ja Kolga – laieneda ka Vihasoole ja Loksale. Täiskasvanute
gümnaasium peaks kindlasti vallas olema.
Haridusvõrgu tuleviku konkreetsemate stsenaariumide sõnastamiseks kogunes arengukava koostamise
töörühm koos haridusasutuste hoolekogude ja vallavalitsuse liikmetega ühisele nõupidamisele, kus
kirjeldati erinevaid tulevikustsenaariume. Stsenaariumide kujundamisel lähtuti eeskätt
koolipiirkondadest, mitte niivõrd võimalikest arengutest haldusterritoriaalse reformi osas.
I STSENAARIUM „Status quo säilitamine“
Koolieelsete lasteasutuste võrk säilib senisel kujul, uusi lasteaedu ei rajata, üksikute rühmade avamine
või sulgemine sõltub reaalsest vajadusest, tänases vaates on see pigem ebatõenäoline. Haridusasutuste
võrgu juures arvestatakse ka Loksa linna haridusasutustega, seonduvalt teeninduspiirkondade ja
asendigeograafilise olukorraga. Koolide osas on keskne küsimus riigigümnaasium (kas see tuleb
Kuusalu valda või mitte), samuti võimalikud kaasnevad arengud Loksa üldhariduskooli liitmisest
Kuusalu valla haridusvõrku (kas Loksa linna ja Kuusalu valla liitumisel säilib üldhariduskool Loksal
gümnaasiumi või põhikoolina). Kokkuvõtlikult: I stsenaarium on valla haridusasutuste võrgu status
quo säilitamine, mis hõlmab ka kogu haridustaristu jooksvat parendamist suuremate investeeringuteta.
35
II STSENAARIUM „Kuusalu + Loksa“
II stsenaariumis arvestatakse, et Loksa linna haridusasutused lisanduvad liitumisjärgmiselt Kuusalu
valla haridusasutuste võrku. Koolieelsete lasteaedade juhtimis- ja töökorraldus jäävad samaks nagu
tänagi. Keskkooli jätkamisel Kuusalus on perspektiivis võimalik, et Kiiu Lasteaias hakkavad tööle
algklassid, mis võib tuua kaasa Kiiu Lasteaed-Algkooli loomise.
Üldhariduses näeb töörühm ette Kuusalu keskkooli jätkamist keskkoolina, kui riigigümnaasium ei tule
Kuusalu valda. Kui riigigümnaasium tuleb Kuusallu, siis tänane keskkool reorganiseeritakse
põhikooliks, samuti tänane Loksa Gümnaasium. Kolga kool jätkab põhikoolina vähemalt käesoleva
arengukava perioodil. Ka Vihasoo Lasteaed-Algkool võiks töörühma hinnangul jätkata tänasel kujul ja
mahus, ent tõenäoliselt on vajalik koostada nn plaan B, juhuks, kui laste arv (lasteaia ja/või kooli osas)
peaks siiski langema.
Huvihariduses liidetakse Loksa Muusikakool Kuusalu Kunstide kooliga, kool jätkab edaspidi kolmes
asukohas, st filiaalidega Loksal ja Kolgas.
III STSENAARIUM „Hariduskolleegium“
III stsenaariumina näeb töörühm konsolideerumist üldhariduskoolide osas: üks haridusasutus
filiaalidega Kolgas ja Vihasool, võimalik, et ka Loksal ehk Lahemaa Kool/Hariduskolleegium ühe juhi
ja ühiste tugispetsialistidega.
Kunstide kool võiks perspektiivis koordineerida ka ringide tegevust vallas.
Üldised põhimõtted, mida peaks järgima kõikide stsenaariumide korral.
Vajalikud on ümberkorraldused ruumikasutuse, pedagoogide töökorralduse, õppekavade,
õpilastranspordi jne osas. Oluline on teha koostööd, teavitus- ja selgitustööd kogukondades.
Haridusasutuste kasutus, samuti perspektiivsed investeeringud/juurdeehitused, peavad olema
maksimaalselt kaalutletud – et hoonete kasutus oleks aktiivne.
Õpilastranspordi kättesaadavus ehk logistika on väga oluline, 2016. aasta sügisese riigihanke
hankedokumentatsioon tuleb välja töötada perspektiivitundega.
36
5. TEGEVUSKAVA
Tegevuskava peamist ülesanded on personali koolitamine ja motiveerimine, olemasolevate
õppehoonete füüsilise õpikeskkonna parandamine ja huvihariduse võimaluste laiendamine.
Tegevuskava on jaotatud nelja ossa: alusharidus, üldharidus, huviharidus ning haridusasutuste ülesed
ja ühised meetmed.
5.1 Alushariduse eesmärgid ja tegevuskava
Alushariduse eesmärk: lastele on tagatud koolieelses lasteasutustes kodulähedane, lapsest lähtuv ja kvaliteetne alusharidus; lasteaedades töötavad motiveeritud, kõrge empaatiavõime, avatud ja sõbraliku suhtumisega haritud spetsialistid; vanematel on kindlustunne, et nende laps on lasteaias hästi hoitud.
Tegevused eesmärgi saavutamiseks Aeg Täitja Finantseerimine
Lasteaedade vahelise koostöö ja infovahetuse edendamine
pidev lasteaiadvallavalitsus
vallaeelarve
IKT (haridustehnoloogi) tugiteenuste arendamine
2016, pidev
vallavalitsus vallaeelarve
Tugiteenuste ja tugispetsialistide võrgustiku arendamine
2016, pidev
lasteaiad vallavalitsus
vallaeelarve
Laste kasvukeskkondade (hooned, õuealad) parendamine, vastavalt alapeatükile 5.5.
pidev lasteaiadvallavalitsus
vallaeelarve
Mänguväljakute rajamise või laiendamise toetamine suuremates asustusüksustes
2016+ kogukonnaseltsidvallavalitsus
programmid vallaeelarve
5.2 Üldhariduse eesmärk ja tegevuskava
Üldhariduse eesmärk: kõikidele valla lastele on tagatud kvaliteetne õppijasõbralik üldhariduse omandamise võimalus kaasaegses ja nõuetele vastavas õpikeskkonnas.
Tegevused eesmärgi saavutamiseks Aeg Täitja Finantseerimine
Haridusasutuste õpikeskkondade kaasajastamine. Ressursside jagamine (ujula, staadion, tööõpetuse- ja keemiaklassid)
pidev koolidvallavalitsus
ei oska arengukava koostamise hetkel hinnata
Kuusalu keskkooli ruumikitsikuse lahendamine
Alates 01.09.15
kool, vallavalitsusvallavolikogu
ei oska arengukava koostamise hetkel hinnata
Õpetaja positsiooni parandamine kogukonnas; värbamissüsteemi ja motivatsioonipakettide väljatöötamine ning tingimuste loomine õpetaja töö efektiivsuse tõstmiseks (kutseeksamite sooritamise võimalused)
pidev koolid vallavalitsus + HANO komisjon
kutseeksamite osaline rahastamine
Õppijate terviseteadlikkuse tõstmine projektitegevuste kaudu
pidev koolid ei vaja eraldifinantseerimist
IKT (haridustehnoloogi) tugiteenuste arendamine
2016, pidev
vallavalitsus vallaeelarve
Tugiteenuste ja tugispetsialistide võrgustiku arendamine (I klassides abiõpetajad)
2016, pidev
koolid, vallavalitsus
vallaeelarve
Koolilõuna jääb õpilastele tasuta pidev vallavalitsus riigieelarve
37
vallaeelarveEttevõtluse aluste õpetamine koolides, õpilasfirmade programmi juurutamine
koolid ei vaja eraldifinantseerimist
Ettevõtjate ja haridusasutuste regulaarsete ümarlaudade, õpilaslaatade, ettevõtete ja ekspertide külastuste korraldamine
Iga-aastased kokkusaamised
koolid vallavalitsus
ei vaja eraldifinantseerimist
Elukestva õppe jaoks soodsate tingimuste loomine
2016+ koolid vallavalitsus
programmid vallaeelarve
Täiskasvanute enesetäiendamise soodustamine: täiskasvanute gümnaasiumi rajamine
2016+ koolid vallavalitsus
programmidvallaeelarve
5.3 Huvihariduse eesmärk, tegevuskava
Huvihariduse eesmärk: õpikeskkonna parendamine ja sünergia suurendamine õppetöös üldhariduslike koolidega; huvihariduse kättesaadavuse parandamine, sh lasteaialaste ja täiskasvanute seas.
Tegevused eesmärgi saavutamiseks Aeg Täitja Finantseerimine
Lastele mitmekülgsete huvitegevuse võimaluste tagamine. Huviringid, trennid ja hariv kooli(lasteaia)väline tegevus peab olema tagatud ning kättesaadav kõikidele Kuusalu valla lastele
pidev haridusasutusedvallavalitsus
ei oska arengukava koostamise hetkel hinnata
Huvihariduse hetkeolukorra analüüs, põhjendatud juhul huvihariduse kunstide koolile korraldada andmine
2017+ vallavalitsus ei vaja eraldi finantseerimist
Noortevolikogu loomise, noorte omaalgatuse toetamine
2016+ noortekeskused ei vaja eraldi finantseerimist
Noortele suviste laagrite korraldamine; noorsooprojektides osalemine
pidev noortekeskused vallaeelarveprogrammid
Kunstide kooli roll koordineerida ringide tegevust vallas (vajab analüüsi)
2017 ei vaja eraldi finantseerimist
5.4. Haridusasutuste ülesed ja ühised meetmed
Tegevused eesmärgi saavutamiseks Aeg Täitja Finantseerimine
Aasta Õpetaja konkursi korraldamine sügiseti vallavalitsus vallaeelarve, 320 eurot
Ühised motivatsioonipäevad kõikidele haridusasutuste töötajatele
1 x aastas suvevaheajal
haridusasutusedvallavalitsus
haridusasutuste koolitusvahendid
Õpetajate päeva ühine tähistamine oktoobris vallavalitsus vallaeelarve, kuni 2000 eurot
Õpilastranspordi kasutamise võimaluste parandamine, muutes õpilasveo liikumisgraafikud nõudlusele vastavaks, liikumise turvalisemaks ja kättesaadavamaks
2016+ Vallavalitsus haridusasutused
Vallaeelarveca 200 000 aastas
Haridusasutuste kogukonnaelus osalemise edendamine (lasteaed ja kool kui avatud polüfunktsionaalsed keskused)
pidev haridusasutusedrahva-seltsimajadvallavalitsus
ei vaja eraldi finantseerimist
Õppetöö sidumine karjääriplaneerimise kaudu tööturu vajadustega, et õppijad
pidev koolid ei vaja eraldi finantseerimist
38
edukaks tööturule sisenemiseks ette valmistada ning nõustada õppijaid ja vanemaid haridusvalikute osasTänase haridus- ja lastekaitsespetsialisti ametikoha lahutamine kaheks eraldi ametikohaks
2016+ vallavalitsus vallaeelarve
Õppe-kasvatustegevuse põhiprotsesside osas dokumentatsiooni ühtlustamine.
2016 haridusasutused,vallavalitsus
ei vaja eraldi finantseerimist
Uute koostöövormide rakendamine: rakkerühmad, uurimis- ja loovtööde koostöökogu, erinevad ühisprojektid
2015+ haridusasutused,vallavalitsus
ei vaja eraldi finantseerimist
5.5. Investeerimisvajaduste loetelu
Kiiu Kiigepõnni Lasteaed: spordiväljaku ehitamine
Kolga Kool: koolimaja rekonstrueerimine, spordiväljaku rekonstrueerimine
Kolga Lasteaed: hoone remondi lõpetamine, mänguväljakud
Kuusalu Keskkool: algklasside maja renoveerimine ja veetorustike vahetamine, laboriklassid,
tööõpetuse kompleks, kooli teede remont, peasissekäigu esise plaatimine, seiklusraja renoveerimine,
siseõue kujundamine; moodulkoolimaja (3 klassiruumi) rentimine
Kuusalu Kunstide Kool: hoone remonttööd
Kuusalu Lasteaed Jussike: Rühmade õppetubade (6) lagede katmine akustiliste plaatidega; köögi ventilatsiooni remont
Kuusalu Noortekeskused: Kiiu ja Kolga noortekeskustele paremate ruumide rajamine
Vihasoo Lasteaed-Algkool: keskküttesüsteem, hoone rekonstrueerimine, mänguväljakud
Vaba aja taristu: Kuusalu aleviku mänguväljak
39
ARENGUKAVA TÄITMISE JA MUUTMISE PÕHIMÕTTED
Haridusvaldkonna arengukava täitmist hakkab monitoorima vallavolikogu haridus- ja
noorsootöökomisjon üks kord aastas. Esimene ülevaatus ja vajadusel korrigeerimine on planeeritud
Kuusalu riigigümnaasiumi tuleviku selgumisel.
KASUTATUD KIRJANDUS
Eesti elukestva õppe strateegia 2014–2020, Tallinn 2014.
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukava „TARK ja TEGUS RAHVAS” 2015–2018,
Tartu 2014.
Eesti hariduse viis suurt väljakutset aastaks 2020. Eesti Koostöö Kogu, 2011.
Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020. PRAXIS 2014.
Harju Maavalitsuse koolivõrgu korrastamise töörühma ettepanekud Harjumaa gümnaasiumivõrgu
korrastamiseks. Harju Maavalitsus, 2011 (kiri 30.11.2011 nr 7-3/5026).
Koolieelse lasteasutuse seadus
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
40
LISA 1. KUUSALU VALLA ÕPILASTE JAOTUS KÜLADE KAUPA
ASULA NIMETUS KOKKU I KA II KA III KA IV KA
Allika küla 7 3 2 0 2Andineeme küla 3 1 1 1 0Aru küla 10 1 4 0 2Haavakannu küla 5 0 1 4 0Hara küla 7 3 2 1 1Hirvli küla 11 4 3 4 0Ilmastalu küla 2 0 0 2 0Joaveski küla 0 0 0 0 0Juminda küla 3 1 1 1 0Kaberla küla 11 2 4 2 2Kahala küla 11 3 1 4 3Kalme küla 2 0 1 1 0Kasispea küla 7 1 2 3 1Kemba küla 5 1 1 0 3Kiiu-Aabla 0 0 0 0 0Kiiu alevik 110 33 30 22 19Kodasoo küla 10 7 1 0 2Koitjärve küla 0 0 0 0 0Kolga-Aabla 6 1 1 2 2Kolga alevik 61 15 22 12 10Kolgaküla 22 10 7 3 0Kolgu küla 0 0 0 0 0Kosu küla 3 2 1 0 0Kotka küla 4 1 1 0 2Kuusalu alevik 161 49 39 35 33Kuusalu küla 51 11 13 16 8Kupu küla 6 1 2 0 3Kursi küla 5 2 2 0 1Kõnnu küla 9 2 2 1 4Leesi küla 4 0 1 3 0Külmaallika küla 0 0 0 0 0Liiapeksi küla 0 1 0 1 0Loksa küla 9 1 5 2 0Murksi küla 0 0 0 0 0Mustametsa küla 11 2 4 4 1Muuksi küla 4 1 2 1 0Mäepea küla 24 10 4 7 2Nõmmeveski küla 1 0 1 0 0Pala küla 0 0 0 0 0Parksi küla 2 1 3 0 0Pedaspea küla 5 4 1 0 0Pudisoo küla 8 3 3 2 0
41
Põhja küla 5 1 3 0 1Pärispea küla 10 2 5 0 3Rehatse küla 0 0 0 0 0Rummu küla 21 6 4 7 3Salmistu küla 7 4 2 5 2Saunja küla 9 3 2 1 3Sigula küla 4 1 2 0 1Soorinna küla 9 2 0 6 1Suru küla 1 0 0 0 0Suurpea küla 1 0 0 0 1Sõitme küla 19 9 4 5 1Tammispea küla 5 1 1 1 2Tammistu küla 2 1 1 2 1Tapurla küla 4 0 1 1 1Tsitre küla 1 0 0 0 1Turbuneeme küla 2 0 1 2 2Tõreska küla 2 0 1 0 1Uuri küla 25 9 10 4 2Vahastu küla 7 2 2 1 2Valgejõe küla 1 0 0 0 1Valkla küla 55 16 10 13 14Vanaküla küla 7 3 2 1 1Vihasoo küla 26 8 3 7 6Viinistu küla 9 1 2 4 2Virve küla 0 0 0 0 0KOV täpsusega 10 1 2 4 3KOKKU 828 241 212 188 154
42
43
ASULA NIMETUS KOLGA KOOL VIHASOO KOOL KUUSALU KESKKOOL
Allika küla 0 0% 0 0% 0 0 0% 0 0% 2 67% 2 100% 1 2 100%Andineeme küla 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 1 100% 1 100% 1 100% 0
Aru küla 0 0% 0 0% 0 0 0% 0 0% 1 100% 4 100% 0 0 0%Haavakannu küla 0 0 0% 0 0% 0 0 0% 0 1 100% 4 100% 0
Hara küla 0 0% 0 0% 0 0% 1 33% 2 100% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0%
Hirvli küla 0 0% 1 33% 0 0% 0 0% 0 0% 4 100% 1 33% 4 100% 0 Ilmastalu küla 0 0 0 0% 0 0 2 1 3 150% 0
Joaveski küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Juminda küla 0 0% 1 100% 0 0% 0 0% 0 0% 1 100% 0 0% 0 0% 0
Kaberla küla 0 0% 1 25% 0 0% 0 0% 0 0% 2 100% 4 100% 2 100% 1 50%
Kahala küla 1 33% 1 100% 2 50% 0 0% 0 0% 1 33% 0 0% 2 50% 2 67%
Kalme küla 1 2 200% 0 0% 0 0 0% 0 0 0% 0 0% 0 Kasispea küla 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0%
Kemba küla 0 0% 1 100% 2 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 1 33%
Kiiu-Aabla 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Kiiu alevik 1 3% 0 0% 1 5% 3 9% 1 3% 23 70% 24 80% 19 86% 14 74%Kodasoo küla 0 0% 0 0% 0 0 0% 0 0% 7 100% 1 100% 0 0 0%
Koitjärve küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Kolga-Aabla 1 100% 2 200% 2 100% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0%
Kolga alevik 13 87% 17 77% 15 125% 0 0% 0 0% 1 7% 0 0% 0 0% 3 30%
Kolgaküla 6 60% 3 43% 2 67% 0 0% 0 0% 0 0% 1 14% 0 0% 1
Kolgu küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Kosu küla 0 0% 0 0% 0 0 0% 0 0% 1 50% 1 100% 0 0
Kotka küla 0 0% 0 0% 0 0 0% 0 0% 0 0% 1 100% 0 0 0%Kuusalu alevik 1 2% 0 0% 2 6% 3 6% 1 3% 46 94% 39 100% 43 123% 25 76%
Kuusalu küla 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 13 118% 9 69% 16 100% 2 25%
Kupu küla 0 0% 0 0% 0 0 0% 0 0% 1 100% 0 0% 0 3 100%
Kursi küla 0 0% 0 0% 0 0 0% 0 0% 1 50% 2 100% 0 0 0%
Kõnnu küla 0 0% 0 0% 1 100% 0 0% 0 0% 2 100% 1 50% 0 0% 0 0%
Leesi küla 0 1 100% 0 0% 0 0 0% 0 1 100% 0 0% 1 Külmaallika küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Liiapeksi küla 1 0 0 0 0 0 0 1 0
Loksa küla 0 0% 1 20% 3 150% 3 300% 2 40% 0 0% 0 0% 0 0% 0
Murksi küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Mustametsa küla 1 50% 2 50% 2 50% 0 0% 0 0% 0 0% 1 25% 0 0% 0
Muuksi küla 0 0 0 0 0 1 100% 1 50% 0 0% 0
Mäepea küla 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 8 80% 3 75% 4 57% 1 50%Nõmmeveski küla 0 0 0% 0 0 1 100% 0 0 0% 0 0
Pala küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Parksi küla 0 0 0% 0 0 0 0% 1 100% 2 67% 0 0 Pedaspea küla 0 0% 0 0% 0 0 0% 0 0% 2 50% 1 100% 1 0
Pudisoo küla 3 100% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 1 33% 4 133% 0 0% 0
Põhja küla 0 0% 0 0% 0 0 0% 0 0% 1 100% 0 0% 2 0 0%Pärispea küla 0 0% 0 0 0 0% 2 40% 2 100% 1 0 1 33%
Rehatse küla 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Rummu küla 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 3 50% 1 25% 2 29% 3 100%Salmistu küla 0 0% 0 0% 0 0 0% 0 0% 4 100% 2 100% 2 40% 1 50%
Saunja küla 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 0 0% 4 133% 1 50% 1 100% 0 0%
Sigula küla 0 0% 0 0 0 0% 0 0 0% 2 100% 0 0 0%Soorinna küla 0 0% 0 0 0% 0 0% 0 1 50% 1 1 17% 2 200%
LISA 2. ELUKESTVA ÕPPE STRATEEGIA VISIOON JA OODATAVAD TULEMUSED
Elukestva õppe strateegia visioon
Oodatavad tulemused
Muutunud õpikäsitus
Hariduslike erivajaduste, sh andekate ja loovate laste märkamine
Õpetajatel on teadmised tööks HEV õpilastega. Soositakse individuaalset lähenemist, leitakse sobivad tunnivälised tegevused. Tagatud on HEV spetsialistid haridusasutustes. Andekad õpilased osalevad konkurssidel, aineolümpiaadidel. Ainete vaheline lõiming loovuse toetamiseks
Lapsevanemate kaasamine Haridusasutused on avatud, kaasates vanemaid. Vanemate kaasamine läbi koostöö ettevõtetega, koolituste tegemise, hoolekogu tegevuse mõjukate otsuste tegemisel, üldkoosolekud. Vanemad on oodatud viima läbi õppekäike, huviringe, praktikaid.
Õppesuundade, valikkursuste välja pakkumine
Uurimus- ja loovtööd on õpilaste poolt koostatud ja edukalt kaitstud;Õppesuunad (digi)tehnoloogia suunal välja arendatud (animatsioon, robootika, nutilaborid, meedia, veebidisain,...), tehnoloogilise kirjaoskuse arendamineTeatud kursuseid, õppesuundi on võimalik läbida õpilastel ka valla teistes haridusasutustes, et toetada haridusasutuste vahelist koostööd
Kujundava hindamise rakendamine
Kujundava hindamise kaudu kirjeldatakse õpilase tugevaid külgi, võimalike arengukohti ja sõnastatakse ettepanekud edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad ja motiveerivad õpilase arengut
Projektõpe ja probleemipõhised ülesanded
Õpilasi kaasatakse erinevatesse projektidesse ning ülesanded sooritatakse probleemipõhiselt.
Koostöö toetamine õppijate vahel
Õpilased suunatakse rohkem koostööle
Tunnivälise ainealase tegevuse laiendamine (õppekäigud,
Läbiviidud tunnid ja üritused koostöös koolide, ettevõtetega, vanematega.
44
õppeekskursioonid, õuesõppe tunnid, ainepäevad, digipäevad)
Õppijakeskne lähenemine Soositakse õpilase initsiatiivi, pakutakse erinevaid valikuid lähtudes õppija eripäradest
Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid:
Koolitusvajaduse kaardistamine ja plaani koostamine
Haridusasutuste töötajate koolitused on välja selgitatud ning kinnitatud koolituste kava
Õpetajate osalemine täiendkoolitustel (HITSA, ülikoolid, eTwinning, …)
Täienevad ja laienevad teadmised ja oskused
Keskmise töötasu tõstmine Õpetajate keskmise töötasu tõus jätkub
Motivatsioonipaketid, värbamisskeemid
Välja töötatud motivatsioonipaketid õpetajaskonna säilitamiseks ja uute õpetajate värbamisskeem
Õpetajate koormuse ümberarvestamine lähtudes tunnivälistest lisategevustest
Õpetajate, kes viivad läbi projekte, tegelevad õpilastega individuaalselt, toetavad õpilaste initsiatiivi, nende koormust korrigeeritakse, et tagada normtöötunnid
Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus
Ettevõtlusõpe rakendamine Ettevõtjate kaasamine õppetöö planeerimise ja läbiviimise protsessi, et toetada karjäärivalikuid, projektõpet, uurimus- ja loovtööde läbiviimist. Ettevõtete initsiatiiv teha haridusasutustele koostöö ettepanekuid, on oodatud.
Karjäärinõustamine Põhikooli ja gümnaasiumilõpetajad on läbinud karjäärinõustamise programmi/kursuseKoostöö RajaleidjakeskustegaKoostöö ettevõtetega – töövarjud, praktikad
Külalisõpetajate kaasamine õppetöösse
Loovtööde, uurimustööde ja valikkursuste planeerimise ning läbiviimise protsessi on kaasatud ettevõtjaid, teadlaseid, kohaliku kogukonna esindajaid
Huvihariduse pakkumine koolieelsetes asutustes
On loodud võimalused erinevateks huviringideks lasteaia juures, sh ka kodustele lastele. Huviringid nii füüsiliseks arenguks, musikaalseks, käeliseks tegevuseks kui tehnoloogia huvi toetamiseks
Huvihariduse pakkumine üldhariduskoolides
On loodud võimalused erinevateks huviringideks kooli juures. Huviringid nii füüsiliseks arenguks, musikaalseks, käeliseks tegevuseks kui tehnoloogia huvi toetamiseks
Täiskasvanute õppe pakkumine Täiskasvanud õppe pakkumine neile, kel gümnaasiumiharidus jäi nominaalajaga lõpetamata
Huvihariduse pakkumine täiskasvanutele
On loodud võimalused täiskasvanutele osaleda erinevates huviringides
Digipööre elukestvas õppes
Õpilaste isiklike personaalsete seadmete kasutamine õppetöös
Kooli sisekorra eeskirjad võimaldavad kasutada personaalseid mobiilseid seadmeid õppetöö eesmärkidel;Õpetajatel on valmisolek, metoodilised teadmised ning tehnilised oskused suunata õpilasi personaalseid seadmeid kasutada
Õpilaste pidev digipädevuse Digipädevusi arendatakse läbivalt erinevates ainetes, projektides ja
45
arendamine õppetööga seotud tegevustes, mitte vaid arvuti/informaatika tundides
Õpetajate pidev digipädevuse arendamine
Koolitustel osalemine, Digipöörde konkursil osalemine,
Kaasaegne taristu Lasteaedadel on kaasaegsed arvutid rühmas õpetajate kasutada;Koolidel on õpetajatel kaasaegsed seadmed kasutada;wifi võrk toimib kõikides klassides haridusasutustes;Õpilaste kasutada on kaasaegsed tehnilised seadmed
Haridustehnoloogi tugiteenuse pakkumine
Haridusasutustes on olemas haridustehnoloogiline tugi õpetajatele ja õpilastele
Õppes osaluse kasv ja tulemuslik ressursikasutus
Koolieelikute osalemine alushariduses, eelkooli/kevadkooli võimaluste tagamine
Koolieelses eas lapsed osalevad alushariduses. Viiakse läbi koolide juures eelkooli/kevadkooli
Gümnaasiumivõrk Gümnaasiumi säilitamine vallas, gümnasistide arvu tõus
46