1
Vinni-Pajusti Gümnaasiumi
ARENGUKAVA
2012-2014
Vinni 2011
2
Sissejuhatus
Vinni-Pajusti Gümnaasiumi eelnevad arenguetapid: I 1988-1993:
- kooli omanäolisuse loomine (traditsioonid, õppesuunad gümnaasiumis);
- kooliümbruse väljakujundamine;
- üleminek 6-klassilisele algkoolile;
- ühtse kollektiivi loomine.
II 1994-1998:
- osavõtt „Omanäolise kooli“ projektist, suured muutused kooliarenduses vabariigis,
pöördepunkt avatuse suunas ka koolis;
- gümnaasiumi staatuse taotlemine;
- oma kooli õppekava loomine;
- laiapõhjalise osaluse loomine kooli juhtimises (kooliarendustöö).
III 1998-2002:
- õpetajate ettevalmistus tööks uue õppekavaga;
- kooli kvaliteedialane tegevus;
- kooli kvaliteedi käsiraamatu kirjutamine;
- kooli MISSIOONI ja VISIOONI väljatöötamine.
IV 2002-2006:
- põhirõhk õpikeskkonna parendamisel ja õpitingimuste loomisel erivajadustega lastele;
- õpetajate kaadrialane tegevus;
- osaline kooli remont;
- kooliarenduse tegevuse hoogustumine (meeskonna väljaõpe, rühmatööd jne).
V 2007-2011:
- koolimaja renoveerimine;
- tugisüsteemi väljaarendamine;
- õpetajate ettevalmistus tööks nüüdisaegses õpikeskkonnas (IKT-vahendite kasutamine tunnis);
- ettevalmistus uuele õppekavale üleminekuks (uue õppekava loomine, õpetajate koolitused);
- gümnaasiumi jätkusuutlikkuse tagamine.
Üldisi andmeid Vinni-Pajusti Gümnaasium – VPG (lühend).
Asutatud 1. sept 1988.a.
Kooli moto: Toimeta targasti!
Maskott: Vinni-Puhh.
Kooli logo: Tammeleht, millel on tähed VPG.
Kooli missioon: Eluks ettevalmistus tahte ja töökuse läbi.
Vinni-Pajusti Gümnaasium on tervistedendav kool.
Koolihoones töötab koos põhikool ja gümnaasium.
VPG-s on lõpetanud gümnaasiumi 20 lendu.
3
1. Õpilased ja õpitöö
Õpilaste arv – 365 (1. sept 2011. a)
Klassikomplekte – 20 (1. sept 2011.a)
Algklassid on I ja II kooliaste (1.-6. kl)
Põhikool on III kooliaste (7.-9. kl)
Gümnaasium on 10.-12. klass
Tasandusklassid kaovad, sest õpilaste arv väheneb. Seoses uue PGS-iga on oluliseks muutunud IÕK
rakendumine (individuaalne õppekava on kooli või nõustamiskomisjoni poolt soovitatud õppevorm).
Tugisüsteem Eelmisel arenguperioodil kujunes välja õpiabi tugisüsteem õpiraskustega ja andekatele (tarkadele)
õpilastele.
Kooli tugisüsteem koosnes järgmistest teenustest:
- õpiabirühmad 1.-6. kl ja tasandusklassidele;
- logopeediline teenindus 1.-6. kl – grupi- ja individuaalsed tunnid, 7.-9. klassile –
individuaalsed konsultatsioonid;
- 10.-12. kl õpilastele – soovi korral konsultatsioonid;
- sotsiaalpedagoogi teenindus – 1.-12. klassile (perede ja laste nõustamine, sotsiaalsete
probleemide lahendamine);
- töö õpiraskustega ja andekate ning tarkade õpilastega – aineõpetajate konsultatsioonid ja
lisatöö (õppekava suurendatud maht andekatele);
- vestlusringid õpilase ja lapsevanemaga (õige õpikeskkonna määramiseks, soovitamiseks,
käitumisprobleemide lahendamine ja lapsevanema nõustamine);
- hooldusrühm (pikapäevarühm) õpilastele, kes kasutavad õpilasliine (koduste tööde
sooritamine, vaba aja oskuslik kasutamine, nõustamine);
- individuaalne kooli õppekava (IÕK) õpilastele, kellel on kahel või enamal veerandil
tunnistusel mitterahuldav kokkuvõttev hinne. Aineõpetajad koostavad õppekava täiendavaks
tööks, et likvideerida mahajäämus, mis on tekkinud koolist puudumise või lohakuse tõttu;
- õpiabi (endine parandusõpe) 1.-6. klasside rühmadele.
Maakonnas:
- nõustamine maakonna õppekeskuses (eripedagoogi, psühholoogi konsultatsioonid õpilasele,
õpetajale, lapsevanemale);
- psühhiaatri vastuvõtud Rakveres (lapsevanem või sotsiaalpedagoog registreerib vastuvõtule);
- ümarlaud (lapsevanema nõustamine õige õpikeskkonna leidmiseks).
Õpilaste andekuse arendamine
Käesoleval arenguperioodil on andekate laste (olümpiaadivõitjate) % tõusnud 10%-lt 15,7%-le.
Ainekomisjonides tehakse aastaringselt tõsist tööd edukate õpilastega.
Alusdokument: Tugisüsteemide rakendamise kord Vinni-Pajusti Gümnaasiumis, ÕN otsus
29.08.2008.
Õpilaste osalus ainealases klassivälises töös (andmed 2010/11):
- algklassid – 31 õpilast (1.-6. kl);
- kunstiained – 61 (7.-12. kl);
4
- matemaatika – 8 (7.-12. kl);
- loodusained – 41 (6.-12. kl);
- võõrkeeled – 21 (6.-12. kl);
- ajalugu ja ühiskonnaõpetus – 17 (6.-12. kl);
- eesti keel – (7.-12. kl);
- tööõpetus – 18 (4.-9. kl);
- kehaline kasvatus – 16 (7.-12. kl);
- kehaline kasvatus (liikumine „Terve VPG“) – u 200 (1.-6. kl).
Kokku: 370 ~92%
Koos huviringide tööga on osalus 701, st üks õpilane osaleb tunniväliselt peaaegu kahes tegevuses
(kas õppe- või huvitegevuses).
Iga õppeaasta lõpus (maikuus) tunnustatakse kõiki silmapaistnud õpilasi kiituskaartide ja meenetega
ning neile toimub direktori vastuvõtt.
Individuaalsete kohtade arvestus olümpiaadidel, võistlustel maakonnas ja vabariigis.
2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 Trend
Aineolümpiaadid maakonnas
(kohti 1.-3.)
31 33 44 43 54 ↑
Aineolümpiaadid vabariigis
koht 1.-10.
4 1 3 6 9 ↑
Võistlused, konkursid,
mälumängud jm maakonnas
(arv)
51 34 47 27 37 ↑
Võistlused, konkursid
vabariigis (v.a sport) arv
10 21 11 10 12 →
Kokku 96 89 105 86 112 ↑
Õpilaste arv koolis on langenud, kuid andekate laste olümpiaadidel saavutatud heade tulemuste arv on
suurenenud. Õppetöö kvaliteet on tõusnud. Andekate laste arv on 10%-lt tõusnud 15,7%-le.
Osalemine rahvusvahelistes uuringutes Viie aasta jooksul on põhikooli õpilased osalenud järgmistes EL-i uuringutes:
- PISA (2007.a tulemused kõrgemad vabariigi keskmistest, vabariiklik kokkuvõte);
Kodanikuhariduse uuring (2008 vabariiklik kokkuvõte);
- keeleoskusuuring (eeltest 2010, põhitest 2011), tulemused avalikustatakse 2012.a;
- õpetajate rahulolu uuring (vabariiklik kokkuvõte).
Õpilaste osalemine huvitegevuses Huviringide arv vaadeldava perioodi jooksul on arvuliselt vähemaks jäänud ja muutunud on ringide
nimetused.
2008 2009 2010 2011 Trend
Ringide arv 44 35 38 32 ↓
Osavõtu % 61% 68% 74% 84% ↑
Ringitundide arv 146 139 138 115 →
5
Osalemine spordiliikumises % 48,9% 50,7% 53,4% 76% ↑
Vähenenud on ringide arv, kuid õpilaste osalus huvitegevuses ja spordis on suurenenud.
Kehakultuuriga tegelemiseks on olemas vajalik füüsiline keskkond koolis või kooli juures:
- spordisaal;
- jõusaal;
- aeroobikasaal;
- jooksurada ja lasketiir;
- staadion;
- mänguväljak;
- liiklusväljak;
- suusarajad;
- ujula;
- judo-ja sumosaalid;
- virgestusala;
- sportmängude väljak.
Riigieksamite tulemused (keskmine punktide arv)
2006/07
2007/08 2008/09 2009/10 2010/11
kool vabariik kool vabariik kool vabariik kool vabariik kool vabariik
Ajalugu 77,6 64,6 75,0 58,1 - 62,3 95,0 65,6 - 64,4
Bioloogia 71,0 59,3 70,0 58,6 - 62,0 64,6 59,2 67,5 60,0
Eesti keel 79,4 56,6 67,2 57,0 66,0 58,3 66,2 58,6 67,4 59,2
Geograafia 71,2 58,3 70,3 55,0 65,4 54,5 79,5 59,3 73,0 59,4
Keemia 71,8 64,6 69,4 59,6 55,6 51,9 67,4 59,5 66,0 65,9
Matemaatika 61,5 49,5 64,1 55,0 68,1 67,1 70,7 58,4 60,5 57,1
Inglise keel 68,3 66,3 67,5 64,4 67,1 69,9 65,7 69,3 65,7 72,0
Saksa keel 64,3 69,1 63,2 72,3 62,5 76,6 85,0 78,0 85,0 77,3
Vene keel - - 70,0 75,2 - 83,8 95,0 75,9 - 72,6
Ühiskonna-
õpetus
84,6 58,0 73,3 62,4 68,2 61,5 68,1 64,0 73,4 67,7
Nr Aasta Lend Keskmine %
1. 1996-1997 6. lend 59,3
2. 1997-1998 7. lend 55,48
3. 1998-1999 8. lend 59,5
4. 1999-2000 9. lend 59,8
5. 2000-2001 10. lend 60,59
6. 2001-2002 11. lend 64,62
7. 2002-2003 12. lend 60,27
8. 2003-2004 13. lend 62,22
9. 2004-2005 14. lend 67,81
6
10. 2005-2006 15. lend 62,91
11. 2006-2007 16. lend 71,99
12. 2007-2008 17. lend 66,93
13. 2008-2009 18. lend 64,97
14. 2009-2010 19. lend 70,6
15. 2010-2011 20. lend 68,4
Riigieksamite tulemused on stabiilsed, olenevalt lennust (laste võimekusest) toimub veidi edasi-tagasi
minekut. Parimad tulemused on aastati geograafias, eesti keeles, matemaatikas ja ühiskonnaõpetuses.
Kooli keskmine 68,4 (2010/11), vabariiklik 63,0.
Õppeedukus ja klassi lõpetamine Õpiedukuse % on vaadeldava perioodi jooksul paranenud:
- probleemsete perede laste arvu vähenemise tõttu;
- tugisüsteemi laiendamise ja efektiivsuse teel;
- koolikohustuse täitmise paranemise teel.
2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 Trend
Klassikordajate
arv
15 9 (2
suunatud
Vaekülasse)
9 (3
suunatud
Vaekülasse)
2 (1 ei täitnud
koolikohus-
tust)
4 (1 ei
täitnud
koolikohus-
tust)
↑
Õppeedukuse % 98,4 98,2 98,0 99,6 99 ↑
Kvaliteedi %
(„4-5“)
37,4 45,4 44,6 47,8 49,2 ↑
Probleemiks on III kooliastme ja gümnaasiumi õpitöö kvaliteet, mis vajab uuel arenguetapil suurt
tähelepanu. Võimakate laste arv gümnaasiumis kahaneb.
7
Õppe- ja kasvatustööd toetavad projektid (2007-2011) 1. Praktilised ja uurimuslikud tööd (igal aastal aprillikuus, alates 1994).
2. Videoromaanide konkurss – 2010, 2011.
3. Keskkonnakaitse projektid – 2007, 2008, 2009, 2010, 2011.
4. „Teeme ära“ – 2009, 2010, 2011.
5. Liikumine „Terve VPG“ – 2009, 2010, 2011).
6. Mälumängude sarjad 3.-6. kl ja 7.-12. kl (igal aastal).
7. Õuesõppimine (õueõppetunnid) – 2008, 2009, 2010, 2011.
8. Loometööd näitused (igal aastal).
9. Algklasside nädalad (leivanädal, piimanädal, tervisenädal, ohutusenädal jne) – igal õppeaastal.
10. Tuletõrjeõppused (1x õppeaastas).
11. Kooli ajalookonverents (2009, 2012).
12. „Kaitse end ja aita teist“ 6. klassidele (2009, 2010, 2011).
13. Narkoennetusprogramm 4. klassidele (igal aastal).
14. Liiklusohutuse loengud gümnaasiumile (2009, 2010, 2011).
15. Karjääriteabe programm 9. ja 12. klassile (pidev).
16. Töövarju päevast osavõtt (2010).
17. Tuleohutuse ja veeõnnetuste ennetamise loengud (igal aastal).
18. Riigikaitselaager (esmakordselt 2011, edaspidi igal aastal).
19. Ettevalmistus ja osavõtt „Seebikarbirallist“ (2007, 2008, 2009, 2010, 2011).
20. Kutse-eelõpe põhikoolis (ehitaja, keevitaja ja lukksepa erialaga tutvumine; 2007, 2011).
21. Õppimisvõimaluste tutvustamine (gümnaasiumile) välismaal – igal aastal.
Koolikohustuse täitmine Viie viimase aasta jooksul on koolikohustuse täitmine (st põhjuseta puudumine) oluliselt vähenenud.
Küll aga on suurenenud põhjusega (haigusega) puudumiste arv. Enim puuduvad koolist ühe
perekonna lapsed. On õpilasi, kes pole õppeaasta jooksul puudunud ühtegi päeva (kiidetud direktori
käskkirjaga õa lõpus).
õa põhjusega põhjuseta KOKKU
2006/07 55t 16,8t 72t
2007/08 58t 9t 68t
2008/09 48t 9t 57t
2009/10 65,4t 4,9t 61,2t
2010/11 49,2t 3,2t 52,5t
52,5t = 7,5 päeva õppeaasta vältel koolist puudumist.
Koolikohustuse täitmise üle toimub igapäevane seire. Et kogu kool on liitunud e-kooliga, on
kalendrikuu lõpus olemas automaatselt puudumiste kokkuvõtted klassiti. Nende põhjal koostab
õppealajuhataja ülekoolilise koondi. Arvestust peetakse siseveebis. Õppeaasta lõpus tehakse
aastakokkuvõte ja koolikohustuse täitmine märgitakse õpilase tunnistusele. Põhjuseta puudujatega
tegeletakse individuaalselt. Mõnikord annavad lapsevanemad kergekäeliselt loa puudumiseks, aga on
olnud ka gripipuhanguid ja muid viiruslikke haigusi, eriti 2009/10, 2010/11.
Õpilased (arvuliselt), kes pole koolist viie aasta lõikes ühtki päeva puudunud:
2006/07 – 32 õpilast
2007/08 – 35 õpilast
2008/09 – 41 õpilast
2009/10 – 37 õpilast
2010/11 – 35 õpilast
8
2. Juhtimine ja personalialane töö
Kooli juhtimise alusdokumendiks on kvaliteedikäsiraamat (KK), kooli ja riiklik õppekava (2010),
kooli põhiväärtused (2007) ja PGS (2010).
Meie eesmärgiks kvaliteedialases töös (ka arengukavas) on korrastatud organisatsioon, mis toob edu
ja rahulolu. KK toetab kooli kogu töökorralduse tõhustamist ja kooli arengut.
Juhtkonna liikmete vahel on administratiivne tööjaotus (alati välja toodud üldtööplaanides) ja teiselt
poolt laiapõhjaline juhtimine – koolimeeskonna (personali) osalus arendustegevuses. Kooli
arengukavas (2007-2011) on 5 arenguvaldkonda: õppe-kasvatustöö ja kvaliteedialane tegevus: juhib
õppealajuhataja, abi on eesti keele õpetaja; õpetajate kaadri ja personaalne töö: juhib direktor, abi on
klassiõpetaja; info-kommunikatiivne tegevus: juhib infojuht, abi on arvutiõpetaja; huvitegevus ja
õpilaste sotsialiseerumine, vaimsus ja aktiivsus: juhib huvijuht, abi käsitöö- ja inimeseõpetuse õpetaja;
kooli majanduslik tegevus ja arendus: juhib majandusjuhataja, abi on vene keele õpetaja.
Viie arenguvaldkonna peale on moodustatud 5 töörühma, töörühmade tegevuses osalevad kõik
õpetajad, rmtk hoidja, sekretär, IT-spetsialist, remondimees jt. Õppeaastas toimub vähemalt 4-5
töökoosolekut, kus tõstatatakse lahendamist vajavaid probleeme töörühmades; arutatakse
arendusplaanide koostamist ja täitmist; tehakse analüüse ja kokkuvõtteid sisehindamisest; võetakse
kasutusele meetmeid mõne olukorra lahendamiseks.
KK-s on järgmised osad: kooli arengukava; kooli põhiväärtuste loetelu; sisehindamise plaanid;
õppekava (eraldi raamatuna, kuulub KK juurde); põhikirjad, määrused; eeskirjad, juhendid;
tööülesannete kirjeldused ja ametijuhendid; klassijuhataja tööjuhendid; kantseleidokumentatsioon;
õppetöö protsesside kirjeldused; kasvatustöö protsesside kirjeldused; kooli traditsioonid ja
sümboolika.
KK on igapäevatöö abiline.
Kooli juhtkond toetub parendustegevuse planeerimisel ja üldtööplaanide koostamisel töörühmade
poolt tehtud ettepanekutele. Üldtööplaani põhjal koostatakse sisehindamise plaan. Kooli
sisehindamise komisjon teeb kevadel kokkuvõtte (väga hea, rahuldav, nõrk). Rahuldavaks ning
nõrgaks tunnistatud töölõik kuulub järgmisel aastal parendamisele (võetakse kasutusele meetmed).
Kvaliteet avaldub ka kogu kooli asjaajamise korras ja ühtsetest nõuetest (väärtustest) kinnipidamises.
Juhendid, eeskirjad ja otsused muutuvad tihti, seetõttu on neid vaja vähemalt korra aastas üle vaadata
ja personali muudatustest informeerida. KK on tervenisti uuendatud 2007. ja 2009. aastal.
Iga juhtkonna liikme isiklik roll koolijuhtimises on järgmine:
direktor: õppenõukogu, hoolekogu, direktsiooni töö juhtimine, kooli esindamine ja kooli maine
kujundamine; töö personaliga, töölepingute sõlmimine ja õpetajate atesteerimine; kooli söökla ja
majandusliku tegevuse suunamine ja kontrollimine; õpilaste transport ja med. teenindus; kooli
kantselei töö; infotehnoloogia arendamine koolis.
õppealajuhataja: õppe-kasvatustöö korraldus; kooli arendustegevus; ainealane ja metoodiline töö,
klassijuhatajate töö; täiendõpe; sisehindamine (plaanid, kokkuvõtted); sisekontroll, enesehindamine;
töö lastevanematega (üritused, koolitused); reklaam, kooli maine; kvaliteedikäsiraamat;
kooliuuenduslik tegevus (algatused, ümberkorraldused, traditsioonide juurutamine).
9
huvijuht: klassivälise tegevuse korraldamine (üritused, peod, projektid, loengud jpm); ringide ja
ringijuhtide töö; sport, matkamine, looduskaitse, patriootiline kasvatus; koduuurimine,
tervisekasvatus; ÕE töö; esteetiline kasvatus, ÜKT korraldus; pildikroonika haldamine; koostöö
koordineerimine ÕE ja õpetajate vahel.
majandusjuhataja: kooliremont ja ehitustööd; koristajate kaader ja töö; koolimaja puhtus ja kord;
laomajandus, arvepidamine; kooli transport; inventuurid; kooliümbruse puhtus ja kord; koolimaja
valve.
Kooli juhtkonnal on abiks tugiteenused: IT-spetsialist, infojuht, sekretär/ e-kooli ja EHIS-e
administraator, sotsiaalpedagoog, logopeed.
Sisehindamise andmeid koguvad lisaks juhtkonna liikmetele veel rmtk hoidja, logopeed,
sotsiaalpedagoog, klassijuhatajad ja aineõpetajad, tervisenõukogu ja koolisekretär. Sisehindamise
aastase ja kolmeaastase perioodi kokkuvõtted teeb õppealajuhataja. Ta jälgib ka pidevalt arengukava
täitmist, arengukava on täiendatud 2007., 2008., 2009., 2010 ja 2011. aastal. Kooliarendustegevus on
seotud kõikide plaanidega koolis (omavaheline sidusus): arengukava → üldtööplaan → kooliarenduse
rühmade tööplaanid → sisehindamise plaanid → klassijuhatajate tööplaanid → ainekomisjonide
tööplaanid → klassivälise tegevuse plaanid → projektid, eriplaanid, üritused → lastevanematega
tehtav töö → koostöö omavalitsusega jm. Vähemalt 2x aastas kontrollib õppealajuhataja, kuidas
üldtööplaani ja teiste plaanide täitmine edeneb.
Kõikide töötajate jaoks on 2009.a. koostatud uued tööülesannete kirjeldused.
Sisehindamise aruanne esitati Haridus- ja Teadusministeeriumile märtsis 2010.a.
Järgmine aruanne tuleb esitada 1. jaanuariks 2015, st kohe 2012.-2014.a arengukava täitmise järel.
Seega on sisehindamise periood ja arengukava viidud vastavusse.
Personalitöö aluseks koolis on „Personalipoliitika alused“ (kinnitatud käskkirjaga, ÕN otsus
06.11.2007.a). Töös on vajalik ka teine dokument „Delikaatsete isikuandmete töötlemise ja
käsitlemise eeskiri (kk 1.1-3/7, 15.09.08, ÕN otsus 29.08.08).
Personaliarendus ja koolitused on planeeritud kõikides üldtööplaanides. Koolituste plaanid on
koostanud õppealajuhataja ning neis on lähtutud õpetajate soovidest ja kooli vajadustest (hinnang
personaalsele tööle ja õpetajate täiendkoolitussüsteemile väga hea, järelevalve 2011).
Täiendkoolitus 2007-2011. Läbi viidud kursused koolis:
1. A ja O sertifikaadi (arvutiõpe) kursused (2007-2009) – 280t, kõik õpetajad (100%).
- IKT-vahendite kasutamise oskused on vajalikud nüüdisaja õppetunni läbiviimisel).
2. Keskkonnateadlik ja jätkusuutlik õpe (õuesõpe ja nüüdisaja pedagoogika ja psühholoogia–
160t, kõik õpetajad.
- (Õuesõpe on vajalik õpikeskkonna sisukamaks muutmiseks ja sotsiaalse keskkonna
tundmaõppimiseks).
3. Klassijuhataja töö.
- Vajalik toimetulekuks raskete ja erivajadustega lastega.
4. Hariduslike erivajadustega laste õpetamine – 160t, 9 klassiõpetajat.
5. Uue õppekava kursused.
10
- Põhikooli õpetajatele – 8t, kõik õpetajad.
- Gümnaasiumi õpetajatele – 8t, gümnaasiumi õpetajad.
6. Digitiiger ja lisakursused (virtuaalsed õpikeskkonnad). 60t, 10 õpetajat.
7. Õppeekskursioonid vaadeldaval perioodil:
- õppepäev tarbekunsti- ja disainimuuseumis;
- turismitalud Lääne-Virumaal;
- Järva-Jaani mõis;
- Lahemaa mõisad;
- Olustvere mõisakompleks;
- Läänemaa loodusrajad;
- Otepää ja Pühajärve;
- Purtse linnus ja Valaste juga.
Õpetajad on individuaalselt osalenud ainealastel ja metoodikakursustel, maakonna ainekomisjonide ja
aineliitude töös.
Õpetajate kvalifikatsioon (1. sept 2011.a seisuga).
Nooremõpetaja – 2
Õpetaja – 17
Vanemõpetaja (+ logopeed) – 16
Kesk-eriharidus – 1
Kõrgem haridus – 34
Õpetajaid kokku – 35
5 aasta jooksul on kõrghariduse omandanud 5 õpetajat, neist lahkunud 1 (sots. töötaja).
2007.a-2011.a on iga õpetaja osalenud täiendkoolitusel keskmiselt 427 tundi (nõutud 160t).
Õpetajate vanuseline koosseis (EHIS-e andmed)
Kuni 29.a – 3
30.-39.a – 8
40.-49.a – 10
50.-59.a – 20
Üle 60.a – 3
Koosseisu on arvestatud ka Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli õpetajad, kes meil tunde annavad.
Täiendkoolituse kasutegur: - õpetaja oskab kasutada nüüdisaegseid IKT vahendeid;
- tunneb õuesõppe metoodikat;
- oskab abistada õppetöös erivajadustega lapsi;
- on kursis riikliku õppekava uuendustega (uus õppekava 2010).
2007.a atesteeriti õpetajaid, vanemõpetaja
kvalifikatsioon omistati 17 õpetajale (1 õpetaja
lahkunud koolist). Õpetajate vastavus
kvalifikatsioonile on 100%.
11
Täiendkoolituse eesmärk oli anda õpetajale teadmisi ja oskusi nüüdisaegse õppetunni läbiviimiseks
vastavalt ühiskonna nõudmistele – on täidetud.
Personali saavutused erinevates valdkondades:
Olümpiaadid,
võistlused,
konkursid,
näitused jm
% õpetajate
koguarvust
aasta jooksul
45,2 66,6 71,4 70 ↑ trend
Õpetajate arv,
(kelle
õpilased on
saavutanud
auhinnalisi
kohti)
19 28 30 28 ↑ trend
Nende õpetajate arv, kelle lapsed on edukalt osalenud olümpiaadidel ja võistlustel on oluliselt
suurenenud, sest algklassid on liitunud vabariikliku pranglimise võistlusega (peastarvutamise
võistlusega), mis on veebipõhine). Tulemuslikult töötavaid õpetajaid, kes on edukalt juhendanud
andekaid ja tarku õpilasi (saavutanud olümpiaadidel maakonnas 1.-3. kohti ja vabariigis 1.-10. kohti),
saavutanud häid tulemusi riigieksamitel, teinud järjekindlalt tööd mahajääjatega, on premeeritud:
- meenetega;
- aukirjadega;
- täiendõppereisidega;
- ning avaldatud kiitust ja tänu direktori käskkirjadega.
Kõige tulemuslikumalt töötanud õpetajad on osalenud igal aastal vallavanema vastuvõtul.
3. Koostöö huvigruppidega
Kooli koostöö huvigruppideks on: maakonna haridus- ja sotsiaalosakond – info vahetamine,
nõustamine, abistamine; Vinni vallavalitsus – volikogu, haridus- ja kultuurikomisjon, vallavanem,
haridus-, kultuurinõunikud, sotsiaaltöötaja, noorsootööspetsialist; lastevanemad; hoolekogu;
ajakirjandus (vallaleht, VT); klubid (Pajusti, Roela); lasteaiad (3); käsitöötare Tudus; Vinni
Spordikompleks; politsei- ja päästeamet; nõustamis- ja alaealiste asjade komisjon; teised vallakoolid;
raamatukogu; Vinni Perekodu (varem Inju Lastekodu); maakonna teised koolid ja Lääne-Viru
Rakenduskõrgkool.
Välispartnerid: Soome Kallavee põhikool (7.-9. klass), Saksamaa Plöni Gümnaasium.
Koostöö huvigruppidega on kavandatud läbiva teemana kõikides, eriti klassivälise tegevuse plaanides.
Huvijuht jälgib ja korraldab vastastikuste kohustuste ja kokkulepete täitmist. Kool on kohaliku elu
keskuseks ja suunanäitajaks. Koolis kinnistunud ja kujunenud väärtused levivad kogu keskkonnas.
Kõige suuremaks ja tähtsamaks koostööpartneriks on lastevanemad.
Töö lastevanematega on planeeritud üldtööplaanis. Info koolielu korralduse kohta on üles pandud
12
kooli veebilehele: kooli missioon, visioon, põhiväärtused, õppeaasta eesmärgid; hindamisjuhend;
kooli tugisüsteemi kirjeldus; kooli õppepäeva korraldus; söökla töö ja menüüd; eeskirjad, määrused
jm; info koolikohustuse täitmise kohta; pikapäevarühmade (hooldusrühma) päevakava; kooli tegevuse
jooksev ülevaade; ürituste pildialbum; kooli vastuvõtu tingimused jm.
Õppeaasta jooksul toimub lastevanematele traditsiooniliselt kaks suuremat üritust: isadepäev
(loengud, sportlikud üritused koos lastega, laadad, loteriid, viktoriinid, töötoad, näitused jpm);
emadepäev (kooli lahtiste uste päev, infotund, tundide külastamine, üldkoosolek, emadepäeva
kontsert, näitused, kodunduse ringi toodete müük jm).
Koolil on kasutusel e-päevik, kuid tähtis osa kodu ja kooli vahelise koostöö sujumisel on ka
õpilaspäevikul. Päevik on kohustuslik 1.-9. klassi õpilastele.
Rõhutame päeviku tähtsust: õpilane harjub koduseid töid üles kirjutama (kohuse- ja vastutustunde
kasvatamine oma kohustuste täitmise läbi); õpilane kannab päevikusse (7.-9. klass) oma hinded ise
(aususe kasvatamine); päevik on ametlik dokument (lugupidava suhtumise kasvatamine
dokumentidesse: edaspidi pass, ID-kaart jne).
Side kodudega: e-maili ja telefoni teel (klassijuhatajatel on vanemate kontaktandmed); e-kooli kaudu;
teated koju, kui laps pole kooli tulnud (pole teatatud); teatamine halvast teost, probleemsest olukorrast
(koostöö sotsiaalpedagoogiga); hinnetelehed kodudesse neile õpilastele, kes pole liitunud e-kooliga.
Raskemate probleemide korral tehakse omavahelist koostööd (võrgustikutöö). Lapsevanema ja
lapsega vestlevad juhtkonna liige, klassijuhataja, aineõpetaja, logopeed, sotsiaalpedagoog ja ka valla
lastekaitsetöötaja. Võrgustikutöö on viimastel aastatel häid tulemusi andnud lapsevanema nõustamisel
ja abistamisel. Lastevanemate koolitamiseks raha ei ole, aga oleme igal aastal püüdnud 1,5 t loengu
organiseerida. Viimased loengud nt olid narkosõltuvuse ennetamisest ja kriiside ületamisest laste ja
vanemate endi elus.
Lastevanemate nõustamisega tegeleb logopeed (lapse erivajadused) ja sotsiaalpedagoog
(koolikohustus, käitumishäired jm). Neile on abiks klassijuhatajad. Oleme kohaldanud igale lapsele
sobiva õpikeskkonna (koduõpe, individuaalõpe, tasandusklass, õpilaskodu, erikool jm).
Koostöös lastevanematega on teiseks suureks õnnestumiseks koolikohustuse täitmine (on oluliselt
paranenud). Koolikohustuse mittetäitjate ja põhjuseta puudumiste arvu oleme suutnud viia väga
madalale (vt koolikohustuste täitmine).
Koostöö toimub ka lasteaedades vanematega, kelle lapsed tulevad I klassi:
detsembris, jaanuaris:
- koolitulijate nimekirjade täpsustamine;
- teadete saatmine lasteaedadesse kooli registreerimise kohta;
- klassijuhatajate osalemine lasteaia koosolekul;
veebruaris:
- I klassi tulijate arenguvestlused koos vanemaga koolis;
- I klasside komplekteerimine;
- 2010/11.õa oli arenguvestluste asemel KOOLIKÜPSUSMÄNG.
märtsis:
- kirjalik info lastevanematele selle kohta, mida kooliks osta;
aprillis, mais:
13
- I klassi tulevate laste tutvumine kooli ja õpetajaga.
Logopeed teeb koostööd lasteaedade logopeedidega. Nad annavad vajadusel soovitusi lapsevanemale
lapse sotsialiseerumiseks ja üldiseks arendamiseks.
Lapsevanemad osalevad ka matka-alases tegevuses, aitavad läbi viia algklasside sportlikke üritusi.
Rahulolu küsitluse tulemused (õpilased)
Õpilased on kooliga rahul (rahulolu küsitluse võrdlused kahel järjestikusel aastal).
1. Klassijuhataja abistab õpilast (mõni laps ei vajagi abi, tal on tugev kodu): 80% → 94,4%
2. Õpilasi kiidetakse ja tunnustatakse piisavalt: 97% → 99,3%
3. Õpetajad osutavad õpiabi: 92% → 95,4%
4. Koolis on turvaline: 88,1%→98,2%
5. Tulen kooli hea tundega, koolis on hea olla: 89% → 94,4%
6. Mul on koolis sõpru, kaaslastega saan hästi läbi 96,8% → 96,8%
7. Õpilaste ja õpetajate vahelised suhted on head: 83% → 86%
normaalsed: 15% → 14%
halvad: 2% → -
8. Meie kooli tase on hea, lapsed saavad hea hariduse: 93% → 97,2% ↑
Parandamist vajavad suhted õpilaste ja õpetajate vahel.
4. Ressursside juhtimine
Arengukavas oli planeeritud kooli kapitaalremont. Tänu valla ettevõtlikkusele raha taotlemisel saigi
remont teoks 2010/11.a vahetusel (2010. mai – 2011. jaanuar).
Koolis on korda tehtud:
- katus;
- kooli siseõu, talveaed;
- elektrisüsteem;
- ventilatsioonisüsteem;
- vahetatud aknad ja uksed;
- remonditud kõik klassid, koridorid ja teised üldkasutatavad ruumid;
- remonditud tööõpetuse ja kodunduse klassid;
- remonditud võimla, söökla ja köök;
- ehitatud uus jõusaal;
- arvutiklassid (A ja O keskus);
- 2010.a suvel avati koolistaadion.
Kõikidesse klassidesse on paigutatud rulood, tahvlivalgustus, videoprojektorid ja ekraanid (hinnang
väga hea).
Järgmisel arenguperioodil on veel ees palju töid kooliümbruses:
- teemapargi rajamine (maskott Vinni-Puhh);
14
- vilistlaste pargi taastamine;
- istutustööd kooli ümbruses (kuuseheki täiendamine);
- siseõuepoolse fassaadi parandustööd (puhastamine, pahteldamine, värvimine).
Säästlikkus ja kokkuhoid (seire ja meetmed)
1) õpilaste ülesanded: õppevahendite valmistamine koolile, aineõpetajatele/ praktiline uurimistöö
alates 1994.a, kaasatud 10. ja 11. klassi õpilased; tulede kustutamine klassides vahetunniks ja
koridorides tundide ajaks; paberi säästlik kasutamine (prügi sorteerimine, paberiautomaadid, mis
piiravad kasutamist); vee kokkuhoid (korralikult kinnikeeratud kraanid); lapsed söövad toidu ära,
ülejääke ei ole; kooli ja lähiümbruse loodusalade korrastamine õpilaste abiga (2x aastas).
2) personali töö: säästliku ja keskkonnahoidliku eluviisi propageerimine (projektid, uurimistööd,
esitlused jm); paberi kokkuhoidlik kasutamine õppetöös; internetipõhise info kasutamine (kulub
vähem paberit); tootmisjääkide kasutamine (tööõpetus, käsitöö); elektritarbimise jälgimine koolis
ja õpilaste suunamine kokkuhoidlikkusele (õpilaste tehtud uuring ja tulemuste avalikustamine);
taaskasutamine (mahakantud seadmete ja mööbli kasutamine tööõpetuse tundides); taaskasutatud
esemetest valmistatud näituse korraldamine (2x aastas) ja osavõtt vabariiklikust võistlusest
„Seebiralli“ (õpilased + tööõpetuse õpetajad ja meesõpetajad).
5. Õpikeskkond
Võrreldes eelmise arenguperioodiga on aastatel 2007/2011 erilist rõhku pandud õpikeskkonna
parendamisele ja laiendamisele.
Õppetöö ei pea toimuma ainult klassiruumis, vaid nüüdisaegse õpikeskkonna mõistet on tunduvalt
laiendatud. Õppetunnid toimuvad väljaspool koolimaja, näiteks kooliõues (pargis, metsas, muuseumis,
veekogu ääres jne). Viimastel aastatel on suurepäraseks keskkonnaks saanud:
- kooliõu ja tammik;
- raamatukogud;
- muuseumid, näitused, töötoad;
- arvutiklassid;
- pühapaigad;
- töökojad;
- matkarajad;
- riigikogu;
- Tudu käsitöötare;
- veepuhastusjaam;
- laboratooriumid;
- teaduskeskused jm;
- Viru-Jaagupi muuseum ja kirik.
Tähtsaks on muutunud õppeainete- ja aineõpetajatevaheline lõiming.
Õpikeskkonna parendamisel remondi käigus ja õpetajate väljaõppes ning koostöös on kollektiiv teinud
ära suure töö.
15
Igal õppeaastal hinnatakse klassiruumide hoidmist ja korrashoidu. 2010/11.õa toimus metoodilise töö
ja klassiruumide esteetilise kujundamise konkurss, kus selgitati välja kaunimad klassid, kabinetid ja
õpetajate tööruumid.
Kabinetid ja aineklassid. Õpilastel on koolis piisavalt ruumi, keskkond on rahulik.
2007-2011 on sisustatud lisaks olemasolevatele aineklassidele:
- eesti keele klass;
- geograafiaklass;
- ajalooklass;
- matemaatikaklass;
- võõrkeeled (3);
- algklasside õppevahendite ruum;
- ringiruum;
- kunstipesa.
Raamatukogu sai juurde lisaruume. Praegu on olemas ka lugemissaal. Uuel arenguetapil on kindlasti
vaja sisustada uus ajalootuba (väike koolimuuseum).
6. Arengukava (2007-2011) täitmine
6.1. Vinni-Pajusti Gümnaasium on täielikult remonditud ja lastele on loodud eeskujulik
õpikeskkond. TÄIDETUD.
6.2. Igale lapsele on olemas tema võimetele vastav õpivorm ja tugiteenused (tugiõpe, LÕK,
koduõpe, õpiabi, logopeediline ja sotsiaalpedagoogiline teenindus. TÄIDETUD JA JÄTKUB.
6.3. Kool annab jätkuvalt head haridust ja väärtustab headust, inimlikkust, töökust, kohusetunnet ja
ausust (väärtuskasvatuse programm, koostatud ja kinnitatud ÕN-s 30.08.2010). TÄIDETUD JA
JÄTKUB.
6.4. Lõpetajad saavad edukalt hakkama järgmises koolis. TÄIDETUD JA JÄTKUB.
6.5. Vinni-Pajusti Gümnaasium on e-kool. TÄIDETUD.
6.6. Koolil on õpilaskodu (on perekodu). TÄITMATA.
6.7. Vinni-Pajusti Gümnaasium on jätkusuutlik kool. TÄIDETUD JA JÄTKUB.
6.8. Kool väärtustab töökasvatust (kohuse- ja vastutustunde kasvatamine). TÄIDETUD JA
JÄTKUB.
7. VI arenguetapp koolis 2012-2014
7.1. Arengu põhisuunad (kooli põhieesmärgid 2012-2014).
1. Ühiskonnas hästi toimetuleva, tolerantse, ausa, ettevõtliku, hooliva ja teadliku inimese
kasvatamine.
2. Koolis on tähtsad teadmised ja väärtuskeskne kasvatus.
3. Koolis on ainetevaheline ja aineteülene lõimuv õpetus.
4. Kool on jätkusuutlik (gümnaasiumiosa säilitamine).
5. Koolis on eeskujulik riikliku õppekava nõuetele vastav füüsiline, sotsiaalne ja vaimne
keskkond. Kooli keskkond on turvaline.
6. Kooli ümbrus on esteetiliselt kaunis: valmis on Vinni-Puhhi teemapark, taastatud on vilistlaste
park ja muu haljastus.
16
7. Koolil on uus ajalootuba.
8. Kooli 25. aastapäeva ettevalmistamine ja läbiviimine 2013.a.
9. Jätkub kooli sisehindamine. Kokkuvõtteanalüüs valmib 2015.a 1. jaanuariks.
8. Tegevuskava (2012-2014)
Kooli tegevuskava tuleneb kooli sisehindamise parendusvaldkondadest, kooli tugevustest ja
nõrkustest ning arendusmeeskonna poolt üles seatud ettepanekutest ja analüüsidest.
8.1. Strateegiline juhtimine.
Jrk nr Tegevus ja tähtajad 2012-2014 Vastutajad, läbiviijad
1. Eeskirjade, juhendite, kodukorra vastavusse viimine uue
põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.
direktor
direktori asetäitjad
2. Strateegilise plaani (arengukava) eesmärkide täitmine –
koolikollektiivi suunamine eesmärkide täitmisele ja
juhendamine.
direktor
3. Taktikaliste eesmärkide (üldtööplaani) koostamine
õppeaastateks 2012-2014.
õppealajuhataja
4. Kooli sisehindamissüsteemi toimumine (sisehindamise
aruanne 2015).
Sisehindamise õppeaasta plaanide koostamine.
õppealajuhataja,
Sisehindamise andmete
kogujad
5. Meeskonnatöö. Töökoosolekud (5) õppeaastas.
Kooliarenduse töörühmade tegevuse juhtimine.
Probleemide tõstatamine (koolikeskkonna uuringud).
Parendustegevuse planeerimine iga-aastastesse
tööplaanidesse.
juhtkond
6. Kooli põhitegevuse (õppe-kasvatustööalane)
püsikontroll (seire).
juhtkond,
ainekomisjonide esimehed,
töögruppide esimehed
7. Sisehindamise kokkuvõtte tegemine (iga õppeaasta
lõpus).
õppealajuhataja
8. Parendustegevuse seire (valupunktid). juhtkond
9. Õppe-kasvatusprotsessi analüüsimine 2x õppeaastas
õppenõukogus.
Tugevuste ja nõrkuste määratlemine.
õppealajuhataja
10. Töötervishoiu nõuete täitmise jälgimine, turvalisuse
tagamine. Koolitöötajate, õpilaste instrueerimine ja
õppused.
majandusjuhataja
11. Uute eeskirjade ja juhendite väljatöötamine lähtuvalt
uuest PGS-ist: „Kooli hädaolukorra lahendamise plaan“.
majandusjuhataja
12. Kooli kodukorra, seaduste, määruste – kehtestatud
normide järgmise seire.
juhtkond
13. Lastevanemate informeerimine kooli tegevusest:
juhendid, eeskirjad, uus õppekava, uus PGS. Uue
õppekava üldosa ja ainekavade ülesseadmine
veebikeskkonda.
juhtkond
infojuht
17
14. Uue õppekava rakendamisprotsessi juhtimine
2011-2014
õppealajuhataja
15. Toitlustamise ümberkorraldused (kaks söögiaega –
a’20min.
majandusjuhata
16. Õpetajate kaasamine koolijuhtimisse – kooliarenduses
osalevad kõik100%-liselt.
direktor
8.2. Personalijuhtimine.
Jrk nr Tegevus ja tähtajad Vastutajad
1. Personali juhtimisel lähtutakse eeskirjast
„Personalipoliitika alused koolis“.
direktor
2. Personalivajaduse planeerimine 5 aastat ettepoole. direktor
3. Tööjuhendite täiendamine, uute töötajate instrueerimine,
juhendaja-mentori määramine.
direktor
4. Uute töötajate väljaõpetamine ja toetamine, töökohaga
tutvumine ja vajalike töötingimuste tagamine. Uue
õpetaja kaasamine kooli arendusprotsessi.
direktor
õppealajuhataja
majandusjuhataja
5. Täiendkoolituste organiseerimine:
- Üldarendavad, metoodika ja kasvatustöö kursused
eesmärgiga kujundada ühesuguseid arusaamu
hariduspoliitikast praegu ja tulevikus.
- Ainealased ja uue õppekava koolitused (üldosa,
ainekavad, töökavad ja uued õppematerjalid).
- Individuaalsete täiendkoolituse plaanide
koostamine).
- Koolisiseses metoodilises töös pearõhk ainete- ja
õpetajatevahelisel lõimingul: projektinädalate
läbiviimine, uurimistööde juhendamine,
õppekäikude ja õuesõppe toimumine.
õppealajuhataja
6. Õpikeskkonna kujundamine vastavalt uuele PGS-ile ja
õppekavale. Uute õppevahendite ostmine.
Igal õpetajal on koolis oma klassivälise töö lõik, mida
oskab suurepäraselt.
Suurem tähelepanu kodukoha kultuuri ja ajaloo
õppimisele (õppeaineteülene lõiming). Viia läbi 1x
aastas õppeekskursioon õpetajatele.
majandusjuhataja
huvijuht
õppealajuhataja
7. Uue õppekava alane tegevus koolis:
- ainekavade koostamine (2011-2013);
- õppekava üldosa väljatöötamine (2010-2013);
- õppekava üldosa kirjastamine (2013-2014);
- õppekava avalikustamine (2014).
õppealajuhataja
8. Infotehnoloogia arendamine õpikeskkonnas:
18
- Digitiigri kursuste korraldamine kohapeal (2010-
2013);
- IKT vahendite kasutamine õpikeskkonnas
9. Õpetajate ja õpilaste osaluse organiseerimine
rahvusvahelistes projektides.
huvijuht
10. Talveaia osa õpikeskkonnas (taimede
süstematiseerimine, osakondade loomine).
Talveaed avatud puhkeruumina (2010).
õppealajuhataja
majandusjuhataja
11. Õpetaja analüüsib oma tööd ja esitab kokkuvõtva
aruande igal kevadel. Kokkuvõtted õpetaja tööst
septembrikuus.
õppealajuhataja
12. Klassijuhataja töö tõhustamine, klassijuhatajate väljaõpe
ja klassijuhatajatundide sisseviimine gümnaasiumisse.
Väärtuskasvatuse parendamine.
õppealajuhataja
13. Õpetajate tunnustamine lähtuvalt väljatöötatud
personalipoliitika alustest.
direktor
8.3. Koostöö huvigruppidega ja klassiväline tegevus.
Jrk nr Tegevus ja tähtajad Vastutaja(d)
1. Politsei-ja päästeamet:
- infotunnid;
- projekt 6. klassidele „Kaitse end ja aita teist“;
- jalgratta juhiloa koolitus 3. klassidele;
- „Vigurvänt“;
- tuletõrjehäire.
huvijuht
2. Vinni Spordikompleks:
- ruumide kasutamine üritusteks ja tundideks.
huvijuht
kehalise kasvatuse õpetajad
3. Valla leht:
- ürituste ja kooli tegevuse ning saavutuste
kajastamine.
infojuht
4. Klubid ja kultuurimajad:
- erinevate kollektiivide esinemised;
- õpilaste suunamine ka klubide ringidesse.
huvijuht
muusikaõpetaja
5. Lasteaiad:
- laste kutsumine kooli üritustele;
- abi osutamine ürituste korraldamisel (helitehnika,
esinemised jms).
huvijuht
6. Raamatukogud:
- raamatukoguring;
- rmtk ruumide kasutamine üritusteks.
huvijuht
algklasside õpetajad
7. Teised koolid: huvijuht
19
- valla koolid – ülevallalised üritused (laulupäev,
jüriööjooks jms).
muusika õpetaja
kehalise kasvatuse õpetajad
8. Vinni Perekodu:
- Perekodus elavad meie kooli õpilased osalevad VPG
üritustel ja huviringides.
sotsiaalpedagoog
huvijuht
9. Üldsus (vald ja teised asutused):
- võrgustikutöö;
- koostööprojektid;
- spordiüritused;
- „Teeme ära“.
direktor
huvijuht
infojuht
10. Sõpruskoolid välismaal (Iisalmi, Kuopio ja Plöni
koolid):
- arendada koostööd võimaluste piires;
- kutsuda külalisi sõpruskoolidest kooli juubelile.
huvijuht
võõrkeele õpetajad
11. Ajakirjandus:
- kooli tegevuse kajastamine.
infojuht
12. Koostöö lastevanematega:
- e-koolile üleminek (2011). Adekvaatsem side kodu
ja kooli vahel, õpetajate- lastevanemate tihedam
suhtlemine, probleemide kiirem ja tõhusam
lahendamine jm;
- traditsioonilised üritused: isadepäeva tähistamine,
emadepäeva tähistamine, üldkoosolek;
- ühised üritused, matkad, seebikarbiralli, kooli 25.
aastapäeva tähistamine;
- klasside koosolekud 1x aastas;
- lastevanemate kaasamine uue õppekava arutelusse,
ÕK arutelu (2012);
- ÕK (üldosa ja ainekavade) avalikustamine
lastevanematele;
- ainekavade tutvustamine lastevanematele;
- lastevanemate koolitamine 1x õppeaastas;
- rahulolu-uuringud – õpilased, lapsevanemad 1x
kolme aasta jooksul.
õppealajuhataja
IT-spetsialist
administraator
I töörühm (kooliarendus)
direktor
I töörühm
III töörühm
klassijuhatajad
hoolekogu liikmed
infojuht
klassijuhatajad
aineõpetajad
õppealajuhataja
õppealajuhataja
I ja II töörühm
20
8.4. Ressursside juhtimine.
Jrk nr Tegevus ja tähtajad Vastutaja(d)
1. Kooli infrastruktuuri parendamine (riist-ja tarkvara
ostmine) õpikeskkonna (vaimse, füüsilise)
parandamiseks.
majandusjuhataja
2. Kooli eelarve kokkuhoidlik planeerimine:
- kolme aasta kulutuste võrdlemine;
- säästlik majandamine;
- taaskasutamine, jääkide muretsemine firmadest jm.
majandusjuhataja
3. Talveaia kujundamine, koolimuuseumile vajalike
vahendite soetamine, vilistlaste pargi taastamine,
kooliümbruse kujundamine, teemapargi rajamise
toetamine.
majandusjuhataja
4. Tervisekaitse, tuleohutuse plaanide koostamine,
turvalisuse tagamine koolis. Kollektiivi käitumine ohu
korral. Õppused 1x õppeaastas.
direktor
majandusjuhataja
5. Füüsilise keskkonna nõuete täitmiseks uue PGS-i alusel
on vaja:
- 50 uut klassilauda ja tooli;
- õpetajatele 35 töölauda ja tooli;
- sööklasse 20 taburetti;
- sööklasse uusi toidunõusid (200 prae- ja 400
leivataldrikut);
- aulasse uued toolid (400tk);
- kooli muuseumile mööbel (laudkapid);
- aknarulood (puuduvad osades ruumides);
- klassidesse kappe õppevahendite jaoks.
Kooli söökla töö: toidukvaliteedi parandamine,
söögivaheaegade pikkuse tervisekaitse nõuetega
vastavusse viimine.
majandusjuhataja
majandusjuhataja
direktor
8.5. Õppe-kasvatusprotsess.
Jrk nr Tegevus ja tähtajad Vastutaja(d)
1. Õppija areng ja selle toetamine.
Kooli õppekava üldosa valmimine 2013.
Ainekavade koostamine
2010/11: 1.; 4.; 7. ja 10. klass
2011/12: 2.; 5.; 8. ja 11. klass
2012/13: 3.; 6.; 9. ja 12. klass
õppealajuhataja
aineõpetajad
21
Õpetajate töökavade valmimine:
2010/2011: 1.; 4.; 7. ja 10. klass
2011/2012: 2.; 5.; 8. ja 11. klass
2012/2013: 3.; 6.; 9. ja 12. klass
aineõpetajad
2. Õpiabisüsteemi töö korraldus. õppealajuhataja
3. Töö andekate ja tarkade lastega. ainekomisjonid
4. Klasside õppeplaanide arutelud ja kinnitamine (2012). direktor
5. Projektinädalate planeerimine, koostöö ainekomisjonide
vahel, õpilaste loometööde suunamine, uurimistööde
kavandamine (11. klass), alates 2012.
ainekomisjonid
6. Uute õppeainete: joonestamine, majandus ja ettevõtlus,
uurimistööde alused, riigikaitse (2011, 2012)
sisseviimine, õpetajate ettevalmistus ja õpilaste
instrueerimine.
õppealajuhataja
7. Uue õppekava tutvustamine õpilastele. Hindamise aluste
selgitamine (igal õppeaastal).
aineõpetajad
8. Õpilaste arengu uurimisel ja toetamisel tehakse iga
veerandi lõpus õpijõudluse analüüs õppenõukogus.
õppealajuhataja
9. Õpilase klassivälise tegevuse ja huvide toetamiseks
tehakse kokkuvõte iga veerandi lõpus õppenõukogus.
huvijuht
10. Riigieksamite, põhikooli lõpueksamite ja tasemetööde
analüüs õppenõukogus.
õppealajuhataja
11. Õpilase tervise jälgimine. Tervistedendava tegevuse
planeerimine. Aktiivne tervisenõukogu töö koolis.
Analüüsid 1x aastas.
sotsiaalpedagoog, nõukogu
esimees
12. Õpilaste ja lastevanemate nõustamine (tervis,
käitumisprobleemid, õpitöö, huvitegevus,
koolikohustuse täitmine jm).
sotsiaalpedagoog
13. Käitumisprobleemide arutamine koostöövõrgustikus
(vald, kool, lapsevanemad).
õppealajuhataja
14. Klasside puhtuse ja esteetilise kujunduse seire 2x
õppeaastas.
III töörühm
huvijuht
15. Õpilaste suunamine huviringidesse ja kehakultuuriga
tegelemisele. Kõikide võimaluste ärakasutamine kooli
juures.
huvijuht
16. Karjääriõpe õppeainete kaudu. Uue õppeaine
„Karjääriteave“ sisseviimine õppekavasse (2012-2013).
õppealajuhataja
17. Õpilaste ja õpetajate tunnustussüsteemi täiendamine,
plaanist kinnipidamine.
juhtkond
18. Tulemuslik õpetamine (heade tulemuste saavutamine
õppe-kasvatustöös).
kõik õpetajad
22
8.5.1. Õppekorraldus ja meetodid
Jrk nr Tegevus ja tähtajad Vastutaja(d)
1. Tunniplaani koostamine GP-Untise abil hiljemalt 26.
augustiks.
õppealajuhataja
2. Tunniplaani analüüs: vastavus tervisekaitse nõuetele. direktor
3. Päevakava kinnitamine käskkirjaga. direktor
4. Päevakava ja tunniplaani koostamisel on aluseks
õpilaste vajadustest ja ootustest lähtuv õpilaskesksus.
õppealajuhataja
5. Aine- ja töökavade ülevaatamine ja kinnitamine – igal
õppeaastal septembris.
õppealajuhataja
6. Koolisisese metoodilise töö süsteemi olemasolu,
toimivus, mõjusus ja tõhusus. Analüüs 1x õppeaastas.
õppealajuhataja
7. Õpilaskeskne õpetamine, igale lapsele õige
õpikeskkonna loomine. Õpetaja igapäevane töö
andekate, tarkade ja mahajäävate õpilastega.
aineõpetajad
8. Õpilaste mõjutussüsteemi analüüsimine ja vajadusel
korrigeerimine.
sotsiaalpedagoog
9. Koolitraditsioonide osa õppe-kasvatustöös: moto,
visioon, missioon, ajalugu, vilistlaste tegevus, kooli
saavutused jm).
huvijuht
klassijuhatajad
8.5.2. Väärtused ja eetika
Jrk nr Tegevus ja tähtajad Vastutaja(d)
1. Kasvatustöö lähtub eeskirjast “Väärtuskasvatus koolis“, ÕN
30.09.2010.
Väärtuskasvatuse juhend on ka õppekava üldosa.
direktor
2. Klassijuhatajate juhendamine kasvatustöös (vajalike
õppematerjalide koostamine, koolitused jm).
õppealajuhataja
3. Õpetaja kutse-eetika nõuete täitmine:
- eeskuju;
- täpsus, korrektsus;
- ausus;
- suhtlemine lastevanemate ja üldsusega;
- koostöö teiste õpetajatega jm.
Analüüsid 1x õppeaastas.
õppealajuhataja
4. Koolikultuuri (kvaliteedikäsiraamatus) parandamiseks
kavandatud ühised koolitused, koostöö õpetajate,
ainekomisjonide vahel. Edu säilitamine. Koolikultuur on
praegu adaptiivses faasis (toetav, positiivne, vastuvõtlik
muutustele, edasiviiv).
direktor
23
5. Õpetajate meeskonnatöö tõhustamine kooliarendustöös:
- selge eesmärk;
- vaba õhkkond;
- osalus;
- kuulamine;
- avatud suhtlemine;
- selged rollid ja ülesanded;
- enesehindamine.
juhtkond
6. Igapäevane tähelepanu õpilaste käitumisele:
- teretamine;
- vahetusjalatsite kandmine;
- käitumine tundides ja vahetundides.
7. Kasvatustöö (väärtushinnangute kujundamine) õppetunnis:
rõhk puudustele ühiskonnas:
- moraalinormide eiramine;
- ühiskonna vähene sidusus;
- individualistlik tarbimismentaliteet;
- rahvustunde nõrkus;
- inimelu vähene austamine;
- ebastabiilne perekond;
- liigne sõltuvus meediast;
- vägivalla levik;
- madal kodanikuaktiivsus („Riigi väärtuskasvatuse
programm“ (2009-2013).
kõik aineõpetajad
juhtkond
ringijuhid
8. Kooli väärtuskasvatuse programmi täitmine. kogu kooli kollektiiv
9. Raamatukogu kui õppimiskeskus (õpikeskkond). Koostöö
ainekomisjonidega.
rmtk hoidja
10. Kooli kodukorra korrigeerimine ja täitmise jälgimine. juhtkond
11. Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse täitmise jälgimine, kooli
eeskirjade ja juhendite vastavusse viimine PGS-iga.
juhtkond
24
Arengukava lisad
Lisa 1
Õpilaste turvalisus koolis
Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal temale vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.
1. Vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamine.
Igas klassis (koolis) on väljas hädaabinumbrid! Õpilane on tähelepanelik, täidab kooli
sisekorra eeskirju ja hoidub ohtlikest situatsioonidest ja ohuallikatest eemale:
- ei puuduta elektrikilpe, juhtmeid, lampe; katkiseid lüliteid, teatab ohust kohe korrapidaja
õpetajale või valvetöötajale;
- ei roni aknalaudadele;
- ei ava loata suuri aknaid;
- kannab vahetusjalatseid, mis on kannakinnisega;
- kui märkab suitsu, tuld – teavitab sellest kohe täiskasvanuid;
- ei jookse treppidel;
- ei puuduta ventilatsiooni ja kustutite reguleerimiskraane;
- sulgeb ja avab uksed vaikselt.
2. Juhtumitest teavitamine.
Õpilane teatab hädaolukordadest kohe lähimale töötajale. Kui täiskasvanuid läheduses pole,
pöördub ise päästeameti poole, helistab numbril 112 ja räägib:
1) kes ta on;
2) mis juhtus;
3) kus juhtus.
3. Vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamine.
Vaimne ja füüsiline vägivald koolis on keelatud õpilaste ja õpetajate vastu:
- kaasõpilase togimine;
- tõukamine;
- löömine;
- peksmine;
- sulgemine ruumi;
- asjade äravõtmine;
- lõhkumine.
Õpilase ja õpetaja (koolitöötaja):
- norimine;
- pilkamine;
- mõnitamine.
Kaaslaste ülesässitamine teatud õpilase või õpetaja vastu;
inetute ja roppude sõnade kasutamine;
petmine ja valetamine;
varastamine.
Turvasüsteem (jälgimisseadmestik)
25
1. Õpilaste käitumist vaheajal jälgivad turvakaamerad. Kaamerad on paigutatud kõikidesse
koridoridesse. Arvuti ekraanilt jälgivad õpilaste käitumist: direktor, õppealajuhataja,
valvetöötajad.
Koridorides on ka korrapidaja-õpetajad, kes ohtlike olukordi saavad tagantjärele vaadata ja
õiglaselt lahendada. 0-tolerants ükskõik, millise vägivallatsemise vastu.
2. Õpilaste käitumist koolimaja ümbruses jälgivad turvakaamerad. Kaamerate abil tuvastatakse ka
kõik suitsetajad, loodusesse prahi loopijad, vara lõhkujad, spordiväljakul lärmajad ja murudel
jalgratastega (mootorsõidukitega) sõitjad. Koolimaja territooriumil on suitsetamine rangelt
keelatud!
3. Turvasüsteemi (jälgimisseadmestik) on ligipääsetav ainult kooli töötajatele ja vajadusel politseile.
On tagatud andmekaitseseaduse täitmine. Turvalinte ei näe kõrvalised isikud.
4. Vastavalt pahateole karistatakse õpilast kooli sisekorras sätestatud meetmetele.
Lisa 2
Kinnitatud ÕN
30. aug 2010.a.
HTM määrus 2.03.2009.a.
Kk nr. 156
Väärtuskasvatus koolis
Eesmärk:
Ühiskonnas hästi toimetuleva, tolerantse, kaasinimestest hooliva, aktiivse ja teadliku kodaniku
kasvatamine.
Eetika ja moraal
Eetika ja moraal on samatähenduslikud, mõnikord on vajadus mõistet „moraal“ siduda ühiskonnas
käibivate moraalinormidega ja mõistet „eetika“ kasutada õpetuse tähenduses.
Eetilised ja moraalsed teod on ühiskonnas ettekirjutavad ehk normatiivsed.
Eetika liigid: teoreetiline eetika
praktiline eetika (kutse-eetika)
Eetika erineb seadustest, religioonist ja etiketist.
Seaduse puhul peetakse tegutsemisviisi õigeks või vääraks. Väära teo puhul teeb otsuse kohus
(vabadusekaotus, trahv või ühiskonnakasulik töö). Religioon põhjendab väära tegu jumaliku
autoriteediga (karistab jumal).
Etiketis peetakse õigeks ja vääraks käitumiseks seda, mis on antud kultuuri tavade kohaselt sobiv või
mitte. Ebasobiva käitumise korral ootab toimijat ühiskondlik hukkamõist ning reputatsiooni kaotus.
Moraali puhul määratleb õige või väära südametunnistus või mõistus. Sanktsioonid ebamoraalse teo
puhul on kahte sorti- sisemised ja välimised. Esimesel puhul – südametunnistuse piin, sisemine
rahutus, teisel – kaasinimeste hukkamõist kuni töö kaotamiseni.
26
Eetika kui distsipliini keskseks mõisteks on VÄÄRTUSED. Väärtus on midagi, mis paneb inimest
tegutsema. Et miski on väärtuslik, tähendab seda, et tuleb selle poole püüelda, seda väärtust austada.
Näiteks õnn on väärtus. Me tahame olla õnnelikud ja teeme kõik selleks, et oleksime õnnelikud. Meie
jaoks on väärtus ka loodus ning oma käitumisega me väljendame seda.
EETIKA
eetika-alased teooria, normid
mõisted ettekirjutatud iga elukutse
käitumisnormid jaoks
Eetikakoodeks on kirjalik dokument, kus on kirja pandud eetikanormid ja väärtused, mis on teeks
teatud valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul.
Puudused väärtuskasvatuses ühiskonnas
Eesti jätkusuutlikkust ohustavad:
- moraalinormide eiramine;
- ühiskonna vähene sidusus;
- individualistlik tarbijamentaliteet;
- hedonistliku elulaadi pealetung;
- rahvustunde nõrkus;
- hoolimatu suhtumine tervisesse ja keskkonda;
- inimelu vähene austamine;
- stabiilse perekonna asendamine ajutise kooseluga;
teoreetiline
eetika
praktiline
eetika
metaeetika normatiivne
eetika
rakenduseetika kutseeetika
27
- madal iive;
- vägivalla levik;
- madal kodanikuaktiivsus;
- muulaste nõrk integreeritus jm tegurid.
Lähtudes nendest puudustest, on koolil väärtuskasvatuses tähtis roll. Riiklik programm (2009-2013)
seab tähelepanu keskmesse laste ja noorte väärtuskasvatuse.
Väärtuskasvatus on avaram mõiste kui iseloomukasvatus. Noore inimese kõlbeline suunamine ja
toetamine on aktiivse, loova, analüüsivõimelise ja ettevõtliku inimese kasvatamine.
Väärtuskasvatus on kooli kompass: pööre teadmistekeskselt koolilt väärtuskesksele koolile.
Kooli väärtuste näitajad on:
- koolikliima;
- õpilaste subjektiivne edu;
- õpilaste hinded;
- koolinõuetele vastav/ mittevastav käitumine;
- toimetulek.
Koolikultuur on oluline tegur, mis mõjutab õpilaste heaolu ja toimetulekut. Suur mõjujõud on siin
õpetajatel.
Väärtuskasvatuses on koolis 2 suunda:
a) Väärtuskasvatus õppetunnis: lõiming, läbivad teemad, diskussioonid, rühmatööd,
ettekanded, õpetamise viisid, õpetaja hoiakud, suhtumine õppijasse jm – kõik aineõpetajad.
b) Väärtuskasvatus õpikeskkonnas (koolis üldse) – kõik õpetajad, huvijuht, klassiõpetajad
(usaldus, turvalisus, hoolivus, inimväärikus, demokraatlikkus, patriotism jm).
Eesmärgiks on õpilaste rollipildi mitmekesistamine – võimalus teatud asju algatada, valida, otsustada,
luua, aga ka eksida ning võtta selle kõige eest vastutus, lähtudes arusaamast, et kool on ka õpilaste
ühine looming ja vastutusala.
Iga õpetaja peab teadvustama, et ta ei õpeta ainuüksi oma ainet, vaid tegeleb ka
väärtuskasvatusega (näiteks kas või keelekasutuseeskuju).
Väärtuskasvatuses tuleb lastega koos lahti mõtestada:
- kooli missioon;
- kooli väärtused;
- õpilase väärtushoiakud
(kuidas koolis mõistetakse seda, mida kool tahab hoida ning kuidas see peaks väljenduma õpetaja ja
õpilaste suhtes, kooli elukorralduses ja selles, millistena tahame näha oma õpilasi).
28
Puudused väärtuskasvatuses
Eetiliste probleemide esile toomine ja lahendamine
Arvuti ja informaatika – arvutiõpetajad, algklasside õpetajad, kes kasutavad arvutit õppetöös.
Uus eetika mõiste, võeti kasutusele alles 1970.a.
Inimene tegutseb küberruumis:
- suhtlemine;
- info otsimine;
- krediitkaardi kasutamine;
- isiklike andmete sisestamine andmepankadesse;
- infotöötlus;
- muusikasalvestused jne.
Arvutieetika eesmärk on analüüsida sotsiaalset mõju, mil viisil on eetiline arvutit kasutada, kuidas
siduda arvutitehnika ja inimlikud väärtused nii, et tehnika arendaks ja kaitseks inimesi, mitte ei
kahjustaks neid.
Kõikide arvutiõpetajate ülesandeks on igas klassis rääkida õpilastele
INTERNETIOHTUDEST
Bioeetika (mõiste kasutusel 1970.a.) – loodusõpetuse, bioloogia, kunstiõpetajad. Hõlmab bioloogia,
biotehnoloogia, meditsiini, keskkonna probleeme.
Bioeetikas (biotehnoloogias) käsitletakse probleeme, mis tekivad elusorganismide kasutamisel
inimeste heaks (maailma muutmine – kloonimine, eugeemika, disainerbeebid jms).
Õpetajad käsitlevad neid teemasid ainekavades.
Globaalne eetika
- geograafia õpetajad
- ühiskonnaõpetuse õpetajad
- ajalooõpetajad
- võõrkeele õpetajad
Globaalne eetika uurib probleeme, mis puudutavad riikide- ja rahvastevahelisi suhteid globaliseeruvas
maailmas. Erinevad ilmavaated, kooseksisteerimine, erinevad arusaamad õiglusest ja eetikast,
üleilmastumine, globaalne õiglus, kultuuridevahelised erinevused ja konfliktid, sõja- ja rahueetika,
terrorism jm.
Õpetajad käsitlevad neid teemasid ainekavades.
Haridus ja eetika (õpetaja kutse-eetika) – kõik õpetajad. Meie koolis on õpetaja töö aluseks õpetaja
kutse-eetika.
See eetika valdkond puudutab põhiliselt õpetajat:
- õpetaja eeskuju lastele;
- õpetaja töö eetilisus;
29
- kooli siseõhkkond ja suhted;
- juhtimine, õppekorraldus;
- hariduse ja ühiskonna väärtushinnangute vastastikmõju;
- noorte suunamine soovitavas suunas;
- moraalinormidest kinnipidamine jm.
Keskkonnaeetika – kõik õpetajad, klassijuhatajad, loodusõpetuse ja bioloogia õpetajad.
Filosoofiline distsipliin 1960.a.
Ülesandeks on inimestevaheliste suhete selgitamine ja reguleerimine, ümbritseva keskkonna
mõistmine. Inimese ja looduse vahelised suhted; regulatsioon seadustega; loomade kohtlemine;
keskkonnaprobleemid; inimtegevus jm.
Õpetajad käsitlevad teemasid ainekavades.
Kunst ja eetika
- kunstiõpetuse õpetajad
- käsitöö- ja tööõpetajad
Selle valdkonna eetika puudutab järgmisi probleeme:
- kunstiliigid ja nendega praktiseerimine (loomine, esitlemine, levitamine, vahendamine,
müümine-ostmine, tarbimine, kriitika, kollektsioneerimine, säilitamine, taastamine,
katsetamine).
Kunsti moraalne mõju publikule ja moraalikasvatuses.
Õpetajad käsitlevad teemasid ainekavades.
Meditsiinieetika – kõik õpetajad, kasvatajad, klassijuhatajad (eriti inimeseõpetuse õpetajad).
Rahvatervise eetika
- arsti ja patsiendi suhe;
- toimetulek terviseprobleemidega;
- tervisekaitse;
- igaüks õpib vastutama oma tervise eest;
- inimõiguste ja isikuautonoomia austamine;
- heategemine, mittekahjustamine;
- inimväärikuse austamine jm.
Õpetajad käsitlevad teemasid ainekavades.
Meediaeetika – kõik õpetajad
Eriti:
- eesti keele õpetajad
- arvutiõpetajad
- psühholoogia õpetajad
Meediaeetika tegeleb ajakirjanduse eesmärkide ja väärtustega (tõese teabe edastamine, sõltumatus,
vastutus jm), hõlmates lisaks teoreetilisele arutelule ka praktilisi probleeme ajakirjanike ja
meediakanalite töös.
Ajakirjaniku eetika (tõerääkimine – meedia objektiivsus ja erapooletus, tõde ja valetamine).
Ajakirjandusvabadus (info sõnavabaduse, tsensuuri, omandisuhete ning ajakirjanduse vastutuse
kohta).
Meediapublik (meedia suhted publikuga; milliseid sõnumeid õigupoolest ajakirjandus edastama
peaks).
30
Sündmuste osalised ja allikad (infoallikate kohtlemine, info hankimise meetodid, eraellu sekkumine,
solvava sisu avaldamine, inimeste turvalisuse tagamine jm).
Kollane (tabloid) ja kvaliteetajakirjandus.
Õpetajad käsitlevad teemasid ainekavades.
Reklaamieetika (alles 20. sajandi algus)
- eesti keele õpetajad
- kunstiõpetuse õpetajad
Käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid. Reklaam kujundab miljonite inimeste hoiakuid
ja eelistusi paljudes elusfäärides (mitte ainult kaubanduses). Reklaam osaleb tarbimiskultuuri
kujunemisel, poliitikas, elustiilis, võib mõjutada inimest psühholoogiliselt, kui noor pole selleks ette
valmistatud.
Reklaamivõtted. Reklaam ja ajakirjandus. Reklaami ohver. Reklaam ja erinevad sihtgrupid.
Kujundada suhtumine reklaami. Õpetajad käsitlevad teemasid ainekavades.
Religioon ja eetika
- ajalooõpetajad
- eesti keele õpetajad
- kunstiõpetajad
- muusikaõpetajad
- võõrkeele õpetajad
Religiooni ja moraali teema käsitleb üldises aspektis religioossete uskumuste ja moraalinormide
omavahelise seotuse küsimusi.
Religioon mõjutab inimese maailmavaadet, hoiakuid, väärtusi ja seetõttu on otseses seoses eetikaga.
Usuvabadus.
Budistlik, islami, judaismi ja kristlik eetika.
Usundite eetika.
Õpetajad käsitlevad teemasid ainekavades.
Seksuaaleetika
- kõik klassijuhatajad, vajadusel aineõpetajad, inimeseõpetuse õpetajad
- perekonnaõpetuse õpetajad
- kehalise kasvatuse eetika
Distsipliin käsitleb eetilisi küsimusi, mis on seotud seksuaalkäitumisega: armastus, iha, abistamine,
suguelu moraal, prostitutsioon, pornograafia, erootika – lubatavus nii indiviidi kui ka ühiskonna
tasandil, ohtlik seksuaalkäitumine ja vägivald, seksuaalvähemused (homoseksuaalsus, transvestism
jm).
Õige peremudeli loomine laste kujutlusse. Arutelu. Õpetajad käsitlevad teemasid ainekavades.
Õpetaja annab lastele teabe traditsioonilisest peremudelist ja seksuaalvähemustest.
Sotsiaaleetika – kõik õpetajad
Eriti:
- sotsiaalpedagoog
- ühiskonnaõpetuse õpetajad
- klassijuhatajad
Paljud eetika valdkonnad on seotud sotsiaaleetikaga. Sotsiaaleetika on praktiline haru ja eeldab
sotsiaalsete moraaliprobleemide lahkamist: nt haridus ja ühiskond, perekond ja eetika, sotsiaalne
heaolu, sotsiaalsed probleemid, sotsiaaltöötaja eetika jm.
31
Spordieetika
- kehalise kasvatuse õpetajad
Spordieetikaga ei ole seotud ainult sportlased, vaid hulk organisatsioone, treenerid, psühholoogia,
massöörid, sponsorid jne.
Osa spordialasid on moraalselt probleemsed (poks ja võitluskunst).
Sport ja mäng. Võrdõiguslikkuse tagamine, ausa mängu eetika, soouuringud, keelatud ainete
kasutamine, geneetiliselt muundatud sportlaste võistlemine jm.
Spordialade rahastamine, sportlaste tasustamine, spordi kommertsialiseerumine, spordivõistlustest
osavõtumaks jm.
Teemasid käsitlevad õpetajad vestluse vormis ainekavade kaudu.
Teaduseetika (19. saj.)
- matem. õpetajad
- loodusteaduste õpetajad
- bioloogiaõpetajad
Teaduse saavutuste kasutamine praktikas pole ainult kasu toonud, vaid ka korvamatut kahju
(aatomipommi leiutamine jms).
Natside meditsiinilised katsetused, pestitsiidide kasutamine jm.
Teadlaste eetika (teadlase vastutus ühiskonna, oma kolleegide, õpilaste ja õpetajate ees).
Publitseerimine ja institutsioonid (teadlaste tegevus akadeemiates, artiklite publitseerimine, uurimuste
avalikustamine; teadlaste tegevusest sõltub ühiskonna areng, teadus ja poliitika (milliseid valdkondi ja
kuidas rahastada); inim- ja loomkatsete korraldamine, teaduslikud ja eetilised aspektid inim- ja
loomkatsetes jm.
Õpetajad käsitlevad teemasid ainekavades.
Valitsemiseetika
- ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajad
- klassijuhatajad
Distsipliin koondab ühiskonna poliitilisi, õiguslikke, administratiivseid eetilisi probleeme.
Ametnikueetika (ametniku käitumine avalikus sektoris, millistest eetilistest põhimõtetest peab
lähtuma oma töös).
Kodanikueetika (kodaniku kohustused riigi ees, kodanikukohustuste täitmine, vajalikud voorused ja
motivatsioon).
Poliitika eetika (poliitiliste otsuste vastuvõtmine, eetilised valikud, millal on lubatud eetika
ületamine, kompromissid).
Õiguse eetika (seaduse ja eetika vahekord, õigusemõistmine, elualade kutseeetika, seaduserikkumised
ja karistamise viisid ja põhjendused).
Ärieetika
- majandusõpetuse õpetajad
- matem. õpetajad
- psühholoogia ja inimeseõpetuse õpetajad
- ühiskonnaõpetuse õpetajad
32
Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktolukordades.
Eetika ettevõttes (ettevõtte tegevust reguleerivad seadused, äriga seotud kutse-eetika).
Töötaja ja juhi vahekorda puudutavad küsimused, diskrimineerimine, pealekaebamine,
konkurentsikeeld jne. Suur- ja väikeaktsionäride suhted ja vastutus. Investeerimine ja tehingud
väärtpaberiturul, kliendisuhete eetika, tarbijaeetika, konkurents, intellektuaalse omandi kaitse,
sotsiaalne vastutus, keskkonnakaitse, eetilised probleemid riigi ja ettevõtete suhtes jm.
Õpetajad käsitlevad teemasid ainekavades.
ÕPPEKAVA osa väärtuskasvatuses
Koolielus sisaldub väärtuskasvatus praktiliselt kõiges:
a) õppekavas: õpetaja isiksus, õpikeskkond, õppemeetodid, õppesisu, lõiming, läbivad teemad,
arutelud, diskussioonid, rühmatööd, tagasiside andmine, hindamine, õpilaste motiveerimine
jne.
b) klassi- ja koolivälises tegevuses:
ürituste kasvatuslikud eesmärgid, ürituse sisu, traditsioonid, kõlbelise kasvatuse süsteem
(isamaaline, tervist- ja keskkonda säästev kasvatus, sport, matkamine, kodu-uurimine jne),
kogu huvitegevus koolis.
c) reeglitest, määrustest ja seadustest kinnipidamine:
seotud õppekasvatustööga, klassijuhatajatunnid, nõuete, reeglite tutvustamine ja täitmise
nõudmine igapäevases töös, järjepidevus, selgitustöö, võrgustikutöö, ennetav tegevus jms.
d) ümbritseva keskkonna mõjus:
klassi ja koolimaja puhtus ja kord, esteetiline kasvatus, korra- ja puhtusenõuete täitmine,
iseteenindus, stendid ja lilled koolimajas, puhtus WC-des, koolimaja ümbruse korrastatus ja
ilu, korrashoid, ruumide ja vara hoidmine, õpilaste suunamine ilu ja puhtuse tähtsuse
mõistmisele, isetegemine ja hoolitsemine oma lähema ümbruse eest jm.
e) koduse kasvatuse (eeskuju) mõjus:
hea koduse kasvatuse toetamine, halva mõju oskuslik boikoteerimine, koostöö
lastevanematega, halva ja hea, õige ja vale mõistmine, negatiivsete suundumuste ennetamine,
selgitustöö, loengud, koostöö ja meeskonnatöö oskuste arendamine, nõustamine jm.
ÕPETAJA OSA VÄÄRTUSTE KUJUNDAMISEL
Õpetaja on eetiline inimene.
Õpetaja on väärtuste hoidja ja kujundaja. Õpetaja on lastele eeskujuks sõnades ja tegudes. Õpetaja on
hea suhtleja; sõnapidaja; austab ja abistab õpilast; kehtestab ennast teiste huve riivamata; on nõudlik
iseenda ja teiste vastu; on korrektne, peab kinni eeskirjadest, reeglitest, määrustest ja nõuab seda ka
õpilastelt; on järjepidev esitatud nõudmistes; toetab loovuse ja vaimsuse arengut.
10 kõige tähtsamat nõuet õpetajale
Õige käitumine Vale käitumine
1. Õpetaja ei hiline tundi. Kui seda
siiski juhtub, siis vabandab õpilaste
ees.
2. Õpetaja põhjendab, kui peab tunni
1. Õpetaja hilineb pidevalt ja õpilased
on sellega harjunud.
2. Õpetaja lõpetab tunni tihti varem ja
33
varem lõpetama.
3. Õpetaja viib läbi kõik temale
tarifitseeritud tunnid.
4. Õpetaja nõuab kõikjal vahetusjalatsite
kandmist ja lahendab selle probleemi
(ka juhul, kui pole tema klassi
õpilane).
5. Korrapidaja õpetaja on alati kogu
vaheaja objektil, vastutab korra eest
koolimajas.
6. Õpetaja parandab arvestustööd/
kontrolltööd täpselt järgmiseks
tunniks (va kirjandid,
aastaarvestused).
7. Õpetaja reageerib koolis
ettetulevatele probleemidele ja
lahendab need (ka tundides).
8. Õpetajal on kindel ja lastele
arusaadav hindamissüsteem.
9. Õpetaja kehtestab ennast tunnis.
10. Õpetaja kasutab nüüdisaegseid
õppemeetodeid, tunnid on töised,
õpilased on 45 min tööle rakendatud.
õpilastel on kujunenud välja arvamus,
et õpetaja suhtub oma töösse
ükskõikselt (on laisk, ei viitsi, on
kohusetundetu).
3. Tihti jääb ära kasvatustöötund, mis
väärtushinnangute kujundamisel on
tähtis. Õpetajal pole autoriteeti laste
hulgas.
4. Õpetaja ei märka, et õpilased ei kanna
vahetusjalatseid, lubab õpilastel
manipuleerida. Tavaliselt on tema
klass räpane.
5. Õpetaja ei ole korrapidajana kohal ja
õpilased kasutavad selle ära. Õpilased
teavad hästi, kes õpetajatest on hoolas
ja kes mitte.
6. Õpetaja venitab tööde
tagasiandmisega. Korrektsus puudub.
7. Õpetaja ei julge lapsi korrale kutsuda.
Ei taha endale probleeme, toetub
juhtkonnale ja hirmutab sellega.
Õpetajal tuleb elukutset vahetada.
8. Õpilastel tekib kahtlusi ja konflikte
õpetaja hindamise suhtes.
9. Kui õpetaja ei suuda ennast
kehtestada, tuleb minna
täiendkoolitusele.
10. Õpetajal on igavad tunnid, õpetaja on
mugav ega valmista tunde ette.
Õpilased pole rahul.
Väärtuskasvatuse programm vabariigis ja eeskiri meie koolis suunab õpetajaid teadvustama eri
aspekte, mis õpikeskkonna kujunemist mõjutavad, ning märkama ja teadlikult arendama väärtusi,
mida koolikeskkonnas edastatakse. Õpikeskkonna moodustavad nii füüsiline keskkond kui ka
inimestevahelised suhted, mis koolikeskkonnas tekivad, ning eelkõige hoiakud ja väärtused, mis
nendega kaasnevad. Õpikeskkonna osaks on klassivälised tegevused, kommunikatsioonitavad
(konfliktide lahendamine, tunnustamine, kooli identiteet jm), rituaalid, kooli reeglid, erinevate
inimeste vastutus ja õigused jne.
34
Kõige olulisem on koolis sõnastatud väärtuskontseptsioon ja koolis toimuvate igapäevaelu
seikade kriitiline reflektsioon väärtuste aspektist.
Väärtuskasvatus aine- ja klassijuhatajatunnis
Väärtuskasvatus on väga kompleksne:
käsud → keelud → eeskuju → reflektsioon → arutlemine
indoktrineerimine täiskasvanu mõistmine kasvataja
(kehtestab lapsevanem vanem (arusaamine) vanema
1.-2. a lapsele) õpetaja õpetaja
kasvataja juhtimisel
Väärtuskasvatus peab täitma nelja ülesannet:
1) õpetama enda ja teiste väärtusi ära tundma, märkama (kus väärtused avalduvad –
arutlemine);
2) suunama reflekteerima väärtuste üle (kas need on head väärtused ja millised võivad
olla nende väärtuste tagajärjed);
3) võimaldama voorusi praktiseerima (harjutades kujuneb iseloom – kooli tähtis
ülesanne);
4) olema peegliks (andma pidevat tagasisidet ja toetades moraalset arengut).
Õpetaja on oma käitumisega jäljendavaks EESKUJUKS. Seetõttu peavad õpetajad kriitiliselt
reflekteerima selle üle, milliseid väärtusi nad edasi kannavad ja õpilastes kujundavad. Õpetaja
väärtustest oleneb õpimeetodite, hindamismeetodite valik, õpilaste ja kolleegidega suhtlemise viis.
Igas õppeaines on võimalik panna õpilasi mõtlema ja arutlema teatud oluliste väärtuste üle.
Käitumiskalduvused e voorused kujunevad läbi praktika. Näiteks: demokraatia kogemus saadakse
koolis valitsevate suhete läbi, mitte mõiste selgitamise teel.
Väärtuskasvatus ainetunnis sisaldab kahte liiki tegevusi (mis võivad olla omavahel seotud). Ühelt
poolt – õpetame väärtusi märkama ning nende üle reflekteerima, teiselt poolt – väärtustest teadlik
olemine ei tähenda veel, et nende järgi elatakse.
Näiteks levinud näide: teatakse, et hea tervis on väärtus, aga ikkagi harrastatakse ebatervislikke
eluviise. Põhjus on selles, et mingi teine väärtus (mitteväärtus) on hierarhias kõrgemal ja inimest
takistab TAHTENÕRKUS. Väärtuskasvatuses on seega tähtsal kohal ka tahte kasvatamine.
Humanitaarained ja ühiskonnaõpetus – õppeained, mis annavad häid võimalusi reflektsiooniks nii
enda kui ka ühiskonnas kehtivate väärtuste ja valikute üle. Keel on oluline inimeste
sotsialiseerumisel ühiskonda.
35
Tervisekasvatus ja kehaline kasvatus – füüsilise ja vaimse tasakaalu saavutamine (harmoonia
inimeses), oskus elada harmoonias teiste inimeste ja keskkonnaga, seda kujundada, nautida ja hingele
kosutust saada.
Muusika- ja kunstiõpetus, kodundus on suurepärased ained sallivuse õpetamiseks. Erinevuste
väljatoomine, erinevuste toleerimine, sallivuse õpetamine (erinevad stiilid, liigid jne).
Käitumine ja etikett kunstimuuseumides, kontserdil, pidulikul õhtusöögil. Lugupidamise
väljendamine teiste vastu (hoolivus, õiglus). Eristuma peavad pidulikud ja argielu sündmused.
Kodundus ja käsitöö – genereerivad soolisi stereotüüpe. Samas on üks elukutse ka nii meestele kui
ka naistele. Loovuse ja individuaalsuse väljakujunemine, meeldiva keskkonna loomise vajadus ja
oskus, eetilised tõekspidamised, käeline oskus ja osavus.
Füüsika, keemia, matemaatika – aususe, täpsuse, ratsionaalsuse, efektiivsuse ja järjekindluse
arendamine. Matemaatika on aine, kus järjepidevus on tulemusega otseses seoses. Ülesannete
lahendamise rõõmu ja eduelamus on väärtused, mis on seotud lapse vaimse arenguga.
Loodusteaduslikud ained – käsitletakse teaduse ja eetika suhteid ning teadlaste sotsiaalse vastutuse
temaatika, arutlemine nende rolli ja eetilisuse üle. Bioloogia on seotud ökoloogia ja meditsiiniga.
Füüsika ja keemia, rääkimata bioloogia (loodusõpetus) seovad läbi katsete ja looduse tundmisega
meid igapäevase eluga.
Väärtused on õppekava läbiv teema.
Väärtuskasvatus klassivälises töös
Väärtuskasvatus-
isiksuse arengu toetamine klassivälise tegevuse kaudu: õpilasel aidatakse saavutada
emotsionaalne, sotsiaalne ja kõlbeline küpsus
soodustada selliste väärtuste kujunemist, mis on isikliku õnne ja ühiskonna eduka
koostoimimise aluseks
I Koolis tegutseb õpilasesindus.
Õpilasel on tähtis saada demokraatia kogemus:
1. ta saab pidevalt oma arvamuse välja öelda
2. teda kuulatakse ja ta saab koos teistega osaleda otsustamises ning selle tulemusena
ka midagi muutub
Õpilasesinduse koosoleku läbiviimine on väärtuskasvatuse seisukohalt mõjukas.
II Koolis anname õpilastele võimalusi:
1. ise valida
2. ise otsustada ja vastutada
3. kaasa mõelda
4. oma arvamust välja öelda
5. esitada küsimusi
36
6. oskust töötada grupis
7. koosolekuid läbi viia
8. arendada neid iseloomuomadusi, mida me neis näha tahame tulevases elus.
III Väärtuskasvatuse eesmärgiks koolis on õpilaste rollipildi mitmekesistamine:
1. võimalus teatud asju algatada
2. valida, luua, aga ka eksida
3. võtta eksimuste eest vastutus, lähtudes arusaamast, et kool on ka õpilaste ühine
looming ja vastutusala
IV Noort inimest peame valmistama ette mitte ainult häid käitumistavasid järgima, vaid ka
oma väärtuste ja valikute üle arutlema:
tähtsal kohal on:
1. tahte kasvatamine
-erinevad spordiringid, koorid, ansamblid, tantsu-
ringid, pilliõpetus
2. sallivuse kasvatamine
-kunstiring, meisterdamine, tööõpetus, kodundus
3. käitumine ja etikett
-käitumine erinevatel üritustel, muuseumides, kontserdil, pidulikul õhtusöögil
jm.
-lugupidamine teiste vastu
V Ürituste kaudu tuleb õpilastes arendada kõlbelist kasvatust:
isamaalisus-kodanikupäeva tähistamine, vabariigi aastapäeva aktused,
sõjalise algõpetuse laager, kodu-uurimine
tervisesäästlikkus, sport- „Terve VPG“ üritused, erinevad spordiringid, judo, sumo,
line- ja kõhutants, matkamine, osalemine “Suitsuprii klassi“ projektis, meelemürkide
loengud jms.
keskkonnasäästlikkus-erinevad üritused jäätmekäitlusprogrammi
raames, veepuhastusjaama külastus, loodus-
kaitsealased viktoriinid, loodusfotode konkurss.
VI Säilitada tuleb vanu traditsioone ja luua ka uusi:
1. õpetajate päeva tähistamine
2. gümnasisti päev
3. jõulupeod
4. sõbrapäev
5. kooli sünnipäevanädal
6. kooli logoga (Vinni Puhh) seotud tegevused ja üritused
7. ainenädalad
VII Ainenädalate kaudu saame arendada erinevaid väärtusi:
kunstiainete nädal- sallivus
käitumine ja etikett
loovus
musikaalsus
puhtus
teravmeelsus
matemaatika nädal-ausus
täpsus
ratsionaalsus
37
efektiivsus
järjekindlus
eduelamus
loodusainete nädal-tervisesäästlikkus
keskkonnasäästlikkus
hoolivus
ajaloo- ja ühiskonna
nädal-õiglus
kultuuriline mitmekesisus
õiguspõhisus
ettevõtlikkus
isamaalisus
demokraatia
eesti keele nädal -võrdõiguslikkus
rahvuslus
rahvuslikkus
patriotism
traditsioonid ja jätkusuutlikkus
väärikus
keel
võõrkeele nädal -kultuuriline mitmekesisus
võrdõiguslikkus
demokraatia
keeled
lugupidamine
kehakultuurinädal-heasoovlikkus
meeskonnatöö
sallivus
kannatlikkus
visadus
järjekindlus
VIII Klassivälise tegevuse kaudu tuleb tähelepanu pöörata ka ühis-
konna puudustele:
moraalinormide eiramine, vägivalla levik, käitumine liikluses, käitumine
tulega, hoidumine õnnetustest
(kohtumised politsei- ja päästeameti töötajatega, projekt „Kaitse end ja aita
teist“)
hoolimatu suhtumine tervisesse ja keskkonda
(projekt „Kaitse end ja aita teist“, osalemine „Suitsuprii klassi“ liikumises,
“Terve VPG“ aktiivsusvõistlus, jäätme-
käitlusprogramm, seksuaalloengud, meelemürkide loengud)
IX Üheks väärtuseks on sõprus
Koolil on sõprussuhted Saksamaa Gymnasium Schloss Plön,
Soome Iisalmen Lyseo ja Kuopio Kallaveden koulu´ga.
Väärtuskasvatus klassivälises töös aitab kujundada aktiivset, loovat, analüüsivõimelist ja ettevõtlikku
inimest.
38
KOOSKÕLASTATUD:
1. õppenõukogu (ÕN otsus 28. 10. 2011, 1.1-6/ 1);
2. õpilasesindus (ÕE koosoleku protokoll nr 128, 4.11.2011);
3. hoolekogu ( hoolekogu koosoleku protokoll nr 5, 30.11.2011).
KINNITATUD:
Vinni Vallavalitsuse 27.12.2011 määrus nr 21 „Vinni-Pajusti Gümnaasiumi arengukava
kinnitamine“