e-äri ja e-kaubanduse kasutamine eestis ja kasutamise laiendamise

www.pwc.ee

Lõpparuanne E-äri ja e-kaubanduse kasutamine Eestis ja kasutamise laiendamise võimalused

Riigikantselei

Aprill 2013

E-äri ja e-kaubanduse kasutamine Eestis ja kasutamise laiendamise võimalused

2

Sisukord

Uuringu autorid ........................................................................................................................... 6

Uuringu juhtrühm ....................................................................................................................... 6

Mõisted ......................................................................................................................................... 7

Sissejuhatus ................................................................................................................................. 9

Uuringu eesmärk ja ulatus ........................................................................................................................................... 9

Kokkuvõte ja poliitikasoovitused ................................................................................................ 11

E-äri .............................................................................................................................................................................. 11

E-kaubandus ................................................................................................................................................................ 18

E-äri ja e-kaubanduse arengud maailmas .................................................................................. 23

Kvalitatiivuuringu tulemused ..................................................................................................... 27

E-äri ............................................................................................................................................................................. 27

E-äri: vajaduse tunnetamine ............................................................................................................................. 27

E-äri: teadlikkus ja kompetentsid ..................................................................................................................... 28

E-äri: kasu tunnetamine .................................................................................................................................... 29

E-äri: IKT-lahendused ....................................................................................................................................... 30

E-äri: IKT hind .................................................................................................................................................... 31

E-kaubandus: ettevõtte vaade .................................................................................................................................... 32

Riik ja „E“ .................................................................................................................................................................... 35

E-kaubandus: tarbijate vaade .................................................................................................................................... 37

E-kaubandust takistavad ja samaaegselt tõukavad tegurid ............................................................................. 38

E-kaubandust takistavad tegurid ...................................................................................................................... 40

E-kaubandust soodustavad tegurid ................................................................................................................... 42

Kvantitatiivuuringu tulemused .................................................................................................. 43

E-äri ............................................................................................................................................................................. 43

Millisel määral kasutavad Eesti ettevõtjad IKT-d oma äriprotsesside optimeerimiseks? ............................. 44

Kas ja millisel määral kasutavad Eesti ettevõtjad IKT-lahendusi ettevõttesiseste protsesside ning ettevõtjate vaheliste protsesside automatiseerimiseks?................................................................................... 45

Millisel määral kasutavad Eesti ettevõtjad Internetti ostu-/ müügitellimuste saatmiseks ja vastuvõtmiseks (nii tarbijailt kui teistelt ettevõtjatelt) Eesti siseselt ja piiriüleselt? ................................................................ 47

Milline on e-kaubanduse osakaal (%) ettevõtjate müügitulust, s.t. mitu protsenti müügitulust annavad Interneti kaudu vastu võetud/ saadetud tellimuste alusel tehtud tehingud? ................................................. 48

Millised on ettevõtjate vajadused ja võimalused IKT-lahenduste kasutamiseks ettevõtete äriprotsesside korraldamisel? .................................................................................................................................................... 48


3

Mis takistab ettevõtjatel IKT-lahendusi äriprotsesside optimeerimiseks kasutamast ja/või nende kasutamist laiendamast? ..................................................................................................................................... 51

Millised on ettevõtjate ootused riigipoolse toetuse (meetmete) osas IKT laiemaks kasutuselevõtuks ettevõtluses? ....................................................................................................................................................... 54

Mis takistab ettevõtjatel kaupade või teenuste ostmist või müüki Interneti või muu arvutivõrgu kaudu ning milliseid võimalusi näevad nad e-kaubanduse laiendamiseks? ...................................................................... 54

Millised on Eesti ettevõtjate peamised takistused oma kaupade või teenuste pakkumisel piiriüleselt teistesse EL liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse Interneti kaudu? ............................................... 57

Millised on ettevõtjate ettepanekud riigile julgustamaks Eesti ettevõtjaid piiriülese e-kaubanduse potentsiaali kasutama?....................................................................................................................................... 58

E-kaubandus ............................................................................................................................................................... 59

Mis takistab tarbijatel kaupade või teenuste ostmist e-kaubanduse kaudu? ................................................. 63

Milliseid lahendusi tarbijad näevad Internetist kaupade või teenuste soetamisega seonduvate takistuste ületamiseks? ....................................................................................................................................................... 69

Juhtumiuuring .......................................................................................................................... 70

MarkIT ........................................................................................................................................................................ 70

Baltika ......................................................................................................................................................................... 73

LabelPrint ................................................................................................................................................................... 76

Krimelte....................................................................................................................................................................... 78

Parimad praktikad ...................................................................................................................... 81

Luksemburg ................................................................................................................................................................ 82

E-kaubanduse ja e-äri ülevaade ......................................................................................................................... 82

E-kaubanduse ja e-äri meetmed ........................................................................................................................ 83

Malta ........................................................................................................................................................................... 87


E-kaubanduse ja e-äri meetmed ........................................................................................................................ 88

Taani ............................................................................................................................................................................ 94


E-äri ja e-kaubanduse meetmed ........................................................................................................................ 96

Slovakkia ................................................................................................................................................................... 102

E-kaubanduse ja e-äri ülevaade ....................................................................................................................... 102

E-kaubanduse ja e-äri meetmed .......................................................................................................................105

Lisad ......................................................................................................................................... 108

Intervjuud ekspertidega ........................................................................................................................................... 108

Intervjuude toimumise ajakava ja intervjueeritavad ..................................................................................... 108

Intervjuud ettevõtetega ............................................................................................................................................ 109

Intervjuude toimumise ajakava ning ettevõtete profiilid ............................................................................... 109


4

Intervjuud tarbijatega ............................................................................................................................................... 110

Intervjuude toimumise ajakava ning tarbijate profiilid .................................................................................. 110

Kirjanduse ülevaade ................................................................................................................................................... 111

Joonised

Joonis 1. IT-lahendusi kasutavad ettevõtted (n=1007) ............................................................................................. 11 Joonis 2. Protsessid, mis on toetatud IKT-lahendustega (n=867) .......................................................................... 44 Joonis 3. Ekspordi osakaal IT-lahendusi mittekasutavate ettevõtete hulgas (n=140) ........................................... 44 Joonis 4. IKT-lahendusi mittekasutavate ettevõtete jaotus tegevusalade lõikes (n=140) ..................................... 44 Joonis 5. Protsessid, mis on tööstusettevõtetes toetatud IKT-lahendustega (n=70) ............................................. 45 Joonis 6. Protsessid, mis on seotud klientide/hankijate/partnerite IKT-lahendustega (n=1007) ....................... 45 Joonis 7. Avaliku sektori andmete kasutamine ärilistel eesmärkidel (n=1007) ..................................................... 46 Joonis 8. Ekspordi osakaal ettevõtete hulgas, kelle jaoks avaliku sektori andmed on olulised (n=528) .............. 46 Joonis 9. Protsessid, kus kasutatakse avaliku sektori andmeid (n=1007) .............................................................. 46 Joonis 10. Ostu- ja müügitellimuste tegemine e-kanalite kaudu (n=1007) ............................................................ 47 Joonis 11. Soov/plaan e-kanali käibe osatähtsust suurendada (n=1007) ............................................................... 47 Joonis 12. IKT-lahendustega toetatud protsessid ettevõtteis, kes plaanivad e-kanali osatähtsust suurendada (n=361) ........................................................................................................................................................................ 47 Joonis 13. E-kanalite müügikäibe osakaal (n=282) ................................................................................................. 48 Joonis 14. E-kanalite kaudu tehtud ostutellimuste osakaal (n=395) ...................................................................... 48 Joonis 15. Uusi IT-lahendusi kasutusele võtnud ettevõtted (n=425) ...................................................................... 48 Joonis 16. IKT-lahenduste kasu ärile (n=809) ......................................................................................................... 48 Joonis 17. Konkurentsieelise saavutamine IKT-lahenduste abil (n=737) ............................................................... 49 Joonis 18. Hinnang IKT-lahendusest saadavale kasule (n=435) ............................................................................ 49 Joonis 19. Hinnang IKT-lahendusest saadavale kasule tööstusettevõtetes (n=42) ............................................... 49 Joonis 20. Hinnang kasutusele võetud IKT-lahendustele (n=415) ......................................................................... 50 Joonis 21. Konkurentsieelise saavutanud ettevõtete jaotus tegevusvaldkonniti (n=374)...................................... 50 Joonis 22. IKT-lahenduste puudused (n=442) .......................................................................................................... 51 Joonis 23. IKT-lahenduste puudused - ettevõtted, kes on viimase 3 aasta jooksul kasutusele võtnud IKT-lahendusi (n=442) ....................................................................................................................................................... 51 Joonis 24. IKT-lahenduste puudused - ettevõtted, kes ei ole viimase 3 aasta jooksul kasutusele võtnud IKT-lahendusi (n=442) ....................................................................................................................................................... 51 Joonis 25. Olulised takistused IKT-lahenduste valikul või kasutuselevõtul (n=790) ............................................ 52 Joonis 26. Takistused IT-lahendusi viimase 3 aasta jooksul kasutusele võtnud ja mittevõtnud ettevõtete lõikes (n=790) ....................................................................................................................................................................... 52 Joonis 27. Takistused ettevõtetel, kes peavad kasutuselevõetud IT-lahendusi õnnestunuks (n=790) ................. 53 Joonis 28.Takistused IKT-lahenduste kasutuselevõtul tööstusettevõtetes (n=66) ................................................ 53 Joonis 29. Kas riigi meetmed soodustaksid IKT kasutuselevõttu? (n=1007) ......................................................... 54 Joonis 30. IKT-lahenduste kasutuselevõttu soodustavad riigi meetmed (n=348) ................................................ 54 Joonis 31. Takistused e-kanalite kaudu ostmisel (n=784) ....................................................................................... 55 Joonis 32. Takistused e-kanalite kaudu müümisel Eestis (n=626) ......................................................................... 55 Joonis 33. Ettevõtted tegevusvaldkonniti, kelle tooted/teenused ei sobi e-kanalites müümiseks (n=377) ......... 56 Joonis 34. Võimalused, mis suurendaksid e-kanalite käivet (n=756) ..................................................................... 56 Joonis 35. Riiklikud meetmed e-kanalite käibe suurendamiseks (n=734) .............................................................. 57 Joonis 36. Takistused e-kanalite kaudu müümisel väljaspool Eestit (n=413) ......................................................... 57 Joonis 37. Takistused eksportijate ja mitte-eksportijate lõikes e-kanalite kaudu müümisel väljaspool Eestit (n=413) ........................................................................................................................................................................ 58 Joonis 38. Riigi meetmete olulisus ekspordi suurendamiseks (n=756) .................................................................. 58 Joonis 39. Ostud Eesti ja välismaa e-poodidest kaubagruppide lõikes (n=895) .................................................... 59 Joonis 40. Eesti ja välismaa e-poodidest ostetavad kaubagrupid linnas ja maapiirkondades elavate tarbijate lõikes (n=895) ............................................................................................................................................................. 60 Joonis 41. Kulutused e-kaubandusest ostmisel (n=895) .......................................................................................... 61 Joonis 42. E-kaubanduse kulutuste suuruse sõltuvus haridustasemest (n=895) ................................................... 61


5

Joonis 43. Leibkondade suurus ja sissetulek ostjaskonnas (n=895) ...................................................................... 62 Joonis 44. Kulutused sõltuvalt leibkonna sissetulekust (n=895) ............................................................................ 62 Joonis 45. Põhjused tavakauplusest ostmiseks (n=1037) ........................................................................................ 63 Joonis 46. Põhjused tavakauplusest ostmiseks tarbijate vanuserühmade lõikes (n=1037) .................................. 64 Joonis 47. Takistused ja nende olulisus Eesti e-poodidest ostmisel (n=1037) ....................................................... 65 Joonis 48. Kogetud takistused ja hirmud, mis tõukavad välismaa e-poodidest ostma (n=1037) ......................... 66 Joonis 49. Takistused ja nende olulisus välismaa e-poodidest ostmisel (n=1037) ................................................ 67 Joonis 50. Kogetud takistused ja hirmud, mis tõukavad Eesti e-poodidest ostma (n=1037) ................................ 68 Joonis 51. Asjaolud, mis julgustaksid tarbijat e-poodidest ostma, mõju Eesti ja välismaa e-poodidele (n=1037) ..................................................................................................................................................................................... 69

Tabelid

Tabel 1. E-äri soovituste rakendamine ....................................................................................................................... 17 Tabel 2. E-kaubanduse soovituste rakendamine ...................................................................................................... 22 Tabel 3. E-äri: vajaduse tunnetamine (n=31) ........................................................................................................... 28 Tabel 4. E-äri: teadlikkus ja kompetentsid (n=31) ................................................................................................... 29 Tabel 5. E-äri: kasu tunnetamine (n=31) .................................................................................................................. 30 Tabel 6. IKT-lahendused (n=31) ................................................................................................................................ 30 Tabel 7. E-äri: IKT hind (n=31) ................................................................................................................................. 32 Tabel 8. E-kaubandus (n=31) .................................................................................................................................... 34 Tabel 9. Riik ja „E“ (n=31) ......................................................................................................................................... 37 Tabel 10. Takistajad ja tõukajad (n=37) .................................................................................................................... 39 Tabel 11. Takistajad (n=37) ......................................................................................................................................... 41 Tabel 12. Tõukajad (n=37) ......................................................................................................................................... 42 Tabel 13. Luksemburgi ja Eesti võrdlus .................................................................................................................... 82 Tabel 14. Luksemburgi e-äri ja e-kaubanduse meetmed.......................................................................................... 86 Tabel 15. Malta ja Eesti võrdlus ................................................................................................................................. 87 Tabel 16. Malta e-äri ja e-kaubanduse meetmed ...................................................................................................... 93 Tabel 17. Taani ja Eesti võrdlus ................................................................................................................................. 94 Tabel 18. Taani e-äri ja e-kaubanduse meetmed .................................................................................................... 100 Tabel 19. Slovakkia ja Eesti võrdlus......................................................................................................................... 102 Tabel 20. Digitaalse integratsiooni prioriteedid ......................................................................................................105 Tabel 21. Slovakkia e-äri ja e-kaubanduse meetmed ............................................................................................... 107 Tabel 22. Intervjuud ekspertidega ........................................................................................................................... 108 Tabel 23. Intervjuud ettevõtetega ............................................................................................................................ 109 Tabel 24. Fookusgruppides osalenud ettevõtted .................................................................................................... 109 Tabel 25. Fookusgruppides osalenud tarbijad ......................................................................................................... 110


6

Uuringu autorid

Meeskonna liige Roll

Teet Tender Projekti direktor

Marili Männik Projektijuht

Mihkel Lauk E-kaubanduse ja e-äri ekspert

Peep Küngas E-kaubanduse ja e-äri lahenduste ekspert

Paap Peterson Veebiküsitluse ja e-kaubanduse ekspert

Mart Mäe IKT ekspert

Moonika Olju Projekti assistent

Triin Tars Projekti assistent

Uuringu juhtrühm

Juhtrühma liige Organisatsioon/asutus/ettevõte

Juhani Lemmik Riigikantselei

Siim Sikkut Riigikantselei

Karin Rits Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Piret Treiberg Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Thea Palm Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Mario Sõrm Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Andres Ruubas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Priit Roosimägi Riigi Infosüsteemi Amet

Jüri Jõema Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Mart Kägu Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda

Merle Kangur Eesti E-kaubanduse Liit

Reelika Vahopski Tarbijakaitseamet

Marili Männik PwC

Mihkel Lauk PwC

Moonika Olju PwC

Triin Tars PwC


7

Mõisted

Mõiste Mõiste inglise keeles

Selgitus

IKT ICT Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

IT IT Infotehnoloogia, kasutatakse ka mõiste IKT asemel

E-kaubandus e-commerce Kaupade või teenuste ostmine/tellimine ja müük Interneti (sh mobiilse Interneti) või muu arvutivõrgu kaudu, sealjuures ei pruugi kauba või teenuse eest maksmine või selle kohaletoimetamine toimuda elektrooniliselt. Antud uuringus keskendutakse kaupade või teenuse ostule ja müügile ettevõtjalt ettevõtjale (B2B – Business to Business) ja ettevõtjalt tarbijale (B2C ). Ettevõtjalt tarbijale e-kaubandus hõlmab endas näiteks ka arvutivõrgu kaudu finantsinvesteeringute tegemist, sealhulgas näiteks väärtpaberite omandamist, majutusteenuste broneerimist, hasartmängudes osalemist või kaupade või teenuste ostmist internetioksjonitelt. Siia hulka ei arvestata tasuta saadud või käsitsi koostatud e-kirjaga tellitud kaupu või teenuseid. Ettevõtjalt ettevõtjale e-kaubandus hõlmab siduvate ostu/müügitellimuste esitamist Interneti või muu arvutivõrgu kaudu, kus-juures sarnaselt B2C vahelisele suhtlusele peetakse tellimusteks ka broneeringuid. B2B kaubandus võib toimuda veebisaidi või ettevõtetevahelise automaatse andmevahetuse kaudu, kuid siia ei kuulu tavaline e-post.1

E-äri e-business Ettevõttesiseste ning ettevõtete vaheliste äriprotsesside automatiseerimine IKT abil. E-äri kätkeb endas lisaks e-kaubandusele ettevõtete sisemisi ning ettevõtjate vahelisi protsesse. E-äri peamine eesmärk seisneb äriprotsesside automatiseerimises ja integreerimises ning seeläbi tekkivas mõjus.

E-äri all mõeldakse üldjoontes:

Ettevõttesiseste protsesside automatiseerimist (nt klientidele suunatud protsesside nagu ost ja müük ühendamist nn back office protsessidega nagu raamatupidamine, varude juhtimine, tootmisteenindus või turustusüksus; ressursihaldustarkvara ERP - Enterprise Resource Planning, kliendihaldustarkvara CRM – Customer Relationship Management kasutamine jne);

Ettevõtjate vaheliste protsesside automatiseerimist (sh tarneahela automatseerimist ning automaatset andmevahetust võimaldavate teavete, nagu näiteks arved, toote-kataloogid, saatedokumendid, jt saatmist jne).2

E-kanal, e-pood

e-shop, online shop

E-kanali ja e-poe all mõistame ostuvõimalusi interneti või mobiilse interneti vahendusel. E-poest ostmise hulka kuulub nii e-poodidest (kas veebipoe või veebivormide põhine) kaupade ja teenuste ostmine, sh ka hotellide ja reiside vms broneerimine, voucherite ostmine, kusjuures maksmine ei pea toimuma e-kanalite vahendusel. E-poest ostmise hulka ei arvata e-posti, SMS-i ja telefonikõnede abil tehtud ostusid.

B2B Business to business

Ettevõttelt ettevõttele

B2C Business to consumer

Ettevõttelt tarbijale

1 Allikas: hankedokument 2 Allikas: hankedokument


8

Mõiste Mõiste inglise keeles

Selgitus

B2G Business to government

Ettevõttelt valitsusele

Mikroettevõte Micro enterprise

Ettevõte, kus on 0-9 töötajat (antud uuringus käsitletakse mikroettevõtete kontekstis ka füüsilisest isikust ettevõtjaid)

Väikeettevõte Small enterprise

Ettevõte, kus on 10-49 töötajat

Keskmise suurusega ettevõte

Medium enterprise

Ettevõte, kus on 50-99 töötajat

Suurettevõte Large enterprise

Ettevõte, kus on 100 või rohkem töötajat


9

Sissejuhatus

Eesti majandus on silmitsi olukorraga, kus senised kasvuallikad on ammendunud ning inimeste elatustaseme parandamiseks tuleb otsida uusi majanduskasvu võimalusi. Kuivõrd investeeringuid IKT-sse peetakse üheks olulisemaks teguriks ettevõtjate tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamisel, on oluline, et ettevõtluskeskkond soosiks neid arenguid ning avalik sektor kohendaks oma poliitikaid vastavalt. Vastavaks poliitika kujundamiseks Eestis napib aga täna teavet IKT kasutamise kohta ettevõtjate äriprotsesside muutmisel, sealhulgas Interneti kasutamise kohta toodete ja teenuste müügiks nii tarbijaile kui teistele ettevõtjatele.3

Ebapiisava ülevaate tõttu e-äri ja e-kaubanduse kasutamise ja kasutamise edendamisega seotud väljakutsete kohta on Eesti jaoks raskendatud tõenduspõhine poliitika kujundamine, et majanduses laiemalt IKT kasutust hoogustada ja seeläbi konkurentsivõimet tõsta. Muuhulgas on raskendatud Eesti prioriteetide seadmine EL-i digitaalse siseturu arendamise kontekstis. Seni on Eesti selles lähtunud eelkõige tarbija vaatest, kellele piiriülene kaubandus loob võimalused suuremaks kaupade ja teenuste valikuks, läbipaistvamateks ning soodsamateks hindadeks. Eesti ettevõtjate võimalusi, vastavaid arenguvajadusi ja samas ka potentsiaalseid ohte ei ole seni süvitsi analüüsitud.4

Suutlikkus maailma IKT arenguga kursis olla ning selle tulemeid aktiivselt ja oskuslikult rakendada on

jätkuvalt üks arengu olulisemaid edutegureid. Eesti jaoks on seejuures põhiküsimuseks, kuidas kasutada IKT-d riigi ja ettevõtete ees seisvate oluliste probleemide lahendamiseks.

Uuringu eesmärk ja ulatus

Uuringu tellija on Riigikantselei koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Uuringut viis läbi PricewaterhouseCoopers Advisors AS. Projekti kestus oli novembrist 2012 kuni aprillini 2013. a.

Uuringu eesmärk oli täpsustada e-äri ja e-kaubanduse kasutatavuse määra Eestis, selgitada välja nende laiemat kasutamist pärssivad tegurid ning kasutuselevõtu laiendamise võimalused ning uurida teiste riikide vastavat parimat poliitikakujundamise praktikat.

Uuringu tulemid on sisendiks Eesti uue infoühiskonna arengukava ning ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika kujundamisele, EL uue eelarveperspektiivi prioriteetide seadmisele ja Eesti Euroopa Liidu poliitika kujundamiseks kõnealuses valdkonnas.

Samuti panustavad tulemused Eesti riigi strateegiadokumentide väljatöötamisesse:

„Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011-2015“5 raamseisukoha V ja punktide 2, 4, 10, 28 ja 76 saavutamisse,

mille kohaselt Eesti huvi on luua turvaline ja takistusteta digitaalne ühtne turg ning eemaldada siseturult takistused.

Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“6 ettevõtluse konkurentsivõimelisuse ja keskkonnasäästu suurendamisele suunatud eesmärkide saavutamisse.

Uuring viidi läbi nelja uurimisküsimuse lõikes:

kirjanduse ja parima praktika ülevaade ning analüüs;

E-äri ja e-kaubanduse maht ehk kasutamise määr Eestis;

3 Allikas: hankedokument 4 Allikas: hankedokument 5 Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007–2011 http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/euroopa/eesti-eesmargid-euroopa-

liidus/eesti-euroopa-liidu-poliitika-2007/ELPOL_2007_2011.pdf 6 Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/_b_konkurentsivoime-kava_b_/_b_eesti-2020-strateegia/Konkurentsiv%C3%B5ime%20kava%20Eesti%202020.pdf

http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/euroopa/eesti-eesmargid-euroopa-liidus/eesti-euroopa-liidu-poliitika-2007/ELPOL_2007_2011.pdf

http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/euroopa/eesti-eesmargid-euroopa-liidus/eesti-euroopa-liidu-poliitika-2007/ELPOL_2007_2011.pdf

http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/_b_konkurentsivoime-kava_b_/_b_eesti-2020-strateegia/Konkurentsiv%C3%B5ime%20kava%20Eesti%202020.pdf

http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/_b_konkurentsivoime-kava_b_/_b_eesti-2020-strateegia/Konkurentsiv%C3%B5ime%20kava%20Eesti%202020.pdf


10

E-äri ja e-kaubanduse vähese kasutamise põhjused;

poliitikasoovitused.

Uuringu läbiviimisel peeti silmas järgmisi lähteülesandes nõutud asjaolusid:

E-kaubanduse kasutamist takistavaid tegureid analüüsiti nii nõudluse kui ka pakkumise seisukohast, sealhulgas arvestati suhtlust ettevõtja ja tarbija (B2C) ning ettevõtjate (B2B) vahel;

E-kaubandust takistavaid tegureid uuriti nii Eesti siseturul tegutsemisele kui kaupade või teenuste teistele turgudele pakkumisele piiriüleselt e-kaubanduse kaudu.

Uuringu tulemus annab ülevaate:

Kui paljud tarbijad kasutavad Internetti kaupade või teenuste ostmiseks ning millistel põhjustel tarbijad Internetti sellisteks tehinguteks kasutada ei saa või ei soovi. Samuti toob uuring välja tarbijate ootused riigipoolseks toetuseks ja meetmeteks, mis võiksid suurendada internetist ostmise osakaalu. Tarbijate küsitlusse sai kaasatud 1000 isikut, fookusgruppides osalenuid on 37 isikut.

Milline on ettevõtetes e-äri ja e-kaubanduse (nii B2C kui B2B) kasutamise määr, kasutamist takistavaid tegurid ning ootused riigipoolseks toetuseks.

Ettevõtjate küsitlusse kaasati 1000 ettevõtet, sh ka mikroettevõtted (alla 10 töötajaga) ja füüsilisest isikust ettevõtjad, individuaalintervjuud tehti 10 ettevõtte esindajatega ning fookusgruppidesse kaasati 26 ettevõtet. Ettevõtete ja fookusgruppide intervjuude sisendi andis kuus valdkondlikku eksperti.


11

Kokkuvõte ja poliitikasoovitused

E-äri

IKT kasutamine Eesti ettevõtetes

IKT-lahendused ettevõttes. 86% tegutsevatest Eesti ettevõtetest kasutab vähemalt ühes äriprotsessis7 IKT-lahendusi. Ootuspäraselt on enimkaetud protsessiks raamatupidamine ja finantsjuhtimine. Teistes protsessides kasutatakse IKT-lahendusi oluliselt vähem. 30-40% kasutusvahemikku jäävad müügiprotsessidega seonduv, samuti teenuste osutamine ja kliendiandmete haldus. Muude protsesside IKT kasutus jääb alla 30%. Kõikides äriprotsessides kasutatakse IKT-lahendusi suurel määral (ligi pooltel juhtudel on protsessi kõik tegevused lahenduste poolt toetatud) ligikaudu pooltel juhtudest. IKT-lahendusi mittekasutavatest ettevõtetest enamus (92%) on mikroettevõtted ja FIE-d.

IKT-lahendused ettevõtete vahel. 69% ettevõtetest kasutab IKT-lahendusi ettevõtetevaheliseks protsesside automatiseerimiseks. Enamuse moodustab jällegi raamatupidamine ja finantsjuhtimine (41%). Raamatupidamise ja finantsjuhtimisega seotud lahenduste kontekstis peetakse silmas ka makselahendusi, arvete väljastamist, aga ka tellimuste käsitlemisega seotud protsesse, mille puhul andmed liiguvad automaatselt ühe ettevõtte infosüsteemist teise ettevõtte infosüsteemi.

Avaliku sektori andmete kasutamine. Avaliku sektori andmeid kasutab äritegevuses 52% ettevõtetest. Avalikud andmed leiavad kasutust eelkõige raamatupidamises, müügitegevuses, teenuste osutamisel ja kliendiandmete haldamisel, väiksemal määral ka turunduses.

E-kanali olulisus äris. 2012. aastal võttis e-kanalite kaudu kaudu müügitellimusi vastu 28% ettevõtetest ning ostutellimusi esitas e-kanalite kaudu 39%. Arvamused e-kanali olulisuse kohta äris jagunevad ettevõtete vahel pooleks. Nii müügi- kui ostutellimusi tegi e-kanalite kaudu 19% ettevõtteist. Läbi e-kanalite tehtud käibe osakaal moodustas 44%, ostutellimustest esitati e-kanalite vahendusel 41%. Müügikäibest 43% moodustab müük teistele ettevõtetele, 29% eraisikutele ning 9% avaliku sektori asutustele.

Vajadus IKT-lahenduste kasutuselevõtuks. Vajadust IKT-lahenduste kasutamiseks äritegevuses näevad ettevõtjad erinevalt. Arvamused varieeruvad sõltuvalt ettevõtte suurusest ja tegevusvaldkonnast. E-kanalite olulisust äris tunnetavad paremini need ettevõtted, kellel on suurem IKT kasutamise määr äriprotsessides (4,6 protsessi vs keskmine 3,6). IKT-d mittekasutavate ettevõtete hulgas on 24% neid, kes tunnetavad vajadust ja soovivad äritegevuse viia e-kanalitesse. Vajaduse tunnetamise osas leidis kinnitust, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasamine on sageli ainuke võimalus äritegevuse jätkamiseks. IKT-vahendite vajadus ei sõltu majandussektorist, ettevõtte suurusest ega ettevõtte kasvuambitsioonist. Ettevõtjad peavad oluliseks nii seadmete olemasolu kui nende administreerimist, mida iga ettevõtja teeb omal parimal viisil ja maksimaalse pingutusega, kuid mis ei pruugi sealjuures alati anda samaväärset majanduslikku tulemust.

IKT-lahendustest saadava kasu tunnetamine. IKT-vahendite kasutamisest saadavat kasu osatakse näha konkurentsis püsimise võimaldajana, kuid mitte konkurentsieelise saavutamise vahendina. Erandiks on tööstusettevõtted, kus IKT-lahendustes nähakse keskmisest enam konkurentsieelise saavutamise ja ekspordi kasvatamise võimaldajat. Viimase 3 aasta jooksul on uusi IKT-lahendusi kasutusele võtnud 42% ettevõtetest. Üldjoontes osatakse hinnata, et IKT-lahendused on aidanud äri edendada. Olulist kasu on tunnetanud 35% ettevõtteist. Neist omakorda enamus (79%) usuvad, et IKT-lahenduste kasutuselevõtt on andnud neile konkurentsieelise. Konkurentsieelist tunnetavad paremini ettevõtted, kelle tegevusvaldkonnas on kõige väiksem IKT-vahendite kaasamine. IT annab ettevõtjale selge konkurentsieelise olukorras, kus konkurendid

7 Enim kasutatakse IT-d finantsjuhtimises ja raamatupidamises, müügipakkumiste ja –tellimuste tegemisel, teenuse osutamisel, kliendiandmete halduseks, laoarvestuses, turunduses, personaliarvestuses, tööaja planeerimises, vähem aga eelarvestamisel, tootearendusel, tootmise planeerimisel või seadmete juhtimisel. Vt ka Joonis 2. Protsessid, mis on toetatud IKT-lahendustega (n=867)

14%

86%

Ei kasuta IT-lahendusi

Vähemalt üksprotsess ontoetatud IT-lahendusega

Joonis 1. IT-lahendusi kasutavad ettevõtted (n=1007)


12

sinna ei panusta. Konkurentsieelise saavutanud ettevõtteid iseloomustab samuti suurem IKT-lahenduste kasutamise määr äriprotsessides (4,3 protsessi vs keskmine 3,6).

Rahulolu kasutuselevõetud IKT-lahenduste osas. IKT-lahenduste kasutuselevõttu hindavad õnnestunuks üle 80% lahendusi viimase kolme aasta jooksul kasutusele võtnud ettevõtetest. Küll aga ei vasta ootustele lahenduste tegelik maksumus ja lahenduste väljatöötamiseks kulunud aeg.

Takistused e-äris

Kompetentsid. 42% ettevõtjaist on arusaamisel, et nende teadmised IT-valdkonnas on ebapiisavad. Teadlikkuse osas saab selgelt tõdeda, et turul võivad küll IKT-lahendused olemas olla, kuid ettevõtja ei oska endale sobivat välja valida. Tellija ei oska hinnata arendaja kompetentsi ega nõuda lahendusi, mis vastaksid tema vajadustele mitte ainult hetkeolukorras, vaid oleksid ka tulevikuperspektiivis äri edendamise võimaldajaks. Olukorras, kus ettevõtjal on vähe oskusi tehnoloogiliste lahenduste valimiseks, puudub samas arendajal äriline arusaam, kuidas IT ärile kaasa aitab. Ettevõtjad sooviksid kasutada äri ja IT-d vahendava tehnotõlgi või neutraalse nõuandja abi, ent ei tea, kust neid kompetentse leida. Erialaliitude rolli vajalike kompetentside koondamises näevad pigem eksperdid, kuid ettevõtjad on selles küsimuses skeptilised.

Ettevõtted, kes oskavad pisut paremini prognoosida IT-lahenduse maksumust ja tasuvust ning valida keskmisest paremini enda jaoks sobivaid IT-lahendusi, peavad kasutuselevõetud lahendusi pigem õnnestunuks.

Eelarvamused. Väga oluliseks takistuseks IKT-lahenduste kasutuselevõtus mängib rolli eelarvamus, et äris ei saa IT abil midagi paremaks teha. Eelarvamustega ettevõtteid iseloomustab asjaolu, et nad ei ole viimase kolme aasta jooksul IKT-lahendusi kasutusele võtnud ega olemasolevaid lahendusi täiendanud. Eelarvamused ja passiivsus IKT rakendamisel käivad käsikäes. Eelarvamuste juurpõhjuseks saab pidada teadmiste ja kompetentside puudumist mitte ainult IKT-valdkonnas, vaid ka juhtimises üldiselt – osad ettevõtted ei suuda muutunud ärikeskkonnaga toime tulla.

Finantsvõimekus. Suured ja keskmised ettevõtted, kellel on võimekus IKT-valdkonna kompetentsi sisseostmiseks, suudavad teha pikaajalisi strateegilisi plaane IKT kaasamiseks, seejuures aga väikestel ja mikroettevõtetel sageli see võimalus puudub ning IKT-d kaasatakse vaid üksikute probleemide lahendamiseks.

IKT-lahenduste hind. On märkimisväärne, et nii ettevõtjad kui eksperdid arvavad, et IKT-lahenduste soetamine ja ülalpidamine on ettevõtetele kallis. Siinkohal peavad lahendusi kalliks ka suured ettevõtted, kellel on paremad võimalused IKT-lahenduste kasutuselevõtuks võrreldes väikeste ja mikroettevõtetega. Eduka e-riigi kontekstis viitavad ettevõtjad riigi poolt tellitud IKT-lahendustele, mis on kergitanud IT arenduste hinna Euroopa hinnatasemele, jättes selle keskmisele Eesti ettevõttele kättesaamatuks. Tarkvara litsentside, arendamise ja hoolduse tasud ning lahenduste juurutamine on ettevõtetele kallid ning IKT-lahenduse kasutuselevõtt võib põhjustada ettevõttele konkurentsist väljalangemist. Tarkvaralitsentside kõrge hinna tõttu leidub olulisel määral ettevõtjaid, kes ei pea mõistlikuks litsentseeritud tarkvara kasutamist. Samas ei osata häid vabavaralisi lahendusi üles leida.

Tähelepanuväärsena ei ole tööstusettevõtete puhul põhiliseks takistuseks mitte IKT-lahenduste hind, vaid konsultatsiooniteenuste hind. Tootmisettevõtetes on seadmed ja seadmete administreerimiseks vajalikud tehnoloogiad ühtviisi olulised. Samuti on tööstusettevõttes võrreldes teenust osutavate ettevõtetega lihtsam hinnata IKT-lahendustes saadavat lisaväärtust.

Ebapiisavad lahendused. Standardlahenduste ostmist peavad ettevõtjad kalliks ning nende ülalpidamiseks ja administreerimiseks võib ettevõte vajada täiendavat tööjõuressurssi. Seejuures ei pruugi standardne lahendus anda ettevõttele vajalikke tööriistu, et saavutada konkurentsieelist. Standardlahendused on töötatud välja oma tegevusvaldkonna keskmiste ettevõtete põhjal, kuid turul eelise saavutamiseks vajatakse innovatsiooni ja paindlikkust mitte ainult põhitegevuses, vaid ka tugitegevustes. Uuringus kirjeldatud Krimelte juhtum illustreerib hästi tootmisettevõtte teekonda sobiva standardse tarkvaralahenduse kasutuselevõtul, seevastu aga MarkIT ja Labelprint on välja arendanud oma lahendused, mille abil on turule toodud uued teenused ning saavutatud oluline konkurentsieelis.


13

Tasuta lahenduste osas on ettevõtjad skeptilised. Ettevõtjate arvates ei saa tasuta lahendusi kasutusele võtta ärikriitilistes protsessides, kuna puudub kindlus, kas tarkvara on jätkusuutlik, kas sellele pakutakse kasutajatuge ning kas selle kasutamise tingimused säilivad tänasel tasemel ka edaspidi.

Juurdumist vajab uus paradigma, et hea tulemuse võib IT projektides saavutada vaid omaniku või juhtkonna järjepideva järelevalve, eestvedamise ja juhtimise kaudu. Hea näide rätsepatööna tehtud tarkvaralahenduse kasutuselevõtust ja eestvedamisest on uuringus kirjeldatud tootmisettevõtte Labelprint juhtum (vt ka Juhtumiuuring. LabelPrint).

Ettevõtete ootused riigile IKT laiemaks kaasamiseks äris

Kui 35% kõigist ettevõtetest on seisukohal, et riik saab sekkuda, siis 65% ei usu, et riigil võiks üldse olla rolli IKT-lahenduste kasutuselevõtu suurendamisel. Ootuses riigi poolt pakutavate meetmete osas ei eristu ühte selget arvamust. Ettevõtjad võtaksid kasutusele mistahes meetmeid. Uuringus toodi välja 7 erinevat meedet, mida hindasid oluliseks või keskmiselt oluliseks 80% ettevõtetest, kes arvasid, et riigil on IKT arendamisel ettevõtluses mingi roll.

Ettevõtjate hinnangul keskendub riik oma meetmetega liialt tehnoloogia ja seadmete soetamisele, mitte aga nende administreerimisele, et tehtud investeeringust kasu saada. Et ettevõtjate jaoks on nii seadmed kui nende töösserakendamine võrdselt olulised, siis riigi toetusmeetmed võiksid laieneda ka IKT-lahenduste väljatöötamisele ja juurutamisele, kindlasti ka e-kaubanduse lahenduste tarbeks ning jae- ja hulgimüügi ettevõtetele.

Riigi poolt pakutavate e-teenuste osas soovitakse teenuste paremat kättesaadavust. Eelkõige ootavad ettevõtjad vastutulekut neile vajalike andmekomplektide kombineerimisel riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest (nt päringud rahvastikuregistrist, kinnistusregistrist, äriregistrist, aga ka kohalike omavalitsuste kogutavatest andmetest, päästeteenistuste info, teedeinfo vms). Samuti tuuakse e-äri pidurdajana välja asjaolu, et andmepäringute maksumus masspäringute tegemisel osadest riiklikest andmekogudest on liiga kõrge ning riigiga puudub selles osas läbirääkimiste võimalus.

Poliitikasoovitused e-äri arendamiseks

Alljärgnevalt oleme uuringu tulemustest lähtuvalt välja toonud poliitikasoovitused e-äri arendamiseks. Enne iga meetme rakendamist tuleks aga teha täiendav analüüs iga üksiku meetme mõju osas, et hinnata meetme ellurakendamisest saadavat lisandväärtust. Soovitused on järjestatud olulisest vähemoluliseni. Peamiseks hinnangukriteeriumiks oli takistuste olulisus, meetme kiire ellurakendatavus ning tulemuste saavutamiseks kuluv võimalikult lühike aeg.

1. soovitus: Suunatud koolituste korraldamine ja toetamine e-äri ja e-kaubanduse lahenduste kasutamiseks äriprotsessides ja sellest saadavate kasude tutvustamiseks.

Teadmiste puudumine ilmneb uuringust nii ettevõtete poolt otseselt väljendatuna kui ka ettevõtjate seas läbiviidud analüüsi järeldusena. Napid teadmised põhjustavad passiivsust ja mitteotsustamist, need omakorda kogemuste puudumist ja valede eelarvamuste kujunemist. Mida väiksem on ettevõte, seda vähem on arusaamist IKT võimalustest. Koolituste sihtrühmaks peaks olema ettevõtjad ning juhid, kes peavad toime tulema paljukanalilises keskkonnas. Koolitustesse on mõistlik kaasata edulugusid kogenud ettevõtete esindajaid, et edasiantav kasu oleks võimalikult praktiline. Koolitused saaks jagada sektoripõhisteks: põllumajandus, turism, tööstus, jaekaubandus, jne. Koolitusprogramm peaks võimaldama kiiret ja ulatuslikku teadlikkuse kasvatamist ja olema pikaajalise perspektiiviga programm, kus ettevõtjad saavad osaleda korduvalt. Seda eelkõige tehnoloogia kiire vananemise ja uute lahenduste võimalikult varajaseks tutvustamiseks, et ettevõtjad saaksid ajakohaseid teadmisi oma äris rakendada.

Koolitus- ja nõuandeteenuste pakkujaks võiks olla riik (ettevõtlust arendavad organisatsioonid) koostöös katusorganisatsioonidega (nt valdkondlikud erialaliidud). Välisriikide parimate praktikate analüüsist võib välja tuua sarnase meetme rakendamise näiteks Slovakkias.


14

2. soovitus: Suunatud koolituste viimine valdkondlikku õppesse.

Ettevõtetele on probleemiks valdkonnaspetsialistide IKT-oskuste mittevastavus konkreetse töökoha nõuetele. Haridussüsteemist väljujatel on küll olemas üldised IKT-alased teadmised ja oskused, ent need ei ole enamasti erialaspetsiifilised. Eraldi probleem on piiratud IKT-teadmised juhtide seas, mis takistab neil hinnata IKT võimalusi oma äri edendamiseks.

Ülikoolides on küll tugevaid õppejõudusid, kuid on ka palju neid, kes pole ka ettevõtetes lahendusi näinud või kellel puudub täielikult kokkupuude infosüsteemidega oma valdkonnas. Väljakutseks on IKT-võimekate õppejõudude arendamine. Näeme siin suurt potentsiaali koostöös erasektoriga. Mõistlik on õppekavade väljatöötamisse kaasata oma valdkonna eksperte, kes teoreetilise õppe suudavad seostada praktilise vajadusega. Samuti on vaja õppekavasid arendada mitte ainult ülikoolides, vaid ka kutsekoolides.

Selle meetme raames tuleks eelnevalt läbi viia uuring, kuivõrd ja millisel määral on erinevad õppekavad seotud IKT-ga ning mil määral tuleks õppekavasid muuta. Samuti on võimalik eelnevalt väljatoodud teadlikkuse tõstmise meetmete raames kaasata koolitus- ja nõuandeprogrammidesse mitte ainult ettevõtjaid, vaid ka kutse- ja kõrgkoolide õppejõudusid.

Täiendavalt võiks kaaluda ka erialaõppejõudude enesetäienduses kohustusliku praktika sisseviimist, mis sarnaselt tudengite praktikale võimaldaks õppejõududel iga-aastaselt täiendada end reaalsete praktiliste kogemustega oma valdkonna juhtivates ettevõtetes praktiseerimisega.

Heaks eeskujuks Eestist saab tuua Tieto Estonia ja Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis 2013. aasta kevadel ellukutsutud praktikakoostöö mudelit8, mille sisuks on virtuaalse harjutusfirma loomine, kus kooli arvutiteaduste õppekavarühma õpilastel on õppepraktika vältel võimalik harjutada töötamist reaalse tarkvaraarendusfirma igapäevatööle sarnanevas töökeskkonnas. Sarnaselt sellele mudelile on võimalik luua harjutuskeskkond suvalise valdkonna spetsialistile IT-valdkonna tutvustamiseks. Võimalik on kaaluda ka haridusasutuste ülest IT harjutuskeskkonna loomist.

Teine eeskujulik initsiatiiv on Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži uus klassiõpetaja eriala õppekava, mis sisaldab haridustehnoloogia kõrvaleriala9, tulemaks toime õpetamisega muutunud tehnoloogilises keskkonnas.

Antud meetme väljatöötamises ja rakendamises peaksid osalema nii riik (nt EAS, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet jt), katusorganisatsioonid (nt ITL jt) kui ka kõrg- ja kutsekoolide esindajad. Meetmest ei saa oodata lühiajalisi tulemusi, kuid selle mõjud on väga ulatuslikud ning rakenduskava väljatöötamisega tuleks alustada võimalikult varakult.

3. soovitus: Alustavatele, väikestele ja keskmistele ettevõtetele tarkvaravaliku keskkonna ja nõustamisteenuse loomine.

Riigi, katusorganisatsioonide ja erasektori koostöös (sh tarkvaraarendajad) on soovitav luua keskkond ettevõtluse esmavajaduste rahuldamiseks vajalike (ERP ja CRM) süsteemide tutvustamiseks eesmärgiga õpetada eelkõige mikro- ja väikeettevõtteid IKT-lahendustest kasu saama. Keskkonna fookus on tasuta ja lihtsatel ning odavamatel lahendustel. Lahendusi toetatakse nõuandeteenustega valikute tegemisel ning lahenduste sidumisel äriprotsessidega. Oluline on, et antud keskkonda ja nõustamisteenust saab luua mitmes etapis ning järk-järgult teenust laiendada, mis võimaldab juba lühiajalises perspektiivis tulemusi saavutada.

Et pelgalt ERP ja CRM keskkondade tutvustamisest ei pruugi väiksematele ettevõtete süsteemide ülesseadmise ja hooldamise kulu ning IKT kompetentsi puudumise tõttu piisata, võiks tulevikuperspektiivis tekkida koostöö keskkonna halduril ERP ja CRM teenusepakkujatega, et luua pilvetehnoloogiatel põhinev platvorm. Pilvekeskkonnas saaks ettevõtja luua oma äri iseteeninduskeskkonna, kus vajalikud tööriistad on moodulitena tellitavad ja tasuta või kasutatavad marginaalse tasu eest, seejuures hoitaks kokku süsteemide arendamise, ülesseadmise ja hooldamise kuludelt ning vähendatakse ettevõtete halduskoormust. Riigi poolt doteeritud süsteemi kasutamine võiks lihtsustada ka ettevõtete poolt riigile oma tegevuse kohta statistika andmist.

8 http://www.tieto.ee/news/ainulaadne-tarkvaraarenduse-praktika 9 http://www.hk.tlu.ee/klassiopetaja-eriala/oppekava/

http://www.tieto.ee/news/ainulaadne-tarkvaraarenduse-praktika

http://www.hk.tlu.ee/klassiopetaja-eriala/oppekava/


15

Välisriikide parimate praktikate analüüsist võib välja tuua sarnase nõustamisteenuse meetme rakendamise näiteks Maltas. Pilvetehnoloogiate kasutuselevõttu mikroettevõtete ja VKE-de hulgas propageeritakse Taanis, kus nähakse pilvetehnoloogiate peamist kasu suurema IKT kaasamisega äris, madalates IKT alustuskuludes ja olulises energiasäästlikkuses ning väiksemas halduskoormuses ettevõtetele.

Ettevõtlust arendavad organisatsioonid võiks selle programmi raames luua endale parema IKT-teadlikkuse (tehnotõlgi roll) kui seda on alustavatel ja väikestel ettevõtetel.

4. soovitus: IKT-vahendite rakendamise toetamine äriprotsesside arendamiseks.

Tänased riiklikud toetused on eeskätt seotud seadmete soetamisega, kuid mitte nende rakendamisest saadava kasu suurendamisega. Oleks mõistlik välja töötada kas eraldiseisvad või komplekssed toetused, mis aitavad ettevõtetel tehnoloogiainvesteeringutest maksimaalset kasu saada. Toetuse koosseisu võivad kuuluda nii riiklik nõuandeteenus kui ka kommertsalusel konsultatsiooniteenused. Toetuse objektiks on äriprotsesside arendamine IKT-vahenditega. Võimalik on vaadelda koos kompleksprotsesse nt tootmine, müük ja turundus.

Soovitame laiendada toetusi ka jae- ja hulgikaubanduse valdkonna ettevõtetele. Sobiv komplekt IKT-töövahendeid võimaldaks ka jaekaubanduse sektoris luua lihtsale kaubandusele lisandväärtust ning sektori arengusse oluliselt panustada. Ainult ekspordi toetamine ilma siseturule suunatud protsesside arendamiseta ei ole otstarbekas. Ekspordivõimekus baseerub eelkõige kohaliku lisandväärtuse loomisele IKT abil. Seega ei näe me põhjust nende ettevõtete välistamiseks toetusmeetmest.

Toetusi planeerides võiks analüüsida ettevõtete tooteportfelle, loodavat lisandväärtust, rahvusvahelist konkurentsivõimet. Toetust vajab kogu tarneahel, sh tehnoloogia arendamine. Väljakutseks selle meetme rakendamisel on tulemuslikkuse kontroll ja mõõtmine.

Oluline selle meetme puhul on eelpool kirjeldatud meetmete rakendamine, sest kõigepealt tuleb kasvatada ettevõtjate teadlikkust, et tekiks rohkem „tarku tellijaid“. Vastasel juhul võib meede soodustada ebamõistlike IKT-lahenduste hulgalist tootmist.

5. soovitus: IT-investeeringute tasuvuse mõõtmise metoodika väljatöötamine ja populariseerimine.

Riigi üks ülesanne võiks olla IT-investeeringute tasuvuse mõõtmise metoodika koostamine, kasutusjuhendite loomine ja levitamine, ning ka selle teemaline ettevõtete konsulteerimine. Selle meetme abil kasvaks ettevõtjate oskused IT-investeeringute hindamise osas ning IT-lahenduste kasutuselevõtt toimuks märksa teadlikumalt ja põhjendatumalt. Metoodika võiks olla kasutusel ka vastavate toetuste hindamisel.

Metoodika väljatöötamisel võiks võtta aluseks kulu-tulu analüüsi, mille kulude pool põhineb TCO metoodikal (Total Cost of Ownership). Tulude poolt võiks mõõta EVA (Economic Value Added) või Microsofti REJ (Rapid Economic Justification) meetoditega, millega saab välja arvutada majandusliku mõju ettevõtte edufaktoritele, nt lisandunud müük (sh uutest ärivõimalustest), suurem efektiivsus, kulude kokkuhoid, jne. REJ on sobilik üksikute projektide hindamiseks. IT-investeeringute tasuvuse mõõtmise metoodikate komplekti peaks kuuluma veel ka Forresteri poolt väljatöötatud TEI (Total Economic Impact), mis lisaks kuludele ja ärikasudele võtab arvesse riskid ja nende maandamisest saadava kasu või täiendavad kulud.

6. soovitus: Avaliku sektori andmekogude kättesaadavuse suurendamine.

Ettevõtted, kes vajavad oma teenuste kvaliteedi parendamiseks suurel hulgal andmeid (nt kindlustus, jäätmekäitlus), ei saa avaliku sektori osasid andmekogusid kasutada jäiga hinnakirja tõttu (nt masspäringud rahvastikuregistrist, äriregistrist jm). Soovitame leida lahendus, kus õigustatud huvi korral on võimalik ettevõttel saada andmeid tasuta või hinnas paindlikult kokku leppida.

Samuti piirab andmete kättesaadavust ja kasutamist nende hajus paiknemine erinevates andmekogudes (nt kohalike omavalitsuste andmekogud), mille puhul andmed võivad küll kättesaadavad olla tasuta, kuid nende komplekteerimine ja täiendamine nõuab ettevõtjalt täiendavat ressurssi.


16

Riigi andmekogude kättesaadavust võiks suurendada riigi teenusteruumi aluseks oleva X-tee sarnase äri-X-tee riikliku andmevahetuskihi loomine, mis võimaldaks turvalist suhtlust ettevõtete vahel ning riigiga.

Selle meetme üks positiivseid mõjusid oleks suurem hulk paremaid teenuseid, mis baseeruvad avaliku sektori andmekogudel. Taskukohasem ja mugavam ligipääs avaliku sektori andmetele võimaldab luua teenuseid kiiremini ja kvaliteetsemalt. Praegu loovad ettevõtted andmekomplekte igaüks eraldi ning teevad eraldi ka investeeringuid. Riigi kesksed investeeringud võimaldaks oluliselt suurendada andmete kättesaadavust ning võimendada IKT kaasamist ettevõtluses, sh väikestel ja keskmistel ettevõtetel, kellel on väiksem finantsvõimekus. Täna on lisandväärtuse loojateks ainult need vähesed ettevõtted, kes sellisteks investeeringuteks on suutelised. Riigi võimalus on pakkuda lisandväärtust ühelt paljudele.

Positiivse muudatusena on riik juba astunud samme avaliku sektori poolt kogutava teabe taaskasutamiseks. Avaliku teabe seaduse kohaselt10 on alates 01.01.2015 riigi andmekogude töötlemata andmed kõigile tasuta kättesaadavad. Sarnase meetme rakendamisega on alustanud Taani, kus programmi „Setting Public Data Free“

raames tehakse avalik info (nt geoinfo) ettevõtetele tasuta kättesaadavaks ning võimaldatakse olemasoleva info

kombineerimist ja kogutud info taaskasutamist.

7. soovitus: Ettevõtjate IT-investeeringute riskide jagamine laenude või garantiide abil.

Ettevõtted peavad üheks tähtsamaks riigipoolseks meetmeks IKT-investeeringutega seotud riskide jagamist. Investeeringute alla kuuluvad nii tarkvara soetamine, juurutamine kui ka mingi perioodi omamiskulud. Seda saab teha kas riiklike laenude või laenugarantiide abil. Teatud tingimuste ja tulemuslikkuse saavutamisel on võimalik ka tagastamatu abi kriteeriumite täitmine. Tagastamatu toetuse korral on risk, et ettevõtete motivatsioon reaalset ärilist kasu saada jääb ebapiisavaks.

Eraldi fookuses võiks olla väikeste ja keskmiste ettevõtete toetamine, kes investeerivad IKT-projektidesse eesmärgiga äriprotsessid integreerida ja luua ühendused teiste ettevõtetega. Sarnase meetmena võib välja tuua Maltas IKT-lahenduste arendamise toetused ettevõtete omavaheliste protsesside liidestuste loomiseks.

Antud meetme puhul on oluline, et kvalifitseerumine ei oleks seotud mitte ettevõtte vanusega asutamise hetkest arvestatuna, vaid reaalsest arenguetapist ja vajadusest lähtuvalt. Alustavad ettevõtted ei ole alati eos fokusseeritud IT-lahenduste kasutuselevõtule ning hetkeks, kui IT muutub aktuaalseks, võivad nad toetustele enam mitte kvalifitseeruda oma vanuse tõttu. Seetõttu tuleks finantsmeetmete planeerimisel arvesse võtta muid kriteeriume, mille alusel ettevõte toetusele kvalifitseerub.

Eelkõige näeme selle meetme osas koostööd riigisektoris (EAS, PRIA, KredEx) aga ka pangandussektori ja ettevõtete vahel.

8. soovitus: Kohaliku standardiseeritud tarkvaraarenduse toetamine.

Kallite standardlahenduse alternatiiviks on rätsepalahenduste loomine. Üksikule ettevõttele ühekordselt võib ka see variant osutuda kalliks, sealjuures on ka läbikukkumise risk väga suur. Eesti tootmisettevõtted väärtustavad alt-üles planeerimist, et näha, milline on seadmete hõive või kuidas edeneb tellimuse täitmine. Suured standardlahendused sellist lähenemist ei toeta.

Soovitame tarkvaravaliku ja nõustamisteenuse programmi raames luua tingimused Eesti tarkvaraarendajatetehtud tööde standardiseerimiseks ning korduvaks kasutamiseks läbi tarkvaravaliku keskkonna. Oodatav kasu on kahesuunaline: võidavad nii Eesti IT-tööstus (eriti väiksemad ettevõtted ja start-up’id) kui ka IKT-lahendusi otsivad ettevõtted.

Selle meetme rakendamiseks peab eelnevalt tekkima teadlikkus tarkvaralahenduste tellijate poolel ning ka lahenduste arendajate poolel. Alles seejärel, kui on olemas vastavad kompetentsid, on võimalik luua lahendus, mis on laiendatav näiteks kõigile teatud tegevusvaldkonna klastrisse koondunud ettevõtetele.

10 Avaliku teabe seadus, Avaliku teabe seaduse muutmise seadused RT I, 19.12.2012, 2 , RT I, 06.07.2012, 1

https://www.riigiteataja.ee/akt/119122012005




17

Näeme siin koostöövõimalusi ettevõtluse alaliitude ja klastritega, samuti regionaalsete tootmise kompetentsikeskustega.

Soovituste rakendamine

Alljärgnevas tabelis on välja toodud eelpool kirjeldatud soovitused, nende eeldatav mõju ning potentsiaalne koostöö riigi, katusorganisatsioonide ja erasektori vahel soovituse ellurakendamiseks:

Soovitus Riik Katus-organisat-sioonid11

Era-sektor

Mõju ulatus Tulemuste ajaraam

1. Suunatud koolituste korraldamine ja toetamine e-äri ja e-kaubanduse lahenduste kasutamiseks äriprotsessides ja sellest saadavate kasude tutvustamiseks.

√ √ Ulatuslik mõju, ühelt paljudele (ettevõtjate IKT-teadlikkuse kasv)

Kiired tulemused

2. Suunatud koolituste viimine valdkondlikku õppesse.

√ √ √ Ulatuslik mõju, ühelt paljudele

(õppejõudude, õppurite IKT-

teadlikkuse kasv)

Pikaajalised tulemused

3. Alustavatele, väikestele ja keskmistele ettevõtetele tarkvaravaliku keskkonna ja nõustamisteenuse loomine.

√ √ √ Ulatuslik mõju, ühelt paljudele (ettevõtjate IKT-teadlikkuse kasv)

Etapiviisilisel lähenemisel võimalikud

kiired tulemused

4. IKT-vahendite kaasamise toetamine äriprotsesside arendamiseks.

√ √ √ Piiratud mõju, ühelt vähestele

(IKT kaasamisest saadava kasu kasv

ettevõtluses)

Kiired tulemused

5. IT-investeeringute tasuvuse mõõtmise metoodika väljatöötamine ja populariseerimine.

√ √ Ulatuslik mõju, ühelt paljudele (ettevõtjate IKT-teadlikkuse kasv)


6. Riigi andmekogude kättesaadavuse suurendamine.

√ √ Keskmine mõju, ühelt paljudele (riigi andmekogude

lisandväärtuse kasv)


7. Ettevõtjate IT-investeeringute riskide jagamine laenude või garantiide abil.

√ √ Piiratud mõju, ühelt vähestele

(IKT kaasamisest saadava kasu kasv

ettevõtluses)

Kiired tulemused

8. Kohaliku standardiseeritud tarkvaraarenduse toetamine.

√ √ √ Keskmine mõju, ühelt paljudele (IKT

kasutamise kasv mikro- ja

väikeettevõtete seas)


Tabel 1. E-äri soovituste rakendamine

11 Katusorganisatsioonid on näiteks Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, IKT Demokeskus, valdkondlikud erialaliidud jmt.


18

E-kaubandus

Tarbijad e-kaubanduses

E-ostlemise teadvustamine. Uuringus osalenud kodanikest 86% on ostnud kaupu või teenuseid e-kanalitest. Uuringu tulemusena selgus, et inimesed ei teadvusta sageli endale, et tegutsevad e-kaubanduse tarbijatena. E-ostlemisena tunnetatakse pigem asjade ostmist, mitte teenuste tarbimist. Teenuste esiletoomine küsimustikus on ka põhjus, miks e-ostlemise määr kujunes sedavõrd suureks.

Ostetavad kaubad ja teenused. Kõige enam ostetakse e-kanalite kaudu teenuseid, kuna neid on lihtne e-kanalite kaudu osta. Rõivaid ja sporditarbeid ostetakse peaaegu võrdselt nii Eestist kui välismaalt, samuti majutusteenuseid, filme ja muusikat. Ainsate kaubagruppidena on välismaalt ostmine suurem arvutitarkvara ja mängude osas. Märgatav on erinevus linna- ja maaelanike kaubagruppide eelistuste osas. Linnaelanikud eelistavad transporditeenuseid, pileteid, telekommunikatsiooniteenuseid. Maaelanikud eelistavad lisaks transporditeenustele veel raamatuid, rõivad ja sporditarbeid ning majutusteenuseid.

Kulutused e-poodidest ostmisel. Suurima osakaaluga on esindatud tarbijad, kes kulutavad aastas e-kaubandusest ostmisele 51-100 eurot (19%). Kõrgemad vahemikud skaalal 101-1000 eurot jagunevad suhteliselt võrdselt (13-17%). Kõrgharidusega tarbijad ostavad rohkem, mis on seletatav ka tõenäoliselt suuremate sissetulekutega võrreldes kesk- või põhiharidusega tarbijaskonnaga. Kulutuste grupis 501-1000 eurot/aastas on kõrgharidusega ostjate hulk domineeriv.

Ostjaskonnas on esindatud leibkonnad suurusega 1-10 liiget. Kõige enam on esindatud 2-4 liikmelised leibkonnad, kelle igakuine netosissetulek jääb vahemikku 501-2000 eurot. Tarbijad, kelle igakuine leibkonna netosissetulek jääb vahemikku 251-500 eurot, teevad kõige enam ostusid suuruses 51-100 eurot aastas. Kõige suuremaid ostusid teevad leibkonnad, kelle sissetulek jääb vahemikku 1001-2000 eurot kuus.

Tarbijate takistused e-kaubanduses

E-poes ei saa kaupa katsuda. Kõige levinumaks põhjuseks, miks eelistatakse osta tavakauplusest, on asjaolu, et eelistatakse kaupu enne ostmist näha, katsuda, proovida, veenduda täielikult selle sobivuses (77%).

Transpordi hind ja tingimised ei sobi. Ulatuslik probleem on ka transpordi maksumuse (40%) ja tingimuste mittesobivus (34%) ning usaldamatus e-kaubanduse suhtes (29%).

E-poed ei ole usaldusväärsed. On märkimisväärne, et nii ostlejad kui mitteostlejad arvavad ühtmoodi, et paljud e-poed ei ole usaldusväärsed ning pettuse oht on suur. Usaldamatust ja pettuse ohtu tunnetavad keskmisest enam tarbijad vanuses 45-74 eluaastat. Ostu tegemisel ei ole kaupmehe taustakontrolli tegemine alati tarbija jaoks prioriteetne tegevus. Enam otsitakse internetist antud toote, teenuse või kaupmehe kohta teiste ostlejate kommentaare ja hinnanguid, mis aitaksid ostuotsust langetada. Usaldusväärsuse märgiks ei pea ettevõtjad ega ka tarbijad märgist „Turvaline ostukoht“, vaid teiste ostlejate arvamusi, kommentaare ning hinnanguid müüjale.

Kaupade tagastus on keeruline. Pretensioonide lahendamise oskus on äärmiselt oluline e-poe usaldusväärse maine loomisel ja säilitamisel. Sageli võivad olla välismaa ja Eesti e-poodide tagastustingimused erinevad. Mitmed tarbijad on seisukohal, et ostavad välismaalt vaid neid asju, mille puhul nad ei hakka otsima võimalusi pretensioonide esitamiseks. E-kaubandusest mitteostlejatele on pretensioonide esitamise ja kauba tagastamise keerukus ja maksumus oluliseks põhjuseks, miks nad e-poodidest oste teha ei soovi. Eesti e-kaupmehed näevad tagastustes probleemi eelkõige ekspordi korral, kui tagastus tuleb vormistada välisriigist.

Märkimisväärne on asjaolu, et Eesti kaupmeeste usaldamatusega seotud takistused (pettuse oht, kauba keeruline tagastamine) on rohkem kuuldud kui kogetud probleem. Negatiivse kuvandi tekkepõhjused on nii riigi retoorika e-kaubanduse kohta kui ka isiklikus suhtevõrgus ja sotsiaalmeedias leviv informatsioon. Välismaa e-poodidest ostmisel lisanduvad kuuldud probleemide hulka ka maksudega seonduv segadus ja tarbijaõiguste mittetundmine.


19

Hinnad on kõrged. Eesti e-poodidest ostmisel on ligi 35% vastanuist arvamusel, et Eesti e-poodides olevad kaubad on kallimad välismaa e-poodides olevast kaubast ning ei ole samas ka soodsamad tavakauplustes olevast kaubast, seejuures on kaubavalik väiksem ja postikulu suur.

Kaupa ei tarnita Eestisse. Välismaa e-poodidest ostmisel on olulisimaks takistuseks asjaolu, et kaupu ei tarnita välismaa e-poodidest Eestisse. Seda on välja toonud 29% kõigist uuringus osalenud inimestest. Väga oluliseks peetakse ka kaupade tagastusega seonduvaid probleeme, maksude prognoosimise keerukust ning ebasobivaid tarnetingimusi.

Tarbijate vajadused julgustamaks e-ostlemist

Tarbijat julgustaks e-poodidest senisest rohkem kaupu ja teenuseid ostma e-kaupmeeste usaldusväärsuse kasv. Täna ei ole tarbijal piisavalt informatsiooni usaldusväärsete e-poodide osas. Pettuseohtu aitaksid vähendada ka garantii või kindlustusega makselahendused (sh mikromaksed), mille puhul kaupmees ei saa kauba või teenuse eest enne raha kätte, kui tarbija on kauba või teenuse saanud. Samuti on tarbija ootus nii hinna kui tingimuste suhtes paindlikuma ja usaldusväärsema transpordi- ja logistikateenuse järele.

Suurem teadlikkus tarbijaõigustest nii Eestis kui välismaal aitaks kaasa hirmu vähenemisele ning võimaldaks osta e-poodidest ka neil inimestel, kes ei ole täna seda isiklikult kogenud, vaid tunnetavad kaupade tagastamise ja pretensioonide lahendamisega seonduvat keerukust läbi loetu või kuuldu.

Väga ulatusliku soodustajana näeksid tarbijad ka kaubale või teenusele lisanduvate maksude info näitamist e-poes, kuid see ei soodustaks mitte Eesti e-kaubanduse arengut, vaid tõukaks tarbijaid pigem välismaa e-poodidesse ostlema.

Ettevõtted e-kaubanduses

E-kanali kaudu võttis e-kanalite kaudu vastu müügitellimusi 28% ettevõtteist ning ostutellimusi esitas e-kanalite kaudu 39%. Nii ostu- kui müügitellimusi tegi e-kanalis 19% ettevõtteist.

Pisut üle kolmandiku ettevõtetest on kinnitanud, et neil on tulevikus soov või plaan e-kanali käibe osakaalu suurendada. Seejuures on tööstusettevõtetes e-kanali osatähtsuse suurendamise soov keskmisest kõrgem - 46% uuringus osalenud tööstusettevõtteist on maininud, et neil on soov või plaan e-kanali käibe osatähtsust tulevikus suurendada, 5% ei kasuta täna ühtegi IKT-lahendust.

Ettevõtete takistused e-kaubanduses

Usalduse puudumine. Ettevõtted toovad peamiste takistustena välja e-kanalite kaudu kaupade või teenuste ostmisel usalduse puudumist ja ebapiisavat infot toodete kohta, mis viitab vähestele oskustele e-poodides kaupa või teenust turundada ning ei anna ostjale veendumust kauba sobivuses ega kindlust ostu sooritamiseks. E-poodide madala usaldusväärsuse ühe põhjusena nähakse ka sagedasi negatiivseid meediakajastusi ning riigiasutuste hoiatavaid kampaaniaid, mis kutsuvad üles tarbijat hoiduma e-poodidest ostmast.

Läbirääkimisvõimaluste puudumine. Ettevõtete vahelistes tehingutes mängib olulist rolli ka läbirääkimisvõimaluste vajadus, milline võimalus e-kanalis puudub. Ostmisega seonduvat ebakindlust suurendavad ka ettenägematud logistilised probleemid - ei osata prognoosida kauba või teenuse saamise aega ja maksumust ning puudub võimalus müüjaga neid tingimusi läbi rääkida.

Teadmiste puudumine. E-kanalite kaudu kaupade või teenuste müümisel toob 2/3 ettevõtteist peamise takistusena välja asjaolu, et nende tooted või teenused ei sobi e-kanalis müümiseks. Lisaks sellele viitab mainitud asjaolu selgelt e-kaubandusega seotud teadmiste puudumisele väga üldises plaanis. Tarbijate poolt esile toodud Eesti e-poodide kaubavaliku vähesus ja kallid hinnad viitavad, et ettevõtted pigem peegeldavad füüsilise maailma ärimudeleid e-kanalites ega mõista avaliku inforuumi mõju nende äritulemustele. Ettevõtjad ei adu, et e-kaubanduse teenuseid on vaja kontseptuaalsel tasemel erineval viisil kujundada. Kui kaupmees pakub sama kaupa nii tavalises poes kui e-poes ega oska pakkuda tarbijale lisaväärtust, siis eelistab tarbija osta kauba tavakauplusest.


20

Turu väiksus ja tavakaupluste asukoht. Eesti e-kaubanduse kitsaskohti iseloomustavad nii ettevõtjate kui tarbijate arvates e-poe sõltuvus tavakaupluste asukohast ning üleüldine turu väiksus, mistõttu ei ole kohalike e-poodide pakutav kaubavalik välismaa e-poodidega võrreldav. See tõukab tarbijaid pigem vaatama välismaise e-kaubanduse poole. Välismaine ulatuslik kaubavalik, soodsad hinnad ja transpordi tingimused töötavad kohaliku e-kaubanduse kahjuks.

Rahvusvaheline mastaap. E-poe rahvusvaheline mastaap käib Eesti ettevõtjatele sageli oma juriidiliste, tehniliste ja kultuuriliste aspektidega üle jõu. Rahvusvahelise e-poe tegemine eeldab erinevate riikide seadusandluse tundmist, e-poe keskkonna tõlkimist mitmetesse keeltesse, kasutajatoe pakkumist võõrkeeles ning logistikaga seonduvate probleemide lahendamist, mis ei puuduta mitte ainult kaupade kliendile saatmist, vaid ka tagastusi ja reklamatsioonide käsitlemist, maksusid, tolliformaalsusi jm. Rahvusvahelise e-kaubanduse pidurdajatena tuuakse välja maksusid, mis teatud tegevusvaldkonnas mõjutavad kaupade ja teenuste hinnapoliitikat oluliselt, kui ka sobivate makselahenduste puudumist. Makselahenduste osas on tarbijad nõudlikud ka kohalikul turul ning pigem ei osteta e-poodidest, kus puuduvad sobivad pangalingid, krediitkaardimakse vm mugavused.

E-poe tasuvus. Kuna e-poe ülalpidamine on samuti ressursimahukas nagu tavapoe ülalpidamine. Nähakse pigem, et e-pood peab end ise ära tasuma. Sealjuures ei oska kaupmehed käsitleda e-poodi kui tavakaupluse ühte võimalikku turundusvõimalust, teenuse lisaväärtuse loojat ja täiendava nõudluse tekitajat. Tarbijad kasutavad kohalikku e-poodi sageli eelvaliku tegemiseks (pre-shopping) ning hiljem ostavad kauba tavakauplusest. Seeläbi saab tarbija veenduda täielikult toote sobivuses ning küsida vajadusel täiendavat informatsiooni müüja käest vahetult. Heaks näiteks, kuidas e-pood loob lisaväärtust tavakauplusele, on uuringus kirjeldatud Baltika juhtum.

Ettevõtete vajadused e-kaubanduse edendamiseks

E-kanalite käibe suurendamiseks näevad ettevõtjad vajadust oma oskusi internetiturunduse ja e-kaubanduse osas parandada. Samuti tuuakse välja e-kaubandusega seonduvate usaldusprobleemide lahendamise vajadus. Lähtuvalt IKT-lahenduste kallidusest ning sobivate lahenduste leidmise keerukusest, nimetatakse ka soovi tasuta mitmekeelse e-poe platvormi kasutuselevõtuks.

Selleks, et oma tooteid või teenuseid e-kanalite vahendusel müüa, vajavad ettevõtjad riigipoolset tuge ja nõustamisteenust, mis aitaks e-kaubanduse probleemidega toime tulla ning võimaldaks sellest kujundada oma konkurentsieelise. Ka tarbijate usalduse võitmise osas nähakse vajadust riiklikul tasandil tegevusteks, ettevõtjad ei tule usaldamatusega ise toime. Ühe osana e-kaubanduse usalduse tõstmisel tuuakse välja maksevahenduslahenduste loomist, mis vähendaks võimalike pettuste hulka.

Poliitikasoovitused e-kaubanduse arendamiseks

Kuna e-kaubanduse eelduseks on e-äri olemasolu, siis mitmed meetmed e-äri peatükis katavad ka e-kaubanduse vajadusi.

1. soovitus: Suunatud koolituste korraldamine ja toetamine e-kaubanduse ja internetiturunduse kasutamiseks ja sellest saadavate kasude tutvustamiseks.

Ettevõtjad ei tunne valdavalt e-kaubanduse eripärasid ning kauplemist elektroonilistes kanalites. Samuti ei olda teadlikud e-kanalite poolt tekitatavatest lisandväärtustest ning turundusefektist. Kaupmehed pigem kopeerivad füüsilise maailma ärimudeleid ning näevad e-kanalit kui põhiäri konkurenti.

Meetme abil saaks tõsta ettevõtete teadlikkust e-kaubanduse olemusest ning internetiturunduse kasudest. See on eriti oluline alustavatele, mikro- ja väikeettevõtetele, kelle investeerimisvõimalused on piiratud. Mingil määral tehakse seda koolitust täna ettevõtlusega alustamise koolituste raames, kuid pakutav maht on väga väike. Internetiturunduse kompetents annab eriti alustavatele ettevõtetele võimaluse saada IKT-lahendustest kasu ilma oluliste investeeringuteta. E-kaubanduse ja internetiturunduse edendamisel saaksid koostööd teha riik (nt EAS) ning erasektor, kelle omavahelises koostöös võiks senisest laialdasemalt ja süsteemsemalt õpetada ettevõtjatele e-kaubandusega seonduvat. Seejuures ei saa keskenduda e-kaubandusele Eestis, vaid koolitustes tuleks oluline rõhuasetus seada ekspordile.


21

Meetme käigus omandatud teadmisi saab koheselt rakendada ning kiireid tulemusi saavutada.

2. soovitus: E-kaubanduse ekspertiisialase toe loomine.

Ettevõtjad vajavad e-kaubanduse arendamisel, takistuste ületamisel ja igapäevaste probleemide lahendamisel e-kaubanduse ekspertiisialast tuge ja kaasarääkimisvõimekust. Tänane riigi tegevus e-kaubanduse alase teadlikkuse tõstmisel on kallutatud tarbijakaitse suunas.

E-kaubanduse ekspertiis riigi tasandil on täna küll olemas, kuid see on killustunud eri ametkondade vahel. Riik peaks e-kaubanduse alase info osas suurendama koordineeritud ühistegevust. Ekspertiisile tuginevalt ootavad ettevõtjad nõuandeteenuse pakkumist, et e-kaubandusega seonduvaid takistusi ja probleeme ennetada, mitte neid läbi elada.

E-kaubanduse lahenduste arendamise meetmeid on kasutusele võetud Slovakkias, kus on loodud integreeritud infovõrgustik, et propageerida e-kaubandust ja uusi ärimudeleid ning jagada teavet ja metoodilisi juhendmaterjale tarbijatele ja ettevõtjatele e-kaubanduse erinevate aspektide kohta. Samuti on e-kaubanduse nõustamise teenused olemas Maltas.

E-kaubanduse rahvusvahelistumise kontekstis võiks kaaluda sarnaselt Slovakkiale rahvusvaheliste e-kaubanduse standardite väljatöötamises osalemist ning sellega seoses tuleks organiseerida rahvusvaheliste standardite kasutuselevõtu korraldamine säilitades ühilduvuse siseriiklike standarditega. See puudutab eelkõige makselahenduste standardiseerimist ning tootekirjelduste levitamist rahvusvahelisi standardeid jälgides. Samuti on oluline eksportivatele või eksporti kavandavatele ettevõtetele välisriikide kontaktvõrgustikega koostöö loomine, mille osas võib täna täheldada ettevõtjate madalat teadlikkust.

E-kaubanduse sisuline ekspertiis võiks koonduda kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse, riiklike ametkondade ja katusorganisatsioonide (Eesti E-Kaubanduse Liit, Kaubandus-Tööstuskoda) omavahelises koostöös või Tarbijakaitseametisse.

3. soovitus: E-kaubanduse kohta publitseeritud avaliku retoorika positiivsemaks muutmisele kaasaaitamine.

Tänane avaliku e-kaubanduse retoorika keskendub selle valdkonna probleemidele ja tarbijaid valitsevatele ohtudele. Tarbijad tajuvad neid ohtusid pigem läbi abstraktse hirmu kui läbi saadud kogemuse. Soovitame luua pikaajaline programm, mis keskendub e-kaubanduse usaldusväärsuse aspektidele. Oluline on tarbija suunata ära tundma turvalist ja usaldusväärset, mitte ebaturvalist ostukohta. Siin näeme olulist rolli Tarbijakaitseametil, kes on ka seni teinud kampaaniaid tarbijate teadlikkuse tõstmiseks. Siiski ei saa tarbija usaldusväärsust tõsta vaid kampaaniatega, vaid see peab olema pikaajaline tegevus, mille kaudu juhitakse tarbija tähelepanu pidevalt asjaoludele, mis aitaksid probleeme ennetada ja turvalisi ostukohti lihtsamalt ära tunda. Kuigi esmatähtis on Eesti e-kaubanduse olukorra parandamine, tuleks siiski tähelepanu pöörata ka välismaa e-poodidest ostmise tarbijaõiguste laialdasemale tutvustamisele.

Antud meetme puhul on oluline roll ettevõtja e-kaubanduse oskustel. Kui ettevõtja teab, kuidas e-kaubanduse valdkonnas äri teha, saab ka seeläbi tarbija usaldust võita. Tarbija teadlikkuse tõstmise meetmetest ei ole kasu, kui ärikultuur e-kaubanduses ei parane.

Meetme raames on võimalik kasutusele võtta riiklik usaldusmärk, millega seonduvaid positiivseid aspekte tarbijatele kommunikeerida. Retoorika fookuses on negatiivsete ohtude asemel e-kaubanduse positiivsed turvalisuse kriteeriumid. Usaldusmärgist kasutatakse näiteks Slovakkias, kus sertifitseeritakse e-poode. Samuti soosivad sealse e-kaubanduse arengut tugev meedia toetus ning edukaid e-kaubanduse ettevõtteid esile tõstvad ettevõtlusauhindade konkursid.

4. soovitus: Usaldusväärse tarneahela komponentide loomine: garantiiga makselahendused ja logistikateenus.

Mõistlik on välja töötada riiklikult sertifitseeritud garantiiga makselahendused (sh mikromaksed) ja logistikateenus, mis täna puuduvad. Nende teenustega liitumiseks on kaupmeestele seatud kindlad tingimused.


22

Tarbijad saavad selliste teenustega liitunud e-kaupmehi usaldada automaatselt. Erinevad ettevõtjad üritavad küll pakkuda e-kaubandusele kindlustusteenust, kuni seni vähese eduga.

Eelkõige näeme siin koostööd makselahenduste pakkujate (pankade), telekomiettevõtete ja logistikateenuse osutajatega (eelkõige Eesti Post, aga ka Itella, DPD jt), kelle kätte koonduvad andmed e-kaupmeeste kvaliteedi kohta. Koostöö koordineerijaks võiks olla riigi poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Finantsinspektsioon, kes teostab Eestis finantsteenuste pakkujate üle järelevalvet.

5. soovitus: Mõõdikute loomine e-kaubanduse tulemuste mõõtmiseks.

Statistikaametiga koostöös soovitame luua täiendavad mõõdikud e-kaubanduse monitoorimiseks ja hindamiseks. Vajalik on regulaarne mõõtmine, et e-kaubandust arendavate meetmete tulemuslikkust hinnata. Täna kogutavad andmed ei ole E-kaubanduse Liidule piisavad e-kaubanduse valdkonna sisuliseks analüüsiks ja arendamiseks. Oluline on monitoorida e-kaubanduse ettevõtete käibe kasvu tarbijate usaldusväärsuse kasvamisel.

Mõõdikute väljatöötamiseks olemasolevate andmete analüüsimisel ja vajadusel täiendavate andmekogumisvajaduste kaardistamisel näeme olulist omavahelist koostööd E-Kaubanduse Liidul, Tarbijakaitseametil ja Statistikaametil.

Soovituste rakendamine

Alljärgnevas tabelis on välja toodud eelpool kirjeldatud soovitused, nende eeldatav mõju ning potentsiaalne koostöö riigi, katusorganisatsioonide ja erasektori vahel soovituse ellurakendamiseks:

Soovitus Riik Katus-organisat-sioonid12

Era-sektor

Mõju ulatus Tulemuste ajaraam

1. Suunatud koolituste korraldamine ja toetamine e-kaubanduse ja internetiturunduse kasutamiseks ja sellest saadavate kasude tutvustamiseks.

√ √ √ Ulatuslik mõju, ühelt paljudele (ettevõtjate

e-kaubanduse teadlikkuse kasv)

Kiired tulemused

2. E-kaubanduse ekspertiisialase toe loomine.

√ √ Keskmine mõju, ühelt paljudele (ettevõtjate

e-kaubanduse teadlikkuse kasv)

Kiired tulemused

3. E-kaubanduse kohta publitseeritud avaliku retoorika positiivsemaks muutmisele kaasaaitamine.

√ √ Ulatuslik mõju, ühelt paljudele (tarbijate

usalduse kasv)


4. Usaldusväärse tarneahela komponentide loomine: garantiiga makselahendused ja logistikateenus.

√ √ √ Ulatuslik mõju, ühelt paljudele (ettevõtjate

teadlikkuse ja tarbijate usalduse

kasv)


5. Mõõdikute loomine e-kaubanduse tulemuste mõõtmiseks.

√ √ Piiratud mõju, ühelt vähestele (riigi ja katus-

organisatsioonide tegevuse

planeerimiseks)


Tabel 2. E-kaubanduse soovituste rakendamine

12 Katusorganisatsioonid on näiteks Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, IKT Demokeskus, valdkondlikud erialaliidud jmt


23

E-äri ja e-kaubanduse arengud maailmas Iga aastaga kasvab maailmas internetikasutajate hulk ning üha enam tegevusi teevad inimesed internetis - alustades pangaülekannetest ja investeerimisnõuannetest kuni tutvuste sõlmimise ja sõpradega suhtlemiseni. Järjest enam leiab ka kinnitust, et internet on muutunud tarbija esimeseks peatuskohaks, kus tehakse valikuid toote või teenuse tarbimise kohta. 2011. aastal ületas internetikasutajate hulk maailmas 2 miljardi inimese piiri13 ning 45% neist elavad Aasias. Hiina on globaalne liider ca 485 miljoni internetikasutajaga. Umbes pooled internetikasutajatest on alla 25-aastased.14 WWF-i15 hinnangul on IKT-valdkonnas maailmas 20 mõjukat suunanäitajat - Brasiilia, Kanada, Hiina, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, India, Indoneesia, Itaalia, Jaapan, Malaisia, Venemaa, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Hispaania, Rootsi, Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia. 16

Lähitulevikus on oodata, et mobiilsed seadmed muutuvad põhiliseks interneti kasutamise vahenditeks. Juba 2010. aastal ületasid mobiilseadmetega internetiühendused fikseeritud internetiühenduste arvu, mis kinnitab tõsiasja, et mobiilsed seadmed on esmatähtsad ja arenevates piirkondades võib-olla ainukesed seadmed, mis võimaldavad inimestele ligipääsu internetile. Internet on muutumas staatiliselt töölaual olevast (desktop-experience) kaasaskantavaks (on-the-go) ning areneb koos inimestega.17

Tänu mobiilsete seadmetega interneti kasutamisele on järjest kasvamas virtuaalsete toodete ostmine, nt mängud, mobiilirakendused (apps), publikatsioonid (content). Palju tuntud krediitkaardimaksete ja PayPal-i18 kõrvale luuakse tarbijale üha meelepärasemaid makselahendusi. Siiski ei ole jõutud ühe lõpliku mikromaksete lahenduseni, mis e-kaubandust oluliselt elavdaks.19

Lisaks tarbijatele suunatud e-kaubandusele on mobiilsed e-lahendused viimase aasta jooksul rohkem kasutuses ka ettevõtete vahelises suhtlemises ning on muutunud tarbija kogemuse loomise üheks põhikomponendiks. Ettevõtete investeeringute põhifookuses on e-kaubanduse lahenduste väljatöötamine, veebilehtede sisu ja turunduse (SEO) arendamine, mobiiliveebide ja -rakenduste loomine. Edukad on need ettevõtted, kes suudavad pakkuda tarbijale ostuotsuse tegemise võimalusi sõltumata kanalist, mille kaudu tarbija nendeni jõuab.20

Nutikad mobiilsed seadmed kujundavad tarbija harjumusi läbi erakordselt rikka tegevuste valiku, põimides veebilehitsemise, muud tavapäraselt arvutis teostatavad tegevused, kõrgresolutsiooniga videote vaatamise, 3D mängud, mis pakuvad konkurentsi tavapärastele mängukonsoolidele, ligipääsu sotsiaalvõrgustikele ning palju muid teenuseid. Mobiiltelefon (jt mobiilsed seadmed) on personaalne ja inimesel alati kaasas, alati sisse lülitatud ning sageli varustatud positsioneerimisteenusega, mis võimaldab omakorda e-poodide poolt tarbijale personaliseeritud ja asukohapõhiseid teenuseid pakkuda.

Seejuures ei oma mobiilsed lahendused e-kaubanduses täna veel piisavat rolli. Vaatamata sellele, et keegi ei kahtle nutikate seadmete laiaulatuslikus kasutuselevõtus, on tarbijate hulgas läbiviidud uuringu kohaselt eelistatuimaks ostu sooritamise vahendiks e-kaubanduses siiski praegu veel arvuti, mitte mobiilsed seadmed. 3 inimest 5-st ei kasuta täna mobiilseid seadmeid internetist ostmiseks ning 11% tarbijaist peab tõenäoliseks, et nad järgnevatel aastatel e-poodidest mobiilsete seadmete abil oste sooritavad. Tahvelarvutite ja nutitelefonide

13 UN's telecommunications agency, 2011 14 Online payments 2012. Moving beyond the web, E-commerce Europe 15 WWF - World Wildlife Fund 16 WWF, 50 Actors that could direct ICT in a sustainable direction 17 The Global Information Technology Report 2012 http://www3.weforum.org/docs/Global_IT_Report_2012.pdf 18 PayPal on rahvusvaheline online maksete süsteem 19 Online payments 2012. Moving beyond the web, E-commerce Europe 20 An Oracle White Paper. 2012 B2B E-Commerce Survey: Results and Trends

2010. aastal ületasid mobiilseadmetega internetiühendused fikseeritud internetiühenduste arvu.

http://www3.weforum.org/docs/Global_IT_Report_2012.pdf


24

kasutamine e-kaubanduses on tõusva trendiga, ent ostude sooritamise hulk nutiseadmetega on marginaalne. Nutiseadmed on olulised sõnumi edastamise vahendid, vajalikud turustuskanalid, mille abil tarbija valikuid teeb. E-kaubandusega tegelevatel ettevõtetel ei ole ilma tõsise põhjuseta täna veel tingimata vajalik müügikanalit pihuseadmetesse laiendada.21 Ühe pidurdajana võib välja tuua juba eelpool mainitud mikromaksed, mille puhul ei leidu maailmas levinud ja mugavaid lahendusi. 2/3 juhtivaist tehnoloogiaettevõtteist on arvamusel, et mobiilsed tehnoloogiad (näiteks NFC22 Near Field Communication) tõrjuvad aastaks 2020 välja krediitkaardi- ja sularahamaksed. Põhiküsimuseks ei pea ettevõtjad mitte niivõrd seda, kas tarbija võtab mobiilimaksed omaks, vaid millal see juhtub.

Mobiilse interneti kasutamise kohta läbiviidud uuringud Indias, Lõuna-Aafrikas, Nigeerias, Taiwanis, Hiinas ja Ameerika Ühendriikides on näidanud, et mobiilse interneti kasutamise 10% suurenemine toob kaasa 1-1,8% SKP kasvu.23

Suured tehnoloogiaettevõtted nagu Amazon, Apple, Facebook, Google ja Microsoft fokusseerivad oma tegevused tugevalt just mobiilsetele lahendustele. Selle põhjenduseks on järgmised argumendid:

Maailma juhtiva infotehnoloogia uuringu- ja konsultatsioonifirma Gartner24 hinnangul tuleneb 2/3 käibe kasvust 2013. aastal pooljuhtide tööstuses mobiiltelefonide ja tahvelarvutite müügist;25

Facebooki mobiilset rakendust kasutab aktiivselt enam kui 250 miljonit inimest, mis on kaks korda rohkem kui mittemobiilsete (tavaarvutis) kasutajate arv;26

Esmakordselt ületas Google Maps kaardirakenduse mobiilsete kasutajate arv tavaarvuti kasutajate arvu 2010. aasta lõpus;27

Gartneri mais 2011 avaldatud raportis väidetakse, et mobiilsete rakenduste allalaadimiste arv ületas 2010. aastal 8 miljardit korda ning peaks kasvama 2015. aastaks 100 miljardi allalaadimiseni;28

Microsofti järgmine personaalarvutite (PC) operatsioonisüsteem Windows 8 on loodud töötama protsessoritel, mida kasutatakse pea kõigis tänapäeva mobiilseadmetes.

Samuti on Gartneri analüütikud arvamusel, et 2015. aastaks saavad e-kaupmehed poole oma käibest läbi sotsiaalmeedia võimaluste või mobiilirakenduste abil.29 E-kaubanduse asemel räägitakse m-kaubanduse võimalustest ja hüppelisest arengust. Samuti nähakse juba 2013. aasta arengus mitmete Põhja-Ameerika ja Euroopa e-kaubanduse ettevõtete laienemist Brasiiliasse, Venemaale, Indiasse, Aafrikasse, Jaapanisse või Hiinasse.30

Mobiilne tehnoloogia on loonud uue väljendi „being digital“, mis iseloomustab käitumismustrite muutumist. Inimesed ei lähe internetti, ei kasuta selleks enam nii sagedasti arvutit, vaid kannavad internetti oma mobiilseadmega kogu aeg kaasas. Väidetavalt usub 59% töötajatest, et 24/7 online olek annab paremad töötulemused kui 2 tundi varem tööleminek ning et 56% väidab, et mobiilsete app-ide kasutamine, mis seni on levinud pigem isiklikuks kasutuseks, parendab ka töötulemusi. Eratarbimiseks mõeldud nutikad rakendused liiguvad läbi mobiilseadmete ka tööalasesse kasutusse, andes ettevõtete töötajatele võimaluse oma tööd senisest

21 Demystifying the online shopper: 10 myths of multichannel retailing http://www.pwc.com/et_EE/EE/publications/assets/pub/10_myths_multichannel.pdf 22 NFC (Near field communication) - nutitelefonide ja teiste mobiilsete seadmete juhtmevaba ühendamise standard, mille puhul seadmed suhtlevad omavahel kontaktivabalt. http://en.wikipedia.org/wiki/Near_field_communication 23 The Global Information Technology Report 2012 http://www3.weforum.org/docs/Global_IT_Report_2012.pdf 24 Gartner http://www.gartner.com 25 Gartner 2011b. Pressiteade “Gartner Says Worldwide Semiconductor Industry to Grow 5.1 Percent in 2011 with Revenue Reaching $315 Billion.” Press Release, June 21. Gartner Newsroom. http:// www.gartner.com/it/page.jsp?id=1728614 26 Digital Stats. 2011. “There Are More than 250 Million Active Users Currently Accessing Facebook through their Mobile Devices,” April 19. Available at

http://digital-stats.blogspot.com/2011/04/there- are-more-than-250-million-active.html 27 Artikkel „Google VP Marissa Mayer dishes Google mobile stats, 150M mobile maps users“ http://www.bgr.com/2011/03/13/google-vp-marissa-mayer- dishes-google-mobile-stats-150m-mobile-users/ 28 Gartner 2011c. “Forecast: Mobile Application Stores, Worldwide, 2008– 2015.” http://www.gartner.com/id=1688314 29 Gartner Says Companies Will Generate 50 Percent of Web Sales Via Their Social Presence and Mobile Applications by 2015 http://www.gartner.com/newsroom/id/1826814 30 „Gartner says more m-commerce than e-commerce by 2015“ http://www.retailcustomerexperience.com/article/186029/Gartner-says-more-m-commerce-than-e-commerce-by-2015

2015.aastaks saavad e-kaupmehed poole oma käibest läbi sotsiaalmeedia võimaluste või mobiilirakenduste abil.

http://www.pwc.com/et_EE/EE/publications/assets/pub/10_myths_multichannel.pdf

http://en.wikipedia.org/wiki/Near_field_communication


http://www.gartner.com/

http://www.gartner.com/it/page.jsp?id=1728614

http://digital-stats.blogspot.com/2011/04/there-%20are-more-than-250-million-active.html

http://www.bgr.com/2011/03/13/google-vp-marissa-mayer-%20dishes-google-mobile-stats-150m-mobile-users/

http://www.bgr.com/2011/03/13/google-vp-marissa-mayer-%20dishes-google-mobile-stats-150m-mobile-users/

http://www.gartner.com/id=1688314

http://www.gartner.com/newsroom/id/1826814

http://www.retailcustomerexperience.com/article/186029/Gartner-says-more-m-commerce-than-e-commerce-by-2015



25

leidlikumalt ja efektiivsemalt. Personaalsed teenused nagu Dropbox, Google Docs, Doodle ja Facebook võivad olla osa ettevõttes kasutatavast IKT-lahenduste arhitektuurist. Ettevõtete juhtidele annab see IKT mõistes signaali, et erandliku tehnoloogia kasutussoovi tuleb käsitleda kui paremate tulemuste saavutamise võimalust ning seda ei tohiks tööalases kontekstis keelata.31

IKT-valdkonna arengus on Gartner nimetanud 10 prioriteetset suunda aastaks 2013:32

1. Mobiilsete seadmete võidukäik - eelistatuim interneti kasutamise seade on mobiiltelefon või tahvelarvuti;

2. Mobiilirakendused ja HTML5 - arendajate tööriistu on palju ning lähiaastail ei ole oodata selles osas konsolideerimist, HTML5 tehnoloogia populaarsus küll kasvab, ent rakenduste loomisel tuleb endiselt kasutada paljusid erinevaid tehnoloogiaid, et jõuda võimalikult paljude kasutajateni;

3. Isiklik pilv - asendab personaalse PC olemasolu ning koondab pilve digitaalse elu keskuse, seejuures ei ole fookus mitte kliendi kasutataval tehnoloogial, vaid teenustel, mis töötavad kõikvõimalikel tehnoloogiatel;

4. Ettevõtete rakendustepoed - konkreetsete platvormide ja seadmetüüpide alusel rakendusi jaotavad suurte keskuste kõrvale tekivad uued komplekssed rakendustepoed, kus ei seata rakendustele tehnoloogiast sõltuvaid piiranguid ega sunnita ettevõtteid tegelema mitmete erinevate veebipoodide, maksevõimaluste ja litsentsilepingutega;

5. „Internet of Things“ kontseptsioon - interneti levik tarbeseadmetesse, nutitelefonid ja muud intelligentsed seadmed ei kasuta ainult mobiilivõrku, vaid suhtlevad läbi NFC (Near field communication)33, Bluetooth-i ja WiFi ka muude seadmetega ja esemetega, nt näotuvastustehnoloogia või sensorite abil mobiilseadmete ühendamine kodukinokeskuste, maksetehnoloogiatega, meditsiinitehnoloogiaga või autoelektroonikaga;

6. Hübriid-IT ja pilvetehnoloogia - järjest enam on ettevõtetel ees pilvetehnoloogiate integreerimine olemasolevate lahendustega ja juurutamine nii ettevõttesiseselt, kui ka välispartneritega suhtlemisel;

7. Strateegilised suured andmemahud - fookus liigub üksikprojektidelt strateegilise infoarhitektuuri poole ning loobutakse kontseptsioonist, mille puhul sisalduvad kõik otsusteks vajaminevad andmed ühtses andmepangas ja lähevad üle ettevõtte loogilise andmehoidla mudelile, mis hõlmab endas sisuhaldust, andmehoiustamist, spetsialiseeritud andmeteenuste ja metaandmetega seotud süsteeme jms;

8. Operatiivne analüüs - analüüs muutub ühe enam kontekstipõhiseks, pilve integreerimine aitab olenemata ajast ja kohast läbi viia erinevaid simulatsioone, analüüse ja optimeerimisi ettevõtte igapäevases tegevuses;

9. Mälusisene arvutamine ehk „In Memory Computing“ (IMC) - võimaldab kiiremat ja täpsemat andmete analüüsi, varasemalt äärmiselt ajamahukad protsessid on võimalik läbi viia vaid minutite või sekunditega, mis omakorda viib uute teenuste loomiseni ja massidesse jõudmiseni;

10. Integreeritud ökosüsteemid - suured tehnoloogiaettevõtted Microsoft, Apple ja Google konkureerivad omavahel erinevatele seadmetele loodud platvormide ja rakendustega, üha enam liigutakse sidusamate tehnoloogiliste ökosüsteemide poole.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui e-äri osas on tulevikutrendid üldistatavad, siis e-kaubanduses on riikide kaupa e-ostlejate käitumine ja motivaatorid väga erinevad ning globaalseid mustreid ei ilmne. Tahvelarvutite ja nutitelefonide osakaal e-kaubanduses tarbija valiku tegemisel on täna tõusva trendiga, ent ostude sooritamisel siiski marginaalne ning kiireid muutusi turul ei ole lähiajal oodata. Tarbijad kasutavad valdavalt personaalset arvutit e-poodidest ostmiseks ning ei usu, et nad lähiaastail oma harjumusi oluliselt muudaksid. Seejuures on ettevõtjad seisukohal, et mobiilsed maksed tulevad niikuinii ning küsimus on vaid ajas, millal tarbija usaldus mobiilimaksete osas kasvab niivõrd, et see asendaks krediitkaardi- ja sularahamaksed.

31 PwC. The consumerization of IT The next-generation CIO. 2011

32 Gartner Identifies the Top 10 Strategic Technology Trends for 2013 http://www.gartner.com/newsroom/id/2209615 33 NFC (Near field communication) - nutitelefonide ja teiste mobiilsete seadmete juhtmevaba ühendamise standard, mille puhul seadmed suhtlevad omavahel kontaktivabalt. http://en.wikipedia.org/wiki/Near_field_communication

Tulevikus on kogu äri vaid „e“.


http://en.wikipedia.org/wiki/Near_field_communication


26

E-äri kontekstis suureneb mobiilsete lahenduste kasutuselevõtu surve ettevõtetele nii klientide kui töötajaskonna poolt. Üha ulatuslikumalt kantakse internetti endaga kaasas, mis ühelt poolt võimaldab paindlikumaid võimalusi töötamiseks, ent teisalt muutuvad personaalsed IKT-lahendused kasutatavaks töö kontekstis. Personaalsed teenused nagu Dropbox, Google Docs, Doodle ja Facebook võivad olla osa ettevõttes kasutatavast IKT-lahenduste arhitektuurist.

Edukad on tõenäolisemalt need ettevõtted, kus tippjuhtkond ja IT juhtkond teevad omavahel strateegiliselt koostööd. Ettevõtete juhid peavad teadvustama üha enam IT olulisust äris, sest tulevikus on kogu äri vaid „e“.34

Järgnevatel lehekülgedel oleme analüüsinud e-kaubanduse ja e-äri olukorda Eestis. Lõpparuandes esitame soovitused, mis globaalsete arengusuundade taustal esitavad Eesti võimalused e-äri ja e-kaubanduse arendamiseks.

34 PwC. Digital IQ Survey 2013 http://www.pwc.com/us/DigitalIQ

http://www.pwc.com/us/DigitalIQ


27

Kvalitatiivuuringu tulemused

Ekspertintervjuude ja ettevõtetega intervjuude käigus selgitasime välja väited, millega nõustumist või ümberlükkamist testisime ettevõtjate fookusgruppides. Kokku andis oma hinnanguid 31 inimest, kuid kuna tegemist oli kvalitatiivuuringuga ja kõik uuringus osalejad ei avaldanud arvamust kõikide väidete osas, siis iga väite vastuste arv ei võrdu 31-ga. Järgnevates alajaotustes kirjeldatakse kvalitatiivuuringust selgunud väited ekspertide, ettevõtjate ning ettevõtete fookusgruppide lõikes. Väitega nõusolijate arv on näidatud „Jah“-veergudes, ning nende inimeste arv, kes väite ümber lükkavad, vastavalt „Ei“-veergudes. Kvalitatiivuuringus kogutud väited on rühmitatud vastavalt teemadele järgmisteks alajaotusteks:

E-äri: vajaduse tunnetamine - väited, mis kirjeldavad ettevõtja poolset vajadust IKT-lahenduste kasutuselevõtuks või vajaduse puudumist;

E-äri: teadlikkus ja kompetentsid - väited, mis iseloomustavad tarka tellijat, tarka arendajat ning nõuandesüsteemi;

E-äri: kasu tunnetamine - väited, mis kirjeldavad ettevõtja poolset IKT-vahendite kasutamisest saadava kasu tunnetamist või tunnetuse puudumist;

E-äri: IKT-lahendused - väited, mis on seotud erinevate IKT-lahendustega;

E-äri: IKT hind - väited, mis on seotud IKT-valdkonna kulude, kulukuse ja investeeringutega;

E-kaubandus - väited, mis annavad ülevaate e-kaubandusega seotud probleemidest ja eelarvamustest;

Riik ja „E“ - väited, mis kirjeldavad riigi suhtumist e-kaubandusse, riigi poolt pakutavate e-teenuste kasutamist jt riigi meetmeid e-äri ja e-kaubanduse valdkonnas.

E-äri

E-äri: vajaduse tunnetamine

Vajadust IKT-vahendite kasutamiseks äritegevuses näevad ettevõtjad erinevalt. Arvamused varieeruvad sõltuvalt ettevõtte suurusest, küpsusest ja tegevusvaldkonnast.

Ettevõtjad lükkavad ümber väite, nagu sõltuks IKT-vahendite kasutamise vajadus majandussektori traditsioonilisusest. Fookusgruppide aruteludes toodi selgelt välja, et ka väga traditsioonilistes tööstusharudes on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasamine sageli ainuke võimalus äritegevuse jätkamiseks.

Samuti pigem ei nõustuta väitega, nagu vajaksid IKT-vahendeid peamiselt need ettevõtted, kes tahavad kasvada. Küll ollakse arvamusel, et IKT-vahendeid ei vaja tõenäoliselt mikroettevõtjad, kelle peamine eesmärk on läbi oma ettevõtte luua omale töökoht ja püsiv sissetulek, kellel ei ole ambitsiooni, oskusi või vajadust laienemiseks.

Vastupidiselt ekspertidele leiavad ettevõtjad, et ettevõtetes reaalselt nähakse vajadust protsesside korrastamiseks ning konkurentsivõime säilitamiseks. Viisid, kuidas ettevõtjad protsesside korrastamist näevad, on sõltuvalt ettevõtte suurusest ja võimekusest erinevad. Ka sõltub arvamus vaatenurgast - suured ettevõtted nimetavad protsesside korrastamisel IKT kaasamise vajadust, ent näevad, et väikesed ettevõtted ei pea protsesside korrastamisel alati IKT kaasamist vajalikuks. Väikesed ettevõtted on arvamusel, et protsesside korrastamise vajadus on kõigis ettevõtetes.

Ka ettevõtete kasvamise ambitsioon on erinev. Suurte ettevõtete esindajad arvavad pigem, et väikeettevõtjatel puudub ambitsioon firmat kasvatada, talle piisab vaid endale töökoha loomisest. Väikeettevõtjad selle väitega pigem ei nõustu.

Ekspertide poolt esile tõstetud väide, nagu oleks IT-rikkad seadmed olulisemad, kui tehnoloogia rakendamise ja administreerimise infosüsteemid, ei pea ettevõtjate arvates paika. See näitab, et ettevõtjad peavad oluliseks nii


28

seadmete olemasolu kui nende administreerimist, mida iga ettevõtja teeb omal parimal viisil ja maksimaalse pingutusega, kuid mis ei pruugi sealjuures alati anda samaväärset majanduslikku tulemust.

Eksperdid Ettevõtjad Fookusgrupid KOKKU

Väide/barjäär jah ei jah ei jah ei JAH EI

Mida traditsioonilisem on majandussektor, seda väiksem on IKT kasutamine.

1 1 8 1 9

IKT-vahendeid vajavad peamiselt need ettevõtted, kes tahavad kasvada.

1 2 2 2 7 5 9

Ettevõtted näevad vajadust oma protsesside korrastamiseks.

1 4 1 2 6 2

Eestlane mõtleb väikselt, loob endale töökoha ja ei plaani firmat kasvatada.

2 3 1 1 4 6 5

IT-rikkad seadmed on olulisemad kui administreerimise ja juhtimise infosüsteemid.

1 1 4 2 2 6

Tabel 3. E-äri: vajaduse tunnetamine (n=31)

E-äri: teadlikkus ja kompetentsid

Teadlikkuse osas saab selgelt esile tõsta tõdemused, et turul võivad küll lahendused olemas olla, kuid ettevõtja ei oska endale sobivat IKT-lahendust välja valida. Isegi siis, kui lahendus valitakse, ei ole täit kindlust, et valiti õige asi. Tellija ei oska hinnata arendaja kompetentsi ega nõuda lahendusi, mis vastaksid tema vajadustele mitte vaid hetkeolukorras tänaste probleemide lahendamiseks, vaid oleksid ka tulevikuperspektiivis äri edendamise võimaldajaks. Tänased ettevõtjad on saanud küll erialase hariduse, ent neile ei ole antud erialaspetsiifilisi IKT-valdkonna teadmisi, kuidas teha oma äri IT vahendite abil ning leida sellest konkurentsieeliseid. Ettevõtete juhid ei tea, kuidas IT abil midagi uut teha, vaid keskenduvad pigem protsessideautomatiseerimisele (olemasoleva efektiivsemaks tegemisele), mitte aga täiendava lisandväärtuse tekitamisele innovaatilisemate toodete-teenuste kaudu, mis lubaks kõrgemat hinda küsida.

Äri ja IT räägivad sageli erinevat keelt ning vastastikune usaldus jätab soovida. IKT-lahenduste kasutuselevõtu käigus võib ilmneda, et ettevõtja ja arendaja on lahendust vajavast probleemist erinevalt aru saanud - arendajal puudub äriline südametunnistus ja arusaam, kuidas IT ärile kaasa aitab, ettevõtja ei oska endale sobivaid lahendusi küsida. Isegi juhul, kui arendaja on soovitanud ettevõttele parima võimaliku turul saadaoleva lahenduse, ei pruugi ettevõtja osata soetatud tööriistu kasutada ning neist vajalikku kasu saada.

Ettevõtjad sooviksid kasutada äri ja IT-d vahendava tehnotõlgi või neutraalse nõuandja abi, ent ei tea, kust neid kompetentse leida. Antud probleemi võib nimetada üheks tulisemaks, kuna seda on uuringu vältel kõige enam välja toodud nii ekspertide kui ettevõtjate poolt. Ka on ettevõtjate võimalus enesetäienduseks IKT-valdkonnas piiratud sageli vaid nende enda või teiste ettevõttejuhtide kogemustega, sest juhtimisspetsiifilisi IT koolitusi ei pakuta. Kui eksperdid usuvad, et erialaliitudel on oma valdkondades IKT kompetentside osas oluline roll (erialase IKT kompetentsi sisseostmine, koostöölepingute sõlmimine IKT ettevõtetega, kompetentside vahendamine vms), siis ettevõtjad seevastu ei usu, et erialaliitudesse vajalikke kompetentse tekiks. Põhjenduseks tuuakse eelkõige erialaliitude tänaseid ülesandeid, milles ei ole IT fookust, aga ka liitude finantsolukorda, mis ei võimalda vastava kompetentsi sisseostmist.


29



Turul on vajalikud IKT-lahendused olemas, ent ettevõtja ei oska lahendusi valida.

3 1 5 9 1 13 6

Ettevõtja ei oska lahendusi kasutada, sealt saadavaid andmeid analüüsida. Valdkonnaspetsiifilist IT-d ei õpetata koolis.

1 6 6 13 0

Tellija ei oska hinnata, kas arendajal on piisav kompetents ning kas hind ja kvaliteet on õiges suhtes.

2 7 7 16 0

Ettevõtte juht oskab tänast olukorda panna IT-sse, kuid ei tea, kuidas teha IT abil midagi paremini. Luuakse täpselt selliseid lahendusi, nagu küsida osatakse.

2 7 2 4 13 2

Äri ja IT vahel puudub ühenduslüli (tehnotõlk).

2 6 2 10 18 2

Ei ole olemas sõltumatut IKT nõuandjat, kellel puuduksid ärihuvid.

2 5 3 1 10 1

IT firmadel on kompetents, kuid ärilist südametunnistust pole.

1 5 2 1 1 7 3

Erialaliitudes pole IKT kompetentse.

1 1 3 6 2 10 3

Erialaliidud on teadlikkuse suurendamisel olulise tähtsusega.

4 1 1 3 1 8 2

Tabel 4. E-äri: teadlikkus ja kompetentsid (n=31)

E-äri: kasu tunnetamine

IKT-lahenduste kasutuselevõtust saadava kasu tunnetamine on sõltuvalt ettevõtte suurusest erinev. Suured ja keskmised ettevõtted hindavad IKT-lahendustest saadavat otsest või kaudset kasu juba enne IKT ostmise või arendamise projektide algatamist. Väikesed ja mikroettevõtted seevastu tunnetavad kasu pigem emotsionaalselt ning investeeringu tasuvusarvutusi ei osata või ei soovita teha. Seejuures ei ole ka suurtes ja keskmistes ettevõtetes täit selgust, kuidas ja mida IKT puhul mõõta ning otsused ei baseeru alati ainult arvutustel. IKT kasutuselevõtus osatakse näha konkurentsis püsimise võimaldajat, mitte konkurentsieelise saavutamise vahendit.

Et teadlikkus väikeste ja mikroettevõtete seas oma ettevõtlussektori IKT kasutuselevõtu tasuvuse ja võimalusteosas on madal, ei osata strateegiliselt IKT vajadusi planeerida. Suured ettevõtted, kellel on ettevõtte sisene või väline IT partner olemas, ei tunneta seda probleemi nii teravalt. Osalt on probleem seotud ka ettevõtte finantsvõimekusega - suured ettevõtted saavad endale lubada IKT kompetentsi omavat töötajaskonda või koostööpartnerit, samas kui väikestel ja mikroettevõtetel sageli see võimalus puudub ja IKT-d kaasatakse vaid konkreetsete üksikute probleemide lahendamiseks.


30



Ettevõtjad ei oska hinnata IKT-lahendustest saadavat kasu.

2 2 5 7 2 11 7

Ettevõtjad ei mõõda IKT investeeringute ROI-d.

3 4 2 4 5 8

Ettevõtjad muretsevad pigem konkurentsis püsimise kui konkurentsieelise saavutamise pärast.

2 2 5 3 1 7 6

Lapitakse valutavaid kohti, puudub strateegia ja visioon IKT kaasamiseks.

2 6 2 1 8 3

Tabel 5. E-äri: kasu tunnetamine (n=31)

E-äri: IKT-lahendused

Turul pakutavad standardlahendused on võimsad, ent seejuures ka keerulised ja kallid. Ka võib IKT-lahenduste ülalpidamiseks ja administreerimiseks ettevõte vajada täiendavat tööjõuressurssi.

Seejuures ei pruugi standardne lahendus anda ettevõttele vajalikke tööriistu, et saavutada konkurentsieelist. Nii väga suured kui väga väikesed ettevõtted võivad vajada IKT rätsepalahendusi35, ajendid seejuures on erinevad. Suured ettevõtted näevad, et nende tegevusvaldkonnas ei ole valmislahendust, mis võimaldaks nende äri parimal viisil toetada. Standardlahendused on töötatud välja oma tegevusvaldkonna keskmiste ettevõtete põhjal ning turul eelise saavutamiseks vajatakse innovatsiooni ja paindlikkust mitte ainult põhitegevuses, vaid ka tugitegevustes.

Väikesed ettevõtted aga peavad standardlahendusi liiga keerukateks nii funktsionaalsuse kui administreerimise mõttes. Väikestel ja mikroettevõtetel puudub soov ja ressurss omada ettevõtte sees IKT-lahendusi administreerivat meeskonda.



Standardlahendused on liiga võimsad ja keerulised.

2 3 1 2 7 1

Mida väiksem on ettevõtte valmidus tarkvara eest maksta, seda enam soovitakse tarkvara rätseplahendust.

1 2 1 1 4 1

Oma valdkonnas juhtiv ettevõte vajab tarkvara rätseplahendust.

6 1 6 1 12 2

Tabel 6. IKT-lahendused (n=31)

35 Ettevõtte spetsiifiliste vajaduste alusel arendatud unikaalne IKT lahendus


31

E-äri: IKT hind

On märkimisväärne, et nii ettevõtjad kui eksperdid arvavad üheselt, et IKT-lahenduste soetamine ja ülalpidamine on ettevõtetele kallis. Siinkohal peavad lahendusi kalliks ka suured ettevõtted, kellel on paremad võimalused IKT-lahenduste kasutuselevõtuks võrreldes väikeste ja mikroettevõtetega. Ettevõtjad ei näe IKT-lahendustes konkurentsieelise tekkimist, mis õigustaks nende soetamise ja ülalpidamise kõrget hinda.

Eduka e-riigi kontekstis viitavad ettevõtjad riigi poolt tellitud IKT-lahendustele, mis on kergitanud IT arenduste hinna Euroopa hinnatasemele, jättes selle keskmisele Eesti ettevõttele kättesaamatuks. Väikestelt ja tundmatutelt IKT-lahendusi pakkuvatelt ettevõtetelt tellida ei usaldata, samas kui suured tuntud tegijad on kallid ja keskenduvad suurtellijatele (sh avalik sektor).

Tarkvara litsentside, arendamise ja hoolduse tasud on ettevõtetele sageli kõrged ning IKT-lahenduse kasutuselevõtt võib põhjustada ettevõttele konkurentsist väljalangemist. Ka Euroopa IT raportist36 nähtub, et Eestis on võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega kõrge piraattarkvara kasutamise tase. Ettevõtjad toovad selle põhjuseks välja asjaolu, et tarkvaralitsentside kõrge hinna tõttu leidub olulisel määral ettevõtjaid, kes ei pea mõistlikuks litsentseeritud tarkvara kasutamist, sest see tõstab toote või teenuse omahinda ning ei võimalda ettevõtjal konkurentsis püsida. Et turg ei soosi ausat käitumist, ongi eelistatud olukorras pigem ebaausad ettevõtjad.

Tarkvara erilahenduste (rätseplahenduste) tellimise maksumuse osas ekspertide ja ettevõtjate hinnangud ei ühti. Ekspertide arvamus rõhutab pigem ettevõtjate harjumust erilahendusi soovida, kuna standardlahendused on liiga võimsad, keerulised ja kallid. Need ettevõtjad, kes on erilahendusi tellinud, ei pea seda odavamaks lahenduseks, vaid näevad erilahenduses enda jaoks võimalust saavutada konkurentsieelis turul. Samuti on erilahenduse tellimist peetud kergemini juurutatavaks lahenduseks, kuna tarkvara ei ole ilmtingimata võõrkeelne ning töötajatel on lihtsam funktsionaalsust mõista.

IT projekti ebaõnnestumise korral muutub tehtud investeering kuluks, loodud lahendust ei ole võimalik järelturul realiseerida. Ettevõtjad tunnetavad IT riski ning on veendunud, et hea tulemuse võib IT projektides saavutada vaid omaniku järjepideva järelevalve ja juhtimise kaudu. Seda arvamust toetab ka veebruaris 2013 avaldatud PwC globaalne uuring Digital IQ Survey37, milles tuuakse välja, et need ettevõtted, kus on IT juhi ja tippjuhtkonna omavaheline koostöö hea, on neli korda tõenäolisemalt edukate ettevõtete hulgas.

Seni ei ole muutunud ettevõtjatele harjumuspäraseks valdkondliku eksperdi kaasamine, kuna sellest võimalusest ei olda teadlik või peetakse seda võimalust liiga kalliks.

Et Eesti turg on väike, tuuakse välja ka arvamus, justnagu oleks suurtes riikides ettevõtetel paremad võimalused IKT kaasamiseks, kuna koduturult on võimalik tehtud investeeringuks kulutatud raha lihtsama vaevaga tagasi teenida.

Tasuta lahenduste osas on ettevõtjad skeptilised. Ühelt poolt puudub teadmine, milliseid lahendusi kasutada võiks, teisalt puudub ka usaldus tasuta lahenduste vastu. Ettevõtjate arvates ei saa tasuta lahendusi kasutusele võtta ärikriitilistes protsessides, kuna puudub kindlus, kas tarkvara on jätkusuutlik, kas sellele pakutakse kasutajatuge ning kas selle kasutamise tingimused säilivad tänasel tasemel ka edaspidi. Tasuta teenus võib olla täna odav, kuid nn „kõrvallõunad“ võivad tulevikus kalliks maksma minna.

36 The Global Information Technology Report 2012 http://www3.weforum.org/docs/Global_IT_Report_2012.pdf 37 http://www.pwc.com/us/DigitalIQ




32



IT-lahenduste soetamise ja ülalpidamise kulu on kõrge.

2 7 11 0

Tarkvara tellimine on odavam kui valmistarkvara ostmine ja juurutamine.

2 2 4 1 4 5

Võõrkeelset tarkvara on raske juurutada.

1 3 2 6 0

IT projekti õnnestumise eelduseks on omaniku ja/või juhi järjepidev järelevalve ja juhtimine.

4 2 4 2

Ettevõtjad ei ole harjunud konsultatsiooniteenust ostma.

2 4 1 1 7 1

IT süsteemid teevad toote kalliks ja ettevõte ei püsi konkurentsis.

1 4 1 3 8 1

Litsentseeritud tarkvara ei anna turul eelist, sest ajab toote/teenuse omahinna kõrgeks.

2 1 2 4 1

IKT-lahenduste pakkujad keskenduvad suurtele klientidele, sh avalik sektor. IKT-lahendustel EL hinnatase.

2 6 1 3 11 1

Suures riigis saab IT-le rohkem raha kulutada, sest selle saab koduturult lihtsal viisil tagasi.

1 1 0

Ettevõtjad ei julge/oska tasuta IKT-lahendusi kasutusele võtta.

1 1 2 3 5 2

Tabel 7. E-äri: IKT hind (n=31)

E-kaubandus: ettevõtte vaade

Eesti e-kaubanduse kitsaskohti iseloomustavad enim e-poodide sõltuvus tavakaupluste asukohast ning üleüldine turu väiksus. Tarbijatel on lihtne minna poodi kaupu või teenuseid ostma ning kui e-poel ei ole pakkuda olulist lisaväärtust tarbijale, siis ostu ei sooritata e-poest, vaid minnakse . Ettevõtjad ei näe e-poodi ärivõimaluste laiendajana, kuna see müügikanal nõuab samavõrra panustamist kui tavakauplus. Ettevõtjad ei oska näha probleeme, mis on tingitud e-poe erinevustest võrreldes tavalise poega.

Kohalikku turgu peetakse liiga väikseks, e-poe rahvusvaheline mastaap aga käib ettevõtjatele oma juriidiliste, tehniliste ja kultuuriliste aspektidega üle jõu. Rahvusvahelise e-poe tegemine eeldab erinevate riikide seadusandluse tundmist, e-poe keskkonna tõlkimist mitmetesse keeltesse, kasutajatoe pakkumist võõrkeeles ning logistikaga seonduvate probleemide lahendamist, mis ei puuduta mitte ainult kaupade kliendile saatmist, vaid ka tagastusi ja reklamatsioonide käsitlemist, maksusid, tolliformaalsusi jm. Käibe kasvades teise riigi maksuametis käibemaksukohuslaseks registreerimine võib olla ettevõtja jaoks ebamugav juriidiline protseduur.


33

Ka on rahvusvahelise e-poe konkurentideks näiteks maailmas hästi tuntud Amazon ja eBay, kellega võrreldes on kohalike e-poodide tehnilised lahendused tagasihoidlikud ning kaupmehed ei pea end samal tasemel võimekateks. Tarbija tunnetab saadava lisaväärtuse ja mugavuse vahet ning teeb ostud tehniliselt käepärasemast, usaldusväärsemast, tuntumast, parema kaubavalikuga, soodsama hinna ja sobivate transporditingimustega poest.

Rahvusvahelise e-kaubanduse pidurdajatena tuuakse välja nii maksusid, mis teatud tegevusvaldkonnas mõjutavad kaupade ja teenuste hinnapoliitikat oluliselt, kui ka sobivate makselahenduste puudumist. Maksude osas on tähelepanu all eelkõige kaubad/teenused, mida on võimalik internetist alla laadida (nt muusika, filmid, mängud), mille puhul võistlevad näiteks kohalikud muusikavahendajad Eesti 20% käibemaksuga Luksemburgis registreeritud iTunes-i e-poe 3% käibemaksu vastu. Sellistel tingimustel konkureerimine ei ole Eesti e-poodidele jõukohane.

Ainult maksekorraldusega tasumise võimalusest või Eesti pankade pangalinkidest jääb e-poodides väheks. Rahvusvahelise e-poe puhul on aktuaalne krediitkaardimaksete ja PayPal turvalise makselahenduse olemasolu, mille puhul aga ettevõtjad näevad tehnilist keerukust, kuidas neid süsteeme oma e-poe platvormile integreerida ning lahendusi vahendavate ettevõtete38 tahtmatust selles osas koostööd teha. Ka on sõltuvalt riikidest kasutusel väga erinevad makseviisid. Rahvusvaheliselt tuntud krediitkaardimaksed ei ole levinud riikides, kus ei kasutata laialdaselt krediitkaarte, siis peab ettevõtja hoolitsema selle eest, et e-poes oleksid kasutusel ka selle riigi levinuimad pangalingid.

Finantssektori ettevõtete poolt on nimetatud liigselt piiravat seadusandlust (näiteks isiku füüsiline tuvastamine finantsteenuse lepingu sõlmimisel, mis tingib vajaduse kontorivõrgustiku loomisele välismaal), mis muudab rahvusvaheliselt äritegemise ettevõtjale ebasoodsaks. Samuti on välja toodud isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid piiranguid, mistõttu ettevõtja ei saa alati disainida oma teenust endale ja kliendile piisavalt mugavaks, sest seadus ei võimalda seda.

Ettevõtjad on e-poodide toodete ja teenuste hinna osas erinevatel arvamustel. Eriarvamuste põhjuseks on ettevõtete erinevad tegevusvaldkonnad, mis mõjutavad e-kaubandusest ostmise mugavust. Kui kaupmees pakub sama kaupa nii tavalises poes kui e-poes ega oska pakkuda tarbijale lisaväärtust, siis eelistab tarbija sageli osta kauba tavakauplusest. Ka võib e-poe hinnaeelis kaasnevate transpordikulude ja ooteaegadega väheneda.

Kuna e-poe ülalpidamine on samuti ressursimahukas nagu tavapoe ülalpidamine, nähakse pigem, et e-pood peab end ise ära tasuma. Sealjuures ei oska kaupmehed käsitleda e-poodi kui tavakaupluse ühte võimalikku turundusvõimalust, teenuse lisaväärtuse loojat ja täiendava nõudluse tekitajat.

E-poe kõige suuremaks äririskiks peetakse IT riski. Seda hinnangut kinnitab ettevõtjate usaldamatus IT-firmade suhtes ning oskamatus valida sobivat teenuspakkujat. Kui e-poe IKT-lahendusega tekib probleeme, siis e-pood lakkab funktsioneerimast, tulu jääb saamata ja ettevõtjal ei ole muud alternatiivi, kui IKT-lahendus töökorda saada. Kui kriitilisel hetkel kaob IT-partneri suhtes usaldus, võib olla e-poe pidajal väga keeruline leida teist IT partnerit, kes suudaks teenusepakkumise üle võtta ning tagada lahenduste töökindluse. IT partneri vahetamisega võib kaasneda terve e-poe lahenduse ümbervahetamine, mis on ettevõtjale kulukas ja samuti suurte riskidega ettevõtmine.

38 kaardimakseid vahendav ettevõte Nets Estonia AS http://www.estcard.ee

http://www.estcard.ee/


34


Väide/barjäär jah ei jah ei Jah ei JAH EI

E-poes peab hind olema odavam.

1 3 3 1 3 5 6

Hinnaeelis kaob postikuludega ära.

2 1 2 3 2

E-kaubanduses on tarneaeg piiranguks. Klient ei taha oodata, kui alternatiiv on maksimaalselt poole tunni raadiuses.

2 1 2 1 4 2

E-poest ostetakse vaid juhul, kui sama toodet pole poes.

1 1 5 1 2 3 7

Maksud pidurdavad rahvusvahelist e-kaubandust.

1 1 2 0

Makselahenduste pakkujad pidurdavad e-kaubanduse arengut.

4 2 6 0

Eesti e-kaupmehed kiratsevad, kuna turg on väike. Maailmas on tugevad tegijad ees, kellega ei suudeta konkureerida.

1 3 1 3 7 1

E-pood tõstab tavakaupluse käivet.

2 1 1 3 1

Ettevõtjad ei oska näha e-poes ärivõimaluste laiendamist, vaid peegeldatakse tavakauplust veebi.

2 1 2 1 4 2

E-pood nõuab samapalju panustamist kui tavakauplus.

4 1 5 0

Enamus e-kauplejaid ei tea, miks tarbija peaks e-poest ostma (puudub arusaam loodavast lisaväärtusest).

1 2 2 3 2

E-poe suurim risk on IT risk.

1 5 6 0

Seadusandlus takistab e-kaubanduse arengut.

2 2 0

Tabel 8. E-kaubandus (n=31)


35

Riik ja „E“

E-äri ja e-kaubandust pärssivate teguritena tõid ettevõtjad välja peamiselt asjaolu, et IKT-lahenduste väljatöötamist või soetamist ei toetata, samas kui tehnoloogiarikaste seadmete soetamist toetatakse. Ettevõtjate arvates on samaväärselt olulised nii vahendid ja seadmed, millega toota, kui ka vahendid seadmete koormamiseks ja administreerimiseks. Ka väidetakse, et riik keskendub liialt bürokraatlikule tegevusele, kuludokumentide abikõlblikkuse kontrollimisele, selle asemel, et uurida, kas ettevõtete soetatud seadmed on sihipäraselt kasutatud ning teenivad investeeringut tagasi.

Eriti teravalt tunnetatakse riigipoolse toetuse puudumist jaekaubandusega tegelevate ettevõtjate seas, kellele ei laiene Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse meetmed. Samalaadseid probleeme kogevad teiste tegevusvaldkondade ettevõtted, kes soovivad luua IKT-lahendusi oma toodete ja teenuste eksportimiseks, kuna e-kaupluse väljatöötamise jaoks ei ole ette nähtud toetusmeetmeid. Seejuures pakutakse ettevõtjatele ekspordisoovi korral abi messileminekuks, turundusmaterjalide tõlkimiseks ning turundaja palkamiseks39, kuid mitte e-kaubanduse ja e-äri lahenduste loomiseks. Siinkohal on oluline märkida, et mitte alati ei vaja ettevõtted eksportimiseks ainult e-poodi, vaid ka teisi e-äri lahendusi, mis võimaldavad näiteks tarneahelas osalejatega automaatseid andmeühendusi luua või hoopis müügiesinduste või filiaalide infosüsteemide ühendamiseks siinse keskkontori või tootmisüksusega.

Isegi, kui ettevõtte sisemised IKT-lahendused on loodud ja nendest on kasu tunnetatav, ei liidesteta kuigi innukalt oma IT süsteeme teiste ettevõtete või avaliku sektori andmekogudega. Riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavate e-teenuste kasutamisel ettevõtluses tuuakse välja teenuste vähest kättesaadavust ning andmepäringute kõrget hinda. Teenuse vähese kättesaadavuse all peavad ettevõtjad eelkõige silmas seda, et riigi andmekogud on erinevate asutuste haldusalades ning andmete komplekteerimine võib olla tehnilistest või juriidilistest aspektidest lähtuvalt võimatu või keeruline.

Konkreetse näitena võib välja tuua jäätmekäitluse valdkonna, mille puhul teenust osutav ettevõte vajab sarnaseid andmeid ja infot mitmetest omavalitsustest ja riiklikest andmekogudest (kinnistusraamat, rahvastikuregister, kohalike omavalitsuste jäätmekäitluslepingud elanikega). Et iga omavalitsus korraldab andmekogumist oma äranägemise järgi, on tulemus omavalitsuste lõikes ebaühtlane ning ettevõtja peab täiendavalt panustama igapäevase äritegevuse jaoks vajalike andmete konsolideerimisse ja komplekteerimisse mitmetest sarnast infot sisaldavatest andmekogudest. Ka oleks selle näite puhul ilmselt kuluefektiivsem andmeid koguda ühte andmekogusse standardiseeritult, mitte mitmetesse erinevatesse.

Kindlustuse valdkonna ettevõtted vajavad igapäevaselt näiteks teedeinfot, päästemeeskondade reageerimisaegade infot, rikete ja üleujutuspiirkondade andmeid jpm, et kindlustusteenuse kliente paremini teenindada ning kahjujuhtumeid objektiivselt käsitleda. Isegi juhul, kui andmed on kättesaadavad tasuta, võib nende kasutamine olla raskendatud ebaühtlase kvaliteedi tõttu omavalitsuste lõikes, mis tingib ettevõtjale täiendavat kulu andmekvaliteedi tõstmiseks ning erinevatest andmekogudest saadava info konsolideerimiseks ja kombineerimiseks.

Samuti võib teatud juhtudel olla takistavaks teguriks avaliku sektori e-teenuste andmepäringute kõrge hind. Ettevõtted, kes sooviksid oma andmekogusid uuendada riigi poolt pakutavate andmetega suures mahus, jätavad selle võimaluse andmete kõrge hinna tõttu tegemata ning seeläbi lepivad omaenda andmete madalama kvaliteediga. Näiteks masspäringute tegemine rahvastikuregistrist mitmel korral aastas võib jääda ettevõtjale kättesaamatuks teenuseks päringu kõrge hinna tõttu. Seeläbi aga võib juhtuda, et teenusepakkuja väljastab kliendile arve näiteks valel aadressil, kui isik on vahetanud elukohta, kuid pole sellest teenusepakkujat teavitanud, või ka näiteks surnud inimesele, kuna teenusepakkuja ei saa mingil moel juhtunust teada. Siinkohal ei pea ettevõtjad peamiseks mitte tasuta teenust, vaid võimalusi hinnas kokku leppida, kui tehakse masspäringuid korduvalt.

E-kaubandusega tegelev ettevõte kogeb sageli tarbijate usaldamatust. Riigi retoorika meediakajastustes, milles rõhutatakse e-kaubanduse kaudu ostmisel suurt tõenäosust pettuse ohvriks sattuda, ei soodusta e-kaubanduse arengut Eestis. Meediakajastused rõhutavad selgelt e-kaubanduse ohtlikkust. Tarbijakaitseameti poolt viiakse

39 Allikas: EAS http://www.eas.ee/et/ettevotjale/eksport

http://www.eas.ee/et/ettevotjale/eksport


36

läbi küll kampaaniaid tarbija teadlikkuse tõstmiseks, mille puhul ei saa täheldada valdavat negatiivsust, kuid kampaaniad on hooajalised ja nende hulk negatiivsete meediajakastuste kõrval ebapiisav. Mitmel korral on mainitud Tarbijakaitseameti poolt ebaausate kaupmeeste nimekirja väljatoomist nende veebilehel.

Vähese tähelepanuga on jäänud Eesti E-kaubanduse Liidu poolt propageeritav märgis „Turvaline ostukoht“. Ettevõtjad mitte lihtsalt ei näe turvalise ostukoha märgisest saadavat lisaväärtust, vaid paljud ettevõtjad pole märgise olemasolust teadlikud.


37


Väide/barjäär Jah ei jah ei jah ei JAH EI

Riigil ei ole toetusmeetmeid ettevõtte äritegevuse juhtimise tarkvaralahenduste tellimiseks või ostmiseks.

1 5 6 1 12 1

Riigi toetusmeetmed on suunatud asjade (masinate, seadmete) ja tootmiseks vajaliku tehnoloogia ostmiseks, kuid mitte selle töösse rakendamiseks.

2 2 1 5 0

Riiki ei huvita, kas soetatud masin teenib investeeringut tagasi, vaid kontrollib, kas ostuarved olid abikõlbulikud.

1 4 2 7 0

Riigi poolt on jae- ja hulgimüügi, sh e-kaubanduse toetamine välistatud.

1 4 1 6 0

Toetusi antakse messileminekuks, materjalide tõlkimiseks, turundaja palkamiseks, kuid mitte e-äri ja e-kaubanduse kanalitesse suunamiseks.

1 4 5 0

Riigi retoorika ei lase tarbijal e-kaupmehi usaldada – nt kampaania „Šoppasid end Internetis paljaks?“. 40

1 1 4 6 0

Riik ei julgusta tarbijaid ega tutvusta turvalisi e-ostukohti.

1 1 1 3 0

Riik ei konsolideeri oma andmekogusid piisavalt, et ettevõtja saaks sellest lisaväärtust (ettevõtja ei saa sobivaid andmekomplekte erinevates haldusalades olevatest andmekogudest).

2 2 0

Riigi poolt pakutavad e-teenused on ettevõtja jaoks liiga kallid. Riik pärsib oma andmekogude kasutamist ettevõtjate seas.

1 2 3 0

Tabel 9. Riik ja „E“ (n=31)

E-kaubandus: tarbijate vaade

Tarbijate fookusgrupi intervjuudel keskendusime tulenevalt lähteülesandest e-kaubandusega seotud barjääridele ning vastavalt fookusgrupi jaoks väljatöötatud intervjuu kavale kogusime fookusgrupi intervjuudes kokku tarbijate väited. Saadud informatsiooni süstematiseerisime ning tõime välja iga väite juures poolt- ja vastuarvamuste hulga. Samuti on väidete puhul arvamused jaotatud ostlejate ja mitteostlejate lõikes.

Väited rühmitasime e-ostlemise takistajateks ja tõukajateks, seejuures olid 25 väitest 7 sellised, mis toimivad ühes kontekstis Eesti e-kaubandust takistavalt ning teises kontekstis välismaise e-kaubanduse tõukavate teguritena.

40 Delfi 06.03.2008 „Šoppasid end Internetis paljaks?“ http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ara-osta-ennast-internetis-paljaks.d?id=18373085

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ara-osta-ennast-internetis-paljaks.d?id=18373085

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ara-osta-ennast-internetis-paljaks.d?id=18373085


38

E-kaubandust takistavad ja samaaegselt tõukavad tegurid

Mitmed takistavad tegurid on käsitletavad takistajatena Eesti e-kaubanduse mõistes, st tarbija võib eelistada ostlemist välismaa e-poodides. Samas võivad mõned tegurid suunata tarbijat välismaalt ostmise asemel Eesti e-poodidesse või tavakauplusesse ostlema.

Tavakaupluste asukoht mõjutab kohaliku tarbija ostukäitumist erinevalt. Need, kes on e-poodidest ostlemisega harjunud, peavad poodide asukohta enda jaoks ebasobivaks (isegi kui poed on lähedal) ja ostlemist ebamugavaks. Seejuures need tarbijad, kes ei osta e-poodidest kaupu või teenuseid, peavad poodide asukohta enda jaoks piisavalt heaks ning ei näe selles põhjust, miks nad peaksid e-poodidest oste sooritama.

Paljud tarbijad peavad tavakaupluste ja e-poodide kaubavalikut Eestis väikeseks, mis tingib välismaa e-poodidest ostmist. Samuti on toodud argumendiks, et sageli võib välismaalt kauba tellimise korral tarne maksumus olla väiksem, kui kohalikest e-poodidest ostes. Kohalike poodide ja e-poodide kaupade hinda peetakse oluliselt kallimaks kui välismaa e-poodides, mistõttu sooritatakse ostud välismaalt.

Välismaalt kaupade tellimisel on nimetatud põhilise ebameeldivusena lisanduvate maksude osa, mida e-poes ostmisel ei ole võimalik tarbijal ette näha. See välismaalt ostmise takistus toimib Eesti e-kaubandust soodustava tegurina.

Paljude tarbijate arvates on ennekõike võimalik internetist osta teenuseid, kuna seal on lihtsam veenduda pakutava kvaliteedis ja sobivuses. Kaupade puhul on valiku tegemine tarbijale sageli ebamugav või ei ole võimalik kaupmehe poolt etteantud parameetrite alusel kauba sobivust hinnata.


39

Ostlejad Mitteostlejad KOKKU

Takistajad, mis on samas tõukajad jah ei jah ei JAH EI

Tavakaupluste asukoht mõjutab oluliselt e-poodidest ostmist (kaugus elu- või töökohast, transport).

5 2 5 1 10 3

Tavakaupluses ei ole kaupa, mis on e-poes (kuid poes on piisavalt kaupa ning ei pea e-poest ostma).

14 2 8 16 8

Teenuseid on lihtsam e-poest osta kui kaupu (mõtteviis takistab kaupade ostu).

8 1 1 8 2

Takistavad tavakauplustest ja/või Eesti e-poodidest ostmist ning

tõukavad välismaa e-poodidest ostma

Eesti tavakauplustes ja e-poodides on kaubad/teenused oluliselt kallimad kui välismaa e-poodides (takistab Eesti e-poodidest ostmist).

14 1 2 2 16 3

Sageli on välismaalt tellides tarne maksumus väiksem (või tasuta) kui Eestist tellides (postikulu Eestis liiga kallis, takistab Eesti e-poodidest ostmist).

9 1 10 0

Eesti e-poodide valik on oluliselt väiksem kui välismaa e-poodides (takistab Eesti e-poodidest ostmist).

11 2 1 13 1

Takistavad välismaa e-poodidest ostmist ning

tõukavad Eesti e-poodidest ja tavakauplustest ostma

Välismaalt ostes ei tea kunagi, kas pead tasuma tolli- vms makse, tarbija ei taha tunda tolliformaalsusi (takistab välismaalt ostmist).

7 1 8 0

Tabel 10. Takistajad ja tõukajad (n=37)


40

E-kaubandust takistavad tegurid

E-kaubandusest ostjate hinnangul ei ole kohalikud e-poed kasutajasõbraliku ülesehitusega. Sageli on ebamugavuse põhjustajaks e-poe tehniline lahendus, kus tarbijal ei ole lihtne endale sobivaid kaupu või teenuseid leida ning ostlejalt nõutakse ostu sooritamisel ebamugavaid registreerumistoiminguid (ostuprotsessi ei saa lõpule viia või see on tehtud keeruliseks).

Samuti takistab Eesti e-poodidest ostmist ebapiisav makselahenduste valik (sobivate pangalinkide puudumine, ostmine maksekorraldusega, PayPal maksete võimaluse puudumine, krediitkaardimaksete puudumine jms).

Sageli ei oska müüja disainida toodet või teenust selliselt, et tarbijal oleks mugav või võimalik seda e-poest osta. Siin on nimetatud näiteks e-piletite vahetamise vajadust „päris“-pileti vastu, mis muudab e-kanali kaudu ostu sooritamise mõttetuks. Samuti on e-poodides sageli tarbijale liiga vähe informatsiooni toote parameetrite kohta (mõõdud, fotod, videod jms), mis aitaks ostu lihtsamini sooritada. Tarbijad toovad välja ettevõtjate oskamatuse teenuste disainimisel. Kaupmees ei adu, kes on tema klient ning mida klient temalt ootab. Milline on tema ostukäitumine ja harjumused, miks ta e-poest peaks tahtma osta ning kuidas tal oleks seda kõige mugavam teha. Mõtteviis, et e-poest saab osta, ei tähenda veel, et tarbija igasugusest e-poest tahab osta. Teenus või toode peab olema disainitud algusest lõpuni protsessipõhiselt ka e-poest ostetavaks.

Ka on esile toodud tavakaupluste meelelahutuslikku iseloomu, mistõttu tarbijal on poes mugav viibida ja ostu sooritada. Tavakaupluses on võimalik tooteid proovida, katsuda, nuusutada, müüjalt täiendavat informatsiooni küsida. E-kaupluses võib küll olla müüjaga suhtlemiseks virtuaalseid võimalusi, kuid vahetu silmast-silma suhtlemise võimalus puudub.

Tarnetingimuste osas tuuakse välja pikka tarneaega, kusjuures sageli on see sõltuv tootest, mida pakutakse. Näiteks mööbli puhul on pikk tarneaeg sagedane, kuna tarnijad ei asu Eestis. See võib põhjustada ostust loobumist ning otsustamist tavakauplusest ostmise kasuks. Kaupade tarnimise puhul tuuakse välja, et kaupmees ei arvesta sellega, kui kiiresti klient kaupa soovib ning millal on ta valmis kauba vastu võtma (kullerteenuse ebasobivus). Tuuakse välja välismaa e-poodide pakutavate transpordivõimaluste paindlikkust - kiirem tarneaeg, mis maksab pisut rohkem, säästlikum lahendus pikema tarneajaga, võimalus märkida kellaaja vahemikud, millal on sobiv kaupa kätte saada jms.

Välismaa e-poodidest ostmisel tõstetakse üles probleem, et isegi Euroopa Liidu siseselt ostu sooritades ei tarnita kaupa Eestisse.

Toodete tagastamisega seotud probleemide korral teatakse, et Eestis tuleb pöörduda Tarbijakaitseameti poole. Välismaalt kaupa ostes aga on sagedane, et pretensioonide esitamise ja kauba tagastamisega seotud tingimusi ei teata või ei uurita enne ostu sooritamist. Sageli võivad olla välismaa ja Eesti e-poodide tingimused erinevad. Mitmed tarbijad on seisukohal, et ostavad välismaalt vaid neid asju, mida nad hiljem kindlasti ei hakka tagastama või pretensioonide korral loevad ostu ebaõnnestunuks ning ei hakka otsima võimalusi pretensioonide esitamiseks. E-kaubandusest mitteostlejatele on pretensioonide esitamise ja kauba tagastamise keerukus ja maksumus oluliseks põhjuseks, miks nad e-poodidest oste teha ei soovi.

On märkimisväärne, et nii ostlejad kui mitteostlejad arvavad ühtmoodi, et paljud e-poed ei ole usaldusväärsed ning pettuse oht on suur. Usaldusväärsuse märgiks ei peeta tarbijate arvates mitte märgist „Turvaline ostukoht“, vaid teiste ostlejate arvamusi, kommentaare ning hinnanguid müüjale. Samuti toodi ka näiteid, kui hoolimata Tarbijakaitseameti ebaausate kaupmeeste nimekirja jälgimisest satuti pettuse ohvriks. Ostu tegemise hetkel ei ole kaupmehe taustakontrolli tegemine alati tarbija jaoks prioriteetne tegevus. Taustakontrolli teeb tarbija eeskätt alles siis, kui tema ostuga tekib probleem, mitte enne ostu sooritamist. Tarbijal puudub teadlikkus ausate kaupmeeste äratundmiseks ning probleemidest hoidumiseks ning pigem mäletatakse negatiivset retoorikat igapäevastest meediakajastustest, kus rõhutatakse e-kaubandusest ostmise ohtlikkust üleüldiselt.


41


Takistajad jah Ei jah ei JAH EI

Eesti e-poed ei ole kasutajasõbralikud.

5 2 5 2

Eesti tavalised poed on mugavamad ja tarbijasõbralikuma disainiga (meelelahutuslikumad) kui Eesti e-poed.

3 1 1 4 1

Tahan toodet poes proovida, katsuda, vaadata, müüjaga suhelda, e-poes see võimalus puudub.

2 1 7 9 1

Sageli ei oska müüja toodet või teenust e-poe kõlbulikuks disainida.

5 5 0

Ebasobivad makselahendused põhjustavad ostust loobumist.

2 1 1 3 1

Tarneaeg on liiga pikk.

3 1 2 5 1

Pikk tarneaeg põhjustab ostust loobumist.

3 2 2 5 2

Kaubad tarnitakse sageli pigem müüjale sobival ajal ja tingimustel, ei arvestata ostjaga.

5 5 0

Sageli ei ole võimalik välismaa e-poest kaupu tellida Eestisse, siia ei tarnita.

7 7 0

Toodete tagastamine ja tagastamisega seotud probleemide lahendamine on keeruline nii Eestis kui välismaal.

9 4 13 0

Välismaa e-poodide ja Eesti e-poodide pakutavad garantii- ja tagastustingimused on erinevad.

7 1 8 0

E-poest ostes on pettuse oht suurem kui tavakauplusest ostes.

5 5 10 0

Paljud e-poed ei ole usaldusväärsed.

8 8 16 0

Tabel 11. Takistajad (n=37)


42

E-kaubandust soodustavad tegurid

E-poodidest ostmise võimaldajatena toodi tähelepanuväärse asjaoluna välja teiste ostlejate arvamuste ja kommentaaride olemasolu vajalikkust. Tarbija usaldus ei teki pelgalt müüja märgistamise või sertifikaadi abil, vaid usalduse loovad teised tarbijad.

E-poe eeliseks tavakaupluse ees märgiti head toodete ja teenuste võrdlemise võimalust, arvestades, et müügimehel poes ei pruugi olla ammendavat informatsiooni toote või teenuse kohta. Samuti on tootevalikul määravaks hinnangud või kommentaarid, mida antakse toodetele sotsiaalmeedias. Läbi e-poe parema tehnilise platvormi suureneb ka kaupmehe usaldusväärsus. Kui e-poes puudub toodete võrdluse võimalus, teiste kasutajate kommentaarid ja hinnangud, on see argumendiks, miks selle kaupmehe juurest ostu mitte sooritada.

Kui teenuse tarbimiseks on ainuvõimalik lahendus teenuse ostmine e-kanalite vahendusel, siis ei mõjuta see mitteostlejate ostuotsust, kuna nad näevad enda jaoks lahendust mõne alternatiivse teenuse tarbimises.

Erinevalt ettevõtjate arvamusest, nagu poleks hind määravaks teguriks e-kaubandusest ostmiseks, on siiski enamik tarbijatest väitnud, et eelkõige on just hind on see, mis neid e-kaubandusest ostma tõukab. Samas seavad tarbijad sageli endale isikliku hinnapiiri, millest suuremat ostu e-poest teha ei usaldata. Hinnapiir sõltub kauba müüjast või teenuse osutajast, samuti tootest/teenusest. Näiteks usaldavad tarbijad osta mitmesaja euro eest tuntud lennufirmalt lennupileteid, kuid mitte samas vääringus elektroonikat või riidekaupu.


Tõukajad jah ei jah ei JAH EI

E-poodidest ostes on väga oluline kaupade/teenuste võrdlemise võimalus.

5 1 1 6 1

E-poodidest ostes on väga oluline teiste tarbijate kogemus, kommentaarid.

6 2 8 0

Poes ei ole müüjal terviklikku infot toote kohta.

4 1 1 2 5 3

Teenuse tarbimiseks või toote ostmiseks võib olla e-poes tehtav tehing ainuvõimalik lahendus.

10 3 5 13 5

E-poes peab kaup või teenus olema odavam kui tavakaupluses.

12 3 2 2 14 5

Tabel 12. Tõukajad (n=37)


43

Kvantitatiivuuringu tulemused

E-äri

Ettevõtete kvantitatiivuuringuga otsisime vastuseid uurimisküsimustele:

Millisel määral kasutavad Eesti ettevõtjad IKT-d oma äriprotsesside optimeerimiseks?

Kas ja millisel määral kasutavad Eesti ettevõtjad IKT-lahendusi ettevõttesiseste protsesside ning ettevõtjate vaheliste protsesside automatiseerimiseks?

Millisel määral kasutavad Eesti ettevõtjad Internetti ostu-/ müügitellimuste saatmiseks ja vastuvõtmiseks (nii tarbijailt kui teistelt ettevõtjatelt) nii Eesti siseselt kui piiriüleselt?

Milline on e-kaubanduse osakaal (%) ettevõtjate müügitulust, s.t. mitu protsenti müügitulust annavad Interneti kaudu vastu võetud/ saadetud tellimuste alusel tehtud tehingud?

Millised on ettevõtjate vajadused ja võimalused IKT-lahenduste kasutamiseks ettevõtete äriprotsesside korraldamisel?

Mis takistab ettevõtjatel IKT-lahendusi äriprotsesside optimeerimiseks kasutamast ja/või nende kasutamist laiendamast?

Millised on ettevõtjate ootused riigipoolse toetuse (meetmete) osas IKT laiemaks kasutuselevõtuks ettevõtluses?

Mis takistab ettevõtjatel kaupade või teenuste ostmist või müüki Interneti või muu arvutivõrgu kaudu ning milliseid võimalusi näevad nad e-kaubanduse laiendamiseks?

Millised on Eesti ettevõtjate peamised takistused oma kaupade või teenuste pakkumisel piiriüleselt teistesse EL liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse Interneti kaudu?

Millised on ettevõtjate ettepanekud riigile julgustamaks Eesti ettevõtjaid piiriülese e-kaubanduse potentsiaali kasutama?

Analüüsi aluseks oli 1007 ettevõtte poolt täielikult täidetud ankeeti.


44

Millisel määral kasutavad Eesti ettevõtjad IKT-d oma äriprotsesside optimeerimiseks?

Kõige enam on IKT-lahendustega toetatud raamatupidamise ja finantsjuhtimisega seotud protsessid - 54% ettevõtteist suurel määral, 20% mõningal määral ja 14% ettevõtteist vähesel määral. 24% ettevõtteist, kes ei kasuta raamatupidamise või finantsjuhtimise tarkvara, ostavad tõenäoliselt teenust sisse või saavad ilma infotehnoloogiliste vahenditeta vähesed raamatupidamise toimingud tehtud.

Teistes protsessides kasutatakse IKT-lahendusi oluliselt vähem. 30-40% kasutusvahemikku jäävad müügiprotsessidega seonduv, samuti teenuste osutamine ja kliendiandmete haldus. Muude protsesside IKT kasutus jääb alla 30%.

Joonis 2. Protsessid, mis on toetatud IKT-lahendustega (n=867)

Üheski protsessis ei kasuta IKT-lahendusi 14% ettevõtteist. Nende hulgas on 85% neid, kes ei ekspordi oma tooteid või teenuseid. 92% IKT-lahenduste mittekasutajaist on mikroettevõtted (sh FIE-d).

Kõige enam IKT-lahendusi mittekasutavaid ettevõtteid tegeleb kutse, teadus- ja tehnikaalase tegevusega. Alltoodud joonisel on välja toodud pingereas viis suurema IKT-lahendusi mittekasutavad ettevõtete esindatusega tegevusvaldkonda. On tõenäoline, et kõige suurem võimalus konkurentsieelise saavutamiseks on just kõige madalama IKT-kasutusega tegevusvaldkondades.

Joonis 4. IKT-lahendusi mittekasutavate ettevõtete jaotus tegevusalade lõikes (n=140)

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Tootmise juhtimine

Tootmise planeerimine

Seadmete juhtimine

Tootearendus

Varude planeerimine, ostmine

Eelarvestamine

Personaliarvestus/ tööaja arvestamine/ planeerimine

Turundus

Laoarvestus

Kliendiandmete haldus

Teenuse osutamine

Müügipakkumiste ja müügitellimuste tegemine

Finantsjuhtimine/ raamatupidamineSuurel määral -protsessi kõiktegevused on ITlahenduste poolttoetatud

Mõningal määral -suur osa protsessitegevustest on ITlahenduste poolttoetatud

Vähesel määral -üksikud protsessitegevused on ITlahenduste poolttoetatud

0% 5% 10% 15% 20%

A PÕLLUMAJANDUS, METSAMAJANDUS JA KALAPÜÜK

C TÖÖTLEV TÖÖSTUS

F EHITUS

G HULGI- JA JAEKAUBANDUS; MOOTORSÕIDUKITE JA…

M KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS

85%

8%

4% 3%

Eksport 0%

Eksport kuni pool käibest

Eksport üle poole käibest

Eksport 100%

Joonis 3. Ekspordi osakaal IT-lahendusi mittekasutavate ettevõtete hulgas (n=140)


45

Tööstusettevõtete puhul on vähem IKT-lahendusi kasutusel kui teenuse osutamise puhul, mis tuleneb tegevusvaldkonna eripärast. Seejuures on aga keskmisest paremal tasemel IKT-lahendustega toetatud laoarvestus, personaliarvestus ning tööaja arvestus ja planeerimine.

Joonis 5. Protsessid, mis on tööstusettevõtetes toetatud IKT-lahendustega (n=70)

Kas ja millisel määral kasutavad Eesti ettevõtjad IKT-lahendusi ettevõttesiseste protsesside ning ettevõtjate vaheliste protsesside automatiseerimiseks?

Peamiselt seotakse IKT-lahendusi nende protsesside osas, mis on standardsed ning muutuvad harva. Raamatupidamise ja finantsjuhtimisega seotud lahenduste kontekstis peetakse silmas ka makselahendusi, arvete väljastamist, aga ka tellimuste käsitlemisega seotud protsesse, mille puhul andmed liiguvad automaatselt ühe ettevõtte infosüsteemist teise ettevõtte infosüsteemi. 31% ettevõtteist ei ole sidunud oma tegevusi toetavaid IKT-lahendusi teiste ettevõtete IKT-lahendustega.

Joonis 6. Protsessid, mis on seotud klientide/hankijate/partnerite IKT-lahendustega (n=1007)

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Tootmise juhtimine

Tootearendus

Seadmete juhtimine

Eelarvestamine

Teenuse osutamine


Turundus




Laoarvestus


Finantsjuhtimine/ raamatupidamineSuurel määral -protsessi kõiktegevused on ITlahenduste poolttoetatud

Mõningal määral -suur osa protsessitegevustest on ITlahenduste poolttoetatud

Vähesel määral -üksikud protsessitegevused on ITlahenduste poolttoetatud

-40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50%

Mitte üheski ei kasuta

Tootmise juhtimine


Seadmete juhtimine

Tootearendus

Eelarvestamine



Laoarvestus

Turundus


Teenuse osutamine


Finantsjuhtimine/ raamatupidamine


46

4% uuringus osalenud ettevõtteist ei kasuta üheski tegevuses avaliku sektori asutuste kogutud andmeid.

Joonis 7. Avaliku sektori andmete kasutamine ärilistel eesmärkidel (n=1007)

Avaliku sektori andmete kasutamist peavad oluliseks või vähesel määral oluliseks 52% ettevõtetest. 29% neist ettevõtteist ekspordib oma tooteid või teenuseid. 86% on mikroettevõtted, 9% väikeettevõtted, 1% keskmised ning 1% suured ettevõtted.

Neist, kes ei teadnud avaliku sektori andmete kasutamise võimalustest, on ligi 90% mikroettevõtted (sh FIE-d).

Alljärgneval joonisel on välja toodud, millistes tegevustes/protsessides kasutatakse ettevõtetes avaliku sektori andmeid:

Joonis 9. Protsessid, kus kasutatakse avaliku sektori andmeid (n=1007)

-40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50%

Jah, olulisel määral

Jah, vähesel määral

Ei, vajalikud andmeid ei ole kättesaadavad

Ei, sest ei näe võimalust

Ei, ei teadnud sellise võimaluse olemasolust

-10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%

Mitte üheski ei kasuta

Tootmise juhtimine


Seadmete juhtimine

Tootearendus

Eelarvestamine



Laoarvestus

Turundus


Teenuse osutamine



71%

19%

8% 2%

Eksport 0%

Eksport kuni pool käibest

Eksport üle poole käibest

Eksport 100%

Joonis 8. Ekspordi osakaal ettevõtete hulgas, kelle jaoks avaliku sektori andmed on olulised (n=528)


47

Millisel määral kasutavad Eesti ettevõtjad Internetti ostu-/ müügitellimuste saatmiseks ja vastuvõtmiseks (nii tarbijailt kui teistelt ettevõtjatelt) Eesti siseselt ja piiriüleselt?

Eelmisel aastal võttis vastu müügitellimusi e-kanalite kaudu 28% ettevõtetest ning ostutellimusi esitas e-kanalite kaudu 39%. Arvamused e-kanali olulisuse kohta äris jagunevad ettevõtete vahel pooleks. Nii müügi- kui ostutellimusi tegi e-kanalite kaudu 19% ettevõtteist.

Joonis 10. Ostu- ja müügitellimuste tegemine e-kanalite kaudu (n=1007)

Seejuures on aga 36% ettevõtteist kinnitanud, et neil on soov või plaan e-kanali käibe osakaalu suurendada. Neid ettevõtteid iseloomustab ka keskmisest suurem IKT-lahendustega toetatud tegevuste/protsesside arv - keskmiselt on IKT-lahendusi kasutavates ettevõtetes IT-ga toetatud 3,6 tegevust/protsessi, e-kanalite käivet suurendada soovivates ettevõtetes on keskmiselt 4,6 tegevust/protsessi IKT-lahendustega toetatud.

Kõigist ettevõtteist, kellel on soov e-kanali käibe osakaalu suurendada, on ka 3% neid, kes täna ühtegi IKT-lahendust ettevõtte tegevuste toetamiseks ei kasuta. Kõigist IKT-lahendusi mittekasutavatest ettevõtetest moodustab nende osakaal 24%. Seejuures on tööstusettevõtetes e-kanali osatähtsuse suurendamise soov keskmisest kõrgem - 46% uuringus osalenud tööstusettevõtteist on maininud, et neil on soov või plaan e-kanali käibe osatähtsust tulevikus suurendada, 5% ei kasuta täna ühtegi IKT-lahendust.

Joonis 11. Soov/plaan e-kanali käibe osatähtsust suurendada (n=1007)

Neil ettevõtetel, kes soovivad e-kanali kaudu saadavat müügikäivet suurendada, on IKT-lahenduste poolt toetatud tegevused keskmisest suuremal hulgal ettevõtetest. Küll aga ei erine IKT-lahendustega toetatud tegevuste valik keskmisest ning ei saa välja tuua ühtegi otsest seost neile tegevustele, mis peaksid olema IKT-lahendustega toetatud, et e-kanalite müügikäivet suurendada.

Joonis 12. IKT-lahendustega toetatud protsessid ettevõtteis, kes plaanivad e-kanali osatähtsust suurendada (n=361)

Müügitellimuste vastuvõtmine

Ostutellimuste esitamine

-80% -70% -60% -50% -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40%

Jah

Ei

-80% -60% -40% -20% 0% 20% 40% 60%

JahIT-lahendusi kasutavad ettevõtted

IT-lahendusi mittekasutavad ettevõtted

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%

Tootmise juhtimine


Seadmete juhtimine

Tootearendus


Eelarvestamine


Laoarvestus

Turundus

Teenuse osutamine





48

42%

58%

Jah

Ei

Milline on e-kaubanduse osakaal (%) ettevõtjate müügitulust, s.t. mitu protsenti müügitulust annavad Interneti kaudu vastu võetud/ saadetud tellimuste alusel tehtud tehingud?

Läbi e-kanalite tehtud müügitellimuste käibe osakaal moodustas 44%, ostutellimustest esitati e-kanalite vahendusel 41%. Müügikäibest 43% moodustab müük teistele ettevõtetele, 29% eraisikutele ning 9% avaliku sektori asutustele. Nii ostu- kui müügitellimusi tegi e-kanalis 19% ettevõtteist.

Joonis 13. E-kanalite müügikäibe osakaal (n=282)

Joonis 14. E-kanalite kaudu tehtud ostutellimuste osakaal (n=395)

Millised on ettevõtjate vajadused ja võimalused IKT-lahenduste kasutamiseks ettevõtete äriprotsesside korraldamisel?

Viimase 3 aasta jooksul on uusi IKT-lahendusi kasutusele võtnud 42% ettevõtetest. Üldjoontes osatakse hinnata, et IKT-lahendused on aidanud äri edendada. Olulist kasu on tunnetanud 35% ettevõtteist. Neist omakorda 34% on veendunud ning 45% pigem usuvad, et IKT-lahenduste kasutuselevõtt on andnud neile konkurentsieelise.

Joonis 16. IKT-lahenduste kasu ärile (n=809)

Kogu uuringus osalenud ettevõtetest, kes kasutavad IKT-lahendusi, on konkurentsieelise saavutanud 53%. Täiesti veendunud on selles 13% ettevõtteist.

13%

31%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

Väljaspool Eestit Eestis

18%

24%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

Väljaspool Eestit Eestis


Pigem jah

Pigem mitte

Ei

-20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

Joonis 15. Uusi IT-lahendusi kasutusele võtnud ettevõtted (n=425)


49

Joonis 17. Konkurentsieelise saavutamine IKT-lahenduste abil (n=737)

IKT-lahendustest saadavat põhilist kasu hinnatakse konkurentsis püsimise ja konkurentsieelise saavutamise kaudu. Ettevõtete kvalitatiivuuringust selgus, et enamus ettevõtjaist peavad IT-d konkurentsis püsimise võimaldajaks. Kvantitatiivuuring aga viitab asjaolule, et väga hästi tunnetatakse ka IKT-lahenduste kasutamisest saadavaid eeliseid. Valikuvariandi „Muud“ all on tehtud täpsustusi, mis on konkreetselt asjaolud, milles konkreetselt kasu seisneb. Näiteks on välja toodud, et teenuse osutamine on võimalik ainult tänu IT-le, efektiivsuse ja kulude kokkuhoiu saavutamist tööoperatsioonide automatiseerimisega, aga ka teenuse paremat kvaliteeti, mida on võimalik saavutada IT kaasamise abil.

Joonis 18. Hinnang IKT-lahendusest saadavale kasule (n=435)

Seejuures on eelkõige tööstusettevõtete puhul märgata erinevust konkurentsieelise saavutamise tunnetamise osas. Võrreldes uuringu keskmise tulemusega on tööstusettevõtete tunnetatud konkurentsieelis suurem. Samuti on tööstusettevõtetel IT-lahendustest tunnetatud kasu seotud paremate ekspordivõimalustega. Muude kasudena on kirjeldatud kogu tootmise ja müügiprotsessi lihtsustumist läbi IT ning kinnitatud veelkord paremate ekspordivõimaluste saavutamist.

Joonis 19. Hinnang IKT-lahendusest saadavale kasule tööstusettevõtetes (n=42)

Ettevõtted, kes on viimase 3 aasta jooksul kasutusele võtnud uusi IKT-lahendusi või täiendanud olemasolevaid, hindavad lahendusi õnnestunuiks ja vajadustele vastavaks. Tähelepanuväärne on aga, et IKT-lahenduse väljatöötamiseks ja juurutamiseks kulunud aeg ning raha ei vasta sageli planeeritule. Ettevõtted, kes ei ole viimase 3 aasta jooksul uusi IKT-lahendusi kasutusele võtnud, ei erine oma hinnangutes IKT-lahendustest saadava kasu osas millegi poolest nendest, kes on viimasel ajal uusi lahendusi kasutusele võtnud.

Täielikult on ebaõnnestunud IKT-lahenduste kasutuselevõtus viimase 3 aasta jooksul 7% ettevõtetest, mis moodustab ettevõtete üldarvust 3%. 42% uusi lahendusi kasutusele võtnud ettevõtteid peavad lahendusi täiesti või pigem õnnestunuks, tegeliku maksumuse ja aja vastavust planeeritule ning lahenduse vastamist vajadustele.


Pigem jah

Pigem mitte

Ei

-40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50%

-50% -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

IT lahendused võimaldavad mul püsida konkurentsis

IT lahendused annavad konkurentsieelise

IT lahendused võimaldavad mul eksportida

Muud

Väga oluline Keskmiselt oluline Vähe oluline Pole üldse oluline

-30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

IT lahendused võimaldavad mul püsida konkurentsis

IT lahendused annavad konkurentsieelise

IT lahendused võimaldavad mul eksportida

Muud



50

Joonis 20. Hinnang kasutusele võetud IKT-lahendustele (n=415)

Ettevõtted, kes on saavutanud konkurentsieelise IKT-lahenduste kasutamisega, tegelevad peamiselt kutse-, teadus- ja tehnikaalaste tegevustega, hulgi- ja jaekaubandusega, töötleva tööstusega. Kui võrrelda konkurentsieelise saavutanud ettevõtete tegevusvaldkondi nende valdkondadega, kus IT-d kõige vähem kasutatakse, selgub, et just kõige vähem IT-ga kaetud sektorites on konkurentsieelise saavutamine kõige paremini tunnetatud. IT annab ettevõtjale selge konkurentsieelise, kui konkurendid sinna ei panusta.

Joonis 21. Konkurentsieelise saavutanud ettevõtete jaotus tegevusvaldkonniti (n=374)

Samuti on konkurentsieelise saavutanud ettevõtetes keskmisest suurem protsesside hulk - 4,3 tegevust/protsessi on IT-lahendustega toetatud, keskmine näitaja on vastavalt 3,6. See näitab, et neis ettevõtetes on suurem teadlikkus ja valmidus IT-lahenduste kasutuselevõtuks ning IT-st saadavat kasu osatakse paremini hinnata.

-50%-40%-30%-20%-10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%100%

Lahendused on olnud õnnestunud

IT lahenduse tegelik maksumus vastas planeeritule

IT lahenduse väljatöötamiseks kulunud aeg vastas planeeritule

IT lahendus vastab esitatud vajadustele

Pigem jah Jah Pigem mitte Ei

0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20%



D ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA KONDITSIONEERITUD ÕHUGAVARUSTAMINE

E VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON, JÄÄTME- JA SAASTEKÄITLUS

F EHITUS

G HULGI- JA JAEKAUBANDUS; MOOTORSÕIDUKITE JAMOOTORRATASTE REMONT

H VEONDUS JA LAONDUS

I MAJUTUS JA TOITLUSTUS

J INFO JA SIDE

K FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS

L KINNISVARAALANE TEGEVUS


N HALDUS- JA ABITEGEVUSED

P HARIDUS

Q TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE

R KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG

S MUUD TEENINDAVAD TEGEVUSED

Teadmata


51

Mis takistab ettevõtjatel IKT-lahendusi äriprotsesside optimeerimiseks kasutamast ja/või nende kasutamist laiendamast?

Väga oluliseks takistuseks IKT-lahenduste kasutuselevõtus mängib rolli eelarvamus, et äris ei saa IT abil midagi paremaks teha. Eelarvamuseks kujuneb hinnang aga seetõttu, et ca 2/3 neist, kelle arvates ei saa IT abil äris midagi paremaks teha, ei ole viimase 3 aasta jooksul IKT-lahendusi kasutusele võtnud ega olemasolevaid lahendusi täiendanud.

Valiku „Muud“ all on nimetatud eelkõige IT-kulude keerulist prognoosimist, kuna IT-lahendustesse investeering pole ühekordne tegevus, vaid pikaajaline protsess. Samuti on mitmel korral välja toodud, et konkreetses tegevusvaldkonnas ei ole võimalik IT abil midagi paremaks muuta ning toode või teenus pole sobilik e-kanalites müümiseks. Oma oskusi IT-vahenditega toime tulla hinnatakse väheseks.

Joonis 22. IKT-lahenduste puudused (n=442)

16% IKT-lahenduste kasutajaist on toonud välja, et nad ei usu, et nende äris saaks IT abil midagi paremaks teha. Sama arvab 44% neid ettevõtteid, kes ei ole IKT-lahendusi viimase 3 aasta jooksul kasutusele võtnud.

18% ettevõtteist on kogenud, et IKT-lahendused teevad toote või teenuse omahinna kalliks ning see mõjutab ettevõtte konkurentsis püsimist. Eelarvamusi omab selles osas 32% ettevõtteist. Oluline on ka välja tuua, et 42% ettevõtjaist on arusaamisel, et nende teadmised IT-valdkonnas on ebapiisavad. IT-s ei nähta võimalusi äri edendamiseks.

Joonis 23. IKT-lahenduste puudused - ettevõtted, kes on viimase 3 aasta jooksul kasutusele võtnud IKT-lahendusi (n=442)

Joonis 24. IKT-lahenduste puudused - ettevõtted, kes ei ole viimase 3 aasta jooksul kasutusele võtnud IKT-lahendusi (n=442)

-80% -60% -40% -20% 0% 20% 40% 60% 80%

Ma ei tunne IT võimalusi

Ma ei arva, et minu äris saaks midagi IT abil paremaks teha

IT investeeringud teevad toote/teenuse omahinna kõrgeks,…

Muud


0% 10% 20% 30% 40% 50%



IT investeeringud teevad toote/teenuse omahinna kõrgeks, ettevõteei püsiks konkurentsis

Väga oluline Keskmiselt oluline

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50%



IT investeeringud teevad toote/teenuse omahinna kõrgeks,ettevõte ei püsiks konkurentsis

Väga oluline Keskmiselt oluline


52

Joonis 25. Olulised takistused IKT-lahenduste valikul või kasutuselevõtul (n=790)

Alltoodud jooniselt nähtub, et takistuste puhul pole tegemist pelgalt eelarvamusega, vaid neid takistusi on ettevõtjad reaalselt ka kogenud. Kõiki nimetatud takistusi on kogenud 7% ettevõtteist. Antud leiud kinnitavad kvalitatiivuuringu tulemusi - IKT-lahendustega seotud kulud on kõrged, usaldamatus IT-ettevõtete suhtes suur ja nõudandjaid ei osata leida või on ka nende teenused väga kallid.

Joonis 26. Takistused IT-lahendusi viimase 3 aasta jooksul kasutusele võtnud ja mittevõtnud ettevõtete lõikes (n=790)

-60% -40% -20% 0% 20% 40% 60% 80%

Muud

Seadusandlusest tulenevad piirangud

IT-ettevõtted ei saa minu ärist aru

Vastava ala konsultante ei leidu

Puudub usaldus IT-ettevõtte suhtes

Ei oska leida nõuandjat

Puuduvad riiklikud toetusmeetmed

Sobivaid lahendusi ei pakuta

Ei oska leida sobivaid IT lahendusi

IT lahenduse jaoks investeeringu tegemine on riskantne

Ei ole kindlust, et IT-projekt õnnestub

Ei oska prognoosida IT projekti maksumust ja tasuvust

Nõuandja teenus on kallis

IT lahenduse soetamine, kasutuselevõtt ja ülalpidamine on liiga kallis


0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%

Muu














IT-lahendusi mitte kasutusele võtnud ettevõtted IT-lahendusi viimase 3a jooksul kasutusele võtnud ettevõtted


53

Isegi ettevõtted, kelle IT-lahenduste valik on õnnestunud, väidavad, et IT-lahendused ning konsultatsiooniteenused on nende jaoks kallid. Küll aga on takistuste järjestuses võrreldes keskmiste näitajatega muutusi. Ettevõtted, kes peavad kasutuselevõetud lahendusi õnnestunuks, oskavad pisut paremini prognoosida IT-lahenduse maksumust ja tasuvust, samuti oskavad nad keskmisest paremini leida enda jaoks sobivaid IT-lahendusi. Olulise tähelepanekuna võiks välja tuua asjaolu, et IT-lahenduste kasutuselevõtuks puuduvad riiklikud toetusmeetmed.

Joonis 27. Takistused ettevõtetel, kes peavad kasutuselevõetud IT-lahendusi õnnestunuks (n=790)

Tööstusettevõtete puhul ei ole IT-lahenduste hind aga peamine takistus. Lähtudes tööstusettevõtete suuremast konkurentsieelise tunnetamisest on leppimine lahenduse kõrge hinnaga tõenäoliselt lihtsam. Seejuures peetakse oluliselt suuremaks takistuseks kulukat konsultatsiooniteenust. Samuti on hirm IT projekti ebaõnnestumise ees keskmisest suurem.

Joonis 28.Takistused IKT-lahenduste kasutuselevõtul tööstusettevõtetes (n=66)

0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14%

Muu














0% 5% 10% 15% 20% 25%

Muu















54

Millised on ettevõtjate ootused riigipoolse toetuse (meetmete) osas IKT laiemaks kasutuselevõtuks ettevõtluses?

Riigi poolt pakutavate meetmete osas ei eristu ühte selget arvamust. Ettevõtjad võtaksid kasutusele mistahes meetmeid. 35% kõigist ettevõtetest on seisukohal, et riik saab sekkuda, ent 65% ei usu, et riigil võiks üldse olla rolli IKT-lahenduste kasutuselevõtu suurendamisel.

Joonis 30. IKT-lahenduste kasutuselevõttu soodustavad riigi meetmed (n=348)

Mis takistab ettevõtjatel kaupade või teenuste ostmist või müüki Interneti või muu arvutivõrgu kaudu ning milliseid võimalusi näevad nad e-kaubanduse laiendamiseks?

Peamiste takistustena tuuakse välja e-kanalite kaudu kaupade või teenuste ostmisel usalduse puudumist ja ebapiisavat infot toodete kohta, mis viitab vähestele oskustele e-poodides kaupa või teenust turundada ning ei anna ostjale veendumust kauba sobivuses ega kindlust ostu sooritamiseks. Ettevõtete vahelistes tehingutes mängib olulist rolli ka läbirääkimisvõimaluste olemasolu, mis e-kanalis puudub. Ostmisega seonduvat ebakindlust suurendavad ka ettenägematud logistilised probleemid - ei osata prognoosida kauba või teenuse saamise aega ja maksumust ning puudub võimalus müüjaga neid tingimusi läbi rääkida.

-40% -20% 0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muud

IT investeeringute tasuvuse mõõtmise metoodika väljatöötamine

Riigi e-teenuste hindade alandamine

IT investeeringu riskide jagamine toetuste või laenude abil

IT õppe sisseviimine valdkondlikesse õppekavadesse kõikidesõppeastmetes

Riigi e-teenuste ja registriandmete kättesaadavuse suurendamine

Nõuandeteenused ettevõtetele - kuidas tellida/ valida IT lahendusi

E-äri / e-kaubanduse koolitustoetus ettevõtjatele


35%

65%

Jah

Ei

Joonis 29. Kas riigi meetmed soodustaksid IKT kasutuselevõttu? (n=1007)


55

Joonis 31. Takistused e-kanalite kaudu ostmisel (n=784)

E-kanalite kaudu kaupade või teenuste müümisel toob 2/3 ettevõtteist peamise takistusena välja asjaolu, et nende tooted või teenused ei sobi e-kanalis müümiseks.

Joonis 32. Takistused e-kanalite kaudu müümisel Eestis (n=626)

Teise väga olulise asjaoluna tuuakse välja üldlevinud usalduse puudumist e-kaubanduse suhtes. Ka ei ole ettevõtjate oskused e-kanalites oma kaupade või teenuste müümiseks piisavad ning e-kaubanduse spetsiifiliste probleemide hulk suur.

-60%-50%-40%-30%-20%-10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%

Ostmisega seotud makseprobleemid, sh sobiva maksevõimalusepuudumine

Ostmisega seotud juriidilised probleemid

Ostmisega seotud turvalisuse ja andmekaitse-probleemid

Ostmisega seotud kulud (transport, tollitasud) on liiga suured võikeerulised prognoosida

Klienditoe puudumine

Ostmiseks sobivate kaupade ja teenuste puudumine

Ostmisega seotud logistilised probleemid (kauba, teenusesaamine, pikk tarnetähtaeg

Läbirääkimisvõimaluste puudumine

Ebapiisav info toodete või teenuste kohta

Usalduse puudumine müüja vastu


-50% -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%

Logistilised probleemid, sh tarneaeg ei ole kliendile sobiv

Transpordi maksumus ei ole kliendile sobiv

Müügi kulud e-kanalites on liiga suured võrreldes tuluga

Ei suuda pakkuda kliendituge

Ei oska e-kanalite kaudu müüki teha

E-kanalites müügiga seotud juriidilised probleemid

Ei suuda pakkuda piisavalt infot toodete ja teenuste kohta

E-kanalites müügiga seotud makseprobleemid, sh sobivatemakselahenduste puudumine

E-kanalites müügiga seotud turvalisuse ja andmekaitseprobleemid

Tarbijate usalduse puudumine e-kaubanduse vastu

Ettevõtte tooted ja teenused ei ole sobilikud e-kanalitesmüümiseks



56

Joonis 33. Ettevõtted tegevusvaldkonniti, kelle tooted/teenused ei sobi e-kanalites müümiseks (n=377)

Tuues välja ettevõtted valdkonniti, kelle arvates nende tooted või teenused ei ole sobivad e-kanalites müümiseks, näeme, et esikolmikus on samad tegevusvaldkonnad, mis olid läbi IT-lahenduste konkurentsieelise saavutanud ettevõtete hulgas. See näitab, et e-kaubanduse lahendused ei ole toonud ettevõtetele konkurentsieeliseid, vaid e-äri lahendused laiemalt. Tõenäoliselt ei ole ettevõtjate seas täna veel kuigi levinud arvamus, et e-kanal võiks kujuneda konkurentsieeliseks, kuigi tulevikus soovib e-kanalite kaudu saadavat müügikäivet suurendada 36% ettevõtteist.

E-kanalite käibe suurendamiseks näevad ettevõtjad vajadust oma oskusi internetiturunduse ja e-kaubanduse osas parandada. Samuti tuuakse välja e-kaubandusega seonduvaid usalduse probleeme. Lähtuvalt IT-lahenduste kallidusest ning sobivate lahenduste leidmise keerukusest, nimetatakse ka soovi tasuta mitmekeelse e-poe platvormi kasutuselevõtuks.

Joonis 34. Võimalused, mis suurendaksid e-kanalite käivet (n=756)

Selleks, et oma tooteid või teenuseid e-kanalite vahendusel müüa, vajavad ettevõtjad riigipoolset tuge ja nõustamisteenust, mis aitaks e-kaubanduse probleemidega toime tulla ning võimaldaks sellest kujundada oma konkurentsieelise. Ka tarbijate usalduse võitmise osas nähakse vajadust riiklikul tasandil tegevusteks,

0% 5% 10% 15% 20% 25%



D ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA KONDITSIONEERITUD…

E VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON, JÄÄTME- JA SAASTEKÄITLUS

F EHITUS

G HULGI- JA JAEKAUBANDUS; MOOTORSÕIDUKITE JA…

H VEONDUS JA LAONDUS

I MAJUTUS JA TOITLUSTUS

J INFO JA SIDE

K FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS

L KINNISVARAALANE TEGEVUS


N HALDUS- JA ABITEGEVUSED

P HARIDUS

Q TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE

R KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG

S MUUD TEENINDAVAD TEGEVUSED

Teadmata

-50% -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%

Muu

Mitmekeelne e-pood (ekspordi jaoks)

Kaupmeeste sertifitseerimine (usalduse suurendamine)

Suurem valik erinevaid makselahendusi

Tasuta e-poe platvorm

Paremad e-kaubanduse oskused

Paremad internetiturundusoskused



57

ettevõtjad ei tule usaldamatusega ise toime. Ühe osana e-kaubanduse usalduse tõstmisel tuuakse välja maksevahenduslahenduste loomist, mis vähendaks võimalike pettuste hulka.

Joonis 35. Riiklikud meetmed e-kanalite käibe suurendamiseks (n=734)

Millised on Eesti ettevõtjate peamised takistused oma kaupade või teenuste pakkumisel piiriüleselt teistesse EL liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse Interneti kaudu?

Kaupade või teenuste müümisel e-kanalite kaudu väljaspool Eestit nimetatakse samuti peamise takistusena toodete/teenuste mittesobivust e-kanalites müümiseks. Samuti ei osata prognoosida transpordikulusid ja riiklikke maksusid ning hinnatakse oma oskusi e-kanalite kaudu eksportimisel vähesteks.

Joonis 36. Takistused e-kanalite kaudu müümisel väljaspool Eestit (n=413)

Alltoodud joonisel on välja toodud takistuste pingerida eksportivate ja mitte-eksportivate ettevõtete lõikes. Välja joonistuvad selgelt teadmatus, oskamatus ja hirmud, mis piiravad e-kaubandust piirideüleselt.

-40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%

Muu

Maksevahendusteenuse loomine (kaupmees ei saa enne rahakui klient kinnitab kauba kättesaamist)

Riikliku usaldusmärgi loomine ja e-kaupmeeste sertifitseerimine

Nõustamisteenus e-kaubandusega alustavale ettevõttele


-60% -50% -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%


E-kanalites müügiga seotud turvalisuse ja andmekaitse probleemid


Logistikavõrgustiku puudumine


Ei suuda pakkuda võõrkeelset kliendituge


Ei oska välismaal e-kanalite kaudu müüki teha


Transpordikulude keeruline prognoosimine

Kaupade tagasivõtu keerukus ja maksumus

Riiklike maksude keeruline prognoosimine, sh tollitasud

Ettevõtte tooted ja teenused ei ole sobilikud e-kanalites müümiseks



58

Joonis 37. Takistused eksportijate ja mitte-eksportijate lõikes e-kanalite kaudu müümisel väljaspool Eestit (n=413)

Millised on ettevõtjate ettepanekud riigile julgustamaks Eesti ettevõtjaid piiriülese e-kaubanduse potentsiaali kasutama?

Selleks, et paremini oma tooteid ja teenuseid e-kanalite vahendusel eksportida, kasutaksid ettevõtted meelsasti ära kõikvõimalikku riigi poolt pakutavat tuge, sh finantsilist toetust või garantiid. Eeskätt soovitakse riigi poolt e-kaubanduse usaldusväärsuse tõstmist läbi erinevate meetmete. Samuti on väga oluline teadlikkuse suurendamine e-kaubanduse osas, nõuandesüsteemi loomine, et e-kaubandusega tegelevatel ettevõtjatel oleks võimalik tekkivaid probleeme ennetada, mitte neid karta ja läbi elada.

Joonis 38. Riigi meetmete olulisus ekspordi suurendamiseks (n=756)

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%


E-kanalites müügiga seotud turvalisuse ja andmekaitseprobleemid

Logistikavõrgustiku puudumine

Ei oska välismaal e-kanalite kaudu müüki teha



Ei suuda pakkuda võõrkeelset kliendituge


Transpordikulude keeruline prognoosimine

Riiklike maksude keeruline prognoosimine, sh tollitasud


Kaupade tagasivõtu keerukus ja maksumus

Ettevõtte tooted ja teenused ei ole sobilikud e-kanalitesmüümiseks

Eksportijad Mitte-eksportijad

-40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%

Muu

Ekspordi käibemaksumäära muutmine madalamaks

IT lahenduste auditi toetamine

Riiklik nõuandesüsteem

Ausate e-kaupmeeste riiklik ja rahvusvaheline tunnustamine(sertifitseerimine)

Teadlikkuse ja oskuste tõstmine piiriülese turundamisevaldkonnas

Teadlikkuse ja oskuste tõstmine e-kaubanduse võimaluste jaohtude kohta

IT lahenduste juurutamise toetamine



59

E-kaubandus

Tarbijate kvantitatiivuuringuga otsisime vastuseid uurimisküsimustele:

Mis takistab tarbijatel kaupade või teenuste ostmist e-kaubanduse kaudu?

Milliseid lahendusi tarbijad näevad Internetist kaupade või teenuste soetamisega seonduvate takistuste ületamiseks?

E-kaubanduse tarbijate uuringus osales 1037 inimest, kellest 14% ei ole ei Eesti ega välismaa e-poodidest kunagi kaupu ega teenuseid ostnud. Kõige enam ostetakse e-kanalite kaudu teenuseid, kuna neid on lihtne e-kanalite kaudu osta. Selles osas kinnitab kvantitatiivuuring ka kvalitatiivuuringus nimetatut. Rõivaid ja sporditarbeid ostetakse peaaegu võrdselt nii Eestist kui välismaalt, samuti majutusteenuseid, filme ja muusikat. Ainsate kaubagruppidena on välismaalt ostmine suurem arvutitarkvara ja mängude osas. Kaubagrupis „Muud“ on mainitud näiteks tööriistu, ehteid ja aksessuaare, kontaktläätsesid, toidulisandeid, lauanõusid ja muusikariistu. Küllaltki suurel määral ostetakse välismaa e-poodidest ka raamatuid ning ajakirjade ja artiklite lugemisõigust.

Joonis 39. Ostud Eesti ja välismaa e-poodidest kaubagruppide lõikes (n=895)

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%

Transporditeenused (lennupileteid, autorent, bussi-, rongi-, laeva-jm piletid

Kontserdi-, kino-, teatri- jm piletid

Telekommunikatsiooniteenused (TV-ühenduse, püsiühendusetellimine, tava- või mobiiltelefonside teenuste tellimine vms)

Raamatud, e-raamatud, ajakirjade-ajalehtede lugemisõiguseostmine (sh üksikud artiklid)

Kindlustus, finantsteenused, aktsiad

Rõivad, sporditarbed

Elektroonilised seadmed (mobiiltelefon, videokaamera, raadio,televiisor vm)

Majutusteenused (hotelli broneering vm)

Kosmeetika ja parfümeeria

Mööbel

Arvuti riistvara (modem, printer vm)

Mänguasjad

E-õppematerjalid

Filmid, muusika

Muu arvutitarkvara ja uuendused

Hasartmängud (kasiinod, võistlusmängud, ennustamine,totalisaator)

Toit ja esmatarbekaubad

Ehitusmaterjalid

Mängude tarkvara ja uuendused

Muud

Eestist Välismaalt


60

Sõltuvalt tarbijate elukohast on alljärgneval joonisel välja toodud ka linnaliste ja maapiirkondade elanike ostetavate kaubagruppide erinevused. Uuringust nähtub, et maa-asulates elavad inimesed ostavad linnainimestest proportsionaalselt vähem kõiki kaubagruppe. Selgelt eristuvad kaubagrupid, mida ei osteta välismaalt – teenustest meelelahutusürituste piletid, telekommunikatsiooniteenused, kindlustus- jm finantsteenused, hasartmängud ja lotopiletid, kaupadest mööbel, ehitusmaterjalid ning kiiresti riknevad toidukaubad ning esmatarbekaubad.

Joonis 40. Eesti ja välismaa e-poodidest ostetavad kaubagrupid linnas ja maapiirkondades elavate tarbijate lõikes (n=895)

0% 10% 20% 30% 40%

Linnas Maa-asulas

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%

Transporditeenused (lennupileteid, autorent, bussi-,rongi-, laeva- jm piletid

Kontserdi-, kino-, teatri- jm piletid

Telekommunikatsiooniteenused (TV-ühenduse,püsiühenduse tellimine, tava- või mobiiltelefonside

teenuste tellimine vms)

Raamatud, e-raamatud, ajakirjade-ajalehtedelugemisõiguse ostmine (sh üksikud artiklid)

Kindlustus, finantsteenused, aktsiad

Rõivad, sporditarbed

Elektroonilised seadmed (mobiiltelefon,videokaamera, raadio, televiisor vm)

Majutusteenused (hotelli broneering vm)

Kosmeetika ja parfümeeria

Mööbel

Arvuti riistvara (modem, printer vm)

Mänguasjad

E-õppematerjalid

Filmid, muusika

Muu arvutitarkvara ja uuendused

Hasartmängud (kasiinod, võistlusmängud,ennustamine, totalisaator)

Toit ja esmatarbekaubad

Ehitusmaterjalid

Mängude tarkvara ja uuendused

Muud

Linnas Maa-asulasEesti e-poodidest Välismaa e-poodidest


61

Suurima osakaaluga on uuringus esindatud tarbijad, kes kulutavad aastas e-kaubandusest ostmisele 51-100 eurot.

Joonis 41. Kulutused e-kaubandusest ostmisel (n=895)

Kõrgharidusega tarbijad ostavad rohkem, mis on seletatav ka tõenäoliselt suuremate sissetulekutega võrreldes kesk- või põhiharidusega tarbijaskonnaga. Kulutuste grupis 501-1000 eurot/aastas on kõrgharidusega ostjate hulk domineeriv.

Joonis 42. E-kaubanduse kulutuste suuruse sõltuvus haridustasemest (n=895)

6%

10%

19%

17%

15%

13%

13%

7%

0% 5% 10% 15% 20% 25%

0-20 eurot

21-50 eurot

51-100 eurot

101-200 eurot

201-300 eurot

301-500 eurot

501-1000 eurot

1001 või rohkem eurot

0% 2% 4% 6% 8% 10%

0-20 eurot

21-50 eurot

51-100 eurot

101-200 eurot

201-300 eurot

301-500 eurot

501-1000 eurot

1001 või rohkem eurot

Põhiharidus

Keskharidus

Kesk-eriharidus,kutseharidus

Kõrgharidus, rakenduslikkõrgharidus


62

Ostjaskonnas on esindatud leibkonnad suurusega 1-10 liiget. Kõige enam esindatud 2-4 liikmelised leibkonnad, kelle igakuine netosissetulek jääb vahemikku 501-2000 eurot. Leibkonna liikmete arv on näidatud alloleva joonise horisontaalteljel, vertikaalis on välja toodud uuringus osalenud tarbijate hulk vastavalt leibkonna sissetuleku suurusele.

Joonis 43. Leibkondade suurus ja sissetulek ostjaskonnas (n=895)

Tarbijad, kelle igakuine leibkonna netosissetulek jääb vahemikku 251-500 eurot, teevad kõige enam ostusid suuruses 51-100 eurot/aastas. Kõige suuremaid ostusid teevad leibkonnad, kelle sissetulek jääb vahemikku 1001-2000 eurot/kuus. Alloleval joonisel on horisontaalteljel näidatud leibkonna sissetuleku suurus, vertikaalis on e-kaubandusest ostmisel tehtavatele kulutuste suuruse vahemikud.

Joonis 44. Kulutused sõltuvalt leibkonna sissetulekust (n=895)

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

9%

10%

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

kuni 250 251-500 501-1000 1001-2000 2001-3000 3001 või rohkem ei ole sissetulekut ei soovi avaldada

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

kuni 250 251-500 501-1000 1001-2000 2001-3000 3001 võirohkem

ei olesissetulekut

ei sooviavaldada

0-20 eurot 21-50 eurot 51-100 eurot 101-200 eurot 201-300 eurot 301-500 eurot 501-1000 eurot 1001 või rohkem eurot


63

Mis takistab tarbijatel kaupade või teenuste ostmist e-kaubanduse kaudu?

Kõige levinumaks põhjuseks, miks eelistatakse osta tavakauplusest, on asjaolu, et eelistatakse kaupu enne ostmist näha, katsuda, proovida, veenduda täielikult selle sobivuses. Seda tuuakse 77% vastustest välja peamise asjaoluna tavakauplustest ostmiseks. Ulatuslik probleem on ka transpordi maksumuse ja tingimuste mittesobivus ning usaldamatus e-kaubanduse suhtes.

Mitteostjate arvamusest paistab enim silma usaldamatus e-kaubanduse suhtes, seda nii pettuseohu tõttu kui ka privaatsusriski tõttu. Ka soovivad mitteostjad kaupa näha, müüjaga suhelda, veenduda kauba sobivuses.

Joonis 45. Põhjused tavakauplusest ostmiseks (n=1037)

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%

Liiga vähene arvutikasutusoskus internetist ostmiseks

Mitte ükski eelpoolmainitutest

E-poodide ülesehitus ei ole kasutajasõbralik

E-poodide kaubavalik on väike

E-poes on minule ebasobivad makselahendused

E-poodides ei ole hinnad soodsamad kui tavalises poes

Kaupade või teenuste ostmisel on liiga vähe võrdlemisevõimalusi

E-poest ostmine ei ole turvaline, minu andmeid võidaksekuritahtlikult ära kasutada

E-poes puudub vahetu kontakt müüjaga

Tavalised poed on lähedal, seal on mugav käia

E-poes on pettuse oht suur, kaupmehed ei ole usaldusväärsed

E-poest ostmisel on tarneaeg liiga pikk või tarnetingimused eisobi

E-poest ostes lisandub ostuhinnale transpordi maksumus

Soovin kaupa enne ostmist näha, katsuda, proovida

E-poodidest ostjad E-poodidest mitteostjad


64

Vanuserühmade lõikes on põhjused tavakauplusest ostmise eelistamiseks erinevad. 25-34-aastaste tarbijate grupi jaoks on tarneaja pikkus määravam kui transpordi maksumus e-poest ostes, samuti on tavakauplused lähedal ja väga palju ei kardeta e-poest ostes pettuse ohvriks sattumist. 45-54-aastaste tarbijate puhul ei ole tarneaeg jällegi mitte nii oluline kui just transpordi maksumus, mis lisandub e-poest ostes toote või teenuse hinnale. Samuti tunnetatakse teravamalt pettuse ja andmete turvalisuse riske. 55-64-aastased tarbijad on tunduvalt sallivamad kauba tarneaja suhtes. Seejuures aga on sellel vanusegrupil kartus pettuse ohvriks langeda ning nad on tundlikud transpordi maksumuse suhtes.

65-74-aastaste tarbijate grupis tulevad välja pettuse kartus, ostule lisanduvad täiendavad kulud transpordile ning liiga vähesed kaupade või teenuste võrdlemise võimalused. Ka neil pole kauba transpordiaeg oluliseks takistuseks e-poodidest ostmisel.

Joonis 46. Põhjused tavakauplusest ostmiseks tarbijate vanuserühmade lõikes (n=1037)

0% 5% 10% 15% 20% 25%


Mitte ükski eelpoolmainitutest

E-poodide ülesehitus ei ole kasutajasõbralik

E-poodide kaubavalik on väike

E-poes on minule ebasobivad makselahendused

E-poodides ei ole hinnad soodsamad kui tavalisespoes

Kaupade või teenuste ostmisel on liiga vähevõrdlemise võimalusi

E-poest ostmine ei ole turvaline, minu andmeidvõidakse kuritahtlikult ära kasutada

E-poes puudub vahetu kontakt müüjaga

Tavalised poed on lähedal, seal on mugav käia

E-poes on pettuse oht suur, kaupmehed ei oleusaldusväärsed

E-poest ostmisel on tarneaeg liiga pikk võitarnetingimused ei sobi

E-poest ostes lisandub ostuhinnale transpordimaksumus

Soovin kaupa enne ostmist näha, katsuda, proovida

65-74-aastased

55-64-aastased

45-54-aastased

35-44-aastased

25-34-aastased

16-24-aastased


65

Eesti e-poodidest ostmisel on ligi 35% vastanuist arvamusel, et Eesti e-poodides olevad kaubad on kallimad välismaa e-poodides olevast kaubast ning ei ole samas ka soodsamad tavakauplustes olevast kaubast, seejuures on kaubavalik väiksem ja postikulu suur. Väheoluliste takistustena tuuakse välja ka teiste ostjate kommentaaride ja hinnangute puudumist, kuid sellest takistusest ei sõltu ostuotsuse tegemine. Samuti ei ole müüjaga suhtlemise võimaluse puudumine takistuseks, et e-poest mitte ostu sooritada.

Joonis 47. Takistused ja nende olulisus Eesti e-poodidest ostmisel (n=1037)

Oluline on märkida, et antud uuringu käigus ei saa me käsitleda kaubagruppide ja takistuste omavahelisi seoseid, kuna takistused ei ole nimetatud iga kaubagrupi lõikes, vaid kogu kaubagruppide portfelli kohta, mida tarbija e-poodidest ostnud on.

-10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%


Eesti e-poodides on ebasobivad makselahendused

Eesti e-poed ei ole kasutajasõbralikud

Ma ei tunne enda tarbijaõigusi e-poodidest ostmisel

E-poes puudub müüjaga suhtlemise võimalus

Kaupade või teenuste ostmisel on liiga vähe võrdlusvõimalusi

Eesti e-poodides ei ole piisavalt teiste tarbijate kommentaare jahinnanguid

Eesti e-poodidest ostmisel on tarneaeg liiga pikk võitarnetingimused ei sobi

Eesti e-poodides on pettuse oht suur, kaupmehed ei oleusaldusväärsed

Toote või teenuse kvaliteet ja tingimused ei vasta ootustele

Eesti e-poodides ei ole hinnad soodsamad kui tavalistes poodides

Kaupade tagastamine ja pretensioonide lahendamine onkeeruline

Eesti e-poodide kaubavalik on väike

Eesti e-poodidest ostmisel lisandub liiga suur postikulu

Eesti e-poodides on kaubad kallimad kui välismaa e-poodides

Väga oluline takistus - jätan ostu sooritamata

Keskmiselt oluline takistus - sooritan ostu ainult siis, kui muud üle ei jää

Väheoluline - saan takistusega hakkama ja viin enamuse ostudest lõpule


66

Peamised takistused, mida tarbijad on Eesti e-poodidest ostmisel kogenud, on kõrged hinnad ja väike kaubavalik. See kogemus tõukab tarbijaid välismaa e-poodidest ostusid sooritama. Transpordikulu osas on leitakse, et see on suur, ent usutakse, et välismaalt ostes võib transpordikulu olla veel suurem.

Seevastu aga hirmud, mis takistavad e-poodidest ostmist, on kaupade tagastamise keerukuse ja usalduse puudumisega seotud. Seejuures ei ole need vaid Eesti e-poodidest ostmist takistavad, vaid valdavad takistused.

-20% -10% 0% 10% 20% 30%

Liiga vähene arvutikasutusoskus internetistostmiseks

Ma ei tunne enda tarbijaõigusi e-poodidestostmisel

Eesti e-poodides on ebasobivadmakselahendused

Eesti e-poed ei ole kasutajasõbralikud

Eesti e-poodides on pettuse oht suur,kaupmehed ei ole usaldusväärsed

E-poes puudub müüjaga suhtlemisevõimalus

Kaupade tagastamine ja pretensioonidelahendamine on keeruline

Kaupade või teenuste ostmisel on liiga vähevõrdlusvõimalusi

Eesti e-poodidest ostmisel on tarneaeg liigapikk või tarnetingimused ei sobi

Toote või teenuse kvaliteet ja tingimused eivasta ootustele

Eesti e-poodides ei ole piisavalt teistetarbijate kommentaare ja hinnanguid

Eesti e-poodides ei ole hinnad soodsamadkui tavalistes poodides

Eesti e-poodidest ostmisel lisandub liiga suurpostikulu

Eesti e-poodide kaubavalik on väike

Eesti e-poodides on kaubad kallimad kuivälismaa e-poodides

Olen ise kogenud Olen kuulnud või lugenud

0% 10% 20% 30%

Ostan takistuse tõttu välismaalt

Joonis 48. Kogetud takistused ja hirmud, mis tõukavad välismaa e-poodidest ostma (n=1037)


67

Välismaa e-poodidest ostmisel on olulisimaks takistuseks asjaolu, et kaupu ei tarnita välismaa e-poodidest Eestisse. Seda on välja toonud 29% kõigist uuringus osalenud inimestest. Väga oluliseks peetakse ka kaupade tagastusega seonduvaid probleeme, maksude prognoosimise keerukust ning ebasobivaid tarnetingimusi.

Kaupade ja pretensioonide lahendamisega seotud probleeme tuuakse välja ka väheolulisena, mistõttu ostud siiski sooritatakse, kuid arvestatakse juba ette teadmisega, et pretensioonide korral ei hakata neid lahendama, vaid loetakse see isiklikuks riskiks.

Joonis 49. Takistused ja nende olulisus välismaa e-poodidest ostmisel (n=1037)

-10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%

Kaupade või teenuste ostmisel on liiga vähe võrdlusvõimalusi

Ei ole piisavalt teiste tarbijate kommentaare ja hinnanguid

Välismaa e-poes puudub müüjaga suhtlemise võimalus

Toote või teenuse kvaliteet ja tingimused ei vasta ootustele

Ma ei tunne enda tarbijaõigusi välismaa e-poodidest ostmisel

Pettuse oht välismaalt ostes on suur, kaupmehed ei oleusaldusväärsed

Välismaa e-poodides on minule ebasobivad makselahendused

Liiga vähene keeleoskus välismaalt ostmiseks

Klienditugi on võõrkeelne

Tarneaeg on liiga pikk või tarnetingimused ei sobi

Välismaalt ostes ei tea kunagi, kas pean tasuma tollimaksu võimuid makse

Välismaa e-poodidest ei saa kaupu tellida Eestisse, siia ei tarnita

Kaupade tagastamine ja pretensioonide lahendamine onkeeruline

Väga oluline takistus - jätan ostu sooritamata

Keskmiselt oluline takistus - sooritan ostu ainult siis, kui muud üle ei jää

Väheoluline - saan takistusega hakkama ja viin enamuse ostudest lõpule


68

Joonis 50. Kogetud takistused ja hirmud, mis tõukavad Eesti e-poodidest ostma (n=1037)

27% uuringus osalenud tarbijaist on kogenud, et välismaalt ei tarnita soovitud kaupa Eestisse, samuti on tarneaeg tellimisel liiga pikk ning makselahendused ebasobivad.

Peamise hirmuna nimetatakse kaupade tagastamisega või pretensioonidega seotud temaatikat, aga ka suurt pettuseohtu. Hirm lisanduvate maksude osas on ainuke takistus, mis pisut enam teistest takistustest tõukab pigem ostma Eesti e-poodidest.

-40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30%

Kaupade või teenuste ostmisel on liiga vähevõrdlusvõimalusi

Pettuse oht välismaalt ostes on suur, kaupmehed eiole usaldusväärsed

Ei ole piisavalt teiste tarbijate kommentaare jahinnanguid

Välismaa e-poes puudub müüjaga suhtlemisevõimalus

Toote või teenuse kvaliteet ja tingimused ei vastaootustele

Ma ei tunne enda tarbijaõigusi välismaa e-poodidestostmisel

Kaupade tagastamine ja pretensioonidelahendamine on keeruline

Välismaalt ostes ei tea kunagi, kas pean tasumatollimaksu või muid makse

Liiga vähene keeleoskus välismaalt ostmiseks

Välismaa e-poodides on minule ebasobivadmakselahendused

Klienditugi on võõrkeelne

Tarneaeg on liiga pikk või tarnetingimused ei sobi

Välismaa e-poodidest ei saa kaupu tellida Eestisse,siia ei tarnita

Olen ise kogenud Olen ainult kuulnud või lugenud

0% 10% 20%

Ostan takistusetõttu Eestist


69

Milliseid lahendusi tarbijad näevad Internetist kaupade või teenuste soetamisega seonduvate takistuste ületamiseks?

Tarbijat julgustaks e-poodidest senisest rohkem kaupu ja teenuseid ostma e-kaupmeeste usaldusväärsuse kasv. Täna ei ole tarbijal piisavalt informatsiooni usaldusväärsete e-poodide osas. Pettuseohtu aitaksid vähendada ka garantii või kindlustusega makselahendused, mille puhul kaupmees ei saa kauba või teenuse eest enne raha kätte, kui tarbija on kauba või teenuse saanud.

Väga ulatusliku soodustajana näeksid tarbijad ka kaubale või teenusele lisanduvate maksude info näitamist poes, kuid see ei soodustaks mitte Eesti e-kaubanduse arengut, vaid tõukaks tarbijaid pigem välismaa e-poodidesse ostlema.

Suurem teadlikkus tarbijaõigustest nii Eestis kui välismaal aitaks kaasa hirmu vähenemisele ning võimaldaks osta e-poodidest ka neil inimestel, kes ei ole täna seda isiklikult kogenud, vaid tunnetavad kaupade tagastamise ja pretensioonide lahendamisega seonduvat keerukust läbi loetu või kuuldu.

Joonis 51. Asjaolud, mis julgustaksid tarbijat e-poodidest ostma, mõju Eesti ja välismaa e-poodidele (n=1037)

-20% 0% 20% 40% 60%

Muud

Kaupadele ja teenustele hinnangute jakommentaaride andmise võimalus

Kauba või teenuse eest tasumisel kalisanduvate maksude tasumise võimalus e-

poes

Euroopa Liidu sees kohustus kaupmeesteltarnida kõiki kaupu ja teenuseid Eestisse

Parem informatsioon pretensioonidelahendamise ja kaupade tagastamise kohta

nii Eestis kui välismaal

Kaupmeeste sertifitseerimine, kindlad e-poodide kvaliteedinõuded

Kaubale või teenusele lisanduvate maksude(tollimaks, käibemaks vms) info näitamine e-

poes

Garantiiga/kindlustusega makselahendused

Piisav informatsioon usaldusväärsete e-kaupluste kohta

Väga oluline - ostaksin e-poodidest oluliselt rohkem

Keskmiselt oluline takistus - ostaksin e-poodidest pisut rohkem

Väheoluline - võib-olla ostaksin e-poodidest rohkem

0% 20% 40% 60%

Ostaksin Välismaalt

Ostaksin Eestist


70

Juhtumiuuring

Alljärgnevalt on kirjeldatud nelja ettevõttega läbiviidud juhtumiuuringud, mis illustreerivad IKT-lahenduste kasutuselevõtuga kaasnenud probleeme ning neist saadud kasulikke õppetunde.

MarkIT

http://www.markit.eu

MarkIT on loonud e-hankekeskkonna, mis võimaldab ettevõtetel osta IT-kaupu otse hulgimüüjalt. Hulgimüüjate andmebaasid on integreeritud ühtsesse keskkonda, kus klient saab reaalajas võrrelda toodete hindu ja laoseisu eri hulgimüüjate juures, vajaduseta kulutada ressurssi vahendajatelt mitmete pakkumiste küsimisele.

MarkIT alustas tegevust 2002. aastal, kui Helmeses otsustati sulgeda riistvara müügiga tegelev üksus. Oma ala eksperdid lõid ettevõtte, mis raputas uudse ärimudeliga Eesti riistvaraturgu, seejärel Lätit, Leedut. Nüüdseks tegutseb MarkIT juba 26 riigis - Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras ja Šveitsis. Kontorivõrgustik on 14 riigis.

Ainuüksi MarkiIT-i eelmise aasta käibe kasv oli viis korda suurem kui esimese tegutsemisaasta käive. Käesoleva aasta ambitsioonikaimaks plaaniks võib pidada laienemist USA-sse.

Hankimine või hangeldamine?

MarkIT sai alguse 2002. aastal, kui Eesti arvutiriistvara turul toimusid mitmed muutused. Riistvaraäri oli äärmiselt töömahukas, ent madala marginaaliga. Eesti turul tegutses 2 suurt riistvara hulgimüüjat ning ca 500 edasimüüjat, kes kõik püüdsid lõpptarbijale riistvara müüa ühel või teisel moel võimalikult suurt kasumit teenides. Riistvara hankimine oli keeruline, edasimüüjad keskendusid päevast päeva pakkumiste tegemisele, komponentide otsimisele, müük oli projektipõhine. Odavaid asju püüti kliendile müüa võimalikult kallilt ning kliendi süda võideti sageli kalli asja odavalt müümisega. Ent riistvara muutus standardsemaks, internet igapäevastus, teadlikkus kasvas.

MarkIT-i ideoloogia seisnes selles, et nad soovisid hangeldamise lõpetada ning luua läbipaistev süsteem, kust klient saaks riistvara osta ilma vahendajate abita, tehes seda lihtsalt, kiirelt ja iseseisvalt.

Riistvaraäri taasleiutamine

Üheks oluliseks eelduseks internetiäri tekkimisele oli XML-tehnoloogia areng. XML tegi võimalikuks andmebaaside ühendamise. Uudishimu uue tehnoloogia võimaluste osas oli suur. Katsetamisest ja uudishimust sündiski uus ärimudel. Kokku agregeeriti kahe suure hulgimüüja andmebaasid ning ehitati selle peale riistvara e-hankekeskkond. Klient sai võimaluse vaadata reaalajas hulgimüüjate hindu ning laoseisusid ja ostu sooritada otse hulgimüüja juurest.

Tulemuseks pole mitte lihtsalt kliendi rahulolu, vaid tänulikkus.

Laienemise strateegia, kultuurilised ja tehnilised üllatused

Juba tegevust alustades oli selge, et ettevõtmine ei saa piirduda vaid Eestiga. Esimese tegutsemisaasta lõpus laieneti Lätti ja Leetu. Sealt edasi aga alustati klassikalist strateegilist planeerimist koostöös konsultandiga, et seada paika järgmised laienemise suunad, riikide pingerida ja vajalikud tegevused. MarkIT-is ei pooldata startup-kultuurile omast pidevat ja kiiret katsetamist turu peal, vaid planeeritakse põhjalikult paberil, misjärel realiseeritakse ideed kiiresti, korrektselt ja tulemuslikult.

http://www.markit.eu/

http://www.markit.eu/ee/et/Default.aspx


71

Laienemise tempo oli kuni 2006. aastani sõltuv omakapitalist, ning siis laieneti kiirusega üks riik aastas. Riskikapitali kaasamisega antud kiirendus tekitas võimaluse laieneda kiirusega üks riik kvartalis.

Selleks, et edukalt välisriikidesse laieneda, on MarkIT-is spetsiaalselt seda rolli täitvad inimesed - laienemisjuht (expansion manager) ning tema meeskond, kelle põhiülesandeks on teha ettevalmistavaid tegevusi uuele turule minekuks.

Uude riiki laienemisel tuleb teha koostööd kohalike raamatupidamisfirmade ja maksuametiga, asutada ettevõte, avada pangakonto ning täita juriidilised nõudmised. Riigiti, hoolimata ühtsest Euroopa Liidust, võib protseduuride rohkus ja keerukus olla väga erinevad. Näiteks on Kreekas vajalik ettevõtte asutamiseks osta juristide ja advokaatide ametiühingust valideerimistempel, ilma milleta ei võeta äriregistris ettevõtte asutamisdokumente vastu. Selle templi ostmiseks peab ettevõtte juht sõitma füüsiliselt kohale. Kõikide maksude tasumist tõendab isiklik telefoniarve või elektrileping, mille alusel võetakse seisukoht, kas oled usaldusväärne või mitte. Inglismaal aga võib ettevõtte asutada 5 minutiga, ent pangakonto avamiseks tuleb allkirjastada sadu lehekülgi dokumente. Läti turule minnes tuli veel mõni aasta tagasi osta arvete blanketid kohalikust maksuametist ning arve pidi alati kaubaga kaasas olema, seetõttu palgati Lätti kohalik inimene, kes väljastas eeltrükitud nummerdatud blankettidele arveid ning pakkis neid kaubaga kaasa. Tšehhis on käibemaksudeklaratsiooni tegemine nii keeruline, et ilma raamatupidamisteenust osutava partnerfirmata ei ole mõeldav seal äri ajada. Iga turg on erinev oma kultuuri ja seadusandluse poolest, kuid kui oled 10-sse riiki läinud, on enamus üllatusi juba nähtud.

Kõige olulisemaks edu faktoriks uuel turul peetakse kohalikku piirkonnajuhti (country manager), kelle ülesanne on äri üles ehitada. Pelgalt CV pealt leitud kandidaatide usaldamine on keeruline. Kui Eestis on kõik inimesed tuttavad või kellegi tuttavad, siis välismaal ei tea keegi kedagi. Ja aega, kuniks aru saad, et leitud inimene ei ole sobiv, võib kuluda väga palju. Slovakkia turule minek on andnud õppetunni, et tööjõu värbamisel ei tohiks pelgalt CV-de põhjal otsuseid langetada. CV-põhisest värbamisest tulenevate riskide maandamiseks võeti kasutusele kompetentsipõhine intervjuu mudel. Selle otsuse läbi on edasised värbamised olnud õnnestunud. Paika on pandud täpsed ootused, millele kandidaat peab vastama ja kui sobivat kandidaati ei leita, siis otsitakse seni, kuni leitakse. Nii otsiti näiteks Rootsis sobivat kandidaati poolteist aastat, ent tingimustes mööndusi ei tehtud.

Igas riigis alustab piirkonnajuht äri ülesehitamist. Kui käive kasvab, võtab juht endale juurde abilisi, kuni lõpuks tekib võimalus ja vajadus ka kohapealseks kontoriks.

Tšehhis ja Poolas kogeti ka kultuuri ja tehnoloogia kummalist kombinatsiooni. Igas riigis tõlgitakse kasutajaliides kohalikku keelde ning tehakse XML-liidestused kohalike hulgimüüjate andmebaasidega. Kui tavapäraselt on tehnilised andmebaasikirjeldused ja programmeerimise baasinfo inglise keeles, siis neis riikides on ka tehnilised lahendused kohalikus keeles, mistõttu võib liidestuste valmimine võtta oluliselt rohkem aega kui mujal - ka programmeerimine vajab tõlkimist.

Uued ärisuunad võivad tekkida kogemata

MarkIT on kogenud oma äris kogemata sündinud suurepäraseid ideid.

Peale Lätti ja Leetu laienemist tekkisid huvitavad ilmingud MarkIT-i klientuuri käitumises. Suurte ettevõtete peakontorid hakkasid ostusid tegema Eestist Baltikumis asuvatesse harukontoritesse. Seejuures ei transporditud kaupu Eestist, vaid võeti Läti või Leedu ladudest. Kliendid näitasid ette mustri, millest sai uus trend - globaalne ostmine lokaalse tarnega.

Globaalsete suurte ettevõtete jaoks jäi aga Baltikumi võrgustik tagasihoidlikuks ning MarkIT pidi edu saavutamiseks laienema võimalikult paljudesse riikidesse võimalikult kiiresti.

Paarikümnes riigis läbipaistvaks muutunud äri tõi endaga kaasa üleüldise hinnapoliitika avalikustumise. Ei olnud enam saladus, et suurtootjad müüvad erinevatele turgudele tooteid oluliselt erinevate hindadega. Äris, kus riigipiire ei tunta, ei soovi klient rahulduda kallima hinnaga, kui naaberriigist võib isegi koos transpordi maksumusega sama toote odavamalt osta.


72

Sündis MarkIT-i järgmine ärisuund - ostmine välisriigist, ent arveldamine kohaliku MarkIT-i kontoriga. Kui kliendi soovitud toode on mõnes teisest riigist koos transpordiga odavam osta, antakse sellest kliendile märku. Kuna MarkIT-il on endal ettevõtete võrgustik välisriikides, vormistab välisriigis olev MarkIT-i tütarettevõte kohalikule MarkIT-ile arve ning klient, kes ostab Eestist toote, saab selle eest arve Eestis. Seega ei kaasne kliendile mingisugust lisakulu ega arveldusi, deklaratsioone või statistikat, MarkIT korraldab kogu taustatöö.

Tarkvaraarendus on tootearendus

Esimene e-hankekeskkond osteti sisse, ent üsna ruttu tekkis arusaamine, et põhikompetentsi ei saa sisse osta, vaid see peab oma ettevõttes olemas olema. Võib öelda, et MarkIT-il on arendajatega õnne olnud. Arendajate motivatsiooniga pole probleemi, sest arendajad on oma tööst inspireeritud. MarkIT-i puhul on tarkvaraarendus ühtlasi ka tootearendus. Arendajatel on võimalus olla äri juures, mõelda kaasa ja anda oma panus uutesse võimalustesse. Töökoormuse kasvades on arendajaid vaid juurde võetud, ent MarkIT-i algusaegadest liitunud arendajad on siiani nendega.

Tarkvaraarenduses ei mõelda pelgalt enda ettevõtte heaolule, vaid põhifookuses on klient. Lahenduste loomisel on alati lähtutud kliendist ja tema probleemide lahendamisest. Kliendile antakse komplekt tööriistu, millega seadistada ostukeskkond oma ettevõtte/organisatsiooni sisemiste protsessidega kohanduvaks. Võib öelda, et just tänu sellele ei ole MarkIT mitte lihtsalt kliendile lähedal, vaid talle ka südamelähedane. Seejuures ei tehta iga kliendi jaoks erilahendust, vaid luuakse universaalseid võimalusi, mis lahendaks paljude klientide sarnased probleemid.

MarkIT-ilt õppides:

IT on uue äri võimaldaja. Olemasolevaid andmeid uuel viisil kombineerides ja töödeldes on võimalik luua ärile täiendavat lisandväärtust.

Erinevate ettevõtete vaheline andmekogude ühendamine loob lisandväärtust mahus, mis kaalub üles andmete jagamisest tuleneva konkurentsiriski. Võidavad kõik osapooled.

E-äri laiendamisel üle riigipiiride ei piisa elektroonilistest kanalitest ja distantsjuhtimisest. Vajalik on põhikohaga töötajate leidmine kohapeal.

Kui ettevõtte põhiprotsessid on suures ulatuses või täielikult IKT-lahendustega toetatud, siis ei saa põhikompetentse IT-partneritelt sisse osta, vaid need tuleb ettevõttesse luua. IT-tööstuse kompetentsivajadusega konkureerimiseks tuleb oma IT-töötajatele tekitada inspireeriv ja äriarendusse kaasav töökeskkond.


73

Baltika

http://montonfashion.com/

Baltika Grupp on rõivakaubandusettevõte, mis opereerib Montoni, Mosaici, Baltmani, Ivo Nikkolo ja Bastioni jaekette. Grupi brändid on esindatud Ida- ja Kesk-Euroopa turgudel, oma brändipoode opereerib ettevõte Baltikumis, Venemaal ja Ukrainas.

2012. aastal avas Baltika Montoni moerõivabrändi e-poe. E-poe ülesehitamisel lähtuti ideoloogiast, et internetis pole riigipiire, e-poe üks eesmärkidest peab olema eksport. Lisaks kohalikule ostjaskonnale on e-poe klientideks inimesed 24-st riigist - Baltikumist, Venemaalt, Saksamaalt, Inglismaalt ja mujalt. Montoni e-poel on 9 erinevat vaadet sõltuvalt riikidest, kasutatavatest valuutadest ja keeltest.

Montoni ja Mosaici brändiarenduseks on Baltika saanud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt ekspordi arendamise toetust. Täna ei tähenda bränd vaid etiketti, staatilist märki või kauplusteketti, vaid brändiarenduses mängivad olulist rolli ka e-kanalid.

Üksiku initsiatiivi kujunemine strateegiliseks äritegevuseks

E-poe tegemise initsiatiiv tuli ühelt Baltika juhatuse liikmelt ning julgus uut suunda arendama hakata pole olnud Baltika juhtkonnas valdav. Traditsiooniline jaekaubandus erineb oluliselt e-kaubandusest, mistõttu on mõistetav ettevaatlik suhtumine ning seda eeskätt investeeringute osas. Kokkuhoidliku lähenemise juures on aga oma eeliseid - e-poele ei ole püstitatud ebamõistlikke eesmärke, samuti ei ole e-poe tehniliseks ülesehitamiseks liiga palju vahendeid, mida raisata kallitele lahendustele, ning arendusi tehakse etapiviisiliselt. Alguses vaatas juhtkond kõrvalt, milleks e-pood suuteline on. Juhatuse eestvedamisel on e-pood tänaseks muutunud juba strateegiliseks suunaks. On jõutud arusaamani, et e-pood ei pea olema tingimata iseseisev ärisuund, vaid võib olla kogu ettevõtte tegevust toetav turundusmeede. Sellest saadav kasu ei seisne vaid e-poe enda käibenumbrites, vaid avaldab mõju ka tavakaubanduse käibele.

Ettevaatlik klient - mida ja kuidas osta?

Klient on ettevaatlik ning uurib Montoni e-poest põhjalikult, mida ja mis hinnaga müüakse, teeb ostu eeluuringut (pre-shopping). Pre-shopping on levinud eelkõige nende kaubagruppide osas, mida klient enne ostmist tahab näha, katsuda, proovida ja sobitada. Esimest korda tellides katsetatakse pigem väiksemate ostudega, kuidas ostuprotsess kulgeb, kas ja kuidas kaup kohale tuleb. Peale prooviostu on järgmised ostud juba julgemad.

E-pood on ka uue kauba tutvustamise kanal, sest uus toode jõuab esimesena just e-poodi, mis avab võimaluse osta ja näha uut kaupa juba siis, kui seda veel poest ei leia. Nii on e-poel ka oluline roll uute kollektsioonide tutvustamisel, kliendi ostuotsuse tegemisel. Sõltuvalt kliendi asukohast ning eelistustest sooritatakse ost tihti tavakauplusest - haruldane ei ole, et klient tuleb poodi internetist väljatrükitud tootefotoga/-koodiga ning soovib proovida/osta just seda toodet.

E-poe ja tavakaupluse konflikt - sisemise vastuseisu murdmine

Organisatsiooniliselt ei ole Montoni e-poe avamine lihtne olnud. E-poe lao moodustavad kaubad kesklaos ja Tallinna poodides, kust vajadusel e-müügi korral kaup lattu tagasi kutsutakse ja kliendile saadetakse. Tavalised kauplused peavad aga e-poe müügi kasuks sellisel juhul oma poes olevast kaubast loobuma ega saa seda enam müüa. Klient ei ole rumal ning sageli jälgivad ka Baltikumi kliendid Eesti e-poe allahindlusi, mistõttu allahindluste perioodil ei soovi Läti klient osta kaupa tavahinnaga, vaid nõuab Eesti e-poe soodsamaid tingimusi ka Läti e-poest. Tavakaupluse müüjate põhiline hirm e-poe suhtes seisneb arvamuses, et kliendile juurdemüügi võimalus puudub, seega käive väheneb. Sisemised motivatsiooniskeemid on üles ehitatud iga üksuse müügikäibest lähtuvalt, mis on nüüdseks tinginud sisemisi arvestuslikke ümberkorraldusi. E-poest tehtud müük, mis „röövib“ võimaluse tavakauplusel oma kaupa müüa, on konflikti lahendamiseks samaaegselt nii e-poe kui tavakaupluse käibes kajastatud. Sama loogika kehtib ka välisriikide kaupluste puhul.

http://montonfashion.com/

http://montonfashion.com/et/


74

Ei saa aga väita, et e-pood võtab tavakaupluselt käibe. E-kanalites (e-mail, veebisait, sotsiaalmeedia) toimuvate e-poe kampaaniate ja jaekaubanduse käibe kasvu vahel on näha otsest korrelatsiooni. Eriti tugevalt mõjutavad kliendi ostukäitumist e-postiga ja sotsiaalmeedias tehtavad kampaaniad. Iga kampaania toob ostjaid e-poodi, aga ka tavakauplusesse juurde. Seega on e-pood otsene turundusmeede, mis on toonud ettevõttele tervikuna kasu.

E-kaubandus ei tunne riigipiire, koduturg on maailm

Baltika jaoks on oluline, et ekspordi puhul oleks hästi korraldatud logistikavõrk. Kauba lähetamiseks on sõlmitud partnerleping Eesti Postiga ning Baltikumis kasutatakse Post24 teenust. Teenuse kasutamiseks on tehtud ka liidestused Baltika ja Eesti Posti infosüsteemide vahel, et kiirendada info liikumist ja protsessi mõlemas ettevõttes ning edastada kauba lähetuse infot automaatselt. E-poe käivet mõjutab kindlasti transpordi maksumus. Seejuures annab transpordi hind aga häid võimalusi erinevate turunduskampaaniate läbiviimiseks, kliendid on selles osas hästi mõjutatavad.

Seejuures on tavalisest pisut erinev Venemaa turg, kus inimesed on harjunud suurte vahemaadega ning on nõus kauba transpordi eest rohkem maksma ning kaupa märksa kauem ootama. Müük väljaspool Euroopa Liitu moodustab tänaseks ca 30% e-poe kogukäibest, Eesti müügi osakaal jääb alla 40%. Montoni e-poest ostmist soodustab väljaspool Euroopa Liitu, Venemaal ja Ukrainas, lihtsustatud impordi kord eraisikutele. Nimelt võib Venemaal eraisik osta kuni 1000 €/kuus ja Ukrainas kuni 300 €/saadetis lihtsustatud korra alusel. Selline eksport eeldab aga müüjalt teatavate tolliformaalsuste täitmist ning õige lähetuskanali valikut, milleks on vaid riigi poolt aktsepteeritud UPU postifirmad.

Inimesed, kes ei ole kunagi kaupu internetist ostnud, ei usalda e-poode. E-pood nõuab väga kiiret sekkumist ja tagasisidet kliendile, kes on jäänud e-poes ostmisega hätta. Tagasisidele reageerimine on minutite ja tundide küsimus. Baltikumis, eriti Leedus, on mahajäämus kaubanduse arengus tuntav. Krediitkaardid ei ole kuigi levinud ning äärmiselt oluline on kohalike pankade pangalinkide olemasolu e-poes. Iga võõrkeelse toimingu puhul esineb risk, et tehing e-poes jääb pooleli. Ka võivad välisriikide pankade standardsed reeglid olla e-kaubandust piiravad. Isegi, kui kliendil on oma kodupanga piirangute tõttu probleeme e-poes kauba eest tasumisega, peab selle probleemi kliendile selgeks tegema e-pood, mitte pank. Seetõttu peetakse e-poe tehnilises lahenduses väga oluliseks võimalusi monitoorida neid etappe, kus klient tehingust loobub. Olulise vajadusena on nii näiteks välja toodud krediitkaardiga maksmisel kasutajaliidese tõlkimist kohalikku keelde. Baltikumis ei piisa, kui liides on vaid eesti ja vene keeles. Keelebarjäär koos usaldamatusega ei anna kokkuvõttes tehingut, vaid tingib loobumise. Kliendi usalduse võitmiseks on vaja teda aidata tema emakeeles.

Tehnilised lahendused

E-poe loomine kestis aasta ning selle aja vältel on kokku puututud mitmete takistustega. Suurimaks väljakutseks oli leida partner, kes suudaks vastutustundlikult poe käivitada ning suudaks arendusteenust pakkuda mõistliku hinnaga. Kvaliteetse IT- teenuse pakkujad küsivad IT -lahenduste loomise eest hinda, millega isegi suurel ettevõttel võib olla keeruline leppida. Seejuures ei ole ettevõtjal ikkagi kindlust, kas arendaja oma töötundidesse ka südametunnistust lisab. Heaks valikuks peetakse Magento e-poe platvormi, mis on maailmas levinud ning millele on võimalik ka internetist leida täiendavaid mooduleid taskukohase hinnaga.

Aastaid tagasi juurutatud Microsoft Dynamics NAV ERP (ettevõtte haldussüsteem) ei võimalda kogu e-poe jaoks vajalikku tooteinfot kirjeldada, mistõttu kasutatakse täiendava hulga andmete kogumiseks ja e-poodi edastamiseks MS Excelit. Ootus on, et tuleviku ERP-id on lihtsad ja taskukohased, mida saaks lisamoodulitega täiendada. Nii ei keskenduta täna ka suurte süsteemide väljavahetamisele.

Oma lahenduste liidestamisel partnerite süsteemidega on Baltika välja toonud arendusprotsessi venimist. Kui koostööpartneriga sõlmitakse teenusleping, siis on küll lihtne omavahel vajadustes ja teenuse tingimustes kokku leppida, ent kui teenuse osutamise eelduseks on tehnilise lahenduse loomine, ei pruugi kõik kulgeda ootuspäraselt. Suhtlemine kolmanda osapoolega, arendajaga, võib olla vaevanõudev ja segadust loov, kuna sageli ei mõista tellija arendajat ning vastupidi. Ka mõni näiliselt väike aspekt võib rikkuda kogu e-poe tarneahela. Näitena võib tuua XML-liidestuse tegemise Eesti Posti infosüsteemiga, kus arendaja ei arvestanud postiindeksite formaadi erinevustega erinevates riikides – Eesti Posti infosüsteem võttis vastu info ainult Eesti


75

saadetiste kohta, teistsuguse postiindeksiga tellimused loeti vigaseks. Arendaja jaoks väike tehniline töö, e-poe jaoks aga suur probleem, mille lahendamine võttis märkimisväärselt energiat.

Samuti on keeruka arendusena Baltika nimetanud krediitkaardimaksete võimaluse lisamist e-poele. On olukordi, mida ei oska ette näha ei teenuse pakkuja ega tellija. Nii ei olnud makselahenduste osas algselt teadmist, et liides peab e-poest ostja jaoks olema tema emakeeles, et ta tunneks end ostmisel turvaliselt ning viiks ostu lõpuni.

Erinevad nõudmised riikide lõikes keelte, valuutade ja makselahenduste osas on tinginud e-poele mitmete erinevate vaadete loomist. Seejuures näiteks Läti liitumisel eurotsooniga muutub osa loodud funktsionaalsusest mittevajalikuks. E-poe pidamisel on tehniline arendamine pigem pidev protsess ning kaupmees peab sellega arvestama.

Ootused riigile

Ekspordi osas on ebamugavaks teguriks käibemaksukohustuslaseks registreerimine, kui käive ületab välisriigi piirmäära. Piirmäära täitumise jälgimine ja välisriigi maksuametis (teistes EL riikides) asjaajamist ei soovi e-poe pidaja välisriigis teha. Baltika poolne soovitus oleks riigile, et Eesti Maksu- ja Tolliamet võiks selle asjaajamise vahendajaks olla erinevate EL riikide maksuametites.

Tänase suurima väljakutsena näeb Baltika e-poe administreeriva personali värbamist. Neid inimesi, kes oskaksid internetiturundust, või isegi, kellel oleksid olemas elementaarsed e-oskused, on tööjõuturult väga raske leida. Koolipingist tulles ei ole noortel piisavalt oskusi ka lihtsaks tabelarvutuseks. Riigi huvi võiks olla pädeva personali koolitamine, et ettevõtjad võiksid kogu oma fookuse suunata ärile. Olulisimaks peetakse Baltikas IT ja äri, aga ka müügi ja turunduse vahel olevaid „tõlke“, kes aitaksid vahendada sõnumit, mida äri vajab IT-lt, mida IT saab ärile pakkuda, mida turundus saab teha müügi jaoks ja mis vahendeid on turundusel vaja IT-lt. Täna nähakse, et selliste oskustega inimesi turul pigem ei ole ning ettevõtted peavad need inimesed endale ise kasvatama.

Baltikalt õppides:

e-poe loomisel on oluline juhtkonna initsiatiiv, eestvedamine ja pühendumine;

organisatsiooni sisemine vastuseis e-kaubandusele, mis tuleneb motivatsioonisüsteemi ülesehitusest, on tinginud ettevõttes sisemisi arvestuslikke ümberkorraldusi;

edu tagavad tõlgid müügi ja turunduse vahel, äri ja IT vahel;

e-poe käivitamisega on seotud tehnilised, kultuurilised ja juriidilised probleemid.


76

LabelPrint

http://www.labelprint.ee

LabelPrint on Eesti suurim ja parimate tehniliste võimalustega kleebisetikette tootev flekso-trükikoda. Peamiselt toodetakse rullis kleebisetikette tööstustele, etiketiprinteritele ja kaaludele, suuremateks klientideks on toiduainete- ja joogitootjad, keemia- ja farmaatsiatööstused. Ettevõttes töötab 55 inimest, käive on kasvanud 12 aastaga 5 miljoni euroni, ambitsioon on pidevalt kasvada.

Otsuse ise IKT-lahendus arendada tingisid kõrged litsentsitasud

LabelPrint peab oma tänaseks konkurentsieeliseks pidevat IKT-lahenduste arendamist vastavalt ettevõtte muutuvatele vajadustele. IT-vajadus on ettevõtte juhi poolt selgelt tunnetatud, kuna ebapiisav ülevaade ettevõttes toimuvast on viinud LabelPrint-i 2008. aastal sisuliselt pankrotieelsesse seisundisse. Pealtnäha tundus, et töö käib, ent miskipärast ei teenitud raha. Just kehv majanduslik olukord innustas otsima lahendusi, kuidas saada paremat infot paremate juhtimisotsuste tegemiseks.

Sobivat tarkvara otsides sai selgeks, et valmislahenduse ostmiseks vahendeid napib - vaid spetsiifilise tootmise planeerimise programm maksis toona ca 60 tuhat eurot (1 mln krooni), lisaks iga töökoha maksumus ja tarkvara juurutuskulud. Ka eelnevad kogemused standardsete tarkvarade kasutamisega olid pigem ebameeldivad, kuna tarkvaras leiduvate vigade parandamise eest ei soovinud tarkvaratootja vastutust võtta.

Samas tekkis ka arusaamine, et standardlahendus lahendab standardse tootmisettevõtte probleeme. Kui soovid olla oma valdkonnas eristuv, innovatiivne ja edukas, ei saa kasutada standardseid lahendusi - neid pole lihtsalt veel loodud. Spetsiifiliste vajaduste katmiseks on vaja rätsepatööna valminud erilahendusi.

Toetusega või toetuseta?

On suur vahe, kas maksta „miljon krooni“ kohe välja või kulutada see raha mitmete aastate jooksul. LabelPrint oleks väga soovinud riigi poolset toetust tarkvaralahenduse loomiseks. Küll on EAS-i toetustega ostetud vajalikke seadmeid ja masinaid, ent samavõrra oluliseks masinate olemasoluga peab LabelPrint-i juht ka nende efektiivset koormamist. Et riigi poolt tarkvara arendamiselt toetusi saada polnud võimalik, alustati lahenduse loomisega omavahendite arvelt, nii-öelda „kõhu kõrvalt“.

Partneriks valiti väike IT-ettevõte, kes töötas välja lahenduse ettevõtte igapäevase äritegevuse toetamiseks. LabelPrint-i juhi sõnul ei vaja ettevõte esmajärgus kohe kosmoselaeva - moodulhaaval töötati lahendus välja nii, et juhtimiseks vajalik info oleks kättesaadav ning kasu äriliselt tunnetatav. Täna toetab tarkvara kliendihaldust, müügitellimuste käsitlemist, laoarvestust, varude juhtimist, tööde järjekorra planeerimist, inventuuride tegemist ning palgaarvestust. Järgnevaks arendusetapiks on planeeritud müügiarvete väljastamise moodul ning mobiilsete lahenduste väljatöötamine.

Partnerlussuhe on arendajaga kestnud 7 aastat ning kogu perioodi vältel on olnud nii LabelPrint-i kui ka IT-ettevõtte poolel samad inimesed. Järjepidevus, pühendumine ja usaldus on olnud IT-projektide õnnestumiseks võtmetähtsusega.

Ka vähese töömahuga perioodil tuleb efektiivselt planeerida

Majandussurutise aeg on õpetanud, et ka siis, kui tööd on vähe, tuleb töid hästi planeerida. Pigem tuleb masinad seisma jätta, kui et tekitada kunstlikult järjekorda. Iga töö nõuab teatavat masinate eelseadistamist. Tööde järjekorra planeerimine IT kaasabil aitab LabelPrint-i tootmisprotsessis kokku hoida kümneid tuhandeid eurosid vaid elementaarse tööde sorteerimisega sobivate parameetrite alusel. Masinaid ei seadistata iga töö järel, vaid leitakse optimaalne tasakaal tööde, masinate ja inimeste vahel. Efektiivsest planeerimisest vabanev aeg kasutatakse ära mahukate tellimuste etapiviisiliseks tootmiseks.

http://www.labelprint.ee/


77

Mõõtmine motivaatorina

Masinate optimaalse koormamise üheks oluliseks komponendiks on inimressurss. Seos seadistaja ja seadme vahel motiveerib inimesi oma tööd paremini tegema - mida vähem aega kulutatakse seadistamisele, seda rohkem saab masin olla tööga koormatud ning tulemus on seotud töötaja isikliku motivatsioonisüsteemiga. Samuti aitab töötajate omavaheline „võistlus“ paremate tulemuste saavutamisele kaasa.

2008. aastal oli masinate tööaeg keskmiselt 27%. Tänaseks on keskmine tööaeg 47%. Sisuliselt on seadmete häälestuste ja eeltöödele kulunud aja optimeerimisega tõstetud tootlikkust 2 korda.

Müügimehed administreerimisest priiks

Ühe olulise tulevikusuunana nähakse vajadust online-tellimiskeskkonna loomiseks. Kui täna koosneb müügimehe töö paljuski kliendilt saadud info sisestamisega tootmise planeerimise programmi, siis tulevikus võiks klient ise oma soovid edastada iseteenindusportaalist. Oluline on vabastada müügimehe aeg administratiivsete kohustuste täitmisest, et ta võiks olla kontorist eemal, kliendi juures, ja müüa. Selles osas on IT-lahendusel märkimisväärne roll. Ühelt poolt on kliendi iseteeninduse võimalus oluline, teisalt annavad vabaduse liikumiseks mobiilsed lisavõimalused. Mobiilse lahenduse abil saab müügimees võimaluse tellimuse tootmisse suunamiseks telefoni abil, olles ise samal mistahes maailma punktis.

Ootused riigile

IT mõistes tähendab liikumine mobiilsete rakenduste kasutuselevõtu suunas olemasolevate lahenduste täiesti uuele platvormile üleviimist. See aga tähendab ettevõttele juba hüppeliselt suuremat investeeringut IKT-lahendustesse, kui seni on tehtud. Seetõttu on äärmiselt oluline planeerida, milliseid lahendusi arendada ja kuidas neid ellu rakendada, et tulemus oleks äriliselt õigustatud. LabelPrint juht leiab, et just sellistes olukordades tekib ootus riigipoolsetele toetustele. Paraku on aga tänastes tingimustes IKT-lahenduste arendamine ettevõtete omal riisikol ja tingib uute investeeringute puhul ettevaatliku suhtumise. Finantsvõimenduseta lükkab ettevõte oma võimaliku konkurentsieelise kasutamist lihtsalt edasi, kuni tegemist ei pruugi enam olla eelisega, vaid konkurentsis püsimise eeldusega.

LabelPrint-ilt õppides:

ettevõtte juhi eestvedamine, pühendumus ja pidev järelevalve on IT projektide õnnestumise eelduseks;

oma valdkonnas juhtiv ettevõte vajab IT-rätseplahendust, sest standardlahenduste hinna-lisaväärtuse suhe ei ole tasakaalus;

rätseplahenduse väljatöötamine võib olla soodsam ja otstarbekam kui valmislahenduse ostmine, kuid tekkivaid lisariske tuleb maandada;

mõõtmine ja selleks tehtav pingutus ei ole liigne bürokraatia, vaid on kasulik nii äritulemustele kui igale töötajale;

IT-lahenduste kaasamine tõstab olulisel määral tootlikkust;

müügimees tuleb vabastada IKT-lahenduste abil administratiivsetest kohustustest, et ta võiks rohkem müüa.


78

Krimelte

http://www.krimelte.ee/

Krimelte on Eesti kapitalil põhinev vuugihermeetikute ja ehitusvahtude tootja, tootmist alustati Eestis 1998. aastal. Firma tänane geograafia hõlmab rohkem kui neljakümmet riiki Euroopa Liidust kuni Jaapanini välja. Krimelte tehased asuvad Eestis ja Venemaal, müügiüksused on nii Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Rumeenias, Bulgaarias kui ka Kasahstanis.

Viie tegutsemisaastaga jõudis Krimelte IT-lahenduste valiku probleemini. Tootmine oli kasvanud keerukaks ja mahud nii suureks, et pelgalt Exceliga ei saanud enam efektiivselt tootmist planeerida. Iga muudatusega müügis tuli Exceli tabelites teha muudatusi ning tootmisjuhi tööpäevad venisid 10-12-tunnisteks, paratamatult tekkis plaanidesse vigu. Selge oli see, et tuleb valida automatiseeritumaid lahendusi. IT-lahenduse valiku fookuses oli tootmise planeerimine.

Kui tahad odavat ja head, pead ostma kaks erinevat asja

IT-lahendused on kallid. Standardlahenduste kõrgete litsentsitasude tõttu otsustati arendada välja oma tarkvaralahendus. Rätsepalahenduse väljatöötamise maksumus oli vaid viiendik standardtarkvara litsentside hinnast. Ligikaudu pool aastat tehti IT-partneriga koos analüüsi- ja arendustööd, ent saadud lahendus ei õnnestunud. Arendaja küll sai aru, kuidas tootmist planeeritakse, suutis selle ka valmis programmeerida, kuid vigadega. Jätkuv vigade parandus ei andnudki tulemust. Ebaõnnestunud lahendus päädis „lahutusega“ - tarkvara arendamine ja parandamine lõpetati, tarkvaralahenduse arendaja maksis raha tagasi. Kulutatud aega aga pole võimalik kompenseerida.

„Kui palju teil eelarves IT jaoks raha on? Meie lahendus nii palju maksabki“.

Peale kogetud õppetundi oli selge, et pole mõtet enam oma õnne rätsepalahendustega proovile panna. Seega asuti otsima standardlahendustest enda jaoks sobivat. Ettevõttevälise soovituse tulemusena võeti appi konsultatsiooni- ja projektijuhtimisfirma, kellega lepiti kokku esialgu vaid tarkvara valiku nõustamises. Seda eelkõige konsultatsiooniteenuse kõrge hinna tõttu. Projektijuhtimisfirmaga koostöös kaardistati vajadused ning selle alusel valiti välja kolm pakkujat, kes kutsuti oma lahendusi esitlema.

Valiku tegemine ei olnud sugugi lihtne. Standardlahenduste vahel valikut tehes selgus, et sarnase tarkvaralahenduse pakkumised võivad olla väga erinevas hinnaskaalas. Kolmest pakkumisest valiti välja soodsaim, mille maksumus oli täpselt selline, kui palju eelarves raha oli. Isegi sel juhul oli tegemist juba ligi 5 korda kallima lahendusega, kui oli eelnevalt ebaõnnestunud lahenduse maksumus.

Konsultantideta ei saa

Selleks, et lõpuni aru saada, mida tegelikult küsitud raha eest on võimalik saada, võeti taaskord appi konsultandid. Põhjalikult pakkumisi võrreldes selgus, et kõige soodsamas pakkumises ei ole litsentside ja juurutustööde vahekord tasakaalus. Litsentsidest ainuüksi ei piisa selleks, et tarkvara kasutusele võtta. Kui tavapäraselt tingitakse hindu soodsamaks, siis lepiti IT-ettevõttega omavahel kokku hoopis suuremas juurutustööde mahus ja maksumuses. Ka IT-lahenduse soetamise ja juurutamise lepingu osas kasutati konsultantide abi, kuna vastava valdkonna terminoloogia ei ole ettevõtjale mõistetav.

Üldjoontes võib öelda, et tarkvara juurutus maksab samapalju, kui litsentsid. Kes pakub soodsamat juurutust, ei pruugi aru saada tegelikust töömahust või jätab sihilikult mõned tööd kirjeldamata. Nii võib projekti käigus jätkuvalt esile kerkida üllatusi, ettenägematuid kulutusi ja tähtaegade venimist.

Hoolimata korrektsest valikust ja viimse detailini viimistletud lepingust ei tekkinud koostööd. Peale lepingu sõlmimist kadus IT-ettevõte paariks kuuks segastel asjaoludel pildilt. Leping öeldi Krimelte poolt üles ning asuti taas uut partnerit valima.

http://www.krimelte.ee/

http://www.krimelte.ee


79

Õnn maksab veel õige pisut rohkem

Ka järgmine valik tingis projekti eelarves muutusi - projekti kogumaksumus oli kasvanud topelt suuremaks algselt plaanituks. Kuid selle raha eest sai Krimelte ka tootmise planeerimise lahenduse AXAPTA koos finantsmooduli ja kõige selle juurde kuuluvaga.

Standardlahenduse juurutusprojekti juhtis väline konsultatsiooni- ja projektijuhtimisfirma poolne projektijuht, kes tegi aktiivset koostööd Krimelte inimestega, et püsida juurutusega kokkulepitud ajagraafikus. Krimelte poolt võttis peakasutaja rolli endale ostujuht, kes oli uue lahenduse võimalustest väga innustunud.

IT-projektidesse on sisse kodeeritud konflikt, et teenusepakkuja tahab teha kokkulepitud hinna eest minimaalselt tunde, tellija aga soovib saada maksimaalset funktsionaalsust. Hind lepitakse tavapäraselt kokku projekti peale, kuid mida rohkem tööd peab teenusepakkuja selle eest tegema, seda väiksemaks muutub tema kasum. Seega üritab teenusepakkuja iga väikest lõiku tõlgendada täiendava tööna, kasvatades lepinguväliste tööde mahtu ning arveldades selle eest täiendavalt. Selliste konfliktide lahendamisel oli projektijuhil oluline roll, et kaitsta tellija huve ning hoida kulud kontrolli all.

Konsultatsiooni- ja projektijuhtimisteenuse kasutamise osas lähtutakse mõtteviisist, et kui projekteerija pealt kokku hoiad, võib maja ehitusel see kalliks maksma minna.

Tellija ei saa tervikpilti

Isegi väga põhjaliku eeltöö puhul tekib projekti käigus üllatusi, mis tekitab projektis ajalisi või rahalisi nihkeid. Krimelte juht peab kõige ebameeldivamaks IT-lahenduste valimisel ja juurutamisel asjaolu, et ükski teenusepakkuja ei pane tervikpilti tellija jaoks kokku. Ikka selgub projekti kestel, et mõni server tuleb veel välja vahetada ja teatud funktsionaalsust ei osatud algselt piisava detailsusega planeerida. Jääb mulje, nagu ei julgeks IT-teenuse pakkujad kogu infot korraga lauale panna, kartes klienti ära hirmutada. Tegelikult aga ettevõtte juht just sellist infot vajab.

Lisaks algsele investeeringule on tarkvara versioonivahetused suure kulu allikaks. Uue lahenduse valikul aga jäetakse versioonivahetused tähelepanuta, kuna see pole sel hetkel kriitiline ning tundub kauge tulevikuna. IT-lahendusse tehtavat investeeringut ei saa käsitleda ühekordsena. Isegi, kui mõnel aastal versiooniuuendusi mitte tellida, ei pruugi see osutuda kokkuhoiuks, kuna järgnevate arendustööde aluseks on vaja versiooniuuendused tagantjärele ikkagi ära teha. Seega on küsimus vaid rahavoo jaotamises, mitte selle suuruses.

Kasu tunnetamine

Peamine kasu IT-lahendusest seisneb juhtimisotsuste kvaliteedi märkimisväärses paranemises. Kui Exceli-aegadel pidi infot erinevatest kildudest kokku koguma, seda analüüsima ja tulemusi sünteesima, siis praegune lahendus annab sobiva info jooksvalt kõigile infovajajatele.

Eesti tehase eeskujul on AXAPTA juurutatud ka tütarettevõtetes Venemaal, Lätis, Leedus ja Rumeenias. Ühtne tarkvara annab võimaluse saada infot kõigis üksustes toimuvast ning võimaldab operatiivselt otsuseid langetada. Kõigis tütarettevõtete juurutusprojektides osaleb ka siinne IT-lahenduse peakasutaja.

Tänaseks on IT-lahendus kasutuses olnud juba 8 aastat ning ilma selleta ei kujuta keegi elu enam ette. Igaüks täidab seal oma lõiku ning saab vastavalt ka tagasisidet. Krimelte juhi sõnul on IT-lahenduse kasutuselevõtt lõplik otsus: „Kui oled IT-lahenduse kasutusele võtnud, siis selleta enam hakkama ei saa, ja ega ei tahakski“.

Krimelte-lt õppides:

tarkvara juurutamine maksab vähemalt samapalju kui litsentsid - teenusepakkuja, kes pakub odavamalt, ei pruugi juurutusega hakkama saada;


80

partneri valik on võtmetähtsusega - IT-lahenduse pakkujaga seod end

aastateks, seetõttu on mõistlik kasutada konsultandi abi valiku tegemisel, lepingu koostamisel ja tähtaegade kokkuleppimisel;

IT-lahenduse versiooniuuendustelt kokkuhoid ei hoia raha kokku;

konsultandi- ja projektijuhtimisteenuselt ei tasu kokku hoida, see võib kalliks maksma minna;

kui oled IT-lahenduse kasutusele võtnud, siis sealt tagasiteed enam pole.


81

Parimad praktikad

Dokumentatsioonianalüüsi eesmärk oli välja tuua teiste riikide parimad praktikad ning meetmed e-äri ja e-kaubanduse reguleerimisel.

Parimate praktikate riikide valikul rakendamise alljärgnevaid üldkriteeriume:

Rahvaarv 2012. aastal

SKP jooksevhindades 2012. aastal41

Püsivhindades SKP elaniku kohta 2012. aastal42

B2C:

E-kaubanduse osakaal ettevõtte käibest (%)43

Üksikisikud, kes viimase 12 kuu jooksul on ostnud internetist kaupu või teenuseid (%)44

B2B:

Online-tellimuste vastuvõtuvõimekus (% ettevõtetest)45

Ettevõtted, kelle äriprotsessid on automatiseeritud ning integreeritud hankijate või klientide infosüsteemidega (% ettevõtetest)46

Ettevõtted, kes kasutavad CRM infosüsteeme kliendiinfo analüüsimiseks ja turunduseks ja (% ettevõtetest)47

Ettevõtted, kellel on automatiseeritud infovahetus klientide või hankijatega (% ettevõtetest)48

Dokumentatsioonianalüüsiks valiti välja neli riiki.

Slovakkia;

Luksemburg;

Malta;

Taani.

41 Statistikaamet. Sisemajanduse koguprodukt turuhindades http://www.stat.ee/29879

42 Statistikaamet. Püsivhindades SKP elaniku kohta, kasvutempo ja koguväärtused http://www.stat.ee/29957

43 Eurostat Share of enterprises' turnover on e-commerce (tin00110) 44 Eurostat Use of Internet - % of individuals who ordered goods or services over the internet for private use in the last 12 months 45 Eurostat Enterprises having received orders online (at least 1%) (tin00111) 46 Eurostat Enterprises whose business processes are automatically linked to those of their suppliers and/or customers (tin00115) 47 Eurostat Enterprises using software solutions, like CRM to analyse information about clients for marketing purposes (tin00116) 48 Eurostat Enterprises using automated data exchange with customers or suppliers (tin00124)

http://www.stat.ee/29879

http://www.stat.ee/29957

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tin00110&plugin=1

http://ec.europa.eu/consumers/consumer_research/editions/docs/7th_edition_scoreboard_en.pdf






82

Luksemburg

Nimetus Eesti Luksemburg

Rahvaarv 2012 1 339 662 524 853

SKP jooksevhindades 2011 mln eur 16 900 68 100

SKP elaniku kohta 2011 67 271

B2C

E-kaubanduse osakaal ettevõtte käibest (%) 9 N/A

Üksikisikud, kes viimase 12 kuu jooksul on ostnud internetist kaupu või teenuseid (%)

21 65

B2B

Online-tellimuste vastuvõtuvõimekus (% ettevõtetest) 11 15

Ettevõtted, kelle äriprotsessid on automatiseeritud ning integreeritud hankijate või klientide infosüsteemidega (% ettevõtetest)

11 27

Ettevõtted, kes kasutavad CRM infosüsteeme kliendiinfo analüüsimiseks ja turunduseks ja (% ettevõtetest)

9 19

Ettevõtted, kellel on automatiseeritud infovahetus klientide või hankijatega (% ettevõtetest)

11 27

Tabel 13. Luksemburgi ja Eesti võrdlus

E-kaubanduse ja e-äri ülevaade

Luksemburg on e-äri ja e-kaubanduse arendamises üks Euroopa juhtivatest riikidest. Aastal 2012 teenis riik 720 miljonit eurot käibemaksutulu e-kaubandusest49. Luksemburg on 161 riigi seas IKT arengutasemelt 2-l kohal. Luksemburgis on registreeritud maailma juhtivad IKT sektori ettevõtted nagu Amazon, iTunes, eBay, PayPal, Vodafone, RealNetworks jt.Ka eestlaste poolt välja arendatud Skype on registreeritud just seal.

E-kaubanduse valdkonna eest vastutavad Luksemburgis Ministry of the Economy and Foreign Trade, Luxembourg for Business Luxinnovation ning klastritest Luxembourg ICT cluster.

E-kaubanduse ja e-äri edendamisel on neli strateegilist eesmärki:

1. koordineerida Euroopa tegevusi küberrünnakute osas; 2. tugevdada reegleid andmekaitse osas; 3. tagada infrastruktuuride ja ettevõtete turvalisus; 4. luua soodsad tingimused e-kaubanduse ja e-äri arenguks.

Võtmesõna Luksemburgi strateegias on usaldus, mistõttu tegeletakse süstemaatiliselt e-kaubanduse ja e-äri usaldust vähendavate probleemidega nagu identiteedivargus, küberturvalisus, andmekaitse, rämpsposti probleemid ning investeeritakse infrastruktuuri.

49 http://www.e-commercefacts.com/news/2013/02/Luksemburg-e-commerce/index.xml

http://www.e-commercefacts.com/news/2013/02/Luksemburg-e-commerce/index.xml


83

E-kaubanduse ja e-äri meetmed

Valdkond Meetmed

E-ä

ri

E-k

au

ba

nd

us

Kas meede on tänaseks

avaldanud väljapaistvat

positiivset mõju e-kaubanduse/ e-äri

arengule? 50

Meetme mõju

teadmata/ hindamata

Kommentaarid

Ligipääsetavus51 IKT ja veebis äri tegevatel ettevõtetel on kiiresti ja lihtsalt võimalik kontakteeruda vajalike ametnike ja poliitikutega. Luksemburgil on mitmeid ametkondi, mille eesmärgiks on aidata õigeid kontakte leida.

√ √

Ministrid vastutavad rohkem kui ühe valdkonna eest, mis võimaldab tekkida sünergial.

√ √ Poliitika on järjepidev -mis on kord otsustatud, viiakse ellu.

Riiklikud toetus-programmid52

Loodud on eraldi toetusprogrammid innovatsiooni toetamiseks ettevõtetes.

√ √ Ei ole piisavalt infot, et võrrelda.

Klastrid53 Lihtsustamaks uute tegevuste rakendamist Luksemburgis on Luksemburgi agentuurid loonud klastreid nagu Luxembourg ICT Cluster. Klaster ühendab ettevõtteid ja avalikke teadus-ja arendusorganisatsioone, mis aitab kaasa IT arengutele.

√ √ Loodi 2002 aastal eesmärgiga toetada teadus- ja arendusprogrammi. Seni on loodud 5 klastrit eesmärgiga julgustada era – ja avaliku sektori suheteloomist nii riigi kui rahvusvahelisel tasandil.

Lisainfo: http://www.ictcluster.lu/

Turvalisus ja usaldusväärsus on Luksemburgi Ülikooli üks prioriteete. Koostöös erasektoriga viiakse ellu muuhulgas EL vahenditest rahastatavaid projekte.

√ √

50 Hindamise sisendi andis: Joanna Denton, PwC Luxembourg | Direktor - spetsialiseerunud e-ärile ja e-kaubandusele Luksemburgis

51 White paper „Luxembourg as a Center for Online and ICT Business“, 2010, IDC; Your access to European markets- Luxembourg- where else? PwC 52 Ibid 53 Why Luxembourg? AmCham, PwC; Your access to European markets- Luxembourg- where else? PwC


84

Valdkond Meetmed

E-ä

ri

E-k

au

ba

nd

us




arengule? 50

Meetme mõju

teadmata/ hindamata

Kommentaarid

Infrastruktuur54 Riigis on prioriteediks kõrgetasemelised kiired internetiühendused. Luksemburgil on kiire internetiühendus riigi sees ja Euroopaga.

√ √ √

Luksemburgis asutati 2009.a kommertsiaalse internetiarenduse organisatsioon Luxembourg Internet Exchange (LU-CIX).

√ √ √

Internetiühenduse ja andmekeskuste ehitamisega tegeleb riigile kuuluv ettevõte LuxConnect.

√ √ √

Avatud on suur hulk Tier III ja Tier IV andmevahetusruume (datacenter space).

√ √ √

Pidevad investeeringud lairibaühendustesse. Eesmärk on, et igal Luksemburgi kodul on lairibaühendus. Aastaks 2013 on eesmärk ühendada kõik kommertsalad optilise fiibri kaabliga.

√

Andmekeskustele ja teenustele on seatud kõrged standardid, et täita finants- ja meediasektori nõudmisi.

√ √ √

Luksemburgil on üks võimsamaid andmekeskusi (data centre park) Euroopas, mis võimaldab ettevõtetel arendada välja innovaatilisi tehnoloogiaid energiaefektiivsuse tõstmiseks ja ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.

√ √ √

Maksu-soodustused55

2008. aastal võttis Luksemburgi valitsus vastu uued intellektuaalomandit reguleerivad seadused, mis sisaldas ka domeeninimede registreerimist intellektuaalomandina.

Teatud tingimustel, nt kapitalitulude ja disainilahenduse või mudel litsentsi, tarkvara autoriõiguse, patentide, domeeninimede ja kaubamärkide puhul on võimalik kvalifitseeruda 80% maksusoodustusele, 6% tulumaksumäär intellektuaalomandi kasutamisest tekkivale netotulule.

Lisaks on teatud tingimustel võimalik kvalifitseeruda terve netoväärtuse maksusoodustusele.

√ √ √ Maksusoodustused on vaid üks faktor äriplaanis.

54 White paper „Luxembourg as a Center for Online and ICT Business“, 2010, IDC; Invest in Luxembourg (http://www.luxembourg.public.lu); Your access to European markets- Luxembourg-

where else? PwC

55 White paper „Luxembourg as a Center for Online and ICT Business“, 2010, IDC

http://www.luxembourg.public.lu/


85

Valdkond Meetmed

E-ä

ri

E-k

au

ba

nd

us




arengule? 50

Meetme mõju

teadmata/ hindamata

Kommentaarid

Käibemaksu esindatus: välismaine ettevõtte võib teatud tehingute jaoks määrata kolmanda osapoole teostamaks enda nimel käibemaksuga seotud formaalsusi ning maksma käibemaksu tema nimel vajaduseta registreerida ennast Luksemburgi käibemaksukohustuslaseks.

√ √ √

Madalaim käibemaksumäär Euroopas - 15%. B2C puhul rakendatakse sõltumata teenuseostja asukohast käibemaksumäära teenuseosutaja riigi järgi.

Luksemburgis tegutsevad ettevõtted saavad kasutada 15% maksumäära sõltumata kliendi asukohast.

√ √ √ 1. jaanuaril 2015 jõustuvad VAT reeglid muutuvad ning VAT määr hakkab sõltuma kliendi asukohariigist.

Domeeninime registreerimine intellektuaal-omandina56

Domeeninimed ja andmebaasid on kaitstud intellektuaalomandi õigusega.

√ √

Tarkvara ei ole võimalik kaitsta patendiga, kuid Luksemburg on võtnud vastu seadused, mis kaitseb tarkvara autoriõiguste kaudu. See võimaldab tarkvara kaitsta tugevamini kui patendid, kuna autoriõigused kehtivad kuni 70 aastat autori surmast.

Ettevõtte töötaja loodud tarkvara autoriõigused kantakse automaatselt tööandjale kui tööandja ja töövõtja vahelises lepingus pole sätestatud teisiti.

√ √ √

Finantssektori professionaalide sertifitseerimise programm57

Ametlik ettevõtete sertifitseerimise programm, mis tagab kliendiinfo turvalisuse ja konfidentsiaalsuse. Sertifikaadiga kaasneb igakuine raporteerimiskohustus ning regulaarsed auditid.

Sertifitseeritakse investeerimisfirmasid, finantsteenusettevõtteid, finantsteenuste valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele teenuseid pakkuvaid ettevõtteid (nt IT süsteemide operaatorid, teisesed IT süsteemid ja kommunikatsioonivõrgustikud).

√ √ √

56 Your access to European markets- Luxembourg- where else? PwC

57 Ibid


86

Valdkond Meetmed

E-ä

ri

E-k

au

ba

nd

us




arengule? 50

Meetme mõju

teadmata/ hindamata

Kommentaarid

Sertifitseerimine58 Luksemburg oli aastal 2005 esimene EL-i riik, kust tegutses ettevõte, mis väljastas veebisertifikaate nii e-valitsuse kui ka e-panganduse ja e-kaubanduse rakendustele.

Luksemburg investeerib nii avaliku sektori kui ka erasektori vahendeid, et suurendada veebitehingute turvalisust ning tõsta sisemiste ja väliste tehingute usaldusväärsust. Loodud on avaliku-erasektori ettevõte LuxTrust, mis vastutab elektrooniliste allkirjade eest.

√ √

E-kaubanduse finantsteenused

Ettevõtted, kes soovivad välja arendada finantsteenuseid (nt PayPal), võivad taotleda panganduslitsentsi. Litsentsi saamise korral võivad nad pakkuda finantsteenuseid, nt võtta deposiite, pakkuda krediiti, anda finantsnõu, väljastada krediitkaarte jne.

√ √ √

Küberturvalisuse strateegia

Küberturvalisuse strateegia viie fookusega (operatiivsus, seaduslikkus, koostöö, teadlikkus ja kommunikatsioon, standardid). Strateegia elluviimist kontrollib küberturvalisuse nõukogu.

√ √ √

Andmekaitse Organisatsioonid, mis koguvad andmeid, on kohustatud registreerima oma andmete kaitsmiseks kasutatavad meetmed vastavas ametis.

√ √ √

Tabel 14. Luksemburgi e-äri ja e-kaubanduse meetmed

58 Ibid


87

Malta

Nimetus Eesti Malta

Rahvaarv 2012 1 339 662 416 110



B2C

E-kaubanduse osakaal ettevõtte käibest (%) 9 14


21 45

B2B



11 23


9 20


11 23

Tabel 15. Malta ja Eesti võrdlus


Euroopa Komisjon on i2010 (Preparing Europe’s Digital Future) vahekokkuvõttes tunnistanud Malta vaieldamatuks liidriks ettevõtetele suunatud e-teenuste pakkumisel Euroopas. Malta ettevõtetel on e-teenuste kasutamise võimalused oluliselt paremad kui teistel ettevõtetel Euroopas keskmiselt. Seejuures on tähelepanuväärne, et ettevõtted kasutavad oma sisemiste protsesside toetamiselt laialdaselt kliendihalduse ja ettevõtte ressursside halduse lahendusi (CRM - Customer Relations Management ja ERP - Enterprise Resource Management).

IKT-valdkonna eest Maltas vastutavad:

Ministry of Infrastructure, Transport and Communications;

Malta Information Technology Agency;

Malta Communications Authority.

E-kaubanduse ja e-äri edendamise meetmed on sätestatud kahes dokumendis - riiklikus IKT strateegias „The Smart Island“ 2008-2010 ja Malta Information Technology Agency strateegias 2009-2012. E-äri edendamise strateegia peamiseks eesmärgiks on tõsta Malta erasektori ettevõtete tootlikkust, ekspordi- ja konkurentsivõimet.

Vastavalt „The Smart Island“ strateegiale on Maltal 7 eesmärki: 1. Stabiilne IKT keskkond ja kaasaegne infrastruktuur; 2. Internetiseeritud ühiskond; 3. Inimressursi potentsiaali arendamine; 4. Elukvaliteedi tõstmine IKT abil; 5. Valitsuse muutmine avatumaks; 6. e-äri edendamine; 7. maailmatasemel IKT tööstuse välja arendamine.


88


Valdkond Meetmed

E-

är

i

E-

ka

ub

an

du

s Kas meede on

tänaseks avaldanud

väljapaistvat positiivset mõju

e-kaubanduse/ e-äri arengule? 59

Meetme mõju teadmata/ hindamata

Kommentaarid

Toetav õiguslik ja regulatiivne keskkond

Õigusliku keskkonna muutmise eesmärgiks on adresseerida takistusi, mis seisavad ees IKT kasutuselevõtu laiendamisel ning e-kaubanduse osakaalu tõstmisel. Eesmärgi saavutamiseks:

Võetakse vastu Infoühiskonna seadus, mis sisaldab kõiki mobiilse -ja e-autentimise aspekte.

Täiendatakse Kriminaalkoodeksit küberkuritegevust puudutavate aspektidega.

Karmistatakse andmekaitse seaduseid.

Arendatakse välja e-valitsust reguleerivad õigusaktid.

Töötatakse börsil registreeritud ettevõtete ja finantsettevõtete jaoks välja IT valitsemise raamistikud, poliitikad ja parimad praktikad.

Töötatakse välja standardid efektiivseks andmevahetuseks avaliku -ja erasektori vahel.

Juba vastu võetud regulatsioonid, mis reguleerivad mh e-kaubandust ja e-äri:(i) E-kaubanduse akt (ii) Uksel müümise akt; (iii) Kaugmüügi regulatsioonid; (iv) Tarbijakaitseseadus (hinnaregulatsioonid); (v) Tarbijakrediidi seadused; (vi) Tarbijavaidluste lahendamise seadus ja (vii) Malta Keskpanga direktiiv nr 1.

√ √ √

Intellektuaal-omandi kaitse

Koostöös intellektuaalomandi kaitse eest vastutavate asutustega luuakse maailmatasemel intellektuaalomandi kaitse programm IKT-valdkonna intellektuaalomandi kaitseks.

√ √ √

Infrastruktuur Toetatakse andmevahetuskeskuste loomist. √ √ √

59 Hindamise sisendi andis: Paul Aaron Cumbo Project Coordinator, Information Society, Malta Communications Authority


89

Valdkond Meetmed

E-

är

i

E-

ka

ub

an

du

s Kas meede on tänaseks


positiivset mõju e-kaubanduse/ e-

äri arengule? 59


Kommentaarid

Motiveeritakse telekomiettevõtteid investeerima internetiühenduste arendamisse.

√ √ √

Toetatakse lairibaühenduste kasutuselevõttu küsides lairibaühendusega ühendumise eest interneti esmakasutajate käest vaid sümboolset tasu.

√ √ √

Koostöös erasektoriga investeeritakse uue põlvkonna lairiba võrgu väljaarendamisse.

√ √ √

Töötatakse välja õiguslik raamistik lairiba võrkude välja arendamise ühtlustamiseks.

√ √ √

Tõstetakse IPv6 valmisolekut läbi propageerimise ja toetamise. √ √ √

Toetused ettevõtetele

ERDF e-äri arendamise grandid60 on mõeldud väikeste ja keskmiste ettevõtete toetamiseks, kes investeerivad IKT projektidesse, mis integreerivad äriprotsessid ning loovad ühenduslülid klientide ja tarnijate vahel.

Meetme abil kaasfinantseeritakse IKT riistvara ja tarkvara maksumust.

Rahastuse saanud projektid publitseeritakse ning antakse detailne ülevaade projektist tekkivast lisandväärtusest.

√ √ √ Info saamiseks tuleb esitada päring toetusmeetmete eest vastutavale asutusele.

E-kaubanduse arendamiseks antakse toetust nt tarkvara, riistvara, koolitus- ja konsultatsioonikulude katmiseks. Toetuse maksimummäär on ette seatud ning toetust saavad vaid ettevõtjad, kellele on antud „trust-mark“ tunnustus.

√ √ √

Eraldi toetusskeem luuakse arvuti ja selle tarvikute soetamiseks. Toetusskeemi sihtgrupp on eraisikud ja ettevõtted, kes toetavad oma töötajaid personaalarvuti ostmisel.

√ √

Töötatakse välja programmid ja initsiatiivid eesmärgiga toetada IKT-valdkonnas ettevõtluse alustamist. Sh toetatakse nii rahaliselt kui ka õigusabiga, intellektuaalomandi alase nõustamisega, koolitustega jm.

√ √

60 ERDF e-business development grant scheme

http://www.20millionforindustry.com/Default.aspx?tabid=118&language=en-US


90

Valdkond Meetmed

E-

är

i

E-

ka

ub

an

du




äri arengule? 59


Kommentaarid

Põllumajandusettevõtete toetamine IKT alastel koolitustel osalemiseks

√ √

Turismiettevõtete toetamine IKT-vahendite soetamiseks √ √

Riigihanked kui poliitika-instrument

Kasutatakse riigihankeid et soodustada ettevõtete investeerimist IKT-sse ja soodustada ettevõtete arengut.

√ √

VKE-de nõustamine

Töötatakse välja väikestele ja keskmistele ettevõtetele (VKE) mõeldud e-kaubanduse alase nõustamise teenus, mis annab nõu nii e-kaubanduse planeerimise kui ka uutele e-kaubanduses alustavatel ettevõtetele. Nõustamisteenuse raames korraldatakse mh koolitusi e-kaubanduse strateegiate väljatöötamiseks, planeerimiseks.

√ √ √

G2B teenuste integreerimine

Kõik valitsuse e-teenused koondatakse ühte portaali, mis võimaldab ettevõtete iseteenindust.

√ √

Malta e-post (MEM)

Era-ja avaliku sektori koostööprojektina arendatakse välja Malta e-posti teenus, mis võimaldaks mikroettevõtetel kasutada odavat e-postiteenust e-kaubanduses.

√ √

Teadlikkuse tõstmine

Koostöös tööstuse ja pankadega propageeritakse e-äri ja e-kaubanduse hüvesid. Sihtgrupiks on traditsioonilised ettevõtted. Kampaania käigus käsitletakse muuhulgas turvalisuse aspekte ja võimalusi nendega tegelemiseks.

√ √ √

E-teenuste propageerimine

Toetatakse panku, mis pakuvad e-teenuseid. Pankade e-teenused liidestetakse valitsuse e-teenuste ja Malta e-posti teenusega.

√ √ √

Usaldusväärsete erasektori organisatsioonide e-teenused integreeritakse e-valitsuse teenusportaaliga lihtsustamaks teenustele ligipääsu.

√ √ √

Andmete turvalisus

Luuakse riiklik infoturbe raamistik. √ √ √

Tugevdatakse võitlust küberkuritegevusega ning luuakse Malta politseisse küberkuritegevuse osakond.

√ √ √


91

Valdkond Meetmed

E-

är

i

E-

ka

ub

an

du




äri arengule? 59


Kommentaarid

Asutatakse regionaalne infoturbekeskus, mis osutab infoturbe teenuseid.

√ √ √

Võetakse kasutusele meetmed pettuste ennetamiseks, privaatsuse ja andmete kaitsmiseks.

√ √ √

E-trust skeemi ulatuse laiendamine

E-trust skeem sertifitseerib veebipoode ja ettevõtteid, mis jagavad oma teenuste ja toodete kohta infot interneti kaudu. E-trust skeemi laiendamise eesmärk on tuua sisse erinevaid usaldusväärsuse tasemeid. Lisaks luuakse koostöös tööstuse ja regulaatorasutustega e-kaubanduse parimate praktikate juhised eesmärgiga propageerida tarbijaõigusi ning e-kaubanduste teenuste kvaliteeti.

√ √ Malta Communications Agency teostab sertifitseerimist. Sertifikaadi saamise aluseks on veebilehe vastamine e-kaubanduse seadusele.

Temaatilised elektroonilised turud

Koostöös tööstustega ja majandussektorite liidritega luuakse temaatiliste elektrooniliste turgude sari, mis toob ühe temaatilise grupi (nt käsitöö) raames kokku informatsiooni, tarnijad ja ostjad.

√ √ √

E-jaekaubanduse kogukonna ülesseadmine

Toetatakse e-jaekaubanduse arengut, mis baseerub Malta teenuste ja toodete ekspordil.

√ √

E-kaubanduse riiklik tarneahel

Koostöös regulaatorasutuste, vahendajate, jaekaubanduse, pankade ja logistikaoperaatoritega, luuakse riiklik e-kaubanduse tarneahel. Tarneahel põhineb ühiselt kokkulepitud poliitikatel, juhistel ja teenustasemetel.

√ √

Mobiilimaksete soodustamine

Luuakse õiguslik keskkond mobiilikaubanduseks ning arendatakse välja infrastruktuur, mis võimaldab e-rahakottide kasutamist mikromaksete tegemiseks avaliku sektori ja jaekaubandusettevõtetes.

√ √

B2B instituut Koostöös huvigruppidega propageeritakse ning toetatakse B2B instituudi loomist, mille eesmärk on ühendada B2B võtmetegijaid Maltas. Instituudi eesmärk oleks propageerida B2B sektori võimekust ennast ise reguleerida, luua eetikakoodeks, parimad praktikad ja juhised.

√ √ √

B2B instituudi egiidi all luuakse virtuaalne koostööplatvorm, √ √ √


92

Valdkond Meetmed

E-

är

i

E-

ka

ub

an

du




äri arengule? 59


Kommentaarid

mille eesmärk on luua ühised tehnoloogia eeskirjad ja B2B ja G2B koostöö raamistikud, riiklik e-arveldamise platvorm ja tehingukeskus, mis võimaldaks tehinguid teha kuluefektiivsemalt ja lihtsamalt.

ERP ja CRM Koostöös erasektoriga (sh tarkvaraarendajad) luuakse platvorm ERP ja CRM süsteemide tutvustamiseks eesmärgiga tutvustada ettevõtetele mõlema süsteemi võimekust ettevõtete tegevuse efektiivsemaks muutmisel. Platvorm võimaldab hinnata erinevaid tehnoloogilisi alternatiive laborikeskkonnas.

√ √

E-kaubanduse teenuspakkujate toetamine

Koostöös IKT tööstusega aidatakse kaasa e-kaubanduse arendamisele. Toetatakse e-kaubanduse teenuseid osutava platvormi teket, mis pakub konkurentsivõimelisi ja innovatiivseid tooteid e-kaubanduse ettevõtetele. Lisaks tehnoloogia ettevõtetele oleksid selle platvormi liikmed ka raamatupidamis-, auditeerimis-, konsultatsiooni-, õigus jt professionaalseid teenuseid pakkuvad ettevõtted.

√ √

E-oksjonid Koostöös erasektoriga töötatakse välja rahvusvaheline e-oksjonite platvorm, mis pakub turvalist, usaldusväärset ja terviklikku e-oksjonite lahendust ja seda toetavaid komponente. Platvormi eesmärk on meelitada ligi rahvusvahelisi e-oksjoneid.

√ √

B2B tähtsuse tõstmine

Propageeritakse kohalikke ja rahvusvahelisi B2B tegevusi. B2B tegevuste propageerimiseks võetakse kasutusele rahvusvahelised parimad praktikad et kasutada ära B2B suurimaid eeliseid nagu kuluefektiivne hankimine, globaalne turuanalüüs ja uued tuluallikad uute müügikanalite ja tarbijate näol.

√ √

B2C nõudluse tekitamine

Töötatakse tarbijate usalduse võitmise nimel et stimuleerida kohalikku e-kaubanduse nõudlust. Eesmärgi saavutamiseks propageeritakse ja tõstetakse teadlikkust; viiakse läbi turunduslikke ja harivaid tegevusi eesmärgiga tutvustada maltalastele e-kaubandust.

√ √ Tehakse läbi tegevuste, mis on loetletud eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevustena.

Konkurentsi-eeliste tekitamine

Eesmärgiga tuua Maltale e-kaubanduse ettevõtteid töötatakse välja regulatiivsed, õiguslikud, fiskaalsed jm meetmed.

√ √ √


93

Valdkond Meetmed

E-

är

i

E-

ka

ub

an

du




äri arengule? 59


Kommentaarid

Pidevalt tehakse tööd, et tutvustada Malta unique selling point-i e-kaubanduse ettevõtetele.

√ √ Unique selling point on riigi unikaalne eelis, mida turundatakse, nt võib see olla maksusoodustused vmt mis eristab teda teistest riikidest.

Tehakse pidevalt tööd sihtturgudega- USA ja India. √ √ Need on riigid, kust soovitakse kaasata välis-investeeringuid IKT vallas.

Tehakse koostööd rahvusvaheliste IT nõukodade ja klastritega. √

Toetusmeetmed välis-investeeringute kaasamiseks

Töötatakse välja innovatiivsed toetusskeemid aitamaks investoritel seada Maltal üles kõrge lisandväärtusega jätkusuutlik IT-valdkonna ettevõte.

√ √

Maksu-soodustused

Hasartmängukeskuste loomine ja vajaliku seadusandluse kujundamine61 koos maksude reguleerimisega on Maltast loonud atraktiivse asukoha kasiinoäri ja spordiennustustega tegelevatele ettevõtetele.62

√ √ √

Sotsiaalmeedia ja veebiturunduse meetmete integreerimise toetamine.

√ √ Meede ei ole veel rakendatud.

E-äri auhinnad Auhindade eesmärk on tunnustada unikaalseid ja innovaatilisi ideid ja initsiatiive veebipõhiste tehnoloogiate ja e-äri meetodite kasutamisel.

√ √

Tabel 16. Malta e-äri ja e-kaubanduse meetmed

61 Malta E-Gaming Review 2011/12

62 Remote Gaming Regulations under the Lotteries and Other Games Act 2001

http://www.tax-news.com/features/13_12_2011_malta_e-gaming_review.asp


94

Taani

Nimetus Eesti Taani

Rahvaarv 2012 1 339 662 5 580 516

SKP jooksevhindades 2012 (mln eur) 16 998 244 064

Püsivhindades SKP elaniku kohta 2012 (eur) 9 400 37 200

B2C

E-kaubanduse osakaal ettevõtte käibest (%) 9 N/A


21 70

B2B



11 17


9 18


11 17

Tabel 17. Taani ja Eesti võrdlus


2011.aastal ostis e-kaubandusest kaupu või teenuseid ca 3 miljonit taanlast. Kokku tehti 2011.aastal e-kaubanduse tehinguid 76 mln korda. Viimase kahe aasta jooksul on mobiilseadmete abil tehtud tehingute arv kolmekordistunud. Peamise maksevahendina (89%)63 kasutatakse Taanis deebetkaarti, mis käitub e-poodidest ostmisel krediitkaardina.

Maailma IT raportis tuuakse välja Taani erakordselt kõrge NRI-indeks (Networked Readiness Index), mis annab riikide edetabelis 4. koha. Äri kontekstis on keskkond väga soosiv ning ettevõtluse jaoks loodud raamistik toetab ka väikeettevõtlust. Taani paistab Euroopa kontekstis silma just erakordselt suure hulga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete poolest. Ka kodumajapidamiste internetikasutuse määr on erakordselt kõrge, mis kajastub laialdaselt levinud sotsiaalvõrgustike kasutamises.

Taani IKT-valdkonna eduloona võib nimetada NITA e-Arvete lahendust, mille puhul teevad koostööd Taani riiklik IT- ja telekommunikatsiooniamet ja ettevõtted. Tulemuseks on avatud lähtekoodiga infrastruktuuril põhinev lahendus NemHandel, mis võimaldab mistahes suurusega erafirmadel osaleda elektroonilistes tarneahelates ja muudes e-äri tehingutes. Kuigi siiani pole aktiivset turundustegevust tehtud, kasutab NemHandel'i infrastruktuuri juba umbes 8000 ettevõtet. Kommertskasutuses IT ja tarkvara müüjad integreerivad seda oma toodetesse ja teenustesse.64

63 Online payments 2012. Moving beyond the web. 64 Kogemustest õppides (Learning From Peers/ e-business cases)


95

Rahvusvaheliselt edukaimate ks IKT-valdkondadeks nimetatakse:65

e-Tervis;

energiatehnoloogiad;

nutikate seadmete integreeritud süsteemid;

võrgutehnoloogiad ja tarkvara;

robootika;

heli ja akustika.

Alates 2010.aastast on Taani valitsus nimetanud IKT-valdkonda oma prioriteediks, fokusseerides tegevusi teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonile ja digitaliseerimisele. Digitaliseerimist peetakse innovatsiooni alustalaks, mis võimaldab luua uusi konkurentsivõimelisemaid tooteid ja teenuseid ning võimaldades ettevõtetel sisemisi protsesse efektiivsemaks muuta. IKT mitte ainult ei ole majanduskasvu käivitaja, vaid aitab seejuures lahendada ka mitmeid sotsiaalseid ja demograafilisi probleeme. Näitena võib tuua IKT kasutamise meditsiiniseadmetes.

IKT strateegiate eesmärk on:

Pakkuda parimaid võimalikke tingimusi IKT-teadus- ja arendustegevuseks kõrgeimal tasandil ja

valdkondades, mis teenivad ühiskonna ning äriringkondade huve;

Stimuleerida erasektori ja avaliku sektori IKT-teadus- ja arendustegevust ning ergutada koostööd läbi innovatsiooni;

Aidata Taani kodanikel ja ettevõtjatel teenida kasu digitaliseerimise võimalustest.66

Taani on maailmas esikohal, kui räägitakse rohelise, paindliku ja intelligentse energiatarbimise arendamisest. Energiasäästlikkus on võimalik läbi energia tootmise, transpordi ja tarbimise omavahelise linkimise intelligentsete tehnoloogiliste lahenduste abil.67

Taani Digitaliseerimisagentuur on nimetanud digitaliseerimisstrateegias 12 initsiatiivi68, mis on kirjeldatud järgnevas tabelis.

65 Position Paper. Danish ICT Industry Innovation for Society. The Danish ICT Ambassador Taskforce – DICTAT 2011

http://ec.europa.eu/research/horizon2020/pdf/contributions/post/denmark/danish_ict_and_electronics_federation.pdf 66 Public Service „Denmark goes digital“ http://www.publicservice.co.uk/feature_story.asp?id=15737 67 Smart Grid http://energinet.dk/EN/FORSKNING/Energinet-dks-forskning-og-udvikling/Smart-Grid/Sider/default.aspx 68 Agency for Digitalisation. Digitaliseringsstyrelsen. Digitaliseringsstrategiens initiativer

http://www.digst.dk/Digitaliseringsstrategi/Digitaliseringsstrategiens-initiativer

http://ec.europa.eu/research/horizon2020/pdf/contributions/post/denmark/danish_ict_and_electronics_federation.pdf

http://www.publicservice.co.uk/feature_story.asp?id=15737

http://energinet.dk/EN/FORSKNING/Energinet-dks-forskning-og-udvikling/Smart-Grid/Sider/default.aspx

http://www.digst.dk/Digitaliseringsstrategi/Digitaliseringsstrategiens-initiativer


96

E-äri ja e-kaubanduse meetmed

Valdkond Meetmed

E-ä

ri

E-

ka

ub

an

du

s Kas meede on

tänaseks avaldanud




Kommentaarid

Tõhus digitaalne suhtlemine kodanikega

Digitaalsele kommunikatsioonile ülemineku kava. √ √ Rakendamise seis: kodanikele on rakendatud väike hulk iseteenindus võimalusi.

Ametliku riigilt kodanikule kirjavahetuse ja teadete edastamine e-postiga, digitaalse suhtlemisvalmiduse arendamine ja tugiteenuse osutamine.

√ √

Kodanikele suunatud kohustuslikud e-teenused (vaid erilistel asjaoludel on lubatud e-teenust välistada).

√ √ Meedet ei ole veel rakendatud.

Avaliku sektori infovahetus muutub aastaks 2015 80% ulatuses digitaalseks, e-teenused on kasutatavad riigi iseteenindusportaalis.

√ √ √ Rakendamise seis: kodanikele on rakendatud väike hulk iseteenindus võimalusi. E-valitsuse strateegia kirjeldab avaliku sektori e-teenuste ning

iseteenindusportaalide loomist, mis on nii ettevõtjatele kui kodanikele esimeseks kokkupuutepunktiks suhtluses riigiga.

√ √ √

Toetus ettevõtetele

Ettevõtete halduskoormuse vähendamine - igale ettevõttele e-postkast, oma veebileht, iseteenindusportaal, lihtsustatud töötajate värbamine, ettevõtete loomine digitaalselt, avaliku sektori andmete kasutamise võimalus.

√ √ √ Kontakt: Vibeke Holk Maate [email protected]

Riikliku aruandluse lihtsustamine - andmete dubleerimise lõpetamine, riigi andmekogude omavaheline ühendamine

√ √

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) suurema IKT-sse kaasamise huvides teevad valitsusasutused ja Kopenhaageni Infotehnoloogia Ülikool koostööd, et tutvustada ettevõtetele veebipõhiseid lahendusi (pilvetehnoloogia) ning levitada pilvetehnoloogia metoodikaid ja teadmisi.

√ √ √ Kontakt: Camilla Grynerup Fisker [email protected]

VKE-d saavad pilvetehnoloogiate kasutuselevõtust kasu läbi madalate IKT alustuskulude ja olulise energiasäästlikkuse.

√ √ √

69 Hindamise sisendi andis: Helle Schade-Sørensen , Chief consultant , Agency for Digitisation in Denmark


97

Valdkond Meetmed

E-ä

ri

E-

ka

ub

an

du

s Kas meede on

tänaseks avaldanud




Kommentaarid

Olulise tähtsusega on ülikoolide ja ettevõtete omavahelise koostöö edendamine. 25% kõigist erasektori teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest on tehtud IKT-valdkonnas.

√ √ √

Loodud on innovatsioonivõrgustikud ja konsortsiumid, kus 60-80% liikmetest on väikesed või keskmise suurusega ettevõtted.

√ √ √

Kõrgendatud tähelepanu all on jaekaubanduse ja transpordiettevõtted, kus kasutatakse vähe IKT-lahendusi ning nad ei osale võrgustike töös, ent kus nähakse kõige suuremat kasvupotentsiaali protsesside digitaliseerimise osas.

√ √ √ Danish Business Authorities

Turvaliste makselahenduste väljatöötamine on oluline osa Taani e-kaubanduse arengust.

√ √ √

Haridus, teadus- ja arendus-programmid

Digitaalsete õppematerjalide kasutamine paberkoopiate asemel. √ √ √ Kontakt: Vibeke Holk Maate [email protected]

Traadita internetiühenduse arendamine koolides. √ √ √

Kõigile õpilastele arvutikasutamise võimalus aastaks 2014. √ √ √

Valitsus investeerib 500 mln taani krooni ja kohalikud omavalitsused investeerivad 1 mld taani krooni digitaalse õppekeskkonna ja õppematerjalide loomisesse (aastani 2015), et tugevdada õpilaste akadeemilisi oskusi. Tehnoloogia kasutamine loovalt ja kriitiliselt on oluline kompetents.

√ √ √

Hiljuti (enne 2011.aastat) on valitsus investeerinud 75 mln eurot IKT-lahenduste arendamisse alg- ja põhikoolides, kui seda õpetatakse gümnaasiumi astmes.70

√ √ √

Digitaalsed ülikoolid

Ülikoolid kasutavad ühiseid IKT-lahendusi. √ √ Kontakt: Vibeke Holk Maate [email protected]

Digitaalne eksamikeskkond. √ √

Õpingute arvestamise infosüsteemid (õppeinfosüsteemid). √ √

70 Position Paper. Danish ICT Industry Innovation for Society. The Danish ICT Ambassador Taskforce – DICTAT 2011




98

Valdkond Meetmed

E-ä

ri

E-

ka

ub

an

du

s Kas meede on

tänaseks avaldanud




Kommentaarid

Ülikooli astumise taotluste vastuvõtt alates 2013.a ainult digitaalselt.

√ √

Meditsiini-tehnoloogia arendamine koostöös patsientidega

Täisdigitaalne arsti töökoht. √ √ Kontakt: Susanne Duss [email protected]

Patsiendi terviseinfo üldvaade. √ √

Krooniliste haigete kaugravi. √ √

Vahendite ja logistika parem planeerimine. √ √

Valitsus investeerib läbi fondide meditsiinitehnoloogia arendamisse aastaks 2015 400 mln eurot.71

√ √

Nanotehnoloogiat, biotehnoloogiat ja IKT-d ühendav teadus- ja arendusprogramm.

√ √

Taani Strateegiliste Uuringute Nõukogu ellukutsutud programm „Intelligent Solutions for Society“.

√ √ √

Suurimat potentsiaali nähakse meditsiinitehnoloogia ja tervishoiu valdkonnas (asjade internet - seadmete internetti ühendamine läbi moodsate tehnoloogiate).

√ √ √

Sotsiaaltöös kasutatav tehnoloogia

IT ja heaolutehnoloogia kasutamine eakate inimeste hoolduses, erivajadustega ja puuetega inimeste abistamisel.

√ √ Kontakt: Susanne Duss [email protected]

Taani Strateegiliste Uuringute Nõukogu toetab teadusuuringuid rahvusvahelisel tasandil, eesmärgiga luua uusi IKT-põhiseid sotsiaalse tähtsusega lahendusi. Lahenduste loomisel on ettevõtted ja avalik sektor aktiivsed partnerid. Uuringud on hariduse ja IKT suutlikkuse oluliseks elemendiks.

√ √ √

Lihtsustatud tööhõive

Parem IT-tugiteenus töökohtadele. √ √ Kontakt: Vibeke Holk Maate [email protected]

Digitaalne iseteeninduslik maksmine. √ √ √

eIncome ja digitaalsete taotluste käsitlemise süsteem (kohalike omavalitsuste tasandil palga ja maksudega arvestamiseks ja halduseks loodud lahendused)

√ √

71 Danish Public Welfare Foundation (ABT Fonden)


99

Valdkond Meetmed

E-ä

ri

E-

ka

ub

an

du

s Kas meede on

tänaseks avaldanud




Kommentaarid

Kodaniku iseteenindusportaal. √ √

Efektiivne pettuste avastamise süsteem. √ √ Kontakt: Mette Sicard Filtenborg [email protected]

Keskkonnahoid Juurdepääs avalikele keskkonnaalastele andmetele. √ √ Danish Ministry of the Environment - Environmental Protection Agency [email protected]

Planeeringute digitaliseerimine. √ √

Keskkonnahoiuga ja muude tegevustega seotud asjaajamise ning deklaratsioonide digitaliseerimine.

√ √

Tugev digitaalne infrastruktuur

Secure Digital mobiilse iseteeninduse platvorm. √ √ √

NemLog-in riigiportaali teenuste arendamine ja ulatuslik e-teenuste kasutuselevõtt.

√ √ √ Kontakt: Henrik Langer [email protected]

2011.aastal alustatud „Digital Growth Work Programme“ fookus on suunatud maailmatasemel infrastruktuuri väljaarendamisele, digitaalse kirjaoskuse suurendamisele ning rakenduste loomisele, mis muudavad inimeste igapäevaelu ning loovad uusi võimalusi ettevõtetele.

√ √ √ Ministry of Business and Growth

Valitsuse eesmärgiks on, et aastaks 2020 on nii ettevõtetel kui kodanikel kiire 100Mbit/s internetiühendus ja kiire mobiilse interneti ühendus. Seda nimetatakse üheks ambitsioonikaimaks projektiks Euroopas.

√ √ √ Meedet pole veel rakendatud.

Danish Business Authorities

„Smart Grid in Denmark 2.0“72 - roheline IT ja intelligentsete

energiasäästlike tehnoloogiate väljaarendamine. √ √ √ Danish Ministry of

Climate, Energy & Building

Kontakt: Hans Martin Kühl [email protected]

72 Smart Grid in Denmark http://energinet.dk/SiteCollectionDocuments/Engelske%20dokumenter/Forskning/Smart%20Grid%20in%20Denmark%202.0.pdf

http://energinet.dk/SiteCollectionDocuments/Engelske%20dokumenter/Forskning/Smart%20Grid%20in%20Denmark%202.0.pdf


100

Valdkond Meetmed

E-ä

ri

E-

ka

ub

an

du

s Kas meede on

tänaseks avaldanud




Kommentaarid

Baasandmekogud Avaliku sektori andmekogude konsolideerimine - rahvastikuregister, äriregister, ehitiste register, maksuregister jms

√ √ Konsolideerimist alustati jaanuaris 2013, oodatav avaliku sektori kulude kokkuhoid

34,5 mln eurot.

http://www.digst.dk/Servicemenu/English/Digitisation/~/media/Files/English/Grunddata_UK_web_05102012_Publication.ashx

Programm „Setting Public Data Free“ 73 raames tehakse avalik info ettevõtetele kättesaadavaks ning võimaldatakse olemasoleva info kombineerimist.

√ √ Väga suur osa erasektorist võidab avalike andmete kasutamisest, iga-aastaselt

hinnanguliselt 66,5 mln eurot.


Seadusandlus Pidev seadusandluse uuendamine, et seadused ei takistaks digitaliseerimist

√ √ √ Kontakt: Vibeke Holk Maate [email protected]

Alates 2014. aastast on kohustuslik kõigil kodanikel ja ettevõtjatel omada riikliku e-teenusena pakutavat e-posti ning avaliku sektori asutustel on õigus saata selle kaudu kodanikele ja ettevõtetele teavitusi jms.

√ √

Taani e-kaubanduse akt reguleerib ettevõtete poolt pakutavate infoühiskonna teenuste osutamist.

The Danish E-Commerce Act (taani keeles "E-handelsloven").

The Danish Act on Certain Consumer Contracts (taani keeles "Forbrugeraftaleloven").

The Danish Marketing Practices Act (taani keeles "Markedsføringsloven").

The Danish Data Protection Act (taani keeles "Persondataloven").

√ √ √

Avalik haldus Digitaliseerimise strateegia elluviimise rakenduskava 2011-2015 √ √ √

Tabel 18. Taani e-äri ja e-kaubanduse meetmed

73 Denmark set to release public sector geodata http://www.geoconnexion.com/news/denmark-set-to-release-public-sector-geodata













http://www.geoconnexion.com/news/denmark-set-to-release-public-sector-geodata


101

Täiendavad kontaktid

Taanis puudub keskselt koordineeritud e-kaubanduse strateegia, poliitikameetmed on jaotunud mitmete ministeeriumite ja agentuuride vahel, mistõttu ei ole Taani ametkondadel võimalik seda infot vaid selle uuringu jaoks koondada.

Helle Schade-Sørensen Chief konsultant

Telephone: 0045 3392 5200 Mobile: 0045 2538 1678 E-mail: [email protected] Agency for Digitisation Landgreven 4, Postboks 2193 1017 Copenhagen K

Nicklas Krogstrup Special Adviser Danish Business Authority, Team EU

Dahlerups Pakhus Langelinie Allé 17 DK-2100 Copenhagen O Telephone: +45 3529 1000 Direct: +45 5086 2384 E-mail: [email protected] www.erst.dk

Mette Asmussen Fuldmægtig / Head of Section

Erhvervs- og Vækstministeriet / Ministry of Business and Growth Internationalt Sekretariat / International Secretariat Direkte: 91 33 72 31 E-mail: [email protected]

mailto:[email protected]


http://www.erst.dk/



102

Slovakkia

Nimetus Eesti Slovakkia

Rahvaarv 2012 1 339 662 5 404 322



B2C

E-kaubanduse osakaal ettevõtte käibest (%) 9 16


21 37

B2B



11 27


9 25


11 27

Tabel 19. Slovakkia ja Eesti võrdlus


Slovakkia e-kaubanduse olukord on võrreldes Eestiga parem. Viimase 5 aasta jooksul on e-kaubandus kasvanud ning ostjaid ei ole mõjutanud ka majanduskriis. Pigem võib isegi väita, et majanduskriisi perioodil on rohkem hakatud e-kaubandusest ostma, kuna e-poodides pakutakse tooteid ja teenuseid paremate hindadega.

E-kaubanduse arengut soodustab Slovakkias ka tugev meedia toetus. Palju räägitakse e-poodide edulugudest. Samuti on Slovakkia ettevõtete seas esile tõstetud ning tunnustatud prestiižsete auhindadega kohalikke e-kaubandusega tegelevaid ettevõtjaid, näiteks:

Start-up ettevõtja 2010: Alexander Gramblicka (e-pood InterStore.sk) (väljaandja Ernst & Young)

Arenev ettevõtja 2009: Tana Kyselova (e-pood Pelikan.sk) (väljaandja ei ole teada)

Ernst & Young ettevõtja auhind 2010, parima 5 ettevõtte hulgas: (Martinus.sk, Azet.sk, Monogram) (väljaandja Ernst & Young)

Kõige edukamad e-poed Slovakkias on lisaks eelnimetatutele veel Mall.sk, Gorila.sk (suuruselt teine raamatute ja filmide pood), Nayelectrodom.sk (elektroonika ja kodutehnika pood) ning Alza.sk (väga lai valik kaupu).

Et suurendada tarbijate usaldust, sertifitseeritakse e-poode turvalisuse sertifikaadiga, mida väljastavad organisatsioonid SAEC74 (Slovak Association for Internet) ja AZIO (Association of Internet and mail order business).75

Peamiseks tarbija motivaatoriks e-kaubandusest ostmisel on kaupade ja teenuste soodne hind. Teiste oluliste faktoritena nimetatakse suurt tootevalikut, toodete olemasolu laos ning tasuta kohaletoimetamist. Slovakkia tarbija eelistab peamiselt (Eurostati andmeil üle poole tarbijaist) tasuda kauba eest kohaletoimetamisel, kuigi

74 http://www.bezpecnynakup.sk/rules.aspx 75 E-commerce in Slovakia: situation in recent years and future trends http://www.freepatentsonline.com/article/International-Journal-Business-Research/272511062.html

http://www.bezpecnynakup.sk/rules.aspx

http://www.freepatentsonline.com/article/International-Journal-Business-Research/272511062.html

http://www.freepatentsonline.com/article/International-Journal-Business-Research/272511062.html


103

kasutatakse ka pangaülekandega tasumist, krediitkaardimakseid, deebetkaardimakseid jt lahendusi.76 Iga kümnes ostja eelistab kaubale ise järeleminemist. Üldiselt on soositud tarneaeg 4-6 päeva. 20% tarbijaist on nõus kaupa ootama kauem kui nädala. Ka paistab Slovakkia silma erakordselt pika garantiiaja pakkumisega e-kaubanduses müüdavatele toodetele (keskmiselt kuni 25 kuud).

Maailma infotehnoloogia arengu raportis77 väidetakse, et Slovakkia on IKT infrastruktuuri väljaarendamisega pigem hästi hakkama saanud, kuigi elanikkonnale IKT ligipääsude võimaldamine on toonud kaasa laiaulatuslikke kulutusi. Siiski tehakse märkusi, et valituse tasandil pole täielikku arusaama IKT tähtsusest ning IKT-vahendite laiemaks kasutuselevõtuks.

Euroopa digitaalarengu tegevuskava raportist78 võime tähelepanuväärsena esile tõsta IKT sektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute mahu kasvu, samuti teadus- ja arendustegevuses osalevate inimeste arvu kasvu viimase kolme aasta jooksul.

E-äri ja e-kaubandust toetavad meetmed ja regulatsioonid:

Strateegilised meetmed IKT-valdkonna edendamiseks sisalduvad peamiselt kahes dokumendis:

1. Digitaalse integratsiooni strateegia79 defineerib viis prioriteetset valdkonda:

IKT eakatele

Piirkondliku digitaalse ebavõrdsuse vähendamine

Digitaalne võimekus ja IKT oskused80

e-Valitsus

IKT kättesaadavus

2. Infoühiskonna strateegia81, mille põhieesmärk on kontseptuaalselt välja arendada Slovakkia infoühiskond, luua tingimused elukvaliteedi parandamiseks, muuta riigi toimimine tõhusamaks ning arendada välja kohalike omavalitsuste meetmed äri toetamiseks. Infoühiskonna strateegias tuuakse välja kuus prioriteetset valdkonda:

IKT infrastruktuur

Avaliku halduse informaatika

Haridus

E-äri ja e-kaubandus

Teadus- ja arendustegevus

Digitaalse keskkonna turvalisus ja kaitse

Strateegia eest vastutab Ministry of Education, Science, Research and Sport of the Slovak Republic.

76 Online payments 2012. Moving beyond the web, E-commerce Europe 77 The Global Information Technology Report 2012 http://www3.weforum.org/docs/Global_IT_Report_2012.pdf 78 Implementation of the Digital Agenda for Europe 79 National Strategy of the Slovak Republic for Digital Integration (2008) 80 Raising public awareness of the information society and of the possibilities and advantages of using ICT; Supporting new projects in the area of digital literacy enhancement which would harness the existing potential of previous projects in line with the approved Strategy for Informatisation of the Regional Education System; supporting a more efficient utilisation of human resources and computer equipment at schools in Slovakia; Supporting digital literacy enhancement and the reduction of disparities in the levels of digital literacy among the population through the establishment of and provision of access to eLearning applications and through the organisation of courses, lectures, seminars and trainings; creating conditions for the acquisition of skills and competences in ICT use, especially for citizen groups at the highest risk of digital exclusion. 81 The Information Society Strategy for 2009 - 2013


http://daeimplementation.eu/dashboard2_actions.php

http://www.informatizacia.sk/ext_dok-strategia-digitalnej-integracie-sr_en/9449c

http://www.minedu.sk/strategia-informatizacie-spolocnosti-v-slovenskej-republike/


104

Digitaalse integratsiooni strateegia kirjeldab prioriteetseid valdkondi alljärgnevalt:

Prioriteet Kirjeldus

IKT kättesaadavus Barjäärivaba IKT kättesaadavus on osa IKT-lahenduste standardiseerimise protsessist (Electronic barrier-free access (eAccessibility)). Standardiseeritud IKT võimalustega tooted ja teenused on suuremale tarbijaskonnale kättesaadavad ja lihtsasti kasutatavad. Seejuures peetakse silmas ka erivajadustega inimeste vajadusi. IKT-vahendite kättesaadavuse osas nimetatakse eraldi toetavaid tehnoloogiaid nagu e-lugerid, puuteekraanid, suurendusprogrammid nägemispuudega ja spetsiaalsed infokioskid erivajadustega inimestele, e-raamatud ja e-õpe, kommunikatsiooniteenused, digitelevisioon, nutitelefonid, mis kõik peaksid täitma ühtseid disaininõudeid.

Valdkonna edendamiseks tehakse:

koostööd meediaga, koolide ja ülikoolidega, et hariduse omandamise käigus õpiksid tulevased disainerid arvestama erinevate huvigruppide vajadustega;

Innovatsioonitoetused: toodete, teenuste, tehnoloogiate ja rakenduste väljatöötamiseks pakutakse erasektorile ning teadus- ja arendusasutustele innovatsioonitoetusi;

Pidev järelevalve ja seadusandlik tugi on korraldatud.

e-Valitsus Avalikud e-teenused võivad olla tõrjutud mitmete asjaolude tõttu - finantsilised, geograafilised, tervislikud või tehnoloogilised põhjused. Avalikud e-Valitsuse teenused on välja töötatud selleks, et parandada ebasoodsas olukorras olevate inimeste elukvaliteeti. E-Valitsus saab pakkuda ligipääsu tööle, haridusele ning anda võimaluse osalemiseks avaliku halduse otsustusprotsessis, samuti tõsta inimeste teadlikkust ning sotsiaalset kaasatust.

Valdkonna edendamiseks:

laiendatakse riigi poolt pakutavate e-teenuste hulka, sh silmas pidades IKT mõistes tõrjutud elanikkonnagruppe;

Teenuste kättesaadavuse osas on oluline tagada teenustele ligipääs nt avalikes internetipunktides, töökohal, tervishoiu- ja hoolekandeasutustes, sotsiaalsetes asutustes, avalikes kultuuriasutustes jm.

Digitaalne võimekus ja IKT oskused

Digitaalne võimekus, digitaalne kirjaoskus võimaldab inimestel aru saada ja kasutada informatsiooni IKT-vahendite abil.

Slovakkias on digitaalne kirjaoskus piirkondlikult väga erineval tasemel. See sõltub eelkõige välisinvesteeringute tasemest, üldisest majandusolukorrast, keskmisest palgast, töötuse tasemest ja ühiskonna etnilisest struktuurist. Digitaalne kirjaoskus on väga lähedalt seotud üldise haridustasemega, mistõttu propageeritakse õpetamisel ja hariduse omandamisel IKT-vahendite kasutamist.

Valdkonna edendamiseks:

Vastavad meetmed IKT kasutamiseks hariduses on välja töötatud - Strategy for Informatisation of the Regional Education System (analüüsimisel);

Arendatakse e-õpet ning propageeritakse iseõppimist, e-õpet ja e-kursuste läbimist.

Piirkondliku digitaalse ebavõrdsuse vähendamine

IKT-vahendite kättesaadavus võib olla raskendatud geograafiliselt ebasoodsates piirkondades (nt hajaasustusega piirkonnad). Seoses lairibaühenduse arendamise meetmete rakendamisega on võimalik katta internetiühendusega ka geograafilised ebasoodsad piirkonnad ning viia nendeni võimalus kasutada riigi poolt pakutavaid e-teenuseid.


kohalike omavalitsuste ja kohalike ettevõtete omavaheline koostöö.


105

Prioriteet Kirjeldus

IKT eakatele Eakate inimeste IKT kasutamise edendamine on eelkõige oluline rahvastiku vananemise tõttu. IKT võimaldab eakatel inimestel elada rohkem sõltumatut elu ning osaleda aktiivsemalt ühiskonnas, IKT võib mõjutada positiivselt inimeste ootusi elukvaliteedile. Ealised iseärasused, nt kuulmise, nägemise, liikumisvõime või mälu halvenemine mõjutavad otseselt inimese töövõimet ning sotsiaalset aktiivsust. IKT saab anda eakatele tehnoloogilised vahendid ja rakendused (nt kodused seadmete kaugjuhtimise võimalused, digitaalsed märkmikud, GPS seadmed, mobiilne ühendus tervishoiuasutusega, terviseandmetele ligipääs jps), mis aitavad neil väärikalt vananeda. Need võimalused on koostoimes barjääridega, mis sageli eakatel inimestel takistavad tehnoloogiliste vahendite kasutuselevõttu - vähene oskus, vähene motivatsioon ja valmidus uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta. Eakate teadlikkuse tõstmisel rõhutatakse eelkõige võimalusele oma elukvaliteeti tõsta ning pööratakse tähelepanu piirkondlike ja kogukondlike IKT võimaluste arendamisele, et parandada eakate digitaalset kirjaoskust.


Koostöö ühendusega "Ambient Assisted Living", teadus- ja arendusprogrammiga "ICT for ageing well in the information society" (vastavalt AAL tegevuse raportile ei olnud 2010 Slovakkia veel koostööprogrammis tegevusi alustanud);

innustatakse ettevõtjaid tootma ja turustama innovatiivseid IKT-l põhinevaid tooteid, teenuseid ja süsteeme, mis aitaksid muuta vananemist kodus või tööl lihtsamaks. Kaudselt on sellel ka mõju tervishoiu- ja sotsiaalkulude vähenemisele.

Tabel 20. Digitaalse integratsiooni prioriteedid


Valdkond Meetmed82

E-ä

ri

E-k

au

ba

nd

us

Strateegiad Digitaalse integratsiooni strateegia 2008

Infoühiskonna strateegia 2009 - 2013

Slovakkia eValitsuse strateegia

eValitsuse kontseptsioon

Avaliku sektori e-teenuseid tutvustav juhendmaterjal

Infoühiskonna arendamise strateegia ja tegevuskava

Slovakkia infoühiskonna poliitika

Infoturbe strateegia

Infoühiskonna teadlikustamise strateegia.

√ √

Seadusandlus Õigusaktide vastavusse viimine e-kaubanduse standarditega ning piiriülese kaubanduse reguleerimine.

√

Kaubanduseeskirjade vastavusse viimine e-kaubanduse ja e-äri vajadustega. √ √

Elektrooniliste tehingute võrdsustamine paberkandjal tehingutega. √ √

Soodsa õigusliku keskkonna loomine Slovakkias vastavalt Euroopa Liidu seadusandlusele ning rahvusvaheliste organisatsioonide (nt WTO) soovitustele.

√ √

82 Vastavalt kokkuleppele juhtrühmaga ootasime tagasisidet meetmete mõju hindamise osas kuni 12.04.2013, kuid kuna andmed ei

laekunud peale mitmekordseid meeldetuletusi, on meetmete mõju hindamine teostamata. Kontakt: Richard Paule, Internal Market Unit,

Department of Internal Market and Consumer Protection, Ministry of the Economy of the Slovak Republic


106

Valdkond Meetmed82

E-ä

ri

E-k

au

ba

nd

us

E-kaubandust reguleeriv olemasolev seadusandlus:83

Tarbijakaitseseadus;

E-kaubanduse seadus;

Tsiviilseadustik;

Tarbijale suunatud finantsteenuste osutamist reguleeriv seadus;

Jäätmeseadus (elektroonikakomponentide jäätmekäitluse osas);

Kauplejate sertifitseerimise reeglid.

√

Infrastruktuuri kättesaadavus

Maksusoodustused ja muudatused tollieeskirjades e-kaubanduse arenguks vajalike tehnoloogiate arendamisel (kiipkaardid, krüptograafilised moodulid, ligipääsuvõimalused info- ja kommunikatsiooni infrastruktuurile jms).

√ √

Multifunktsionaalsete nutikate kiipkaartide strateegia väljatöötamine. √ √

Standardite koostalitlusvõime tagamine siseriiklikult ja rahvusvaheliselt. √ √

Rahvusvaheliste e-kaubanduse standardite väljatöötamises osalemine, rahvusvaheliste standardite kasutuselevõtu korraldamine säilitades siseriiklike standarditega ühilduvuse.

√

Maksu-soodustused

Maksusoodustused ettevõtetele, kes investeerivad e-kaubanduse lahenduste arendamisse.

√ √

E-valitsus E-valitsuse lahenduste kasutuselevõtt, mis toimib katalüsaatorina e-kaubanduse arengus.

√

E-kaubanduse lahenduste kasutuselevõtt avaliku halduse toimingutes (maksuamet, toll jms).

√

E-kaubanduse lahenduste kasutuselevõtt riigihangete protsessis (e-riigihange) ning kogu protsessis (pakkumiste keskkond, pakkumismenetlused, e-turuplats, hindamine).

√

Haridus IKT alase kvalifikatsiooni tõstmine ja väärtusliku tööjõu pakkumine tööjõuturule.

√ √

Usalduse loomine Elektrooniliste tehingute usaldusväärsuse ja turvalisuse garanteerimine äriühingutele ja tarbijatele.

√ √

Elektroonilise allkirja väljaarendamine ja kasutuselevõtt. √ √

Isikuandmete kaitse tagamine. √ √

E-kaubanduse edendamiseks vajaliku toetuse pakkumine ja väärtuse tutvustamine.

√

E-kaubanduse ettevõtete akrediteerimise tingimuste väljatöötamine ja juurutamine, turvaliste tehnoloogiate keskkonna loomine.

√

Sertifitseerimine Elektroonsete tehingute sertifitseerimise tehnoloogiate arendamise toetamine. √ √

Andmekaitse Isikuandmete kättesaadavust, kogumist, töötlemist ja avaldamist reguleerivate standardite ja metodoloogiate väljatöötamine.

√ √

Teadlikkuse tõstmine isikuandmete kaitse osas. √

Isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse tagamine tehnoloogiate abil. √ √

83 http://www.bezpecnynakup.sk/laws.aspx

http://www.bezpecnynakup.sk/laws.aspx


107

Valdkond Meetmed82

E-ä

ri

E-k

au

ba

nd

us

E-kaubandusega seotud tarbijakaitse viimine traditsioonilise kaubandusega seotud tarbijakaitsega samale tasemele, sh teadlikkuse tõstmine, õigusliku aluse korraldamine ja sobiva tehnoloogia kasutamine.

√

Propageerimine Suunatud koolituste korraldamine e-kaubanduse lahenduste kasutamiseks äriprotsessides ja sellest saadavate kasude tutvustamiseks.

√

Tarbijagruppide ja tööstuse omavahelise koostöö organiseerimine, et tõsta teadlikkust ja usaldust e-kaubanduse suhtes.

√

Avaliku halduse asutuste ja ettevõtete infosüsteemide liidestamise võimaldamine, et toetada elektroonset suhtlust.

√ √

E-kaubanduse ja sellega seotud lahenduste arendamise toetusprogrammide loomine.

√

Integreeritud infovõrgustiku loomine, et propageerida e-kaubandust ja uusi ärimudeleid.

√ √

Teabe ja metoodiliste juhendmaterjalide jagamine tarbijatele ja ettevõtjatele e-kaubanduse tehniliste, juriidiliste, finantsiliste, turvalisuse ja teiste aspektide kohta.

√

E-kaubandust edendava organisatsiooni loomine. √

E-kaubanduse teadlikkuse tõstmise kampaaniate korraldamine. √

Intellektuaal-omandi kaitse

E-kaubandusega seotud intellektuaalomandi kaitse õigusliku raamistiku loomine, sh andmete, informatsiooni, kaubamärgi, domeeninime kaitse.

√ √

Digiallkirjastamisega seotud regulatsioonide väljatöötamine, et võimaldada elektroonsed äriprotsessid ja elektroonne suhtlemine riigiga.

√

E-kaubandusega õigusaktidega seonduvate uuringute algatamine ja toetamine, et järjepidevalt luua ja uuendada õigusakte.

√

Tarbijakaitse Tarbijakaitset reguleerivate õigusaktide läbivaatamine, et kõik e-kaubanduses osalevad osapooled oleksid võrdselt kaitstud.

√

Täiendada karistusseadustikku lähtuvalt e-keskkondades toimepandud rikkumistega.

√

Stiimulid Maksude ja tolliprotseduuridega seotud stiimulite loomine, et ettevõtjad investeeriksid e-kaubanduse arengusse.

√ √

Ligipääs Konkurentsi suurenemine telekommunikatsiooni turul ning maksusoodustused toetavad arvutite jm riistvara soetamist ning internetiühenduste loomist (mobiilsed tehnoloogiad), mis edendab e-kaubandust.

√

Tabel 21. Slovakkia e-äri ja e-kaubanduse meetmed


108

Lisad

Intervjuud ekspertidega

Intervjuude toimumise ajakava ja intervjueeritavad

Nr Kuupäev Intervjueeritav Organisatsioon/ettevõte

1 29.11.2012 Kristjan Rebane SA Arengufond

2 30.11.2012 Siim Sikkut Riigikantselei

3 30.11.2012 Margus Püüa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

4 07.12.2012 Anni Talts Eesti E-kaubanduse Liit

5 07.12.2012 Jaak Lavin IMECC OÜ

6 18.02.2013 Jüri Riives IMECC OÜ / Eesti Masinatööstuse Liit

Tabel 22. Intervjuud ekspertidega


109

Intervjuud ettevõtetega

Intervjuude toimumise ajakava ning ettevõtete profiilid

Nr Kuupäev Tegevusvaldkond (EMTAK)

Töötajate arv

1 10.12.2012 C <50

2 11.12.2012 C <50

3 13.12.2012 C, G >250

4 14.12.2012 J <50

5 27.12.2012 G, H, N >250

6 02.01.2013 K >250

7 10.01.2013 K <50

8 15.01.2013 C 50-249

9 18.01.2013 M <50

10 29.01.2013 P <50

Tabel 23. Intervjuud ettevõtetega

Kuupäev Nr Tegevusvaldkond (EMTAK)

Töötajate arv

18.12.2012 Fookusgrupi intervjuu nr 1

1 C <50

2 K >250

3 F, J >250

4 G <50

5 E >250

6 A <50

08.01.2013 Fookusgrupi intervjuu nr 2

1 D >250

2 G >250

3 C 50-249

4 M <50

5 I <50

6 J, P <50

7 J <50

8 C, J 50-249

9 J 50-249

Tabel 24. Fookusgruppides osalenud ettevõtted


110

Intervjuud tarbijatega

Intervjuude toimumise ajakava ning tarbijate profiilid

Nr Ostab/ ei osta

Vanus Sugu Rahvus Elukoht Haridustase Sissetuleku suurus

17.01.2013 Tarbijate fookusgrupp 1

1 Jah 49 naine eestlane Tallinn kõrgharidus 501-1000

2 Jah 28 naine eestlane Tallinn kõrgharidus ei soovi avaldada


4 Jah 36 naine eestlane Harjumaa kõrgharidus ei soovi avaldada

5 Jah 26 mees eestlane Tallinn kõrgharidus ei soovi avaldada



8 Jah 41 naine eestlane Tallinn kesk-eriharidus ei soovi avaldada

9 Jah 31 mees eestlane Tõrvandi, Tartumaa kõrgharidus 1001-3000

10 Jah 32 naine eestlane Tallinn keskharidus 1001-3000


1 Jah 46 naine eestlane Reiu küla, Tahkuranna vald keskharidus ei soovi avaldada

2 Jah 37 mees venelane Harku vald, Harjumaa kõrgharidus ei soovi avaldada

3 Jah 39 naine eestlane Viimsi, Harjumaa kõrgharidus ei soovi avaldada


5 Jah 32 naine eestlane Hüüru, Harjumaa kõrgharidus ei soovi avaldada


7 Jah 45 mees venelane Tallinn kõrgharidus ei soovi avaldada

8 Jah 33 naine eestlane Saku vald, Harjumaa kõrgharidus ei soovi avaldada


1 Jah 17 naine eestlane Tallinn põhiharidus ei soovi avaldada




5 Ei 17 naine eestlane Tallinn põhiharidus ei soovi avaldada


29.01.2013 Tarbijate telefoniintervjuud

1 Jah 45 mees venelane Harjumaa kõrgharidus ei soovi avaldada

2 Jah 19 naine venelane Kohtla-Järve keskharidus 0-500


4 Ei 53 naine eestlane Kohtla-Järve kõrgharidus 501-1000


6 Ei 34 naine venelane Tallinn kõrgharidus ei soovi avaldada


8 Ei 51 mees eestlane Pärnu-Jaagupi keskharidus ei soovi avaldada

9 Ei 70 naine eestlane Tallinn keskharidus 0-500

10 Ei 32 naine eestlane Tallinn kõrgharidus ei soovi avaldada

11 Ei 45 mees eestlane Saku, Harjumaa keskharidus ei soovi avaldada

12 Ei 37 naine eestlane Tallinn kõrgharidus ei soovi avaldada

13 Ei 22 mees eestlane Raplamaa keskharidus ei soovi avaldada

Tabel 25. Fookusgruppides osalenud tarbijad


111

Kirjanduse ülevaade

Uuringu käigus oleme tutvunud alljärgnevate materjalidega:

1. 50 Actors that could direct ICT in a sustainable direction, WWF, http://assets.panda.org/downloads/ict_50_actors.pdf

2. An Oracle White Paper, European Consumer Views of E-Commerce: A Consumer Research Study of Buying Behavior and Trends, 2011, Oracle, http://www.oracle.com/us/products/applications/overview/

3. An Oracle White Paper, February 2012, 2012 B2B E-Commerce Survey: Results and Trends, Oracle, http://www.oracle.com

4. Chandrasekar Subramaniam and Michael. J. Shaw, A Study on the Value and Impact of B2B E-commerce: The Case of Web-based Procurement, http://citebm.business.illinois.edu/b2bresearch/ijec-revised-10-31.pdf

5. Consumer Conditions Scoreboard, Consumers at home in the single market, 7th edition – May 2012, http://ec.europa.eu/consumers/publications/index_en.htm

6. Consumer Rights in Digital Products, A research report prepared for the UK Department for Business, Innovation and Skills, 2010, https://www.gov.uk

7. Digital IQ Survey 2013, 2013, http://www.pwc.com/us/DigitalIQ 8. Digital Stats. 2011. There Are More than 250 Million Active Users Currently Accessing Facebook through

their Mobile Devices, 19. aprill 2011, http://digital-stats.blogspot.co.uk/2011/04/there-are-more-than-250-million-active.html

9. E-commerce in Slovakia: situation in recent years and future trends, International Journal of Business Research; 2011, Vol. 11 Issue 1, p203

10. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007–2011, http://www.valitsus.ee 11. Eesti infoühiskonna arengukava 2013, http://www.mkm.ee/326349/ 12. Eesti järgneva kümne aasta arenguvajadused, 2012, http://www.struktuurifondid.ee/alusanaluusid 13. Empowering and protecting consumers in the Internet Economy, Organisation for Economic Co-

operation and Development, DSTI/ICCP(2012)2/REV1, 2012, http://www.oecd-ilibrary.org/ 14. Empowering e-consumers: strengthening consumer protection on the internet economy, Background

report to the 2009 OECD conference on e-commerce, Organisation for Economic Co-operation and Development, DSTI/CP(2009)20, 2009, http://www.oecd-ilibrary.org/

15. European Cross-border E-commerce, The Challenge of Achieving Profitable Growth, 2012, http://www.accenture.com/us-en/Pages/insight-european-cross-border-ecommerce.aspx

16. Finding from consumer surveys on Internet Shopping, A comparison of pre and post study consumer research, 2009, Office of Fair Traiding, http://www.oft.gov.uk/

17. Forecast: Mobile Application Stores, Worldwide, 2008– 2015, Gartner Newsroom, 18. mai 2011, http://www.gartner.com/id=1688314

18. Gartner Identifies the Top 10 Strategic Technology Trends for 2013, Gartner, 23. oktoober 2012, http://www.gartner.com/newsroom/id/2209615

19. Gartner Says Companies Will Generate 50 Percent of Web Sales Via Their Social Presence and Mobile Applications by 2015, Gartner, 19. oktoober 2011, http://www.gartner.com/newsroom/id/1826814

20. Gartner says more m-commerce than e-commerce by 2015, Garter, 19. oktoober 2011, http://www.retailcustomerexperience.com/article/186029/Gartner-says-more-m-commerce-than-e-commerce-by-2015

21. Gartner Says Worldwide Semiconductor Industry to Grow 5.1 Percent in 2011 with Revenue Reaching $315 Billion. Gartner Newsroom. 21. juuni 2011, http://www.gartner.com/newsroom/id/1728614

22. Gemius, E-commerce 2009: trends and attitudes, Research into Estonian internet users, 2009, http://www.gemius.com/pl/reports_and_presentations

23. Gemius, E-commerce 2010: trends and attitudes, Research into Slovakianinternet users, 2011, http://www.gemius.com/pl/reports_and_presentations

24. Google VP Marissa Mayer dishes Google mobile stats, 150M mobile maps users, 13. mai 2011, http://www.bgr.com/2011/03/13/google-vp-marissa-mayer-dishes-google-mobile-stats-150m-mobile-users/

25. Innovaatiline tegevus Eesti ettevõtetes, Euroopa Liidu neljanda innovatsiooniuuringu (CIS 4) tulemused, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 2007, http://www.mkm.ee/326349/

26. Kogemustest õppides, Learning From Peers/ e-Business cases, Euroopa VKEde parimad tavad, Euroopa Ühendus, 2009, [email protected]

http://assets.panda.org/downloads/ict_50_actors.pdf

http://www.oracle.com/us/products/applications/overview/

http://www.oracle.com/

http://citebm.business.illinois.edu/b2bresearch/ijec-revised-10-31.pdf

http://citebm.business.illinois.edu/b2bresearch/ijec-revised-10-31.pdf

http://ec.europa.eu/consumers/publications/index_en.htm

https://www.gov.uk/


http://digital-stats.blogspot.co.uk/2011/04/there-are-more-than-250-million-active.html

http://digital-stats.blogspot.co.uk/2011/04/there-are-more-than-250-million-active.html

http://www.valitsus.ee/

http://www.mkm.ee/326349/

http://www.struktuurifondid.ee/alusanaluusid

http://www.oecd-ilibrary.org/


http://www.accenture.com/us-en/Pages/insight-european-cross-border-ecommerce.aspx

http://www.oft.gov.uk/

http://www.gartner.com/id=1688314






http://www.gemius.com/pl/reports_and_presentations

http://www.gemius.com/pl/reports_and_presentations

http://www.bgr.com/2011/03/13/google-vp-marissa-mayer-dishes-google-mobile-stats-150m-mobile-users/

http://www.bgr.com/2011/03/13/google-vp-marissa-mayer-dishes-google-mobile-stats-150m-mobile-users/

http://www.mkm.ee/326349/



112

27. Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ http://www.valitsus.ee 28. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, „Infoühiskonna arengukava 2013“ rakendusplaan 2012-

2013, http://valitsus.ee 29. MaPEeR SME: Making Progress and Economic enhancement a Reality for SME, Comprehensive analysis

of programmes and initiatives in Slovakia that assist the collaboration between science and SME, 2010, http://mapeer-sme.eu/en/

30. Mystery Shopping Evaluation of Cross-Border E-Commerce in the EU, Conducted on behalf of the European Commission, Health and Consumers Directorate-General, 2009, http://ec.europa.eu

31. OECD Guide to Measuring the Information Society 2011, http://www.oecd.org/about/publishing/ 32. Online payments 2012, Moving beyond the web, E-commerce Europe, 2012, http://www.ecommerce-

europe.eu/publications 33. Online shopping in Slovakia: appreciated by most, doubted by some, Gemius, 2011,

http://doyoucee.gemius.com/pl/archives/2011-05-04/01 34. Priorities towards a Digital Single Market in the Baltic Sea Region, Paper for the Baltic Development

Forum Summit, 2012, www.bcca.eu/ 35. Promoting Entrepreneurship and Innovative SMEs in a Global Economy, Towards a More Responsible

and Inclusive Globalisation, 2004, www.oecd-ilibrary.org 36. Slovakia: e-commerce market sees growth during H1 2010, 30. november 2010, The Paypers 37. Tesco e-shopping for groceries, New Europe, 14-20. oktoober 2012 38. Tesco inaugurates an e-commerce service in Slovakia, Greenmed Journal, 20. november 2012,

http://www.greenmed.eu/news-1612.html 39. The European Online Marketplace, Consumer complaints 2010-2011,

http://ec.europa.eu/consumers/publications/index_en.htm 40. The Global Information Technology Report 2012, Living in a Hyperconnected World,

http://www3.weforum.org 41. UN's telecommunications agency, 2011 42. World Telecommunication/ICT Development Report 2010, Monitoring the WSIS Targets, A mid-term

review, International Telecommunication Union, 2010, http://www.itu.int/pub/D-IND-WTDR-2010 43. Eesti Statistika Kvartalikiri 1/2013 http://www.stat.ee/publication-download-pdf?publication_id=34214 44. Riigi Teataja. Avaliku teenistuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119122012005

http://www.valitsus.ee/

http://valitsus.ee/

http://mapeer-sme.eu/en/

http://ec.europa.eu/

http://www.oecd.org/about/publishing/

http://www.ecommerce-europe.eu/publications

http://www.ecommerce-europe.eu/publications

http://doyoucee.gemius.com/pl/archives/2011-05-04/01

http://www.bcca.eu/


http://www.greenmed.eu/news-1612.html

http://ec.europa.eu/consumers/publications/index_en.htm


http://www.itu.int/pub/D-IND-WTDR-2010

http://www.stat.ee/publication-download-pdf?publication_id=34214



© 2013 AS PricewaterhouseCoopers Advisors. Kõik autoriõigused kaitstud. “PwC” viitab Eesti seaduste alusel asutatud ja tegutsevale äriühingule AS PricewaterhouseCoopers Advisors või kontekstist lähtuvalt teistele PricewaterhouseCoopers International Limited rahvusvahelise võrgustiku liikmetele, kellest igaüks on eraldiseisev ja sõltumatu juriidiline isik.

www.pwc.ee