2016. aasta riigieelarve eelnõu

2016. aasta riigieelarve – vastutustundlik eelarve

Valitsuse prioriteedid 2016.–2019. aastaks on• Eesti julgeoleku tugevdamine,• majanduskasvu edendamine,• madalapalgaliste toimetuleku suurendamine,• lastega perede toimetuleku parandamine, laste

sündi soodustava keskkonna loomine ja• riigi ja kohaliku halduse reformimine ning

ääremaastumise leevendamine.

Suurem pilt

• Eesti majanduskasv ulatub 2016. aastal 2,6 protsendini. • Inflatsioon taastub ja jõuab 2 protsendini.• Keskmine palk tõuseb 4,5 protsenti 1096 euroni, - sh valitsussektori üldine palgafondi kasv on 0 protsenti ning prioriteetsetel sektoritel 4 protsenti.

• Keskmine pension tõuseb 5,7 protsenti ligikaudu 396 euroni.• Riigieelarve tulude kasv on 3 protsenti, sealhulgas maksutulude kasv 5 protsenti. • Riigieelarve kulude kasv on 4,2 protsenti.

Nominaalne eelarve on tasakaalulähedane, struktuurne positsioon püsib ülejäägis

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015*

2016 RE

-600-500-400-300-200-100

0100200300400500600

-6%-5%-4%-3%-2%-1%0%1%2%3%4%5%6%

0.8% 0.0%-0.1%

KeskvalitsusSotsiaalkindlustusfondid

mln € % SKPst

Riigieelarve tulud ja tulude kasv

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2016 RE

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

0%

3%

6%

9%

12%

15%

8 577,48 837,6

3.0%

Riigieelarve maksutulud Edasiantavad maksutulud Mittemaksulised tuludkasv v.e.a (parem skaala)

Maksukoormus ulatub 33,4%ni SKPstTööjõumaksude osakaal langeb 0,3%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2016 RE

0

5

10

15

20

25

30

35

40

33,2 33,4

Tööjõumaksud Kapitalimaksud Tarbimismaksud

% SKPst

Tööjõu maksukiilu muutus 2016: Maksuvaba tulu tõusust võidavad enam madalapalgalised, lastega peresid aitab ka lastetoetuse tõus

35%

37%

39%

41%

Üksik lasteta inimene, kes teenib 50–250% töölise keskmisest

palgast

2015 2016

50 62 74 86 98 110 122 134 146 158 170 182 194 206 218 230 2420%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

Abielus paar, 2 last, üks vanem teenib

50–250% töölise keskmisest palgast

2015 2016

Aastal 2016 kaetakse negatiivne rahavoog reservidest

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2016*-12

-9

-6

-3

0

3

6

9

12

15

-1,2%

Keskvalitsus (EFSF-ta) Sotsiaalkindlustusfondid Kohalikud omavalitsusedEFSF Netovarad(+)/-võlg(-)

Võl

gR

eser

vid

Peamised maksumuudatused

• Tubakaaktsiisi tõstmine 8% alates 1.06.2016• Alkoholiaktsiisi tõstmine 15% alates 1.02.2016• Kütuseaktsiisi tõstmine 14% diislikütusel ja 10% bensiinil 1.02.2016• Maksuvaba tulu tõstmine 170 euroni kuus• Pensionide maksuvaba tulu tõstmine 225 eurole kuus• Päevaraha maksuvabastuse piirmäära tõstmine 32 eurolt 50 eurole erasektoris 1.01.2016• Koolituskulude mahaarvamise piiramine (täiskasvanute huvihariduse soodustuse kaotamine sh B kat autokoolid) alates 1.01.2016• Füüsilise isiku tulumaksu maha arvatava ülempiiri vähendamine 1920 eurolt 1200 eurole alates 1.01.2016• Üüritulu maksustamine 80 protsendi ulatuses tulust alates 1.01.2016

Maksupettuste vähenemisega seotud tulud• Töötamise registriga kaasnevad täiendavad tulud moodustavad ligikaudu 12 miljonit eurot (juuli 2014-juuni 2015).

• Vähemalt 1000-euroste arvete deklareerimise kohustuse (käibemaksudeklaratsiooni lisa KMD INF) prognoositav mõju 2016. aastal on ligikaudu 90 miljonit eurot.

2016. aasta riigieelarve kulud

2016. aasta riigieelarve kulude kasv 358 mln ehk 4%

• Investeeringuid kokku 488 mln eurot, sh riigiasutustele 284 mln eurot ja investeeringutoetusi 200 mln eurot.• Tööjõu- ja majandamiskulud 1,46 miljardit eurot, kasv 52 mln eurot ehk 3,7%.• Toetused 4,41 miljardit eurot, millest suurim riiklik pensionikindlustus, antud realt makstakse lisaks ka toetusi sh ülikoolidele, sihtasutustele jne

Sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele moodustavad 2016. aasta riigieelarve kogumahust ligikaudu 30% ehk 2 681 335 592 eurot, sh:sotsiaalkindlustustoetused 1 982 647 053, kasv 123 360 126 eurot;sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 656 858 278, kasv 50 272 112 eurot;sotsiaaltoetused avaliku sektori töövõtjatele 41 830 261, kasv 4 243 545 eurot.

Suuremad kulude kasvud 2016. aastal  • riiklik pension 88,9 miljonit eurot;

• ravikindlustuseks 51,8 miljonit eurot;• kaitsekulud 37,1 miljonit eurot, sh taristu

rajamine liitlaste toetuseks 11 miljonit eurot• teede ehitus 21 miljonit eurot • idapiiri kindlustamiseks 20 miljonit eurot • peretoetused kasvavad 16,1 miljonit eurot • vanemahüvitised kasvavad 10,5 miljonit eurot

võrreldes 2015. aastaga• Euroopa Liidu eesistumise ja Eesti Vabariigi

100. aastapäeva ettevalmistus ligikaudu 10 miljonit eurot

Eelarvestrateegia finantsplaanile lisandus 152 mln ehk 1,7%

2016 RES 2016 RE (eelnõu)

Muutus (mln EUR)

Muutus (%)

Valitsemisalad kokku 8 770,5 8 922,4 151,89 1,7% VV, ilma HTM, SOM toetusfondita, kuid koos teehoiu KOV toetusfondiga

98,8 158,7 59,87 60,6%

Riigikogu Kantselei 22,5 22,7 0,17 0,7% Presidendi Kantselei 4,2 4,3 0,18 4,3% Riigikontroll 5,0 5,2 0,20 4,0% Õiguskantsler 2,2 2,3 0,05 2,1% Riigikohus 5,3 5,4 0,04 0,7% Riigikantselei 8,0 18,8 10,80 135,6% Haridus- ja Teadusministeerium, sh VV haridustoetused (KOV)

748,8 778,7 29,91 4,0%

Justiitsministeerium 128,0 136,5 8,52 6,7% Kaitseministeerium 440,4 450,7 10,33 2,3% Keskkonnaministeerium 110,9 115,0 4,13 3,7% Kultuuriministeerium 195,1 210,2 15,13 7,8% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 662,8 663,4 0,64 0,1% Maaeluministeerium 331,5 362,1 30,57 9,2% Rahandusministeerium * 679,4 781,4 102,01 15,0% Siseministeerium * 440,0 373,1 -66,89 -15,2% Sotsiaalministeerium, sh VV sotsiaaltoetused 3562,7 3585,6 22,85 0,6% Välisministeerium 59,1 61,7 2,59 4,4% * 2015.a septembris liideti Siseministeeriumi regionaalvaldkond Rahandusministeeriumiga.

2015 riigieelarve

Osakaal 2015. aasta riigieelarve

st (%)

2016. aasta riigieelarve

(eelnõu)

Osakaal 2016. aasta riigieelarvest (eelnõu järgi, %)

Muutus 2016 RE (eelnõu) vrd 2015 RE, (mln

EUR)

Muutus 2016 RE (eelnõu) /2015 RE,

(%)

Riigieelarve kokku 8 564,6 8 922,4 357,8 4,2%Vabariigi valitsus (VV), ilma HTM ja SOM toetusfondita

118,9 1,4% 158,7 1,9% 39,8 33,4%

Riigikogu kantselei 26,0 0,30% 22,7 0,26% -3,4 -12,9%Presidendi kantselei 4,1 0,05% 4,3 0,05% 0,2 5,2%Riigikontroll 5,0 0,06% 5,2 0,06% 0,2 3,4%Õiguskantsler 2,2 0,03% 2,3 0,03% 0,0 1,4%Riigikohus 5,2 0,06% 5,4 0,06% 0,1 2,1%Riigikantselei 10,4 0,12% 18,8 0,22% 8,4 80,9%Haridus- ja teadusministeerium (HTM), sh VV haridustoetused (KOV)

802,2 9,4% 778,7 9,1% -23,5 -2,9%

Justiitsministeerium 130,8 1,5% 136,5 1,6% 5,8 4,4%Kaitseministeerium 412,0 4,8% 450,7 5,3% 38,7 9,4%Keskkonnaministeerium 217,2 2,5% 115,0 1,3% -102,2 -47,0%Kultuuriministeerium 211,6 2,5% 210,2 2,5% -1,3 -0,6%Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

593,1 6,9% 663,4 7,7% 70,3 11,9%

Maaeluministeerium 362,1 4,2% 362,1 4,2% 0,0 0,0%Rahandusministeerium* 631,1 7,4% 781,4 9,1% 150,2 23,8%Siseministeerium* 457,7 5,3% 373,1 4,3% -84,6 -18,5%Sotsiaalministeerium (SOM), sh VV sotsiaaltoetused

3412,4 39,8% 3585,6 41,8% 173,2 5,1%

Välisministeerium 62,0 0,7% 61,7 0,7% -0,3 -0,4%* 2015.a septembris liideti Siseministeeriumi regionaalvaldkond Rahandusministeeriumiga.

Enim panustame sotsiaalse kaitsesse, tervishoidu, majandusse ja haridusse

  2015 2016 RE (eelnõu)

osakaal SKP-

st

2015.a osakaal

RE %

2016.a osakaal

RE %KULUD KOKKU 8 578 8 922 41,6%    

Üldised valitsussektori teenused

1 468 1 621 7,6% 17,1% 18,2%

Riigikaitse 386 424 2,0% 4,5% 4,7%

Avalik kord ja julgeolek 424 445 2,1% 4,9% 5,0%

Majandus 1 039 1 057 4,9% 12,1% 11,8%

Keskkonnakaitse 274 173 0,8% 3,2% 1,9%

Tervishoid 1 116 1 117 5,2% 13,0% 12,5%

Vabaaeg, kultuur ja religioon

231 229 1,1% 2,7% 2,6%

Haridus 813 783 3,7% 9,5% 8,8%

Sotsiaalne kaitse 2 864 3 073 14,3% 33,4% 34,4%

Suuremad investeeringud kinnisvarasse

 •    haridus- ja teadusministeerium: Rahvusarhiivi uus arhiivihoone;

• siseministeerium: Piusa kordon, Pärnu politsei ja päästeameti ühishoone, Vändra ja Vastseliina komandod;

• justiitsministeerium: uus Tallinna vangla, uus Tallinna kohtumaja;

• kultuuriministeerium: Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, Nukuteatri hoovimaja rajamine, Lennusadama administratiivhoone, tee ja kommunikatsioonid;

• sotsiaalministeerium: terviseameti uus büroo ja laborikompleks;

• Riigikontrolli büroohoone Toompeal;

Valitsussektori hõive ja palgad

Valitsussektor = keskvalitsus + KOV + sotsiaalkindlustusfondid• Valitsussektoris töötab 119 100 inimest. Nende seas on nii ametnikke kui ka töölepingulisi töötajaid. Ametnikke on 20 510, s.h. 3269 kohalike omavalitsuste (KOV) ametnikku ja 8839 eriteenistuse ametnikku.• Töötajate arvu vähendamine 2015.–2016. aastal hõlmab keskvalitsust ja sotsiaalkindlustusfonde (s.o. 56 500). KOVe vaadatakse eraldi haldusreformi raames.

Riigipuu

Avalik SektorTöötajaid 136,8 tuh ↓

ValitsussektorTöötajaid 119,2 tuh ↑

Muu avalik sektorTöötajaid 17,7 tuh ↓

KohalikomavalitsusTöötajaid 62,6 tuh ↑

KeskvalitsusTöötajaid 55,8 tuh ↑

Sotsiaalkindlustus-fondid

Töötajaid 0,7 tuh ↔

AmetiasutusedTeenistujad 23,6 tuh

HallatavadasutusedTöötajad 8,5 tuh

SihtasutusedTöötajaid 12,3 tuh ↑

Avalik-õiguslikudjuriidilised isikudTöötajaid 9,7 tuh ↓

Äriühingud ja mittetulundusühingud

Töötajaid 1,7 tuh ↑

AmetiasutusedTeenistujad5,8 tuh

HallatavadasutusedTöötajad 43,6 tuh

SihtasutusedTöötajaid 5,9 tuh ↓

SihtasutusedTöötajaid 0,4 tuh ↔

Avalik-õiguslikudjuriidilised isikudTöötajaid 0,3 tuh ↓

Äriühingud ja mittetulundusühingud

Töötajaid 7,3 tuh ↑

Äriühingud ja mittetulundusühingudTöötajaid 16,9 tuh ↓

Ülesanne (1)

• Hoida valitsussektori töötajate osakaal tööealisse elanikkonda vähemalt tänasel tasemel.

• 2014. aastal oli valitsussektori töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast (15–74) 12%.

• Demograafilised trendid näitavad, et Eesti tööealine elanikkond väheneb järgneva 5 aasta jooksul aastas keskmiselt 0,7%, samas suuruses peab vähenema ka valitussektor, s.o keskmiselt 700 töötajat aastas.

Ülesanne (2)

• Töötajate arvu vähendamise juhtimiseks leppis Valitsus 2016.–2019. aasta riigi eelarvestrateegias kokku töötajatega seotud kulutuste vähendamise 13 miljoni euro võrra aastas, s.o kokku 52 miljonit vähem võrreldes 2015 baaseelarvega.

• Võttes aluseks keskvalitsuse keskmise palga, tähendab see, et palga konkurentsivõime säilitamiseks peab valitsussektori töötajaskond järgneva 5 aasta jooksul vähenema u 700 inimese võrra aastas, s.o kokku u 3500 inimest.

Töötajate arvu ja tööjõukulude vähendamise põhimõtted (1)1) Eesmärk ei ole töötajate arvu mehaaniline kärbe,

vaid valitsussektori töö sisuline ümberkorraldamine.

2) Efektiivsust ja 13 miljoni eurost aastast säästu ei pea saavutama ainult inimeste arvu vähendamise kaudu inimeste arvu vähendamise üldine trend on oluline, kuid sama oluline on saavutada efektiivsus ka muudes kuludes.

Töötajate arvu ja tööjõukulude vähendamise põhimõtted (2)

3) Mõnes valdkonnas on inimeste arvu kasv vajalik, st mõnes teises valdkonnas tuleb vähendada selle võrra suuremas mahus.

4) Pikaajaliste valdkondlike arendustegevuste ja sisuliste reformide ettevalmistamisel tuleb analüüsida inimressursivajadust see on edaspidi sisendiks töötajate arvu ja tööjõukulude vähendamise ettepanekutele.

Töötajate arvu ja tööjõukulude vähendamise põhimõtted (3)

• 2015–2016 vähendamise ettepanekute tegemisel võeti aluseks ministeeriumide haldusalades 2010–2015 toimunud muutused töötajate arvus ning töö korralduses.

• 2017. aastal ja edaspidi esitavad ministeeriumid ülevaate kavandatavatest reformidest ja nende mõjust töötajate arvule ja tööjõukuludele oma haldusala kohta kevadel järgneva 4 aasta eelarve strateegia koostamisel.

Indikatiivsed vähenemise numbrid 2015–2016

* PSI-de töötajate arvu baasiks on 01.06.2015 asemel 2014. aasta keskmine ** Riigikantselei töötajate arvu vähendamise baasiks on 1.06.2015 töötajate arv ilma EL eesistumise ja EV100 ettevalmistava personalita*** Metoodika: lineaarse võrrandi 2 muutujat: 1) 2010-2015 (01.06) töötajate arvu puhasmuutuse %; 2) 01.06.2015 töötajate arv.

Valemi selgitus: 0% muutust tähendab -1,54% vähendamist, iga täiendav muutuse %-i täispunkt kahanemist või kasvu tähendab vastavalt +/-0,09% täiendavat muutust.

Valitsussektori keskmise palga kasv oli 2014.a Eesti keskmise palga kasvust 2% kiirem

Valitsussektori keskmine kuupalk ja selle suhe Eesti keskmisesse kuupalka

Valitsussektor kokku807 €

1 205 €

1 232 €

997 €

1 005 €

0 250 500 750 1 000 1 250 1 500

Kohaliku omavalitsuse üksused

Keskvalitsus

Sotsiaalkindlustusfondid

VALITSUSSEKTOR KOKKU

Eesti keskmine

23%19%

-6%-2%

4% 5%9% 8%

-10%

0%

10%

20%

30%

0 €

250 €

500 €

750 €

1 000 €

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Keskmine kuupalk Muutus võrreldes eelmise aastaga (ps)

Keskmine kuupalk 2014

1,12 1,17 1,21 1,19 1,17 1,15 1,15 1,17 1,20

0,80

1,10

1,40

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Keskvalitsus

1,51 1,53 1,581,38 1,28 1,24 1,23 1,22 1,23

0,80

1,20

1,60

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Sotsiaalkindlustusfondid

0,81 0,810,85 0,85

0,81 0,79 0,78 0,79 0,80

0,50

0,80

1,10

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Kohaliku omavalitsuse üksused

Valitsussektori keskmine kuupalk

Riigieelarvelise palgafondi otsused 2011–2015

Aasta Kõiki puudutav otsus Erinev otsus

2011 Üldist otsust palgakasvuks ei olnud

1) KOV haridustoetus õpetajate alampalga määrade tõstmiseks 8% – 5,8 mln eurot

2) Sisejulgeolek (võimalik palgakasv) – 5,5 mln

2012 Üldist otsust palgakasvuks ei olnud

Kriminaalpolitsei menetlusvõimekuse tõstmine, elupäästevõimekuse suurendamine ning politsei ja pääste infosüsteemide töökindluse tagamine 5,85 mln (võimalik palgakasv)

2013 4,4% palgafondi kasv Lisaks: 1) Politseiametnikud ja päästeteenistujad (SIM) – 2,5 mln2) Kohtuametnikud: tugistruktuuri väljaarendamine (JUM) – 2,5 mln3) Kultuuritöötajad (KUM) – 600 tuh

2014 5,1% palgafondi kasv 1,5% lisaks:1) Arstid, kiirabi ja hoolekandeteenused (SOM, JUM vanglad)2) Kultuuritöötajad – KUM, PÕM (muuseumid), KEM (muuseum)3) Õpetajad ja Rahvusarhiiv (HTM)

2015 3,0% palgafondi kasv 1,5% lisaks: 1) Kultuuritöötajad (KUM), PÕM (muuseumid), KEM (muuseum)2) Õpetajad (HTM)3) Sotsiaalhoolekanne, arstid, kiirabi (SOM, JUM vanglad)4) Siseturvalisuse valdkonna töötajad (SIM, JUM, RAM)

Palgafond 2016

• Üldist palgafondi suurenemist ei tule. Palgakasv on võimalik väheneva töötajaskonna arvelt.

• Valitsus näeb riigieelarves ette õpetajate ning kultuuri-, sisejulgeoleku- ja sotsiaalhoolekande töötajate palgafondi suurenemise 4% võrra.

Täname väga!