Eeluuring ühtsete

planeerimissuuniste koostamise

kohta

Eksperthinnang

Koostanud:

Heikki Kalle

Eesti Keskkonnainstituut

Tartu, 2012

SISUKORD

Sissejuhatus .......................................................................................................... 4

1. Energitõhususe temaatikast planeeringute kontekstis ....................................... 6 1.1 Taastuvenergeetika lahenduste planeerimine.............................................................................. 6 1.2 Liikumisvajadues energiakasutus ja selle väljendamine planeeringutes .......................... 8

2 Teiste riikide kogemus ........................................................................................ 9

3. Järeldused. ...................................................................................................... 11 3.1 Suuniste vajadusest ............................................................................................................................... 11 3.2 Suuniste sihtgrupp ................................................................................................................................. 11 1.3 Suuniste sisu ............................................................................................................................................. 12 1.4 Muud soovitused .................................................................................................................................... 13

5. Kokkuvõte ....................................................................................................... 14

Kasutatud allikad ................................................................................................ 17

Sissejuhatus

Käesolev eksperthinnangu eesmärgiks on hinnata üleriigilise planeeringu

Eesti 2030 (edaspidi ka E2030) täpsustamiseks koostatavate konkreetsemate üleriigiliste suuniste vajadust ja sisu vastates

alljärgnevatele küsimustele.

Kas üleriigilised suunised, mis kehtiksid planeeringute koostamisel

ja maakasutuse suunamisel ühtselt kogu riigis, oleksid vajalikud või mitte?

Kas ja millises osas peaks riik maakondadele ja omavalitsustele ette kirjutama riigi kui terviku toimimiseks vajalikke planeerimispõhimõtteid?

Millised võiksid olla need valdkonnad, mida oleks vaja ruumilises mõttes suunata, nt transport, teedevõrk, kaubanduskeskused,

linnakeskused, ligipääs veekogudele, põllumaade säilitamine, uute elamupiirkondade planeerimise põhimõtted, energiasääst jne?

Millised võiksid olla need avalikud ja üldised huvid, mille

järgimiseks tuleks selliseid suuniseid seada?

Milline peaks olema suuniste õiguslik staatus? Kas need peaksid

olema siduvad või soovituslikud?

Kuidas tuleks korraldada planeerimissuuniste koostamine? Keda ja mil viisil tuleks koostamisse kaasata?

Käesoleva eksperthinnangu eesmärk on anda soovitusi elu- ja

majanduskeskkonna kvaliteedi tõstmisele läbi energiatõhusa planeerimise põhimõtete, kuid käsitlust on leidnud ka

Linnalise ja maalise elukeskkonna kvaliteedi tõstmine läbi asustuse

kestliku suunamise;

Elu- ja majanduskeskkonna sidusus läbi transpordi taristu arengu

suunamise;

Käesoleva eksperthinnanguga paraleelselt toimus ka kahel viimatinimetatud teemal eksperthinnangute koostamine. Siinkohal toodud

ettepanekud ja kaalutlused nimetatud valkondades on tingitud valkondade paratamatust ülekattest ning on määratud mainitud eksperthinnangutele

täiendava infona.

Eksperthinnang koostamine toimus järgmiste etappidena:

Energeetika ja ruumiplaneerimise seoste ülevaade, sh. üleriigilise planeeringust, kohalike omavalitsuste ja riigi tasandi

planeerimisinstitutsioonide praktikast tulenevate probleemide ja võimaluste analüüs.

Rahvusvaheliste kogemuste analüüs üleriigiliste suuniste valkonnas eritähelepanuga energiasäästu toetavate meetmete osas.

Üldiste soovituste andmine suuniste osas üleriigilise planeeringu Eesti 2030 elluviimisel (sh. vastates lähteülesandes toodud

küsimustele).

1. Energitõhususe temaatikast planeeringute kontekstis Energiatõhusa planeerimise põhimõtete lahtiseletamisel tuleb analüüsida, millised on hoovad energia säästlikul tootmisel ja kasutamisel ning mida

saab neist ruumilise planeerimisega reguleerida. E2030 sisaldab hulgaliselt parenduspõhimõtteid, mis aitavad energiat säästlikumalt toota ja tarbida, kuid paljud asjaolud on sellised, mis nõuavad lisaks

suunamisele ruumilise planeerimise kaudu ka tuge teistelt valdkondadelt. Näiteks energiasäästlike hoonete ehitamisega seotud põhimõtted ja

tingimused on efektiivsed vaid siis, paraleelselt planeeringuga leiavad teemaga seotud eesmärgid kajastamist ka muude regulatsioonide raames (näiteks maksusüsteem). Planeeringutega saab kinnistada põhimõtet, et

ehitusmaterjalide valikult tuleb eelistada kohalikke materjale, kuna see genereerib vähem transpordikulusid eeldusel, et ehitamise ja

kasutamisega seotud kulud on võrreldavas suurusjärgus. Kohalike ehitusmaterjalide sortiment ja kättesaadavus võiks olla muu hulgas kohalike omavalitsuste üldplaneeringute raames käsitletav küsimus.

Peamisi asjaolusid, mis on seotud energia säästu ja ruumilise planeerimisega on:

Energia tootmisega seotud asukoha- ja tehnoloogia küsimused- ehk toota tuleb energiat seal, kus on nii ressursid kui ka tarbimine- sellest on üleriigilises planeeringus lahendatud põlevkiviressursil

baseeruv elektrienergia tootmine, mis ei ole jätkusuutlik, kuid paikneb tõepoolest seal, kus on samas ka olulised tarbimismahud

(Ida Virumaa tööstus). Samas on planeeringute tasandil reguleerimata jätkusuutliku energiatootmise võimalused regioonides nii saadavate ressursside, piirangute, tabimise kui ka

põhivõrgu võimaluste seisukohalt.

Energia säästmine on samuti üks olulisi eesmärke, millele viitab ka

E2030. Paljud valdkonnad on küll olulised ka energiatõhususe seisukohalt, kuid ei oma ruumilist väljundit või ruumiline väljund ei

avaldu planeeringute ruumilises skaalas. Samas on rida teemasid, mida saab ja peab lahendama ruumilise planeerimise erinevatel tasanditel:

o Energiatõhusust suunav ruumi- ja maakasutuse planeerimine kui selline - teenuste paiknemine tarbijatest eemal olukorras,

kus ühistranspordilahendus puudub, genereerib autoliiklust ja seetõttu raiskab energiat.

o Säästvate liikluslahenduste planeerimine ei toimu, kuna

eelmises punktis kirjeldatud tegevuste sisend on puudu (peamiselt selle eksperthinnangu teema) ja metoodika ning

üldine teadlikkus on madal (lisaks käesolevale hinnangule on ka säästva transpordi eksperthinnangu teema).

1.1 Taastuvenergeetika lahenduste planeerimine

Üleriigilise planeeringus on energeetika põhimõtted fikseeritud peatükis 5,

kus juba preambulas on rõhutatud energeetika ruumilist tähtsust, eriti punktis 5, kus on mainitud energiatootmise hajutamise põhimõte, mis

tugineb omakorda strateegiates „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020”, „Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020” ja „Eesti

elektrimajanduse arengukava aastani 2018” sätestatule . Alapeatükis 5.2 on loetletud peamised energeetikavaldkonnaga seotud eesmärgid:

1. Elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult.

2. Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega.

3. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise

keskkonnamõju vähendamine.

Tuginedes nimetatud eesmärkidele annab alapeatükk 5.3 suunised energiatootmise üksuste paigutamiseks “…ruumis ratsionaalselt ja kestlikult”. Alates punktist 4 on kirjeldatud tootmise hajutamise

põhimõtteid ning alternatiivseid energia tootmise võimalusi. Taastuvenergial põhinevad lahendused ei ole üksikobjekti mahult

enamasti suured, mis muudab alternatiivenergia tootmise lahendused pigem võrgustikul põhinevateks tootmisüksusteks, mis on lülitatud “tarka

võrku”.

Nii ressursi, tarbimise, võrgutingimuste, kui ka piirangute osas on regionaalsed eripärad üsna suured. Sellest tulenevalt tekib küsimus,

kuidas loetletud põhimõtteid kohalikult tasandil ikkagi ellu viia saab, kui ei ole teada põhivõrgu ja kohaliku tarbimisega seotud asjaolud ja pole teada

piirkondlikud eeldused alternatiivenergeetika arendamiseks. Heaks näiteks on siinkohal nelja maakonna tuuleenergeetikas planeering, mis selgitab piirangud ja võimalused tuuleparkide rajamiseks Pärnu, Lääne, Saare ja

Hiiu maakondades. Arvestades nimetatud planeeringute kogemusi, üldiste eesmärkide olemasolu ja puudulikku infot, millega alternatiivseid

energialahendusi sageli propageeritakse oleks otstarbekas koostada maakondlikud teemaplaneeringud , mille eesmärk oleks kajastada taastuvenergia ressursside kättesaadavus piirkonnas ning võimalused

alternatiivsete energiaallikate töölerakendamiseks regioonides (maakondades) lähtuvalt:

1. Kohalike ressursside (tuul, biomass, maasoojus, päikeseenergia jm) rakendatavusest energia tootmiseks erinevates lahendustes (väikelahendused ja keskmise suurusega lahendused)

2. Põhivõrgu piirkondlikud võimalused piirkonnas energeetika arendamiseks, sh. “tarkade lahenduste” võimalused.

Siinkohal peaksid nimetatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud olema kindlasti tugeva haldusliku jõuga sisaldades reaalselt toimivaid ruumi- ja maakasutuspõhimõtteid. Teise variandina võiks taastuvenergia

teemat käsitleda üldplaneeringutes (eelkõige mitme omavalitsuse ühistööna koostatavates üldplaneeringutes), mis aga omavalitsuste

väikust ning teema ruumilist mastaapi arvestades võib osutuda kohmakaks lahenduseks.

1.2 Liikumisvajaduese energiakasutus ja selle väljendamine planeeringutes

Teiseks olulisemaks valdkonnaks, mis on seotud energia tõhusa kasutamisega on seotud funktsioonide (eriti teenuste) paiknemisega.

E2030 on üsna üksikasjalikult käsitlenud regionaalarengu põhimõtteid, mis aitavad maaelu muuta inimväärsemaks ja ressursisäästlikumaks (näiteks peatükk 3 ja eriti alapeatükk 3.3, mis kirjeldab toimepiirkondade

toimimist). Energiatõhususe seisukohalt on transpordi energiamahukusel aga suur kaal, sest Eestis moodustab transpordisektori osa energia

lõpptarbimisest ligikaudu veerandi (millest 94% sõidu- ja veoautode

energiatarve) ja transpordi kütusekulu on ka Eestis pidevalt kasvanud. 1 Seetõttu on oluline, et teenused oleksid kõigile kättesaadav säästvaid

liiklusvahendeid (kergliiklus, ühistransport) kasutades. Tegelikkuses aga pahatihti teenuste struktuuri puudutavates otsustes on energia säästu

puudutavad kaalutlused sageli puudu isegi riigiettevõttete teenuspunkte puudutavates otsustes. Näiteks kooli sulgemine või haigla sulgemine

tähendab nende teenuste kättesaadavuse osas paljudele inimestele olulist muutust ka liikumismustris. Maapiirkonnas tähendab see pahatihti sobiva bussi puudumisel autosõitu.

Seetõttu on oluline teenustestruktuuri kavandamisel nii tervikpildina kui ka üksikute ettevõtete asutuste osas eraldi vajalik liikumisvõimaluste

ja vajaduste analüüs ka energiatõhususe seisukohalt, mis, arvestades mootorikütuste kõrget maksumust, ühtib enamasti ka üldise toimetuleku ja elukvaliteedi parandamiseks tehtavate jõupingutustega.

Nimetatud eesmärgid tingivad juhendmaterjalide vajaduse, mis käsitleksid

juhiseid liikumisvajaduste kaardistamiseks ja kavandamiseks nii

maavalitsustele kui ka omavalitsustele.

avalikku teenust pakkuva riigiasutuse või munitsipaalasutuse (näiteks kool, haigla, ARK) tegevust ruumilise struktuuri

kavandamisel.

järelvalveasutuste tööd olulist sotsiaalmajanduslikku mõju

avaldavate ettevõtete (Eesti Post, pangad, poed) ruumilise struktuuri suunamisel.

1 Jüssi, M., Poltimäe, H., Sarv, K., Orru, H. Säästva transpordi raport 2010. Säästva Arengu Komisjon, Tallinn, 2010, 73 lk.

2 Teiste riikide kogemus Eksperthinnangu koostamise käigus analüüsiti Eesti viimase kümnendi planeerimispraktikat ja kehtivaid regulatsioone ning võrreldi seda

rahvusvahelise, eelkõige Fennoskandia ja Balti riikide, kogemustega.

Valdavas osas vaadeldud riikides (Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Soome, Suurbritannia) üleriigilisi planeeringuid meile tuntud kujul ei koostata,

naaberriikidest on üleriigiline planeering olemas näiteks Lätis. Üleriigilise ruumilise planeeringu asemel on enamikes uuritud riikides olemas

üleriigilised ruumilise arengu põhimõtted, kus on kajastatud valdavalt tekstilises vormis ka energiatõhususega seotud temaatika, seda nii liikumisega seotud energiatõhususe kui ka energia jätkusuutliku tootmise,

ülekandmise ja kasutamisega seonduvalt. Jätkusuutliku energiatootmise ja kasutamise regionaalset teemaplaneeringut loetletud riikides ei

teostata, kuid vastav teema on olnud korduvalt põhjamaade mõju hindajate konverentsidel teemaks (Näiteks IAIA Aalborg, Taani 2010). Küll aga on loetletud riikides rida juhendeid, mis on seotud energiatõhususe

tagamisega seotud kaudsete vahenditega, näiteks liikumise suunamine suundadesse, mis on kaetud jätkusuutlike liikumisvahenditega (eelistatult

jalgsi või kergliiklusvahendiga aga ka ühistranspordiga), samuti energiasäästuga ehitamises, tootmises jne, millele pole aga antud selgelt ruumilist mõõdet.

SOOME

Üleriigilist planeeringut kui sellist ei koostata, kuid riigi huvid

väljendatakse riiklike strateegiatega ja riigi maakasutuse suunistega, mida viiakse ellu peamiselt regionaalplaneerimise vahenditega. Juhised antakse asustusstruktuuri transpordi ja võrkude, sh. energiavõrkude, aga ka

oluliste objektide paiknemisele ja arengule. Ühtlasi käsitletakse tasakaalustatud maakasutuse küsimusi (muuhulgas liikumisvajaduse

temaatikat). Juhised on üsna üldsõnalised ja kannavad pigem suuniste või planeerimispoliitiliste eesmärkide funktsiooni, kui abistavad praktikas mh.

energiatõhusate lahenduste leidmisel. ISLAND

Üleriigilist planeeringut Islandis ei ole, kuid Planeerimis- ja ehitusseaduses on märge selle kohta, et Planeeringute Agenuur saab ligipääsu ja säilitab

plaane, mis on valmistatud avalike organisatsioonide poolt ja mis kehtivad kogu riigis. See kehtib näiteks transpordi, energiavarustuse ja looduskaitse kohta, kus on olemas vastavad plaanid ja ka

juhendmaterjalid lokaalse tasandi planeeringute läbiviimiseks. Järelvalvajaks ja arbiiteriks vastuolude korral on Keskkonnaminister.

Tulenevalt Islandi unikaalsest olukorrast energiaallikate osas (25% elektrienergiast toodetakse geotermaalsete allikate baasil, osakaal tõuseb kiiresti) taanduvad energiasäästu küsimused (kui ülekannetega seotud

kaod välja arvata) ehitiste omaduste ja paiknemise (sh funkstioonide paiknemisega) ruumis seotud energiatõhususega. Energiatõhususe

teemaplaneeringute ja/või selle planeeringus käsitlemise juhendite kohta andmed puuduvad.

ROOTSI

Ehkki üleriigilist planeeringut kui sellist Rootsis ei koostata on planeeringu

küsimused Rootsis Keskkonnaministeeriumi pärusmaa. Vastavad sektorstrateegiad koos juhenditega on ruumilise planeerimise osas

Elamute, ehitamise ja planeerimise nõukogu (Boverket) pärusmaa. Rootsi Keskkonnaameti ((Naturvårdsverket) andmetel on planeeringute süsteem (sh liikumise, transpordi ja energiaga seotud küsimused) hetkel

muutumise faasis, millest tulenevalt muutub ka juhendmaterjalide süsteem.

TAANI

Kui Rootsi, Norra ja Soome süsteemis on palju sarnasusi, siis on uurijate

hinnangul Taani süsteem üpris erinev sarnanedes rohkem Saksamaa ja Hollandi süsteemidega, kus riigi reguleeriv roll on suurem kui

traditsiooniliselt muudes Fennoskandia riikides ja samuti Islandil. Näiteks koostatakse Taanis regulaarselt (küll soovitusliku iseloomuga) üleriigilise planeeringu raport, mille Keskkonnaminister esitab parlamendile pärast

valimisi, ja mis on parlamendidebattide teemaks ja tegutsemisjuhiseks. Pärast uue planeerimisseaduse jõustamist 2007 asuti koostama ka uusi

planeeringujuhendeid, mis muuhulgas tegelevad transpordisüsteemi (ja laiemalt liikuvuse) tõhususega. Uues planeeringujuhendis on palju

tähelepanu pööratud energiatõhusate hoonete rajamisele ja erinevate energialiikide kasutamisele, kuid üleriigilist alternatiivenergeetika ressursside planeeringut Taanis ei ole.

NORRA

2008. aastal jõustus Norra uus planeerimisseadus, mis säilitas planeeringutasemete jaotuse, sh. üleriigilise taseme (ehkki sarnaselt Soome ja Rootsiga üleriigiline ruumiline planeering puudub) mida

realiseeritakse kohalikul tasemel. Üleriigilistest suunistest on olulisemad transpordi korraldamise põhimõtted,sh. säästva transpordi põhimõtted.

Toetudes uuele planeerimisseadusele on koostatud uued planeeringujuhendid, mis muuhulgas tegelevad transpordisüsteemi (laiemalt liikuvuse) tõhususega ning ka energiatõhususe temaatikaga.

Üleriigilist alternatiivenergeetika ressursside planeeringut Norras ei ole, kuid on soovitused energia ja kliimaga seotud protseduuridele

planeeringutegevuses.

SUURBRITANNIA

Uus planeerimisseadus on kehtiv 2004. aastast ja samuti on koostatud

üleriigiline planeeringu strateegia raamistik (National Planning Policy Framework). Inglismaal on lähtuvalt anglo-ameerika õigustraditisioonidest

pikaajalised kogemused sektor- ja eriti probleemorienteeritud tegevuskavade ja juhendite koostamisel, millest olulisimad on Asepeaministri büroo junedmaterjalid, väljaandjaks alates 2006. aastast

Ühendkuningriikide Kogukondade ja Kohaliku Omavalitsuse Amet (the Department of Communities and Local Government), aastatel 2001-2006

nimetusega Asepeaministri Büroo (Office of the Deputy Prime Minister)..

Juhendid on soovituslikud ja paljudes neist on energiatõhususega seotud elemente (näiteks linnade servas asuvate kaubanduskeskuste ohjamisega

seotud juhendid- PPG6 jne.).

LÄTI

Üleriigilise planeeringu koostamise kohustus lasub Lätis Keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeeriumil, mis koostab üleriigilised juhised, muuhulgas ka energeetika teemal. Üleriigiline planeering seab ruumilise

raamistiku ka energeetika küsimustes näitates ära näiteks põhivõrgu asukoha ja seab eesmärgid säästva arengu küsimustes. Lätis kehtib

üleriigiline planeering Latvia 2030, mis võeti Seimi poolt vastu 2010. Aastal. Planeeringule tugineb Üleriigiline arengukava 2014-2020. Siiski, lähtuvalt üleriigilise planeeringu saadaolevatest inglisekeelsetest

materjalidest ei ole energiatõhususe teema eraldi ära toodud olulisemate eesmärkidena, vaid sisaldub säästva arengu kontekstis. Samuti ei ole

andmeid vastavas valdkonnas koostatud juhendmaterjalide kohta.

3. Järeldused.

3.1 Suuniste vajadusest

Energiatõhususe tagamise seisukohalt on E2030 elluviimist toetavate

suuniste vajadus kindlasti olemas, kuna senine praktika ei ole energia temaatikat piisavalt eri tasandi planeeringutesse toonud, millega on ruumilise planeerimise valdkonnas energiatõhususe edendamise

võimalused jäänud paljuski realiseerimata. Samas on Eesti riik võtnud endale kohustused nii energiasäästu osas (nii otseselt kui ka näiteks läbi

kasvuhoonegaaside vähendamise nõude) kui ka jätkusuutliku energiatootmise osas. Samuti on nii muudes suunisdokumentides kui ka

Üleriigilises Planeeringus Eesti 2030 viidatud energeetika detsentraliseerimise vajadusele. Samas ei ole ühtegi ruumilise planeerimise dokumenti (ega ka teadaolevalt mõnda muud dokumenti),

mis näitaks, kuidas taoline detsentraliseerimine toimub. Samuti ei ole piisavalt rakendunud maakonnaplaneeringu sotsiaalse infrastruktuuri

teemaplaneeringu võimalusi, seda just olulise ruumilise mõjuga riigiasutuste struktuurimuudatuste koordineerimisel (koolivõrk, haiglate võrk jne).

3.2 Suuniste sihtgrupp

Suuniste sihtgrupiks on planeeringutega seotud riigiametnikud ja

omavalitsusametnikud ruumiliste otsuste vastuvõtmisel, näiteks asukohavaliku teostamisel.

Maavalitsused, kes peavad korraldama taastuvenergeetika

teemaplaneeringute koostamist ning koordineerima keskustevõrgustikuga ja neis paiknevate teenustega seotud regulatsioone.

Kohalikud omavalitsused, kes peavad korraldama energeetika säästmisega seotud temaatika käsitlemist omavalitsuses lähtudes tarbimisest, varustusklindlusest ja energiatootmise ressurssidest ning

võrku ühendamise võimalustest tuginedes vastavale maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule, samuti juhivad kohalikud

omavalitsused läbi üldplaneeringute teenustevõrgu paiknemist.

Regionaalse või kohaliku võrgustikuga riigiasutused (nt. Haridusministeerium, Sostiaalministeerium-Haigekassa, Pensioniamet jt.),

mille võrgustiku asetus ja toimimisprintiip (näiteks kaugteenuste võimekus, lahtiolekuajad) võivad oluiliselt mõjutada liikumisvajadust ja

sealtkaudu energiakasutust,

Regionaalse või kohaliku võrgustikuga eraettevõtted (postkontorid, pangad, meditsiiniasused), mille võrgustiku asetus ja toimimisprintiip

(näiteks kaugteenuste võimekus, lahtiolekuajad) võivad oluiliselt mõjutada liikumisvajadust ja sedakaudu energiakasutust,

Võrguettevõte (Elering), kes peab olema valmis andma sisendit taastuvenergia tootmisega ja võrku ühendamise võimalustega seotud regionaalsete planeeringute koostamisse. Kõik eelpoolmainitud asutuseks

peaksid olema teadlikud regionaalsetest võimalustest taastuvenergia toomisel piirkonnas, et seda propageerida ja ka ise rakendada.

1.3 Suuniste sisu

Korralduslikud soovitused

Planeeringute korraldamiseks peaks suunises sisalduma alljärgnev:

Planeeringus sisalduva optimaalse teabe määratlus (alla mille ei tohiks olla ja ka ülemäärane info ei tule kasuks)

peaks käsitlema olulisemaid planeeringuga seotud töövahendeid (kaardid, andmebaasid, metoodikad, energeetika toimimise

põhimprintsiibid). Lisaks planeeringuga otseselt seotule tuleks käsitleda ka teisi seotud töövahendeid- näiteks riskianalüüsi ja keskkonnamõju strateegilist hindamist,

lisaks koostamise etapile tuleks lahti seletada ka planeeringu ülevaatamise protseduur, mis tuleks perioodiliselt läbi viia lisaks

alapõhisele lähenemisele ka teemade kaupa (transport, energeetika).

Sisulised soovitused

Energiatõhususe eesmärkidest lähtuvad ruumi- ja maakasutuse

planeerimise põhimõtted vajavad kindlasti terviklikku käsitlust, kuid eritähelepanu tuleks pöörata alljärgnevatele teemadele:

Taastuvenergeetika teema(planeeringu) puhul on vaja määratleda

ressurside, tarbijate, piirangute ja põhivõrgu sõlmede asukohad ja arenguvõimalused. Planeeringu koosseisus peaksid olema

määratletud ka selle elluviimise tõhusust jälgivad mehhanismid. Saavutatav tulu oleks vaja näidata ka väliskulude kaudu, samuti peaksid planeeringu elluviimisel olema rakendatud metoodikad ja

indikaatorid näiteks süsinikubilansi jälgimiseks jne..

Teenustevõrgu teemal peaks määratlema täpsemalt teenustevõrgu

paiknemise, millega saavad arvestada ka oluliste teenustega (haridus- ja meditsiiniasutused, kauplused, post, side, pank aga ka ARK jne) võrgustikku haldavad ettevõtted ja asutused. Nimetatud

asutuste võrgustiku muutumine toob kaasa olulisi muutusi

liikumisvajaduses, mis tingib ka energiasäästlike liikumisvõimaluste paraleelse väljaarendamise.

Kahaneva rahvastikuga piirkondades nõuab teenustevõrgu järkjärguline sulgemine täpset planeerimist, sest läbimõtlematud

sammud toovad kaasa autoliikluse kasvu, mis kehva majandusolukorra tingimustes kiirendab kahanemist veelgi. Näiteks kooli sulgemisel tuleb arvestada ühistranspordi ümberkorraldamise

vajadusega jne.

Tihendamine on liikumisvajaduse vähendamiseks kindlasti sobiv

võimalus, kuid eeldab hoolikat ja oskuslikku planeerimist, sest mõtlematu tihendamine võib kahjustada keskkonda. Tingimustes, kus tihendamisega seotud ruumiline mastaap on valesti valitud ja

ühistranspordi arendamisele pole piisavalt tähelepanu pööratud, võib tihendamine ühes piirkonnas tekitada ebaratsionlnaalset ruumi

ja energia kasutust teises kohas. Läbimõtlemata lahendused võivad põhjustada täiendavat liikumiskoormust vaid autoliiklusega hõlmatud suundades või aegadel ja seega energia, st fossiilsete

kütuste liigkasutust. Energiatemaatikaga seoses tuleb üldplaneeringute puhul hinnata erinevate lahenduste mõju

energiatarbimisele, samuti tuleb hinnata ka lahenduste mõju kasvuhoonegaaside emissioonide kaudu kliimale, mis eeldab

energiatootmise välismõjude analüüsi.

1.4 Muud soovitused

Oluliseks teguriks energiatõhusa ehitustegevuse kavandamisel on kohalike

materjalide kasutuselevõtu propageerimine, mis parimal juhul annab lisaks madalatele transpordikuludele effekti ka materjali elutsükli lõppfaasis, kus objekti lammutamine on energiatõhus tänu asjaolule, et

materjal on kohalik ja looduslik (heaks näiteks on siinkohal savimajad, mille eluea lõppedes jäävad alles peamiselt vaid kohalikud

korduvkasutatavad materjalid).

(Taastuv)energia temaatika puhul on seisukohad ja tehnoloogilised

võimalused muutunud nii ruttu, et teemanõuab lisaks energeetika teema piirkondlike rakenduste ülevaatusele ilmselt ka kas üleriigilise aga võimalik, et ka regionaalsete energiakompetentsikeskuste

töölerakendamist, et promoda eriskaalalisi taastuvenergial baseerubvaid lahendusi (väikeasulate lahendused, kodulahendused jms.).

5. Kokkuvõte Kokkuvõtvalt, energiatõhususe temaatika käsitlus peaks olema kindlasti vastavatte suunistega kaetud peamiselt kahel põhjusel:

Üleriigilise planeeringuga Eesti 2030 käsitletud energiatõhususega otseselt või kaudselt seotud valkonnad on selgelt ruumilise mõjuga,

Senises planeerimispraktikas energiatõhususe temaatikat otseselt

ei kajastata.

Alljärgnevalt on antud vastused lähteülesandes toodud küsimustele võttes kokku eeleva ülevaate ja arutelu.

Kas üleriigilised suunised, mis kehtiksid planeeringute

koostamisel ja maakasutuse suunamisel ühtselt kogu riigis, oleks vajalikud või mitte?

Jah, oleksid küll. Eriti energiatõhususe seisukohalt ei ole teemakäsitlus tegelikult ülelgi tasandil rahuldavalt lahti seletatud, seda nii

taastuvenergeetika rakendamise kui ka liikumisega seotud energiatarbimise seisukohalt. Sarnaseid juhendeid ei tuvastatud ka

naabermaade praktikat uurides, samuti ka vesteldes ekspertidega. Kõik viitasid aga paremate suuniste vajadusele antud valdkonnas.

Kas ja millises osas peaks riik maakondadele ja omavalitsustele ette kirjutama riigi kui terviku toimimiseks vajalikke

planeerimispõhimõtteid?

Kõige olulisem oleks võrgustike kavandamise läbiviimine avaliku

protsessina, soovitavalt vastava tasandi (üleriigiline, maakondlik, kohaliku omavalitsuse üldplaneering) planeeringute raames. Teede valdkonnas on

vastav metoodika koostamisel, kuid töö käigus on selgunud, et kitsaskohaks on sageli riigi vajaduse põhjendamine ja ning objektide

mõjude selgitamine (sh energiatõhususe seiukohalt) maakondade ja kohalike omavalitsuste lõikes. Energiaga seotud võrgustike ja tootmisvõimsuste puhul (gaas, elekter) sellised maakondlikud seletused

terviklikul kujul puuduvad või ei ole avalikult kättesaadavad. Liikumisvajaduste käsitlemisel ei ole näiteks sotsiaalse infrastruktuuri

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud soovitud tulemusteni sageli jõudnud peamiselt erinevate teenuseliikide (koolid, haiglad) planeeringust autonoomselt toimuva kavandamise tõttu, mis vajaks nimetatud asutuste

kaasamist nii juhendi koostamisel kui ka juhendi sihtgrupina. Sarnane on olukord järelvalve osas olulisi avalikke teenuseid pakkuvate eraettevõtete

(näiteks pangad, postiteenused) puhul. Millised võiksid olla need valdkonnad, mida oleks vaja ruumilises

mõttes suunata, nt transport, teedevõrk, kaubanduskeskused, linnakeskused, ligipääs veekogudele, põllumaade säilitamine, uute

elamupiirkondade planeerimise põhimõtted, energiasääst jne?

Nimetatud valkondadest vajaks erineval määral suunamist kõik loetletud valdkonnad, ehkki siin tuleks eristada teemasid, mis on traditsiooniliselt

vähem käsitletud, näiteks energiatõhusus.

Millised võiksid olla need avalikud ja üldised huvid, mille järgimiseks tuleks selliseid suuniseid seada?

Energiatõhususe seisukohalt seiseb avalik huvi järgmistes asjaoludes:

Energiajulgeolek, mille üheks komponendiks on mitmekesisus, ehk mitte toetumine ühele allikale (põlevkivi).

Väiksem keskkonnamõju, mis põhjustab nii lokaalseid kui globaalseid probleeme, sh. kliimale.

Võrgustuv ja hajutatud tootmine peaks muutma hinda

konkurentsivõimelisemaks (lühemas perspektiivis). Ja jätkusuutlikkus peaks tagama konkurentsivõimelise hinna ka

tulevikus (pikemas perspektiivis). Milline peaks olema suuniste õiguslik staatus? Kas need peaksid

olema siduvad või soovituslikud?

Planeeringute suunised võiksid olla pigem soovituslikud. Praegune

olukord, kus planeerimisseadus on reguleerinud protsessi ja jätnud sisu suures osas tegijate otsustada on üldiselt ennast õigustanud. Samuti

näitab kogemus, et planeeringu koostajate (riik, kohalikud omavalitsused) poolt tehtud põhilised vead on seotud pigem oskamatusega, st vead tulenevad pigemas asjatundmatusest või halvimal juhul

ressursipuudusest, mitte pahatahtlikus soovist halvasti planeerida.

Suuniste rakendamisel võiks kokku leppida testperioodi, mille jooksul

määratletakse, milline osa suunistest jääks vabatahtlikuks ja milline osa saaks kohustuslikuks.

Kuidas tuleks korraldada planeerimissuuniste koostamine? Keda ja mil viisil tuleks koostamisse kaasata?

Planeeringusuuniste koostamisse tuleks kaasata esinduslik valim teemaga seotud praktilise oskusega inimesi erinevatest planeeringuga seotud gruppidest:

Planeerimiseksperdid

Maakondade ja kohalike omavalitsuste planeerimisspetsialistid

Võrguvaldajad (Elering)

Taastuvenergia eksperdid (eri taastuvenergia allikate lõikes)

Majanduseksperdid

Keskkonnaeksperdid

Liikumisvõrgustike teemal ka sotsiaalvalkonna eksperdid

Liikuvuse planeerimise eksperdid

Kõik nimetatud eskperdid tuleks planeeringumetoodika koostamisse kaasata võrdsetel alustel, suurema integreerituse saavutamiseks võiks

valdkonnapõhiseid töörühmi vältida (ala transport, energeetika, majandus

jne). Tegevust võik juhtida selleks sobiv ja kogemustega projektijuht-kirjutaja, soovitavalt planeeringuekspert.

Kasutatud allikad Üldised Peter Schmitt, Lisbeth Greve Harbo, Veera Lehto. An actor-oriented

survey of territorial governance systems in the Nordic capital regions. Nordregio 2011:6

Regional planning in Finland, Iceland, Norway and Sweden. Ministry of Environment, Denmark. Nordregio, 2004.

Soome http://www.ymparisto.fi/default.asp?contentid=43038

Soome maakasutuse üleriigilised suunised. Soome Keskkonnaministeerium 2009.

Island http://www.nordregio.se/Global/Publications/Publications%202002/R2002

_8/Iceland.pdf Meet Iceland- pioneer in the use of Renewable resources. National Energy

Authority, 2009. http://www.nea.is/media/utgafa/H71-OS-veggspj-baeklingur.pdf

Rootsi Sweden 2009 – a spatial vision, Swedish Board of Housing, Building and

Planning (Boverket)

Taani http://www.naturstyrelsen.dk/NR/rdonlyres/85443DBB-E494-4A5F-A10E-

89A60E39A457/121225/Kommune15270211.pdf http://www.naturstyrelsen.dk/Planlaegning/Landsplanlaegning/Oversigt_over_statslige_interesser/Oversigt_2013/

http://www.naturstyrelsen.dk/NR/rdonlyres/7ED5553E-CE26-4364-90A7-18519CD560A8/0/Vejledning_om_lokalplanlaegning_HWU.pdf

http://commin.org/upload/Denmark/Spatial_Planning_in_Denmark_2007.pdf

SAMPLAN report 1999:2 Strategic analysis, report to the government about directions for infrastructure planning during the period 2002 – 2011

Norra http://www.regjeringen.no/en/dep/md/Selected-

topics/planning/vedlegg/effective-tool-in-climate-efforts.html?id=500749 http://www.regjeringen.no/en/doc/laws/Acts/planning-building-act.html?id=570450

http://www.regjeringen.no/pages/16723462/T-1497.pdf http://www.regjeringen.no/pages/38047450/konsekvensutredninger.pdf

Suurbritannia https://www.gov.uk/government/publications