ee - ep 1 735 274 b1 · 2013-03-26 · lisi komponente, nagu kollageen, proteoglükaanid,...

EE - EP 1 735 274 B1

KIRJELDUS

LEIUTISE TAUST

[0001] Maatriksi metalloproteinaasid (MMP-d) on ensüümide tsink-sõltuvate endopeptidaa-

side rühm, mis on seotud ekstratsellulaarse maatriksi ja sidekoe peamiste komponentide

lõhustamise ja reparatsiooniga. MMP-sid võib leida mitmetes rakutüüpides, mis paiknevad

sidekudedes või on sellega seotud, nagu fibroblastid, monotsüüdid, makrofaagid, endoteeli-

rakud ja samuti invasiivsed või metastaatilised kasvajarakud. Rakud sekreteerivad MMP-sid

latentsete proensüümidena ja need aktiveeruvad valgu N-terminaalse osa Zn-sõltuva lõhus-

tamise tagajärjel. Kui aktiivseid MMP-sid stimuleeritakse kasvufaktorite ja tsütokiinidega

lokaalses koekeskkonnas, võivad nad lõhustada ekstratsellulaarse maatriksi ja sidekoe valgu-

lisi komponente, nagu kollageen, proteoglükaanid, fibronektiin ja laminiin (vt H. Birkedal-

Hansen, Crit. Rev. Oral. Biol. Med., 1993, 4, 197–250).

[0002] Praegusel ajal on teada, et on olemas neliteist erinevat MMP-d. Neid ensüüme võib

jagada vastavalt nende substraadispetsiifilisusele mitmesse suurde klassi. Näiteks MMP-1,

MMP-8 ja MMP-13 kuuluvad kollagenaaside hulka. MMP-3 ja MMP-11 kuuluvad stromelü-

siinide hulka. MMP-2 ja MMP-9 kuuluvad 2. tüüpi kollagenaaside/želatinaaside hulka.

[0003] MMP-d pakuvad märkimisväärset huvi, sest neid on seostatud väga paljude füsioloo-

giliste ja patoloogiliste seisunditega. Seisundite, mida teatakse vahendavat MMP-d, mõne-

deks näideteks on kasvaja kasv, osteoartriit, reumatoidartriit, septiline artriit, restenoos,

fibroos, MMP-vahendatud osteopeeniad, kesknärvisüsteemi põletikulised haigused, repro-

duktsioon, koe morfogenees, angiogenees, naha vananemine, sarvkesta haavandumine, haa-

vade ebanormaalne paranemine, luuhaigused, proteinuuria, aordianeurüsm, kõhre degenerat-

sioon pärast liigese traumaatilist vigastust, kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad haigused,

maksatsirroos, neerupäsmakeste haigus, lootekestade enneaegne rebenemine, põletikuline

soolehaigus, periodontaalhaigus, makula seniildegeneratsioon, diabeetiline retinopaatia, pro-

liferatiivne vitreoretinopaatia, enneaegsete retinopaatia, silmapõletik, keratokoonus, Sjögreni

sündroom, müoopia, silmakasvajad, silma angiogenees/neovaskularisatsioon ja sarvkesta-

transplantaadi hülgamisreaktsioon (vt M. Cockett et al., Biochem. Soc. Symp., 1998, 63,

295–313; D. Keiner et al., Can. Chemo. Pharm., 1999, 43, 42–51; D. Keiner, Cancer

Metastasis Rev., 1990, 9, 289–303; J. MacDougall et al, Mol. Med. Today, 2000, 64,

EE – EP 1 735 274 B1

2

149-156; J. MacDougall et al., Cancer Metastasis Rev., 1995, 14, 351–362; S. Curren et al.,

Eur. J. Cancer, 2000, 36, 1621–1630).

[0004] Üheks konkreetseks uurimisvaldkonnaks, millele on pööratud palju tähelepanu, on

MMP-de seos vähi ja kasvajate kasvu ning levimisega. Tõepoolest, vähi metastaatiline levik

peremeesorganismi biomaatriksi proteolüütilise lõhustamise teel on üheks suurimaks välja-

kutseks vähi ravis. On kogutud suur hulk tõendeid, mis näitavad MMP-de seost üldiselt ja

eriti želatinaaside seost paiksete kasvajate kasvuga, invasiooni ja vähi metastaatilise levimi-

sega dissemineeritud kohtadesse. Näiteks teatakse, et MMP-2 ja MMP-9 ekspressioonitase on

teatud kasvaja progresseerumise juhtudel kõrgenenud. Need ensüümid lõhustavad basaal-

membraanide põhikomponenti IV tüüpi kollageeni ja denatureeritud kollageeni (želatiini),

mis viib kasvaja metastaaside tekkimiseni. Ka veresoone basaalmembraanide, mis koosnevad

peamiselt IV tüüpi kollageenist, lõhustamine MMP-2 ja MMP-9 poolt teatakse mängivat

kriitilist rolli kasvaja metastaaside tekkimises.

[0005] Kuna MMP-d on seotud nii paljude füsiloogiliste ja patoloogiliste seisunditega, eriti

vähi ning artriidiga, peetakse nende ensüümide sünteetilisi inhibiitoreid atraktiivseteks märk-

laudadeks ravimite väljatöötamisel (vt J. B. Summers et al., Ann. Rep. Med. Chem., 1998,

33, 131–140; A. H. Davidson et al., Chem. Ind., 1997, 258–261; J. C. Spurlino, In "Structure-

Based Drug Design," Veerapandian, Ed., Marcel Dekker, Inc., N.Y., 1997, 171–189; R. P.

Beckett et al., Drug Disc. Today, 1996, 1, 16–26). Sellise uurimistöö tulemusena on välja

töötatud mitmed laia toimespektriga peptidüülsed ja osaliselt selektiivsed mittepeptidüülsed

MMP inhibiitorid kui võimalikud vähivastased ning artriidivastased ained (vt P. D. Brown,

Med. Oncology, 1997, 14, 1–10; P. D. Brown, APMIS, 1999, 107, 174–180; P. D. Brown,

Expert Opin. Invest. Drugs, 2000, 9, 2167–2177; J. Freskos et al., Biorg. Med. Chem. Lett.,

1999, 9, 943–948; L. J. MacPherson et al., J. Med. Chem., 1997, 40, 2525–2532; M. Cheng

et al., J. Med. Chem., 2000, 43, 369–380). Kuid praegused MMP inhibiitorite prekliiniliste ja

kliiniliste uuringute tulemused on valmistanud pettumuse peamiselt halva biosaadavuse,

halva selektiivsuse ja soovimatute kõrvaltoimete tõttu, nagu koetoksilisus ja isegi maksa

metastaaside tekke soodustamine (vt MMPs, Park W & Mecham R., AP, NY, 1998, 1–14,

85–113, 115–149; M. Michaelides et al., Curr. Pharma. Design, 1999, 5, 787–819; E. Heath,

et al., Drugs, 2000, 59, 1043–1055; L. Seymour, Cancer Treat. Rev., 1999, 25, 301–312; K.

Woessner, Ann. NY Aca. Sci., 1999, 878, 388–403; J. Skiles et al., Ann. Rep. Med Chem,

2000, 35, 167–176; M. Gowravaram et al., J. Med. Chem., 1995, 38, 2570–2581; M.

EE – EP 1 735 274 B1

3

Gowravaram et al., Biorg. Med. Chem. Lett., 1995, 5, 337–342; R. Greenwald et al., Curr.

Opin. Ther. Patents, 1995, 4, 7–16; D. Levy et al., J. Med. Chem., 1998, 41, 199–223; A.

Kruger et al., Cancer Res., 2001, 61, 1272–1275). Seetõttu on praeguste MMP inhibiitoritega

seotud kliinilise komplitseerituse tõttu vajadus uute tugevate inhibiitorite järele, mis rün-

daksid MMP-sid selektiivsemalt.

Patenditaotluses WO 00/44711 kirjeldatakse määratletud struktuuriga hüdroksaamhappeid,

mis on kasulikud TNF-α vahendatud haigusseisundite ravis. Ühelgi D1-s kasutatud ühendil ei

ole käesolevas patendis kirjeldatud struktuuri. Peale selle avaldatakse patenditaotlustes WO

97/44315 ja WO 00/63165 bifenüülsulfoonamido- ja 4-fenoksübeseensulfoonamidohüdrok-

saamhappe derivaadid, mis on kasulikud vähi ja artriidi ravis, millel on aga teistsugune

struktuur kui käesoleva patendi ühenditel.

KOKKUVÕTE

[0006] Vastavuses avaldatud materjalide, kompositsioonide ja meetodite eesmärkidega, nagu

siin on teostatud ja laialdaselt kirjeldatud, käsitletakse avaldatud teema ühe eripärana ühendit

valemiga I

,

milles

X on CH2, CH2CH2 või CH=CH ja

milles R2 on Br, metoksürühm,

,

milles Y = O, S või CH2,

EE – EP 1 735 274 B1

4

või

või selle farmatseutiliselt vastuvõetavat soola.

[0007] Avaldatud teema teise eripärana käsitletakse siin kirjeldatud ühendite kasutamist

farmatseutilise kompositsiooni valmistamisel maatriksi metalloproteinaaside moduleeri-

miseks.

[0008] Avaldatud teema järgmise eripärana käsitletakse nõudluspunktile 1 vastava ühendi

kasutamise meetodit, mis hõlmab vähemalt ühe nõudluspunktile 1 vastava ühendi efektiivse

koguse manustamist kasvaja metastaasi moduleerimiseks rakku in vitro.

[0009] Avaldatud teema veel järgmise eripärana käsitletakse siin kirjeldatud ühendite kasu-

tamist ravimite valmistamiseks kasvaja metastaasi moduleerimiseks.

[0010] Avaldatud teema järgmise eripärana käsitletakse siin kirjeldatud ühendi kasutamist

ravimite valmistamiseks vähi raviks.

[0011] Avaldatud teema veel järgmise eripärana käsitletakse siin kirjeldatud ühendi kasu-

tamist ravimite valmistamiseks vähi vältimiseks indiviidil.

[0012] Avaldatud teema järgmise eripärana käsitletakse siin kirjeldatud ühendi kasutamist

ravimite valmistamiseks artriidi raviks.

[0013] Avaldatud teema veel järgmise eripärana käsitletakse maatriksi metalloproteinaaside

selektiivseid modulaatoreid ja metalloproteinaaside selektiivseid inhibiitoreid. Samuti kirjel-

datakse siin vähi metastaaside ja haiguste nagu artriit modulaatoreid. Lisaks avaldatakse

selliste ühendite valmistamise ja kasutamise meetodid.

[0014] Täiendavad eelised tuuakse osaliselt esile järgnevas kirjelduses ja need saavad osa-

liselt ilmseks kirjeldusest või neid võib teada saada allpool kirjeldatud eripärade praktikas

rakendamisel. Allpool kirjeldatud eelised realiseeritakse ja saavutatakse lisatud patendinõud-

luses konkreetselt välja toodud elementide ja kombinatsioonide abil. On mõistetav, et nii

eespool toodud üldine kirjeldus kui ka järgnev detailne kirjeldus on näitlik ning ainult

selgitav ja ei ole piirav.

EE – EP 1 735 274 B1

5

JOONISTE LÜHIKIRJELDUS

[0015] Kaasnevad joonised, mis on siia liidetud ja moodustavad osa sellest taotlusest,

illustreerivad mitmeid allpool kirjeldatud aspekte.

Joonisel 1A on graafik, mis näitab kasvaja invasiooni inhibeerimist protsentides ühendi 2c

mitmete kontrentratsioonide puhul kasvaja invasiooni Amgeli biotestis.

Joonisel 1B on želatinaasi sümoosi graafik, mis näitab MMP-2 ja MMP-9 aktiivsuse inhi-

beerimist ühendiga 2c.

DETAILNE KIRJELDUS

[0016] Avaldatud materjale, ühendeid, kompositsioone, kasutamisi ja meetodeid võib mõista

tõepärasemalt viitega järgnevale materjalide ja meetodite konkreetsete eripärade detailsele

kirjeldusele ning selles hõlmatud näidetele ja joonisele ning eelnevale ja järgnevale

kirjeldusele.

[0017] Enne käesolevate materjalide, ühendite, kompositsioonide, kasutamiste ja/või meeto-

dite avaldamist ja kirjeldamist on mõistetav, et allpool kirjeldatud eripärad ei ole piiratud

konkreetsete sünteesimeetodite või konkreetsete reagentidega, mis sellistena võivad loomu-

likult varieeruda. Samuti on mõistetav, et siin kasutatud terminoloogia on esitatud ainult

konkreetsete eripärade kirjeldamise eesmärgil ja ei ole mõeldud piiravana.

[0018] On avaldatud kasutatavad materjalid, ühendid, kompositsioonid, kasutamised ja kom-

ponendid, mida võib kasutada ühenduses millegagi, mida võib kasutada millegi valmista-

miseks või mis on avaldatud meetodite ja kompositsioonide produktid. Need ja teised

materjalid on siin avaldatud ja on mõistetav, et kui selliste ainete kombinatsioonid, alam-

hulgad, vastasmõjud, rühmad jne on avaldatud nii, et kuigi iga erineva individuaalse ja

kollektiivse kombinatsiooni ja selliste ühendite variatsiooni konkreetne viide võib mitte olla

sõnaselgelt avaldatud, on igaüks konkreetselt kaasatud ja siin kirjeldatud. Näiteks kui ühend,

millel on esitatud valem, on avaldatud ja arutletud ning modifikatsioonide arvu, mille võib

teostada R-rühmade hulgaga valemis, üle on arutletud, siis on igaüks ja kõik ühendi kom-

binatsioonid ja vastastikmõjud ning võimalikud modifikatsioonid R-rühmade suhtes konk-

reetselt hõlmatud, kui konkreetselt ei ole näidatud vastupidi. Seega, kui on avaldatud

asendajate klass A, B ja C, samuti on avaldatud asendajate klass D, E ja F ja on avaldatud

EE – EP 1 735 274 B1

6

molekuli kombinatsiooni näide A-D, siis isegi kui igaüks ei ole individuaalselt loetletud, on

igaüks kaasatud individuaalselt ja kollektiivselt. Seega selles näites on igaüks kombinatsioo-

nidest A-E, A-F, B-D, B-E, B-F, C-D, C-E ja C-F kaasatud konkreetselt ja peab olema

avaldatud avaldistest A, B ja C, D, E ja F ning näite kombinatsioonist A-D. Samamoodi on

konkreetselt vaadeldavad ja avaldatud nende mis tahes alamhulgad või kombinatsioonid.

Seega näiteks alamrühma A-E, B-F ja C-E on vaadeldud konkreetselt ja need peavad olema

avaldatud avaldisest A, B ja C, D, E ja F ning näite kombinatsioonist A-D. See kontseptsioon

hõlmab kõiki selle avaldise eripärasid, sealhulgas, kuid mitte ainult, valmistamismeetodite

etappe ja avaldatud kompositsioonide kasutamist. Niisiis, kui selles on mitmeid lisaetappe,

mida võib teostada, siis on mõistetav, et igaühte nendest lisaetappidest võib teostada mis

tahes avaldatud meetodite konkreetse teostuse või teostuste kombinatsiooniga ja et iga sellist

kombinatsiooni on vaadeldud konkreetselt ja see peab olema arvestatavalt avaldatud.

Määratlused

[0019] Selles taotluses ja järgnevas patendinõudluses viidatakse mitmetele terminitele, mis

määratletakse järgnevate tähendustega.

[0020] Kasutatuna taotluses ja järgnevas patendinõudluses viitavad ainsuse vormid ka mit-

muse vormidele, kui leiutise kontekst ei väida selgelt teisiti. Näiteks viide „ühend“ hõlmab

ühendite segusid; viide „arüülasendaja“ hõlmab kahe või enama sellise arüülasendaja segusid

jms.

[0021] „Vajadusel“ või „valikuliselt“ tähendab, et järgnevalt kirjeldatud sündmus või asjaolu

võib esineda või mitte esineda ja et kirjeldus hõlmab juhtumeid, milles sündmus või asjaolu

esineb ja juhtumeid, milles ei esine. Näiteks fraas „vajadusel asendatud arüülrühm“ tähendab,

et arüülrühm võib olla või mitte olla asendatud ja et kirjeldus hõlmab nii asendamata arüül-

rühmi kui ka rühmi, milles on asendusrühmad.

[0022] Piirid võivad siin olla väljendatud ühest konkreetsest väärtusest „umbes“ ja/või teise

konkreetse väärtuseni „umbes“. Kui selline piir on väljendatud, siis järgmine eripära hõlmab

väärtusi ühest konkreetsest väärtusest ja/või teise konkreetse väärtuseni. Sarnaselt, kui väär-

tused on väljendatud ligikaudsetena, siis kasutades eelnevat asjaolu „umbes“ on mõistetav, et

konkreetne väärtus moodustab järgmise eripära. Lisaks on mõistetav, et kõikide piiride lõpp-

punktid on tähenduslikud nii teise lõpp-punkti suhtes kui ka sõltumatult teisest lõpp-punktist.

EE – EP 1 735 274 B1

7

[0023] Kirjelduses ja kokkuvõtvas patendinõudluses esinevad viited massiosade kohta konk-

reetse elemendi või komponendi kohta kompositsioonis või artiklis tähendavad massisõltu-

vust elemendi või komponendi ja mis tahes teiste elementide või komponentide suhtes

kompositsioonis või artiklis, mille suhtes massiosa on väljendatud. Niisiis ühendis, mis

sisaldab 2 massiosa komponenti X ja 5 massiosa komponenti Y, on X ja Y massisuhe 2 : 5 ja

on sellise suhtega hoolimata ühendis sisalduvatest teistest ülejäänud komponentidest.

[0024] Komponendi massiprotsent, kui konkreetselt ei ole määratletud vastupidi, põhineb

ravimpreparaadi või kompositsiooni, milles komponent sisaldub, kogumassil.

[0025] Termin „toime“ viitab siin kasutatuna bioloogilisele toimele. Termin „farmakoloo-

giline toime“ viitab siin kasutatuna ühendi, molekuli, modulaatori või inhibiitori loomupä-

rastele füüsikalistele ja/või keemilistele omadustele. Nendeks omadusteks on, kuid mitte

ainult, tõhusus, poolväärtusaeg, lahustuvus, stabiilsus, afiinsus ja teised farmakokineetilised

ja farmakodünaamilised omadused.

[0026] Terminid „peptiid“ ja „peptidüül“ tähendavad siin kasutatuna vastavalt ühendite ja

keemiliste rühmade klassi, mis koosnevad keemiliselt omavahel seotud aminohapetest.

Üldiselt on aminohapped keemiliselt omavahel seotud amiidsidemega (CONH). „Peptiid“ ja

„peptidüül“ hõlmavad siin kasutatuna aminohapete oligomeere ning väikseid ja suuri pep-

tiide, sealhulgas polüpeptiide ja valke. Terminid „mittepeptiid“ või „mittepeptidüül“ tähenda-

vad ühendite klassi, mis ei koosne keemiliselt omavahel amiidsidemega seotud amino-

hapetest.

[0027] Siin kasutatuna vaadeldakse terminit „asendatud“ hõlmavana kõiki lubatavaid orgaa-

niliste ühendite asendajaid. Laia eripärana on lubatavateks asendajateks atsüklilised ja tsük-

lilised, hargnenud ja hargnemata ahelaga, karbotsüklilised ja heterotsüklilised ning aro-

maatsed ja mittearomaatsed orgaaniliste ühendite asendajad. Illustratiivseteks asendajateks

on näiteks allpool kirjeldatud näited. Lubatavaid asendajaid võib olla üks või enam ning need

on samasugused või erinevad sobivad orgaanilised ühendid. Selle taotluse eesmärgil võivad

heteroaatomitel nagu lämmastikuaatom olla vesinik-asendajad ja/või mis tahes lubatavad siin

kirjeldatud orgaaniliste ühendite asendajad, mis rahuldavad heteroaatomite valentse. Luba-

tavad orgaaniliste ühendite asendajad ei ole mõeldud mingil viisil piirama seda taotlust.

Terminid “asendamine“ või „asendatud millegagi“ hõlmavad samuti endastmõistetavalt lisa-

tingimust, et selline asendamine on vastavuses asendatud aatomi ja asendaja lubatud valent-

EE – EP 1 735 274 B1

8

siga ja et asendamise tulemuseks on stabiilne ühend, näiteks ühend, mis ei allu spontaanselt

muundumisele, nagu ümberasetus, tsüklistamine, elimineerimine jms.

[0028] Termin „alküülrühm“ on siin kasutatuna hargnenud või hargnemata ahelaga küllastu-

nud 1-24 süsinikuaatomiga süsivesinikrühm, nagu metüül-, etüül-, propüül-, isopropüül-,

butüül-, isobutüül-, tert-butüül-, pentüül-, heksüül-, heptüül-, oktüül-, detsüül-, tetradetsüül-,

heksadetsüül-, eikosüül-, tetrakosüülrühm jms. Alküülrühm võib samuti olla asendatud või

asendamata. Alküülrühm võib olla asendatud ühe või enama rühmaga, sealhulgas, kuid mitte

ainult, alküül-, halogeenitud alküül-, alkoksü-, alkenüül-, alkünüül-, arüül-, heteroarüül-,

aldehüüd-, amino-, karboksüül-, ester-, halogeno-, hüdroksamaat-, hüdroksüül-, keto-, nitro-,

silüül-, sulfokso-, sulfonüül-, sulfoon-, sulfoksiid- või tioolrühmaga, nagu allpool on kirjel-

datud. Termin „halogeenitud alküülrühm“ tähendab konkreetselt alküülrühma, mis on asen-

datud ühe või enama halogenorühmaga, näiteks fluoro-, kloro-, bromo- või jodorühmaga.

[0029] Termin „alkoksürühm“ on siin kasutatuna alküülrühm, mis on seotud üksiksideme,

terminaalse eetersidemega, see tähendab, et „alkoksürühma“ võib määratleda kui rühma -OA,

milles A on alküülrühm, nagu eespool on määratletud.

[0030] Termin „alkenüülrühm“ on siin kasutatuna 2-24 süsinikuaatomiga süsivesinikrühm

struktuurivalemiga, mis sisaldab vähemalt ühte süsinik-süsinik kaksiksidet. Asümmeetriliste

struktuuride puhul nagu (AB)C=C(CD) on hõlmatud nii E- kui ka Z-isomeerid. See võib olla

eeldatud struktuurivalemites, milles asümmeetriline alkeen esineb või see võib olla sõnasel-

gelt näidatud sideme sümboliga C=C.

[0031] Termin „alkünüülrühm“ on siin kasutatuna 2-24 süsinikuaatomiga süsivesinikrühm

struktuurivalemiga, mis sisaldab vähemalt ühte süsinik-süsinik kolmiksidet.

[0032] Termin „arüülrühm“ on siin kasutatuna mis tahes süsinikuaatomeid sisaldav aro-

maatne rühm, sealhulgas, kuid mitte ainult, benseen, naftaleen, fenüülrühm, bifenüül, fenok-

sübenseen jne. Termin „aromaatne“ hõlmab ka „heteroarüülrühma“, mis on määratletud kui

aromaatne rühm, mille aromaatse rühma tsüklis on vähemalt üks heteroaatom. Hetero-

aatomite näideteks on, kuid mitte ainult, lämmastiku-, hapniku-, väävli- ja fosforiaatom.

Arüülrühm võib olla asendatud või asendamata. Arüülrühm võib olla asendatud ühe või

enama rühmaga, sealhulgas, kuid mitte ainult, alküül-, halogeenitud alküül-, alkoksü-, alke-

nüül-, alkünüül-, arüül-, heteroarüül-, aldehüüd-, amino-, karboksüül-, ester-, halogeno-,

hüdroksamaat-, hüdroksüül-, keto-, nitro-, silüül-, sulfokso-, sulfonüül-, sulfoon-, sulfoksiid-

või tioolrühmaga, nagu siin on kirjeldatud. Termin „biarüülrühm“ on konkreetset tüüpi arüül-

EE – EP 1 735 274 B1

9

rühm ja on hõlmatud määratlusega arüülrühm. Biarüülrühm tähendab kahte arüülrühma, mis

on seotud omavahel kondenseerunud tsüklitena nagu naftaleenis või on seotud ühe või enama

süsinik-süsinik sidemega nagu bifenüülis.

[0033] Termin „tsükloalküülrühm“ on siin kasutatuna mittearomaatne süsinikuaatomeid

sisaldav tsükkel, mis koosneb vähemalt kolmest süsinikuaatomist. Tsükloalküülrühmade näi-

deteks on, kuid mitte ainult, tsüklopropüül-, tsüklobutüül-, tsüklopentüül-, tsükloheksüül-

rühm jms. Termin „heterotsükloalküülrühm“ on tsükloalküülrühm, nagu eespool on määrat-

letud, milles vähemalt üks tsüklis olevatest süsinikuaatomitest on asendatud heteroaatomiga,

nagu, kuid mitte ainult, lämmastiku-, hapniku-, väävli- või fosforiaatom. Tsükloalküülrühm

ja heterotsükloalküülrühm võivad olla asendatud või asendamata. Tsükloalküülrühm ja

heterotsükloalküülrühm võivad olla asendatud ühe või enama rühmaga, sealhulgas, kuid

mitte ainult, alküül-, alkoksü-, alkenüül-, alkünüül-, arüül-, heteroarüül-, aldehüüd-, amino-,

karboksüül-, ester-, halogeno-, hüdroksamaat-, hüdroksüül-, keto-, nitro-, silüül-, sulfokso-,

sulfonüül-, sulfoon-, sulfoksiid- või tioolrühmaga, nagu siin on kirjeldatud.

[0034] Termin „tsükloalkenüülrühm“ on siin kasutatuna mittearomaatne süsinikuaatomeid

sisaldav tsükkel, mis koosneb vähemalt kolmest süsinikuaatomist ja sisaldab vähemalt ühte

süsinik-süsinik kaksiksidet C=C. Tsükloalkenüülrühmade näideteks on, kuid mitte ainult,

tsüklopropenüül-, tsüklobutenüül-, tsüklopentenüül-, tsüklopentadienüül-, tsükloheksenüül-

rühm jms. Termin „heterotsükloalkenüülrühm“ on tsükloalkenüülrühm, nagu eespool on

määratletud, milles vähemalt üks tsüklis olevatest süsinikuaatomitest on asendatud hetero-

aatomiga, nagu, kuid mitte ainult, lämmastiku-, hapniku-, väävli- või fosforiaatom. Tsüklo-

alkenüülrühm ja heterotsükloalkenüülrühm võivad olla asendatud või asendamata. Tsüklo-

alkenüülrühm ja heterotsükloalkenüülrühm võivad olla asendatud ühe või enama rühmaga,

sealhulgas, kuid mitte ainult, alküül-, alkoksü-, alkenüül-, alkünüül-, arüül-, heteroarüül-,

aldehüüd-, amino-, karboksüül-, ester-, halogeno-, hüdroksamaat-, hüdroksüül-, keto-, nitro-,

silüül-, sulfokso-, sulfonüül-, sulfoon-, sulfoksiid- või tioolrühmaga, nagu siin on kirjeldatud.

[0035] Termin „aldehüüdrühm“ on siin kasutatuna esitatud valemiga -C(O)H.

[0036] Termin „aminorühm“ on siin kasutatuna esitatud valemiga NAA1A2, milles A, A1 ja

A2 võivad sõltumatult olla vesinikuaatomid, alküül-, halogeenitud alküül-, alkenüül-, alkü-

nüül-, arüül-, heteroarüül-, tsükloalküül-, tsükloalkenüül-, heterotsükloalküül- või heterotsük-

loalkenüülrühmad, nagu eespool on kirjeldatud.

[0037] Termin „karboksüülrühm“ on siin kasutatuna esitatud valemiga -C(O)OH.

EE – EP 1 735 274 B1

10

[0038] Termin „esterrühm“ on siin kasutatuna esitatud valemiga -OC(O)A või -C(O)OA,

milles A võib olla eespool kirjeldatud alküül-, halogeenitud alküül-, alkenüül-, alkünüül-,

arüül-, heteroarüül-, tsükloalküül-, tsükloalkenüül-, heterotsükloalküül- või heterotsükloalke-

nüülrühm.

[0039] Termin „eeterrühm“ on siin kasutatuna esitatud valemiga AOA1, milles A ja A1 või-

vad sõltumatult olla eespool kirjeldatud alküül-, halogeenitud alküül-, alkenüül-, alkünüül-,

arüül-, heteroarüül-, tsükloalküül-, tsükloalkenüül-, heterotsükloalküül- või heterotsükloalke-

nüülrühm.

[0040] Termin „ketorühm“ on siin kasutatuna esitatud valemiga AC(O)A1, milles A ja A1

võivad sõltumatult olla eespool kirjeldatud alküül-, halogeenitud alküül-, alkenüül-, alkü-


loalkenüülrühm.

[0041] Termin „halogenorühm“ tähendab siin kasutatuna halogenorühmi: fluoro-, kloro-,

bromo- ja jodorühma.

[0042] Termin „hüdroksamaatrühm“ on siin kasutatuna esitatud valemiga -C(O)NHOH.

[0043] Termin „hüdroksüülrühm“ on siin kasutatuna esitatud valemiga -OH.

[0044] Termin „nitrorühm“ on siin kasutatuna esitatud valemiga -NO2.

[0045] Termin „silüülrühm“ on siin kasutatuna esitatud valemiga -SiAA1A2, milles A, A1 ja

A2 võivad olla sõltumatult eespool kirjeldatud vesinikuaatomid, alküül-, halogeenitud

alküül-, alkoksü-, alkenüül-, alkünüül-, arüül-, heteroarüül-, tsükloalküül-, tsükloalkenüül-,

heterotsükloalküül- või heterotsükloalkenüülrühm.

[0046] Termin „sulfoksorühm“ on siin kasutatuna esitatud valemitega -S(O)A, -S(O)2A,

-OS(O)2A või -OS(O)2OA, milles A võib olla eespool kirjeldatud vesinikuaatom, alküül-,

halogeenitud alküül-, alkenüül-, alkünüül-, arüül-, heteroarüül-, tsükloalküül-, tsükloalke-

nüül-, heterotsükloalküül- või heterotsükloalkenüülrühm.

[0047] Termin „sulfonüülrühm“ tähendab siin kasutatuna sulfoksorühma, mis on esitatud

valemiga -S(O)2A, milles A võib olla eespool kirjeldatud vesinikuaatom, alküül-, halogee-

nitud alküül-, alkenüül-, alkünüül-, arüül-, heteroarüül-, tsükloalküül-, tsükloalkenüül-, hete-

rotsükloalküül- või heterotsükloalkenüülrühm.

[0048] Termin „sulfonüülaminorühm“ või „sulfoonamiidrühm“ on siin kasutatuna esitatud

valemiga -S(O)2NH-.

EE – EP 1 735 274 B1

11

[0049] Termin „sulfoonrühm“ on siin kasutatuna esitatud valemiga AS(O)2A1, milles A ja A1

võivad sõltumatult olla eespool kirjeldatud alküül-, halogeenitud alküül-, alkenüül-, alkü-


loalkenüülrühmad.

[0050] Termin „sulfoksiidrühm“ on siin kasutatuna esitatud valemiga AS(O)A1, milles A ja

A1 võivad sõltumatult olla eespool kirjeldatud alküül-, halogeenitud alküül-, alkenüül-,

alkünüül-, arüül-, heteroarüül-, tsükloalküül-, tsükloalkenüül-, heterotsükloalküül- või hetero-

tsükloalkenüülrühmad.

[0051] Termin „tioolrühm“ on siin kasutatuna esitatud valemiga -SH.

[0052] „X“, „Y“, „R“, „R1“ ja „R2“ hõlmavad siin kasutatuna sõltumatult ühte või enamat

eespool toodud rühma. Näiteks kui R on hargnemata ahelaga alküülrühm, võib üks alküül-

rühma vesinikuaatomitest olla vajadusel asendatud hüdroksüül-, alkoksürühmaga jne. Sõltu-

valt valitud rühmadest võib esimene rühm olla kaasatud teise rühma või alternatiivselt võib

esimene rühm olla teise rühma küljes (s.o seotud). Näiteks fraasi „alküülrühm, mis sisaldab

sulfonüülrühma“, kohaselt võib sulfonüülrühm olla seotud alküülrühma ahelaga. Valitud

rühma(de) loomus määrab, kas esimene rühm on kinnitunud või seotud teise rühmaga.

[0053] Siin kasutatuna tähendab „indiviid“ isikut. Seega võib „indiviid“ hõlmata imetajaid

(nt primaati, inimest jne), koduloomi (nt kasse, koeri jne), kariloomi (nt veiseid, hobuseid,

sigu, lambaid, kitsi jne), laboriloomi (nt hiiri, küülikuid, rotte, merisigu jne) ja linde. Ühe

eripärana on „indiviidiks“ imetaja. Teise eripärana on „indiviidiks“ inimene.

[0054] Viitamine „rakule“ võib siin hõlmata rakku in vitro. Alternatiivselt võib viitamine

„rakule“ siin hõlmata rakku in vivo, mis võib olla saadud indiviidilt. „Rakk“ võib olla rakk

mis tahes organismist, sealhulgas, kuid mitte ainult, bakteri-, eukarüoodi- või loomarakk.

[0055] Fraasiga ühendi „efektiivne kogus“ mõeldakse siin esitatuna ühendi mittetoksilist, aga

piisavat kogust, saamaks soovitud tulemust, näiteks moduleerimist või inhibeerimist. Nagu

allpool on välja toodud, varieerub täpne vajalik kogus indiviidilt indiviidile, sõltuvalt liigist,

vanusest ja indiviidi üldseisundist, ravitava haiguse tõsidusest, konkreetsest kasutatavast

ühendist, selle manustamise viisist jms. Seega ei ole võimalik konkretiseerida täpset „efek-

tiivset kogust“. Siiski võib vastava eriala asjatundja määrata sobiva efektiivse koguse,

kasutades ainult rutiinset eksperimenteerimist. Sarnaselt tähendab fraas „kogus, mis on

efektiivne MMP moduleerimiseks“, mittetoksilist, aga piisavat kogust vähemalt ühe MMP

toime moduleerimiseks. Samuti fraas „kogus, mis on efektiivne MMP inhibeerimiseks“

EE – EP 1 735 274 B1

12

tähendab ühendi mittetoksilist, aga piisavat kogust vähemalt ühe MMP toime inhibeerimi-

seks. Veel kord, täpne kogus varieerub indiviidilt indiviidile, sõltuvalt liigist, vanusest ja

indiviidi üldseisundist, ravitava haiguse tõsidusest, konkreetsest kasutatavast ühendist, selle

manustamise viisist jms.

[0056] Fraas „MMP-d sisaldav keskkond“ tähendab mis tahes keskkonda, milles esineb üks

või enam MMP. Sellisteks keskkondadeks on, kuid mitte ainult, indiviidid, organid, kasvajad,

rakud, geelid, lahused või puhas MMP.

[0057] Fraas „farmatseutiliselt vastuvõetav“ tähendab materjali, mis ei ole bioloogiliselt või

teisiti soovimatu, s.o aine võib manustada indiviidile koos valitud ühendiga, ilma et see

põhjustaks soovimatuid bioloogilisi toimeid või mõjuks vastastikku kahjulikul viisil mis

tahes teiste farmatseutilise kompositsiooni komponentidega, milles see sisaldub.

[0058] Nüüd tehakse detailne viide avaldatud materjalide, ühendite, kompositsioonide,

komponentide ja meetodite, mille näiteid illustreeritakse toodud joonisega, konkreetsetele

eripäradele.

Ühendid

[0059] Ühe eripärana kirjeldatakse siin ühendeid valemiga I

,

milles



,


EE – EP 1 735 274 B1

13

või

või nende farmatseutiliselt vastuvõetav sool.

[0060] Ühe eripärana kirjeldatakse siin kompositsioone, mis sisaldavad ühendit valemiga I.

[0061] Valemisse I, samuti teistesse siin kasutatud struktuuridesse on sisse viidud märgised α

ja β, aitamaks identifitseerida ja eristada järgnevates arutlustes konkreetseid süsinikuaatomi

positsioone. Nende märgiste valik on üksnes meelevaldne ja ei ole mõeldud piiravana.

[0062] Ühendites valemiga I on farmakofoorid, näiteks asendaja, mis sisaldab sulfonüül-

rühma ja asendaja, mis sisaldab hüdroksamaatrühma, seotud külgnevate süsinikuaatomitega,

s.o süsinikuaatomitega α ja β. Kahest süsinikuaatomist koosnev raamistik, mis sisaldab

farmakofoore, s.o süsinikuaatomeid α ja β, on konformatsiooniliselt kitsendatud ka tsüklilise

asendamisega. Lisaks on farmakofooris, mis sisaldab sulfonüülrühma, sulfonüülrühma posit-

sioon hüdroksamaatrühma suhtes γ-asendis, s.o sulfonüülrühma ja hüdroksamaatrühma vahel

on kolm aatomit.

[0063] Ühendid valemiga I võivad olla optiliselt aktiivsed või ratseemilised. Stereokeemia

süsinikuaatomite α ja β juures võib varieeruda ja sõltub sulfonüülrühma sisaldava asendaja ja

hüdroksamaatrühma vahelisest ruumilisest paigutusest. Ühe eripärana on süsinikuaatom α

S-stereokeemiaga. Teise eripärana on süsinikuaatom α R-stereokeemiaga. Ühe eripärana on

süsinikuaatom β S-stereokeemiaga. Teise eripärana on süsinikuaatom β R-stereokeemiaga.

Kasutades tehnika tasemes tuntud meetodeid, on võimalik varieerida süsinikuaatomite α ja β

stereokeemiat.

[0064] Kui ei ole sätestatud vastupidi, siis on keemilised sidemed valemis näidatud ainult

pidevate joontega ja iga võimaliku isomeeri, näiteks iga enantiomeeri ja diastereomeeri ning

isomeeride segu nagu ratseemiline segu puhul ei ole vaadeldud kiilukujulisi või katkendlikke

jooni.

[0065] Samuti on siin kirjeldatud valemiga I ühendite farmatseutiliselt vastuvõetavaid sooli.

Farmatseutiliselt vastuvõetavaid sooli valmistatakse hüdroksamaadi ja/või sulfoonamiidi

töötlemisel sobiva koguse farmatseutiliselt vastuvõetava alusega. Tüüpilisteks farmatseuti-

EE – EP 1 735 274 B1

14

liselt vastvõetavateks alusteks on ammoniaakhüdraat, naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdrok-

siid, liitiumhüdroksiid, kaltsiumhüdroksiid, magneesiumhüdroksiid, raud(II)hüdroksiid,

tsinkhüdroksiid, vask(II)hüdroksiid, almiiniumhüdroksiid, raud(III)hüdroksiid, isopropüül-

amiin, trimetüülamiin, dietüülamiin, trietüülamiin, tripropüülamiin, etanoolamiin, 2-dime-

tüülaminoetanool, 2-dietüülaminoetanool, lüsiin, arginiin, histidiin jms. Ühe eripärana viiak-

se reaktsioon läbi ainult vees või vee ja inertse veega seguneva orgaanilise lahusti kombi-

natsioonis temperatuuril umbes 0-100 oC nagu toatemperatuur. Kasutatavate valemiga I

ühendite moolsuhted valitakse, saamaks soovitud suhteid mis tahes konkreetsete soolade

jaoks. Näiteks hüdroksamaadi ammooniumisoolade valmistamiseks võib hüdroksamaati töö-

delda ligikaudu ühe ekvivalendi farmatseutiliselt vastuvõetava alusega, saamaks neutraalset

soola.

[0066] Ühe eripärana võib R-rühm valemis I olla asendatud arüülrühmaga, mis on esitatud

järgmise valemiga

,



või

[0067] Järgmise eripärana võib R-rühm valemis I olla p-metoksüfenüül-, p-bifenüül-,

p-fenoksüfenüül-, p-(fenüületünüül)fenüül-, p-(fenüületenüül)fenüülrühm ja lineaarsed kolme

arüülrühma või kahe arüülrühmaga tritsüklilised süsteemid, mis on seotuna keskmise piperi-

dinüül-tsüklisüsteemiga, ja nende heteroaromaatsed analoogid.

[0068] Mitteammendav loetelu valemiga I ühenditest on esitatud konkreetsetes näidetes ja

toodud allpool.

EE – EP 1 735 274 B1

15

a: R2 = Br

b: R2 = metoksü- g: R

2 =

c: R2 =

h: R2 =

d: R2 =

i: R2 =

e: R2 =

j: R2 =

f: R2 =

[0069] Tsüklilises raamistikus, mis sisaldab vähemalt kahte külgnevat asendajat, nagu on

näidatud valemis I, võib sõltuvalt asendajatest olla kaks kiraalset tsentrit. Samuti võib kahe

asendaja suhteline stereokeemiline orientatsioon olla kas cis või trans. Seega kujutavad

ühendid 1, 3, 5 ja 7 cis-isomeere, kuna aga ühendid 2, 4, 6 ja 8 kujutavad trans-isomeere. Iga

cis- või trans-struktuur kujutab ratsemaati, mis koosneb kahest vastupidiste absoluutkon-

figuratsioonidega enantiomeerist. Näiteks cis-bifenüülsulfoonamiid (1c) kujutab kahte cis-

isomeeri, üks on αS,βR-konfiguratsiooniga ja teine αR,βS-konfiguratsiooniga. Sarnaselt

kujutab trans-bifenüülsulfoonamiid (2c) kahte trans-isomeeri, üks on αS,βS-konfigurat-

siooniga ja teine αR,βR-konfiguratsiooniga. Nende konkreetsete ühendite 1c ja 2c struktuurid

on toodud allpool.

EE – EP 1 735 274 B1

16

[0070] Järgmised konkreetsed näited hõlmavad

ja

[0071] Nagu siin on kirjeldatud, on ühendid valemiga I MMP-de modulaatorid. Kuigi soovi-

mata end siduda teooriaga, usutakse, et kuna ühendites valemiga I on hüdroksamaatrühmad,

mis võivad olla seotud Zn-ga, võivad ühendid valemiga I olla kõikide Zn-vahendatud

MMP-de, nt MMP-1, MMP-3, MMP-7, MMP-8, MMP-11 ja MMP-13 või nende segude

modulaatorid. Selles suhtes võib öelda, et ühendid valemiga I on laia spektri MMP-de

modulaatorid.

[0072] Teise eripärana on ühendid valemiga I MMP-de selektiivsed modulaatorid. Veel

järgmise eripärana on ühendid valemiga I MMP-2 ja MMP-9 selektiivsed modulaatorid. Veel

järgmise eripärana on ühendid valemiga I võimelised moduleerima kasvaja progresseerumist,

kasvaja metastaase ja kasvaja invasiooni ja on samuti artriidivastased ained.

EE – EP 1 735 274 B1

17

[0073] Järgmise eripärana on ühendid valemiga I potentsiaalsed MMP-de inhibiitorid. Kuigi

soovimata end siduda teooriaga, usutakse, et kuna ühendites valemiga I on hüdroksamaat-

rühmad, mis võivad olla seotud Zn-ga, võivad ühendid valemiga I olla kõikide Zn-vahen-

datud MMP-de, näiteks MMP-1, MMP-3, MMP-7, MMP-8, MMP-11 ja MMP-13 või nende

segude inhibiitorid. Selles suhtes võib öelda, et ühendid valemiga I on laia spektri MMP-de

inhbiitorid.

[0074] Ühe eripärana on ühendid valemiga I MMP-de selektiivsed inhibiitorid. Veel järgmise

eripärana on ühendid valemiga I MMP-2 ja MMP-9 selektiivsed inhibiitorid. Veel järgmise

eripärana on ühendid valemiga I võimelised inhibeerima kasvaja progresseerumist, kasvaja

metastaase ja kasvaja invasiooni ja on samuti artriidivastased ained.

Sünteesimeetodid

[0075] Ühendeid ja vaheühendeid võib sünteesida, kasutades vastava eriala asjatundjatele

tuntud meetodeid. Nende ühendite valmistamiseks kasutatavad lähteained ja reagendid on kas

kaubanduslikult saadavad tarnijatelt, nagu Aldrich Chemical Co., (Milwaukee, Wis), Acros

Organics (Morris Plains, N.J.), Fisher Scientific (Pittsburgh, Pa.) või Sigma (St. Louis, Mo.)

või valmistatakse need vastava eriala asjatundjatele tuntud meetoditega, järgides protseduure,

mis on esitatud viidetes, nagu Fieser and Fieser’s Reagents for Organic Synthesis, köited

1-17 (John Wiley and Sons, 1991); Rodd’s Chemistry of Carbon Compounds, köited 1-5 ja

täiendköited (Elsevier Science Publishers, 1989); Organic Reactions, köited 1-40 (John

Wiley and Sons, 1991); March’s Advanced Organic Chemistry, (John Wiley and Sons, 4th

Edition) ja Larock’s Comprehensive Organic Transformations (VCH Publishers Inc. 1989).

[0076] Ühe eripärana võib valemiga I ühendeid valmistada skeemidel I ja II illustreeritud

meetoditega. Need skeemid vaid üksnes illustreerivad mõningaid meetodeid, mille abil võib

sünteesida siin avaldatud ühendeid ja vaheühendeid ja nendes skeemides võib teha mitmeid

modifikatsioone, mis on ilmsed vastava eriala asjatundjatele selles taotluses tehtud ülevaate

põhjal.

[0077] Järgneva arutelu põhjal võib reaktsioonide lähteained ja vaheühendid soovi korral

eraldada ja puhastada, kasutades tavalisi meetodeid, sealhulgas, kuid mitte ainult, filtrimist,

destilleerimist, kristallimist, kromatograafiat jms. Selliseid materjale võib iseloomustada,

kasutades tavalisi viise, sealhulgas füüsikalisi konstante ja spektriandmeid. Samuti, kui ei ole

EE – EP 1 735 274 B1

18

konkretiseeritud vastupidi, võivad siin kirjeldatud reaktsioonid toimuda atmosfäärirõhul tem-

peratuurivahemikus umbes -78 kuni 150 oC, umbes 0 kuni 125 oC või umbes toatempe-

ratuuril, näiteks temperatuuril umbes 20 oC.

[0078] Skeemil I on esitatud ülevaade sünteesiviisist valemiga I sulfoonamiidühendite, milles

Z = NH, nt eespool toodud ühendid 1, 2, 3 ja 4, saamiseks, lähtudes ratseemilisest tsüklilisest

cis- või trans-aminohappelisest lähteainest (9). Lähteaine (9) on kaubanduslikult saadav või

sünteetiliselt valmistatav tehnika tasemes tuntud meetoditega. Näiteks lähteained cis-2-ami-

notsükloheksaankarboksüülhape (ratseemiline) või trans-2-aminotsükloheksaankarboksüül-

hape (ratseemiline), millest saadakse vastavalt ühendid 1 ja 2, on saadavad kaubanduslikelt

tarnijatelt nagu Acros Organics (Morris Plains, N.J.). Sarnaselt annab ühendi (9) tsüklohek-

saananaloogide kasutamine lähteainetena vastavad tsüklohekseenühendid 3 ja 4. Lõppühen-

dite, kiraalsetena tuntud individuaalsete enantiomeeride saamiseks võib kasutada lähteaine-

tena ühendi (9) enantiomeerselt puhtaid tsüklilisi aminohappeanalooge. Enantiomeerselt

puhaste tsükliliste aminohapete valmistamise sünteesimeetodid on tehnika tasemes tuntud (vt

N. Harmat, et. al., Bioorg. Med. Chem. Lett., 1998, 8, 1249-1254).

[0079] Skeemil I viiakse lähteaine (9) reaktsiooni sulfoonhappe, R-SO2LG, funktsionaalderi-

vaadiga, milles LG tähendab sobivat lahkuvat rühma, nagu kloro-, anhüdriid- või segaan-

hüdriidrühm. See reaktsioon toimub aluselistes tingimustes, mis on sobivad sulfoonamiidi

saamiseks. Selle reaktsiooni jaoks sobivad alused on hästi tuntud ja hõlmavad, kuid mitte

ainult, karbonaate, vesinikkarbonaate, hüdroksiide, alkoksiide, hüdriide ja amiine, nagu tri-

metüülamiin, trietüülamiin, diisopropüülamiin, N-etüüldiisopropüülamiin, püridiin või dime-

EE – EP 1 735 274 B1

19

tüülaminopüridiin, sealhulgas nende segusid. Samuti võib reaktsiooni läbi viia orgaanilise

lahusti, nagu dioksaan, diklorometaan, 1,2-dikloroetaan, 1,1,1-trikloroetaan, N,N-dimetüül-

formamiid (DMF), N,N-dimetüülatseetamiid, dimetüülsulfoksiid (DMSO), atsetonitriil, etüül-

atsetaat, eeter, benseen, tolueen või ksüleen, sealhulgas nende segud, manulusel. Ühe eri-

pärana võib reaktsiooni läbi viia lähteainega (9) ja sulfonüülkloriidiga (R-SO2Cl) naatrium-

karbonaadi manulusel lahustis dioksaan-vesi.

[0080] Seejärel saadud sulfoonamiid kondenseeritakse kaitstud hüdroksüülamiiniga, H2N-

OPG, milles PG tähendab kaitserühma, sobivates aminohappe kondenseerimise tingimustes.

Alternatiivselt aktiveeritakse sulfoonamiidi happefunktsioon, muutes selle näiteks happeklo-

riidiks või segaanhüdriidiks, ja seejärel viiakse see reaktsiooni kaitstud hüdroksüülamiiniga.

Kaitstud hüdroksüülamiinid on kaubanduslikult saadavad või neid võib valmistada tehnika

tasemes tuntud meetoditega. Tüüpiliselt valmistatakse kaitstud hüdroksüülamiine hüdrok-

süülamiini reaktsiooni viimisel sobiva kaitserühmaga. Kasutatavad kaitserühmad sõltuvad

konkreetsetest reaktsioonitingimustest, teistest võimalikest olemasolevatest asendajatest,

kättesaadavusest või eelistusest.

[0081] Kaitstud hüdroksüülamiini ja sulfoonamiidi kondenseerimise tingimused on tehnika

tasemes hästi tuntud ja hõlmavad tüüpiliselt sulfoonamiidi kokkuviimist kaitstud hüdrok-

süülamiiniga ühe või enama aktiveeriva reagendi manulusel. Mitmed aktiveerivad reagendid,

mida võib kasutada kondensatsioonireaktsioonis, hõlmavad, kuid mitte ainult, 1-etüül-3-(3-

dimetüülaminopropüül)karbodiimiidi (EDC), ditsükloheksüülkarbodiimiidi (DCC), N,N’-di-

isopropüülkarbodiimiidi (DIP), bensotriasool-1-üüloksütris(dimetüülamino)fosfooniumhek-

safluorofosfaati (BOP), hüdroksübensotriasooli (HOBt) ja N-metüülmorfoliini (NMM),

sealhulgas nende segusid. Kondensatsioonireaktsiooni võib läbi viia N-metüülpürrolidoonis

(NMP) või DMF-s. Ühe eripärana võib kondensatsioonireaktsioon hõlmata sufoonamiidi

töötlemist kaitstud hüdroksüülamiiniga EDC, HOBt ja NMM manulusel DMF-s (vt Y.

Tamura, et. al., J. Med. Chem., 1998, 41, 640-649).

[0082] Happefunktsiooni muutmise tingimused reaktsioonivõimeliseks derivaadiks nagu

happekloriid, kasutades näiteks tionüülkloriidi või oksalüülkloriidi, või anhüdriidiks, näiteks

reaktsioonil klorosipelghappe estritega sobivates tingimustes, seejärel nende aktiveeritud

vaheühendite kas eraldamise või mitteeraldamisega reaktsiooni viimisel hüdroksüülamiini

või kaitstud hüdroksüülamiiniga, on tehnika tasemes tuntud ja neid võib rakendada alterna-

tiivse meetodina happe kondenseerimiseks kaitstud hüdroksüülamiiniga (vt Y. Tamura, et.

EE – EP 1 735 274 B1

20

al., J. Med. Chem., 1998, 41, 640-649; P. O’Brien, et. al., J. Med. Chem., 2000, 43, 156-166;

M. Gowravaram, et.al., J. Med. Chem., 1995, 38, 2570-2581).

[0083] Skeemil I toodud lõppetapp hõlmab kaitserühma PG eemaldamist hüdrolüüsi tingi-

mustes, saamaks ühendeid valemiga I, milles Z = NH. Sobivaid tingimusi kaitserühma

eemaldamiseks arutletakse pärastpoole.

[0084] Skeem II pakub ülevaate sünteesiviisist sulfoonühendite valemiga I, milles Z = CH2,

nt eespool toodud ühendid 5, 6, 7 ja 8, sünteesimiseks, lähtudes ratseemilisest cis- või trans-

laktoonist (10). Skeemil II toodud süntees põhineb laktoonide tsükli avamise reaktsioonil

tioolidega (R-SH) Lewis’i happe kui katalüsaatori manulusel. Lähteaine (10) on kaubandus-

likult saadav või selle võib sünteesida tehnika tasemes tuntud meetoditega. Saamaks tuntud

kiraalsusega lõppühendite individuaalseid enantiomeere, võib lähteainetena kasutada ühendi

(10) enantiomeerselt puhast laktoonanaloogi. Enantiomeerselt puhaste laktoonide valmista-

mise sünteesimeetodid on samuti tehnika tasemes tuntud (vt D. Bailey, et. al., J. Org. Chem.,

1970, 35, 3574-3576; P. Kennewell, et. al., J. Chem. Soc. Perkin. Trans. I, 1982, 2563-2570).

[0085] Lähteaine (10) sobivate tsükloheksaananaloogide kasutamisel saadakse vastavad

ühendid 5 ja 6, kusjuures lähteaine (10) sobivate tsüklohekseenanaloogide kasutamisel saa-

dakse vastavad ühendid 7 ja 8. Tiool R-SH on kaubanduslikult saadav või selle võib sün-

teesida tehnika tasemes tuntud meetoditega.

[0086] Lewis’i happed, mis on sobivad laktoonitsükli (10) avamise reaktsioonis, on tehnika

tasemes hästi tuntud. Näiteks on sobivateks Lewis’i hapeteks, kuid mitte ainult, AlCl3, AlBr3,

SO3 ja SO3, BF3, BF3-eteraadi, ZnCl2, TiCl4, SbF5, SnCl4 jms kompleksid, sealhulgas nende

EE – EP 1 735 274 B1

21

segud. Sobivateks lahustiteks on näiteks diklorometaan, 1,2-dikloroetaan, 1,1,1-trikloroetaan,

N,N-dimetüülformamiid (DMF), N,N-dimetüülatseetamiid, dimetüülsulfoksiid (DMSO), atse-

tonitriil, etüülatsetaat, eeter, benseen, tolueen või ksüleen, sealhulgas nende segud.

[0087] Pärast laktoonitsükli avamist oksüdeeritakse väävel tehnika tasemes tuntud meeto-

diga. Mitmeid oksüdeerimisreagente ja tingimusi on käsitletud monograafias Hudlincky,

Oxidations in Organic Chemistry, ACS, 1990, 156.

[0088] Sobivateks oksüdeerimisreagentideks on näiteks vesinikperoksiid, naatriummetaper-

jodaat, oksoon (kaaliumperoksümonosulfaat), m-kloroperoksübensoehape, perjoodhape jms,

sealhulgas nende segud. Sobivateks lahustiteks on näiteks äädikhape (naatriummetaperjo-

daadi puhul) ja teiste perhapete puhul eetrid, nagu THF ja dioksaan, ning atsetonitriil, DMF

jms, sealhulgas nende segud. Oksooni puhul on sobivateks lahustiteks näiteks alkoholide,

nagu metanool, etanool ja propanool, sealhulgas nende segude vesilahused.

[0089] Lõpuks kondenseeritakse skeemi II kohaselt kaitstud hüdroksüülamiin (H2N-OPG)

sulfooniga ja kaitserühm PG eemaldatakse, saamaks ühendeid valemiga I. Kaitstud hüdrok-

süülamiin, nagu eespool on mainitud, on kaubanduslikult saadav või selle võib valmistada

tehnika tasemes tuntud sünteesimeetoditega. Samuti on kondensatsioonireaktsiooni tingimu-

sed analoogsed eespool skeemil I kirjeldatud tingimustega.

[0090] Fraas „kaitserühm“ tähendab siin kasutatuna keemilist rühma, mis ajutiselt modifit-

seerib potentsiaalselt reaktiivset funktsionaalrühma ja kaitseb funktsionaalrühma soovimatute

keemiliste muundumiste eest. Kaitserühmade keemia on tuntud vastava eriala asjatundjatele

(vt T. Greene, et. al., „Protective Groups in Organic Synthesis“, 2nd ed., Wiley, N.Y., 1991).

[0091] Kas skeemi I või II kohaseks kasutamiseks sobivate hüdroksüülamiini kaitserühmade

näited hõlmavad, kuid mitte ainult, tert-butüül-, bensüül-, tetrahüdropüranüülrühmi ja silüül-

eeterid, nagu trimetüülsilüül-, tert-butüüldimetüülsilüül- ja triisopropüülsilüüleetrid. Siin

kasutatavad kaitserühmade eemaldamise hüdrolüütilised ja hüdrogenolüütilised tingimused,

mis seeläbi toovad esile hüdroksamaatrühma, on üldiselt hästi tuntud ja sõltuvad konkreetsest

kasutatavast kaitserühmast. Kaitserühma hüdrolüütilist eemaldamist võib teostada hüdrolüü-

sil aluselistes tingimustes või sobiva happe, nagu vesinikkloriidhape, vesinikbromiidhape,

äädikhape, trifluoroäädikhape, manulusel või kontaktis sobiva happelise vaiguga, nagu

AMBERLYSTTM (Rohm Haas, Philadelphia, PA) või DOWEXTM (Dow, Midland, Mich.).

Sobivateks lahustiteks on näiteks diklorometaan, 1,2-dikloroetaan, 1,1,1-trikloroetaan,

EE – EP 1 735 274 B1

22

N,N-dimetüülformamiid (DMF), N,N-dimetüülatseetamiid, dimetüülsulfoksiid (DMSO), atse-

tonitriil, etüülatsetaat, eeter, benseen, tolueen või ksüleen, sealhulgas nende segud.

[0092] Kaitserühma nagu bensüülrühm hüdrogenolüütilist eemaldamist võib teostada hüdro-

geenimisega katalüsaatori nagu pallaadium söel manulusel sobival temperatuuril ja rõhul

sobivas lahustis.

[0093] Kuigi eespool toodud sünteesiviise võib teostada lahusekihis mitme paralleelse sün-

teesiga, mis hõlmavad ühendite sünteese individuaalsetes reaktsiooninõudes, võib kasutada

ka teisi meetodeid. Näiteks võib kasutada kombinatoorsünteesil põhinevaid sünteese või

tahkefaassünteese ja valik sõltub konkreetsetest sünteesitavatest ühenditest, reagentide saada-

vusest või eelistusest.

Kasutamine ja manustamine

[0094] Ühenditel valemiga I on palju kasutusalasid. Näiteks kasutatakse ühendeid valdkon-

nas, milles MMP-de moduleerimine või inhibeerimine on terapeutiliselt või profülaktiliselt

kasulik, nagu vähi või artriidi ravis või vältimisel. Ühe eripärana kasutatakse valemiga I

ühendeid vähihaige indiviidi ravis. Selline vähk võib hõlmata, kuid mitte ainult kartsinoomi,

melanoomi, leukeemiat või adenoomi.

[0095] Nagu eespool on märgitud, on MMP-d sobivateks märklaudadeks vähivastastele

ainetele oma IV tüüpi kollageeni lõhustava toime tõttu, mis on vajalik metastaseeruvatele

kasvajarakkudele koe/veresoone basaalmembraanbarjääri läbimiseks. MMP-de üleprodukt-

sioon korreleerub kliiniliselt ka mitmesuguste kasvajate invasiivse ja metastaatilise käitumi-

sega. Seega võib valemiga I ühendi efektiivse koguse manustamine MMP-de, nagu MMP-2

ja/või MMP-9, moduleerimiseks või inhibeerimiseks moduleerida või inhibeerida selliseid

kasvaja progresseerumise sündmusi, nagu kasvaja metastaseerumine, kasvaja invasioon ja

angiogenees.

[0096] Ühe eripärana võivad valemiga I ühendid selektiivselt moduleerida või inhibeerida

mitmesuguseid MMP-sid. Hiljuti on saadud rohkem informatsiooni mitmete MMP-de, nagu

MMP-1, MMP-3, MMP-7 ja MMP-8, katalüütilise domeeni kolmemõõtmelise struktuuri ja

katalüütilise domeeni-inhibiitori kompleksside kohta, mis on määratud röntgenkristallograa-

fia ja TMR-spektroskoopiaga (vt Y. Tamura et al., J. Med. Chem., 1998, 21, 640–649; R.

Kiyama et al., J. Med. Chem., 1999, 42, 1723–1738; C. J. Burns et al., Angew. Chem. Int.

EE – EP 1 735 274 B1

23

Ed., 1998, 37, 2848–2850; L. E. Burgess et al., Chem. Abst., 1998, 128, 127820; A.

Pavlovsky et al., Protein Sci., 1999, 8, 1455–1462; B. Lovejoy et al., Science, 1994, 263,

375–377; T. Stams et al., Nature: Struct. Biol., 1994, 1, 119–123; W. Bode et al., EMBO J.,

1994, 13, 1263; B. Stockman et al., Protein Sci., 1998, 7, 2118–2126, 2281–2286). Need

uuringud näitavad, et MMP-de põhistruktuur koosneb kolmest alfa-heeliksist, viieahelalisest

beeta-lehest ning katalüütilisest tsingiioonist, mis paikneb kolme histidiinijäägi (His) poolt

koordineeritava katalüütilise lõhe põhjas. Kuid üheks erinevuseks erinevate MMP-de vahel

on S1'-tasku, st katalüütilises Zn-ga seonduvas domeenis oleva täiendava, substraadiga seon-

duva domeeni kuju ja suurus. Vastupidiselt avatud S1, S2' ja S3' subsaitidele, tungib S1'-tasku

MMP ensüümi südamikku. S1'-tasku on MMP-1 ja MMP-7 ensüümis suhteliselt madal ja

MMP-9 ensüümis kitsas, kuid MMP-2, MMP-3 ja MMP-8 ensüümides palju sügavam kanal.

[0097] Soovimata olla seotud teooriaga, arvatakse, et see S1' aktiivdomeenide ainulaadne

konformatsioon MMP-des, nagu MMP-2 ja MMP-9, soodustab kirjeldatavate ühendite spet-

siifilist toimet. Ühendid valemiga I, millel esineb konformatsiooniline rigiidsus eksotsükli-

lisest γ-asendist välja ulatuva sulfonüülasendajaga hüdroksamaatrühma α- ja β-asendis, või-

vad selektiivselt hõivata MMP-2 ja MMP-9 aktiivkohtade sügava S1'-tasku. Soovimata

samuti olla seotud teooriaga, arvatakse, et konformatsiooniliselt rigiidne karkass, mis esineb

ühendites valemiga I, aitab kaasa sulfonüülasendajate projektsioonile S1'-tasku suunas, samas

arvatakse, et konformatsioonilise rigiidsuse puudumine põhjustab inhibiitoritel tugevuse puu-

dumist suuresti suurenenud konformatsioonilise paindlikkuse tõttu.

[0098] Ühe eripärana kirjeldatakse valemiga I ühendite kasutamist ravimite valmistamiseks

MMP moduleerimiseks.

[0099] MMP võib olla mis tahes MMP või MMP-de segu. Ühe eripärana on MMP MMP-2,

MMP-9 või nende segu.

[0100] Veel järgmise eripärana kirjeldatakse vähemalt ühe valemiga I ühendi kasutamist

ravimi valmistamiseks MMP moduleerimiseks.

[0101] Veel järgmise eripärana kirjeldatakse vähemalt ühe valemiga I ühendi kasutamist

ravimi valmistamiseks MMP inhibeerimiseks. Jällegi võib MMP olla mis tahes MMP, näi-

teks MMP-2, MMP-9 või nende segu. Ühe eripärana kirjeldatakse valemiga I ühendi, milles

ühend on ühend 1c, 2c või nende segu, kasutamist.

[0102] Kirjeldatakse valemiga I ühendite kasutamist, kusjuures kasutamine toimub in vitro.

EE – EP 1 735 274 B1

24

[0103] Ühe eripärana kirjeldatakse valemiga I ühendi kasutamist ravimi valmistamiseks

kasvaja metastaasi moduleerimiseks indiviidil või rakus.

[0104] Teise eripärana kirjeldatakse valemiga I ühendi kasutamist ravimi valmistamiseks

kasvaja metastaasi inhibeerimiseks indiviidil või rakus.

[0105] Veel järgmise eripärana on rakk HT-1080 rakk.

[0106] Ühe eripärana võrdub moduleerimiseks efektiivne kogus inhibeerimiseks efektiivse

kogusega. MMP moduleerimist ja/või inhibeerimist võib määrata tehnika tasemest tuntud

meetoditega. Ühe eripärana võib moduleerimist määrata mis tahes muutuste põhjal kasvaja

invasioonis ja inhibeerimist võib määrata kasvaja invasiooni peatamise põhjal. Ühe eripärana

võib moduleerimist määrata mis tahes muutuste põhjal kasvaja angiogeneesis ja inhibeerimist

võib määrata kasvaja angiogeneesi peatamise põhjal. Inhibeeriva toime tugevust võib iseloo-

mustada IC50 väärtusega, mis on alla 3000 nM, alla 1500 nM, alla 1000 nM, alla 500 nM või

alla 200 nM.

[0107] Ühe eripärana võib siin kirjeldatavaid ühendeid manustada ravi vajavale indiviidile,

nagu vähi või artriidiga indiviidile. Ravi vajavaks indiviidiks võib olla inimene või loom,

sealhulgas, kuid mitte ainult, näriline, koer, kass, hobune, veis, lammas või mitteinimesest

primaat jms, kes vajab diagnoositud meditsiinilise seisundi leevendamist või parandamist.

[0108] Mis tahes valemiga I ühendit võib manustada indiviidile osana kombinatsioonist, st

kasutada kombinatsioonis teiste raviainetega. Ühendid valemiga I võivad olla näiteks osaks

vähivastases kombinatsioonis, st ühte või enamat valemiga I ühendit võib kasutada koos ühe

või enama vähivastase ainega. Kombinatsioonide kasutamine vähiravis on rutiinne. Ühe

eripärana hõlmab vähivastane kombinatsioon tavalist ravimvormi (nt pilli, tabletti, implan-

taati, süstelahust jne), mis sisaldab efektiivses koguses ühte või enamat ühendit valemiga I ja

ühte või enamat vähivastast ravimit. Alternatiivselt hõlmab vähivastane kombineeritud ravi

ühe või enama valemiga I ühendi ja ühe või enama vähivastase ravimi efektiivse koguse

järjestikust, samaaegset või skeemi järgi manustamist. Näiteks kõigepealt võib indiviidile

manustada ühte või enamat ühendit valemiga I ja seejärel, teatud ajavahemiku järel, võib

indiviidile manustada vähivastast ravimit. Manustamise järjekorra võib määrata iga vastava

ala asjatundja sõltuvalt sellistest teguritest, nagu konkreetse vähivastase ravimi liik, vähi tüüp

ja raskusaste jms.

[0109] Sobivad vähivastased ained, mida võib kasutada vähivastases kombinatsioonis koos

ühenditega valemiga I, hõlmavad, kuid mitte ainult, atsivitsiini, aklarubitsiini, akodasool-

EE – EP 1 735 274 B1

25

vesinikkloriidi, AcrQnine, adoselesiini, aldesleukiini, altretamiini, ambomütsiini, ametant-

roonatsetaati, aminoglutetimiidi, amsakriini, anastrosooli, antramütsiini, asparaginaasi, asper-

liini, asatsütidiini, asetepat, asotomütsiini, batimastaati, bensodepat, bikalutamiidi, bisant-

reenvesinikkloriidi, bisnafiiddimesülaati, biselesiini, bleomütsiinsulfaati, naatriumbrekinaari,

bropirimiini, busulfaani, kaktinomütsiini, kalusterooni, karatsemiidi, karbetimeeri, karbopla-

tiini, karmustiini, karubitsiinvesinikkloriidi, karselesiini tsedefingooli, kloorambutsiili, tsiro-

lemütsiini, tsisplatiini, kladribiini, krisnatoolmesülaati, tsüklofosfamiidi, tsütarabiini, dakar-

basiini, daktinomütsiini, daunorubitsiinvesinikkloriidi, detsitabiini, deksormaplatiini, desa-

guaniini, desaguaniinmesülaati, diasikooni, dotsetakseeli, doksorubitsiini, doksorubitsiinvesi-

nikkloriidi, droloksifeeni, droloksifeentsitraati, dromostanoloonpropionaati, duasomütsiini,

edatreksaati, eflomitiinvesinikkloriidi, elsamitrutsiini, enloplatiini, enpromaati, epipropidiini,

epirubitsiinvesinikkloriidi, erbulosooli, esorubitsiinvesinikkloriidi, estramustiini, naatriumest-

ramustiinfosfaati, etanidasooli, 131I-etüüljooditud õli, etoposiidi, etoposiidfosfaati, etopriini,

fadrosoolvesinikkloriidi, fasarabiini, fenretiniidi, floksuridiini, fludarabiinfosfaati, fluorourat-

siili, fluorotsitabiini, foskidooni, naatriumfostrietsiini, gemtsitabiini, gemtsitabiinvesinik-

kloriidi, kulda (198Au), hüdroksüuureat, idarubitsiinvesinikkloriidi, ifosfamiidi, ilmofosiini,

α2a-interferooni, α2b-interferooni, αn1-interferooni, αn3-interferooni, β1a-interferooni, γ1b-in-

terferooni, iproplatiini, irinotekaanvesinikkloriidi, lanreotiidatsetaati, letrosooli, leuproliidat-

setaati, liarosoolvesinikkloriidi, naatriumlometreksooli, lomustiini, losoksantroonvesinikklo-

riidi, masoprokooli, maitansiini, meklooretamiinvesinikkloriidi, megestroolatsetaati, melen-

gestroolatsetaati, melfalaani, menogariili, merkaptopuriini, metotreksaati, naatriummetotrek-

saati, metopriini, meturedepat, mitindomiidi, mitokartsiini, mitokromiini, mitogilliini, mito-

maltsiini, mitomütsiini, mitospeeri, mitotaani, mitoksantroonvesinikkloriidi, mükofenool-

hapet, nokodasooli, nogalamütsiini, ormaplatiini, oksisuraani, paklitakseeli, pegaspargaasi,

peliomütsiini, pentamustiini, peplomütsiinsulfaati, perfosfamiidi, pipobromaani, piposulfaani,

piroksantroonvesinikkloriidi, plikamütsiini, plomestaani, naatriumporfimeeri, porfiromütsii-

ni, prednimustiini, prokarbasiinvesinikkloriidi, puromütsiini, puromütsiinvesinikkloriidi,

pürasofuriini, ribopriini, rogletimiidi, safingooli, safingoolvesinikkloriidi, semustiini, simtra-

seeni, naatriumsparfosaati, sparsomütsiini, spirogermaaniumvesinikkloriidi, spiromustiini,

spiroplatiini, streptonigriini, streptosotsiini, strontsiumkloriid (89Sr), sulofenuuri, talisomüt-

siini, taksaani, taksoidi, taksooli, naatriumtetsogalaani, tegafuuri, teloksantroonvesinikklo-

riidi, temoporfiini, teniposiidi, teroksirooni, testolaktooni, tiamipriini, tioguaniini, tiotepat,

EE – EP 1 735 274 B1

26

tiasofuriini, tirapasamiini, topotekaanvesinikkloriidi, toremifeentsitraati, trestoloonatsetaati,

tritsiribiinfosfaati, trimetreksaati, trimetreksaatglükuronaati, triptoreliini, tubulosoolvesinik-

kloriidi, uramustiin, uredepat, vapreotiidi, verteporfiini, vinblastiinsulfaati, vinkristiinsulfaati,

vindesiini, vindesiinsulfaati, vinepidiinsulfaati, vinglütsiinaatsulfaati, vinleurosiinsulfaati,

vinorelbiintartraati, vinrosidiinsulfaati, vinsolidiinsulfaati, vorosooli, zeniplatiini, zinostatiini

ja zorubitsiinvesinikkloriidi.

[0110] MMP-de modulaatorid või inhibiitorid võivad kombinatsioonis kasutatuna avaldada

sünergistlikku toimet. On näiteks teada, et teiste MMP modulaatorite või inhibiitorite kasu-

tamine kombinatsioonis vähivastaste ainetega annab sünergistliku toime, st täheldatav modu-

leerimise või inhibeerimise määr MMP modulaatori või inhibiitori ja vähivastase aine kom-

binatsiooni kasutamisel on suurem, kui iga aine üksi kasutamisel täheldatav moduleerimise

või inhibeerimise määr (vt M. Ohta et al., Japanese J. Cancer. Res., 2001, 92, 688; M. Maki

et al., Clin. Exp. Metastasis, 2002, 19, 519). Niisiis võib valemiga I ühendite kasutamine

anda sünergistliku toime, kui neid manustada osana vähivastasest kombinatsioonist.

[0111] Siin kirjeldatavate ühendite annused ja kogused on piisavalt suured, et saada soovitud

toimet valitud manustamisviisiga. Annus ei tohiks olla nii suur, et see põhjustab kõrvaltoi-

meid, nagu soovimatud ristuvad reaktsioonid, anafülaktilised reaktsioonid jms. Üldiselt

varieerub annus sõltuvalt indiviidi vanusest, soost ja haiguse ulatusest ning selle võib määrata

vastava eriala asjatundja. Raviarst võib annust kohandada vastavalt ravitava indiviidi klii-

nilisele seisundile. Annus, annustamisskeem ja manustamisviis võivad varieeruda.

[0112] Siin kirjeldatavate meetodite kohaste ühendite või kompositsioonide konkreetse

annuse manustamise efektiivsust võib määrata haigusloo konkreetsete eripärade, haigusnäh-

tude, sümptomite ja objektiivsete laboratoorsete testide järgi, mis teatakse olevat kasulikud

indiviidi seisundi hindamiseks, kes vajab vähi, artriidi või teiste haiguste ja/või haigussei-

sundite ravi. Need haigusnähud, sümptomid ja objektiivsed laboratoorsed testid varieeruvad

sõltuvalt konkreetsest ravitavast või välditavast haigusest või haigusseisundist, nagu on teada

igale klinitsistile, kes selliseid patsiente ravib, või uurijale, kes teeb selles valdkonnas eks-

perimentaalset uurimistööd. Kui näiteks sobiva kontrollrühmaga võrdlemise ja/või teadmiste

põhjal haiguse normaalsest progresseerumisest üldpopulatsioonis või konkreetsel indiviidil

1) saab näidata, et indiviidi füüsiline seisund paraneb (nt kasvaja on osaliselt või täielikult

regresseerunud), 2) saan näidata, et haiguse või haigusseisundi progresseerumine stabili-

EE – EP 1 735 274 B1

27

seerub või aeglustub või väheneb või 3) kaob vajadus teiste ravimite kasutamiseks haiguse

või haigusseisundi raviks, siis peetakse konkreetset raviskeemi efektiivseks.

[0113] Mis tahes ühendeid valemiga I võib kasutada kombinatsioonis farmatseutiliselt vastu-

võetava kandjaga terapeutiliselt. Järgmise eripärana võib mis tahes ühendeid valemiga I

kasutada profülaktiliselt, näiteks preventiivse ainena koos farmatseutiliselt vastuvõetava

kandjaga. Siin kirjeldatavatest ühenditest võib sobivalt valmistada farmatseutilised komposit-

sioonid, mis sisaldavad ühte või enamat ühendit koos farmatseutiliselt vastuvõetava kandjaga

(vt Remington's Pharmaceutical Sciences, viimane väljaanne, E. W. Martin Mack Pub. Co.,

Easton, PA, milles kirjeldatakse tüüpilisi kandjaid ja traditsioonilisi farmatseutiliste kompo-

sitsioonide valmistamise meetodeid, mida võib omakorda kasutada siin kirjeldatavate pre-

paraatide valmistamiseks).

[0114] Sellised farmatseutilised kandjad on inimestele ja mitteinimestele manustatavate kom-

positsioonide kõige tüüpilisemad standardsed kandjad, sealhulgas lahused, nagu steriilne

vesi, soolalahus ja füsioloogilise pH väärtusega puhverlahused. Teised ühendid manustatakse

vastavalt standardsetele meetoditele vastava eriala asjatundjate poolt.

[0115] Siin kirjeldatavad farmatseutilised kompositsioonid võivad lisaks valitud molekulile

sisaldada, kuid mitte ainult, kandjaid, paksendajaid, lahjendeid, puhvreid, konservante, pind-

aktiivseid aineid jms. Farmatseutilised kompositsioonid võivad sisaldada ka ühte või enamat

täiendavat toimeainet, nagu antimikroobsed ained, põletikuvastased ained, anesteetikumid

jms.

[0116] Siin kirjeldatavaid ühendeid ja farmatseutilisi kompositsioone võib manustada indi-

viidile mitmel viisil sõltuvalt sellest, kas soovitakse saada paikset või süsteemset ravi, ja

sõltuvalt ravitavast piirkonnast. Niisiis võib siin kirjeldatavat ühendit või farmatseutilist

kompositsiooni manustada silmalahuse ja/või -salvina silma pinnale. Peale selle võib ühendit

või farmatseutilist kompositsiooni manustada indiviidile vaginaalselt, rektaalselt, intranasaal-

selt, suukaudselt, inhalatsiooni teel või parenteraalselt, näiteks intradermaalselt, subkutaan-

selt, intramuskulaarselt, intraperitoneaalselt, intrarektaalselt, intraarteriaalselt, intralümfaati-

liselt, intravenoosselt, intratekaalselt ja intratrahheaalselt. Kui kasutatakse parenteraalset ma-

nustamist, iseloomustab seda üldiselt süstimine. Süstepreparaate võib valmistada traditsiooni-

liste vormidena, kas vedelate lahuste või suspensioonidena, tahkete vormidena, mis sobivad

lahuse või suspensiooni valmistamiseks vedelikus enne süstimist, või emulsioonidena. Hiljuti

EE – EP 1 735 274 B1

28

läbivaadatud parenteraalse manustamise meetod hõlmab toimeainet aeglaselt või prolongee-

ritult vabastavat süsteemi, nii et annus püsiks konstantsena (vt US patenti 3 610 795).

[0117] Parenteraalselt manustatavad preparaadid hõlmavad steriilseid vesi- või mittevesi-

lahuseid, suspensioone ja emulsioone, mis võivad sisaldada ka puhvreid, lahjendeid ja teisi

sobivaid lisaaineid. Mitteveepõhiste lahustite näideteks on propüleenglükool, polüetüleenglü-

kool, taimeõlid nagu oliiviõli ja süstitavad orgaanilised estrid nagu etüüloleaat. Veepõhised

kandjad hõlmavad vett, alkoholi-/vesilahuseid, emulsioone või suspensioone, sealhulgas

soolalahust ja puhverkeskkondi. Parenteraalsed vehiiklid hõlmavad naatriumkloriidi lahust,

Ringeri dekstroosilahust, dekstroosi ja naatriumkloriidi, Ringeri laktaadilahust või lenduma-

tuid õlisid. Intravenoossed vehiiklid hõlmavad vedeliku- ja toitainete asendajaid, elektrolüü-

tide asendajaid (nagu need, mis põhinevad Ringeri dekstroosilahusel) jms. Esineda võivad ka

konservandid ja teised lisaained, nagu antimikroobsed ained, antioksüdandid, kelaativad

ained ja inertgaasid jms.

[0118] Paikselt manustatavad preparaadid võivad hõlmata salve, losjoone, kreeme, geele,

tilku, suposiite, spreisid, vedelikke ja pulbreid. Vajalik või soovitav võib olla traditsiooniliste

farmatseutiliste kandjate, veepõhiste, pulbriliste või õlijate aluste, paksendajate jms kasu-

tamine.

[0119] Suukaudselt manustatavad kompositsioonid võivad hõlmata pulbreid või graanuleid,

suspensioone või lahuseid vees või mitteveepõhistes keskkondades, kapsleid, kotikesi või

tablette. Soovitav võib olla paksendajate, maitseainete, lahjendite, emulgaatorite, dispergee-

rivate ainete või sideainete kasutamine.

NÄITED

[0120] Järgnevad näited on toodud selleks, et pakkuda vastava eriala asjatundjatele tervik-

likku avaldamist ja kirjeldust, kuidas teostada ja väärtustada siin kirjeldatud ja nõueldud

ühendeid, kompositsioone, tooteid, seadmeid ja/või meetodeid ja need on mõeldud selgelt

näitlikustavana ning ei ole mõeldud piirama ulatust, mida leiutise autorid peavad oma leiu-

tiseks. On tehtud jõupingutusi, kindlustamaks täpsust arvude suhtes (nt koguseid, tempe-

ratuuri jne), aga tuleb arvestada ka mõningate vigade ja hälvetega. Kui ei ole näidatud teisiti,

siis osad on massiosad, temperatuur on Celsiuse kraadides (oC) või toatemperatuur ja rõhk on

atmosfäärirõhm või sellele lähedane rõhk. Reaktsioonitingimustes võib kasutada kirjeldatud

EE – EP 1 735 274 B1

29

meetodiga saadud produkti puhtuse ja saagise optimeerimiseks mitmeid variatsioone ja kom-

binatsioone, näiteks komponendi kontsentratsioonide, soovitatavate lahustite, lahustite segu-

de, temperatuuride, rõhkude ja teiste reaktsiooni piiride ja tingimuste osas. Sellise protsessi

tingimuste optimeerimiseks on vajalikud ainult õigustatud ja rutiinsed eksperimendid.

Valmistamise näide 1

(cis)-2-[[(4-bifenüül)sulfonüül]amino]tsükloheksaankarboksüülhape

[0121] Segatav (cis)-2-amino-1-tsükloheksaankarboksüülhappe (2,4 g, 16,76 mmol) ja

naatriumkarbonaadi (3,553 g, 33,52 mmol) lahus dioksaani/vee segus (168 : 84 ml) jahutati

jää-vee vannil ja külmale lahusele lisati ühe portsjonina bifenüül-4-sulfonüülkloriid (4,85 g,

19,15 mmol). Reaktsioonisegu segati külmas vannis 2 tundi. Pärast reaktsioonisegu tempera-

tuuri tõusmist toatemperatuurini segati segu veel 48 tundi. Seejärel valati segu 10% sidrun-

happe vesilahusesse (500 ml) ja segu segati 2 tundi. Saadud tahke aine koguti filtrimisega.

Tahke aine segati 1 N naatriumhüdroksiidi vesilahusega ja lahus filtriti mis tahes lahustumatu

aine eraldamiseks. Leeliseline filtraadi vesilahus jahutati ja hapestati kontsentreeritud vesi-

nikkloriidhappe vesilahusega pH väärtuseni 1. Saadud tahke aine koguti filtrimisega, pesti

veega ja kuivatati õhu käes, soovitud hape saadi värvitu tahke ainena. Meetodi saagis 3,78 g

(63%) (cis)-2-[[(4-bifenüül)sulfonüül]amino]tsükloheksaankarboksüülhapet, mille sulamis-

temperatuur oli 188-190 oC. Massispektromeetriaga oli nähtav molekulaarse iooni piik

(MH)+ m/z 360. Prootoni TMR analüüs CDCl3-s andis järgmised keemilised nihked (δ):

1,2-2,1 (m, 8H, tsükloheksüüli metüleenid), 2,70-2,85 (m, 1H, C-1 H), 3,40-3,55 (m, 1H,

C-2 H), 5,95 (d, 1H, SO2NH), 7,35-8,0 (m, 9H, bifenüül-H), 8,75 (lai s, 1H, CONH) ja 10,45

(lai s, 1H, N-OH), milles s on singlett, d on duplett ja m on multiplett.

Näide 2

(cis)-N-hüdroksü-2-[[(4-bifenüül)sulfonüül]amino]tsükloheksaankarboksamiid (ühend 1c)

[0122] Näites 1 saadud happe (0,80 g, 2,2 mmol) lahus CH2Cl2-s (30 ml) jahutati jäävannis ja

lisati oksalüülkloriid (1,415 g, 11,15 mmol), seejärel katalüsaatorina 1 tilk N,N-dimetüül-

formamiidi. Seejärel lasti reaktsioonisegul soojeneda toatemperatuurini ja segati toatempera-

tuuril 2 tundi. Seejärel eraldati reaktsioonisegust kergesti lenduvad ühendid alarõhul ja jääki

EE – EP 1 735 274 B1

30

kuivatati kõrgvaakumis 1 tund. Selliselt saadud happekloriid lahustati veevabas tetrahüdro-

furaanis (10 ml), jahutati temperatuurini 0 oC ja tilkhaaval lisati O-(trimetüülsilüül)hüdrok-

süülamiin (2,35 g, 22,3 mmol). Segul lasti soojeneda toatemperatuurini ja segati üle öö.

Reaktsioonisegu kontsentreeriti alarõhul ja jääk lahustati etüülatsetaadis (200 ml). Lahust

pesti järjestikku 1 N vesinikkloriidhappe (100 ml) ja soolalahusega (100 ml). Orgaaniline

kiht kuivatati veevaba naatriumsulfaadiga, filtriti ja lahusti eraldati alarõhul. Selliselt saadud

tahke aine rekristalliti etüülatsetaadi/heksaani segus, saadi 0,63 g (75%) soovitud produkti,

ühendit 1c. Produkti, ühendi 1c sulamistemperatuur oli 74-76 oC. Massispektromeetriaga oli

nähtav molekulaarse iooni piik (MH)+ m/z 375. Prootoni TMR analüüs DMSO-d6-s andis

järgmised keemilised nihked (δ): 1,0-2,1 (m, 8H, tsükloheksüüli metüleenid), 2,30-2,40

(m, 1H, C-1 H), 3,20-3,35 (m, 1H, C-2 H), 7,35-8,0 (m, 10H, bifenüül-H ja SO2NH), 8,75

(lai s, 1H, CONH) ja 10,45 (lai s, 1H, N-OH).


trans-2-[[(4-bifenüül)sulfonüül]amino]tsükloheksaankarboksüülhape

[0123] See ühend valmistati samasugusel viisil, nagu näites 1 on kirjeldatud trans-2-amino-

1-tsükloheksaankarboksüülhappe (1,0 g, 7,0 mmol) reaktsiooni viimisel naatriumkarbonaadi

(1,48 g, 14,0 mmol) ja bifenüül-4-sulfonüülkloriidiga (2,02 g, 8,0 mmol) dioksaani/vee

(70 : 35 ml) segus. Saagis oli 1,48 g (59%), sulamistemperatuur oli 220-222 oC ja massi-

spektromeetriaga oli nähtav molekulaarse iooni piik (MH)+ m/z 360.

Näide 4

trans-N-hüdroksü-2-[[(4-bifenüül)sulfonüül]amino]tsükloheksaankarboksamiid (ühend 2c)

[0124] Näites 3 saadud happe (0,56 g, 1,56 mmol) lahus viidi reaktsiooni oksalüülkloriidi

(0,99 g, 7,8 mmol), seejärel O-(trimetüülsilüül)hüdroksüülamiiniga (1,64 g, 15,6 mmol),

nagu on kirjeldatud näites 2, saadi 0,23 g (40%) ühendit 2c. Sulamistemperatuur oli

212-214 oC. Massispektromeetriaga oli nähtav molekulaarse iooni piik (MH)+ m/z 375.

Prootoni TMR analüüs DMSO-d6-s andis järgmised keemilised nihked (δ): 0,90-1,85 (m, 8H,

tsükloheksüüli metüleenid), 1,90-2,05 (m, 1H, C-1 H), 3,25-3,45 (m, 1H, C-2 H), 7,40-7,90

(m, 10H, bifenüül-H ja SO2NH), 8,75 (lai s, 1H, CONH) ja 10,24 (lai s, 1H, N-OH).

EE – EP 1 735 274 B1

31


cis-2-[(4-fenoksübenseensulfonüül)amino]tsükloheksaankarboksüülhape

[0125] See ühend valmistati samasugusel viisil, nagu näites 1 on kirjeldatud cis-2-amino-


(1,48 g, 14,0 mmol) ja 4-fenoksübenseensulfonüülkloriidiga (2,25 g, 8,38 mmol) dioksaa-

ni/vee (40 : 20 ml) segus. Saagis oli 2,23 g (85%). Sulamistemperatuur oli 116-118 oC.

Massispektromeetriaga oli nähtav molekulaarse iooni piik (MH)+ m/z 376. Prootoni TMR

analüüs CDCl3-s andis järgmised keemilised nihked (δ): 1,2-2,2 (m, 8H, tsükloheksüüli

metüleenid), 2,75-2,85 (m, 1H, C-1 H), 3,62-3,50 (m, 1H, C-2 H), 5,92 (d, 1H, SO2NH) ja

6,99-7,86 (m, 9H, arüüli-H).

Näide 6

cis-N-hüdroksü-2-[(4-fenoksübenseensulfonüül)amino]tsükloheksaankarboksamiid

(ühend 1d)


(2 M lahus CH2Cl2-s, 3,7 ml, 7,4 mmol), seejärel O-(trimetüülsilüül)hüdroksüülamiiniga

(1,56 g, 14,91 mmol), nagu on kirjeldatud näites 2, saadi 0,275 g (48%) soovitud produkti.

Sulamistemperatuur oli 66-68 oC. Massispektromeetriaga oli nähtav molekulaarse iooni piik

(MH)+ m/z 391. Prootoni TMR analüüs DMSO-d6-s andis järgmised keemilised nihked (δ):


C-2 H), 7,08-7,86 (m, 10H, bifenüül-H ja SO2NH), 8,8 (lai s, 1H, CONH) ja 10,4 (lai s, 1H,

N-OH).


trans-2-[(4-fenoksübenseensulfonüül)amino]tsükloheksaankarboksüülhape



(1,48 g, 14,0 mmol) ja 4-fenoksübenseensulfonüülkloriidiga (2,25 g, 8,38 mmol) dioksaa-

EE – EP 1 735 274 B1

32


Massispektromeetriaga oli nähtav molekulaarse iooni piik (MH)+ m/z 376.

Näide 8

trans-N-hüdroksü-2-[(4-fenoksübenseensulfonüül)amino]tsükloheksaankarboksamiid

(ühend 2d)




Sulamistemperatuur oli 182-184 oC. Massispektromeetriaga oli nähtav molekulaarse iooni

piik (MH)+ m/z 391. Prootoni TMR analüüs CDCl3-s andis järgmised keemilised nihked (δ):

0,98-1,96 (m, 8H, tsükloheksüüli metüleenid), 2,05-2,16 (m, 1H, C-1 H), 3,50-3,67 (lai

kühm, 1H, C-2 H), 6,15 (lai kühm, 1H, SO2NH), 7,01-7,88 (m, 9H, arüüli-H) ja 8,98 (lai s,

1H, CONH).


cis-2-[[(4-fenüülaso)benseensulfonüül]amino]tsükloheksaankarboksüülhape

[0129] See ühend valmistati samasugusel viisil, nagu näites 1 on kirjeldatud cis-2-amino-


(1,48 g, 14,0 mmol) ja 4-(fenüülaso)benseensulfonüülkloriidiga (2,35 g, 8,38 mmol) dioksaa-

ni/vee (40 : 20 ml) segus. Saagis oli 0,915 g (33%). Massispektromeetriaga oli nähtav mole-

kulaarse iooni piik (MH)+ m/z 388. Prootoni TMR analüüs CDCl3-s andis järgmised

keemilised nihked (δ): 1,2-1,9 (m, 8H, tsükloheksüüli metüleenid), 1,98-2,14 (m, 1H, C-1 H),

3,45-3,60 (m, 1H, C-2 H), 5,9 (lai kühm, 1H, SO2NH) ja 7,50-8,05 (m, 9H, arüüli-H).

EE – EP 1 735 274 B1

33

Näide 10

cis-N-hüdroksü-2-[[(4-fenüülaso)benseensulfonüül]amino]tsükloheksaankarboksamiid

(ühend 1g)







C-2 H), 6,1-6,2 (lai kühm, SO2NH), 7,5-8,1 (m, 10H, arüüli-H) ja 8,3-8,6 (lai kühm, 2H,

CONH, N-OH).


trans-2-[[(4-fenüülaso)benseensulfonüül]amino]tsükloheksaankarboksüülhape



(1,48 g, 14,0 mmol) ja 4-(fenüülaso)benseensulfonüülkloriidiga (2,35 g, 8,38 mmol) dioksaa-


Massispektromeetriaga oli nähtav molekulaarse iooni piik (MH)+ m/z 388. Prootoni TMR

analüüs CDCl3-s andis järgmised keemilised nihked (δ): 1,0-1,98 (m, 8H, tsükloheksüüli

metüleenid), 2,05-2,14 (m, 1H, C-1 H), 3,35-3,45 (m, 1H, C-2 H), 4,88-4,99 (lai kühm, 1H,

SO2NH) ja 7,5-8,1 (m, 9H, arüüli-H).

Näide 12

trans-N-hüdroksü-2-[[(4-fenüülaso)benseensulfonüül]amino]tsükloheksaankarboksamiid

(ühend 2g)




EE – EP 1 735 274 B1

34




C-2 H), 6,35 (d, 1H, SO2NH), 7,50-8,15 (m, 9H, arüüli-H) ja 8,9-9,0 (lai kühm, 2H, CONH,

N-OH).

Näide 13

[0133] Ensüümi inhibeerimise testid: Mittepetidüülsete ühendite 1c ja 2c ensüümi inhibee-

rimise kineetika (IC50) määrati substraadi lõhustamise standardsete fluoromeetriliste testi-

dega, kasutades puhastatud MMP-2, MMP-3 ja MMP-9. Inimese rMMP-2 ja -9 puhastati

aktiivse vormina ja puhastatud MMP-1, -3 ja -13 saadi kaubanduslikust allikast (Chemicon,

Temecula, CA) sümogeeni vormis ning aktiveeriti töötlemisel 1 mM APMA või PCMB-ga

(2 tundi temperatuuril 37 °C). Kineetika uuringuteks kasutati standardset fluoromeetrilist

testi, mis põhines fluorogeense sünteetilise substraadi (1 µM McaPLGLDpaAR) hüdrolüüsil.

Iga testi puhul inkubeeriti märklaud-MMP-d (1 µM) ja testitavat ainet suurenevates kontsent-

ratsioonides temperatuuril 25 °C 30–60 minutit ning substraadi hüdrolüüsumise kiirus mää-

rati Perkin-Elmeri fluoromeetriga ergastuse lainepikkusel 328 nm ja emissiooni lainepikkusel

393 nm. Jälgiti nii kontsentratsioonist kui ka ajast sõltuvat lõhustumist. Kontrollid hõlmasid

trüpsiini (mittespetsiifiline lõhustumine) ja bakteriaalset kollagenaasi (täielik lõhustumine)

ning teist tsinkproteaasi (ACE, endopeptidaas). IC50 väärtused (kontsentratsioon, mis inhi-

beerib 50% ensüümi aktiivsusest) määrati graafikutelt, mis joonistati kui aktiivsus protsen-

tides versus aine kontsentratsiooni negatiivne logaritm. IC50 väärtused muudeti Ki väärtus-

teks, kasutades võrrandit Ki = IC50 / (1+S/Km). Km väärtused (µM) arvutati 3–5 eraldi katse

Ki väärtustest. Määrati ka mitmesuguste MMP-de inhibeerimise kineetika, kasutades subst-

raadi lõhustamise ELISA komplekte firmalt Chemicon (Temecula, CA) (vt C. Knight et al.,

FEBS Lett., 1992, 296, 263–266; L. Windsor et al., Biochem. Biophys. Acta, 1977, 1334,

261–272).

[0134] MMP inhibiitori selektiivsuse määramised: MMP aktiivsuse selektiivse inhibeerimise

määramiseks kasutati nii kvantitatiivset märgistatud substraadi testi kui ka FITC-biopeptiidi

(maatriksispetsiifilist) testi. Substraadispetsiifilisus MMP-1, -2 ja -9 suhtes määrati I ja IV

tüüpi märgistatud kollageeni lõhustamisega. Tavaliselt jälgiti MMP-st sõltuvat biomaatriksi

EE – EP 1 735 274 B1

35

lõhustamist kandidaatühendite manulusel ja puudumisel (0,5–500 µm) pärast 60–90-minutist

inkubeerimist. Analüüsiti ka inhibiitori toimetugevust ja selektiivsust, kasutades želatiin- või

kollageensümograafiat, millele järgnes densitomeetriline analüüs. MMP-1, -2 ja - 9 aktiiv-

suse ning nende inhibeerimise määramiseks kasutati I või IV tüüpi märgistatud kollageeni

lõhustamise testi (sümograafiat). Positiivse ja negatiivse kontrollina kasutati bakteriaalset

kollagenaasi ja EDTA-d (10 mM). Selleks, et määrata MMP-2 ja MMP-9 (želatinolüütilist)

aktiivsust ja nende inhibeerimist märklaudrakkude ja koeproovide töötlemisel ravimiga, ka-

sutati ka in situ sümograafia filmimise meetodit. MMP suhtes selektiivsuse hindamiseks

kasutati inimese HT-1080 vähirakkude kahte alaliini, mis produtseerivad rikkalikult erineval

tasemel MMP-2 ja MMP-9. HT-1080-B alaliin produtseerib eeskätt MMP-9 (2 mg/l), HT-

1080-R rakud aga rikkalikult MMP-2 (1 mg/l). Mõlemad rakuliinid sekreteerivad väikeses

koguses ka teisi MMP-sid, sealhulgas MMP-1 ja MMP-3 (<1%) (vt G. Siegal et al., Cancer

Lett., 1993, 69, 123–132; L. Goodly et al., Tumor Biology, 1994, 15, 326–336; M. Ikeda et

al., Clin. Cancer. Res., 2000, 6, 3290–3296).

[0135] Tabelis 1 toodud tulemused näitavad, et mõlemad sulfoonamiidiühendid inhibeerivad

selektiivselt MMP-2 ja MMP-9 aktiivsust võrrelduna MMP-3 ja endopeptidaasiga. Neid

inhibeerimise profiile võrreldi mitmete MMP-de tugeva inhibiitoriga GM-6001, mis on saa-

daval firmast Chemicon (Temecula, CA). Negatiivsed kontrollid hõlmasid teisi proteaase,

näiteks trüpsiini või amidopeptidaasi, mille aktiivsust ei mõjutatud (kuni 0,1 mM).

Tabel 1. Mittepeptidüülsete ühendite valitud ensüüme inhibeeriva toime tugevus

Inhibeeriva toime tugevus, IC50 (nM)

Ühend MMP-2 MMP-9 MMP-3a Endopeptidaas

2c 125 145 >3000 >20000

1c 150 175 >3000 >20000

GM-6001 2 2 80 ei ole tuvastatav

a kasutatud miniensüüm

EE – EP 1 735 274 B1

36

Näide 14

[0136] Kasvaja invasiooni ja angiogeneesi testid: Mitmeetapiline metastaatiline kaskaad hõl-

mab MMP-vahendatud koemaatriksi lõhustamist, angiogeneesi, kasvajarakkude migratsioo-

ni/invasiooni ja sellele järgnevat kolonisatsiooni kaugemates kudedes (M. Crocket et al.,

Biochem Soc. Symp., 1998, 63, 295–313; D. Keiner et al., Metastasis Rev., 1990, 9, 289–

303; J. MacDougall et al., Mol. Med. Today, 2000, 64, 149–56). Neid funktsionaalseid sünd-

musi on uuritud peamiselt, kasutades biomaatriksi kaaskultuuri süsteeme, nagu kollageeni-

geelid ja Matrigel™ (saadaval firmast Becton-Dickinson, Bedford, Mass; vt R. Auerbach, et

al., Pharm. Ther., 1991, 51, 1–11; H. Kleinman et al., Biochem., 1986, 25, 312–318). Kuid

neil süsteemidel on keeruline koostis ja bioloogilised piirangud. Näiteks hiire kasvajast pärit

Matrigel™ sisaldab tähtsaid mitogeenseid ja diferentseerumise faktoreid, samuti proteaase,

mis võivad põhjustada ettearvamatuid raku-maatriksi interaktioone (S. Vukicevik et al., Exp.

Cell Res., 1992, 202, 1–8). Nende raskuste ületamiseks kasutati märklaudrakkude funktsio-

naalse käitumise uurimiseks uut inimpäritoluga biomaatriksit Amgel, mis ei sisalda kollage-

naase ega mitogeenseid faktoreid (G. Siegel et al., Cancer Lett., 1993, 69, 123–132).

[0137] Amgel-süsteemi tunnuseks on see, et see imiteerib füsioloogilist maatriksist barjääri ja

Amgel üksi ei ole ei angiogeenne ega tumorigeenne, vaid omab kontrollitavat bioaktiivsust

nii in vitro kui ka in vivo. Amgeli biotestiga saab kindlaks teha ka inimese rakkude inva-

siooni, motiilsuse ning angiogeneesi üksikuid modulaatoreid (looduslikke ja sünteetilisi

aineid). Peale selle sisaldab Amgeli biomaatriks nii inimese I kui ka IV tüüpi kollageeni,

vastavalt MMP-1, MMP-2 ning MMP-9 aktiivsuse in vivo tunnuseid (footprint). Niisiis on

Amgeli biotestid kasulikud MMP inhibiitorite selektiivsuse kindlakstegemiseks, tehes samal

ajal vahet nende toimetel tumorigeneesi erinevatele staadiumitele. Niisiis, et kinnitada, kas

MMP inhibeerimine transleeritakse bioloogilisse toimesse, kasutatakse inimese kasvaja inva-

siooni ja angiogeneesi Amgeli mudeleid.

[0138] Inimese kasvajarakkude invasiooni biotest: Koe biomaatriksist barjääridena kasutati

Amgeliga kaetud filtreid (8 µm), mis pandi lutsiitkambrite vahele. Märgistatud rakud

(50 000) külvati valmistatud Amgeli filtritele (75 µg) ja alumised kambrid täideti söötmega,

mis sisaldas 5% dialüüsitud seerumit. Lisati testitavad ühendid (0,5–100 µM) ja inkubeeriti

72 tundi. Alumiste kambrite sisu koguti rakkudega seondunud ja vaba radioaktiivsuse eral-

damiseks (vt G. Siegal et al., Cancer Lett., 1993, 69, 123–132; L. Goodly et al., Tumor

EE – EP 1 735 274 B1

37

Biology, 1994, 15, 326–336; M. Ikeda et al., Clin. Cancer. Res., 2000, 6, 3290–3296; R.

Singh et al., In Vitro Cell Develop. Biol., 2002, 38, 11).

[0139] Inimese kasvaja angiogeneesi biotest: Angiogenees indutseeriti inimese endoteeli-

rakkude (HUVEC) kultiveerimisel kasvajarakkude või kindlaksmääratud angiogeense fakto-

riga (FGF). Bioloogilise angiogeense vastuse indutseerimiseks kasutati kasvajarakkude sööt-

meid (24 tundi seerumivabal söötmel kasvatatud kultuuridest), kasutades inimese glioomi

rakuliine, mis produtseerivad erinevates kontsentratsioonides VEGF-i, või kasutades puhasta-

tud faktoreid nagu 20 µM FGF-i. Endoteelirakud külvati Amgeliga kaetud filtritele ja

indutseeriti angiogeensete söötmetega +/-MMP kandidaatinhibiitoritega. Kasutati erinevates

kontsentratsioonides testitavaid ühendeid (0,5–500µM) ja inkubatsiooniaegu (1–7 päeva)

ning endoteelirakkude diferentseerumist (väljakasvamist ja torukujuliste kapillaaride moo-

dustumist) uuriti valgusmikroskoobi ning arvutipõhise digitaalsüsteemiga.

[0140] Ühendite 1c ja 2c hindamine inimese kasvaja invasiooni ja angiogeneesi Amgeli

mudelites (72-tunnine inkubatsioon kontsentratsioonidega 50–100 µM) viidi läbi inimese

HT-1080 vähirakkude kahe alaliiniga (HT-1080-B ja HT-1080-R). Nendes testides ühendiga

2c saadud tulemused on toodud tabelis 2 ja joonisel 1 (ühendi 1c kohta ei ole andmeid

toodud).

Tabel 2. Ühendi 2c inhibeeriva toime tugevus rakkude funktsionaalsetes testides

Inhibeerimine (%)

Rakuliin Kasvaja invasioon Kasvaja angiogenees

HT-1080R 60 ±5 40 ± 6

HT-1080B 50 ± 8 45 ± 4

HF toimet ei ole toimet ei ole

[0141] Ühendite 1c ja 2c funktsionaalne hindamine kinnitas inimese suure tumorigeensusega

HT-1080 rakuliinide invasiivsuse ja angiogeneesi märkimisväärset (40–60%) vähenemist. Ei

ühend 1c ega ühend 2c avaldanud mingit toimet inimese mittetumorigeensetele fibroblasti-

rakkudele (HF). Lisaks täheldati, et ühenditel 1c ja 2c ei ole testitud kontsentratsioonis toimet

rakkude proliferatsioonile ning rakkude elulemusele (andmeid ei ole toodud).

EE – EP 1 735 274 B1

38

[0142] Kasvaja invasiooni peatamine ühenditega 1c ja 2c korreleerus nende MMP-2 ja

MMP-9 aktiivsuse inhibeerimise profiilidega, määratuna želatiini lõhustamise määra põhjal

elektroforeesitud rakukultuurisöötmetes. Ühendite inhibeeriva toime tugevus HT-1080 va-

nemrakkudele, mis produtseerivad nii MMP-2 kui ka MMP-9, oli palju suurem (>70%) kui

nende inhibeeriva toime tugevus rakuliinidele, mis produtseerivad ainult ühte MMP vormi.

Need tulemused näitavad, et ühendid 1c ja 2c avaldavad sünergistlikku toimet MMP-2 ja

MMP-9 samaaegse inihibeerimise kaudu.

EE – EP 1 735 274 B1

39

PATENDINÕUDLUS

1. Ühend järgmise valemiga

,

milles




või

või selle farmatseutiliselt vastuvõetav sool.

2. Ühend vastavalt nõudluspunktile 1, milles R2 on

3. Ühend vastavalt nõudluspunktile 1, milles X on CH2CH2.

4. Ühend vastavalt nõudluspunktile 1, milles X on CH=CH.

EE – EP 1 735 274 B1

40

5. Ühend vastavalt nõudluspunktile 1, milles ühend on






8. Ühend vastavalt nõudluspunktile 1, milles ühend on MMP selektiivne modulaator.

9. Ühend vastavalt nõudluspunktile 1, milles ühend on kasvaja metastaasi modulaator.

10. Ühend vastavalt nõudluspunktile 1, milles ühend on MMP-2, MMP-9 või nende segu

modulaator in vitro.

11. Ühend vastavalt nõudluspunktile 1, milles ühend on MMP selektiivne inhibiitor.

12. Ühend vastavalt nõudluspunktile 1, milles ühend on kasvaja metastaasi inhibiitor.

13. Ühend vastavalt nõudluspunktile 1, milles ühend on MMP-2, MMP-9 või nende segu

inhibiitor in vitro.

EE – EP 1 735 274 B1

41

14. Farmatseutiline kompositsioon, mis sisaldab nõudlspunktile 1 vastavat ühendit ja farmat-

seutiliselt vastuvõetavat kandjat.

15. Kompositsioon vastavalt nõudluspunktile 14, milles ühend on nõudluspunktile 5 või 6

vastav ühend.

16. Kompositsioon vastavalt nõudluspunktile 14, mis sisaldab lisaks vähivastast ainet.

17. Nõudluspunktile 1 vastava ühendi kasutamine ravimi valmistamiseks MMP moduleeri-

miseks.

18. Kasutamine vastavalt nõudluspunktile 17, mille kohaselt MMP on MMP-2, MMP-9 või

nende segu.

19. Kasutamine vastavalt nõudluspunktile 17, mille kohaselt ühend on nõudluspunktile 5

vastav ühend.

20. Kasutamine vastavalt nõudluspunktile 17, mille kohaselt ühend on nõudluspunktile 6

vastav ühend.

21. Kasutamine vastavalt nõudluspunktile 17, mille kohaselt moduleermist iseloomustatakse

IC50 väärtusega alla 3000 nM.

22. Kasutamine vastavalt nõudluspunktile 17, mille kohaselt moduleermist iseloomustatakse

IC50 väärtusega alla 200 nM.

23. Nõudluspunktile 1 vastava ühendi kasutamise meetod, mis hõlmab:

vähemalt ühe nõudluspunktile 1 vastava ühendi kasvaja metastaasi moduleerimiseks

efektiivse koguse manustamist rakku in vitro.

EE – EP 1 735 274 B1

42

24. Meetod vastavalt nõudluspunktile 23, mille kohaselt moduleerimiseks efektiivne kogus

on võrdne inhibeerimiseks efektiivse kogusega.

25. Meetod vastavalt nõudluspunktile 23, mille kohaselt rakk on HT-1080 rakk.

26. Meetod vastavalt nõudluspunktile 25, mille kohaselt inhibeerimine määratakse kasvaja

invasiooni peatamisega.

27. Meetod vastavalt nõudluspunktile 25, mille kohaselt inhibeerimine määratakse kasvaja

angiogeneesi peatamisega.

28. Nõudluspunktile 1 vastava ühendi kasutamine ravimi valmistamiseks vähi raviks indi-

viidil.

29. Kasutamine vastavalt nõudluspunktile 28, mille kohaselt vähk on kartsinoom, melanoom,

leukeemia või adenoom.

30. Kasutamine vastavalt nõudluspunktile 28, mille kohaselt nõudluspunktile 1 vastav ühend

on osa vähivastasest kombinatsioonist.

31. Kasutamine vastavalt nõudluspunktile 28, mille kohaselt indiviid on inimene.

32. Nõudluspunktile 1 vastava ühendi kasutamine ravimi valmistamiseks vähi vältimiseks

indiviidil.

33. Nõudluspunktile 1 vastava ühendi kasutamine ravimi valmistamiseks artriidi raviks indi-

viidil.

EE – EP 1 735 274 B1

1/1

ee - ep 1 735 274 b1 · 2013-03-26 · lisi komponente, nagu kollageen, proteoglükaanid,...

Documents