eesmärk 1. elementaaroskused · arvutit ei tohi välja lülitada või vajutada lülitile reset sel...

AO moodul 2 Arvuti kasutamine ja failihaldus

EesmärkMoodul „Arvuti kasutamine ja failihaldus“ õpetab kasutama arvutit. Samuti, kuidas orienteeruda

arvuti töölaual; mida on võimalik teha töölaua ikoonide ja akende kasutamisel; kuidas hallata faile

ja kaustu ning teadma, kuidas neid kopeerida, teisaldada ja kustutada; kuidas kasutada

operatsioonisüsteemis olevate otsinguvahendite, lihtsa tekstiredaktori ja printimise võimalust.

1. Elementaaroskused

1.1 Esimesed sammud arvuti kasutamisel1.1.1 Arvuti käivitamine

Vaatada, et juhtmed on ühendatud, et arvuti on vooluvõrgus

Vaatada, et disketti pole sees

Vajutada arvuti pealülitit “Power” ja jälgida signaaltulede süttimist arvutil (seda lülitit on

soovitav kasutada ainult kaks korda päevas – hommikul ja tööpäeva lõppedes).

Kuvari sisselülitamisel on samuti „Power“-nupp. Arvuti sisselülitamisest kuni töölauakuva

ilmumiseni ei ole soovitatav puudutada või vajutada klaviatuuriklahve. Arvuti

sisselülitamisel kontrollib arvuti iga kord arvuti seadmete korrasolekut ja laadib seejärel

disketilt või kõvakettalt arvuti juhtprogrammi (operatsioonisüsteemi) muutmällu.

Peale arvuti väljalülitamist ei tohi teda enne 5-10 sekundi möödumist uuesti sisse lülitada,

sest see võib rikkuda arvuti toiteplokki või muid seadmeid.

1.1.2 Tegevused arvuti korrektsel väljalülitamisel

Töö lõpetamiseks tuleb salvestada failid ja sulgeda kõik avatud programmiaknad

hiireklõpsuga akna paremas ülanurgas asuval ristiga ruudul või vajutada klahve ALT +

F4 . Seejärel vajutada hiire vasaku klahviga ekraani vasakus allnurgas asuval nupul START

ja avanenud menüüs käsul „Shut Down Computer“ või . Edasi ilmunud

dialoogikastis „Turn Off“ või „Shut Down“.

Arvutit ei tohi välja lülitada või vajutada lülitile RESET sel ajal, kui mõne kettaseadme

signaallamp põleb, sest see võib rikkuda ketast või andmeid kettal. Samal põhjusel ei tohi

disketti disketiseadmest välja võtta sel ajal, kui disketiseadme signaallamp põleb.

1.1.3 Arvuti taaskäivitamine (restart)

Kui arvuti on jäänud väga aeglaseks või ka „kokku jooksnud”, siis on soovitatav teha arvutile

taaskäivitamine. Selleks on kaks võimalust:

START-menüüst „Shut Down“ või „Turn off“ ning järgmisena avanenud aknast valida

korraldus RESTART;

Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 1


klahvikombinatsiooni CTRL+ALT+DELETE abil avada „Task Manager“ ning menüüst

„Shut Down“ valida RESTART.

1.1.4 Arvuti süsteemse info (operatsioonisüsteem, protsessori tüüp, mälu jne) vaatamine

Kõige lihtsamad viisid arvuti parameetreid

teada saada on järgmised:

a) valida START => ALL PROGRAMS =>

ACCESSORIES => SYSTEM TOOLS =>

SYSTEM INFORMATION.

b) valida START => MY COMPUTER'il

parema hiireklahviga ja tekkinud menüüs

klõpsata valikul „Properties“.

Esimene valitust (a) annab kohese info kõikide

asjade kohta. Avanenud aknas kuvatakse

sellised parameetrid nagu operatsioonisüsteem,

mälu, protsessori tüüp, emaplaadi tüüp jne.

Kõvaketta kohta saate infot:

1) valida START => MY COMPUTER

2) avanenud aknas valite seadme LOCAL DISK (C:)'il parema hiireklahviga tekkinud

menüüst „Properties“

3) ilmunud aknas näete kõvaketta kasutatud ja mitte kasutatud ruumi mahtu, võimalust

kontrollida kõvakettal olevaid nö vigu, teha defragmenti jne.

Defragment on mõeldud kettal olevate andmete korrastamiseks. See ei paranda arvutit, vaid teeb

kõvakettalt andmete kättesaamise kiiremaks.

1.1.5 Arvuti töölaua (desktop) määrangute seadmine: kuupäeva ja kellaaja täpsustamine, heli

seadmine, ekraanipildi seadmine (taustapilt, ekraanikaitse jne)

Töölaua (ingl. Desktop) all ääres asub tegumiriba (ingl. Taskbar), kus paremas otsas

kuvatakse kellaaeg ja kuupäev, keel, viirusekontrollija, võrguühendus ja helitugevuse

regulaator (juhul, kui arvutil on helikaart). Vasakul pool asuvad programmide kiirkäivituse

otseteed.

Ekraanipildi seadistamist saab kõige lihtsamalt määrata järgnevalt:

1) valida töölaual hiire paremaklahviga saadud menüüst „Properties“

2) avanenud aknas saab määrata järgmisi seadeid:

a) töölaua kujundust (ingl. Themes);

b) taustapilti (esimene pilt järgmisel lehel);



c) ekraanisäästjat (parempoolne pilt antud lehel) – pole soovitav valida väga lühikest

aega. Liiga sagedane voolu väljalülitamine lühendab monitori eluiga, seepärast tasub

valida näiteks Wait 10 min, Low Power Standby 15 min ja Turn off Monitor 30 min. ;

d) ilmet – tegumiriba kujundus jne. ;

e) sätted – ekraani resolutsiooni, värvigammat jne.

Kuupäeva ja kellaaja

täpsustamist saab teha topelt

klõps tegumiriba paremas

osas oleval kuupäeval või

START => CONTROL

PANEL ja valida „Date and

Time“. Tekkinud aknas on

võimalik valida kuud, aastat,

kuupäeva, sisestada kellaaega.



Heli seadmist saab START =>

CONTROL PANEL ja valida

„Sounds and Audio Devices“.

Helitugevuse määramiseks saab

kasutada otseteed, valides tegumirea

paremas osas helitugevus

(ingl. Volume).

Eesti standardile vastava kuupäeva,

kellaja ja rahaühiku vormingu

valimine

1) START => CONTROL PANEL ja

valida „Regional and Language Options“

2) piirkonnasuvandid (ingl. Regional

Options) osas valida asukoht (ingl.

Location) Eesti (ingl. Estonia).

1.1.6 Disketi formaatimine

Disketi formaatimise on protseduur, mille käigus disketil olevad andmed kustutatakse ja

disketi pind valmistatakse ette salvestamiseks. Tänapäeval on kõik müügil olevad disketid



juba tootja poolt formaaditud, kuid teatud juhtudel võib olla vajadus uuesti formaatida

(näiteks, kui disketile on tekkinud vigaseid sektoreid, kuid ära visata teda veel ei raatsi).

Formaatimiseks:

1. Asetada diskett disketiseadmesse.

2. Valida START => MY COMPUTER.

3. Klõpsata tekkinud aknas 3½ Floppy(A:)-l parema

hiirenupuga ja valida Format.

4. Avanenud aknas (pilt kõrval) teha sobivad valikud

ja alustada formaatimist.

Vormindamise võimalusi on kolm:

Valik Quik on kasutatav ainult juba vormindatud

vigadeta (kvaliteetse) diskettide jaoks – võrdub

disketilt andmete täieliku kustutamisega.

Valik Full kustutab kõik failid, kontrollib kõiki

plokke, märgistab vigased ja kirjutab disketil oleva

info üle.

Valik Copy System files only kirjutab disketile

failid, mis on vajalikud arvuti käivitamiseks disketilt. Disketil olevad failid säilivad.

1.1.7 Abiteabe kasutamine

Abiinfot saab START =>

HELP AND SUPPORT.

Tekkinud aknas saab Search

kasti sisestada otsitav sõna.

Tulemused tulevad Search

Resolts alla.

Abiinfot saab ka program-

mide kasutamisel valides

Help või kasutada klahvi

F1.



2 Töölaud

2.1 Töö ikoonidega2.1.1 Töölaual olevate ikoonide valimine ja teisaldamine

Paigutus – laske arvutil see Teie eest ära teha. Töölaua puhastamiseks (ilme parandamiseks)

kasutage automaatset ikoonide paigutamist: kasutades hiire paremat klahvi valige tekkinud

menüüst „Arrange Icons By“ ja seejärel vasaku hiireklahviga käsul „Type“. Teie töölaual

olevad kaustad paigutatakse failitüüpide järgi veergudesse ekraani vasakule poole.

Valimine – selleks tuleb lihtsalt valida soovitud ikoon (nt. My Documents) ja teha sellel

vasaku hiireklahviga kaks kiiret klõpsu, mille tulemusena avatakse soovitud ikooni sisu.

Otsetee (ingl. Shortcut) loomine – kui juhtute mõne otsetee töölaualt kustutama või tahate

lisada, siis tuleb valida töölaual parema hiireklahviga tekkinud menüüst New => Shortcut.

Avanenud uues aknas kasutades Browse-nuppu saate määrata faili või programmi, millele

soovite teha töölauale otseteed.

Kustutamine – kõige lihtsam viis on vedada vasakut hiireklahvi all hoides eemaldamist

vajav fail prügikasti peale ja hiireklahvi vabastamisel liigutatakse see fail sinna. Teine

võimalus on valida eemaldamist vajaval ikoonil parema hiireklahviga tekkinud menüüst

Delete.

Teisaldamine – ikoonide paigutamine ühte kausta. Selleks valida töölaual parema

hiireklahviga tekkinud menüüst New => Folder. Määrata kausta nimi ja vedada soovitud

ikoonid vasakut hiireklahvi all hoides tekitatud kausta.

2.1.2 Põhiliste ikoonide äratundmine (kõvaketas, failide/kaustade haldusvahend, "prügikast")



2.1.3 Start-menüüsse uue valiku loomine

1) Valida parema hiireklahviga START-nupul tekkinud menüüst Open

2) Avanenud aknas valida valgel alal parema hiireklahviga tekkinud menüüst New => Shortcut

või kui tahate teha kuhugi startmenüü all olevasse programmide ossa uut kausta, siis valige

enne Programs ja seejärel New => Shortcut

3) Teile avaneb Create Shortcut aken, kus saate Browse-nuppu kasutades valida faili, mida

soovite näha stardimenüüs. Avades stardimenüü, saate kontrollida, kas soovitud valik tekkis

menüüsse.

2.2 Töö akendega

2.2.1 Rakenduse akna osade tundmine: tiitliriba, tööriistariba, menüüriba, inforiba, kerimisriba

Tiitelriba asub avatud programmi

ülemises servas, kus on ära toodud

programmi nimi ja dokumendi nimi.

Topeltklõps tiitelribal maksimiseerib

ja minimiseerib akna.

Tööriistariba (ingl. Toolbar) ehk

standardriba asub menüüriba all. See

riba on enamkasutatavate käskude mugavaks kasutamiseks, mille igale nupule vastab mingi

lihtsam või keerukam käsk. Olenevalt töö ja programmi iseloomust võib selliseid

nupuribasid olla õige mitu (igal omad käsunupud).

Menüüriba sisaldab avatud programmi käske (menüüsid) koos oma valikutega. Levinuimad

menüüd on:

a) File – programmi dokumendifailide avamine, salvestamine, printimine, sulgemine, töö

lõpetamine (programmiakna sulgemine);

b) Edit – dokumendifaili redigeerimisega seotud tegevused;

c) Help – spikker, õpetus- ja abiprogrammid; jt.

Inforiba (ingl. Status bar) on rakenduste akende allosas ja sellel kuvatakse programmi

oleku, aktiivse lehekülje, kursori asukoha kohta teateid või muud informatsiooni.

Kerimisriba tekib akna paremasse või alla serva sellisel juhul, kui aken sisaldab rohkem

infot, kui akna mõõtmed seda näidata võimaldavad. Kerimisriba otstes paiknevad

noolenupud ja keskel kerimisnupp, mille abil saab aknas olevat informatsiooni nihutada

vajalikus suunas. Kerimisriba võib asuda nii paremas kui ka alumises ekraani servas.



2.2.2 Rakenduse akna asukoha muutmine töölaual

Tööakna asukoha muutmiseks tuleb hiirekursor viia tiitelribale, vajutada vasemale

hiirenupule ja lohistada seda vabastamata aken ekraanil sobivale kohale. Selleks peab olema

sisselülitatud akna maksimiseerimine rakenduse paremas ülemises nurgas.

2.2.3 Rakenduse akna suurendamine, vähendamine, suuruse taastamine. Akna sulgemine.

Minimiseerimisnupp – hiireklõps sellel jätab kausta- ja programmiaknast alles vaid

nupu tegumiribal, dokumendiakna muudab nimekastiks programmakna tööväljal.

Minimiseerimise käigus ei suleta rakendust, vaid peidetakse.

Akna mõõtmete muutmiseks tuleb kursor viia ühele akna nurkadest või külgedest

(tavaliselt rakenduse paremasse alumisse nurka), kus selle kuju muutub kahe otsaga nooleks,

vajutada siis vasemale hiirenupule ja lohistada akna nurka või külge soovitavas suunas.

Suuruse taastamiseks tuleks kasutada akna taastamise nuppu .

Sulgemisnupp – hiireklõps sellel suleb akna.

2.2.4 Liikumine mitme akna vahel

MSWindows töökeskkond on multiprogramne, kus korraga saab töötada mitme

programmiga samaaegselt või vaheldumisi. Töötades näiteks tekstitöötlusprogrammiga võib

tekkida vajadus joonistusprogrammi käivitamiseks ilma, et tekstitöötlusprogrammi akent

sulgeksime. Samuti võib sel ajal, kui programm sooritab mõnda aeganõudvat automaatset

protseduuri (sorteerimist, printimist jt) teha tööd mõne teise programmi aknas. Käivitatud

programmide nimed on alati näha töölaua tegumiribal. See tagab pideva ülevaate töötavatest

programmidest. Vajaliku käivitatud programmi akna kuvab hiireklõps programmi nimega

nupul.

Programmide vahel saab orienteeruda ka hiirt kasutamata. Selleks tuleb kasutada

klaviatuuriklahve ALT + TAB.

Kui on ühes programmis avatud mitu akent (nt. Word'i dokumendid), siis menüüribal käsk

Windows täitab hetkel avatud kõiki dokumente. Kõikide avatud aknad (dokumendid)

tuuakse ekraanile menüüst Windows korraldusega „Arrange All“.



3 Failihaldus

3.1 Failid ja kaustad3.1.1 Kaustade struktuuri mõistmine. Kaustapuu.

Loogiliselt ülesehitatud failisüsteem võimaldab igas failis leiduvaid andmeid teatavate

tunnuste järgi üles otsida ja omavahel kokkukuuluvaid faile tervikuna salvestada, uuesti

lugeda või ümber korraldada. Kaustana võib tinglikult käsitleda ka arvutit ennast

(My Computer), milles omakorda kaustadena paiknevad arvuti kettad. Kaustad on

automaatselt kasutusel igas Windowsi kasutavas arvutis. Teil ei ole vaja installida ühtegi

lisaprogrammi.

Fail (ingl. File)– arvutisse salvestatud objekt, nt. kiri, pilt või laul. Iga kord, kui oma töö uue

nime all salvestate, loote uue faili.

Kaust (ingl. Folder) – kataloog, kus Teie failid asuvad. Tüüpiliselt asuvad kõik dokumendid

My Documents kaustas.

Dokument – programmi (rakenduse) poolt loodud fail, nt. kiri.

Failisüsteem – et failide kogumis oleks lihtsam orienteeruda, on op.süsteemides loodud

võimalus neid rühmitada. Põhikaust võib sisaldada faile ning alamkauste ja nii kujuneb välja

omataoline hierarhiline (alluvus) struktuur – kaustapuu või üksteise sees paiknevate

kaustade süsteem.

Liikumist kaustapuus on kerge teostada valides kas hiirega START => MY COMPUTER

või klaviatuurilt WINDOWS + E. Avanenud aknas näete vasakus pooles kaustapuud ja

parempoolses valitud kataloogi sisu.

3.1.2 Kausta loomine. Alamkausta loomine

Uue (alam) kausta loomiseks valida kaust, milles loodav kaust peab paiknema. Edasi

menüüst File ja alammenüüst korraldus Folder, kirjutada esiletõstetud tekstiribale ikooni

alla uue kausta nimi (nime New Folder asemele). Neid korraldusi saab valida ka hiire

parema nupuga avatavast menüüst New => Folder.

3.1.3 Kausta atribuutide vaatamine: nimi, suurus, viimase muutmise kuupäev

Kausta omaduste (atribuutide) vaatlemiseks tuleb (olles hiirekursoriga vastaval kaustal)

parema hiirenupuga avatavast hüpikmenüüst valida korraldus Properties (omadused).

Avanenud aknas on kausta ikoon, kausta nimi, suurus (ingl. Size), kausta asukoht (ingl.

Location), loomise (ingl. Created), muutmise (ingl. Modified) ja viimase avamise (ingl.

Accessed) kuupäev.



Akna alumises osas on kaustaatribuutide väärtused. Read-only kastikese märgistamisega

võib kausta muutmist tõkestada, Hidden varjab kausta.

3.1.4 Enamkasutatavate failitüüpide äratundmine, näiteks tekstifailid (txt/pdf/rtf/doc/wpd/sdw),

tabelitöötlusfailid (xls/sdc), andmebaasifailid (mdb/dbf), esitlusfailid (ppt/sdd), graafikafailid

(gif/jpeg/bmp/cdr/tiff), veebifailid (html/htm).

Ühte faili eristab ennekõike unikaalne ja ainult temale omistatud nimi. DOS-is võib faili nimi olla

kuni 8 märki pikk (Windowsis kuni 255) ja sellele võib lisada kuni 3-tähelise laiendi, mis

eraldatakse nimest punktiga. Nimes ei ole soovitav kasutada täpitähti ja märke nagu koma,

semikoolon jne. Faili nimelaiend on faili nime järel. Failinime ja laiendi vahel on punkt (näiteks

november.txt, jaanuar.doc). Failinime laiendit kasutatakse tavaliselt faili liigitamiseks, kuigi ta

põhimõtteliselt võib ka puududa. Standardprogrammid lisavad failinimele vormingut näitava

laiendi, nii et selle järgi on kerge määrata faili kuuluvust.

Enamkasutatavad faililaiendid ja programmi nimi:

Tekstifailid:

.txt– tekstifaili nimelaiend;

.pdf– Adobe platformist sõltumatu vorming teksti, graafika jms esituseks;

.rtf – (Rich text format) faili nimelaiend;

.doc – MSWordi tekstifaili laiend;

.wpd – WordPerfecti mallifaili nimelaiend;

.odt – OpenOffice.org Writer tekstifaili laiend.

Tabelitöötlusfailid:

.xls – MSExceli tabelifaili laiend;

.ods – OpenOffice.org Calc tabelifaili laiend.

Andmebaasifailid:

.mdb – MSAccess andmebaasi fail:

.dbf – MSFoxPro ja dBASE andmebaasid

Esitlusfailid:

.ppt – MSPowerPoint esitlusfail;

.odp – OpenOffice.org Impress esitlusfail.

Graafikafailid:

.gif – rastergraafikafail;

.jpg – JPEG- pakitud pildifaili;

.bmp – MSWindows rastergraafikafaili;

.cdr – CorelDraw graafikafail;



.tiff – rastergraafika,

Veebifailid:

.html (HypertextMarkupLanguage) – WWWs kasutatav märgistuskeel;

.htm – HTML-faili laiend.

3.1.5 Faili atribuutide vaatamine (faili nimi, suurus, tüüp, viimase muutmise kuupäev)

Faili omaduste (atribuutide) vaatlemiseks tuleb (olles hiirekursoriga vastaval failil) parema

hiirenupuga avatavast hüpikmenüüst valida korraldus Properties (omadused). Avatavas

aknas on faili ikoon; pikk failinimi ja asendusnimi (MSDOS name); suurus; asukoht;

loomise, muutmise ja viimase avamise kuupäev.

Akna alumises osas on failiatribuutide väärtused. Read-only kastikese märgistamisega võib

faili muutmise tõkestada, Hidden varjab faili. Arhiveerimise atribuut (Archive) näitab, et

seda faili pole veel kõvakettalt diskettidele või magnetlindile arhiveeritud. Arhiveerimise

programmid eemaldavad selle atribuudi ja järgmisel arhiveerimisel sellisest failist koopiast

ei tehta, kuna see on juba olemas. Kui faili vahepeal muudetakse, siis arhiveerimise atribuut

taastatakse automaatselt.

Selline pilt avaneb sel My Computer'i aknas, kui parema poole kataloogi sisu vaateks on

määratud detailne (ingl. Details).

3.1.6 Faili nime muutmine. Kausta nime muutmine.

Faili nime muutmiseks tuleb see valida fail ja teha failinimel vasaku hiireklahviga

topeltklõps – nime ümber tekib kastike, kuhu tuleb uus nimi tippida. Sama saab teha ka

menüüst, valides faili ja siis menüüribalt käsu File alt korraldus Rename või vajutades

klaviatuuriklahvi F2, mille tulemusena tekib kastike nime muutmiseks.



3.2 Kopeerimine, teisaldamine, kustutamine

Kopeerimiseks (või ümberpaigutamiseks– teisaldamiseks) tuleb valida fail(-id) ja seejärel

hiire paremnupumenüüst korraldus Copy (teisaldamiseks korraldus Cut). Edasi valida koht,

kuhu kopeerida, ja uuesti hiire paremnupumenüüst korraldus Paste.

Kui fail(id) teisaldatakse teise kettaseadmesse, tuleb lohistamisel teise kettaseadme ikoonile

(või aknasse) all hoida Shift-klahvi, muidu toimub kopeerimine.

Faili(de) kustutamiseks tuleb fail või failid esile tõsta, vajutada klahvile Delete ja

sisestusklahvile Enter või valida menüüribalt käsu File korraldus Delete ja dialoogikastis

Yes nupp. Failid saadetakse prügikasti (Recycle Bin). Kui soovitakse neid kustutada ilma

prügikasti viimata, tuleb kasutada Shift + Delete klahvikombinatsiooni. Esiletõstetud failid

võib ka lihtsalt lohistada prügikasti ikoonile või prügikasti nimele kaustapuus.

Üksiku faili märgistamine nimekirjas toimub hiireklõpsuga ikoonil või failinimel.

Failigrupi moodustamiseks tuleb klõpsutada vajalikel failinimedel või ikoonidel hoides

allavajutatuna Ctrl-klahvi. Kui vajalikud failid paiknevad järjestikku, klõpsake esimesel

nimel ja hoides Shift- klahvi allavajutatuna, viimasel nimel (kasutate hiire vedamist). Hoides

vasaku hiireklahvi allavajutatuna võib tõmmata ümber ikoonigrupi nelinurga. Kõik

nelinurgas olevad failid lülitatakse failigruppi.

Varukoopia tegemine disketile – valides faili või failigrupil parema hiireklahviga tekkinud

menüüst Send To saate määrata, kuhu Te tahate nendest failidest teha varukoopia. Sellisel

viisil saab teha koopia nii flopile, mälupulgale, lisakõvakettale. Originaalfail jääb Send To

saatmisel endisesse kohta.

3.3 Otsingute tegemine

Faili või kausta otsimine (otsinguvahend Find kasutamine) – failide otsimist võib teostada

My Computer ikooni hiire parema nupu menüüst (või Start menüüst) korraldusega Find või

WINDOW + F kiirklahvikombinatsiooni kasutades. Avanenud aknas on võimalik otsida

neljal erineva kategooria järgi: piltid, muusika, video; dokumendid; failid ja kaustad; arvutid

ja inimesed. Peale kategooria valimist tuleks kasti Named tuleb kirjutada otsitava faili nimi

(valitud on kõik failid, kaustad või dokument). Kastist Look In saab valida, millistelt

ketastelt toimub otsimine.

Failide otsimisel saab kasutada faili nime, loomise kuupäeva või tüüpi. Samuti

asendussümboleid: * – suvalist võimalikku arvu lubatud märke; ? – sellel kohal suvaline

lubatud märk.



4 Failide lihtne redigeerimine

4.1 Lihtsa tekstiredaktori kasutamineWordPad on tõhus vahend ärikirjade ja muude lihtsama struktuuriga dokumentide koostamiseks.

WordPad võimaldab kasutada mitut keelt, sisaldab prindi eelvaatamise reziimi, lubab printida lehe

päiseid ja jaluseid, lisada pilte ja diagramme ning kasutab failide salvestamiseks Wordi

failivormingut. Faile saab salvestada ka tekstifailidena (laiendiga .txt), see tõttu võib WordPadi

kasutada süsteemi ja käsufailide redigeerimiseks ning tekstitöötluse põhimõtete tutvustamiseks

algajatele. Samuti pakuvad peaaegu samu võimalusi programmid Notepad ja Con TEXT.

Tekstiredaktori käivitamine ja faili loomine.

WordPad käivitatakse nupuga START => ALL PROGRAMS => ACCESSORIES =>

WordPad. Seejärel avaneb uue dokumendi aken, kuhu võib hakata sisestama teksti. Olles

WordPad'is saab uut faili luua menüüribalt käsu File alt korraludsega New. Juba

olemasolevat faili saab avada käsu File korraldusega Open.

Faili salvestamine etteantud kausta.

Uus fail salvestatakse kettale menüürealt käsu File korraldusega Save As, andes failile nime

ja valides aknas Save In koha kuhu salvestada. Olemasolev fail või fail (peale muudatuste

sisseviimist), millele on juba failinimi antud, salvestatakse korraldusega Save. Lihtsam viis

salvestamiseks on klahvikombinatsioon CTRL + S.

Faili salvestamine disketile.

Faili salvestamiseks disketile tuleb menüürealt valida käsk File korraldus Save As.

Avanenud aknas anda failile nimi ja Save In kohaks valida Floppy A:.

Redaktori tööakna sulgemine.

Redaktori WordPad tööakna sulgemine toimub menüürealt käsu File korraldusega Exit või

vajutades ülemisel paremal tiitelreal X kujulisel nupul või klahvikombinatsioon ALT + F4.

5 Prindihaldus

5.1 PrintiminePrintimine eelnevalt installeeritud printeriga.

Dokumendi koostamise üks eesmärke on saada see väljatrükituna paberile. Trükkimiseks on

nupureal nupp Print (trükitakse kogu dokument vaikimisi määratud printerile, mingeid

lisaandmeid küsimata), kuid otstarbekam on alustada menüüribalt käsu File alt korraldusega

Print, mis avab printimisdialoogi. Dialoogist saab määrata, millist dokumendiosa trükkida:

All – trükitakse kogu dokument;



CurrentPage – trükitakse lehekülg, milles asub tekstikursor;

Selection – trükitakse plokitud dokumendiosa;

Pages – trükitakse loetletud leheküljed.

Enne printima asumist tuleks dokument printimise eelvaates (File => Print Preview) üle

vaadata, et näha kuidas kõik lehel välja paistma hakkab. Printimisel tuleb silmas pidada, et

printeri tüüp, kasutatav paberilehe suurus ja muud parameetrid vastaksid võimalikult

tegelikkusele.

Sobiva printeri valimine installeeritud printerite hulgast.

Tihti on arvutis installeeritud mitu printerit: näiteks kohalik (local) maatriksprinter

vähemtähtsatele töödele ja võrgu (network) printer kvaliteetseks printimiseks. Käsu File

korraldusega Print tekkinud aknas valitakse printimisdialoogist printer ja siit on võimalik

seada ka printimise parameetrid (vertikaalne (ingl. Portrait); horisontaalne (ingl.

Landscape); paberi formaat; koopiate arv jt).

Vaikimisi valitud printeri määramine.

Vaikimisi kasutatava printeri teada saamiseks tuleb Start menüüst valida Printers and Faxes.

Vaikimisi olev printer on märgistatud „linnukesega“. Kui soovitakse muuta teist printerit

vaikimisi kasutamiseks, siis tuleb soovitud printeril valida parema hiireklahviga tekkinud

menüüst korraldus Set As Default.

Printimistöö jälgimine oma arvutist prindihalduri abil.

Start menüüst valida Printers and Faxes ning edasi avanenud aknas valida parema

hiireklahviga printeril, mis hetkel prindib, tekkinud menüüst korraldus Open. Uues aknas

saab kontrollida, millised dokumendid on järjekorras ja kuidas pikemate dokumentide

printimine edeneb.

Samast dialoogaknast menüüst Print korraldusega Pause Printing võib ajutiselt peatada

printimise, korraldusega Purge Print Jobs tühistada järjekorda pandud dokumendi

printimise. Kogu printimine toimub foonil, seega võib üksteise järel mitu printimiskäsku,

kus nad ootavad printimist.
