UUDISKIRIKevad 2013

Kohus: Spordiklubid peavad maksma fonogrammidekasutamise eest4. veebruaril jõudis esimese astme kohtulahendini MTÜ Eesti Esitajate Liit (EEL) ja Spordiklubi Reval Sport MTÜkohtuvaidlus, milles kohus pidi EEL taotlusel kujundama oma seisukoha põhimõttelises küsimuses: kas muusikaüldsusele suunamisega tegelevad mitteärilised organisatsioonid peavad tasuma vastavate õiguste kasutamise eesttasu esitajatele ja fonogrammitootjatele. Kohus asus 100% EELi poolele ja mõistis Spordiklubi Reval-Sport MTÜ-ltvälja ligi 6000 € perioodil 2007-2012 maksmata jäänud tasusid ja lisandunud intressi.

„Kindlasti oli tegemist kõigi Eestimuusikute ja fonogrammitootjate jaoksolulise kohtuvõiduga, mis saabsuunanäitajaks ka teistes analoogsetesvaidlustes,“ märkis EELi tegevdirektorUrmas Ambur. „Kohtu seisukoht oli vägaselge: iga spordiklubi ja muu mitteärilineühing, kes esitab avalikult autoriõigustegakaitstud muusikat, peab selle eest kaõiglast tasu maksma.“ Kusjuures poletähtsust sellel, kas sportimisvõimalusepakkumise eest kogutakse spordiklubipoolt väiksemat või suuremat tasu ja kasühing teenib kasumit või mitte.

Ambur toonitas, et oluliseks tuleb pidadaka kohtu seisukohta, et antud vaidlusepuhul oli tegemist autoriõiguse seadusesttuleneva nõudega, mille puhul rakendubaegumistähtaeg 3 aasta asemel 10 aastat.Tema sõnul on enamus ettevõtteid aastatejooksul aru saanud, et õiglase tasumaksmine fonogrammide avalikulesitamisel on seadusest tulenev kohustus,millest kõrvalehiilimisega ei ole mõtettegeleda. Kuid segasem on küsimus nnmittetulundussektoris. „Siin on sageli vägapalju erinevaid juriidilisi ja füüsilisi kehasid,kes ei käsitlegi iseennast ettevõttena ja

leiavad seetõttu, et nemad oleks justkuivabastatud seaduses toodud kohustusestmaksta fonogrammide kasutamisel tasu,“rääkis Ambur. „Kuid tegelikult kohustabseadus iga spordiklubi, treeningsaali võiFIE-st tantsutreenerit, kes tantsutrenniläbiviimiseks muusikat kasutab, tasumalitsentsitasud, sest tegu on teisteloomingu kasutamisega ettevõtlusegaseotud tegevuses.“

Urmas Amburi sõnul on Eestis sadu nnüksiküritajatest tantsutreenereid, kesanaloogselt oma teenuseid pakuvad jakõigil neil lasub kohustus ka fono-grammide avaliku esitamise eest tasumaksta. „See pole suur summa, tasu määrühele tantsutreenerile 15 tantsutunniläbiviimise eest kuus on 6,39 eurot. Siiskituleb möönda, et arusaamine, et kusagilon keegi selle muusika loomiseks vaevanäinud ja raha kulutanud ning omab kaõigust tulu jagamisele, ei ole veelkõikidele kohale jõudnud.“

EEL sõlmib lepinguid fonogrammidereprodutseerimiseks ettevõtluses kasuta-mise eesmärgil.

Millal ja mida peab tantsutreener maksma:

SisukordLk 2 Juhtkiri: kas Eesti riik

hindab oma muusikuid?

Lk 3 Eesti Autorite Ühing tegi

kokkuvõtteid 2012. aastast

LK 4-5 Intervjuu ooperilaulja

Monika-Evelin Liiviga

Lk 6 Eesti Fonogrammi-

tootjate Ühingu uudised

Lk 6-7 5700 loomeinimest

läksid viimases hädas riigi

vastu kohtusse

Lk 8 Loometegevuse

stipendiumitest 2012-2013

● Kui tantsutreener ostab poest plaadi ja kasutab seda omatantsutundides, siis täiendavat litsentsitasu reprodutseerimiseeest ei lisandu.

● Kui tantsutreener ostab poest mitu plaati ja miksib neist kokkuoma lemmikplaadi, mida kasutab tantsutundides, siis on talkohustus maksta litsentsitasu reprodutseerimise eest.

● Lisaks eelpool toodule on tantsutreeneril või tantsuklubil, kustoimub treeningtundide läbiviimine, kohustus tasuda fonogrammiüldsusele suunamise eest. Vastavat tasu tuleb maksta olenematasellest, kas kasutatakse originaalhelikandjaid või reprodutseeritudhelifaile.

Järgneb lk 3

EEL UUDISKIRI Kevad 20132

JUHTKIRI

Võttes ette autoriõiguse seaduse, võib nii mõnegi lugeja ettekujutlustesse kerkida pilt Eesti Vabariigist, mis väärtustabja kaitseb loomingut ning selle tegijaid. Kohe esimese paragrahvi esimeses lõikes on sätestatud, et autoriõiguseseaduse eesmärgiks on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse ning luua autoritele, teose esitajateleja fonogrammitootjatele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Kui siiakõrvale panna veel Eesti Vabariigi põhiseadus, mille paragrahvi 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus omaloomingule ning riik kaitseb autori õigusi, siis tekib tunne, et meie riigis hinnatakse autoreid ja nende tegevust kõrgelt.

Paraku jääb mulje, et sellesama riigivalitsejad, eelkõige valitsus, ei saa eelpoolnimetatud seadustes sätestatudkohustuste nõuetekohase täitmisegakuidagi hakkama. Või ei taha saada.Kuidas muidu seletada olukorda, et jubaneli aastat on autoreid, esitajaid jafonogrammitootjaid esindavad organisat-sioonid üritanud nii Kultuuriministeeriumi-le, Justiitsministeeriumile kui ka valitsuseleselgeks teha, et piirates üldsuse huvidesautorite, esitajate ja fonogrammitootjateõigusi ning lubades inimestel teha isiklikukasutamise eesmärgil koopiaid filmidestja muusikateostes, peab sellele järgnemaka õiglane hüvitis.

Põhiseaduse § 32 kohaselt võib omanditomaniku nõusolekuta võõrandada ainultseaduses sätestatud juhtudel ja korrasüldistes huvides õiglase ja kohesehüvituse eest. Antud juhul on õigusteomajad aga pandud olukorda, kus omandon seaduse alusel üldsuse huvidesautoriõiguse seaduse § 26 lg 1 aluselkasutusse antud, aga õiglast ega kohesthüvitist nad selle eest ei saa.

Aga igal asjal on ka piir. Veebruaris panidEEL, EAÜ ja EFÜ seljad kokku ja esitasidkohtule kaebuse avalik-õiguslikus suhtestekitatud kahju hüvitamiseks. Vastustajakson Vabariigi Valitsus. Põhjus lihtne: meidhuvitab kohtu seisukoht selles osas, kasmuusikutelt, autoritelt ja fonogrammi-tootjatelt ära võetud õigused saada tasuiga ümberlindistatud autoriõigustegakaetud teose eest, on ikka tänasel päevalõiglaselt kompenseeritud.

Analoogne diskussioon erinevate asja-kohaste riiklike institutsioonidega, seal-hulgas Kultuuri- ja Justiitsministeeriumiga,on käinud juba aastaid. Endiselt makstak-

se loomeinimestele õiguste äravõtmiseeest kompensatsiooni eelajaloolistesalvestusseadmete müügist laekuvasttulust. Pole müüki, pole ka kompensat-siooni. Kuigi maailm on ammu digitalisee-runud ja nii Kultuuriministeerium kui kavalitsuskoalitsiooni dikteeriv Reformi-erakond on korduvalt lubanud loome-inimesi nöökiva probleemi lahendada,pole lubadustele mingeid tegusid järg-nenud. Poliitikud elavad valimistest vali-misteni ja kahjuks on meil igal aastalmõned valimised, mis ebapopulaarse-maid sõnumeid välja selekteerimasunnivad.

Autorite ja esitajateni jõudvad kompen-satsioonisummad on aasta aastalt kahane-nud ja muutunud praktiliselt olematuks.Samal ajal jääb ansamblitel müümata sadukui mitte tuhandeid plaate, sest miks ostakui saab ka kopeerida. Plaadimüügi-numbrid on Eestis pärast digitehnikamassilise võidukäigu algust kukkunudmitmeid kordi, 1000 plaati julgevadkorraga toota vaid üksikud.

Iseenesest on kurb, et autorid ja esitajadpeavad meile seadusega lubatud õigusikäima kohtus riigi käest välja nõudmas.Kas siis tõesti on normaalne, et 10-20aastat pillimängu harjutanud muusikpanebki oma töö käest ära niisama vaidselletõttu, et varastamine on tehnikaarenguga muutunud nii iseenesestmõistetavaks? Kui aga teed tööd ja plaatemüüa ei suuda, siis kaob vaikselt kategemisind ja nii mõnigi andekas muusik,kelle lood mängivad igapäevaseltraadiotes, peab endale otsima uue ameti.

Eesti riik suudaks küll autoreid väärtustada,kui vaid tahaks. Näiteks kümned jakümned raamatuid kirjutavad autorid

saavad raamatukogude laenutuskordadealusel riigilt kompensatsiooni sadadeseurodes. Parimad muusikud ja muusika-kirjutajad aga umbes 100 korda vähem,sest digitaalsete salvestusseamete, nagunäiteks MP3 mängija eest, valitsuskompensatsiooni küsida ei julge.

Aga võib-olla ongi selline ebavõrdnekohtlemine õigustatud? Võib-olla polegiEestile vaja tüütuid loomeinimesi, kes onjäänud ainsateks, kes mõistavad omaloomingu väärtust. Las kohus otsustab,mis on õiglane ja mis mitte. Niisamajutujätkuks antud lubadustest keegikahjuks söönuks ei saa, seega kaotadapole midagi! Kuid kohtuotsusetagi onselge, et Eesti riik hindab oma muusikuidpalju madalamalt kui ülejäänud kodanike„õigust“ kasutada teiste loomingutpiiramatult ja tasuta.

Kas Eesti riik ikka hindab oma muusikuid?

„Senine süsteem, mille puhul oli vaba-kutselise loovisiku loometoetuse saamiseeelduseks FIE-na tegutsemine ningsotsiaalmaksu tasumine, saab ilmselt lähi-ajal ümber, kuna see ei kippunud toimimaja nii mõnigi loovinimene jäi lihtsalt riigi eesvõlgnikuks,“ selgitas Ambur. „Uue, hetkel

veel vastu võtmata eelnõuga muudetakseüheaegselt mitmeid seadusi, mille ees-märgiks on muuhulgas panna maksukinnipidamise kohustus institutsioonile,kestoetusi välja maksab. See on igati lihtsamja võtab loomeinimestelt kohustusivähemaks.“

Vabakutseliste loovisikute toetuste maksmise kordmuutumasPeagi on uuenemas seadus, mis reguleerib vabakutseliste loovisikute tegutsemist. Uue, hetkel veel Vabariigi Valitsuseeelnõude infosüsteemis oleva loovisikute ja loomeliitude seaduse eelnõu kohaselt hakkab edaspidi vabakutseliseloovisiku loometoetust saava loovisiku eest sotsiaalmaksu maksma loomeliit, selgitas EELi tegevdirektor Urmas Ambur.

Urmas Ambur

EEL UUDISKIRI K e v a d 2013 3

EAÜ annab teada

Eesti Autorite Ühing jagabliikmetele 1,32 miljoniteurot

18. märtsil kogunenud Eesti AutoriteÜhing (EAÜ) üldkoosolek kiitis heaks2012. aasta majandustegevuse aruande,mille kohaselt kogus ühing eelmiselaastal 4,64 miljonit eurot, millestorganisatsiooni 2416 liikme vahel läksjaotamisele 1,32 miljonit eurot. Lisakstoetas EAÜ Eesti muusika arengugaseotud projekte 243,6 tuhande euroga.

EAÜ tegevdirektori Kalev Rattuse sõnulolid enamus 2012. aasta laekumisedveidi väiksemad kui aasta eest.Suuremad olid laekumised vaidavalikust esitamisest, mehaanilisemuusika eest, kinodest ja välismaalt.„Mõnedel vähemlaekumistel on kaobjektiivsed põhjused: näiteks raadioteja televisiooni laekumised olidväiksemad seetõttu, et ERR ei maksnudoma tasusid 2012. aasta detsembrikuueest ära mitte detsembris vaid 2013.aasta jaanuaris,“ selgitas ta.

EAÜ kulutused moodustasid 2012.aastal 15,6% kõigist laekumistest,ulatudes 674,3 tuhande euroni.

Lisaks toetas EAÜ oma vahendustasuarvelt paljusid Eesti muusikas olulisiprojekte: Eesti Heliloojate Liitu EestiMuusika Päevadeks uute teoste tellimist,Muusikanõukogu heliloomingu pree-mia väljaandmist, Eesti Muusika Eksporti,MTÜ-d Noor Muusik, Jazzkaare Sõpra-de Ühingut, Popkooripidu, Eesti Lauluja mitmeid teisi ettevõtmisi.

Kokku oli toetatavaid projekte 27 ningtoetuste summa oli kokku 243,6 tuhateurot.

Urmas Ambur nimetas positiivse näitenadiskoreid. „Juba üle viie aasta on EELsõlminud litsentsilepinguid diskoritega,kes on soovinud oma olemasolevafonoteegi ümber kopeerida mõnelemuule andmekandjale, näiteks arvutikõvakettale, ja siis seda oma tööskasutada,“ märkis ta. „Vastavalt EestiFonogrammitootjate Ühingu ja EestiAutorite Ühinguga sõlmitud kokkuleppele,hõlmab EEL-i poolt sõlmitav litsentsi-leping lisaks esitaja õigustele veel kaautorite ja fonogrammitootjate õigustekasutamist. Nii on DJ-le kõige mugavam,sest peab vaid sõlmima ühe lepingu jamaksma tasu ühte kohta.“

Ambur meenutas, et paljudes DJ-destekitas vastav leping algul samutiarusaamatust, sest eraisikutena on kõigilõigus endale meelepärast muusikatsalvestada erinevatele andmekandjatele,on selleks siis CD-R plaat, mobiiltelefonvõi arvuti kõvaketas. Seepärast vajasselgitamist ka asjaolu, et ettevõtlusegategelevatele isikutele ei ole seadusandjavastavat õigust andnud ning need, kessoovivad reprodutseeritud fonogrammekasutada ettevõtluse eesmärgil, peavadsaama selleks täiendava litsentsi.

Ambur rääkis, et nüüdseks on paljudeEesti DJ-dega, kes mängivad pea igalõhtul erinevates klubides muusikat,lepingud sõlmitud. „Oleme nendegaleppinud kokku aastase litsentsitasumääras 300 eurot, mille eest on neil õigusreprodutseerida muusikat ausalt jalitsentseeritult ning kasutada seda ükskõikkui palju,“ sõnas ta. „Meil on plaan hakataanaloogset litsentsi, küll teistsuguse tasueest, pakkuma ka tantsutreeninguteläbiviijatele, et ka neil oleks võimaliktehtud koopiaid seaduslikult kasutada.“

Esitajate liidu tegevjuhi sõnul on sisuliselttegemist mugavuslitsentsiga, misvõimaldab piiramatul arvul helisalvestisimingile teisele andmekandjalereprodutseerida ja siis neid omaettevõtluses kasutada. Samas need, kesendiselt kasutavad muusikat CD plaatidepealt, ei pea vastavat litsentsi endalehankima. „Kõik taandubki sellele, kastantsutrenni läbi viies on mugavam iga lootagant plaati vahetamas käia, või onmugavam panna kokku sobivatestlugudest nn playlist ning viia treening läbiilma asjatute katkestusteta.“

Kohus: Spordiklubid peavad maksma fonogrammidekasutamise eest

Algus lk 1

Eesti Meelelahutajate Liit (EmeL) onseisukohal, et autoriõiguste ja nendegakaasnevate õiguste omajatel on kahtle-mata õigus saada tasu teose, sellefonogrammi või reproduktsiooni kasuta-mise eest. Hetkel on käimas elavaddiskussioonid maailmas — millise piirinion õigustatud litsentseerimine. Nt kastagavarakoopiate tegemine või legaalselteel ostetud muusika reprodutseerimiston igal juhul mõistlik tasustada.

DJ litsents on iseenesest aktsepteeritav.Paljude kolleegidega arutades on olnudpositiivsust: ostan kallilt originaaplaadi jamaksan EELile tasu, pole vaja sekeldusiega liigseid tööd segavaid mõtteid.Küsimusi aga tekitab litsentsitasu suurus.

Meil on see 312 € aastas, sõltumatalugude arvust. Nt Saksamaal, Soomes,UK-s on litsentsitasu seotud reprodut-seeritavate fonogrammide arvuga ja tasuon ühekordne! Seega on meie siseriikliklitsentsitasu üks kõrgemaid EL mastaabis.EMeL ja EEL vahelised läbirääkimisedsellel teemal on käimas ja hetkel pooleli.

Kahjuks või õnneks on hetkeolukordEestis selline, et ainult DJ-d peavadmaksma oma tegevuses litsentsitasu.Välja on jäänud aeroobikatreenerid,õhtujuhid, seminaride korraldajad jmisikud, kes ka kasutavad muusikat võiselle reproduktsioone ärilisteleesmärkidel, kuigi seadus tegelikkusesvõimaldab ka neilt litsentsitasu küsida.Seega on võimalik, et analoogsetelprofessioonidel tegutsevaid ettevõtjaidkoheldakse ebavõrdselt.

21.02.2013 läbiviidud tippkohtumiselEMeL, EEL, EAÜ, EFÜ, politsei japrokuratuuri esindajate vahel jõudsimekokkuleppele, et reproduktsioonidekasutajad võetakse kõrgendatudtähelepanu alla ja riigivõimu esindajadlubasid oma kaasabi selles. Senini onolnud järelevalve Eestis autoriõigusteteostamise üle äärmiselt nõrk. Sedatõendab ka näiteks see, et meil tegutsebaktiivselt ca 400 DJ-d , aga litsentsitasumaksab nendest 10 % (hetkel 48 isikut).

Marko PilleEesti Meelelahutajate Liidujuhatuse liige (DJ-de töögrupi juht)

Marko Pille, foto: erakogu

EEL UUDISKIRI Kevad 20134

Vabakutseline ooperilaulja Monika-Evelin Liiv igatsebEestis Amnerist mängida

Monika, kust sai alguse sinu muusika-pisik?

Kuna ma ei ole muusikute perest, siisesimese muusikahuvi süstis minussetavaline Tõrva muusikaõpetaja Maie Kala.Tema käe alt on tulnud teisigi lauljaid. Taoskas leida ülesse tõelised talendid ja siisnendega ka tegeleda vaatamata sellele,kes olid lapse vanemad. Tollal oli kaõpetajaid, kes lihtperedest pärit lastesseeelarvamusega suhtusid. Mäletan, et 1.klassis oli mul ka teine õpetaja, kes eiosanud isegi klaverit mängida, aga panimulle kahe, sest olin tema silmis täitsaandetu — kõik laulusõnad ei jäänud meelde.

Aga ikkagi: millal küpses soov saadaooperilauljaks?

Olin siis 14-15, kui juba tahtsin saadaooperilauljaks. Ka mu vend Roland Liiv,kes on minust kaheksa aastat vanem, oliooperilaulja, tenor. Ka tema õppis laulmistMaie Kala käe all. Mulle lihtsalt meeldis,kuidas vend laulis. Ja nii ma läksingi 16-aastaselt Georg Otsa kooli, kus algul eitahetud pabereid vastu võtta, kunaklassikalise laulmise õppimiseks peabolema 18-aastane.

Kes on su muusikalised eeskujud?

Otsest eeskuju nagu polegi. Agasümpatiseerivad väga sopranite hääled.

Meeldivad Maria Callas, AngelaGheorghiu. Kui sain Eestis Julius Caesarirolli, siis kuulasin palju eri variante, kelleltõppida. Enim meeldis Sarah Connolly, keson just barokkmuusikas parim. Tema käestvõtsin ka Londonis spetsiaalselt tunde.

Senine raskeim roll?

Raskeim oligi Julius Caesar. Mängidesmeest pidin jätma meelde, et ei teeksväga naiselikke liigutusi. Mu kõnnak pidiolema mehelik, kätt ei tohi panna puusa,jalga ei tohtinud toetada kand püsti.Vanasti laulsid seda rolli kastraadid, nüüdka kontratenorid, kuid paljudele ei meeldikontratenorite hääl, mis on natuke tehislik.

Monika-Evelin Liiv on Helsingis elav noor Eesti ooperilaulja, kes on saanud olla laval paljude maailmakuulsustega.Kuid hinges unistab ta siiski püsivamast tööst kodumaal ja vahelduseks ka ülesastumisest pop-projektis. Siinkohalavaldame intervjuu, milles Monika ennast ja oma eesmärke veidi avab.

EEL UUDISKIRI K e v a d 2013 5

Aga ma olen harjunud, et mezzosopranidpeavadki mängima poisse, mehi, vana-mutte, armastajaid, keda ei taheta, jne.Õnneks on Julius Caesarit olnud laval juba10 korda ja ma olen harjunud.

Mis teeb heast lauljast maailma parima?

Maailma parimaks saamine tähendabiseendaks jäämist. Igas mõttes. Laulmisemõttes, et ei teeks tehishäält, vaidkoolitaks ikka enda lauluhäält. Tuleb jäädareaalsuse piiresse oma võimalustega, misloodus sulle on andnud.

Kui piirid olnuks kinni ja sul poleks olnudvõimalust õppida ja töötada välismaal,kas olnuks siis midagi teistmoodi?

Ma ei usu. Ausalt rääkides tahame me jukõik kodus töötada. Minu jaoks on perehästi tähtis. On palju toredam ärgatakodus ja teha seal tööd, kui elada ühesthotellist teise rännates ja kohvreidtassides. Ma läksin Eestist ära, sest mulleei pakutud siin tööd. Aga ma ei läinud kaise paluma. Mul on alati nii, et ma ise ei käi

küsimas. Nii olingi kaks aastat Soomes, siisõppisin kaks aastat Londonis ja nüüd elanjälle Soomes, kus olen vabakutseline.Viimasel aastal olen saanud laulda niiCosta Ricas, Eestis, Iisraelis kui mitmelpool mujal. Kuid etendusi on olnud enimjust Eestis. On väga hea, et elan Eestile niilähedal.

Kuidas talud kriitikat?

Mind see ei häiri. Alati on hea kuikirjutatakse ja igal inimesel on õigusarvamusele. Eestis nii pole, aga kolleegidLondonis ootasid pärast iga esietendustjubedalt, et mida meedia kirjutab. See onhea, kuid selle nimel ma küll ei ela. Saanaru, et igaühel on oma muusikamaitse.

Kas popmuusikasse pole kiskunud?

Ma olen isegi mõelnud, et miks mitteproovida poppi, kui keegi Eestis pakukshuvitavat projekti. Londonis oli kordselline heategevuslik kontsert BrianAdamsiga, laulusin temaga koos „All ForLove“ laulu. Mulle meeldis õudsalt, lahe

Monika-Evelin Liiv on laulnud koospaljude maailma suurte nimedega. Pildilkoos Brian Adamsiga, kellega üheskoossai Londonis esitatud laulu „All For Love“

Foto: erakogu.

oli. Popi laulmine oleks kindlasti vaheldus,muidu läheb igavaks.

Hiljuti kõlas meedias, et meie parimkontsertpianist Mihkel Poll annab küll paljukontserte, kuid ainult sellest ennast elatadaei suuda. Kas Sina elad vabakutselisenaära?

Oleneb, kuidas elada ja mida inimene elulttahab. Raha peab alati oskama arvestada jalugeda. On minulgi olnud halvemaid japaremaid aegu. Peab alati silmad ja kõrvadlahti hoidma, et mitte häid pakkumisi mahamagada.

Sinu lemmiktoit?

Kapsarull. Seda saab küll vaid Eestis. Söönseda sageli kui Eestis käin. Solarises näiteks.Ja lemmikud on veel kõikvõimalikudkohupiimaga tehtud maiustused, mis onsamuti Eesti värk.

Miks meie poplauljad Sinu arvatesmaailmas läbi ei löö?

Muusikuid on maailmas väga palju jaläbilöömiseks peab olema eripära. Võipead olema õigel ajal õiges kohas. Sa peadkellelegi meeldima, sest pakkujaid on vägapalju. Ka klassikalise muusika maailmas onsuur konkurents, kuid meil korraldatakseettelaulmisi, kus 20 lauljat saavad eri teatriteesindajatele igaüks laulda viis minutit etteja selle ajaga pead suutma jätma veenvamulje. Ettelaulmisest sõltub, milliseid töidedaspidi pakutakse.

Sinu suurim unistus?

Olen kõikide kuulsustega Londonis juba äralaulnud, olen selle etapi juba läbinud jasellest enam ei unista. Olen mõelnud, et kuiEestis tehtaks korralik Verdi ooper, Eestilauljatega, siis tahaksin väga laulda AidasAmnerist või Don Carloses Ebolit.

Oled karjerist või pereinimene?

Hull karjerist ma pole, pigem ikkapereinimene. Või olen selleks lihtsaltkujunenud. Olen aastaid reisinud ja sellesttüdinud.

Kas eestlane on laulurahvas?

Sõltub, mida selle all mõista. Me olemekindlasti tuntud oma kooride poolest. Kuiaga peaksin seda hindama lauljana publikukaasaelamise järgi, siis minu arvates polevene publikuga kedagi võrrelda. Seal oniga esineja vastuvõtmine väga eriline jamuusikast arusaamine palju sügavam. Samakohtab ka Prantsusmaal ja Itaalias, kuidItaalias võid ka tomatiga vastu pead saada.Seevastu, kui neile väga meeldib, siis nadtõusevad etenduse ajal püsti, katkestavadaplausiga etenduse ja plaksutavad kunikuulevad aariat uuesti. Ja siis nad seda kakuulevad uuesti!

EEL UUDISKIRI Kevad 20136

„Tuhandetelt Eesti loomeinimeselt onvõetud õigus saada õiglast hüvitist iganende teose või fonogrammi salves-tamise eest, lubades see kompenseeridasalvetusseadmete müügist laekuvaosaga,“ põhjendas ühishagi sisse-andmist EELi tegevdirektor Urmas Ambur.„Kuid kahjuks on maailm edasi arenenudväga kiiresti ning 1996. aastast kehtivkompensatsiooni aluseks olev nimekiri onsuhteliselt mõttetu, kuna seal olevaidvaldavalt analoogseadmeid- ja andme-kandjaid enam sisuliselt ei müüda ningloomeinimestele makstav kompensat-sioon on viimastel aastatel vähenenud ca50% võrra igal aastal.“

Kui veel 2007. aastal laekus kompensat-sioonina üle 4 miljoni krooni, siis 2012aastal laekus jaotusfondi napilt üle 10 000euro ehk 25 korda vähem.“

Urmas Amburi sõnul on digiajastugaseoses kerkinud samad mured ülespaljudes Euroopa riikides, kuid üldjuhulon need suudetud lahendada mõistlikult,lisades salvestusseademete ja -kandjatenimekirja ka tänapäevased digitaal-ajastul salvestamiseks kasutatavadesemed. Ta märkis,et samas küsimuseson eelnevalt saadud nii Eesti Õigus-kantsleri kui ka Kultuuriministeeriumitoetus, kuid vaatamata mitme aasta välteltehtud korduvatele jõupingutustele, poleVabariigi Valitsus siiski söandanud teematära otsustada. „Teist sellist riiki nagu Eesti,kus endiselt kogutakse vastavat tasuhelikassettide ja kassettmakkide eest,

Euroopas vist polegi,“ möönis Ambur.„Isegi Venemaal saavad autorid, esitajadja fonogrammitootjad eelmisest aastastkompensatsiooni pea kõigi digisalvestustvõimaldavate seadmete ja kandjatemüügist.“

Kuidas kujuneb kompensatsioon

Urmas Amburi sõnul võib valitsusesuutmatuse taga autoritele väärilist kom-pensatsiooni maksta, näha elektroonika-kaupade maaletoojate “suhtekorraldust”.„Kas tõesti on maaletooja hinnalt küsitav3% kompensatsiooni loomeinimestele,kellel jääb isiklike salvestuste tegemiselubamise tõttu võibolla müümatatuhatkond heliplaati, ebaõiglaselt suurtasu?“ küsib Ambur. „Tavatarbija jaokstähendab see seda, et ca 1,5% salvestus-funktsiooniga seadme hinnast lähebloomeinimeste vahel ümberjagamisele.Kusjuures enamikes riikides kogutaksevastavat tasu ikka vastavalt salvestuskandja-või seadme mälumahule, mitte nendehinnast lähtudes.

Koos Eesti Autorite Ühingu, Eesti EsitajateLiidu ja Eesti FonogrammitootjateÜhinguga seisavad antud vaidluses nendeselja taga ka Eesti Näitlejate Liit, EestiInterpreetide Liit, Eesti Audiovisuaal-autorite Liit, Eesti Heliloojate Liit, EestiKirjanike Liit, Eesti Lavastajate Liit, EestiLavastuskunstnike Liit. Kokku esindavadorganisatsioonid 5700 loomeinimest Eestis,millele lisandub rohkem kui 2 miljonitvälismaist õiguste omajat.

Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL) ja Eesti FonogrammitootjateÜhing (EFÜ), esindades ühtekokku ligi 5700 loomeinimest, andsid 18.veebruaril Tallinna Halduskohtusse sisse kaebuse, milles soovivad tunnistadapõhiseadusega vastuolus olevaks hetkel kehtiva, kuid sisult aegunudsalvestusseadmete- ja kandjate nimekirja, mille alusel arvestab riik autoritelekompensatsiooni nende loomingu reprodutseerimise tõttu saamata jäänudtulu eest. Ühtlasi nõuavad organisatsioonid riigilt kahjuhüvitist aastatel 2010-2012 tekitatud kahju eest summas 541 708 eurot.

5700 loomeinimest läksid viimaseshädas riigi vastu kohtusse

EFÜ annab teada

Avaliku esitamisetasumäärad muutusidtoitlustuses ja majutuses

Alates 2013. aastast muutusidfonogrammide avaliku esitamise tasu-määrad toitlustuse ja majutuse vald-kondades. EFÜ (Eesti Fonogrammi-tootjate Ühing) pidas läbirääkimisiõiglase tasu kehtestamise osas EestiHotellide ja Restoranide Liiduga, misesindab suuremaid majutus jatoitlustusettevõtteid Eestis. Tariifidetõus on erinev, toitlustuse puhul onsee ca 34%, majutuse puhul tõusidüldruumide tariifid 22% ja hotelli-tubades fonogrammide üldsuselesuunamise tariifid 11%.

2012. aasta sügisel kokku lepitudtariifid kehtivad kuni 2014. aastalõpuni.

Aasta parimad taas valitud

14. veebruaril toimunud EestiMuusikaauhinnad 2013 tseremoonialtunnustati parimaid Eesti muusikuid.Enim auhindu pälvis kolme trofeegaPõhja-Tallinn. Vaiko Eplik ja OttLepland viisid koju kaks auhinda.Aasta Naisartistiks valiti Iiris ning AastaMeesartistiks Ott Lepland. Viimanevõitis ka Aasta Popalbumi tiitli. EestiMuusikaauhindade hinnalisemakstrofeeks peetava Aasta Albumi tiitlivõitis Vaiko Eplik albumi “Varielu” eest.Eplik võitis ka Aasta Rockalbumiauhinna.

Aasta Parima Laulu auhinna pälvisLenna laulu eest “Mina jään” ningAasta Muusikavideo võttis vastu USAstvideotervituse saatel Kerlimuusikavideo “Zero Gravity” eest.Kõrge tunnustusega „Panus EestiMuusikasse“ pärjati Anne Erm.

AITAB LOOMEINIMESTE NAERUVÄÄRISTAMISEST!

Faktid2012. aastal Eestis müüdud salvestusvõimalusega audioseadmeteeest laekus tühja kasseti tasu jaotusfondi 677 eurot.

Salvestusseadmete eest kogutud tasu jaotatakse jaotusskeemi alu-sel autorite, esitajate ja fonogrammitootjate vahel. EEL liikmete os-aks selles on 133 eurot.

Kuivõrd tasude jaotus toimub kokku 370 000 esituskorra vahel,saaks Eesti enimmängitud artist salvestusseadmete kasutamise eestisiklikke koopiate tegemise eesmärgil kompensatsiooni 2,87 eurot.Aga jaotades selle summa oma ansamblikaaslastega, kes samutilugude salvestamisel osalesid, jääb Eesti enimmängitud jatõenäoliselt ka enim isikliku kasutamise eesmärgil salvestatud artistikompensatsiooniks 47 senti aastas.

EEL UUDISKIRI K e v a d 2013 7

“Tühja kasseti” tasud ühe audio-seadme näitelEesti Autorite Ühing (EAÜ)● Esitab tasude kogumise aruande Justiits-

ministeeriumile, mis kutsub kokku jao-tuskomisjoni ja esitab jaotusettepaneku.

● Ministri käskkirjaga kinnitatakse jaotus-fond ehk summad, mis lähevad jagamise-le autorite ja autoriõigusega kaasnevateõiguste omajaid esindavate organisat-sioonide vahel.

● EAÜ võtab laekunud “tühja kasseti” (TK)tasust maha oma kogumiseks tehtud ku-lud.

● 10% jaotusfondist läheb üldkultuurilisteprojektide toetamiseks.

● Kokku jagati 2012. aastal müüdud audio-seadmete eest kogutud “tühja kassetitasu” 677 eur.

Audioseadme maaletooja● Toob audioseadme Eestisse. Hind 33 eur.

● Saadab aruande EAÜle kaupade kohta, misväljastab arve maaletoojale “tühja kasseti”tasu osas.

● Konkreetsest audioseadmest läheb “tühjakasseti” tasuks 3% ehk 1,00 €.

● Maaletooja tasub 1 eur EAÜle.

● Lisab oma marginaali ja kehtiva KM (20%)ning müüb selle poele.

Eesti Esitajate Liit (EEL)● EEL jaotusfondi läks audioseadmete müü-

gist 2012. aastal 133 eur.

● Eesti 2012. aasta enimmängitud artisti osasellest fondist (8000 esitust 370 000st) oli2,87 eur. See läks jagamisele ansambli6 liikme vahel. Seega iga ansambli liikmeosa on 47 senti.

● Juhul, kui „tühja kasseti“ tasu kataks kadigitaalseid salvestusseadmeid, võiks igaesitaja saada ligi 100 korda suuremat„tühja kasseti tasu“ ehk iga ansambli liigesaaks digitaalsete salvestusseadmetemüügilt laekuvast „tühja kasseti tasust“ ligi47 eurot aastas.

Ostja MalleOstja Malle ostab poest seadme 69euroga, mis sisaldab nii käibemaksu,kui maaletooja kui jaemüüja margi-naale.

Seadme hinnast ligi 1,5% on “tühja kas-seti” tasu.

Autoriõigusega kaasnevate õiguste (Eesti Esitajate Liit,Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Interpreetide Liit jne) omajatele

Autoriõiguste (Eesti Autorite Ühing,Eesti Heliloojate Liit jne) omajatele

10% üldkultuurilisteprojektide toetamiseks

EEL UUDISKIRI K e v a d 20138

EESTI ESITAJATE LIITTulika 19, 10613 Tallinn

Tel 650 51 71Faks 650 50 10

E-post: eel@eel.eeveebileht: www.eel.ee

„Tahaks siiski rõhutada, et oleme loometoetuste jagamiselväga paindlikud ja toetust võib tulla küsima ka väikese-mahulisemate projektide, kontserttuuride jms kaas-rahastamiseks,“ märkis Urmas Ambur. „Näiteks oli üks vägahuvitavaid 2012. aastal rahastamise saanud projekteToomas Rulli laste laulu- ja noodiraamat „Laul läksrändama“, mille puhul toetasime selle raamatukokkukirjutamist.“

Stipendiumitaotluste esitamise tähtaegadeks on endiselt20. veebruar, 20. mai, 20. august ja 20. november. Toetusijagatakse muuhulgas loome- ja kutsetööga tegelemiseks,loometööga seotud lähetuse sõidu- ja majutuskuludehüvitamiseks, päevarahaks ning loometegevuseks, milleksmuidu ei ole tasu ette nähtud või on see tehtava töö mahtuarvestades ebaproportsionaalselt väike.

Amburi sõnul on üks otsustamise kriteeriumeid endiseltsee, et toetatav projekt avaldaks olulist mõju loovisikutegevusele või Eesti muusika valdkonnale laiemalt.

Lisainfo ja stipendiumitaotluse vormid on leitavad EELlehel - http://www.eel.ee/?page=loometoetused.

Stipendiumitaotluse võib 20. maiks saata e-posti teeleel@eel.ee või postiaadressil Eesti Esitajate Liit, Tulika 19,10613 Tallinn.

Kui 2012. aastal jagas EEL loometoetuse stipendiume kokku 72 000 euro ulatuses 76 inimesele, siis 2013. aastalon stipendiumifondi suurus juba 100 000 eurot. EELi tegevjuhi Urmas Amburi sõnul on aasta-aastalt kasvanud noortemuusikute õpingud maailma prestiižsemates muusikakõrgkoolides, mida EELil on omalt poolt ka suur au toetada.

EEL jagab 2013. aastal loometegevuse stipendiume100 000 euro väärtuses

Stipendiumi saaja Stipendiumi kasutamise eesmärkAndres Alaru Haagi Kuninglik Konservatoorium, jazzmuusika õpingudAndrus Kasesalu Boogie Company ülesastumine show­case MUSEXPO 2013, Omaloomingulise lugudega

plaadimaterjali lugude kirjutamine ja salvestamineEda­Ines Etti Berklee College of Music Singer­Songwriter Certificate ProgramEvert SundjaIvo EttiKristjan KallasErki Pärnoja

Ewert and the Two Dragons Euroopa tuuri kulude osaline katmine

Hanna Ild Helikandja �Awakening� loomeprotsessi kuludHanna­Liina Võsa Õpingute rahastamine New School Ülikooli muusikateatri bakalaureuse programmis ,

muusikalise lavateose �Viimane Monogaamlane� heliloomingu ettevalmistamineHeiki Mätlik Loometegevus CD materjalidega �Eesti Romanss� ja programmiga �Müsteeriumisonaadid�,

osalemine Uppsala kitarrifestivalil ja õpitubadesHenn Rebane Akordionihäälestuse kursus Castelfidardos, ItaaliasLenna Kuurmaa Plaadi materjalide kirjutamine, demod, stuudiotööLiisi Koikson Õpingukulude katmine Londonis Tech Music SchoolisMai Jõgi Õpingute rahastamine Stockholmi Kuninglikus MuusikaakadeemiasMaria Volmer Õpingud Helsingi Metropolia ÜlikoolisMari­Liis Uibo Täiendõpe USA­s Oberlini KonservatooriumisMonika­Evelin Liiv Enesetäiendus Londonis Verdi repertuaaris ja Convent Garden�is Royal Opera�s, osalemine

rahvusvahelisel Toulouse lauljate konkursilRoald Jürlau Töösolevate instrumentaalpalade orkestreerimine ja viimistlus. Töö uute lugudega.

Partituuride ettevalmistus helikandja salvestamiseksSiim Aimla Bigbandi arranþeeringute loomine ja muusika loomineToomas Rull Loometegevus ­  �Laul läks rändama�,  laste laulu­ ja noodiraamatu materjali kirjutamiseks

2012. aasta TOP 20 stipendiumi saajat (tähestikulises järjekorras)

Ewert and The Two Dragons on saanud tuult tiibadesse.Pildil: Erki Pärnoja

Järgmine taotluste voor juba20. mail