eesti – läti programm 2014 – 2020. keskkonnamõju strateegilise … · 2014. 9. 4. · eestis:...
TRANSCRIPT
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Projekt 20022014
Tallinn
märts 2014
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu
Koostajad: Marita Nikmane
Kadri Normak
Karl Kupits
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 1
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 3
2 PROGRAMMI SISUKORRA JA PEAMISTE EESMÄRKIDE ÜLEVAADE ................................ 4
3 PROGRAMMI SEOSED MUUDE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................. 7
3.1 SEOSED LÄTI RIIKLIKE JA PIIRKONDLIKE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................... 7
3.2 SEOSED EESTI RIIKLIKE JA REGIONAALSETE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................ 10
4 PROGRAMMIALA HETKEOLUKORD ......................................................................................... 13
4.1 PINNAVEE KVALITEET ..................................................................................................................... 13
4.2 VÄLISÕHU KVALITEET ..................................................................................................................... 16
4.3 KLIIMAMUUTUS .............................................................................................................................. 19
4.4 JÄÄTMEMAJANDUS ........................................................................................................................ 21
4.5 MAAVARAD .................................................................................................................................... 24
4.6 BIOLOOGILINE MITMEKESISUS ...................................................................................................... 25
4.7 KULTUURIPÄRAND ......................................................................................................................... 28
4.8 SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND JA REGIONAALNE ARENG ................................................. 29
4.9 VÕIMALIKUD ARENGUD PROGRAMMI MITTEREALISEERUMISEL ................................................ 30
4.10 PROGRAMMI REALISEERUMISEL OLULISELT MÕJUTATAVATE PIIRKONDADE
KESKKONNASEISUND ..................................................................................................................... 32
4.11 PROGRAMMI KESKKONNALASED KÜSIMUSED ............................................................................ 32
5 RAHVUSVAHELISED JA RIIKLIKUD KESKKONNAEESMÄRGID ........................................ 35
5.1 RAHVUSVAHELISED KESKKONNAEESMÄRGID .............................................................................. 35
5.1.1 ÜRO konventsioonide keskkonnakaitsealased eesmärgid .................................. 36
5.1.2 Euroopa Liidu direktiivides ja riikide seadusandlikes aktides sisalduvad
keskkonnakvaliteedi eesmärgid ja standardid ......................................................... 37
5.2 RIIKLIKUD KESKKONNAKAITSE EESMÄRGID .................................................................................. 40
5.2.1 Läti riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid ................................................................... 40
5.2.2 Eesti riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid ................................................................ 40
6 POTENTSIAALSETE OLULISTE MÕJUDE HINDAMINE ....................................................... 42
6.1 MÕJU KESKKONNA KVALITEEDILE ................................................................................................. 43
6.2 MÕJU LOODUS-JA KULTUURIPÄRANDI JÄTKUSUUTLIKULE KASUTAMISELE .............................. 47
6.3 MÕJU SOTSIAALMAJANDUSLIKULE KESKKONNALE..................................................................... 48
6.4 ERINEVATE MÕJUDE KOOSTOIME ................................................................................................. 51
6.5 PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU ...................................................................................................... 52
6.6 ÜLEVAADE VALITUD ALTERNATIIVI VALIKU PÕHJUSTEST ............................................................ 53
7 VÕIMALUSED VÕIMALIKU NEGATIIVSE MÕJU KÕRVALDAMISEKS JA
HÜVITUSMEETMED ........................................................................................................................ 55
7.1 VÕIMALUSED VÕIMALIKU NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU KÕRVALDAMISEKS VÕI
VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................ 55
7.2 HÜVITUSMEETMETE VAJALIKKUS .................................................................................................. 59
8 KAVANDATAVAD JÄRELEVALVEMEETMED ........................................................................... 61
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 2
9 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE LÄBIVIIMISEST,
AVALIKKUSE KAASAMISE JA PIIRIÜLESTE KONSULTATSIOONIDE TULEMUSED .... 65
9.1 METOODIKA .................................................................................................................................... 65
9.2 AVALIKKUSE KAASAMINE ............................................................................................................... 66
9.2.1 Avalikkuse kaasamine Lätis ............................................................................................. 67
9.2.2 Avalikkuse kaasamine Eestis ........................................................................................... 67
9.3 PIIRIÜLESED KONSULTATSIOONID ................................................................................................ 68
9.4 KSH LÄBIVIIMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ESILEKERKINUD PROBLEEMID ........................ 68
10 KOKKUVÕTE ...................................................................................................................................... 70
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 3
1 SISSEJUHATUS
Käesoleva keskkonnamõju hindamise projekt on koostatud Eesti-Läti piiriülese
koostööprogrammi 2014-2020 raames (edaspidi tekstis – Programm). Programm on
mõeldud Euroopa Liidu struktuurfondide eesmärgi “Euroopa territoriaalne koostöö”
edasiseks ellurakendamiseks ajavahemikul 2014 – 2020 ning Eesti-Läti piiriülese
koostöö järjepidevuse tagamiseks. Programm hõlmab alljärgnevaid NUTS III piirkondi
Eestis: Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja Lätis: Kurzeme, Pieriga, Riga, Vidzeme.
Keskkonnamõju hindamise aruanne on koostatud Keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi tekstis – KSH) raames eesmärgiga rakendada ellu 27. juuni 2001
aasta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2001/42/EK, mis puudutab keskkonnas
kindlate plaanide ja programmide mõju hindamist ning ka Läti ja Eesti Keskkonnamõju
strateegilise hindamisega seotud seadusandlike aktide nõudeid.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi eesmärgiks on keskkonnaaspektide
integreerimine programmi arvestades selle oodatavat mõju keskkonnale ja
loodusvaradele ning selgitada välja ja arvestada ettevõtete, avalike keskkonnaasutuste
ja omavalitsuste arvamusi. Programmile on lisatud ühendatud keskkonnaaruanne, mis
hõlmab mõlema riigi KSH tulemusi.
KSH aruandesse lisatud teave ning olemasolevate andmete analüüs on läbiviidud
vastavalt nõutele ning Eesti ja Läti keskkonnaga seotud seadustes, kompetentsete
ametiasutuste ja keskkonnakaitse asutuste soovitustes ja ettepanekutes määratletud
täpsusega. KSH aruanne koosneb üheksast peatükist. KSH aruandes on esitatud
olemasoleva olukorra kirjeldus, teave Programmiga seotud rahvusvaheliste ja riiklike
keskkonnakvaliteedi eesmärkidest ning nende seostest muude
planeerimisdokumentidega. Programm kirjeldab ka keskkonnaaspekte, määratleb
mõjutatud alad ning selgitab olulise keskkonnamõju, mille hulgas hinnatakse
positiivset, negatiivset, otsest, kaudset, lühiajalist, pikaajalist ja kumulatiivset
mõjuProgrammi ellurakendamisele. KSH aruanne sisaldab soovitusi keskkonnale
võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks, keskkonnaseire läbiviimiseks ning
Programmi efektiivseks ellurakendamiseks vajalike abinõude jälgimiseks.
Programmi 1. versioon ja KSH aruande projektid on planeeritud avalikustada mõlemas
riigis 2014 aasta märtsis ja aprillis.
KSH aruanne koostati inglise keeles. KSH aruande projekt tõlgiti avalikkusele
esitamiseks eesti ja läti keeltesse.
KSH on läbi viidud Safege Baltija ltd. poolt, vastavalt EAS-ga (Eesti) sõlmitud lepingule.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 4
2 PROGRAMMI SISUKORRA JA PEAMISTE EESMÄRKIDE ÜLEVAADE
Eesti Läti Programm 2014-2020 on ajavahemiku 2007-2013 piiriülese koostöö jätkuks.
Programmi eesmärgis on tugevdada regioonidevahelist koostööd ning saavutada
alljärgnevad strateegilised eesmärgid:
Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond;
Puhas ja hinnatud elukeskkond;
Parem sadamate võrk;
Integreeritud tööjõuturg.
Eesti-Läti Programm aitab saavutada EL peaeesmärke, mis on loetletud Euroopa 2020
strateegias:
Prioriteetsed suunad “Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond” ja
“Integreeritud tööjõuturg” aitavad vähendada tööpuudust ning luua uusi
töövõimalusi; ja
Prioriteetse suuna “Puhas ja hinnatud elukeskkond” eesmärgiks on tõsta
energiatarbimise efektiivsust.
Lisaks on selle eesmärgiks aidata kaasa Euroopa Liidu Balti mere piirkonna strateegiat
hõlmavate eesmärkide - “piirkonna ühendamine" ja "heaolu suurendamine"
saavutamisele.
Alljärgnevalt on esitatud ülevaade prioriteetsetest suundadest.
Prioriteetne suund 1: Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond.
Investeerimiseelistused: Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime
suurendamine läbi:
ettevõtluse edendamise, täpsemalt soodustades uudsete ideede
kasutuselevõttu ning uute ettevõtete moodustamist, muuhulgas
ettevõtlusinkubaatorites;
toetades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete turuosa suurendamist
regionaalsetel, riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel, samuti nende innovaatilist
tegevust.
Programmi alas on mõned pikaajalise tööpuudusega ja passiivse majandustegevusega
piirkonnad, kus on suur vajadus muuta olemasolevat olukorda, soodustades
ettevõtlusvaimu ning käivitades ja toetades ühistegevusi, mida ilma koordineeritud
koostööta oleks raske läbi viia. Programmi alas olemasolevad väikesed ja keskmise
suurusega ettevõtted on suhtelised väikesed, lühiajaliste eesmärkidega ning vajavad abi
strateegilises planeerimises ja oma võimekuse suurendamises. On vajadus
koordineeritud tegevuste järele toodete ja teenuste ühisarendamiseks, kompetentsi
suurendamiseks, ühisturunduse ja müügitegevuse arendamiseks kolmandatel turgudel.
Programmi alas puudub koostöö Eesti ja Läti äritegevust toetavate organisatsioonide
vahel ning seetõttu puudub ka adekvaatne ja lihtsalt juurdepääsetav teave naaberalade
majanduskeskkonna kohta. Piirkonnas on kasutamata kasvupotentsiaal CBC ja
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 5
innovatsiooni toel. Selle tulemusena eeldavad Liikmesriigid konsultatsioone ja toetust
saavate ettevõtjate arvu suurenemist, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite kaudu, rohkem
piiriüleseks koostööks valmis ettevõtteid ning mitmeid uusi või täiustatud
ühisarendatud tooteid (toodete komplekte) või teenuseid.
Prioriteetne suund 2: Puhas ja hinnatud elukeskkond
Investeerimiseelistused: Keskkonnakaitse ning ressursitõhususe edendamine läbi:
loodusliku-ja kultuuripärandi säilitamine, kaitsmine ja arendamine;
jäätmete, vee, õhusaaste ja/või pinnase valdkondades uuenduslike
tehnoloogiate edendamine keskkonnakaitse ja ressursitõhususe täiustamiseks.
Investeerimiseelistuse eesmärgiks on Programmi alal rikkaliku loodus-ja kultuuripärandi
intensiivsem kasutamine, kuid olulise eeldusega, et kasutamine toimub mõistlikult,
planeeritud ja kontrollitud viisil ning pärandialasid kahjustamata. Mitmed alad on
taastatud, kuid nende majandamine on ebaefektiivne. Ümberkaudsed kogukonnad
saaksid enam kasu mitmekesistest, nii otsestest kui ka kaudsetest teenustest, mis on
ühendatud aladega või ühise pärandiga. Investeerimiseelistuse peamiseks eesmärgiks
on mõjutada inimeste käitumist ning muuta nende harjumusi nii igapäevases elus, kui
ka majanduselus keskkonnasõbralikuma käitumise suunas, sõltumata sellest, kas see
puudutab energia tarbimist, jäätmete käitlemist või vee kasutamist. Teadmiste tase
ressursside efektiivsest kasutamisest on madal. Teadmiste taseme tõstmiseks on
vajalikud pilootprojektid koos teabega ja hea tava näidetega.
Prioriteetne suund 3: Parem sadamate võrk
Investeerimiseelistused: jätkusuutliku transpordi edendamine ning olulisemate
infrastruktuuride võrgu kitsaskohtade eemaldamise läbi ning keskkonnasõbralike
(sealhulgas madala müratasemega) ja madala süsinikusisaldusega
transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede ja meretranspordisüsteemide, sadamate,
mitmeliigiliste ühenduste ja lennujaama infrastruktuuri edendamine eesmärgiga
arendada jätkusuutlikku regionaalset ja kohalikku liikuvust.
Peamine eesmärk on parandada väikesadamate tingimusi piiriülese ning programmi ala
raames mere kaudu liikuvuse lihtsustamiseks. Parem infrastruktuur ja sadamate parem
teenindamine on olulised kohalike majanduste edendamiseks ning kogu programmiala
elukvaliteedi tõstmiseks. Külastajatele kujutab Riia laht endast ühtset merepiirkonda,
kus on head tingimused purjetamiseks ja merereiside korraldamiseks. Suurenenud
merereiside arv ja sadamatevaheline koostöö tagavad parema juurdepääsu kogu
rannikuala piirkondadele ning vähendavad piirkondade eraldatust, millele on seni olnud
juurdepääs ainult maanteede kaudu.
Prioriteetne suund 4: Integreeritud tööjõuturg.
Investeerimiseelistused: jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu
liikuvuse toetamine piiriüleste tööjõuturgude integreerimisega, mis hõlmab piirülest
liikuvust, ühiseid kohalikke tööhõive algatusi, teabe- ja nõustamisteenuseid ning
ühiskoolitusi.
Programmiala hõlmab pikaajalise töötusega piirkondi; töötuse osa on tingituna
geograafilisest ja sotsiaalmajanduslikust mitmekesisusest jaotunud ebaühtlaselt.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 6
Konkreetsed eesmärgid on suunatud piiriüleste tööhõiveteenuste ja tööjõu liikuvuse
oluliste teabe-ja tugisüsteemide täiustamiseks.
Piirkonnas on vajadus aktiveerida kohalike kogukondade algatust sotsiaalselt ja
füüsiliselt ligitõmbavate töötingimuste ja elukeskkonna loomiseks. Nii tööandjatel, kui
ka töövõtjatel puudub ühine andmebaas, mis peegeldab tegelikku olukorda
programmialas. Piirkonnas on tugev vajadus vähendada erialaste oskuste ja tööjõuturu
vajaduste lahknevust; on vaja edendada kõikide põlvkondade elukestva õppe ja
koolituse programme koostöös haridus-ja erasektoriga.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 7
3 PROGRAMMI SEOSED MUUDE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Eesti-Läti piiriülese koostöö programm on mõlemas riigis seotud mitme riikliku ja
piirkondliku taseme planeerimisdokumendiga. Nendes sisalduvad peamised eemärgid
ja juhised on seotud Programmi koostamisega ja selle ellurakendamisega
projektettepanekute arendamise ja ellurakendamise ajal, kuna Programm on suunatud
nendes dokumentides sätestatud visioonide, strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide
ellurakendamisele Eesti ja Läti piiriülese koostöö raames.
3.1 Seosed Läti riiklike ja piirkondlike planeerimisdokumentidega
Läti jätkusuutliku arengu poliitika ellurakendamine põhineb Läti jätkusuutliku arengu
strateegial (LSDS, 2010), mis on koostatud perioodiks kuni 2030. See on kõrgeima
(hierarhia kontekstis) astmega jätkusuutliku arengu planeerimisdokument, mis sisaldab
riigi jätkusuutliku arengu suuniseid ning ka ruumilist perspektiivi. Kõik järgnevalt
väljatöötatud strateegilised ja arengu planeerimisdokumendid koostatakse vastavalt
strateegias sätestatud eesmärkidele ja prioriteetidele.
LSDS koostamisel rakendati jätkusuutlikkuse kapitalimeetodit. Strateegia on suunatud
viiside leidmisele kuidas mõislikult oma kapitali või rahvuslikku rikkust kasutada, seda
mitte kahandades, vaid suurendades ning säilitades tulevastele põlvkondadele.
Loodusvarad, asukoht, inimesed ja teadmised on peamiseks arengukapitaliks. Läti
jätkusuutliku strateegia aluseks on inimeste, majanduslike, sotsiaalsete ja looduslike
varade, sealhulgas elukohtade ja piirkondade, tootlikkuse akumulatsioon, et olla
võimeline vastama globaalsete trendide väljakutsetele. Seotuna Programmi projektis
käsitletud teemadega, määratleti mitmed arengusuunad: pikaajalised investeeringud
inimressurssi, teadmised ja oskused 21. sajandil, loovus ja innovaatiline majandus,
elukvaliteet ja ligitõmbav elukeskkond, taastuv ja ohutu energia, loodus kui tuleviku
kapital ja ruumiline perspektiiv.
Riiklik arengukava 2014-2010 (NDP 2020, 2012) on Läti sotsiaalse ja majandusliku
arengu strateegiline planeerimisdokument. NDP sätestab Läti arengu peamised trendid
kuni aastani 2020 ning näitab ära riigi ja ühiskonna peamised väljakutsed poliitikutele,
ametnikele ja Läti kodanikele. See on kõrgeim (hierarhilisel tasemel) riiklik keskpika
perioodi planeerimisdokument. NDP 2020 eesmärgiks on selgitada kõige tähtsamaid
keskpika perioodi prioriteete, tegevuskavasid, eesmärke ja hindamiskriteeriume. NDP
2020 sätestab rõhuasetuse peamise eesmärgi saavutamisele, milleks on “Majanduslik
läbimurre” ning see tähendab kogu Läti elanikkonna heaolu ja riikliku jätkusuutlikkuse
parandamist. Vastavalt jätkusuutliku arengu planeerimise põhimõtetele, määratleb NDP
2020 kolm prioriteeti, milleks on “Majanduskasv”, “Inimeste ohutus” ja “Majanduskasvu
toetavad valdkonnad”, mis omakorda loovad vastastikku efektiivse ja ühtse süsteemi
ning vastavad jätkusuutliku planeerimise käsitlusele. Sellest lähtuvalt on koostatud
kõige olulisemad keskpikas perspektiivis ellurakendatavad eesmärgid.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 8
”Majanduskasvu” prioriteedile on määratletud eesmärk: ”Läti majanduse jätkusuutlik
areng koos riigi kasvava konkurentsivõimega rahvusvahelistel turgudel”. Nimetatud
eesmärgi saavutamiseks on planeeritud alljärgnev tegevuskava: "Kõrge tootlikkusega ja
ekspordivõimeline toodang ning rahvusvaheliste konkurentsivõimeliste teenuste
osutamine”, “Väljapaistev majanduskeskkond” ja “Arenenud teadustegevus,
innovatsioonid ja kõrgem haridus”, “Energiatõhusus ja energia tootmine”.
”Inimeste ohutus” prioriteedile on sätestatud eesmärk: “Tugeva keskklassi tekkimine
ning inimeste järelkasv Lätis – riigis, kus igaühel on võimalus hoolitseda enda, oma
sugulaste ning Läti arengu eest”. Planeeritud tegevuskavad on “Aus töö”, “Kindel alus
inimeste järelkasvuks”, “Kompetentsi areng”, “Terve ja töövõimeline inimene”,
“Inimestevaheline koostöö, kultuur ja kodanikuosalus kui Lätisse kuuluvuse alus”.
“Majanduskasvu toetavad valdkonnad” prioriteedi eesmärgid on: "Võrdväärsete
töövõimaluste ja elamistingimuste loomine kõikidele elanikele territooriumi
arenduspotentsiaali ja unikaalsete ressursside kasutamise abil” ja “Läti piirkondade
rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine Riia, kui põhjamaise metropoli, ning ka
teiste riikliku tähtsusega arengukeskuste rahvusvahelise rolli esiletõstmise kaudu.
Prioriteedi tegevuskavad on: ”Piirkondades majandustegevuse edendamine –
territooriumi potentsiaali kasutamine”, ”Teenuste kättesaadavus võrdsemate
töövõimaluste ja elamistingimuste tagamiseks”, ”Loodusliku ja kultuurilise kapitali
jätkusuutlik haldamine”.
Regionaalse poliitika põhieeldus aastani 2020 sätestab riikliku regionaalpoliitika
järgnevaks perioodiks aastani 2020. Põhieelduseks loetakse dokumenti, mis sätestab
Läti jätkusuutliku arengu strateegia elluviimise kuni aastani 2030, nagu on määratletud
ruumilises arengu perspektiivides ning mis näeb ette keskpika perioodi konkreetsed
tegevuskavad ja ülesanded. Alljärgnevad arengutegevused on esitatud regionaalse
poliitika põhieeldusteks:
võrdsete elamis-ja töötingimuste loomine kõikidele elanikele, sõltumata nende
elukohast, regioonides ettevõtluse soodustamine, kõrge kvaliteediga transpordi-ja
sidekommunikatsioonide ning ka avalike teenuste arendamine;
Läti ning selle piirkondade rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine Riia, kui
põhjamaise metropoli ning ka teise peamiste linnade rahvusvahelise rolli esiletõstmine.
Keskpika perioodi eesmärgid:
Piirkonnas majandusarengu edendamine ja töökohtade loomine ning pakutavate
teenuste kvaliteedi tõstmine ning nendele juurdepääsu tagamine;
Piirkondade ja kohalike omavalitsuste võimekuse ning nende osatähtsuse tugevdamine
piirkondade edendamisel ja arendamisel.
Regionaalse arengu planeerimisdokumendid Programmi projekt hõlmab Vidzeme,
Kurzeme ja Riia planeerimisala territooriume. Nende ellurakendamine on seotud
regionaalse arengu planeerimisdokumentidega – kindlaksmääratud strateegilised
eesmärgid, prioriteedid ja tegevuskavad on määratletud arengustrateegiates ja
programmides.
Kurzeme planeerimispiirkonna arengustrateegia visioon rõhutab, et piirkonna
arengukeskused on loodud Kurzeme piirkonna linnades, samal ajal on regiooni
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 9
piirkonnad määratletud arengukeskuste tugipunktidena, kusjuures sinna on planeeritud
paigutada arenenud linnarajoonidega seotud tootmisüksusi. Samal ajal on planeeritud
edendada traditsioonilisi harusid moderniseerides neid vastavalt EL nõuetele ning
kiirendada uute ettevõtete arengut andes sellega võimlusi mahepõllumajandustoodete,
aiandustoodete, biokütuse ja alternatiivsete energiaallikate tootmiseks ning
turismiteenuste pakkumiseks, mis omakorda aitab kaasa maaelu arengule. Regionaalse
arengu prioriteedid on: regionaalse majanduse stimuleerimine ja mitmekesistamine
ning tootmise arendamine, regionaalse mitmeliigilise transpordi ja
infrastruktuurirajatiste moderniseerimine, investeerimine inimressurssidesse ja
innovatsioonikultuuri edasiarendamine ning ka kvaliteetse elukeskkonna loomine,
looduskeskkonna säilitamine ja kõrvaliste piirkondade arengu soodustamine.
Riia planeerimispiirkonna arengustrateegia 2010-2020. Regiooni arengu visioon hõlmab
eeldust, et 2020. aastal on piirkond rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline hariduse,
teaduse ja majandustegevuse ala, mis on püsivalt ja mitmetasandiliselt integreeritud
Läti Balti mere rannikualale ning seda käsitletakse Euroopa suurlinna piirkonnana.
Eelnevalt mainitud visioon esitleb piirkonda ”väravana” ning lääne - ida ja põhja - lõuna
vaheliste teede ristumiskohana ning ühena peamistest Balti mere piirkonna
arengukeskustest. Üldsusele antakse laialdased teadmised ja teave piirkonna
sotsiaalselt stabiilsetest ja ligitõmbavatest elamistingimustest ja töökohtadest.
Alljärgnevad tingimused on määratletud arengu prioriteetideks: teadmistepõhise
majanduse arengu edendamine, ”kättesaadava” infrastruktuuri arendamine ning
jätkusuutliku ja hästi tasakaalustatud ruumilise struktuuri arendamine.
Vidzeme planeerimispiirkonna arenguprogramm sisaldab alljärgnevat piirkonna visiooni:
”Vidzeme on dünaamiline, konkurentsivõimeline Euroopa Liidu piirkond mitmekesise
loodusliku ja kultuurilise pärandiga ning arengupotentsiaaliga. Piirkonna elanikel on
ligipääs kõikidele kõrge kvaliteediga elamistingimuste tagamiseks vajalikele
ressurssidele ning nad loovad töötamis- ja koolitusvõimalusi, mis vastavad nende
oskustele ja isiklikele arenguvõimalustele. Piirkonna strateegilised prioriteedid on:
infrastruktuuri ja teenuste areng, majanduslik areng, konkurentsivõime tugevdamine ja
liikumine teadmistepõhise majanduse suunas; inimressursside arendamine ning
tööhõive kasv ning ka maapiirkondade areng.
Transpordi arengu suunised 2014-2020 on keskpika perioodi poliitika
planeerimisdokument, kusjuures selles on sätestatud transpordi poliitika arengu
eesmärgid, juhtpõhimõtted, prioriteedid ja saavutatavad tulemused. Suunised
hõlmavad tegevuste edasist planeerimist koos konkreetsete meetmetega, mille
eesmärgiks on sätestatud eesmärkide saavutamine. Suunised on välja töötatud
vastavalt White Paper dokumendis määratletud eesmärkidele s.o. luua süsteem, mis
toetab Euroopa majanduslikku kasvu, suurendab konkurentsivõimet ning tagab kõrge
kvaliteediga liikuvusteenused. Transpordipoliitika realiseerimiseks on suunistes
planeeritud kaks tegevusliini:
Läti – jätkusuutlik transpordi-ja logistikateenuste pakkuja
Sise-ja välisühendused ning kõrge kvaliteediga liikuvusvõimalused on tagatud
kogu riigi ulatuses.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 10
Riiklik jäätmekava 2013-2020. Jäätmekäitluse põhiülesanne on ühise jäätmekogumise
süsteemi ellurakendamine, mis vajab suuremat tähelepanu riiklikul tasemel.
Jäätmekäitluses on riigil alljärgnevad eesmärgid:
hoida ära kiireneva majanduskasvu tingimustes jäätmete tekkimine ning
kindlustada tekkivate jäätmete üldkoguse märkimisväärne vähenemine,
kasutades maksimaalselt parimaid olemasolevaid võimalusi jäätmete tekkimise
ärahoidmiseks ning parimaid olemasolevaid meetodeid ressursside kasutamise
efektiivsuse suurendamiseks ning edendada tarbijate jätkusuutliku
käitumismudelit;
tagada jäätmete ratsionaalne kasutamise ressursina;
tagada, et tekkivad jäätmed ei ole ohtlikud ning on keskkonnale ja inimese
tervisele madala riskiga; tagada, et jäätmed suunatakse võimalusel tagasi
ringlusse, eriti taaskasutuse kaudu või suunatakse kõige sobivamal viisil tagasi
keskkonda (näiteks kompostina) ning jäätmed utiliseeritakse võimalikult lähedal
nende tekkimiskohale;
tagada kogutud jäätmekoguste vähenemine ning jäätmete utiliseerimine
keskkonnale ja inimeste tervisele kõige ohutumal viisil.
Vesikondade veemajanduskavad. Vesikonna veemajanduskava on planeerimisdokument,
mis on välja töötatud regionaalsel tasemel eesmärgiga tagada jätkusuutlik vee kaitse.
Iga veemajanduskava on välja töötatud 6-aastaseks perioodiks – Lätis on kättesaadavad
Daugava, Gauja, Lielupa ja Venda jõgede veemajanduskavad. Need on koostatud
vastavalt Veeseadusele ja Vee raamdirektiivile 2000/60/EÜ. Nimetatud plaanide
peamiseks eesmärgiks on kaitsta vee seisundi halvenemist ning parandada pinna-ja
põhjavete seisundit nii, et veekogumid saavutaks hea seisundi hiljemalt aastaks 2015.
Kavasse on lisatud veeseisundi analüüsid, koormuste ja mõjude hinnangud ning ka vee
kasutamise majandusanalüüsid. Kavad määratlevad vee seisundi eesmärgid ning
meetmeid eesmärkide saavutamiseks.
3.2 Seosed Eesti riiklike ja regionaalsete planeerimisdokumentidega
Säästev Eesti 21 (SE21) on arengustrateegia. See on terviklik kontseptsioon, mis
keskendub selgelt Eesti riigi ja ühiskonna pikaajalise arengu jätkusuulikkusele aastani
2030. Riigi üldine arengueesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad
edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste
säilitamisega. Vastavalt strateegiale on ühiskonna arengu pikaajalised eesmärgid Eesti
kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Muu
hulgas on strateegia eesmärkideks: majanduskasv võrgustike kaudu (Eestis asuvad
ettevõtted, sealhulgas väikeettevõtted kaastakse ühe enam rahvusvahelistesse
võrgustikesse), ettevõtete toetamine ja hargettevõtete soodustamine, toodete ja
tehnoloogia arengu toetamine, kaasaegsetel õpetamistehnoloogiatel põhinev haridus
ja koolitus, sidus ühiskond ja regionaalne tasakaal, loodusvarade jätkusuutlikul
kasutamise põhinev ökoloogiline tasakaal, reostuse vähendamine, bioloogilise
mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 11
Eesti keskkonna strateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis
juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on
katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele,
mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud
põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt, kui ka spetsiifikalt väga
erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate
alavaldkondade arengukavade koostamine vajalik ja põhjendatud.
“Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised
arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna
valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest
ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.
Eesti 2020 on konkurentsivõime kava, mis sisaldab peamisi konkurentsivõime
tõstmiseks vajalikke tegevusi ning sätestab Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks
vajalikud tegevused aastateks 2015 kuni 2020. Programmi kaks keskset eesmärki on
Eesti tootlikkuse ja tööhõive tõstmine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja
tööhõive valdkonnal, rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule
integreerimisel ning oskuste arendamisel.
Eesti 2030+ – Eesti üleriigiline planeering. Uus Eesti riiklik planeering “Eesti 2030+”
keskendub Eesti kogu maa- ja veealale ning ka selle ruumiliste seostele teiste riikidega.
Selle peamine eesmärk on suunata riigi kõige üldisemaid ja põhimõttelisemaid ruumilisi
arenguid. See annab suuniseid riigi plaanidele ja rahvusvahelise planeerimise koostööle
ning ka infrastruktuuri, energiatootmise ruumiliseks arenguks. Eesmärgid on: hoida
hõredalt asutatud alad ja piiriäärsed alad asustatuna, ühistranspordi süsteem, mis
põhineb tööjõu igapäevase liikumise alades, kiired ja mugavad ühendused teiste
riikidega ja Eesti peamiste keskuste vahel.
Eesti regionaalarengu strateegia 2020 formuleerib peamiste põhimõtete, eesmärkide ja
tegevuste raamistiku. Üheks oluliseks ülesandeks on koostada strateegia, mis sisaldab
lähepunkte regionaalarengu meetmetele vastavalt 2014-2020 EL Ühtekuuluvuspoliitika
fondidele. Selle strateegia kaudu püüab Valitsus harmoniseerida Eesti regionaalset
arengut, kus iga piirkond panustab oma eripärale tuginedes Eesti kui terviku majanduse
ja konkurentsivõime kasvu, saades omakorda osa sellega kaasnevatest hüvedest ning
tagades inimestele head töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekesiseid tegevusi
võimaldav meeldiv elukeskkond.
Riiklik jäätmekava 2014-2020 on vahend Jäätmeseaduse sätestatud tingimuste
elluviimiseks. See hõlmab jäätmehoolduse korraldamist, nõudeid jäätmetest tuleneva
tervise-ja keskkonnaohu riski ärahoidmiseks, jäätmete vähendamist, loodusvarade
kasutamise tõhususe suurendamise meetmeid jne. Kava peaeesmärgiks on jäätmetekke
vältimine, nii palju kui võimalik jäätmeid ette valmistada korduskasutuseks, ringlusse
võtta ja muul viisil taaskasutada ning prügilasse ladestada võimalikult vähe jäätmeid.
Jäätmetekke vältimise programmi peaeesmärk on likvideerida seos majanduskasvu ja
jäätmetekkega seotud keskkonnamõju vahel.
Programm toetab innovaatilisi tehnoloogiaid keskkonnakaitse ja ressursitõhususe
edendamiseks jäätmesektoris ja jäätmete sorteerimise sektoris.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 12
Eesti transpordi arengukava 2014-2020 keskendub taristule, transporditeenustele ja
regulatsioonidele, kuna just need mõjutavad kõige rohkem transpordisüsteemi ning
nende arendamine on avaliku sektori peamine ülesanne. Plaani peaeesmärgiks on:
mugav ja hästi toimiv liikumiskeskkond, hea kvaliteediga maanteed ning sujuv, ohutu ja
jätkusuutlik liiklus, mugav ja kaasaegne ühistransport, rahvusvaheline reisijatevedu ja
rahvusvaheline kaubavedu.
Eesti riiklik turismiarengukava 2014-2020 on koostatud turismiseaduse alusel.
Arengukava keskendub Eesti turismisektori arengupotentsiaali efektiivsele
rakendamisele, võttes arvesse eelmisel perioodil saavutatut, hetkeolukorda ja üleilmseid
suundumusi. Käesoleva arengukava eesmärk on tagada Eesti konkurentsivõime ja
rahvusvaheline atraktiivsus turismisihtkohana. Sihtrühmadeks on potentsiaalsed turistid,
reisioperaatorid ja turismiga seotud huvirühmad.
Veemajanduskavad 2009-2015 kiideti heaks 2010 aasta aprillis. Veepoliitika
raamdirektiivi elluviimiseks peavad liikmesriigid kontrollima oma veemajandust
veemajanduskavade kaudu, mis tagavad suuremate veemajanduse probleemide
lahendamise ning veekogude hea seisundi. Eestis on kolm vesikonda. Ida-Eesti vesikond
(Eesti idaosa) on piiriülene vesikond, mis koosneb Peipsi järve ja Narva jõe valgaladest.
Rohkem kui pool vesikonnast asub Vene Föderatsiooni territooriumil. Lääne-Eesti
vesikond (Eesti lääneosa) koosneb Eesti lääneosa peamistest jõgede valgaladest.
Territoorium hõlmab ka Eesti lääneosa saarte rannikualasid. Koiva jõe vesikond koosnev
piiriülesest Koiva jõe valgalast, mida jagatakse Lätiga. Läti keeles on jõe nimetus Gauja.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 13
4 PROGRAMMIALA HETKEOLUKORD
Programmiala iseloomustab puhas looduslik keskkond ja kõrge bioloogiline
mitmekesisus. Reostus on visuaalselt märgatav peamiselt tööstustegevuse
piirkondades ning suuremates linnades. Ala hõlmab mandriosas suuri ja
osaliselt väga sügavaid metsi, mitmeid jõgesid, järvi ning soid ja rabasid.
Peaaegu pool Programmi alast on kaetud metsadega ning kuni 1/5 soode ja
rabadega. Ala hõlmab suurt rannikuala peamiselt Riia lahe ümbruses ning
Programmi ala läänepoolses osa ka mitmeid Balti mere saari.
Käesolevas peatükis kirjeldatakse olemasolevat olukorda seoses nende
keskkonna- ja looduskaitseprobleemidega, mis on seotud Programmi
prioriteetide ja eesmärkidega: pinnavee kvaliteet, välisõhu kvaliteet,
kliimamuutused, jäätmemajandus, bioloogiline mitmekesisus ja kultuuripärand
ning sotsiaalmajanduslik keskkond.
4.1 Pinnavee kvaliteet
Euroopa Liiduga integreerumise eesmärgil viisid Eesti ja Läti ellu Veepoliitika
raamdirektiivi 2000/60/EC (EL Nõukogu ja Parlamendi Direktiiv 2000/60/EC, mis
sätestab Euroopa Nõukogu veemajandusega seotud tegevuste raamistiku,
edaspidi kui WFD). Lätis integreeriti nimetatud direktiiv Läti Vabariigi
“Veemajanduse seadusesse” ning vastavatesse õigusaktidesse ning Eestis
“Veeseadusse”.
Vastavalt WFD jaotusele kuulub Programmiala 15. ökopiirkonda "Balti provints”.
Vastavalt vesikonna veemajanduse põhimõtetele on selle territoorium jaotatud
vesikondadesse (RBD) ning need on omakorda jaotatud veekogumiteks (SWB).
Programmi ala asub kõikides Eestis ja Lätis asuvates vesikondades: Daugava,
Gauja (Koiva), Lielupe, Venta, Ida-Eesti ja Lääne-Eesti. Programmiala Lielupe
vesikonnast asub väike osa Lielupe alamjooksust Riia planeerimisalas – 18%
kogu piirkonna alast Lätis. See hõlmab Venta ja Gauja vesikondasid ning ka 34%
kogu Daugava vesikonna territooriumist Lätis ning 30% Lääne-Eesti vesikonnast
ja 50% Ida-Eesti vesikonnast Eesti territooriumil. Gauja (Koiva) valgala on Eesti-
Läti piiriülene vesikond (Joonis 2). Mõlemad riigid on ühendatud Riia lahe ja
Balti mere ühise akvatooriumi kaudu.
Programmi alasse jääb 714 veekogumit: Lätis - 251 , Eestis – 463. Vastavalt
veemajanduskavade hinnangule on Läti Programmiala veekogumite
ökoloogiline kvaliteet alljärgnev: 13 veekogumi kvaliteet on väga hea, 120
veekogumi kvaliteet on hea, 74 veekogumi kvaliteet on kesine, 23 veekogumi
kvaliteet on halb ja 21 veekogumi kvaliteet on väga halb.
Siirdeveekogumi (Riia laht - Lielupe, Daugava ja Gauja jõe suudme vastas)
ökoloogiline seisund on kesine, Balti mere Riia lahe kolme rannikuveekogumi
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 14
kvaliteet on hea, samal ajal kolme ülejäänu kvaliteet on halb. Eesti
Programmiala veekogumite ökoloogiline seisund on järgnev: 7 veekogumi
kvaliteet on väga hea, 329 veekogumi kvaliteet on hea, 71 veekogumi kvaliteet
on kesine. Ühegi veekogumi kvaliteet ei ole halb või väga halb.
Gauja (Koiva) vesikonna nelja piiriülese veekogumi kvaliteet on hea (G225
Gauja, G235 Vaidava, G237 Perlupite, G307 Ramata ja G312 Rūja) ning kahe
ülejäänu kvaliteet on kesine (G312 Rūja ja G233 Melnupe). Vastavalt veekogude
hindamisele Eestis on Gauja (Eestis Ujuste, Mustjõgi), Vaidava ja Perlupite
(Eestis – Pärlijõgi) seisund hea ning Melnupe (Eestis – Peetri) seisund väga hea1.
Joonis 1 Programmiala vesikonnad
Pinnaveekogude keemiline kvaliteet, mida mõõdeti vastavalt nende
prioriteetsete ja ohtlike ainete aastasele keskmisele kontsentratsioonile, ületas
ametlikult kehtestatud piirväärtusi, samal ajal kui Programmiala kõikide
veekogude keemiline kvaliteet on hea s.o. eelnevalt nimetatud ainete
1 Koiva vesikonna veemajanduskava 2010 – 2015, Läti Keskkond, Geoloogia ja
Meteoroloogia Keskus, 2009 (Läti)
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 15
kontsentratsioon ei ületa piirväärtusi, selle kohta puuduvad andmed või neid ei
lasta pinnavetesse2.
Peamine põhjus pinnavete kesises, halvas või väga halvas ökoloogilise seisundis
on kasvav lämmastiku- ja fosforiühendite reostus punkt- ja hajuallikatest
(peamiselt põllumajandusest), nimetatud ainete lekkimine keskkonda tänu
pinnase loomulikele omadustele, ajalooline reostus, mida on pika aja jooksul
soodustanud vete eutrofeerumise protsessid, eriti rannikujärvedes, Riia lahes ja
siirdeveekogudes. Eestis peetakse tänapäeval pinnavete halva kvaliteedi
peamisteks põhjuseks veetõkkeid (paisusid). Peab märkima, et Daugava, Venta
ja Lielupe vesikonna ökoloogilist kvaliteeti mõjutab suures osa piiriülene
reostus.
Kui pinnavetes ei saavutata seatud eesmärki 2015. aastaks, näevad vesikondade
veemajanduskavad ette kindla ajavahemiku hea ökoloogilise seisundi
saavutamiseks.
Hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks on nii Eestis kui ka Lätis kasutusele
võetud vesikondade majanduskavades sätestatud põhi-ja lisameetmed.
Põhimeetmed hõlmavad veemajanduse infrastruktuuri arenguprojekte suurtes
linnapiirkondades, mille elanike inimekvivalent ületab 2000, vee erikasutuseks
lubade väljaandmist, head põllumajandustava ja muid meetmed. See toimub
riigi koostöös omavalitsustega, veevarustusteenuste osutajatega ja
põllumeestega. Kuni käesoleva ajani ehitati ja renoveeriti seoses Programmialas
veemajandusprojektide läbi viimisega heitveepuhastusjaamad Riias ja linnades,
mille elanike inimekvivalent oli vahemikus 10 000 kuni 100 000 s.o. Liepaja,
Ventspilsis, Jurmalas, Valkas, Valmieras, Pärnus, Viljandis, Võrus, Valgas ja teistes
väiksemates linnades ja asulates. Pärast nende käikulaskmist vähenes
pinnavetesse, sealhulgas Balti merre ja Riia lahte, saasteainete sissevool.
Vastavalt Läti3 keskkonnaseisundi aruannetele väheneb heitveega
punktreostusallikatest pinnavetesse sattunud lämmastiku ja fosfori üldkogus:
kui 2008 aastal oli pinnavetesse lastud üldlämmastiku kogus 3 299 t/a ja
üldfosfori kogus 503 t/a, siis 2011. aastal oli see vastavalt 2 707 t/a
üldlämmastikku ja 295 t/a üldfosforit. Heitveekogused olid vastavalt
208 miljonit m3 2008. aastal ja 241 miljonit m3 2011. aastal. Seejärel lahendati
elamispiirkondades tsentraalse kanalisatsiooniga ja puhastusseadmetega
individuaalsete ühenduste osakaalu suurendamise probleem, mis käesoleval
ajal ei ole piisav: Lätis – 57 %4, Eestis – 82 %5.
2 http://www.envir.ee/1181173
3 National report on environmental condition in 2008, Latvian Environment, Geology
and Meteorology Centre, and National report on environment condition in 2008 - 2011,
Latvian Environment, Geology and Meteorology Centre
4 Environmental policy guidelines for 2013-2020. Description of the situation in the field
of environmental protection. MERD, 2013.
5 2012. aastal Eesti Keskkonnaagentuuri andmetel.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 16
Selleks, et saavutada pinnavete osas seisundieesmärgid, on oluline jätkata
veemajandusprojektidega ka väiksemates elamispiirkondades (elanike arvuga
kuni 2000), jätkata hea põllumajandustava ning põllumajanduses
mahemajanduse põhimõtete ja meetodite juurutamist. Seatud eemärkide
saavutamiseks on olulised ka kohalikud projektid, mille eesmärk on vähendada
veereostust ning tagada avalike hüvede kättesaadavus puhketegevuseks
sobivates kohtades ning ka külastajate arvu suurendamine.
Läti kogu 497 km pikkune rannikuala Balti meres asub Programmialas. Eesti
rannikuala pikkus on 1 242 km ning sellest kuulub Programmialasse 644 km. Ala
mõjutavad enamasti edela-ja läänetuuled. Atlandi tsüklonite tuuled sügisel ja
talvel ning ka kliimamuutused rannikul põhjustavad madalamates kohtades
kaldaerosiooni ja üleujutusi. Hetkel on Lätis rannikualal umbes 20
elamispiirkonda, mis asuvad suurenenud kaldaerosiooni piirkonnas,
hinnanguliselt peab kaldaerosiooni piirama 4 km ulatuses, kuid järgneva 30-50
aasta jooksul kliimamuutuste tingimustes, peab kaldaerosiooni piirama 8-10 km
ulatuses. Eesti rannikuala osas selline teave puudub.
Programmiperioodi jooksul 2007–2013 on pinnavete kaitse alal ellu rakendatud
alljärgnevad võtmeprojektid: ”Gauja/Koiva jõe piirülese vesikonna ühise
majandamise suunas”, ”Lätis ja Eestis veeturismi, kui loodusliku ja aktiivse
turismiala arendamine”, ”Eestis-Lätis linnade jätkusuutliku drenaažisüsteemi
edendamine”, ”Keskkonnahoidlike põllumajandusviiside alase Eesti-Läti
koostöövõrgustiku arendamine”, ”Balti mere randade Sinise lipu suunas” ja
muud. Peab mainima, et ühe projekti ”Gauja/Koiva jõe piirülese vesikonna ühise
majandamise suunas”, raames loodi piiriülese vesikonna GIS kihid, koguti uusi
andmeid, mis on vajalikud piirülese veekogu hindamiseks ja seireks, hinnati
koormusi, vaadati üle keskkonna kvaliteedi eesmärgid ning valmistati ette
ettepanekud vee seisundi parandamiseks ning võeti kasutusele avalikkuse
teavitamise meetmed. ”Eestis-Lätis linnade jätkusuutliku drenaažisüsteemi
edendamine” projekti raames viidi läbi teostatavuse uuringud Baldones (Läti),
Riias (Läti), Tartus (Eesti) ja Pärnus (Eesti), et leida kõige tõhusamad viisid
linnakeskkonnas jätkusuutliku sadevetesüsteemi lahenduste juurutamiseks ning
korraldati ka vastava ala spetsialistidele erialaseid seminare.
4.2 Välisõhu kvaliteet
Välisõhu kvaliteedi valdkonnas on Eesti ja Läti seotud 2008/50/EÜ Direktiiviga
(Välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta) ning selles
määratletud õhukvaliteedi piirväärtustega. Läti vastavates seadusandlike aktides
on Direktiivi nõuded integreeritud Ministrite kabineti määrusesse nr. 1290, 3.
11.2009 “Õhu kvaliteedi määrused” ning Eestis “Välisõhu kaitse seadusesse”
30.09.2004 ning sellega seotud õigusaktidesse. Üldjuhul hinnatakse
Programmiala välisõhu kvaliteeti heaks, kuna selle peamistes osades tagatakse
inimeste tervisekaitsega seotud õhukvaliteedi standarditest kinnipidamine.
Vastavalt Läti riiklikule õhukvaliteedi seirearuandele, ei ole täheldatud
süsinikmonooksiidi, osooni, vääveloksiid, tolueeni ja formaldehüüdi
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 17
piirväärtuste ületamist. Läti6 keskkonnaseisundi riiklik aruanne näitab, et
vääveldioksiidi emissiooni iseloomustab stabiilne langustrend. Alates 2008. a on
see vähenenud 32,6% (võrreldes 2011 aastaga). Seda tänu fossiilsete kütuste
vähenenud tarbimisele ja seadustes sätestatud nõuete järgimisele, mis keelavad
väävlisisaldusega kütuste kasutamise.
Programmiala linnapiirkondades on õhureostuse indikaatorid kõrgemad, kuid
enamikel juhtudel vastavad nad õhukvaliteedi nõuetele.
Seiretulemused näitavad, et õhukvaliteet on paranenud Liepaja ja Riias (Brivibas
tänaval), kus viimaste aastate jooksul ei olnud saasteosakeste (PM10) näitajate
ületamisi, samuti ei ole Riias (Brivabas tänaval) avastatud lämmastikdioksiidi
aastase kontsentratsiooni ületamist. Viimastel aastatel (2011 ja 2012) on
suurenenud õhusaastatus jäänud K. Valdemara tänaval Riias, kus ületati aasta
keskmine inimese tervise kaitseks kindlaksmääratud lämmastiku
kontsentratsioon (40 µg/m3) ning Tvaika tänaval Riias, kus ületati benseeni
piirväärtus (5 µg/m3). Ülaltoodud Riia õhukvaliteedi näitajad on põhjustatud
liiklustihedusest ja kesklinna tingimustest, sealhulgas kanjoni tüüpi tänavatest,
mille liiklus on mõlemast küljest piiratud ning ka Riia vabasadama territooriumil
tegutsevatest laadimisterminalidest. Riia linnavalitsus koostöös ettevõtetega
rakendab meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks7. Eestis on 5 automaatset
välisõhu seirejaama, millest üks asub Programmialal – Tartus. Lisaks sellele on
siin 3 jaama, mis mõõdavad taustkontsentratsiooni ning asuvad tööstus-ja
elamispiirkondadest eemal. Kaks neist asuvad Programmialal - Vilsandil ja
Saarejärvel. Programmiala on kõige suuremateks probleemideks peenosakesed
ja lõhn. Peenosakeste näitajate ületamised esinevad enamasti kevadel. Lõhna
probleem esineb Lõuna-Eesti põllumajanduspiirkondades.8
Tartus on täheldatud peamiste saasteainete märkimisväärset vähenemist
(võrreldes 2011 ja 2012 tulemusi), välja arvatud peenosakeste ja
lämmastikoksiidi osas. Lisaks sellele on 2012 aasta jooksul ületatud mõningate
raskmetallide (Ar ja Pb) piirväärtused. Tähelepanuväärne on benso(a)püreeni
(B(a)P) piirväärtuse enam kui kahekordne ületamine (2,8 ng/m3, piirväärtus - 1
ng/m3).9
Programmiala kõige märkimisväärsem õhusaastaja, eriti linnades, on
autotransport. Autotranspordi poolt emiteeritud saasteainete kogused
moodustavad enam kui pool kogu õhureostusest. Transpordi arengu suunised
2014-2020 (Läti) sätestavad, et arvestades asjaolu, et liiklusest tingitud
õhusaaste piirväärtuste ületamisi on tuvastatud ainult Riia mõnedes kohtades ja
6 National report on environmental condition in 2008 – 2011, Latvian Environment,
Geology and Meteorology Centre
7 Action programme for improving air quality in Riga for 2011-2015, actions update for
2014 and 2015, Riga, 2013.
8 http://airviro.klab.ee/seire/airviro/aruanded.html
9 Eesti keskkonnaseire 2012
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 18
tõenäoliselt ka teistes kompaktse planeeringuga linnade tiheda liiklusega
alades, siis ei ületa autotranspordi poolt avalikel maanteedel põhjustatud
saastatus vastavates seadusandlikes aktides sätestatud piirväärtusi. Paiksed õhu
saasteallikad on soojuselektrijaamad, autoparklad ja tootmisettevõtted,
sadamate territooriumil tegutsevad laadimisterminalid ja muud. Paiksetest
õhusaasteallikatest tekitab kõige suuremaid saasteainete koguseid energia
tootmine. Ajavahemikus 2005-2010 on Lätis lämmastikoksiidi koguemissioonid
vähenenud, Eestis on nad erinevad (Graafik 1).
Graafik 1 Lämmastikdioksiidi emissioonid: koguemissioon 2005 – 2010 ja
jaotus päritolu alusel, 2010, tonni/aastas
Andmete allikas : EUROSTAT data, 2014,
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/environment/data/main_tables
Transpordi arengu suunistes 2014-2029 (Läti) planeeriti transpordipoliitika
ellurakendamist kahe tegevuskava alusel: Läti – jätkusuutlik transpordi-ja
logistikateenuste osutaja samuti nõuetekohaselt tagatud sise-ja välisühendused
ning kõrge kvaliteediga mobiilsus kogu riigi ulatuses. Ligipääsetavus ja
mobiilsus on esile tõstetud ka Läti jätkusuutliku arengu strateegias kuni 2030 ja
Eestis – Eesti transpordi arengukavas 2014-2020. Nende suuniste
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Kokku, Eesti 36623 35397 38619 35778 30249 36804
Kokku, Läti 37250 37341 38321 34106 31957 33721
0
10000
20000
30000
40000
50000
ton
ni /
aast
as
Koguemissioonid 2005 - 2010
0
10000
20000
30000
40000
Eesti Läti
tonn
i/aa
sta
s
Jaotus päritolu järgi, 2010
Kokku, sisaldades:
Energia tootmine ja jagamine
Energia kasutamine ja tootmine
Tootmisprotsess
Maanteetransport
Muu transport
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 19
ellurakendamine kehtib ka kogu Programmiala suhtes. Programmi
ettevalmistamise ajal rõhutasid mõlemad riigid vajadust parandada kohalikul
tasemel piiriülese koostöö kontekstis nii väikeste kohalike maanteede, kui ka
sadamate ligipääsetavust ja mobiilsust, aktiveerides veetranspordi arenguga
seotud teenuseid, samuti vajadust rajada tulevikus Eestis ja Lätis planeeritud
TEN-T võrgu ühendused. Eesti-Läti piiriülese koostöö 2007-2013 programmi
raames viidi ellu alljärgnevad projektid: “Ape-Mõniste maantee”, “Karksi-Nuia –
Seda jõgi maatee rekonstrueerimine”, “Kilingi-Nõmme – Mazsalaca maantee
rekonstrueerimine” ja “Valga-Valka raudteejaama rekonstrueerimine”, mis tõi
kaasa (uue asfaltkatte paigaldamine või olemasoleva rekonstrueerimine) kolme
kohaliku maantee (kogupikkuses 68 km) seisundi parandamise ning ka Valga-
Valka raudteejaama remondi ja uuendamise.
4.3 Kliimamuutus
Mõlemad riigid on ratifitseerinud ÜRO Kliimamuutuste raamkonventsiooni.
Seetõttu tuleb vastavad meetmed (nagu näiteks taastuv energia, tarbimise
vähenemine, energiatõhusad tehnoloogiad, heitmete vähenemine ja muud) võtta
kasutusele nii, et vähendada atmosfääris kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni.
Kasvuhoonegaaside emissioone tekitab enamasti transpordisektor ja
soojusenergia tootmine – väiksema osa tekitab kütuse tarbimine erinevates
majandussektorites ja elektrienergia tarbimine (Graafik 2). Energia tootmise
kontekstis mõjutab kliimamuutusi enam fossiilsetest energiaallikatest (maagaas,
naftatooted ja muud) energia tootmine. Energia tootmisel eralduvad gaasid, mis
põhjustavad kliimat muutvat kasvuhooneefekti.
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Total, Estonia 18478 17929 21047 19618 16262 19989 20956
Total, Latvia 11098 11592 12085 11563 10882 12035 11494
0
5000
10000
15000
20000
25000
1000 t
ons in C
O2 e
quiv
ale
nts
Total emissions, 2005 - 2011
Total, Estonia Total, Latvia
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 20
Graafik 2 Kasvuhoonegaaside emissioonid: koguemissioonid 2005 – 2011 ja
jaotus päritolu alusel, 2011, 1000 tonnid, väljendatud CO2 ekvivalentides
Andmete allikas : EUROSTAT data, January of 2014,
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/environment/data/main_tables
Energeetikasektori kasvuhoonegaaside (GHG) kogumaht moodustas
kasvuhoonegaaside kogumahust suurema osas – keskmiselt 70%,
transpordisektor moodustab keskmiselt 30%, võrreldes Läti 2011 aasta
kasvuhoonegaaside kogumahuga, väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalentides,
vähenes see 2008 aastaga võrreldes 0,73%10 võrra. Eestis on kõige suuremaks
kasvuhoonegaaside emissiooni tekitajaks peamiselt põlevkivil põhinev
energeetikasektor, mille osatähtsus ulatus 2010. aastal 88%-ni. Sellele järgnes
põllumajandus 6,5% ning tööstus ja jäätmekäitlus vastavalt 2,4% ja 2,3%.
Kasvuhoonegaaside koguemissioon vähenes võrreldes võrdlusaastaga (1990)
50%. 2010. aastal kasvuhoonegaaside koguemissioon võrreldes 2008. ja 2009.
aastaga suurenes. 11
Rääkides kasvuhoonegaaside emissioonide vähenemisest, on peamiseks
meetmeteks energiatarbimise vähendamine, taastuvate energiaallikate osakaalu
suurendamine ja energiatõhususe parandamine energia tootmise valdkonnas.
Programmi ettevalmistamise ajal rõhutati Eesti-Läti koostöö raames
kliimamuutusega seotud sobivate meetmete (nagu näiteks alternatiivsete
energiaallikate arendamine, hoonete energiatõhusus ja muud) rakendamise
vajadust.
10 National report on environmental condition in 2008 – 2011, Latvian Environment,
Geology and Meteorology Centre
11 Estonian Environmental indicators 2012, Estonian Environment, Estonian Environment
Information Centre, Tallinn 2013
Estonia Latvia
10
00
to
ns in
CO
2 e
qu
iva
len
ts
Distribution by origin fields, 2010
Total, including: Energy industriesTransport Industrial processesAgriculture Waste managementManufacturing Industries and Construction
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 21
Olemasoleva piiriülese Programmi raames on üks kliimamuutusega seotud
projekt ellu viidud, milleks on ”Riia laht kui tuuleenergia allikas". Projekti raames
viidi tuuleenergia tootmiseks kõige sobivamates Riia lahe piirkondades läbi
teaduslikult tõestatud teostatavuse uuring ning uuriti ka ühiskonna hoiakuid
tuuleparkide planeerimise osas, tuuleparkide kavandamise võimalusi hinnati
seoses piirkondade arengu planeerimisega.
4.4 Jäätmemajandus
Jäätmemajanduse valdkonnas viivad Eesti ja Läti ellu Jäätmedirektiivi
2008/98/EK. Lätis on see valdkond reguleeritud Läti Vabariigi
“Jäätmemajanduse seadusega” (2008) ning rakendatud meetmetega mis on
lisatud järgneva kaheksa aasta jooksul riigi jäätmekava 2013-2020.
Eestis jõustus uus Jäätmeseadus 1. mail 2004 ning uus Pakendiseadus võeti
vastu täpselt üks kuu hiljem. Need seadused ja nendega kaasnevad määrused
võeti üle Euroopa Liidu jäätmemajandusega seotud õigusaktidest. Meetmete
rakendamiseks on Eestis kehtestamisel riiklik jäätmekava 2014-2020.
Olmejäätmete, sealhulgas igapäevases elus tekkivate ohtlike jäätmete
käitlemine on Lätis korraldatud omavalitsuste (oma administratiivterritooriumi
piires) poolt, mis kuuluvad Jäätmemajanduspiirkondadesse. Programmialasse
kuulub täielikult Liepaja, Ventspilsi, Piejuta, Pieriga ja osaliselt Põhja-Vidzeme
jäätmemajanduspiirkond, osaliselt Maliena jäätmemajanduspiirkond ja väike
osa Ida-Latgale ja Kesk-Daugava piirkonnast.
Eestis vastutavad jäätmemajanduse eest samuti kohalikud omavalitsused.
Kohalikud omavalitsused peavad tagama, et: püsielanikud, suvilate omanikud ja
väikeste ettevõtete omanikud liituvad korraldatud jäätmeveoteenusega,
omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära
anda, ning on tagatud piisav arv jäätmekogumiskohti (näiteks pakendite,
paberjäätmete ja papi kogumiseks ning ka ohtlike jäätmete äraandmiseks),
elanikke teavitatakse jäätmelastest võimalustest ning omavalitsuse
territooriumil hetkel kehtivatest nõuetest.
Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid ning sõlmib riigihanke
tulemusena hankelepingu vedajaga kuni viieks aastaks, mis annab ettevõttele
õiguse osutada jäätmeveo teenust omavalitsuse määratud piirkonnas.12
Lätis tekkis 2011. aastal 1 523 tuhat tonni olmejäätmeid, 2012. aastal peaaegu
1 800 tuhat tonni ning vastavalt 58 ja 85 tuhat tonni ohtlikke jäätmeid (Tabel 3).
Eestis tekkis olmejäätmeid 2011. aastal 97 tuhat tonni ja 2012 aastal 74 tuhat
tonni. Ohtlikke jäätmeid tekkis Eestis 2011 aastal 9 311 tuhat tonni ja 2012.
aastal 9 233 tuhat tonni (Graafik 3). Piirkondlik jaotus tekitatud, kokkukogutud
ja töödeldud jäätmete osas ei ole kättesaadav.
12 http://www.envir.ee/1103079
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 22
Programmialas veetakse olmejäätmed kaheksasse prügilasse: Lätis Daibe,
Getlini, Janvari, Pentuli ja Kvitese prügilasse, Eestis Väätsa, Paikuse ja Torma
prügilasse. Mitmed jäätmete sorteerimis- ja käitluskeskused asuvad üle kogu
piirkonna. Lätis on nad seotud jäätmemajanduspiirkondadega.
Graafik 3 Tekitatud ja töödeldud olme-ja ohtlike jäätmete kogused 2007-
2012, tuhanded tonnid
Data of the Latvian Environment, Geology and Meteorology Centre, Source: Central Statistical Bureau, Latvia,
and Data of Waste reporting system (Environmental Register), Estonia
2010. aastal töödeldi või taaskasutati Lätis 47% kogutud olmejäätmetest ja 65%
kogutud ohtlikest jäätmetest, 2012. aastal vastavalt 77% ja 52%. Riigi
jäätmemajanduskava 2013-2020 rõhutab, et alates 1. jaanuarist 2015 tagab iga
kohalik omavalitsus oma elanikele ühise jäätmekogumisteenuse kättesaadavuse
klaasi, paberi, metalli ja plastiku eraldi kogumise võimalusega.
Eestis tekib üle 80% jäätmetest tööstuses, millest põhiosa – keskmiselt 76% –
moodustavad põlevkivitööstuse ja -energeetikaga seonduvad jäätmed.
Olmejäätmed moodustavad kogu riigi jäätmetekkest 3%. Olmejäätmeid tekib
keskmiselt 400 kg elaniku kohta aastas. Keskmiselt on aastatel 2000—2010
jäätmete tekkimine suurenenud. Aastas tekib ohtlikke jäätmeid keskmiselt 7
0
400
800
1200
1600
2000
tho
usa
nd
to
ns
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Municipal waste
generated, Estonia processed, Estoniagenerated, Latvia processed, Latvia
0
2000
4000
6000
8000
10000
tho
usa
nd
to
ns
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Hazardous waste
generated, Estonia processed, Estoniagenerated, Latvia processed, Latvia
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 23
miljonit tonni, mis moodustab kogu jäätmetekkest 43%. Ohtlike jäätmete
osakaal jäätmetekkest oli väikseim ajavahemikul 2005–2008, keskmiselt 38%.
Põlevkiviõli tootmismahtude tõus aastatel 2009—2010 on ohtlike jäätmete
teket suurendanud. Peamine tegur, mis jäätmehulkade muutumist põhjustab,
on seotud majanduses toimuvate muutustega. Olmejäätmete tekke kasv on
kümne aasta jooksul olnud majanduskasvust väiksem.13
Jäätmete riikidevaheline liikumine on tänapäeval suhteliselt laialt levinud ja
aktsepteeritav tegevus. Igas riigis ei ole võimalik jäätmeid nõuetekohaselt
käidelda ja efektiivselt taaskasutusse võtta. Sellisel juhul kasutatakse teiste
riikide võimalusi.
Transporditavate jäätmete kogused on aja jooksul muutunud. See sõltub
mitmetest asjaoludest (nõudlusest, pakkumisest, uute jäätmete tekke,
käitlusvõimalustest jne). 2008—2012 oli jäätmete eksport Eestist Lätti suurem
kui Lätist Eestisse. 2012. aastal oli vahe 4,5 korda. Praeguseks võib see vahekord
olla muutunud, kuna nii Eestis kui Lätis toimub jäätmekäitluse areng ja uute
käitlusettevõtete rajamine.
Üheks jäätmeliigiks, mida nimetatud aastatel jätkuvalt on Eestisse sisse veetud
on pliiakud. 2012. aastal veeti sisse 4 289 tonni vanaakusid – neid töötleb AS
Ecometal Sillamäel.
2012. a veeti Eestist Lätti 12 269 tonni põlevjäätmeid, mida kasutati Broceni
tsemenditehases energiatootmiseks.
Üle Eesti ja Läti piiri ületavate jäätmeliikide nimistu sisaldab veel järgmist: raud
ja teras, alumiinium, paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid,
metallpakendid, segapakendid, klaaspakendid, saepuru ja muud puidujäätmed.
Läti maapiirkondade ning osaliselt ka omavalitsuste keskuste elanikel puudub
võimalus jäätmete eraldi kogumiseks. Eestis on kohalikud omavalitsused
korraldanud oma jäätmete eraldi kogumise ja äraandmise. Taaskasutatud
olmejäätmete osa oli mõned aastad tagasi mõlemas riigis üsna madal. Vastavalt
EUROSTAT andmetele taaskasutati 2010. aastal Lätis 9% ja Eestis 14%
olmejäätmetest.14
Mõlema riigi arengu planeerimisdokumendid rõhutavad tekitatud
jäätmekoguste vähendamist ja vajadust käivitada jäätmete eraldi kogumise ja
taaskasutamise süsteeme. Läti jätkusuutliku arengu strateegia 2030 sätestab
üheks prioriteetseks tegevussuunaks „looduskapitali majandamise“, mis hõlmab
loodusvarade majandamist ning mille eesmärgiks on jäätmekoguste
vähendamine ja loodusvarade jätkusuutlik kasutamine. Eesti
keskkonnastrateegia 2030 ja Riiklik jäätmekava 2014—2020 näeb ette jäätmete
tekkimise vältimise, jäätmekoguste ja tekitatud jäätmete ohtlikkuse
vähendamise.
13 Estonian Environmental Indicators 2012, Estonian Environment Information Centre,
2013
14 http://europa.eu/rapid/press-release_STAT-12-48_en.htm
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 24
Programmi projekti “Balti mere randade Sinine lipp" raames korraldasid 7
rannikuala omavalitsust samaaegselt ujumisaladel ja randades avalike teenuste
pakkumise ning randades ja ümbritsevates metsas olmejäätmete kogumise.
Nimetatud meetmed võeti kasutusele koostöös kohaliku elanikkonnaga.
Arvestades sellega, et mõlema riigi jäätmemajanduse valdkonnas sätestatud
arengu eesmärgid ja prioriteedid on seotud kogukonna elustiili ja harjumuste
muutustega, siis Programmi 2014—2020 tutvustamisel kohalikul tasemel, lisaks
riiklikul tasemel projektide ellurakendamisele, tehti panus ka tänapäevaste
tehnoloogiate, jäätmete eraldi kogumise ja taaskäitlemise kasutuselevõtuks.
4.5 Maavarad
Kõiki Eestis leiduvaid maavarasid praegu ei kaevandata, nt. fosforiiti, graniiti ega
mõningase uraanisisalduse poolest tuntud diktüoneemaargilliiti nende vähese
kasuteguri tõttu. Intensiivselt kasutatakse põlevkivi (kukersiit) ja turvast, iga
aastaga on kasvanud nõudlus looduslike ehitusmaterjalide järele (liiv, kruus,
pae- ehk lubjakivi, savi jt).15
Lätis on kõige olulisemateks loodusvaradeks sellised maavarad nagu dolomiit,
kipskivi, lubjakivi, kruus, liiv, kvartsliiv, savi ja turvas. Need maavarad on piisavalt
hästi läbi uuritud ning nad annavad erinevaid tooraineid paljudele
tööstusharudele ja riigi majandussektoritele. Neid kasutatakse põllumajanduses
loodusliku ehitusmaterjalina ja toorainena ning väiksemas ulatuses ka
energeetikasektoris. Viimaste aastate jooksul on kõige suuremat nõudlust
täheldatud liiva, kruusa ja dolomiidi osas, mida pärast töötlemist kasutatakse
ehituses ja teedeehituses.16
Ülevaade Eesti ja Läti maavaradest on esitatud graafikul 4. Läti Programmialade
(regioonide) teave ei ole kättesaadav.
Eesti kõige olulisem energeetikas kasutatav maavara on põlevkivi. Elektri ja
soojusenergia tootmiseks kasutatakse ligemale 80% kaevandatavast põlevkivist.
Eestis toodetakse põlevkivist enam kui 90% elektrist. Programmialas põlevkivi
kaevandamist ei toimu. Turvas on teiseks Eestis kaevandatavast energeetilise
väärtusega maavarast. Enam kui 65% Eestis kaevandatavast turbast on pärit
Programmialast.
15 http://www.envir.ee/445160
16 http://www2.meteo.lv/varam/7a_salada/7pirmie.php
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 25
Graafik 4 Maavarad, miljonit m3 või tonni
Data of the Latvian Environment, Geology and Meteorology Centre, Latvia, and Data of Waste reporting system
(Environmental Register), Estonia
Eestis on maavarade kaevandamine ja kasutamine reguleeritud
Maapõueseadusega ja Kaevandamisseadusega, Lätis Maapõueseadusega.
Programmialas ei ole looduslike ehitusmaterjalide, turba või põlevkivi puudust,
sealhulgas on piisav kogus ehitusmaterjale, mis võivad olla vajalikud Programmi
raames teede ehitamiseks.
4.6 Bioloogiline mitmekesisus
Bioloogilise mitmekesisuse, s.o. ohustatud elupaikade, taime-ja loomaliikide,
säilitamiseks rakendavad mõlemad riigid Euroopa Liidu looduslike elupaikade
ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse Direktiivi (92/43/EEC) ja
Loodusliku linnustiku kaitse Direktiivi (79/409/EEC, 1979).
Programmialas on mitmeid väga hõredalt asustatud alasid, seetõttu on
piirkonnas palju puutumata loodust või hästi säilinud looduslikke kooslusi,
kusjuures 1/10 Programmialast on looduskaitse all. Eestis ja Lätis on liikide ja
elupaikade riiklik kaitse kaitsealade moodustamisega. EL tähtsusega alad on
mõlemas riigis määratletud NATURA 2000 alaks, mis on Euroopa Liidu
liikmesriikide kaitstud looduslike alade ühine võrgustik. Mõlemas riigis on
kaitsealade süsteem (specially protected nature territories - SPNT) tekkinud
loodusreservaatide, loodusparkide, looduskaitsalade, rahvusparkide, biosfääri
kaitsealade, loodusmälestiste, kaitstud maastike, kaitstavate merealade (Lätis) ja
hoiualade (Eestis hõlmavad ka merealasid) baasil.
Programmialas asub 650 kaitseala, mis on liidetud EL tähtsusega (Natura 2000)
kaitstud looduslike alade võrgustikku: 223 neist asub Lätis ja 427 Eestis. 7
merekaitseala Lätis piirnevad Programmialaga ja Natura 2000 aladega.
Nimetatud Natura 2000 aladel asub Lätis 133 kaitseala, peamiselt
loodusmälestised ja mikrokaitsealad. Eestis on Programmialas 24 kaitseala, mis
0
400
800
1200
1600
2000
millio
n m
3 o
r to
ns
Latvia Estonia Programme area, Estonia
Peat, tons Sand Clay Limestone
Dolomite Lacustrine Gravel Sea mud, tons
Lake mud, tons Gypsum stone Sand-gravel
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 26
asuvad meres või rannikul (Joonis 2.) Programmialas asuvatel kaitsealadel on
potentsiaali loodusturismi, ökoloogilise koolituse ja jätkusuutliku arengu
edendamiseks.
Kaitsealade kaitse- ja majandamisrežiimid on erinevad - alates vähem rangetest
maastikualadel ja suurte piirangutega looduskaitsealadel ja
loodusereservaatides. Kaitsealade haldamist teostatakse siseriiklike
õigusaktidega ja Ministrite kabineti määruste 17 abil; looduskaitse, ökoturismi
arengu, avalikkuse teavitamise jne. meetmed on lisatud majanduskavadesse
ning on sätestatud spetsiaalsete kaitsealade eraldiseisvate määrustega.
Joonis 2. Programmiala looduskaitsealad
Kaitsekorralduskavad, mis sätestavad Natura 2000 aladel jätkusuutliku ja
lühiajalise arengu eesmärkide saavutamise meetmed, on koostatud
17 In Latvia – Latvian Republic law „On specially protected nature territories”
(1999), the regulations No. 264 of Cabinet of Ministers „General provisions for
protection and use of specially protected nature territories” dated as of 16th
March 2010, as well as the provisions for SPNT protection and use approved by
Cabinet of Ministers, in Estonia – „Nature Conservation Act”.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 27
Programmiala 98-le Läti18 ja 221-le Eesti19 Natura 2000 alale. Enam kui pooltel
Läti Programmiala Natura 2000 aladel puuduvad Kaitsekorralduskavad.
Seetõttu peab samal ajal Programmis soovitatud tegevustega loodusturismi,
loodus- ja kultuuripärandi jätkusuutliku majandamise edendamise valdkonnas
ja projektettepanekute koostamise ajal, tekkima vastutavate riigiasutuste (Lätis -
Looduskaitse agentuur, Eestis - Keskkonnaamet) ja kohalike omavalitsuste vahel
tugev koostöö nii, et tagada nende vastavus Natura 2000 alade arengu
eesmärkidega, planeeritud meetmetega ja uute kaitsekorralduskavadega, kui
need on välja töötatud.
Natura 2000 alade kaitsekorralduskavade koostamine ja ellurakendamine on
kuni käesoleva ajani toimunud Eesti ja Läti riiklike looduskaitseplaanide
eesmärkide saavutamiseks ettenähtud vahendite ning ka Euroopa Liidu fondide
vahendite arvel.
Üldiselt peab Programmiala kaitsealade majandamise meetmete realiseerimine,
mis puudutab külastajaid, mugavuste korraldamist, teabe kättesaadavust ja
erinevate huvirühmade, sealhulgas regioonide ja omavalitsuste koostöö
juhtimist, olema võimalikult usaldusväärne.
Programmiala hõlmab kahte suurt kaitseala, mis on unikaalne mõlemas riigis:
Põhja-Vidzeme biosfäärikaitseala Lätis ja Lääne-Eesti saarestikfäärikaitseala
Eestis. Lääne-Eesti biosfäärikaitseala hõlmab umbes 355 saart, sealhulgas 4
suurt saart, mille pindala on suurem kui 20 km² (Hiiumaa, Saaremaa, Muhu,
Vormsi). Kaitseala pindala koos mere-alaga on 15 600 km². Põhja-Vidzeme
biosfäärikaitseala on oma 4 755 km² pindalaga Baltimaade üks suurimaid
rikkumata rabakomplekse.
Kaitseala esindab rahvusvaheliselt tunnustatud tüüpilist
maismaaökosüsteemide parasvöötme metsa ning ka Balt mere rannikut. Põhja-
Vidzeme biosfäärikaitseala on UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär”
raames lülitatud rahvusvahelisse biosfääride kaitsealade võrgustikku.
Märgalad, mis hõlmavad mitmeid looduskaitsealasid ja Gauja-Koiva vesikonda,
asuvad otse Eesti-Läti piiril. Kahepoolne looduskaitsealane koostöö on piiril
toimunud peaaegu kahe aastakümne jooksul. Kõige olulisem koostöö kahe riigi
vahel loodi Põhja-Liivimaa piirülesel Ramsari seirealal, mis hõlmab
rahvusvaheliselt olulisi märgalasid mõlemal pool Läti-Eesti piiri ning nende
looduskaitse- ja majandamisalaste meetmete planeerimist ja realiseerimist.
Eelmise Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi 2007-2013 programmiperioodi
jooksul realiseeriti looduskaitse valdkonnas mitmeid projekte: „Tundmatud
kultuuripärandi väärtused ühises loodus-ja kultuuriruumis”, „Kaitsealade ühiste
keskkonnaharidusvahendite, kui efektiivsete juhtimismeetmete väljatöötamine”,
„Kotkad riigipiire ei tunnista”, „Eesti-Läti piiriülese kaitse korraldamise
ühtlustamine”, „Veeturismi, kui loodusliku ja aktiivse turismi komponendi areng
18 http://www.daba.gov.lv/public/
19 http://www.daba.gov.lv/public/
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 28
Eestis ja Lätis" ja muid. Projektide raames realiseeritud tegevusi, loodud
turismivõimalusi, näiteks veeturismitooted, peab arendama ka tulevikus.
Uue programmi koostamisel tehti mõlemas riigis peetud Programmi
arendamisele pühendatud koosolekutel ettepanek hinnata täiendavaid
võimalusi kindlaksmääratud loodus-ja kultuuripärandi väärtuste lülitamiseks
mõlema riigi 2014-2020 piiriülese koostöö projektidesse.
4.7 Kultuuripärand
Kultuuripärandi kaitse valdkonnas viivad Programmis osalevad riigid ellu AND
konventsioone: ”Ülemaailmne kultuuri-ja looduspärandi kaitse konventsioon”, “
Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon”, „Euroopa
arheoloogiapärandi kaitse konventsioon” ja “Kultuuriväärtuste kaitse Euroopa
Nõukogu üldkonventsioon”
Lätis reguleerib kultuuripärandi kaitse valdkonda Läti Vabariigi
“Kultuurimälestiste kaitse seadus”, ning sellega seotud vastavad seadusandlikud
aktid, Eestis reguleerib valdkonda vastavalt "Muinsuskaitseseadus".
Programmiala on tuntud oma unikaalse kultuuripärandi tõttu. See hõlmab
ajaloolisi kalurikülasid, Liivlaste kultuuri, kes elasid Läti loodeosas ja Eesti
edelaosas, Suiti kultuuriruumi (UNESCO Vaimse kultuuripärandi nimekirjas kui
kiireloomulist kaitset vajav alates 2009. aastast), Kihnu kultuuriruum Kihnu
saarel (UNESCO Suulise ja vaimse kultuuripärandi meistriteoste nimekirjas
alates 2003. aastast), Setu kultuuriruum Kagu-Eestis (UNESCO Vaimse
kultuuripärandi nimekirjas alates 2009), linnaehituslikud mälestised, sealhulgas
UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi objektid – Riia ajalooline keskus,
Kuldiga vanalinn Venta jõe orus ja Grobini arheoloogiline ansambel ning ka
teiste linnade ajalooliste keskuste arheoloogilised uuringud – Cesis, Ventspils,
Liepaja ja paljud teised kaitstud kultuurimälestised Eestis ja Lätis.
Käesoleval ajal hõlmab vastavalt riigi kultuurimälestiste kaitse inspektsioonile
Läti riigi kaitstud kultuurimälestiste nimekiri 8 584 mälestist: 5 183 riikliku
tähtsusega mälestist ning 3 401 kohaliku tähtsusega mälestist (arhitektuurilist,
arheoloogilist, tööstuslikku, linnaehituslikku, ajaloolist või muud mälestist).
Täpsem teave Lätis asuvate kultuurimälestiste jaotusest ei ole kättesaadav.
Eestis on kultuurimälestised jaotatud 8 alamkategooriasse: muinsuskaitsealad,
ajaloolised mälestised, arheoloogilised mälestised, kunstimälestised,
tehnikamälestised, tööstusmälestised ja ehitismälestised, UNESCO
maailmapärandi objekt, saades kokku 26 727 mälestist.20 Mälestised on kinnis-
või vallasmälestised. Enamik mälestisi asub Programmialas – 14 253 objekti.
Käesoleva planeerimisperioodi raames realiseeriti piiriülese koostööprogrammi
raames projekt ”Tundmatud kultuuripärandi väärtused ühises loodus-ja
kultuuriruumis”. Selle projekti raames tehti kindlaks umbes 20 000 kultuuri-ja
20 http://register.muinas.ee/
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 29
looduspärandi objekti.Need objektid on lisatud Eestis ja Lätis kättesaadavasse
elektroonilisse andmebaasi. Projekti raames on pädevate ametiasutustega
peetud kindlaks tehtud objektide kaitsestaatusega seotud arutelusid. Teavet
saab kasutada Programmialas kultuuri- ja looduspärandi kaitse, säilitamise ja
jätkusuutliku arenguga seotud projektide koostamisel ja realiseerimisel.
4.8 Sotsiaalmajanduslik keskkond ja regionaalne areng
Programmiala iseloomustab sarnane majanduslik struktuur, kus
teenindussektori osakaal moodustab sisemajanduse kogutoodangust (SKT)
suurema osa (umbes 70%), millele järgneb tööstus 20%-ga ja põllumajandus
4%-ga.
Programmiala näol on suuresti tegemist maapiirkonnaga, suuremateks äri- ja
kauplemiskeskusteks on Riia (Läti pealinn, elanike arvuga ~ 706 000),
ülikoolilinn Tartu (elanike arvuga ~99 000, suuruselt teine linn Eestis) ja mitmed
keskmise ja väikese suurusega piirkondlikud linnad nagu piirilinnad Valga (Eesti)
ja Valka (läti). Ala hulgas on ka Riia laht, mille ääres asub mitmeid sadamaid
ning kuurorte. Regionaalne SKT jagunemine Programmialas on ebaühtlane,
jättes suurema osa Riia ja Tartu ümbruse piirkondadele.
Piirkonna majanduslik aktiivsus, eriti põllumajanduses, toiduainetetööstuses,
puidutööstuses ja ehituses põhineb enamasti kohalikel ressurssidel.
Programmiala linnadel on võrreldes maapiirkondadega võrreldamatult
suuremad konkurentsieelised, kusjuures maapiirkonnad on sageli
alarahvastatud ning mahajäänud elamistingimustes, töövõimaluste ning
kaupade ja teenuste kättesaadavuses osas. Vaatamata teenuste suhteliselt
suurele osatähtsusele piirkondlikus SKT-s, jääb Programmialas teenuste
kättesaadavuse jaotus ebaühtlaseks, kusjuures erinevate teenuste ja
tarbekaupade piisav valik on kättesaadav ainult suuremates asulates.
Programmiala kannatab tööpuuduse all, mis on märkimisväärselt suurem kui
Euroopa Liidus keskmiselt. Töötuse tase kasvas kiiresti 2008. aasta
majanduskriisi ajal (kuni 15% Lätis ja 10,2% Eestis, Eurostat 2012), millega
kaasnes elanikkonna vähenemine, eriti maapiirkondades. Kuigi urbaniseerumine
soosib suuremaid linnu ja asulaid, on madalast sündivusest põhjustatud
negatiivne demograafiline trend, tööealiste inimeste migratsioon ja elanikkonna
vananemine mõlemale riigile märkimisväärseteks väljakutseteks, et pikemas
perspektiivse tagada piisava tööjõu olemasolu. Lisaks sellele põhjustab madal
eluiga ja väiksem tervelt elatud aastate arv, võrreldes Euroopa Liidu maade
keskmisega, tööjõu enneaegse kaotuse. Käesoleval ajal on noorte ja madala
kvalifikatsiooniga noorte kõrge töötuse tase ning ka püsivalt kõrge pikaajaline
töötus jätkuvalt murettekitav. Majanduskasvu toetamiseks ja sotsiaalsüsteemi
jätkusuutlikkuse tagamiseks peab Programmialas tegelema kõrge töötusega ja
laiendama individuaalettevõtlust.
Piirkonnas on puudu tööturu vajadustele vastavatest sobivate oskustega
töötajatest. Ebapiisavad oskused piiravad inimeste võimalusi reageerida
paindlikult tööturu muutustele ning juurdepääsu teise riigi tööjõuturule.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 30
Piiratud juurdepääs tööhõivega seotud teabele ning ka kaugematest
piirkondadest piiratud füüsiline juurdepääs töökohtadele ning ebapiisav
keeleoskus raskendavad töötamist teisel pool piiri.
Tööturu valdkonna karjäärinõustajate võrgustikku koordineerib Eesti
Töötukassa ja Läti Tööturuamet. Lisaks sellele on töövahendusega Euroopa Liitu
ja EFTA liikmesriikidesse seotud ka Euroopa tööalase liikuvuse portaali (EURES)
nõustajate võrgustik. Siiski võiksid Programmiala tööandjad ja töötajad saada
kasu täpsemast teabest ja paremini ühendatud teabesüsteemidest Eesti ja Läti
vahel. Lisaks saab avalike- ja eraettevõtete piiriülest koostööd tugevdada
paindlike töömeetodite, sealhulgas kaugtöö ja targa töökorralduse
edendamisega ning töötajate oskuste parandamisega piiriüleste töövõimaluste
laiendamiseks.
Arvestades riikide väiksust on Programmiala regionaalse arengu erinevused
võrreldes ülejäänud Euroopa ja teiste arenenud riikidega suured.
Kuna Programmialas on kõrge tööpuudus ning eraettevõtted on väikese
potentsiaaliga, siis on paremate piiriüleste ühenduste loomine oluline, et
tagada võrdne juurdepääs teenustele ning töö-ja ärivõimalustele.
Kuna mõlemas riigis, eriti maapiirkondades, on viimaste aastate jooksul
ühistranspordi võrku vähendatud, siis mugavate transpordivahendite
puudumine töökoha ja kodu vahel liikumiseks takistab Programmialas ka
tööjõu mobiilsust. Maanteede olemasoleva infrastruktuuri arendamine aitab
kompenseerida ühistranspordi alternatiivsete reisimisvõimaluste puudumist.
Mõlema riigi siseturg Programmialas on suhteliselt piiratud (välja arvatud Riia
piirkond), seetõttu jääb ekspordi osatähtsus äärmiselt oluliseks ka tuleviku
majandusarengu seisukohast.
Piirkonnas asuvas tüüpilises väikeettevõttes töötab kuni 6 inimest, keda juhib
ettevõtte omanik, kes on hetkeolukorraga rahul ning on passiivse huviga
arengu või kasvu osas. Sageli ei ole see teadlik valik, kuid otsus on tehtud, sest
puuduvad teadmised ja oskused. Eesti arengufondi analüüs näitab, et enamike
Eesti ettevõtete ambitsioonikuse puudus on äritegevuse arendusprotsessis
oluliseks kitsaskohaks.
4.9 Võimalikud arengud Programmi mitterealiseerumisel
Programm on kavandatud Eesti-Läti piiriülese koostöö jätkamiseks, mis algas
eelmisel finantsperioodi 2007—2013 raames, mis arvestab saadud kogemusi ja
määratletud vajadusi kahe riigi vahelise piiriülese koostöö raames. Uus
programm seab eesmärgiks regionaalse koostöö tugevdamise aktiivse
ligitõmbava ärikeskkonna, puhta ja hinnatud keskkonna, paremate ühenduste ja
integreeritud tööjõuturu ülesehitamiseks.
Kui Programm ei realiseeru, siis katkeb mõlema riigi regionaalsel tasemel tehtav
jooksev koostöö, koostööprojektide jätkumine ei ole tagatud ning suurel
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 31
määral ei kasutata ka realiseeritud projektidest saadud kogemusi, teavet ja
tulemusi efektiivselt, näiteks loodus-ja kultuuripärandi uuringut, sadevete
jätkusuutliku majandamise lahenduste edasist realiseerimist ning paremate
kogemuste kogumist ja muud.
Eraldiseisvate projektide tulemused (näiteks rekonstrueeritud või sillutatud
maanteed, avalike hüvede kättesaadavus randades ja muud) jäävad nende
nõuetekohase majandamise ja järelevalve tingimustel alles sõltumata uue
Programmi realiseerumisest.
Kuna Programmi eesmärgiks on lisaks mõlemas riigis sõltumatult realiseeritud
keskkonna uurimisprogrammidele ka piiriülese koostöö edendamine, siis
Programmi mitterealiseerumisel eeldatakse, et spetsiifilisi projekte ei käivitata
ning tegeliku mõju keskkonnale väljendatakse seetõttu peamiselt kohalikul
tasemel või mõnikord ka regionaalsel tasemel.
Arvestades, et selle hinnangu ettevalmistamisel ei ole projektide sisuga seotud
teave kättesaadav, siis ei ole võimalik määratleda kindlaid alasid, kus
eeldatavaid tegevusi ei toimu ning ka keskkonnakvaliteedi eesmärke, mida
kohalikul tasemel ei saavutata. Kohalikul tasemel läbiviidavad tegevused
mängivad olulist osa pinnavetega, jäätmemajandusega, kliima muutusega ja
bioloogilise mitmekesisusega seotud keskkonnakvaliteedi eesmärkide
saavutamisel. Seetõttu võib Programmi mitterealiseerumise mõju, koos teise
projektide ja meetmetega, mille kohalikul tasemel kasutuselevõtt võib nõuda
piiratud võimalusi (näiteks kohaliku omavalitsuse arenguprogrammide
ellurakendamine või NGO projektide osaline realiseerimine finantsilistel
põhjustel), mõjutada negatiivselt keskkonnakvaliteedi eesmärkide saavutamist
ning muuta kogukonna loodusvarade kasutamisega ja jäätmemajandusega
seotud elustiili ja harjumusi.
On võimalik, et teatud projektide ellurakendamine võib olla seotud uute õhu-
või veereostusallikatega (näiteks, uute tootmishoonete rajamine, uute
maanteelõikude ehitamine ning TENT-T võrguga seotud suurem liiklustihedus
ja muud). Juhul kui Programmi ei realiseerita, selliseid reostusallikaid ei teki.
Kuid peab rõhutama, et Programm tagab projektide ellurakendamise, mille
eesmärk on loodus-ja kultuuripärandi jätkusuutliku kasutamisega seotud
toodete tootmine, kolmanda või neljanda taseme maanteede ühendus TENT-T
võrgustikuga ja muud projektid.
Selle protsessi käigus jäävad keskkonnakvaliteedi muutused, mida eeldatakse
projekti realiseerimiskohtades väikesteks või mittemärkimisväärseks ning
keskkonnakvaliteedi näitajate ületamisi ei eeldata. Lisaks sellele eeldatakse
kohalikul tasemel olemasoleva reostuse vähenemist (õhureostus tahkete
osakestega, jõgede või järvede reostus lämmastiku-või fosforiühenditega), kui
hästivarustatud veeäärsetel puhkealade või varustatud ujumiskohtade lähedal
asuvad maanteelõigud sillutatakse ilma uue asfaltkatteta, kuid Programmi
mitterealiseerumisel seda ei toimu.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 32
4.10 Programmi realiseerumisel oluliselt mõjutatavate piirkondade keskkonnaseisund
Programm hõlmab temaatiliste eesmärkide ja investeerimisprioriteetide
põhjendatust ning ka planeeritud Eesti-Läti piiriülese koostöö 2014—2020
prioriteetsete suundade kirjeldust, mis annab teavet investeerimisprioriteetide,
spetsiifiliste eesmärkide, näitajate, toetatud tegevuste soovitusliku loetelu,
sihtrühmade ja abisaajate liikide kohta. Projekti realiseerimiskohad ei ole
Programmi raamistikus määratletud. Vastavat nimetatud loetelule saab
mõningaid mõjutatavaid piirkondi määratleda kaudselt, kui sealseid projekte
Programmi realiseerimises ajal toetatakse ja realiseeritakse. Need piirkonnad
on: looduslikud piirkonnad, sealhulgas kaitstud loodus-ja kultuuripärandi alad,
väikesadamate alad ning planeeritud teise ja kolmanda taseme maanteede
ühendused TEN-T võrgustikuga. Eeldatavalt realiseeritakse Programmi projektid
nimetatud piirkondade mõnedes asukohtades ning need selguvad Programmi
realiseerimise käigus. Seetõttu ei ole vastavalt Programmi olemasolevale
detailsusele võimalik Programmi realiseerumisel oluliselt mõjutatavaid alasid
täpselt nimetada ning anda seega täpsemat teavet ka nende keskkonnaseisundi
kohta. Programmiala keskkonnatingimusi iseloomustatakse peatükkides 3.1. –
3.8.
4.11 Programmi keskkonnalased küsimused
KSH aruande ettevalmistamise käigus hinnati Programmi lisatud prioriteetseid
suundasid, investeerimisprioriteete, spetsiifilisi eesmärke ja näitajaid ning ka
keskkonnaspektide loetelu ja toetatud tegevuste soovitusliku loetelu kirjeldust
ning nende võimaliku mõju tähtsust, võrreldes praeguse olukorraga ja
keskkonnakvaliteedi standarditega. Selgus, et Programmi võimalik mõju
seostatakse kahe keskkonnaaspektiga:
keskkonnakvaliteet;
loodus-ja kultuuripärandi jätkusuutlik kasutamine.
2. prioriteetse suuna ”Puhas ja hinnatud elukeskkond” investeerimisprioriteedi
”2.2.(f) Innovaatiliste tehnoloogiate edendamine keskkonnakaitse ja
ressursitõhususe parandamiseks ja jäätmesektor, veesektor, mullakaitse või
õhureostuse vähendamine” ellurakendamine ja spetsiifilise eesmärgi 4 (SO4)
”Suurenenud teadlikkus ja innovaatiliste tehnoloogiate tõhusam kasutamine
ühiste loodusvarade majandamisel” võimalik saavutamine on seotud
keskkonnakvaliteediga. Selle eesmärgi raames on planeeritud toetada energia
tõhusa kasutamisega ja jätkusuutliku eluviisiga, prügi sorteerimisega, jäätmete
töödeldud ja taaskasutatud osa suurendamisega, uute tehnoloogiate või
ressursside majandamismeetodite juurutamisega seotud teadlikkuse tõstmist.
Eeldatavalt suurendab nende tegevuste ellurakendamine nii elanikkonna kui ka
ettevõtete teadlikkust ressursside tõhusa kasutamise osas nii igapäevases elus
kui ka tehnoloogiliste protsesside raames. Seetõttu võib eeldada, et sõltuvalt
selle prioriteedi raames ellurakendatud projektide sisust, aitab Programm kaasa
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 33
vee, õhu ja mulla, pinnase kvaliteedi (kui konkreetsed näitajad vastavad
kvaliteedistandarditele) parandamisele või säilitamisele, vähendab
kasvuhoonegaaside teket ning aitab kaasa ressursside kokkuhoiule ning
vähendab sorteerimata ja mitte taaskasutatavate jäätmete sattumist keskkonda.
3. prioriteetse suuna “Paremad ühendused” ellurakendamisel, et parandada
Programmialas mobiilsust nii maismaal, kui ka merel, on planeeritud suunata
enam tähelepanu mõlema riigi maanteede seisukorrale piiriäärsetes alades ja
väikesadamates. Planeeritud piiriüleste maanteede ja maanteelõikude kvaliteedi
parandamine, sealhulgas teise ja kolmanda astme maanteede ühendamine
TEN-T infrastruktuuriga, on seotud õhukvaliteedi muutustega.
Eeldatakse, et teede kvaliteedi parandamine nii olemasolevate sillutamata
teelõikude rekonstrueerimise, kui ka asfaltkatte paigaldamise kaudu vähendab
projekti realiseerimiskohtades õhusaaste (lämmastikdioksiid või väikeosakesed)
koguseid. Standardsete purjetamisteenustega väikesadamate piiriülese
võrgustiku väljaarendamisel eeldatakse samal ajal, et rannikuvete
kvaliteediprobleemid lahendatakse ning tagatakse nõuetekohane
jäätmemajandus.
Investeerimisprioriteetide raames planeeritud toetatud tegevused on lisatud 1.
prioriteetsesse suunda “Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond”, mis on
seotud uute piiriüleste äriettevõtetega, väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtete toetamisega, Eesti ja Läti vahelise koostöö ja kogemuste vahetamise
tulemusena uute toodete arendamisega, mis võib olla kaudselt või mõnel juhul
otseselt seotud keskkonnakvaliteedi muutustega.
Selle prioriteedi rakendamisel on võimalik, et tekivad uued või
ümberprofileeritud tootmisüksused, mis sõltuvalt oma tegevusalast võivad
kohalikul tasemel põhjustada muutusi vee ja õhu kvaliteediga,
jäätmemajandusega, energiatõhususe parandamisega või muu
keskkonnakvaliteedi probleemidega seotud valdkonnas.
2. prioriteetse suuna ”Puhas ja hinnatud elukeskkond” investeerimisprioriteeti
"2.1 (c ) loodus-ja kultuuripärandi säilitamine, kaitsmine, edendamine ja
arendamine" on lisatud jätkusuutliku loodus-ja kultuuripärandi aspekt ning ka
spetsiifiline eesmärk (SO3) ”Loodus-ja kultuuripärandi mitmekesisem ja
jätkusuutlikum kasutamine”. See rõhutab vajadust parandada ja edendada
loodus- ja kultuuripärandi kaasatust piiriülesesse koostöösse, parandada
teenuseid, luua uusi loodus-ja kultuuripärandiga seotud tooteid nii, et
meelitada külastajaid loodus-ja kultuuripärandi aladele, tõsta nende teadlikkust
ning edendada loodusturismi.
4. prioriteetse suuna ”Integreeritud tööturg” ellurakendamine ei ole otseselt
seotud keskkonnateemadega. Tuleb märkida, et tööturu, piiriülese mobiilsuse,
tööhõive ja ühiskoolituste kohalikul tasemel edendamine ja täiustamine tuleb
sellesse prioriteetsesse suunda planeerida sõltuvalt sellest, kas kavandatavate
projektide sisu on seotud potentsiaalse keskkonnamõjuga. Nende
keskkonnakvaliteedi standardite tagamisega ning ka loodus-ja
kultuuripärandiga seotud projektide olulisust ja tulemusi hinnatakse projektide
ettevalmistamise ja ellurakendamise käigus (peatükk 6).
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 34
Lisaks keskkonnateemadele on mitmeid märkimisväärsed sotsiaal-ja
majanduskeskkonnaga seotud teemasid. Programmi strateegilised eesmärgid,
milleks on: "Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond", "Puhas ja hinnatud
elukeskkond", "Parem sadamate võrk" ja "Integreeritud tööturg" on kõik
otseselt seotud sotsiaal-ja majandusaspektidega.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 35
5 RAHVUSVAHELISED JA RIIKLIKUD KESKKONNAEESMÄRGID
Rahvusvahelised ja riiklikud keskkonnakaitse valdkonna eesmärgid hõlmavad
sõlmitud rahvusvahelisi konventsioone ja Euroopa Liidu direktiive, mis on
sätestatud riikliku poliitika dokumentides ning millega peab arvestama selle
KSH ja Programmi ellurakendamisel, spetsiifiliste projektide teostamisel ning
keskkonnaeesmärkide saavutamisel.
5.1 Rahvusvahelised keskkonnaeesmärgid
Rahvusvahelised keskkonnaeesmärgid on määratletud Euroopa
keskkonnategevuste programmis nr.6 “Keskkond 2010: Meie tulevik, meie valik”
(vastu võetud Euroopa Komisjoni poolt 22. juulil 2002). Programmiga on seotud
alljärgnevad eesmärgid:
Kliimamuutuste valdkonnas: stabiliseerida kasvuhoonegaaside
kontsentratsioon atmosfääris nii, et see ei põhjusta kliimamuutusi;
looduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas: kaitsta ja taastada
looduslike ökosüsteeme ning peatada Euroopas ja globaalsel tasemele
bioloogilise mitmekesisuse hävimine;
keskkonna, tervise ja elukvaliteedi valdkonnas: saavutada selline
keskkonna kvaliteet, et inimese poolt tekitatud reostus, sealhulgas
erinevad kiirguseliigid, ei suurenda rahvatervise riske või ebasoovitavat
mõju;
loodusvarade ja jäätmete valdkonnas: tagada, et taastuvate ja
taastumatute loodusvarade tarbimine ei põhjusta keskkonnale
lisakoormust ning tagada, et majanduskasvu ei määra mitte ressursside
kasutamine vaid sellise kasutamise kasvav efektiivsus.
Käesoleval ajal valmistatakse ette Euroopa Liidu 7. keskkonnategevuste
programmi.
Euroopa Liidu uuendatud jätkusuutliku arengu strateegia (vastu võetud Euroopa
Komisjoni poolt 6. oktoobril 2006 ). Strateegia põhineb Euroopa Nõukogu
deklaratsioonil, mis võeti vastu 2005 aasta juunis. Euroopa Liidu jätkusuutliku
arenegu strateegia üldine eesmärk on määratleda ning töötada välja tegevused,
et võimaldada Euroopa Liidul saavutada nii praeguste kui ka tulevaste
põlvkondade elukvaliteedi pidev parandamine jätkusuutlike kogukondade
tekkimisega, kes on võimelised ressursse efektiivselt majandama ja kasutama
ning kasutama rahvamajanduse ökoloogilise ja sotsiaalse innovatsiooni
potentsiaali heaolu, keskkonnakaitse ja sotsiaalse sidususe tagamiseks.
Üheks peamiseks keskkonnakaitsega seotud eesmärgiks on: ”Säilitada Maa
võimet toetada elu kogu selle mitmekesisuses, arvestades sellega, et meie
planeedi maavarad on piiratud ning tagada keskkonnakaitse kõrge tase ning
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 36
parandada keskkonna kvaliteeti. Hoida ära ja vähendada keskkonnareostust ning
edendada jätkusuutlikku tarbimist ja tootmist nii, et murda seos, mis eksisteerib
majanduskasvu ja keskkonnaseisundi halvenemise vahel”. Selle eesmärgi
saavutamiseks tuleb strateegiasse lisada mitmeid eesmärke: ”Kliimamuutused ja
puhas energia”, ”Koormuskindel transport”, ”Jätkusuutlik tarbimine ja tootmine”
ja ”Loodusvarade säilitamine ja majandamine”.
Strateegiline dokument "Europe 2020". 17. juunil 2010 kiitis Euroopa Liidu
Nõukogu heaks strateegia "Europe 2020" ning selle võtmeelemendid – EL-
taseme kvantitatiivsed eesmärgid aastani 2020.
“EU 2020” strateegia peamine eesmärk on edendada majanduskasvu ja
tööhõivet EL tervikuna ja igas liikmesriigis eraldi. “EU 2020” strateegial on kolm
prioriteeti: tark, jätkusuutlik ja hõlmav majanduskasv. Nimetatud prioriteetide
saavutamiseks on "EU 2020" strateegial 5 kvantitatiivset eemärki tööhõive
poliitika, teadus-ja innovatsioonipoliitika, energeetika ja kliimamuutuste
poliitika, haridus-ja sotsiaalpoliitika valdkondades. "EU 2020" strateegia
põhineb integreeritud suunistel, mille alusel EL liikmesriigid valmistavad ette
riiklikud ”EU 2020” strateegia reformiprogrammid.
Balti mere piirkonna keskkonnakaitse konventsioon - Helsinki konventsioon
(HELCOM) (1974, 1992). Helsinki konventsioon ühendab kõiki Balti mere
rannikuäärseid riike, et ühendada jõud võitluses merereostuse vastu.
Konventsiooni eesmärk on vähendada ja kõrvaldada Balti mere reostust,
edendada Balti mere keskkonna taastamist ning säilitada ökoloogilist tasakaalu.
5.1.1 ÜRO konventsioonide keskkonnakaitsealased eesmärgid
Looduskaitse valdkonnaga seotud rahvusvahelise eesmärgid on sätestatud
mitmetes Eesti ja Läti poolt ratifitseeritud ÜRO konventsioonides. Programmil
on alljärgnevad investeerimisprioriteedid: loodus-ja kultuuripärandi säilitamine,
kaitsmine, edendamine ja arendamine ning ka spetsiifilised eesmärgid:
“suurenenud teadlikkus ja innovatsioon ning kultuuriliste ja looduslike
ressursside jätkusuutlik kasutamine piiriüleses kontekstis”, mille
ellurakendamise sõltub ÜRO konventsioonide eesmärkidest ja ülesannetest
ulatuses, et Programmi realiseerimine mõjutab bioloogilise mitmekesisuse,
looduslike elupaikade, märgalade ja rändliikide säilitamist ja kaitset.
Konventsioon “Euroopa eluslooduse ning selle looduslike
elupaikade/kasvukohtade kaitse konventsioon” – Berni konventsioon (1979).
Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta eluslooduse taimestikku ja loomastikku ja
nende looduslikke elupaiku, eriti nende liikide ja elupaikade kaitset, kes vajavad
mitmete riikide koostööd ning ka sellise koostöö edendamist. Erilist tähelepanu
peab pöörama ohustatud liikidele, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele.
Konventsioon ‘’Veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse
konventsioon" - Ramsari konventsioon (1971). Konventsiooni eesmärgiks on
tagada igat liiki märgalade kaitse ja läbimõeldud kasutamine ning tunnistada, et
märgala, kui ökosüsteem on äärmiselt oluline bioloogilise mitmekesisuse ja
inimese heaolu kaitseks. Konventsiooni kohaselt loetakse märgaladeks soid
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 37
(looduslikud või kunstlikult rajatud), merealasid (mille sügavus ei ületa kuut
meetrit) ning teisi veealasid olenemata sellest, kas need on alalised või ajutised,
seisu-, voolu-, mage-, riim- või soolaseveelised. Lätis asub Programmialas neli
Ramsari ala: Kanierise järv, Engure järv, Pape märgala kompleks ja Põhja rabad
ning Eestis asub 9 Ramsari ala: Soomaa ja Vilsandi Rahvuspark, Matsalu, Alam-
Pedja, Endla ja Nigula looduskaitsealad natural, Hiiumaa laidude
maastikukaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo kaitseala ja Virtsu-
Laelatu-Puhtu ja Nehatu looduskitsealad".
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - Rio konventsioon (1992). Käesoleva
konventsiooni eesmärgid on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle
komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest
saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Eesmärkide elluviimine vastavalt
konventsiooni sätetele hõlmab geneetiliste ressursside kättesaadavaks
muutmist, tehnoloogiate edastamist ja piisavat finantseerimist, arvestades
seejuures kõiki õigusi nendele ressurssidele ja tehnoloogiatele.
Liikmesriikide põhiline ülesanne on arendada riiklikke bioloogilise
mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutliku kasutamise strateegiaid, kavasid või
programme või kohandada sellele eesmärgile juba olemasolevaid strateegiaid,
kavasid või programme ning ka töötada välja vajalikud strateegiad ja muud
dokumendid.
Rändavate loomaliikide kaitse konventsioon – Bonni konventsioon (1979).
Konventsioon määratleb mõiste “rändliik” ning hoolitseb üle riigipiiride
rändavate liikide eest, deklareerib, et rändliikide säilitamine ja tegevuste
koordineerimine nõuab riikide ühiseid tegevusi.
5.1.2 Euroopa Liidu direktiivides ja riikide seadusandlikes aktides sisalduvad keskkonnakvaliteedi eesmärgid ja standardid
Euroopa Liidu direktiivid on otseselt seotud Eestiga ja Lätiga, kui EL
liikmesriikidega. Direktiivide nõuded on lisatud mõlema riigi seadusandlustesse.
Nad on siduvad kõikidel tasemetel planeerimisdokumentide ettevalmistamisel
ja ellurakendamisel. Programmi investeerimisprioriteedid ja spetsiifilised
eesmärgid on ettenähtud kahe riigi vahelise majandustegevuse ja piiriülese
koostöö aktiveerimiseks, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete potentsiaali
suurendamiseks, toodangu mitmekesistamiseks, ajaloolise ja loodusliku pärandi
innovaatiliseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks piiriüleses kontekstis koos
ressursside samaaegseks paremaks tundmaõppimiseks ning ka transpordi
infrastruktuuri arendamiseks, andes edumaa jätkusuutliku transpordi arenguks
ning rakendades meetmeid mobiilsuse parandamiseks. Selline rakendamine on
otseselt või kaudselt seotud keskkonnakvaliteedi muutustega ja loodusvarade
jätkusuutliku kasutamiseks. Programmi ellurakendamine sõltub direktiivides
sätestatud keskkonnaeesmärkide saavutamisest ja kahe riigi seadusandlikest
instrumentidest. Direktiivides ja riikide seadusandlikes instrumentides
sisalduvaid keskkonnakvaliteedi näitajaid kasutatakse omakorda Programmi
ellurakendamise efektiivsuse hindamiseks ja jälgimiseks. Lisaks on selles
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 38
peatükis antud lühikirjeldus Direktiivides ja riikide seadusandlikes
instrumentides sätestatud peamistest keskkonnakvaliteedi eesmärkidest.
Euroopa Parlamendi tööstusheidete direktiiv 2010/75/EL. Direktiiv sätestab
nõuded tootmisega seotud tegevuste suhtes ning kohaldab eritingimused
kütusele ja jäätmepõletustehastele. See sätestab, et liikmesriigid võtavad
kasutusele meetmed tehaste poolt põhjustatud märkimisväärse saastatuse
ärahoidmiseks, võtavad kasutusele saastamist ennetavaid meetmeid, kasutama
paremat võimalikku tehnikat ning kõrvaldama saastuse vastavalt 2008/98/EK
Direktiivile, tagades jäätmete nõuetekohase käitlemise, ümbertöötlemise,
regenereerimise või utiliseerimise nii, et vähendada mõju keskkonnale, tagada
energia efektiivne kasutamine ning pärast lõpetamist võtta kasutusele
meetmed reostusriski ärahoidmiseks ning kasutama seadmeid vastavalt
nõuetele.
Direktiiv 008/50/EK välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise
kohta sätestab õhukvaliteedi piirväärtused, liikmesriikide vastutuse
õhukvaliteedi hindamise eest linnastutes ning õhu kvaliteedi parandamisega
seotud kavade ja lühiajaliste tegevuskavade arengu eest, kui õhukvaliteedi
standardid on ületatud ning ka kohustus teavitada avalikkust õhu kvaliteedist ja
selle parandamise kavadest.
Mõlema direktiivi nõuded on Lätis lisatud Läti „Heitmeseadusesse“ (2013) ning
Eestis – „Tööstusheite seadus (2103). Programmi ellurakendamise kontekstis
peab arvestama mõlema riigi ministeeriumide reeglites sätestatud
keskkonnakvaliteedi standardeid: õhukvaliteedi piirväärtused inimeste tervise
kaitseks, mürataseme piirväärtused, mulla ja maapinna, pinna-ja põhjavete
kvaliteedi piirväärtused, mille ületamine võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid
või kahjustada inimese tervist ja ökosüsteemi, nõuded heitvee kvaliteedile ning
ka ujumiskohtadele ja olulisematele kalastuskohtadele kehtestatud
kvaliteedistandardid.
Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43 EEK (1992) elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (Elupaikade direktiiv) ja Euroopa Nõukogu
direktiiv 79/409 (1979) metslindude kaitse kohta (Linnudirektiiv). See direktiiv
sätestab rakendatavad meetmed looduslike elupaikade, loodusliku loomastiku
ja taimestiku, sealhulgas ühenduse tähtsusega linnuliikide, soodsa
looduskaitselise seisund säilitamiseks ja taastamiseks. Elupaikade direktiivis ja
Linnudirektiivis määratletud alade kaitse tagamise eesmärgil moodustati
NATURA 2000 - Euroopa tähtsusega kaitstud looduslike alade võrgustik.
Mõlemas direktiivis liikide ja elupaikade kaitseks sätestatud nõuded ning ka
nõuded kaitstud looduslike alade loomiseks ja majandamiseks on lisatud Eesti
ja Läti seadusandlikesse aktidesse. Programmialas asub 646 NATURA 2000 ala:
427 Eestis ja 223 Lätis.
Euroopa Liidu direktiiv 2000/60/EC (2000) mis määratleb Euroopa Liidu veekaitse
valdkonnaga seotud tegevuste struktuuri (edaspidi tekstis Vee raamdirektiiv).
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 39
Direktiiv sätestab veemajandusele mitmed uued nõuded:
Vee raamdirektiivi ellurakendamise esialgses etapis määratakse igale
liikmesriigile “heale veeseisundile” vastavad kvaliteedistandardid ja
piirväärtused, et tagada 2015. aastaks veekvaliteedi standardi eesmärgid
ning pärast Vee raamdirektiivi ellurakendamist vaadatakse need
standardid ja väärtused läbi vähemalt iga kuue aasta tagant;
Iga liikmesriik määrab valgalad, mille raames toimub vastavate
ametiasutuste haldusalas veemajanduse korraldamine ja
koordineerimine.
Liikmesriikide kõikides valgalades koostatakse valgala majanduskava
ning tegevusprogramm sätestatud veekvaliteedi eesmärkide
saavutamiseks.
Vee raamdirektiivi nõuetega seotud Läti õigusnormid on lülitatud
"Veemajanduse seadusesse” (2002) ning Eestis “Veeseadusesse” (1994). Läti
projektiala asub neljal valgalal, suuremas osas Gauja ja Venta valgalades. Eestis
asub projektiala kolmes valgalas – Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva valgaladel.
Mõlemas riigis on koostatud valgalade veemajanduskavad, mis võetakse
nõuetekohase veekvaliteedi saavutamiseks Programmi käivitamisel kasutusele.
Üleujutusriski hindamise ja maandamise direktiiv 2007/60/EC võeti Euroopa
Parlamendi komisjonide poolt vastu 23. oktoobril 2007 ning selle eesmärgiks on
läbi viia üleujutusriski hindamine kogu riigis, et määratleda üleujutusohtlikud
alad ning koostada igas vesikonna üleujutuste ohjeldamise plaanid. Direktiiv
reguleerib Euroopa Komisjonile üleujutusriskiga ning üleujutuse ohjeldamisega
seotud erinevate hinnangute ettevalmistamist ja esitamist. Käesoleva direktiivi
nõuete ellurakendamise kontekstis on Eestis ja Lätis koostatud üleujutusriski
ohjeldamise plaanid ning määratletud üleujutusriski alad. Need alad asuvad
enamasti jõelammides eriti jõgede suudmealades ning Balti mere ranniku
erinevates kohtades.
Euroopa Nõukogu "Jäätmedirektiiv” 1975/442/EEK (1975) ja Euroopa Nõukogu
“Ohtlike jäätmete direktiiv”. Direktiivides on sätestatud, et liikmesriigid võtavad
kasutusele vastavad meetmed tekitatud jäätmetest põhjustatud ohu
ärahoidmiseks või nende koguste vähendamiseks jäätmete utiliseerimise,
taaskasutamise või korduskasutamine muul viisil töötlemise teel
sekundaartoorme eraldamiseks ning kasutamiseks energiaallikana.
Liikmesriikides viiakse läbi ohtlike jäätmete registreerimine, prügilate asukoha
määratlemine, jäätmete kogumine, transportimine ja utiliseerimine ilma neid
muudest jäätmetest eraldamata või segamata. Lätis on selle direktiivi nõuded
üle võetud ”Jäätmemajandusseadusesse”(2010) ning Eestis ”Jäätmeseadusesse”
(2004).
Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise Euroopa Nõukogu
direktiiv 2001/42/EC (2001). Direktiivi eesmärk on tagada keskkonnakaitse
kõrge tase ning edendada jätkusuutlikku arengut, võimaldades keskkonnakaitse
valdkonna kavade ja programmide kasutuselevõttu ning tagades selle, et
vastavalt sellele direktiivile viiakse läbi nende kavade ja programmide
keskkonnaseisundi hindamine, millel on keskkonnale oluline mõju. Lätis on
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 40
direktiivi nõuded üle võetud "Keskkonnamõju hindamise seadusesse" (1998)
ning Eestis ”Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadusesse” (2005). Vastavalt selle direktiivi nõudmistele viiakse läbi Eesti-Läti
piiriülese koostöö programmide 2014-2020 keskkonnamõju strateegiline
hindamine.
5.2 Riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid
Läti keskkonnapoliitika dokumendid on tihedalt seotud rahvusvaheliste
konventsioonidega, millega Läti on liitunud ning ka EL direktiividega, mis
sätestavad looduse ja keskkonna kaitse nõuded. Paljud seadusandlikud
instrumendid on jõustunud, kuid nende praktiline ellurakendamine on
ebaõnnestunud või viibinud nõrga finants-ja haldussuutlikkuse tõttu.
5.2.1 Läti riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid
Keskkonnakaitse poliitika 2009-2015 põhieelduseks (heakskiidetud Ministrite
Kabineti määrusega nr. 517, 31.07.2009) on keskpika perioodi poliitika
planeerimisdokument, mis formuleerib Läti jooksvad keskkonnakaitse poliitika
eesmärgid, lahendamist vajavad probleemid, poliitika raamistiku ja eeldatavad
tulemused ning ka poliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Läti
keskkonnakaitse poliitika üldine eesmärk on tagada elanikele võimalus elada
jätkusuutliku arenguga saavutatud puhtas ja korrastatud keskkonnas, kaitstes
keskkonna kvaliteeti ja bioloogilist mitmekesisust, tagades loodusvarade
jätkusuutliku kasutamise, üldsuse osavõtu otsuste tegemisel ning parandades
üldsuse teadlikkust keskkonna seisundi suhtes. Selleks, et tagada riikliku
keskkonnakaitse poliitika vastavus Riikliku arengukavaga 2020, mis on
kooskõlastatud EL finantsperioodi prioriteetidega 2014—2010 ja tulevase EL 7
keskkonnakaitse valdkonna tegevusprogrammidega, käivitas Läti 2013. aastal
keskkonnakaitse poliitika plaani (EPP) ettevalmistamise ning hetkel toimuvad
EPA ja SEA keskkonnakaitse aruande versiooni avalikud arutelud.
5.2.2 Eesti riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid
Eesti keskkonna strateegia aastani 2030 juhindub Eesti säästva arengu riikliku
strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele
keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad
koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud
põhimõtetest. Strateegia on 2005 aastal heakskiidetud Riigikogu poolt ning see
määratleb pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi
hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja
sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja
inimesele. Keskkonnastrateegia ellurakendamiseks valmistati ette detailsem
realiseerimiskava, s.o. keskkonnakaitse tegevuskava valmistati ette seitsmeks
aastaks, mis põhineb EL programmiperioodile 2014—2020. Kuna alates 1997
nimetatakse Keskkonna strateegia realiseerimiskava Keskkonnakaitse
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 41
tegevuskavaks, siis nimetatakse jooksvat realiseerimiskava selguse ja
järjepidevuse huvides samuti Keskkonnakaitse tegevuskavaks. Keskkonnakaitse
tegevuskava jooksvaks perioodiks (2014—2020) on ettevalmistamisel.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 42
6 POTENTSIAALSETE OLULISTE MÕJUDE HINDAMINE
Selles osas hinnatakse Programmi prioriteetsete suundade,
investeerimisprioriteetide, spetsiifiliste eesmärkide, näitajate ja toetatud
tegevuste ellurakendamise võimalikke olulisi mõjusid.
Mõjude hindamine valmistatakse ette näidates otsesed, kaudsed, sekundaarsed,
lühiajalised, pikemaajalised, negatiivsed ja kuhjuvad mõjud. Käesoleva
hindamise raames võib otseseid mõjusid mõista kui mõjusid, mis mõjutavad
keskkonda otseselt ja vahendatud viisil, kaudne mõju - põhjustab keskkonna
muutusi vahendatud tegevuste kaudu, positiivne mõju - mõjud keskenduvad
keskkonna kvaliteedi parandamisele, keskkonna koormuse vähendamisele ja
piiramisele, looduslike alade ja kultuuripärandi objektide tingimuste
parandamisele, negatiivne mõju – mõjud, mis põhjustavad keskkonna kvaliteedi
halvenemist, suurendavad keskkonna koormusi, halvendavad looduslike alade
ja kultuurpärandi seisukorda, lühiajalisi mõjusid väljendatakse tegevuste
(ehitustööd, kommunikatsioonide paigaldamine ja muud) käigus või vahetult
pärast nimetatud tegevuse teostamist, pikaajalised – mõjud, mis selguvad
Programmi ellurakendamise käigus ning jätkuvad kuni järgmise piiriülese
planeerimise perioodini.
Oluliste mõjude hinnang on käesolevas aruandes esitatud vastavalt Programmi
detailsusele. Hinnangu raames ning arvestades Programmi detailsust kirjeldati
olulisi mõjusid regionaalsel tasemel. See katab kogu Programmiala. Hindamise
käigus jõuti järeldusele, et Programmi rakendamise käigus spetsiifiliste
projektide käivitamisel selgus Programmi mõju regionaalsel tasemel. Kuna
Programmi ellurakendamise protsessis arendatakse spetsiifilisi projekte,
esitatakse seejärel heakskiitmiseks ja ellurakendamiseks, mille sisu ei olnud
käesoleva hinnangu ettevalmistamise käigus teada.Hinnati Programmi
ellurakendamise käigus iga projekti võimalikku mõju keskkonnale ning
vajadusel planeeriti meetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks (täpsemalt
peatükis 6.)
Programmi keskkonnakaitseaspektide (vaadake ptk. 3.10) esialgse hinnangu
läbiviimisel kinnitati, et kõigis neljas prioriteetses suunas, mis on lisatud
Programmi “Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond”, “Puhas ja hinnatud
elukeskkond", "Paremad ühendused" ja "Integreeritud tööjõuturg", on sellised
investeerimisprioriteedid, spetsiifilised eesmärgid ja toetatud tegevused, mis
annavad looduslikule ja kultuurilisele pärandile loodetud keskkonnamõju.
Peatükkides 5.1. ja 5.2. on hinnangusse lisatud ainult need
investeerimisprioriteedid, spetsiifilised eesmärgid, näitajad ja toetatud
tegevused, mis on seotud määratletud keskkonnaaspektiga s.o. ”keskkonna
kvaliteet" või "loodusliku ja kultuurilise pärandi jätkusuutlik kasutamine".
Märkimisväärses koguses loodusvarasid kasutatavaid tegevusi Programmi
raames ei finantseerita, seega ei ole loodusvaradele negatiivset mõju ette näha
ning mõju loodusvaradele, sealhulgas maavaradele, kalavarudele ja metsadele
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 43
ei hinnata. Kui selgub, et tegevus vajab suures koguses loodusvarasid, siis tuleb
taotleda vastav luba. Seda liiki tegevust reguleeritakse seadusega ning
ellurakendamise käigus on tegevusriskid minimaalsed.
Peatükis on kirjeldatud ka mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, mõjude
koostoimet, eeldatud piiriüleseid mõjusid ja alternatiivide põhjendatust.
6.1 Mõju keskkonna kvaliteedile
Prioriteetne suund 1 „Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond”
Investeerimisprioriteet 1.1(a) edendada ettevõtlust, eriti toetades uute
ideede majanduslikku kasutamist ja uute ettevõtete loomise kiirendamist,
sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite kaudu.
Spetsiifiline eesmärk (SO1): Kasvav rahvusvaheline ettevõtlus (piirkonnas)
Selle eesmärgi ellurakendamisel kavandatakse Programmialas uue
ettevõtlusaktiivsuse tekitamist, mille tulemusena suureneb piiriüleseks
koostööks valmis olevate ettevõtete arv. Kavandatav tegevus ”Uute ettevõtete
asutamise lihtsustamine” võib olla seotud uute ettevõtete/tootmisüksuste
rajamisega, majandustegevusega, mis võib mõjutada keskkonna kvaliteeti. Kuid
arvestades sellega, et temaatilise eesmärgi ”Väikse ja keskmise suurusega
ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine” raames kavandatakse piirkonnas
mitmete erinevate uute väikese või keskmise suurusega ettevõtete loomist, ei
ole nende mõju keskkonna kvaliteedile oluline. Juhul, kui Programmialas
luuakse mitmeid ettevõtteid, siis sõltuvalt nende tüübist ja tegevusest saab see
mõjutada keskkonda kohalikus ulatuses. Seejärel eeldatakse otsest, positiivset
või neutraalset, pikaajalist mõju keskkonna kvaliteedile (muutused
õhukvaliteedis ja müratasemes, muutused keskkonda lastud heitvee kvaliteedis,
muutused sorteeritud ja ümbertöötlemiseks transporditud jäätmete koguses
ning ka muud keskkonna kvaliteedi näitajad). Kuna uute tehaste või
ettevõtlustegevuste arendamine on mõlemas riigis teostatav ainult järgides
seadusandlike aktide nõudeid, siis märkimisväärset negatiivset mõju keskkonna
kvaliteedile ei eeldata. Kui on ehitatud uued tööstuslikud või tehnilised hooned
või kui ehitamise käigus eeldatakse keskkonna kvaliteedile kestusmõju, mida
saab koha peal seostada õhu kvaliteediga, mürataseme muutustega või
transpordist ja töötavatest seadmetest põhjustatud riskiga mullale või
pinnasele, siis tuleb seda vältida ehitustööde planeerimise etapis. Võimalikuks
riskiks on tootmise alustamisel teadmatus vajalikest keskkonnalubadest.
Seetõttu on mõistlik tootmisele Programmi vahenditest toetuse taotlemisel
kavandatava tegevuse kohta seisukohta küsida ka keskkonnalubade andjalt
(Eestis peamiselt Keskkonnaamet).
Ülejäänud tegevused, mida kavandatakse eesmärgiga realiseerida spetsiifiline
eesmärk s.o. ”Ettevõtlusvaimu edendamine ja ettevõtluse kui elustiili
propageerimine”, ”Ettevõtete võrgustike toetamine ja arendamine”,
”Teenusedisainiga seotud koolitused, konsultatsioonid, tootearendus, turundus,
rahvusvahelised ärisuhted”, ”Ühisnäituste, kontaktürituste korraldamine” võivad
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 44
mõjutada keskkonna kvaliteeti kaudselt, kui nende kaudu luuakse loodusvarade
kasutamisega või keskkonna kvaliteedi muutustega seotud uut
ettevõtlusaktiivsust, uusi tehaseid, teenuseid või tooteid.
Nende meetmete hindamine on sarnane tegevuse “Uute ettevõtete asutamise
lihtsustamine” hindamisega.
Investeerimisprioriteet 1.2 (d) toetada innovatsiooniprotsesse ning väikeste ja
keskmise suurusega ettevõtete kasvupotentsiaali kohalikel, üleriigilistel ja
rahvusvahelistel turgudel.
Spetsiifiline eesmärk 2 (SO2): Rohkem ühiselt arendatud tooteid ja
teenuseid Programmialas
Selle eesmärgi ellurakendamisel eeldatakse mõlema riigi ühiselt arendatud
toodete ja teenuste arvu suurenemist piiriülese koostöö ja koordineerimise
kaudu ning ka ekspordiga seotud tegevuste kasvu.
Kavandatud toetatud tegevuste ”Struktuuride arendamine, mis parandavad Eesi
ja Läti ettevõtjate vahelist koostööd ja teabevahetus”, ”Süstemaatiliste ja
pikaajaliste arendustegevuste läbiviimine, sealhulgas potentsiaali suurendavad
tegevused, ühisturundus ja ekspordile suunatud tegevused, isiklik nõustamine,
jne” ja ”Avaliku sektori tugistruktuuride, teadus-ja haridusasutuste koostöö
tugevdamine väikese ja keskmise suurusega ettevõtete vahel” kaudset mõju
keskkonna kvaliteedile eeldatakse mõnel juhul, kui uute toodete või teenuste
loomine on seotud loodusvarade kasutamisega või keskkonna kvaliteedi
muutustega.
Enamikel juhtudel ei ole see mõju märkimisväärne või ilmneb lokaalselt
projektide ellurakendamise asukohtades. Ekspordiga seotud tegevuste kasv
võib olla lokaalselt tingitud liiklustiheduse väikese kasvuga ning seega seotud
õhu kvaliteedi ja mürataseme muutusega, sellele vaatamata ei ole see mõju
kuigi oluline.
Prioriteetne suund 2 „Puhas ja hinnatud elukeskkond”
Investeerimisprioriteet 2.2 (f) innovaatiliste tehnoloogiate edendamine
keskkonnakaitse ja ressursitõhususe parandamiseks jäätmete valdkonnas, vee
valdkonnas, mullakaitse valdkonnas või õhusaastatuse vähendamiseks.
Spetsiifiline eesmärk 4 (SO4): Suurenenud teadlikkus ja innovaatiliste
tehnoloogiate efektiivsem kasutamine ühiste loodusvarade majandamisel.
Selle eesmärgi saavutamiseks on kavandatud inimeste igapäevase käitumise
suunamisele ressursside efektiivseks kasutamiseks.
Projekti tegevuse “Sorteeritud jäätmete osatähtsuse ja taaskasutamise
populaarsuse suurendamine” ellurakendamisel eeldatakse olmejäätmete eraldi
kogumisele ja taaskasutamisele positiivset, otsest ja pikaajalist mõju,
suurendades seega sorteeritud, töödeldud ja taaskäideldus jäätmete
osatähtsust.
Mõnede projektide ellurakendamisel eeldatakse eelnimetatud näitajate osas
kohalikku mõju jäätmemajandusele. Nende tegevuste ellurakendamine
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 45
edendab eesmärkide saavutamist, mis sisalduvad Eesti ja Läti jäätmemajanduse
riiklikes kavades (kirjeldatud peatükis 2).
Tegevuselt “Ressursside majandamises uute tehnoloogiate või meetodite
ellurakendamine” eeldatakse sõltuvalt siin sisalduvate projektide sisust otsest ja
pikaajalist kestvusmõju keskkonna kvaliteedile s.o. vete, õhu, mulla ja maapinna
kvaliteedi parandamisele või olemasoleva hea kvaliteedi säilitamisele, tekitatud
kasvuhoonegaaside vähenemisele, ressursside säilitamisele ja sorteerimata ning
utiliseerimata jäätmete koguste vähendamisele.
Tegevuse eesmärgiks on toetada uusi tehnoloogiaid ja meetodeid, seetõttu
saab eeldada, et selle mõju keskkonna kvaliteedile on positiivne.
Toetatud tegevustel “Teadmiste suurendamine energiatõhususe osas ja
igapäevane jätkusuutlik elustiil” ja ”Jätkusuutliku eluviisi eeliste edendamine” on
eeldatavalt positiivne, kaudne, pikaajaline mõju kasvuhoonegaaside tekkimisele
ning ka teistele keskkonna kvaliteedi näitajatele, kuna nende tegevuste
kavandamise käigus on planeeritud suurendada teadmiste taset
energiatõhususe ja jätkusuutliku eluviisi osas ning edendada ka jätkusuutliku
eluviisi eeliseid.
Prioriteetne suund 3 „Paremad mereühendused”
Investeerimisprioriteet 3.1 (c) keskkonnasõbraliku (sealhulgas madala
müratasemega) ja madala süsinikusisaldusega transpordisüsteemi, sealhulgas
[…] siseveeteede- ja meretranspordi, sadamate, [...] mitmeliigiliste ühenduste ja
lennujaama infrastruktuuri arendamine ja täiustamine eesmärgiga edendada
jätkusuutlikku regionaalselt ja kohalikku mobiilsust.
Spetsiifiline eesmärk 5 (SO5): Parandatud mereühenduvus regiooni
raames
Selle eesmärgi kavandatud tegevus on mereliikluse toetamiseks parandatud
teenustasemega väikesadamate võrgu loomine. Programmi raames on
kavandatud käivitada kaks tegevust: “Piiriülest liiklust toetavate väikesadamate
arendamine” ja “Sadamateenuste parandamine”. Sadamakülastajatele
standardteenustega väikesadamate piiriülese võrgustiku arendamisel
eeldatakse, et leevendatakse rannikuvee kvaliteediprobleeme ning tagatakse
nõuetekohane jäätmemajandus. Mõju tähtsust saab hinnata Programmi
ellurakendamise käigus, kui projektide sisu saab teatavaks. Olemasolevate
väikesadamate rekonstrueerimisel (mitte laiendamisel) üldiselt pole oodata
olulist negatiivset mõju. Eelduseks on asjaolu, et sadamat kasutatakse ka
edaspidi ettenähtud kasutuskoormusega, mitte ei suurendata seda.
Prioriteetne suund 4 „Integreeritud tööjõuturg”
Investeerimise prioriteet 4.1 integreeritud piiriülesed tööjõuturud, sealhulgas
piiriülene mobiilsus, ühised kohalikud tööhõivealased initsiatiivid ja
ühiskoolitused.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 46
Spetsiifiline eesmärk 6 (SO6): Paremad tingimused üle piiri asuvatele
töökohtadele juurdepääsuks
Selle eemärgi ellurakendamiseks kavandatakse tegevusi, mille käigus
eeldatakse, et inimesed muutuvad piiriüleste töövõimaluste suhtes
enesekindlamaks ning tavaliselt ettevõtted arvestavad teisel pool piiri elavate
inimeste palkamisega. Pärast selle eesmärgi saavutamist kavandatakse
piirialades elavatele inimestele korraldada koolitusi tööjõuturu muutustega
kohanemiseks. Eesmärgi ellurakendamise raames kavandatakse mitmeid
tegevusi, mis on suunatud inimeste erialaste oskuste parandamiseks, elukestva
õppe ja ümberõppe tagamiseks, uute piiriüleste tööhõive liikide arendamiseks
jne. Mõnedel juhtudel, kui uusi töökohti pakutakse ettevõtetes, mille
majandustegevus on seotud loodusvarade kasutamisega ja keskkonna
kvaliteedi muutustega ning kui tööjõu piiriülene vahetus on piisavalt aktiivne,
siis eeldatakse, et toetatud tegevustel on keskkonna kvaliteedile kaudne mõju.
Arvestades sellega, et toetatud tegevust "Piiriülest liiklust toetavate piiriüleste
maanteede või maanteelõikude rekonstrueerimine ja uuendamine" kavandati
teise astme piiriüleste maanteede suhtes, siis eeldatav liiklustiheduse
suurenemine ei ole nii oluline, et sellel oleks keskkonna kvaliteedi näitajatele
kahjulik mõju võrreldes olemasoleva seisundiga ja õhukvaliteedi standarditega.
Näiteks on Läti riikliku maantee A1 Riga (Baltezers)-Eesti piir (Ainazi)
liiklustihedus Eesti piiri lähedal umbes 3 071 autot päevas. Sellise liiklustiheduse
korral ei ole täheldatud õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisi21 ning seetõttu
eeldatakse, et neid ei ületata ka väiksema liiklustiheduse korral.
Samal ajal tuleks rõhutada, et maanteede või maanteelõikude rajamisel
optimeeritakse mõnedes piirkondades liiklustihedust, mis vähendab õhu
saasteainete – lämmastikoksiidi emissioone, aga kruusateede või teedelõike
sillutada – siis projektide teostamisalades ja nende vahetus läheduses väheneb
peenosakeste emissioon, mida saab projektide teostamisalas hinnata positiivse
mõjuna.
Tegevusest eeldatakse pikaajalist ja otsest mõju õhu kvaliteedile.
Maanteede või maanteelõikude rajamisel eeldatakse kohaliku mürataseme
tõusu ning ka peenosakeste ning lämmastikoksiidi emissioone, vee
saastumisriski, mulla ja pinnase saastumist õlitoodetega, mille põhjustavad
ehitustööde käigus kasutatavad transpordivahendid ning seadmed. Sellel on
ehituse ajal rajatavate maanteelõikude vahetus läheduses kohalik, lühiajaline ja
negatiivne mõju. Negatiivse mõju ärahoidmise või vähendamise meetmed tuleb
lisada ehitustööde kavadesse.
21
http://lvceli.lv/lat/sadarbibas_partneriem/normativie_dokumenti/ietekmes_uz_vidi_nove
rtejumi - SJST “Latvijas Valsts ceļi” – EIA reports
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 47
6.2 Mõju loodus-ja kultuuripärandi jätkusuutlikule kasutamisele
Prioriteetne suund 2 „Puhas ja hinnatud elukeskkond”
Investeerimisprioriteet 2.1 (c) loodus-ja kultuuripärandi säilitamine,
kaitsmine, edendamine ja arendamine.
Spetsiaalne eesmärk 3 (SO3): Loodusliku-ja kultuuripärandi mitmekesisem
ja jätkusuutlik kasutamine
Programmiala hindamisel ja selle Programmi arendamisel rõhutati vajadust
kasutada paremini ära loodus-ja kultuuripärandit eesmärgiga luua kohalikke
tooteid ja teenuseid. Programmi raames rõhutati samal ajal vajadust säilitada
tasakaal loodus-ja kultuuriväärtuste kaitsmise ning nende kaasamise vahel uute
toodete ja teenuste loomisesse, mis suurendaks nende ühist identiteeti ning
kohalike omavalitsuste olulisust ning muudab nad külastajatele rohkem
äratuntavaks.
Toetatud tegevuse “Loodus-ja kultuuripärandi tutvustamine ja jätkusuutlik
majandamine”, ”Loodus-ja kultuuripärandil põhinevate jätkusuutlike toodete ja
teenuste arendamine”, ”Lahendused olemasolevate alade edendamiseks ja
arendamiseks, sealhulgas IT-lahendused” ja ”Vastutustundliku loodusturismi
edendamine” projektide ellurakendamisel eeldatakse loodus-ja
kultuuripärandile otsest, positiivset ja pikaajalist mõju.
Kuna projektide potentsiaalsed asukohad ei ole Programmi arengu selles etapis
määratletud, siis hinnangu ettevalmistamise ajal saab eeldada, et kõikidel
eelkirjeldatud tegevustel on kohalik mõju projektide ellurakendamise etapis
projektide käivitamise asukohas. Kui Programmi tegevuse ajal kavandatud
tegevuste raames väljatöötatud tooteid või teenuseid rakendatakse mitmetes
kohalikes omavalitsustes või mitmel loodus-ja kultuuripärandi objektil, siis on
mõju regionaalsel tasemel.
Järgides investeerimisprioriteedi ja spetsiifilise eesmärgi 3 sõnastust on
Programmi raames võimalik arendada projekte, mis on seotud mistahes
loodus-ja kultuuripärandi objektiga või alaga. Programmi eelmise perioodi
käigus rakendati ellu projekt “Tundmatud kultuuripärandi väärtused ühises
loodus-ja kultuuriruumis”, kusjuures loodus-ja kultuuripärandi objektid
määratleti lisaks mõlemas riigis kaitse alla võetud spetsiaalselt kaitstud
loodusaladele ja kultuurimälestisele (lisateavet vaadake peatükkides 3.6 ja 3.7.).
See on saanud positiivse hinnangu. Programmiala loodus-ja kultuuripärandi
küsimust on juba üksikasjalikult uuritud, mis tagab Programmi eelmise perioodi
tulemuste ülevõtmise ning annab loogilise põhjenduse kavandatud uute
toodete ja teenuste arendamiseks.
Kavandatud tegevuste ellurakendamisel tuleb arvestada, et looduslike alade
kõige väärtuslikumad osad on lülitatud spetsiaalselt kaitstud looduslike alade
hulka, mis on juba üleeuroopalise tähtsusega kaitstud (Natura 2000), kuid
kultuuriobjektidele on antud kultuurimälestise staatus, samal ajal kui kõige
tähtsamad mälestised on lülitatud UNESCO Maailma kultuuri-ja looduspärandi
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 48
objektide nimekirja. Seetõttu tuleb nendel aladel ja objektidel projektide
arendamisel ja ellurakendamisel jälgida Eesti ja Läti vastavate seadusandlike
aktide nõudeid (lisateavet vaadake peatükkise 3.6, 3.7 ja 4). Lisaks sellele on
Natura 2000 alade majandamine lisatud keskkonnakaitse kavadesse. Seetõttu
on projekti ettepanekute ettevalmistamisel ning ka spetsiifiliste projektide
toetamisel ja ellurakendamisel soovitatav hinnata keskkonnakaitsekavadesse
lisatud meetmeid ning võimalusel ühendada projektide raames kavandatud
tegevused keskkonnakaitsekavades ettenähtud meetmetega, eriti nende suhtes,
mille realiseerimine on tunnistatud vajalikuks, kuid mis ei ole siiani aset leidnud.
Tegevuste “Loodus-ja kultuuripärandil põhinevate jätkusuutlike toodete ja
teenuste arendamine” ja “Vastutustundliku loodusturismi edendamine”
arendamisel vastavalt jätkusuutlikkuse põhimõttele ning vastutustundliku
loodusturismi võimaluste loomisel eeldatakse neilt positiivset mõju. Kuid
tähelepanu juhtimisel kindlatele toodetele või teenuste osutamisele
(loodusturism) kasvab nii külastajate huvi kui ka nende arv. Kuid on olemas oht,
et kindlate paikade sage külastamine ning toodete arendamisel teatud
ressursside kasutamine võib põhjustada loodus-ja kultuuriväärtustele
negatiivset mõju. Projektide arendamise etapis on oluline hinnata planeeritud
tegevuste pikaajalist mõju loodus- ja/või kultuuripärandi väärtustele (küsida
seisukohta kaitstava ala valitsejalt, Eestis Keskkonnaametilt). Riskide
maandamisel ja seadusandlikes aktides esitatud nõuete täitmisel eeldatakse, et
Programmi ellurakendamine ei põhjusta loodus-ja kultuuripärandile
märkimisväärset negatiivset mõju. Vajadusel võib projektide ellurakendamise
etapis mõjude olulisust hinnata keskkonnamõjude esialgsete protseduuride
ja/või Natura 2000 alade hindamise käigus (vaadake peatükki 6).
6.3 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale
Prioriteetne suund 1 „Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond”
Investeerimisprioriteet 1.1(a): edendada ettevõtlust, eriti soodustades uute
ideede majanduslikku kasutamist ja uute ettevõtete loomise kiirendamist,
sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite kaudu.
Spetsiifiline eesmärk (SO1): Kasvav rahvusvaheline ettevõtlus (piirkonnas)
Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse piirkonnas piiriüleseks koostööks
valmis olevate ettevõtjate ja uute äriettevõtete suurenenud osakaaluga.
Tegevustel ”Ettevõtlusvaimu edendamine ja ettevõtluse kui elustiili
propageerimine”, ”Uute ettevõtete moodustamise soodustamine",
"Äriettevõtete rahvusvahelise võrgustiku toetamine ja arendamine",
"Teenusedisainiga seotud koolitused, konsultatsioonid, tootearendus, turundus,
rahvusvahelised ärisuhted" ja "Ühisnäituste, kontaktürituste korraldamine" on
majanduskeskkonnale otsene, pikaajaline ja positiivne mõju ning
sotsiaalkeskkonnale kaudne, positiivne ja pikaajaline mõju.
Eemärgiks on ettevõtetevahelise konkurentsi suurendamine. Uued äriettevõtted
tähendavad uusi töökohti ning rohkem võimalusi tööjõuturule, mis suurendab
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 49
piirkonna ligitõmbavust, takistab inimeste lahkumist ning toob inimesi teistest
piirkondadest. Paremad töökohad tagavad parema sissetuleku ja ostujõu, mis
tähendab paremaid võimalusi teenuste ja kaupade kasutamiseks, mis omakorda
suurendab heaolu. Rahvusvaheline koostöö ja areng suurendavad
konkurentsivõimet ja võimalusi müüa oma tooteid ja teenuseid välismaale. Mis
omakorda soodustab ettevõtete laienemist ja uute töökohtade loomist. Uute
kontaktide saamine võib viia koostööni ning kogemuste ja teadmiste
vahetamiseni.
Investeerimisprioriteet 1.2 (d): toetada innovatsiooniprotsesse ning väikeste
ja keskmise suurusega ettevõtete kasvupotentsiaali kohalikel, üleriigilistel ja
rahvusvahelistel turgudel.
Spetsiifiline eesmärk 2 (SO2): Rohkem ühiselt arendatud tooteid ja
teenuseid Programmialas
Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse ühist toote-või teenusearendust
teostavate ettevõtjate suurenenud osakaalu kaudu.
”Struktuuride arendamine, mis parandavad Eesti ja Läti ettevõtjate vahelist
koostööd ja teabevahetust”, ” Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete
süstemaatiliste ja pikaajaliste arendustegevuste läbiviimine, sealhulgas
potentsiaali suurendavad tegevused, ühised toote-ja teenusearendused,
ühisturundus ja ekspordile suunatud tegevused, isiklik nõustamine, jne.” ja
”Avaliku sektori tugistruktuuride, teadus-ja haridusasutuste koostöö
tugevdamine väikese ja keskmise suurusega ettevõtete vahel” tegevused on
seotud pikaajalise, kaudse ja positiivse mõjuga sotsiaal-ja
majanduskeskkonnale. Koostöö, teadmiste ja kogemuste vahetamine
suurendavad ettevõtete konkurentsivõimet. Mis omakorda toob kaasa
ettevõtete laienemise ja uute töökohtade loomise. Suurenenud ostujõud annab
paremad võimalused teenuste ja kaupade kasutamiseks ning suurendab heaolu.
Arenenud tooted ja teenused mõjutavad otseselt Programmialas elavate
inimeste elukvaliteeti ja heaolu.
Prioriteetne suund 2 „Puhas ja hinnatud elukeskkond”
Investeerimisprioriteet 2.2 (f): Innovaatiliste tehnoloogiate edendamine
keskkonnakaitse ja ressursitõhususe parandamiseks jäätmete valdkonnas, vee
valdkonnas, mullakaitse valdkonnas või õhureostuse vähendamiseks.
Spetsiifiline eesmärk 4 (SO4): Suurenenud teadlikkus ja innovaatiliste
tehnoloogiate tõhusam kasutamine ühiste loodusvarade majandamisel
Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse inimeste ressursitõhususega seotud
teadlikkuse kasvu kaudu ning ametiasutuste vahelise veekogude ja rannaalade
majandamisega seotud koostöö suurenemise kaudu.
“Suurenenud teadlikkus ressursside efektiivse kasutamise (sealhulgas
energiatõhusus) osas ja jätkusuutlik elustiil”, ”Sorteeritud jäätmete osatähtsuse
ja taaskasutamise populaarsuse suurendamine”, ”Ühiste veeressursside
efektiivse kasutamise ja kaitse parandamine” ja ”Jätkusuutliku elustiili eeliste
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 50
edendamine” tegevustel on sotsiaalkeskkonnale pikaajaline, positiivne ja
kaudne mõju.
Suurenenud teadlikkus ressursitõhususe osas mõjutab inimeste elukeskkonda
positiivsel viisil. Jäätmete sorteerimine ja ressursside, nagu näiteks vesi ja
elekter, efektiivne kasutamine aitab hoida majapidamiste kulud madalal. Ühiste
veeressursside efektiivne kasutamine ja kaitsmine ning kasvav jäätmetekke
vältimine, jäätmete sorteerimine ja ümbertöötlemine aitavad säilitada või luua
hinnatud elukeskkonda.
Prioriteetne suund 3 “Parem sadamate võrk”
Investeerimisprioriteet: keskkonnasõbraliku (sealhulgas madala
müratasemega) ja madala süsinikusisaldusega transpordisüsteemi, sealhulgas
siseveeteede- ja meretranspordi, sadamate, mitmeliigiliste ühenduste ja
lennujaama infrastruktuuri arendamine ja täiustamine eesmärgiga edendada
jätkusuutlikku regionaalselt ja kohalikku mobiilsust.
Spetsiifiline eesmärk: Hea teenindusega väikesadamate arenenud
võrgustik
Eesmärgi saavutamist mõõdetakse väikesadamate suurenenud külastuste
kaudu.
“Mereturismi toetavate väikesadamate arendamine”, “Sadamateenuste
parandamine” ja ”Ühised koostöövõrgustikud” tegevustel on
sotsiaalmajanduslikule keskkonnale kaudne, positiivne ja pikaajaline mõju.
Väikesadamate arendamine aitab suurendada turismi ja reisimist, andes
inimestele paremaid võimalusi. Samal ajal aitab turismi kaasa kohaliku
majanduse arengule.
Prioriteetne suund 4 “Integreeritud tööjõuturg”
Investeerimisprioriteet: integreeritud piiriülesed tööjõuturud, sealhulgas
piiriülene mobiilsus, ühised kohalikud tööhõivealased initsiatiivid, teabe-ja
konsultatsiooniteenused ja ühiskoolitused.
Spetsiifiline eesmärk 6 (SO6): Paremad tingimused üle piiri asuvatele
töökohtadele juurdepääsuks
Eesmärgi saavutamist mõõdetakse üle piiri liikuvate töötajate arvu kaudu.
“Uued lahendused tööjõutegevuste edendamiseks", “Eesti tööotsijate
andmebaaside ja Läti turu pakkumiste kohandamine ja vastupidi”, ”Elukestva
õppe ja ümberõppe läbiviimine”, ”Rahvusvahelised kutseõppeprogrammid”,
”Piiriüleseks töötamiseks vajalike oskuste arendamine”, ”Ettevõttesisene
koolitus”, ”Kaugtöö/tark töö”, ”Kohalikud ja/või regionaalsed algatused s.o.
teabeteenused, messid ja muud piiriülest tööhõivet edendavad tegevused",
"Kohalike ja regionaalsete teenusepakkujate suutlikkuse suurendamine”,
”Vajaduste ja (töö) võimaluste kaardistamine”, ”Piiriülene praktika”, ”Piiriülest
liiklust toetavate maanteede või maanteede rekonstrueerimine ja uuendamine”
tegevustel on majandus-ja sotsiaalkeskkonnale kaudne, positiivne ja pikaajaline
mõju.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 51
Eesmärk annab paremad võimalused töö leidmiseks teisel pool piiri, võimaldab
osaleda elukestvas õppes olemasolevate töövõimaluste kasutamiseks ning
edendab kaugtööd/tarka tööd. Selle tulemusena hoitakse ära urbaniseerumine
ning inimeste piirkonnast lahkumine, inimeste ostujõud suureneb ning
üleüldine heaolu kasvab.
6.4 Erinevate mõjude koostoime
Programmi ellurakendamine käivitab mitmete mõjude koostoime:
Programmi mõjude vastastikune koostoime;
Programmi mõjude koostoime eelmise planeerimisperioodi 2007-2013
Programmi tulemustega;
Programmi mõjude koostoime muude programmidega,
investeerimisprojektidega ja valdkonna kavadega riiklikul, regionaalsel ja
kohalikul tasemel (kohalikud omavalitsused).
Programmi mõjude vastastikust koostoimet eeldatakse projektide
ellurakendamisel, kus meetmed on ühendatud ühte projekti, mis on seotud
mitmete prioriteetsete suundadega, investeerimisprioriteetidega ja/või
spetsiifiliste eesmärkidega. Näiteks annavad projektid võimaluse kombineerida
prioriteetse suuna 4 "Integreeritud tööturg" tegevused prioriteetse suuna 1
”Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond” ja prioriteetse suuna ”Puhas ja
hinnatud elukeskkond” toetatud tegevustega. Eeldatavad mõjud võivad läbi
koosmõjude moodustada koosdmõjusid ning ka vastastikku lahjendavaid
mõjusid ning akumuleerumisel põhjustada kumulatiivseid mõjusid. Programmi
praeguse põhjalikkuse tingimustes ei ole võimalik seda hinnangu raames
täpsemalt kirjeldada.
Arvestades Projektiga seotud toetatud tegevuste arvu, saab positiivseid
pikaajalisi koosmõjusid eeldada seoses keskkonna kvaliteediga (õhu, pinnavee
kvaliteet, müratase ja muud keskkonnakvaliteedi aspektid). Näiteks kui on
kasutusele võetud innovaatilised tehnoloogiad või energia efektiivsuse
meetmed (spetsiifiline eesmärk 4), mis omakorda parandab ühte või mitut
keskkonnakvaliteedi näitajat.
Loodus-ja kultuuripärandiga (spetsiifiline eesmärk 3), väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtetega (spetsiifiline eesmärk 2) ja piiriülese ettevõtluse
arenguga seotud tegevuste ellurakendamisel ühenduses teiste spetsiifiliste
eesmärkidega, muutub keskkonna kvaliteedi ja jätkusuutliku loodus-ja
kultuuripärandi mõjude vaheline koostoime võimalikuks, mis ühendatuna võib
parandada projektide rakenduspiirkondade elukeskkonna kvaliteeti.
Mõju kuhjub koostoimimisel piiriülese transpordi arenguga (spetsiifiline
eesmärk 5) nii, et kasvanud liiklustiheduse korral võivad mitmed õhukvaliteedi
näitajad ja müratase suureneda, kuid maanteede rekonstrueerimise või uute
maanteelõikude ehitamise valdkonnas kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine
ning liiklusvoo optimeerimine võib eelnevalt nimetatud negatiivseid mõjusid
vähendada.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 52
Sarnaselt on Programmi ellurakendamise käigus võimalik, et mitmete projektide
ellurakendamine toimub mõnes spetsiifilises piirkonnas või muudes lähedal
asuvates piirkondades ning seetõttu võivad mõjud koostoimida, kuhjuda või
tekib seal pärast mõjude liitumist pikaks ajaks kumulatiivne mõju.
Mitmete spetsiifiliste projektide või ühe projekti eraldi mõjude koostoimet
hinnatakse Projekti ellurakendamise etapis.
Programmi mõjude koostoime eelmise planeerimisperioodiga 2007—2013.
Programmi praeguste tulemuste efektiivseks kasutamiseks uute projektide
ideede elurakendamisel on soovitatav hinnata ellurakendatud projektide
”Gauja/koiva piiriülese valgala ühismajandamise suunas”, ”Jätkusuutlikud
linnade sadevete kogumissüsteemid Eestis ja Lätis”, ”Tundmatud
kultuuriväärtused ühises loodus-ja kultuuriruumis” ja muude projektide
tulemusi ning arvestada ka nende jätkumise võimalusega uute
ellurakendatavate projektide raames. See tagab Programmi järjepidevuse ning
toob kaasa pinnavee kvaliteedile, loodus-ja kultuuripärandile pikaajalise koond-
ja kumulatiivse mõju. Spetsiifilist koostoimet hinnatakse Programmi
ellurakendamise etapis.
Programmi mõjude koostoime muude programmidega, investeerimisprojektidega
ja valdkonna ideega riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasemel (kohalikud
omavalitsused).
Mõju on eeldatav Programmi projektide ja muude investeerimisprojektide
(ERAF, Ühtekuuluvusfond, ESF, LIFE+ ja muud) projektide ellurakendamise
ühistes asukohtades. Programmi projektid saavad omal moel täiendada teiste
investeerimisprojektide tulemusi, mis on seotud tegevuse jätkumisega ja
tulemuste kohapealse levikuga, spetsiifilises asukohas, üldsuse teadlikkuse
tekkimisel või muul viisil. Spetsiifilist mõju hinnatakse Programmide
ellurakendamise etapis.
6.5 Piiriülene keskkonnamõju
Programmi eesmärgiks on Eest-Läti piiriülese koostöö 2014—2020
ellurakendamine. Seetõttu on kavandatud ainult selliste projektide
ellurakendamine, milles Eesti ja Läti sihtrühmad osalevad samaaegselt:
kohalikud omavalitsused, planeerimisregioonid, ametiasutused, erinevates
valdkondades tegutsevad erialaliidud, valitsusvälised organisatsioonide,
turismiorganisatsioonid, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted,
uurimisasutised, turismikeskused, füüsilisest isikust ettevõtjad, spetsialistid,
eksperdid ja muud. Seetõttu toimub Programmi prioriteesete suundade,
investeerimisprioriteetide, spetsiifiliste eemärkide ja tegevuste raames
spetsiifiliste projektide ideede ja meetmete ellurakendamine üheaegselt.
Projektide ellurakendamise samaaegsus ja eeldatav kogemuse jaotus mõlemas
riigis on üks aspektidest, mida saab hinnata kui Programmi üldist positiivset,
otsest või kaudset ja pikaajalist piiriülest mõju.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 53
Arvestades sellega, et projektid toimuvad mõlemas riigis, eeldatakse, et ka mõju
on piiriülene . Seega kehtib Programmi mõjude hinnang (peatükkid 5.1 - 5.4) ka
piiriülesele mõjule.
Programmi piiriüleste otseste ja pikaajaliste mõjude kontekstis tuleb rõhutada
spetsiifilises eesmärgis 5 (teise ja kolmanda taseme ühendused TENT-T
võrgustikuga) maanteede rekonstrueerimist või maanteelõikude ehitamist, mis
arendades piiriülest liiklust, võib mõnevõrra suurendada Eesti-Läti piiriala
liiklustihedust ning ka suurendada liiklusest põhjustatud õhureostust ja
mürataset. Samal ajal vähendab asfaltkattega maanteede ehitamine
peenosakestest põhjustatud õhu saastatust. Liiklusvoo optimeerimisega
väheneb eraldi liiklussõlmedes liiklusest põhjustatud õhu saastatus
(lämmastikdioksiid, peenosakesed ja muud emissioonid) ja müratase.
Projektide ellurakendamise etapis on vaja hinnata iga projekti eeldatavat
piiriülese keskkonnamõju olulisust ning vajadusel kavandada projektide raames
abinõud negatiivsete mõjude (vaadake peatükke 6 ja 7) vähendamiseks ning
jälgimiseks.
Programmi keskkonnamõju strateegiline hindamisne viiakse Eestis ja Lätis läbi
ühtse KSH aruande koostamise käigus ning mõlemas riigis Programmi
teemadega seotud keskkonnaaruande projekti samaaegsete avalike
aruteludega. Seega on nii Eesti, kui ka Läti ametiasutused, kohalikud
omavalitsused, avalikud huvigrupid ja elanikud teavitatud Projekti eeldatavast
keskkonnamõjust ja keskkonnaaruandest.
Vastavalt hinnangule leiti, et Programmi ellurakendamisel ei ole
märkimisväärset negatiivset keskkonnamõju, mille vähendamiseks peaksid riigid
rahvusvahelisel tasemel kasutusele võtma abinõusid negatiivsete mõjude
vähendamiseks või kõrvaldamiseks.
Programmi väljatöötamise ajal on toimunud Eesti ja Läti ühiskomisjoni
koosolekud, mille käigus mõlema riigi esindajad arutasid ning võtsid vastu
Programmi sisuga seotud otsuseid. Nimetatud koosolekutel esitati neli korda
teavet KSH protsessi kohta, sealhulgas piiriülesest mõjust. Vastavalt Eesti
Vabariigi seadusandlikes aktides sätestatud protseduurile teavitas Eesti
Vabariigi Keskkonnaministeerium Läti Vabariiki (pädev asutus –
Keskkonnaamet) Programmi piiriülesest mõjust (piiriülese teavitamise
protseduuri on täpsemalt kirjeldatud peatükis 8.3) ning Läti Vabariigi pädevat
asutust, mis toetas ühises KSH läbiviimist ja aruande koostamist.
Arvestades eelnevat, ei ole Programmi piiriülesest mõjust lisateavitamine vajalik.
6.6 Ülevaade valitud alternatiivi valiku põhjustest
Programm ei hõlma Eesti-Läti piirülese koostöö alternatiive. Seetõttu valiti
käesoleva keskkonna strateegilise hindamise kaudu, alternatiivina Programmi
lisatud prioriteetsetele suundadele, investeerimisprioriteetidele, spetsiifilistele
eesmärkidele ja toetavatele tegevustele niinimetatud ”Null” stsenaarium, mis
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 54
eeldab, et Programmi välja ei töötata ega ei rakendata. ”Null” stsenaariumis
kirjeldatakse hinnangut olemasolevale (vaadake peatükke 3.1 – 3.7).
Alternatiivset “Null” stsenaariumi ei käsitleta Eesti-Läti piiriülese koostöö parima
võimalusena, kuna katkestamisel ei taga see käimasolevate projektide jätkumist
ning seda ei saa kõige efektiivsemalt kasutada. Programmi ellurakendamise ajal
ajavahemikus 2007—2013 saadi kogemusi, teavet ning ka tulemusi (loodus-ja
kultuuripärandi uuringud, sadevete majandamise jätkusuutlikud ideed ja
kogumise põhjused ning tuuleenergia tootmiseks Riia lahes kõige sobivamate
asukohtade uurimine, käivitatud ühine info ja veekvaliteedi hindamissüsteem
Gauja/Koiva jõe piiriülese valgala majandamiseks jne). Peab märkima, et selle
alternatiivi ellurakendamisel jäävad muudest projektidest saadud tulemused
(rekonstrueeritud või sillutatud maanteed, paigaldatud rannataristu ja muud)
nende nõuetekohase majandamise ja järelvalve korral alles ka sõltumata
Programmi ellurakendamisest ajavahemikus 2014—2020.
Arvestades eespool öeldut ning asjaolu, et Programm on koostatud järgides
mõlema riigi seadusandlike aktide nõudeid ning ka rahvusvahelisi ja riiklikke
keskkonnakaitse eesmärke, siis selles kirjeldatud prioriteetsete suundade,
investeerimisprioriteetide, spetsiifiliste eesmärkide ja toetatud tegevuste
ellurakendamist peetakse kõige sobivamaks alternatiiviks Eesti-Läti piiriülesele
koostööle 2014—2020.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 55
7 VÕIMALUSED VÕIMALIKU NEGATIIVSE MÕJU KÕRVALDAMISEKS JA HÜVITUSMEETMED
7.1 Võimalused võimaliku negatiivse keskkonnamõju kõrvaldamiseks või vähendamiseks
Käesolevas hinnangus eeldatakse, et Programmi ja spetsiifiliste piiriüleste
projektide ellurakendamisel, mille eesmärgiks on saavutada Programmi üldised
ja spetsiifilised eesmärgid, saavutatakse Eesti ja Läti seadusandlikes aktides ning
Euroopa Liidu direktiivides sätestatud keskkonna-ja looduskaitse nõuded.
Vastavalt käesolevas aruandes sisalduvale keskkonnamõju hinnangule ei
tuvastatud märkimisväärseid negatiivseid mõjusid, seega ei ole negatiivse mõju
vähendamise lahendused vajalikud.
Kuid arvestades tõsiasja, et Programmi hindamine viidi läbi prioriteetse suuna,
investeerimisprioriteetide, spetsiifiliste eesmärkide, näitajate ja kavandatud
tegevuste hindamise alusel ning ka tõsiasja, et Programm ei hõlma mingeid
kasutuselevõetud spetsiifilisi meetmeid, grupimeetmeid või projekti kirjeldust,
siis sisaldab KSH aruande projekt soovitatavaid ettevaatusabinõusid, mille
eesmärgiks on võimaliku keskkonnariski või selles hinnangus teadvustamata
negatiivse keskkonnamõju ärahoidmine.
Käesolevas aruandes määratleti võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmiseks
või vähendamiseks alljärgnevad ettevaatusabinõud: projekti keskkonnamõju
aspektide hinnang ja projekti ellurakendamise etapis keskkonnariskide
ärahoidmine, keskkonnamõjude protseduurid, temaatiliste kavade vastavus
keskkonna-ja looduskaitsealades ning ka kohaliku omavalitsuse territooriumi
kasutamise ja arendamise reeglite arvestamine.
Projektide keskkonnamõju aspektide hindamine ja keskkonnariskide ärahoidmine
projektide ellurakendamise etapis.
Programmi ellurakendamise etapis (projekti ettepanekute väljatöötamisel) on
vaja hinnata iga projekti eeldatavat keskkonnamõju, tulemust keskkonna-ja
looduskaitse kontekstis ning vajadusel kirjeldada ellurakendatud projektide
raames meetmeid negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks või
kõrvaldamiseks.
Programmi 2007—2013 ellurakendamiseks koostati juhend.22 See sisaldab
Programmi ellurakendamise kogu protsessi juhiseid, alustades projekti
ettepanekute ettevalmistamisest kuni selle ellurakendamiseni ja järelvalveni
ning ka aruandeid ja projektide lõpetamise juhised.
22 Programme Manual of the Estonia – Latvia Programme, 11 May 2012
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 56
(http://www.vraa.gov.lv/uploads/documents/interreg/kontrole/2012.05.17_prog
ramme_manual_lat_est.pdf).
Peatükis “Administratiivne juhtimine projekti tasemel”, seati üheks põhimõtteks
keskkonnasõbralik lähenemine. Projekti partnereid stimuleeritakse esitama
keskkonnasõbralikke tehnoloogiad ja lahendusi ning lisama teavet
kasutuselevõetud meetmetest regulaarsetesse aruannetesse.
Keskkonnasõbraliku lähenemise meetmeteks on näiteks energia
kokkuhoiuskeemide kasutuselevõtt, taastuvate energiaallikate kasutamine,
jäätmetekke vähendamine ja jäätmete sorteerimine ning ka asjakohaste
keskkonnasõbralike teemade avaldamine. Selle põhimõtte kasutuselevõtt
juhendis näitab, et Programmi keskkonnakaitse valdkond hõlmab energia
säästmist, jäätmemajandust ja riiklikku haridust. Peab märkima, et uuel
planeerimisperioodil hõlmab Programm investeerimisprioriteeti „2.1 Loodus-ja
kultuuripärandi säilitamine, kaitsmine, edendamine ja arendamine” (2.
prioriteene suund „Puhas ja hinnatud elukeskkond”) ja investeerimisprioriteeti
„3.1. Regionaalse liikuvuse parandamine teise ka kolmanda astme
liiklussõlmede ühendamisega TEN-T infrastruktuuriga, sealhulgas mitmeliigiliste
liiklussõlmedega” (3. prioriteetne suund „Paremad ühendused”). Juhendi
uuendamisel on keskkonnasõbralikku lähenemist soovitatav täiendada ka
nende valdkondadega.
Keskkonnasõbraliku lähenemise põhimõtte rakendamise eesmärgil on
soovitatav (projekti ettepanekute ettevalmistamise etapis) arvesse võtta iga
spetsiifilise planeeritud projekti keskkonnamõju ning projekti tegevustesse
meetmete lisamist, mille eesmärk on keskkonnariskide või võimaliku negatiivse
mõju ärahoidmine, võimalusel jälgida projektide tulemusi, et hinnata nende
efektiivsust. Lisaks sellele on projektide hindamise juures oluline arvestada seda,
kuidas projektid tagavad rahvusvaheliste ja riiklike keskkonnakaitse eesmärkide
edendamist või saavutamist. Omakorda tuleb heakskiidetud projektide
ellurakendamisel ettevalmistamise ja tutvustamise etapis kasutusele võtta
meetmed määratletud keskkonnariskide ärahoidmiseks ning järelevalve
läbiviimiseks.
Keskkonnamõju protseduurid
Vastavalt Eesti ja Läti seadusandlike aktide nõuetele (Eestis - Eesti Vabariigi
seadus ”Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus”, Lätis
- Läti Vabariigi seadus “Keskkonnamõju hindamise seadus”) tuleb infrastruktuuri
projektide keskkonnamõju hindamise valdkonnas mõlemas riigis läbi viia
keskkonnamõjude protseduurid ja/või nad peavad olema kooskõlas keskkonna-
ja looduskaitse nõudmistega.
Kuna Programm ei sisalda spetsiifiliste projektide kirjeldusi ja realiseeritavate
tegevuste rakendusala selles ulatuses, et käesoleva KSH protsessi jooksul oleks
võimalik hinnata spetsiifiliste sündmustega, sündmuste rühmadega või
projektidega seotud KSH protseduuride rakendamise vajadust, siis hinnatakse
seda ettevalmistamise etapis ning vajadusel projektide käivitamisel. Lähtuvalt
keskkonnamõjust jaotatakse projektid nelja kategooriasse:
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 57
1. Tegevusvaldkonnad, millega seoses on vastavalt kehtivale seadusele
kohustus läbi viia keskkonnamõju eelhindamine
Vastavalt Eesti vabariigi seaduses “Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” ja määruses ”Tegevusvaldkondade
loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu” ja Läti Vabariigi seaduse “Keskkonnamõju
hindamine” Lisas nr 2 “Tegevusvaldkonnad, millega seoses on vajalik läbi
viia eelhindamine” sätestatud nõuetele, võib väita, et keskkonnamõju
hindamise nõue rakendub peamiselt infrastruktuuri ja Natura 2000 aladele
mõju avaldavatele projektele.. Mõlema riigi pädevad asutused (Eestis –
Keskkonnaamet, Lätis - Keskkonnakaitseamet) võtavad eelhindamise alusel
vastu otsused, kas keskkonnamõju hindamine või Natura hindamine on
vajalik.
2. Projektidele, mille suhtes sellised protseduurid ei ole vajalikud, võivad
väljastada mõlema riigi pädevad asutused keskkonnatingimusi või soovitusi
(vaadake lõiku nr 4). Nagu eespool mainitud ei ole KSH koostamise etapis
Programmi projektidega seotud teave kättesaadav. Programmis sisalduvate
valdkondadest on täiendav mõju hindamise vajalikkus võimalik peamiselt
investeeringuprioriteetidele “3.1. Regionaalse liikuvuse parandamine teise
ka kolmanda astme liiklussõlmede ühendamisega TEN-T infrastruktuuriga,
sealhulgas mitmeliigiliste liiklussõlmedega” ja „3.2 Keskkonnasõbraliku ja
madala süsinikusisaldusega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede
ja meretranspordisüsteemide, sadamate, mitmeliigiliste ühenduste ja
lennujaama infrastruktuuri edendamine eesmärgiga arendada
jätkusuutlikku regionaalset ja kohalikku liikuvust“ ellurakendamise
käigusTegevusvaldkonnad, millega seoses on vastavalt riiklike seaduste ja
määruste nõudmistele vajalik läbi viia mõju hindamine NATURA 2000
aladele
Käesoleva KSH raames ei ole määratletud valdkondi, millega seoses on vaja
kindlasti läbi viia keskkonnamõju hinnang Natura 2000 aladele. Kuigi juhul,
kui vastav otsus on mõlema riigi pädevate asutuste poolt vastu võetud ja
kui eelhinnangu tulemuste alusel on eeldada negatiivset keskkonnamõju,
siis seoses Programmi projektidega saab vastu võtta otsuse
keskkonnamõju hindamiseks Natura 2000 alade suhtes. Lätis viiakse
keskkonnamõju hindamine Natura 2000 aladele läbi vastavalt Ministrite
Kabineti määrusele nr. 300 19.04.2011 "Keskkonnamõju hindamise
protseduur üle-euroopalise tähtsusega (Natura 2000) spetsiaalsete
kaitsealadel". Eestis - "Keskkonnamõju hindamine ja
keskkonnajuhtimissüsteemi määruse" lõigule 26.
3. Tegevusvaldkonnad, millega seoses on vastavalt kehtivatele seadustele
vajalik saada keskkonnaasutuste nõusolek
Tegevusvaldkonnad, millega seoses on vajalikud tehnilised
keskkonnatingimused on määratletud Läti Vabariigi Ministrite Kabineti
määruses nr. 91 “Tehniliste tingimuste väljastamise protseduur
keskkonnamõju hinnangut mittevajavate kavandatud tegevusvaldkondade
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 58
suhtes” 17.02.2004. Tehnilised tingimused määratlevad keskkonnakaitse
nõuded, millega tuleb arvestada ehitusprojektide ettevalmistamisel ja
koostamisel. Tehnilised tingimused tuleb taotleda näiteks turismi-ja
puhkobjektide, tekstiilitööstuse rajatiste, tänavate, sildade ja muude
infrastruktuuri objektide ehitamisel või rekonstrueerimisel ning ka seoses
maanteede ehitamisega. Täielik loetelu on esitatud: Lätis 17.02.2004
Ministrite Kabinet määruse nr. 91 lisas.
Lätis tuleb keskkonnakaitsega seotud valdkondades saada
Looduskaitseameti heakskiit juhtudel, mis on sätestatud IADT Ministrite
Kabineti määrusega nr. 264 "Üldsätted spetsiaalselt kaitstavate alade
kaitsmiseks ja kasutamiseks" või IADT eraldiseisvate kaitsmise ja
kasutamisega seotud sätete alusel. Sellisel juhul määratleb
Looduskaitseamet nõuded, mis on kehtestatud kavandatud
tegevusvaldkonnale seoses liikide ja elupaikade kaitseks ning ka nende
olemasoluks soodsate tingimuste tagamisega.
Läti Tervisekaitseamet väljastab tehnilised tingimused juhtudel, mis on
sätestatud kehtivates seadustes või era-või juriidilise isiku nõudel,
ehitusprojektidele ning ka objektide vastavuse hindamiseks
hügieeninõuetega.
Eestis ei ole Läti “ Tehniliste tingimuste väljastamise protseduur
keskkonnamõju hinnangut mittevajavate kavandatud tegevusvaldkondade
suhtes” seadusega sarnast regulatsioon. Vastavaid küsimusi
koordineeritakse vastavalt eelnevalt kirjeldatud reeglitele (punktid 1-3).
Teatavatele tegevustele on vaja taotleda keskkonnaluba tegevused ja
künnisväärtused on loetletud valdkonna seadustes ja nende alamaktides
("Välisõhu kaitse seadus", "Veeseadus", "Jäätmeseadus"
"Maapõueseaduses”, „Tööstusheite seadus“). Tootmistegevuste
kavandamisel on otstarbekas konsulteerida võimaike mõjude hindamise
lubade taotlemise vajalikkuse selgitamiseks Keskkonnaametiga.
Keskkonna-ja looduskaitsealade kavade järgimine
Projektettepanekute arenduse käigus on soovitatav hinnata meetmeid ja
projekte, mis on kantud spetsiaalselt kaitstavate kaitsealade
majandamiskavadesse, valgalade majandamiskavadesse ja regionaalsetesse
jäätmemajandusplaanidesse, nende seoseid Programmi
investeerimisprioriteetidega ja spetsiifiliste eesmärkidega ning arvestada ka
meetmetega, mis on täies ulatuses või osaliselt kantud projektide
ettepanekutesse, mille ellurakendamine on nõutav teatud aladel või objektidel
sätestatud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, kuid mis ei ole veel aset
leidnud.
Kohalike omavalitsuste territooriumide kasutamise ja arendamisega seotud
nõuete järgimine
Teise või kolmanda astme maanteede TNT-T võrgustikuga seotud
ühendusteede rekonstrueerimisega või ehitusega, muude maanteede ehitusega
seotud Programmi tegevuste ellurakendamisel tuleb järgida ka loodusturismi
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 59
arendamiseks vajalike avalike hüvede pakkumise, piiriüleste ühenduste
loomiseks väikesadamate arendamise, ehituse ning mõnedel juhtudel ka
uusehitiste arendamise, mõlema riigi seadusandlike aktide nõueteta teatud
territooriumi alade või infrastruktuuri objektide valimise, projekteerimise ja
ekspluateerimise nõudeid, mis on lisatud kohalike omavalitususte määrustesse.
7.2 Hüvitusmeetmete vajalikkus
Nii Eesti, kui ka Läti seadusandlikes aktides on määratletud abinõud
hüvitusmeetmete rakendamiseks juhul, kui kavandatud tegevusel või
kavandamisedokumentide meetmetel on oluline negatiivne mõju Natura 2000
aladele. Vastavalt Läti Vabariigi seaduse “Spetsiaalselt kaitstud alad” 42. lõikele
“kavandatud tegevus või kavandamisdokumendi menetlemine on lubatud, kui
sellel on negatiive mõju üle-euroopalise tähtsusega kaitstud kaitseala (Natura
2000) ökoloogilistele funktsioonidele ja terviklikkusele ning see ei ole vastuolus
selle moodustamise ja kaitse eesmärkidega. Kui kavandatud tegevusel või
kavandatud dokumendi meetmel on üle-euroopalise tähtsusega kaitstud
kaitsealale (Natura 2000) negatiivne mõju, siis on kavandatud tegevuse või
dokumendi menetlemine lubatud ainult juhul, kui see on ainus lahenduse
rahuldada olulisi sotsiaal-või majandushuvisid ning kui see hõlmab üle-
euroopalise tähtsusega kaitstud kaitsealaga (Natura 2000) seotud
hüvitusmeetmeid”.
Eesti Vabariigi “Looduskaitseseadus” sätestab, et kui keskkonnamõju hindamise
või keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt võib kavandatav
tegevus eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala ning
kavandatav tegevus on alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu vajalik
üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või
majanduslikel põhjustel, tuleb tegevuseks loa andmisel seada loa
kõrvaltingimuseks või näha strateegilises kavandamisdokumendis ette tegevuse
elluviimisele eelnevate hüvitusmeetmete rakendamine.
Projekti piirkonnas on 650 Natura 2000 ala: 223 Lätis ja 427 Eestis. Programmis
sisaldub investeerimisprioriteet ”2.1 (c) Loodus-ja kultuuripärandi säilitamine,
kaitsmine, edendamine ja arendamine” on seotud Natura 2000 aladega.
Programmi raames on kavandatud alljärgnevaid tegevusi: "Loodus-ja
kultuuripärandi jätkusuutliku majandamise tutvustamine ja teadlikkuse
tõstmine”, ”Loodus-ja kultuuripärandil põhinevate jätkusuutlike toodete ja
teenuste väljaarendamine”, ” Olemasolevate alade edendamise ja arendamise
lahendused, sealhulgas IT-lahendused” ja ”Vastutustundliku turismi
edendamine”. Järgides Programmi detailsust ja arvestades sellega, et Programm
on koostatud vastavalt rahvusvahelistele ning riiklikele
keskkonnakaitseeesmärkidele ja keskkonnakaitsega seotud seadusandlikele
aktidele, saab käesolevast hinnangust järeldada, et Programmi ellurakendamine
ei kahjusta üle-euroopalise tähtsusega kaitseala (Natura 2000) ning seetõttu ei
ole tekitatud looduskahju hüvitamise meetmete rakendamine vajalik.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 60
Samal ajal tuleb märkida, et peatükis 6.1 on keskkonnamõju eelhinnang ja
määratletud kui ennetusmeede, mille eesmärgiks on Projekti ellurakendamise
käigus võimaliku negatiivse keskkonnamõju ärahoidmine Natura 2000 ja
muudele aladele. Juhul kui vastavalt Eesti ja Läti seadusandlike aktide nõuetele
kasutatakse mõnes projektis Natura 2000 alade keskkonnamõju hindamise
protseduuri ning selle käigus määratakse Natura 2000 alale kindlaks selline
negatiivne mõju, mis vajab hüvitusmeetme rakendamist, siis on need
alljärgnevad:
Elupaiga uus moodustamine uues asukohas või laiendatud alas, mis on
mõeldud kandmiseks Natura 2000 võrgustikku;
elupaiga paremaks muutmine territooriumi vastavas osas või muus
NATURA 2000 alas proportsioonis projektiga seotud kahjudega;
erandjuhtudel – uue ala moodustamine vastavalt Elupaikade direktiivile.
Eestis on hüvitusmeetmed Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe tagamiseks
alljärgnevad:
elupaikade taastamine;
uute elupaikade moodustamine;
olemasolevate elupaikade kvaliteedi paremaks muutmine;
muud meetmed, mis aitavad ära hoida Natura 2000 võrgustiku raames
edasist sidususe vähenemist.
Hüvitusmeetmed:
on suunatud kahjustatud elupaikadele ja liikidele ning hüvitusmeetmete
ulatus on proportsionaalne tekitatud kahjuga;
viiakse ellu kahjustatud elupaigale võimalikult lähedal;
tagavad, et samaväärsed funktsioonid, mis olid põhjuseks ala
lülitamiseks Natura 2000 võrgustikku, on kahjustatud alas täidetud;
täidavad majanduseesmärkide ellurakendamise ja kaitse nii, et Natura
2000 võrgustiku sidusus on nende meetmete abil kaitstud või
suurenenud.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 61
8 KAVANDATAVAD JÄRELEVALVEMEETMED
Vajadus teostada arengu planeerimisdokumentide ellurakendamise järelvalvet
on määratletud Eesti ja Läti seadusandlikest aktidest tulenevate nõuetega23 ja
vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivile 2001/42/EK “Mõningate kavade ja
programmide keskkonnamõju hindamisest”, mis on mõlemas riigis vastu
võetud. Keskkonnaseire eesmärk on planeerimisdokumentide kõige varasemas
etapis saada teavet programmi ellurakendamisest põhjustatud keskkonna
muutustest ja vajadusel õigeaegselt reageerida ning hoida ära negatiivsed
tagajärjed.
Programmi arengu selles etapis kindlaksmääratud seirenäitajad on
kokkuvõtlikult esitatud tabelis. Kuna programmi ellurakendamise käigus
koostatakse, kiidetakse heaks ja rakendatakse hetkel tundmatu sisuga projektid,
siis projektide taotlemisel hinnatakse (vaadake lisateavet peatükis 6) ka nende
eeldatavat keskkonnamõju. Lisaks peavad projekti kuuluma ka keskkonnaseire
meetmed. Programmi ellurakendamise käigus saab keskkonna, loodus-ja
kultuuripärandi kaitsmisega seotud ellurakendatud projektide efektiivsuse osas
õigeaegset teavet. Lisaks sellele toetab keskkonnanäitajate muutuste teave
meetmeid negatiivsete mõjude ärahoidmiseks, kui Programmi ellurakendamise
käigus sellised mõjud ilmnevad.
Tabel 1. Programmi keskkonnaseireks kavandatavad meetmed
Programm:
prioriteetne
suund,
investeerimisprior
iteet
Keskkonna
teema Kavandatud seirenäitajad
PRIORITEETNE SUUND 1: AKTIIVNE JA LIGITÕMBAV MAJANDUSKESKKOND
INVESTEERIMISPRIOR
ITEET 1.1(a)
ettevõtluse
edendamine,
täpsemalt
soodustades uudsete
ideede
kasutuselevõttu ning
uute ettevõtete
moodustamist,
Õhu kvaliteet Saasteainete (lämmastikoksiidid, peenosakesed,
muud ained) emissioonide
koguste/kontsentratsioonide muutused
Päevade arv, mille jooksul ei ole õhukvaliteedi
standardid peenosakeste osas täidetud
Heitvee
puhastamine
Muutused keskkonda lastud reostuse osas
(üldlämmastiku, üldfosfori kogused ja muud
näitajad)
23 In Latvia, the Directive requirements are included in the law "On Environmental
impact assessment" (1998), in Estonia – in “Environmental Impact Assessment and
Environmental Management Act” (2005).
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 62
Programm:
prioriteetne
suund,
investeerimisprior
iteet
Keskkonna
teema Kavandatud seirenäitajad
muuhulgas
ettevõtlusinkubaatori
tes.
Müratase Mürataseme muutused
Jäätmemajandu
s
Muutused sorteeritud jäätmete ja
ümbertöötlemiseks suunatud jäätmete
osatähtsuses
INVESTEERIMISPRIOR
ITEET1.2 (c): ”Toote-ja
teenusearenduse
toetamine”.
Õhu kvaliteet
Saasteainete (lämmastikoksiidid, peenosakesed,
muud ained) emissioonide
koguste/kontsentratsioonide muutused
Päevade arv, mille jooksul ei ole õhukvaliteedi
standardid peenosakeste osas täidetud
Heitvee
puhastamine
Muutused keskkonda lastud reostuse osas
(üldlämmastiku, üldfosfori kogused ja muud
näitajad)
Jäätmemajandu
s
Muutused sorteeritud jäätmete ja
ümbertöötlemiseks suunatud jäätmete
osatähtsuses
PRIORITEETNE SUUND 2: PUHAS JA HINNATUD ELUKESKOND
INVESTEERIMISPRIOR
ITEET 2.1 (c) loodus-
ja kultuuripärandi
säilitamine,
kaitsmine,
edendamine ja
arendamine.
Bioloogiline
mitmekesisus
Kaitstud elupaikade pindala ja kvaliteedi muutused
Kaitsealuste liikide alade või elupaikade arvu
muutused
Looduslike alade, sealhulgas Natura 2000 alade
külastajate arvu muutused
Kultuuripärand
Kultuuripärandi objektide seisukorra muutused
Kultuuripärandi objektide külastajate arvu
muutused
Jäätmemajandu
s
Muutused sorteeritud jäätmete ja
ümbertöötlemiseks suunatud jäätmete
osatähtsuses
INVESTEERIMISPRIOR
ITEET 2.2 (f)
innovaatiliste
tehnoloogiate
edendamine
keskkonnakaitse ja
Jäätmemajandu
s
Muutused sorteeritud jäätmete ja
ümbertöötlemiseks suunatud jäätmete
osatähtsuses
Heitvee
puhastamine
Muutused keskkonda lastud reostuse osas
(üldlämmastiku, üldfosfori kogused ja muud
näitajad)
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 63
Programm:
prioriteetne
suund,
investeerimisprior
iteet
Keskkonna
teema Kavandatud seirenäitajad
ressursitõhususe
parandamiseks
jäätmete valdkonnas,
vee valdkonnas,
mullakaitse
valdkonnas või
õhusaastatuse
vähendamiseks.
Õhu kvaliteet
Saasteainete (lämmastikoksiidid, peenosakesed,
muud ained) emissioonide
koguste/kontsentratsioonide muutused
Päevade arv, mille jooksul ei ole õhukvaliteedi
standardid peenosakeste osas täidetud
Kliimamuutus Kasvuhoonegaaside koguste muutused
PRIORITEETNE SUUND 3: PAREMAD MEREÜHENDUSED
INVESTEERIMISPRIOR
ITEET 3.1 (c)
keskkonnasõbraliku
(sealhulgas madala
müratasemega) ja
madala
süsinikusisaldusega
transpordisüsteemi,
sealhulgas
siseveeteede- ja
meretranspordi,
sadamate,
mitmeliigiliste
ühenduste ja
lennujaama
infrastruktuuri
arendamine ja
täiustamine
eesmärgiga
edendada
jätkusuutlikku
regionaalselt ja
kohalikku mobiilsust
Jäätmemajandu
s
Muutused sorteeritud jäätmete ja
ümbertöötlemiseks suunatud jäätmete
osatähtsuses
Kliimamuutus Kasvuhoonegaaside koguste muutused
Heitvee
puhastamine
Muutused keskkonda lastud reostuse osas
(üldlämmastiku, üldfosfori kogused ja muud
näitajad)
Õhu kvaliteet
Saasteainete (lämmastikoksiidid, peenosakesed,
muud ained) emissioonide
koguste/kontsentratsioonide muutused
Päevade arv, mille jooksul ei ole õhukvaliteedi
standardid peenosakeste osas täidetud
PRIORITEETNE SUUND 4: INTEGREERITUD TÖÖJÕUTURG
INVESTEERIMISPRIOR
ITEET4.1 piiriüleste
tööjõuturgude
integreerimine,
sealhulgas piiriülene
mobiilsus, ühised
kohalikud tööhõive
Jäätmemajandu
s
Muutused sorteeritud jäätmete ja
ümbertöötlemiseks suunatud jäätmete
osatähtsuses
Heitvee
puhastamine
Muutused keskkonda lastud reostuse osas
(üldlämmastiku, üldfosfori kogused ja muud
näitajad)
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 64
Programm:
prioriteetne
suund,
investeerimisprior
iteet
Keskkonna
teema Kavandatud seirenäitajad
initsiatiivid, teabe-ja
nõustamisteenused
ja ühiskoolitused. Õhu kvaliteet
Saasteainete (lämmastikoksiidid, peenosakesed,
muud ained) emissioonide
koguste/kontsentratsioonide muutused
Päevade arv, mille jooksul ei ole õhukvaliteedi
standardid peenosakeste osas täidetud
Müratase Mürataseme muutused
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 65
9 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE LÄBIVIIMISEST, AVALIKKUSE KAASAMISE JA PIIRIÜLESTE KONSULTATSIOONIDE TULEMUSED
Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on protsess, mille eesmärgiks on
keskkonnaaspektide integreerimine kavandamisdokumentidesse koos nende
eeldatava mõju hindamisega keskkonnale ja maavaradele ning ka avalikkuse,
valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste arvamuste arvestamine. Protsessi
eemärgiks on hinnata seda, millised märkimisväärsed keskkonnamõjud võivad
ilmneda planeerimisdokumentide ellurakendamisel. KSH viiakse läbi
planeerimisdokumentide koostamise etapis.
KSH ja selle protseduuride läbiviimise vajaduse on sätestatud Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2001/42/EÜ 27.06.2001 "Mõningate kavade
ja programmide keskkonnamõju hindamisest”, Läti Vabariigi ”Keskkonnamõju
hindamise seaduses”, Läti Vabariigi Ministrite Kabineti määruses nr. 157
”Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise protseduur” 23.03.2004, ja
Eesti Vabariigi seaduses ”Keskkonnamõju hindamine ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus” (täpsem teave peatükis 4). Strateegilist
hindamist rakendatakse planeerimisdokumentide ellurakendamisel, mis võivad
märkimisväärselt mõjutada inimeste tervist ja keskkonda, sealhulgas ka EL
koosfinantseerimisega seotud planeerimisdokumentide suhtes, kui
kavandamisdokumendid on välja töötatud ning vastuvõetud Parlamendi (Lätis -
Seim) või Ministrite Kabineti poolt vastavalt seadusandlikele aktidele või
muudele reeglitele. Seadusandlike aktide nõuded on koostatud
keskkonnaaruande ettevalmistamiseks KSH protsessi raames, kus kirjeldatakse
planeerimisdokumentide märkimisväärseid keskkonnamõjusid.
Käesolev keskkonnaaruande projekt on koostatud vastavalt eelpool kirjeldatud
keskkonnamõju hindamisega ja keskkonnaaruande sisuga seotud
rahvusvaheliste ja riiklike seadusandlike aktide nõuetele.
9.1 Metoodika
KSH protsessi ja keskkonnaaruande koostamise raames kasutati meetodeid, mis
põhinevad Programmi vastavuse hinnangul keskkonnakaitse ja jätkusuutliku
arengu põhimõtetele ja eesmärkidel ning ka Programmi eeldatava mõju
hinnangul. KSH põhineb lõimumise põhimõttel, ettevaatuspõhimõttel ja
läbipaistvusel.
KSH protsessis kasutati alljärgnevaid meetodeid:
Teabeanalüüsid– Programmi materjale analüüsiti, sealhulgas tausta
olukorda ning Programmi 1. versiooni, mõlema riigi keskkonnainfo
süsteemides, riigi statistika aruannetes, Euroopa Liidu Statistikaameti
aruannetes ning ka Programmialaga eotud spetsiaalsete looduslike
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 66
alade kaitsega, vee ja õhu kvaliteediga, kliimamuutustega ja muude
sarnaste teemadega seotud valdkondade temaatiliste
strateegiadokumentide raames kättesaadavates dokumentides;
Võrdlevad analüüsid – kasutati eelnevat kogemust, mis saadi muude
KSH läbiviimisel ning olemasolevat keskkonna kvaliteedi teavet võrreldi
keskkonnakvaliteedi standarditega ja keskkonnakaitse eesmärkidega.
Arutelud ja konsultatsioonid – KSH ettevalmistamise käigus toimusid
mõlemas riigis konsultatsioonid keskkonnaametitega, mis puudutab
keskkonnaaruandes sisalduvat teavet, kuid Eestis ka KSH programmi
sisuga seotud teabe osas. KSH koostamisega seotud eksperdid osalesid
juhtrühmade koosolekutel ning esitasid teavet KSH protsessi osas ning
Programmi keskkonnamõju osas. Arutelusid ja konsultatsioone, kui
meetodit, kasutati ka KSH aruande koostamisel – s.o ekspertidega,
valitsusväliste organisatsioonide ja muude huvitatud osapoolte
esindajatega kokkusaamisel ja konsultatsioonidel.
KSH aruanne põhineb Programmi keskkonnamõju hinnangul – prioriteetsed
suunad, investeerimisprioriteedid, spetsiifilised eesmärgid, näitajad ja
kavandatud tegevused, mis sisaldavad hinnangut nende vastavuse osas
rahvusvahelistele ja riiklikele keskkonnapoliitika eesmärkidele.
Keskkonnaaruande väljatöötamine jaotati kolme etappi: vastavuse hindamine
riiklike seadusandlike aktide nõuetega, olemasolev olukord ja “null”
stsenaariumi hinnang ning ka Programmi olulise keskkonnamõju hinnang.
9.2 Avalikkuse kaasamine
Ühiskonna, valitsusväliste organisatsioonide ja ametiasutuste osalemine
Programmi ja keskkonnaaruande väljatöötamises on tagatud KSH mitmete
etappide kaudu:
Olemasoleva keskkonnaseisundi analüüs ja selle hindamise koostamine,
mis sisaldab ametiasutuste soovitusi KSH ja (Eestis) ja
keskkonnaaruande (Eesti, Läti) teabe osas, mis puudutab Programmiga
seotud oluliste keskkonnamõjude hinnangut;
KSH aruande projekti, kui Programmi 1. versiooni, avaliku arutelu
protseduuri korraldamine, sealhulgas;
Ametisikute ja/või huvirühmade ning kas ametiasutuste ettepanekute
sisseviimine KSH aruande projekti, arvestades kommentaare ja
ettepanekuid, mis saadi Programmi raames Programmi 1. versiooni
kuulamisteks aruande avalikustamise käigus;
Eesti ja Läti pädevate ametiasutuste ettepanekute sisseviimine KSH
aruande lõppversiooni.
Avalikkuse osalemine KSH aruande ettevalmistamises ja selle avalik arutelu
toimub vastavalt Eesti ja Läti normatiivaktides sätestatud protseduurile, s.o.
Lätis – vastavalt ”Keskkonnamõju hindamine” seaduse paragrahvile 235,
Ministrite Kabineti määruse nr. 157 ”Keskkonna strateegilise hindamise
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 67
läbiviimise protseduur” V osale 23.03.2004, Eestis – vastavalt ”Keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus” paragrahvile 41.
9.2.1 Avalikkuse kaasamine Lätis
Konsultatsioonid. KSH protsessi käivitamisel, toimusid Lätis konsultatsioonid Läti
keskkonnaameti (edaspidi kui Amet) ja riigi keskkonnaagentuuride vahel.
Seoses Programmi KSH aruandega, sätestas Amet, et aruande versiooni avaliku
arutelu käigus korraldatakse koosolek ning aruande projekt saadetakse
ettepanekute ja kommentaaride saamiseks Keskkonnakaitse ja Regionaalarengu
ministeeriumile (MERD), Tervishoiuministeeriumile, Looduskaitseametile ja
Keskkonnakaitse ja Regionaalarengu ministeeriumi Keskkonnakaitse
nõuandekomiteele.
Oma arvamuse keskkonnaaruandes sisalduva teabe osas on väljendanud
Riikliku keskkonnateenistuse Lielriga regionaalne keskkonnaamet, Valmiera
regionaalne keskkonnaamet, Ventspilsi regionaalne keskkonnaamet ja
Keskkonnakaitseamet. Programmi keskkonnaaruande ettevalmistamisel
soovitasid eelpool mainitud ametiasutused arvestada ranniku kaitseribadega,
mere kaitsealade ja teiste kaitstud looduslikke alade piiranguid. Lielriga
regionaalne keskkonnaamet soovitas arvestada selliste teemadega nagu
jäätmemajandus, veevarustus ja heitvete kogumine. Ametiasutuste
Programmiga seotud soovitused võetakse samuti arvesse.
Programmi ja KSH aruande avalik arutelu on Lätis kavandatud samale ajale.
Avalikustamise protseduur on planeeritud ajavahemikule 14. märts 2014 –
4. aprill 2014. Avalik arutelu on planeeritud läbi viia 4. aprillil 2014 (protokoll
esitatakse Lisas 2).
Avaliku arutelu kirjalik teade avaldatakse ajalehes "Latvijas Vēstnesis" ja Läti
keskkonnaameti kodulehele: http://www.vpvb.gov.lv. Programmi ja KSH
aruande projektid avaldatakse Keskkonnakaitse ja Regionaalarengu
ministeeriumi kodulehel: http://www.varam.gov.lv..
Pärast avalikku arutelu lisatakse saadud kommentaarid, arvamused ja
ettepanekud aruande projekti, mis enne Programmi heakskiitmist esitatakse Läti
keskkonnaametile. Teave avaliku arutelu käigus saadud ettepanekute ja
keskkonnaaruandesse lisamise kohta on kokkuvõtvalt esitatud Lisas nr.3.
9.2.2 Avalikkuse kaasamine Eestis
Avalikud arutelud viiakse läbi vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.
Seadus näeb ette vähemalt ühe avaliku arutelu KSH programmi osas ja ühe
aruande osas.
KSH programmi avalik arutelu toimus 27. jaanuaril 2014 Pärnus. Sündmusega
seotud teade saadeti:
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 68
Välisministeeriumile
Sotsiaalministeeriumile
Keskkonnaministeeriumile
Keskkonnaametile
Programmiala kohalikele omavalitsustele
Lisaks sellele avaldati teave üleriiklikus ajalehes Päevaleht ning ametlike
teadaannete portaalis AmetlikudTeadaanded.
Aruande avalikustamine on plaanitud ajavahemikule 18. märts 2014 –
8. Aprill 2014. Eesti avaliku arutelu koosolek toimub 8. aprillil 2014 (protokoll
esitatakse Lisas 2).
Avaliku arutelu kirjalik teade avaldatakse ajalehes Päevaleht ning ametlike
teadaannete kodulehel: http:// www.ametlikudteadaanded.ee. Programmi ja
KSH aruande projektid on kättesaadavad Siseministeeriumi kodulehel: aadressil
https://www.siseministeerium.ee/2014-2020-eesti-lati.
Pärast avalikku arutelu lisatakse saadud kommentaarid, arvamused ja
ettepanekud aruande projekti, mis enne Programmi heakskiitmist esitatakse Läti
keskkonnaametile. Teave avaliku arutelu käigus saadud ettepanekute ja
keskkonnaaruandesse lisamise kohta on kokkuvõtvalt esitatud Lisas nr.3.
9.3 Piiriülesed konsultatsioonid
Piiriülesed konsultatsioonid toimusid vastavalt keskkonnamõju strateegilise
hindamise protseduuriga seotud Läti ja Eesti seadusandlike aktide nõuetele.
Lähtuvalt Eestis kehtivast seaduset, koostatiKSH programm. See kooskõlastati
seotud valitsusasutustega. Täiendatud programm edastati
Keskkonnaministeeriumile, kes saatis selle seisukohavõtuks Läti
Keskkonnaministeeriumile. Läti riik soosis ühise piiriülese keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimist.
KSH aruanne koostati nii Läti, kui ka Eesti keskkonnaekspertide koostöös ühise
inglisekeelse dokumendina. Aruanne tõlgitakse eesti ja läti keelde ning esitatati
avalikuks a mõlemas riigis.
9.4 KSH läbiviimisel ja aruande koostamisel esilekerkinud probleemid
Programmiala katab kuus NUTS III piirkonda Eestis ja Lätis. Programmiga seoses
viidi mõlemas riigis üheaegselt läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine
ning koostati üks ühine keskkonnaaruanne.
Seetõttu peab KSH protsess olema vastavuses nii Eesti, kui ka Läti
seadusandlike aktide nõuetega ning selles sätestatud sisu peab olema lisatud
mõlema riigi keskkonnaaruannetesse. Võrreldes mõlema riigi seadusandlike
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 69
aktide nõudeid võib järeldada, et keskkonnaaruandega seotud probleemid on
sarnased, kuid KSH protsessi tingimused on erinevad.
KSH läbiviimisel ja keskkonnaaruande koostamisel tuvastati järgnevad
probleemid:
KSH protsessi erinevused Eestis ja Lätis
Regionaalsel tasemel teabe kättesaadavus
KSH protsessi erinevused Eestis ja Lätis. Erinevalt Läti protseduurist sisaldab
Eestis KSH protseduur KSH programmi koostamise, kooskõlastamise ja
avalikustamise osa.
Lisaks sellele on mõlemas riigis piiriülese mõju teavitamisega teatud erinevused:
Eestis tuleb selline teavitamine läbi viia KSH programmi etapis, Lätis –aruande
projekti kokkuvõtte käigus, s.o. Eestis - protsessi alguses, Lätis - lõppetapis.
Regionaalsel tasemel teabe kättesaadavus. Aruande ettevalmistamisel, otsiti
andmebaasidest enamasti regioonide keskkonnaalast tekstilist ja graafilist
teavet, kui see polnud kättesaadav, koguti teavet terve riigi kohta. Viimase
kasutamine käesolevas aruandes on raskendatud, kuna ei iseloomusta mõjuala.
Regionaalsel tasemel puudus teave kasvuhoonegaaside, välisõhu muude
saasteainete koguste ning tekitatud ja töödeldud jäätmekoguste osas. Kui
teavet regioonide kaupa polnud võimalik saada kasutati kogu riiki hõlmavat
teavet.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 70
10 KOKKUVÕTE
Käesolev KSH aruanne koostati Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi 2014-
2020 (edaspidi Programm) projektile. Aruandes on esitatud programmi
keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused.
Programm koostati EL Struktuurifondide eesmärgi ”Euroopa territoriaalne
koostöö” tööprogrammi 2014-2020 edasiseks ellurakendamiseks ning ka
jooksva Eesti-Läti piiriülese koostöö 2007-2014 jätkumise tagamiseks
Eesti-Läti Programm toetab Euroopa Liidu peaeesmärkide saavutamist, mis on
loetletud Euroopa 2020 strateegias ning Euroopa Liidu Balti mere piirkonna
strateegias. Programmi valiti neli temaatilist eesmärki (TO), mida saab
lahendada piiriülese koostööga: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete
konkurentsivõime tugevdamine (TO3), keskkonnakaitse ja ressursitõhususe
edendamine (TO6), jätkusuutliku transpordi edendamine ja kitsaskohtade
kõrvaldamine peamistes võrguinfrastruktuurides (TO7) ja tööhõive edendamine
ning tööjõu mobiilsuse toetamine (TO8). Programmi eesmärkide saavutamiseks,
määratleti mõlemas riigis piiriülese koostöö edasiseks arendamiseks neli
prioriteetset suunda: “Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond”, “Puhas ja
hinnatud elukeskkond", "Paremad mereühendused" ja "Integreeritud
tööjõuturg" ning igale neist seati investeerimisprioriteedid, spetsiifilised
eesmärgid ja toetatavad tegevused.
KSH käigus tuvastati et Programmi mõju on seotud kahe keskkonnaaspektiga:
keskkonna kvaliteet ja loodus-ja kultuuripärandi jätkusuutlik kasutamine.
Programm toetab jätkusuutlikke arengule orienteeritud projekte. Selleks
eeldatakse uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, innovaatiliste toodete loomist,
keskkonnaga seotud lahendusi ja teenuseid, avalikkuse keskkonnaalase
teadlikkuse tõstmist ja ressursside igapäevast jätkusuutlikku kasutamist.
Seetõttu hinnatakse programmi rakendamise mõju (pinnavete kvaliteet, õhu
kvaliteet, jäätmete eraldi kogumise ellurakendamine, kliimamuutus ja muud
kriteeriumid) positiivseks või neutraalseks, pika-ajaliseks.
Programm rõhutab vajadust kasutada loodus-ja kultuuripärandit veelgi
efektiivsemalt kohalike toodete ja teenuste väljaarendamiseks, säilitades
samaaegselt tasakaalu loodus-ja kultuuriväärtuste kaitsel. Loodus- ja
kultuuripärandi efektiivselt kasutamisel on eeldatavalt otsene, positiivne,
pikaajaline mõju.
Arvestades Programmi üldsusastet, kirjeldati KSH-s olulisi mõjusid regionaalsel
tasemel. Hinnangus jõuti järeldusele, et programmi projektide ellurakendamise
käigus ilmneb mõju pigem kohalikul tasemel.
KSH raames hinnati ka summaarset, kumulatiivset ja piiriülest mõju. Programmi
ellurakendamisel ei tuvastatud võimalikku olulist negatiivset keskkonnamõju.
Seetõttu ei ole negatiivsete mõjude leevendus- ja hüvitusmeetmed vajalikud.
Kuid kuna programmi rakendamisel arendatakse projekte, mis võivad avaldada
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 71
kohalikku mõju, siis võimaliku keskkonnariski ärahoidmiseks soovitatakse
rakendada sobivaid ettevaatusabinõusid. Need on: kavandatavate tegevuste
keskkonnaaspektide hindamine ja keskkonnariski kõrvaldamine projekti
rakendamise etapis, vajadusel keskkonnamõju hindamised, vastavuse
hindamine ala keskkonna-ja looduskaitse temaatiliste kavadega, kohaliku
omavalitsuse tingimuste järgimine. Tootmistegevuste plaanimisel
Keskkonnaametiga konsulteerimine. Võimalusel keskkonnaseire.
Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA
Tallinn, 17. märts 2014 72
LISAD
Lisa 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ja programmiga
seotud avaliku arutelu protokoll (Eesti)
Lisa 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud avalike arutelude
protokoll
Lisa 3 Ülevaade ametiasutuste ja eraisikute arvesse võetud ja arvestamata
ettepanekutest, vastuväidetest ja küsimustest