eesti arengufond 2013. a majandusaasta aruanne · seaduses, mida täiendab riigi raamatupidamise...

EESTI ARENGUFOND

2013. a majandusaasta aruanne

1

Majandusaasta aruanne

Eesti Arengufond

Majandusaasta algus: 1. jaanuar 2013

Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2013

Äriregistri kood: 74002233

Aadress: Rotermanni 8, Tallinn 10111, Eesti

Telefon: + 372 6 161 100

Faks: + 372 6 161 101

Interneti kodulehekülg: www.arengufond.ee

Elektronpost: [email protected]

Audiitor: KPMG Baltics OÜ

Lisatud dokumendid: 1) Tegevjuhtkonna allkirjad 2013. a konsolideeritud

majandusaasta aruandele

2) Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

EESTI ARENGUFOND


2

Sisukord

EESTI ARENGUFONDI LÜHIISELOOMUSTUS ...................................................................................................... 3

TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................................................. 4

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE............................................................................................................... 6

Konsolideeritud bilanss ................................................................................................................................................. 6

Konsolideeritud tulemiaruanne ...................................................................................................................................... 7

Konsolideeritud rahavoogude aruanne .......................................................................................................................... 8

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne .................................................................................................................. 9

Raamatupidamise aastaaruande lisad ........................................................................................................................... 10

Lisa 1. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ................ 10

Lisa 2. Raha ja raha ekvivalendid ...................................................................................................................... 15

Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed ............................................................................................................................ 15

Lisa 4. Finantsinvesteeringud ............................................................................................................................ 15

Lisa 5. Investeeringud sidusettevõtetesse .......................................................................................................... 16

Lisa 6. Materiaalne põhivara ............................................................................................................................. 18

Lisa 7. Võlad ja ettemaksed ............................................................................................................................... 18

Lisa 8. Maksukohustused ja nõuded .................................................................................................................. 19

Lisa 9. Sihtfinantseerimine ................................................................................................................................ 19

Lisa 10. Muud tulud............................................................................................................................................. 20

Lisa 11. Mitmesugused tegevuskulud .................................................................................................................. 20

Lisa 12. Tööjõukulud ........................................................................................................................................... 21

Lisa 13. Muud kulud ............................................................................................................................................ 21

Lisa 14. Kasutusrent ............................................................................................................................................ 21

Lisa 15. Tingimuslikud kohustused ..................................................................................................................... 22

Lisa 16. Seotud osapooled ................................................................................................................................... 22

Lisa 17. Aktsiate optsiooniprogramm .................................................................................................................. 22

Lisa 18. Konsolideerimata finantsaruanded ......................................................................................................... 24

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ..................................................................................................... 29

EESTI ARENGUFOND


3

EESTI ARENGUFONDI LÜHIISELOOMUSTUS

Eesti Arengufond (edaspidi Arengufond) on Eesti Arengufondi seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik.

Eesti Arengufond alustas oma tegevust 2007. aasta aprillis. Arengufond on Riigikogu poolt ellu kutsutud selleks, et

algatada ja toetada Eesti majanduses ning ühiskonnas muutusi, mis kiirendaksid majandusstruktuuri kaasajastamist,

viiksid ekspordi kasvule ja aitaksid luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Nende eesmärkide

saavutamiseks korraldab Arengufond arenguseiret ning teostab koos erainvestoritega riskikapitali investeeringuid

Eesti uuenduslikesse, kasvavatesse ja rahvusvahelise potentsiaaliga ettevõtetesse.

Arengufondi investeerimiskapitali taastamise ja investeerimistegevuse jätkamise kava kohaselt asutas Arengufond

1. märtsil 2011.a 100% tütarettevõtte AS SmartCap, millele taotleti riskikapitalifondi fondivalitseja tegevusluba

Finantsinspektsioonilt. Inspektsioon väljastas 21. detsembril 2011.a AS-ile SmartCap tegevusloa (otsus nr 4.1-

1/119), mille kohaselt võib AS SmartCap tegutseda riskikapitalifondide fondivalitsejana vastavalt

investeerimisfondide seadusele. AS SmartCap allub Finantsinspektsiooni poolt teostatavale riiklikule

finantsjärelevalvele. Käesoleval hetkel on AS SmartCap ainus tegevusloa alusel tegutsev varase faasi

riskikapitalifondi fondivalitseja Eestis, mille meeskond ja eelnev tegevus on läbinud põhjaliku taustakontrolli.

Alates 1. aprillist 2012.a teostab Arengufond oma investeerimistegevuse eesmärke AS-i SmartCap kaudu.

EESTI ARENGUFOND


4

TEGEVUSARUANNE

Tänase Arengufondi tegevust kokku võttes võib öelda, et me juhime oma investeerimisettevõtte kaudu enam kui 33

miljoni euro suurust varase faasi investeerimisfondi, millest üle 10 miljoni on tänaseks investeeritud. Lisaks meie

investeerimiskapitalile on meie portfelliettevõtted kaasanud üle 30 miljoni euro täiendavat kapitali erainvestoritelt.

Seire- ja kasvuprogrammide kaudu toetame me investeerimistegevust ja loome eeldusi selleks, et Eestis tekiks

rohkem uusi, innovaatilisi, maailmavallutuspotentsiaaliga ettevõtteid, kõrget lisandväärtust loovaid töökohti,

teadmuspõhiseid kapitaliste.

1. Investeeringute tegevussuund

Arengufond teostab oma investeerimistegevuse eesmärke tütarettevõtja AS SmartCap kaudu. AS SmartCap on

Finantsinspektsiooni järelevalvele alluv riskikapitalifondide fondivalitseja, mis valitseb riskikapitalifondi Early

Fund II ning osutab Arengufondile seniste investeeringute osas nõustamisteenuseid. Early Fund II 100%

osakuomanikuks on Eesti Vabariik. 2013. aastal tegi SmartCap Early Fund II arvel investeeringuid kogusummas

1 726 tuhat eurot ning nõustas Arengufondi seoses viimasele kuuluvate investeeringutega.

2013. aasta detsembris märkis Eesti Vabariik täiendavalt Early Fund II osakuid summas 6.39 miljonit eurot. Pärast

eelnimetatud täiendavat rahapaigutust kasvas Early Fund II maht kokku ligikaudu 25.3 miljoni euroni. Koos

Arengufondi investeerimiskapitaliga (Early Fund I) on kaasatud kapital kokku ligikaudu 33.3 miljonit eurot.

Uuendused meeskonnas (uuenenud juhatus ja nõukogu) ja organisatsioonilised muudatused loovad hea baasi selleks,

et viia investeerimistegevus uutele alustele, kasvatada oluliselt olemasoleva investeerimisportfelli väärtust, teha

kvaliteetseid uusi investeeringuid ning teostada edukaid väljumisi investeeringutest.

2. Arenguseire tegevussuund

Arenguseire korraldamisel lähtume Arengufondi seadusest ja nõukogu poolt kinnitatud tegevuskavast, mille

kohaselt on Arengufondi seirevaldkondadeks ettevõtlus, rohemajandus ja –energeetika ning nutikas

spetsialiseerumine. Seire- ja kasvuprogrammide tellijateks-partneriteks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Keskkonnaministeerium, senisest suuremat

sisulist koostööd teeme ka Riigikogu komisjonide, eelkõige majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoniga.

2.1. Ettevõtlusvaldkonnas jätkasime tööd rahvusvahelises uuringukonsortsiumis GERA (Global Entreprenurship

Research Association), panustades Global Entreprenurship Monitori rahvusvahelisse uuringuprojekti ja avaldades ka

vastava Eesti raporti. Täiendavalt alustasime Eesti ettevõtlusmaastiku täpsemat kvalitatiivset analüüsi koostöös

Globaalse Ettevõtluse Arendamise Instituudiga (GEDI). Selle analüüsi tulemusena selguvad Eesti

ettevõtlusmaastiku peamised kitsaskohad, mille teadmine on eelduseks ettevõtluse arendamiseks ette võetavate

tegevuste täpsemaks planeerimiseks. Ettevõtluse kasvuprogrammide alal tehti aruandeperioodil peamiselt

ettevalmistavaid tegevusi, millest peamine on kasvuprogrammi StartUp Estonia koostamine, mille juhtimine antakse

kokkuleppel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega üle alates

2014. aastast Arengufondile.

2.2. Nutikas spetsialiseerumine on osa Euroopa Liidu struktuurifondide rahastamisstrateegiast uuel perioodil.

Arengufondi juhtimisel viidi aruandeperioodil läbi kvalitatiivse analüüsi protsess, mille tulemusel valiti nutika

spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad, milleks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogiad ning

ressursside väärindamine. Arengufondi edasiseks rolliks nutika spetsialiseerumise alal on ettepanekute tegemine iga

valdkonna toetusmeetmete struktureerimiseks ja strateegia elluviimise juhtkomitee toetamine ja elluviimise

monitooring. Selleks on Arengufond käesoleva aruande avaldamise ajaks oluliselt suurendanud selle valdkonnaga

tegelevate spetsialistide meeskonda.

2.3. Energia- ja rohemajanduse valdkonnas tegutseti vastavalt partneritega (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Elering, EAS) sõlmitud koostöölepingule energiamajanduse pikaajalise

arengukava koostamiseks. Arengufondi juhtimisel koostati kõiki olulisi huvipooli kaasates elektrienergia ja soojuse,

EESTI ARENGUFOND


5

elamumajanduse, transpordisektori energiatarbimise, kütusemajanduse kohalike kütuste tootmise osa ning

bioenergia tootmise pikaajalised strateegilised arengukavad. Energia- ja rohemajanduse tegevusvaldkonna tegevuse

tulemusel valminud alusuuringud ja analüüsid on sisendiks Energiamajanduse Arengukava koostamisel,

veebikeskkonna “Energiatalgud.ee” haldamine ja modereerimine loob võimaluse energiamajanduse huvipoolte ja

ekspertide koostööks. Algatame ja veame eest ka mitmeid pilootprojekte (energiaühistud, rattaringlus).

3. Lisainfo

2013. aastal töötas Arengufondis ja tema tütarfirmas AS SmartCap keskmiselt 19 inimest, vt

http://www.arengufond.ee/arengufondist/meeskond/ ja arvestatud töötasude kogusumma koos puhkusetasu

kohustusega oli 844 tuhat eurot. Arengufondi juhatus oli 2013. aastal üheliikmeline. Juhatuse esimehe tasu oli 70

tuhat eurot (ilma sotsiaalmaksuta). Arengufondi nõukogu oli 2013. aastal seaduse kohaselt üheksaliikmeline.

Nõukogu liikmete tasudeks maksti 47 tuhat eurot. Arengufond täitis nõukogu poolt kinnitatud tegevuskava täies

mahus ja püsis aasta lõikes kinnitatud eelarveraamides.

Tõnis Arro

Eesti Arengufondi juhatuse esimees

http://www.arengufond.ee/arengufondist/meeskond/

EESTI ARENGUFOND


6

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Konsolideeritud bilanss

(eurodes )

Lisa nr. 31.12.2013 31.12.2012

VARAD

Käibevara

Raha ja raha ekvivalendid 2 2 762 209 3 295 034

Nõuded või ettemaksed 3 183 864 161 278

Käibevara kokku

2 946 073 3 456 312

Põhivara

Investeeringud sidusettevõtetesse 5 9 255 513 7 845 216

Finantsinvesteeringud 4 796 800 871 521

Materiaalne põhivara 6 7 334 131 551

Põhivara kokku

10 059 647 8 848 288

VARAD KOKKU

13 005 720 12 304 600

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Võlad ja ettemaksed 7 1 543 230 1 600 229

Lühiajalised kohustused kokku

1 543 230 1 600 229

KOHUSTUSED KOKKU

1 543 230 1 600 229

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem

10 704 371 10 996 083

Aruandeaasta tulem

758 119 -291 712

Netovara kokku

11 462 490 10 704 371

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU

13 005 720 12 304 600

EESTI ARENGUFOND


7

Konsolideeritud tulemiaruanne

(eurodes)

Lisa nr 2013 2012

Sihtfinantseerimine riigieelarvest 9 1 341 600 1 576 572

Muud saadud sihtfinantseerimised 9 80 724 66 258

Muud tulud 10 582 148 159 173

Mitmesugused tegevuskulud 11 -832 199 -661 519

Tööjõukulud 12 -1 129 115 -888 911

Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 -127 184 -322 352

Muud kulud 13 -119 767 -165 243

Tegevustulem

-203 793 -236 022

Kasum/kahjum riskikapitaliinvesteeringute ümberhindlusest 4,5 911 622 -159 611

Intressitulud

4 472 73 376

Dividenditulud 5 45 818 30 545

Aruandeaasta tulem

758 119 -291 712

EESTI ARENGUFOND


8

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

(eurodes)

Lisa nr 2013 2012

Rahavood majandustegevusest

Tegevustulem

-203 793 -236 022

Korrigeerimised:

Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 108 323 250 119

Põhivara mahakandmine 6 18 861 72 233

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 -22 588 -112 715

Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 7 -56 999 -13 119 289

Kokku rahavood põhitegevusest

-156 196 -13 145 674

Rahavood investeerimistegevusest

Materiaalse põhivara ost 6 -2 966 -322 889

Tasutud sidusettevõtete soetamisel ja allutatud laenude

andmine 5 -423 953 -426 533

Laekunud intressid

4 472 73 377

Laekunud dividendid

45 818 30 545

Kokku rahavood investeerimistegevusest

-376 629 -645 500

Rahavood kokku

-532 825 -13 791 174

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 3 295 034 17 086 208

Raha ja raha ekvivalentide muutus

-532 825 -13 791 174

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 2 762 209

3 295 034

EESTI ARENGUFOND


9

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne

(eurodes)

Akumuleeritud

tulem Kokku

Saldo seisuga 1.1.2012 10 996 083 10 996 083

Aruandeperioodi tulem -291 712 -291 712

Saldo seisuga 31.12.2012 10 704 371 10 704 371

Aruandeperioodi tulem 758 119 758 119

Saldo seisuga 31.12.2013 11 462 490 11 462 490

EESTI ARENGUFOND


10

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud

arvestuspõhimõtted

1.1 Üldine informatsioon Eesti Arengufondi 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea

raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise

seaduses, mida täiendab Riigi raamatupidamise üldeeskiri. Üldeeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast.

Üldeeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad „Raamatupidamise seadusest“, Raamatupidamise Toimkonna

juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (IPSAS).

2013. a konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad Eesti Arengufondi ja tema tütarettevõtte AS

SmartCap finantsnäitajad.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Eesti Arengufond kasutab Eesti raamatupidamisseaduse

kasumiaruande skeemi nr 1, mida on täiendavalt liigendatud, et suurendada aruande informatiivsust.

1.2 Konsolideeritud aruannete koostamine

Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud emaettevõtte kontrolli all oleva tütarettevõtte finantsnäitajad.

Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende

tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Emaettevõtte ja tütarettevõtte arvestuspõhimõtted on

samad.

Tütarettevõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli

all olevaks, kui Arengufond omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või

osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat.

Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida

kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad,

kohustused ja tingimuslikud kohustused (s.o omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud

osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse

firmaväärtusena.

Alates omandamise kuupäevast kajastatakse kontserni osalust omandatud ettevõtte varades, kohustustes ja

tingimuslikes kohustustes ning tekkinud firmaväärtust konsolideeritud bilansis ning osalust omandatud ettevõtte

tuludes ja kuludes konsolideeritud kasumiaruandes. Positiivset firmaväärtust kajastatakse konsolideeritud bilansis

immateriaalse varana.

Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud

tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise

väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse

kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kontroll

ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte

konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustustes ning firmaväärtuses kas

sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna. Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust

müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks.

Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Eesti Arengufondi konsolideerimata aruanded Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada

konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata esmased aruanded. Emaettevõtte esmaste

aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud

raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse. Investeering

tütarettevõttesse on konsolideerimata aruandes kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Investeeringud

sidusettevõtetesse on konsolideerimata aruannetes kajastatud õiglase väärtuse meetodil.

EESTI ARENGUFOND


11

1.3 Riskikapitali-investeeringud varase faasi ettevõtetesse Arengufondi kaudu on kapital investeeritud varases arengufaasis teadmis- ja tehnoloogiamahukatesse Eesti

äriühingute aktsiatesse ja osadesse. Investeeringud on tehtud koos erasektori kaasinvestoritega samadel tingimustel

ja lähtudes ärilistest kaalutlustest. Arengufond ei ole teinud investeeringuid teiste aktsionäride või osanike osaluse

omandamise kaudu. Investeeringu tulemusena on Arengufondi osalus ettevõtja hääleõiguslikus kapitalis üldjuhul

10%-49%. Ekspertkomitee soovitusel võib Arengufond anda ettevõtjatele laenu koos Arengufondi poolt tehtud

investeeringuga ettevõtja omakapitali, kui see on vajalik investeeringu paremaks struktureerimiseks ning vastab

Arengufondi tingimustele.

Riskikapitali-investeeringud on kajastatud finantsinvesteeringutena (lõik 1.6) või sidusettevõtetena.

Finantsinvesteeringuna kajastatakse osalust ettevõttes, mille üle oluline mõju puudub (enamasti osalus väiksem kui

20%).

Sidusettevõte on ettevõte, mille üle Arengufond omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse

olulise mõju olemasolu juhul, kui Arengufond omab ettevõttes 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või

osadest.

Erandjuhtudel võib oluline mõju esineda ka väiksema kui 20%-lise osaluse korral. Olulise mõju olemasolu

iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud:

(a) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis;

(b) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel;

(c) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel;

(d) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine;

(e) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel.

Investeering sidusettevõttesse võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane

väärtus ja omandamisega otseselt seotud väljaminekud.

Alates 2011.a. kajastatakse investeeringud sidusettevõtetesse õiglase väärtuse meetodil.

Õiglase väärtuse meetod

Õiglase väärtuse meetodi kohaselt kajastatakse investeeringuobjekti pärast esmast arvelevõtmist õiglases väärtuses

muutusega läbi tulemiaruande. Investeeringuobjekte, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta

mõistliku kulu ja pingutusega, kajastatakse soetusmaksumuse meetodil.

Õiglane väärtus on hinnatud kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit või viimase investeerimistehingu hinna

meetodit, kui viimane tehing on tehtud kolmanda osapoole poolt.

Õiglase väärtuse muutused kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjel “Kasum/kahjum riskikapitali investeeringute

ümberhindlusest”.

Bilansis kirjel „Investeeringud sidusettevõtetesse“ kajastatakse konverteerimisõigusega laene ühel real koos

investeeringutega osakapitali. Sama esitlusviis on ka võrdlusandmete osas. Konverteerimisõigusega laenude puhul

on tegemist finantsvaradega, milliseid kajastatakse õiglases väärtuses. Kui konverteerimise hetkel Arengufond saab

osaluse selle õiglases väärtuses, siis vastava laenu õiglane väärtus on ligilähedane tema nominaalile, millele on

lisandunud akumuleeritud intress. Kui konverteerimise hetkel Arengufond saab fikseeritud protsendi osalusest, siis

jagatakse riskikapitali investeeringu õiglane väärtus proportsionaalselt konverteerimisõigusega laenule ja

investeeringule osakapitali vastavalt sellele, kui suure osaluse kumbki annab.

1.4 Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes raha kassas, arvelduskontode jääke (v.a.

arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse

fondidesse, eeldusel, et Arengufond investeerib finantsvaradesse, mis vastavad raha ja raha ekvivalentide mõistele.

1.5 Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded (sh. laenunõuded, deposiidid)

kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne

nende nominaalväärtusega (miinus allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt

laekuvas summas. Pikaajaliste finantsvarade korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse finantsvara

algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgmistel perioodidel intressitulu sisemise

intressimäära meetodil.

EESTI ARENGUFOND


12

1.6 Finantsinvesteeringud Investeeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse

Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse kajastatakse õiglases

väärtuses juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse muutused kajastatakse tulemiaruandes.

Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mis ei ole avalikult kaubeldavad ja mille õiglast väärtust ei ole võimalik

usaldusväärselt hinnata, kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (s.t. soetusmaksumus miinus võimalikud

allahindlused).

Õiglase väärtuse muutused kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjel “Kasum/kahjum riskikapitali investeeringute

ümberhindlusest”.

1.7 Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumente (näiteks forward-, futuur-, swap- või optsioonilepingud) kajastatakse õiglases väärtuses,

muutustega läbi tulemiaruande.

1.8 Finantsvarade väärtuse langus Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid korrigeeritud soetusmaksumuse või soetusmaksumuse meetodil

kajastatud finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb,

hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus

laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise

intressimääraga) ning soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla summani, mida põhjendatud

hinnangu kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma bilansipäeva seisuga. Väärtuse langusest

tulenevad allahindlused kajastatakse tulemiaruandes kuluna.

1.9 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega

otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara

kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse

langusest tulenevad allahindlused.

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara-

objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele

järgmised:

Muu materiaalne põhivara

Inventar 2-10 aastat

Arvutustehnika 2-3 aastat

Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara

amortiseerimises edasiulatuvalt.

Materiaalse põhivara kaetava väärtuse määramisel lähtutakse lõigus 1.10 Varade väärtuse langus kirjeldatud

põhimõtetest.

1.10 Varade väärtuse langus Igal bilansipäeval hinnatakse materiaalse põhivara, soetusmaksumuse meetodil kajastatavate tütarettevõtetesse

investeeringute puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise

korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.

Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle

kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara

kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat

väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid

eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.

Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav

väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub,

et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse,

tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks

EESTI ARENGUFOND


13

kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse

aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena.

1.11 Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad, ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) [,välja arvatud

negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid (tuletisinstrumentide kajastamine on kirjeldatud

arvestuspõhimõttes 1.7),] kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud

soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse

bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks

võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades

järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates

bilansikuupäevast, kui Arengufondil pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud

pärast bilansikuupäeva või kui laenuandjal oli õigus bilansipäeval finantskohustus tagasi kutsuda laenulepingus

sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

1.12 Rendiarvestus Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved

kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

Arengufond kui rentnik

Kapitalirent võetakse arvele vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete

miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu)

ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on

igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse

sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte

kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.

Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.

1.13 Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivarade sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise

põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.

Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui

sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline

tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.

Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud

nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle

arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega

seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata,

kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks on kajastatud tuludes nende soetamisel. Põhivarade amortiseerimisel

kuludesse enam tulude ja kulude vastavuse printsiipi ei rakendata ja põhivara kasuliku eluea jooksul kajastatakse

amortisatsioonikulu.

1.14 Välisvaluutatehingute kajastamine Arengufondi arvestusvaluuta on euro. Aruanded on koostatud eurodes.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud

Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused hinnatakse

bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.

Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes.

Mitterahalised välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, hinnatakse ümber

arvestusvaluutasse, võttes aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise

päeval.

EESTI ARENGUFOND


14

1.15 Tulude arvestus Tulu sihtfinantseerimisest

Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate

kuludega. Kasumiaruandes kajastatakse kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi.

Sihtfinantseerimise kajastamisel kasutatakse brutomeetodit.

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks on kajastatud tuludes nende soetamisel. Põhivarade amortiseerimisel

kuludesse enam tulude ja kulude vastavuse printsiipi ei rakendata ja põhivara kasuliku eluea jooksul kajastatakse

amortisatsioonikulu.

Riigieelarvelise eraldise puhul kehtib tingimus, et kui eraldise saaja jätab esitamata vajalikud dokumendid ja

informatsiooni või esitab neis eksitavat informatsiooni või muul viisil rikub lepingust tulenevaid kohustusi, on

ministeeriumil õigus nõuda eraldise saajalt leppetrahvi. Sihtfinantseerimiseks saadud vahendeid kasutatakse

kooskõlas Eesti Arengufondi seaduses sätestatud eesmärkidega ja Arengufondi nõukogu poolt kinnitatud

tegevuskavaga.

Intressitulude arvestus

Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on

ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt.

Dividenditulude arvestus

Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus dividendide saamiseks.

Tulu teenuste müügist

Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul,

siis kajastatakse tulu lähtudes valmidusastme meetodist.

EESTI ARENGUFOND


15

Lisa 2. Raha ja raha ekvivalendid

31.12.2013 31.12.2012

Arvelduskontod 2 262 209 3 295 034

Tähtajalised hoiused 500 000 0

Raha ja raha ekvivalendid kokku 2 762 209 3 295 034

Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed

31.12.2013 31.12.2012

Lühiajalised nõuded ja ettemaksed

Nõuded ostjate vastu 77 812 33 428

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded, lisa 8 4 091 582

Saamata sihtfinantseerimine 57 263 65 249

Muud nõuded 23 093 59 302

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 21 605 2 717

Lühiajalised nõuded ja ettemaksed kokku 183 864 161 278

Lisa 4. Finantsinvesteeringud

Pikaajalised finantsinvesteeringud 31.12.2013 31.12.2012

Muud osalused 796 800 871 521

Õiglases väärtuses kokku 796 800 871 521

Pikaajalised finantsinvesteeringud kokku 796 800 871 521

31.12.2013 ja 31.12.2012 oli õiglases väärtuses kajastatud osade väärtuse aluseks viimase investeerimistehingu hind.

GrabCad Inc. on Ameerika Ühendriikides registreeritud äriühing, millele kuulub 100% GrabCAD OÜ osadest.

Arengufond on teinud investeeringu GrabCAD OÜ-sse ning hoiab oma osalust GrabCAD OÜ-s GrabCad Inc.

kaudu.

EESTI ARENGUFOND


16

Lisa 5. Investeeringud sidusettevõtetesse

Ilmarine

Engineering OÜ

United Dogs

and Cats OÜ Cleveron OÜ

Now!

Innovations

OÜ

Opal

Communications

OÜ

Fits me

Holdings

Limited

Realeyes

OÜ

GOLIATH

Wind OÜ

my! Wind

OÜ

BiotaP

OÜ

Selfdiagnostics

OÜ

OÜ Cellin

Technologies

Sportlyzer

OÜ

OÜ Inner

Circle

Wise Guys

Investment

OÜ Kokku

Põhitegevusala Masinaehitus IT rakendus IT rakendus IT rakendus

Side-ja

kommunikatsioon IT rakendus IT rakendus Energeetika Energeetika

Biotehno-

loogia

Biotehno-

loogia

Biotehno-

loogia IT rakendus IT rakendus

Startup Wise

Guys

ärikiirendus

2012

Osaluse % aasta alguses 12,52 14,58 15,27 11,18 14,60 20,00 6,25 18,28 30,50 38,88 9,95 14,84 20,00 7,29 0,00

Osaluse ja konverteeritava laenu bilansiline väärtus

aasta alguses 8 056 266

Omandatud osalused soetusmaksumuses ja antud

konverteeritavad laenud 0 0 0 200 000 0 0 0 0 16 223 0 70 560 0 0 0 139 750 426 533

Ümberhindamine õiglasesse väärtusesse -637 583

Osaluse % aasta lõpus 12,52 14,58 15,27 17,53 18,61 15,90 6,25 16,94 30,50 38,88 13,98 14,84 20,00 7,29 *

Osaluse ja konverteeritava laenu õiglane väärtus aasta

lõpus 7 845 216

Saadud dividendid 0 0 30 545 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 30 545

2013

Osaluse % aasta alguses 12,52 14,58 15,27 17,53 18,61 15,90 6,25 16,94 30,50 38,88 13,98 14,84 20,00 7,29 *

Osaluse ja konverteeritava laenu bilansiline väärtus

aasta alguses 7 845 216

Omandatud osalused soetusmaksumuses ja antud

konverteeritavad laenud 137 500 174 703 111 750 423 953

Ümberhindamine õiglasesse väärtusesse 986 344

Osaluse % aasta lõpus 12,52 14,58 15,27 17,27 100,00 8,90 4,80 10,75 30,50 35,00 13,98 24,48 9,84 7,29 33,93

Osaluse ja konverteeritava laenu õiglane väärtus aasta

lõpus 9 255 513

Saadud dividendid 45 818 45 818

EESTI ARENGUFOND


17

Kõikide sidusettevõtete asukohamaa on Eesti, v.a. Fits.me Holdings Limited.

Fits. me Holdings Ltd on Ühendkuningriigis registreeritud äriühing, millele kuulub 100% OÜ Massi Miliano

osadest. Arengufond on teinud investeeringu OÜsse Massi Miliano ning hoiab oma osalust Oü-s Massi

Miliano Fits.me Holdings Ltd kaudu.

* - 31.12.2012 seisuga oli Arengufond küll teinud sissemakse Wise Guys Investment OÜ-sse osakapitali

suurendamiseks, kuid osakapitali suurendamine ei olnud äriregistris registreeritud ning seega Arengufond ei olnud

veel osanik.

Õiglases väärtuses kajastatud investeeringute sidusettevõtetesse väärtuse aluseks on seisuga 31.12.2013 teostatud

väärtuse hindamine. Meetoditena on kasutatud nüüdisväärtuse leidmist tuleviku rahavoogude diskonteeritud

väärtuse alusel ja viimase investeerimistehingu hinna alusel, kui vastava hinnaindikatsiooni andjaks on ettevõttest

sõltumatu kolmas osapool. Rahavoogude diskonteerimisel on rakendatud diskontomäära 12%.

Investeerimisperiood on eeldatult 5 aastat alates investeeringu tegemisest. Teatud juhtudel on konkreetsete

investeeringute puhul majanduslikust ratsionaalsusest lähtudes mõistlik pikendada investeerimisperioodi, et saada

investeeringust väljumise korral kõrgemat hinda. Väljumise ettevalmistamine võib olla 1-2 aastat kestev protsess.

Arengufond annab sidusettevõtetele laenu omakapitaliinvesteeringute paremaks struktureerimiseks.

Sidusettevõtetele on antud laene intressimääradega 6 kuu Euribor + 3%, samas ka aastase liitintressiga 5% või 15%

sõltuvalt osanikelepingu tingimustest. Tegemist on konverteerimisõigusega laenudega. Kõikide konverteeritavate

laenude alusvaluutaks on euro.

25.03.2013. a omandas Arengufond Opal Communications OÜ (edaspidi Opal) ülejäänud osanikelt kõik neile

kuuluvad Opali osad, suurendades seeläbi oma osalust äriühingus 100 protsendini. Osaluste omandamise tehing oli

osa Opali jagunemistehingust, mille käigus andis Opal osa oma varast üle teistele äriühingutele (omandavad

äriühingud). Jagunemistehinguga raames sõlmiti osade vahetustehing, mille käigus andis Arengufond Opali

endistele osanikele üle oma osaluse omandavates äriühingutes, kes andsid selle eest Arengufondile vastu oma osad

Opalis. Mingisuguseid hüvitisi tehingu pooled seoses osade vahetusega üksteisele ei maksnud.

Arengufond omandas eelnimetatud osalused seoses väljumisega Opalisse teostatud investeeringust. Valdav osa

Opali varadest võõrandati 2012. aastal kolmandast isikust ostjale ning osaluste omandamise hetkeks koosnes Opali

vara eelkõige rahast ja rahalistest nõuetest. Pärast osaluste omandamist ei ole Opalis sisulist majandustegevust

toimunud ning Arengufondi eesmärgiks on Opal likvideerida.

Seetõttu, kooskõlas RTJ 11-ga ning olulisuse printsiibiga on Arengufond tütarettevõtte rida-realt konsolideerimise

asemel rakendanud osaluse raamatupidamises kajastamisel õiglase väärtuse meetodit.

Alates 1. aprillist 2012. aastast teostab Arengufond oma investeerimistegevust tütarfirma AS SmartCap-i kaudu. AS

SmartCap omab fondivalitseja tegevusluba riskikapitalifondi valitsemiseks. 1. augusti 2012.a otsusega registreeris

Finantsinspektsioon AS SmartCap-i poolt 20.02.2012 moodustatud mitteavaliku lepingulise riskikapitalifondi Early

Fund II.

AS SmartCap osutab Eesti Arengufondile riskikapitaliinvesteeringute alast finantsnõustamise teenust

investeeringute realiseerimiseks Eesti Arengufondi portfellis olevatest sidusettevõtjatest (Early Fund I) ja

lepingulisele riskikapitalifondile Early Fund II fondivalitsemise ja investeeringutest väljumise teenust.

EESTI ARENGUFOND


18

Lisa 6. Materiaalne põhivara

Muu

materiaalne

põhivara Kokku

Saldo seisuga 31.12.2012

Soetusmaksumus 458 559 458 559

Akumuleeritud kulum -327 008 -327 008

Jääkmaksumus 131 551 131 551

2013.a toimunud muutused

Ostud ja parendused 2 966 2 966

Amortisatsioonikulu -108 323 -108 323

Müügid ja mahakandmised -18 861 -18 861

Saldo seisuga 31.12.2013

Soetusmaksumus 54 449 54 449

Akumuleeritud kulum -47 115 -47 115

Jääkmaksumus 7 334 7 334

Lisa 7. Võlad ja ettemaksed

31.12.2013 31.12.2012

Lühiajalised võlad ja ettemaksed

Võlad tarnijatele 44 424 26 565

Võlad töövõtjatele 104 522 62 806

Maksuvõlad (lisa 8) 107 728 73 126

Muud viitvõlad 12 057 21 633

Saadud ettemaksed 1 274 499 1 416 099

s.h. Saadud sihtfinantseerimine (lisa 9) 1 274 499 1 416 099

Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku 1 543 230 1 600 229

EESTI ARENGUFOND


19

Lisa 8. Maksukohustused ja nõuded

31.12.2013 31.12.2012

Käibemaks 1 087 3 540

Ettevõtte tulumaks 1 746 1 868

Üksikisiku tulumaks 35 965 22 584

Sotsiaalmaks 62 602 39 779

Töötuskindlustusmakse 3 343 3 217

Kogumispensionimakse 2 985 2 138

Maksuvõlad kokku, lisa 7 107 728 73 126

Ettemaksukonto, lisa 3 4 091 582

Lisa 9. Sihtfinantseerimine

2013 2012

Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest

perioodi alguse seisuga 1 416 099 2 090 171

Perioodi jooksul saadud toetused 1 280 724 968 758

s.h. Laekumine riigieelarvest 1 200 000 902 500

INTERREG 80 724 58 693

India seire 0 7 565

Kajastatud sihtfinantseerimise tuluna -1 422 324 -1 642 830

Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest

perioodi lõpu seisuga, lisa 7 1 274 499 1 416 099

EESTI ARENGUFOND


20

Lisa 10. Muud tulud

2013 2012

Early Fund II fondivalitsemistasud 575 694 158 119

Muude teenuste müük 6 454 1 054

Kokku 582 148 159 173

Lisa 11. Mitmesugused tegevuskulud

2013 2012

Uurimis- ja arendustööd 158 007 98 141

Ürituste korraldamiskulud 51 084 48 577

Ostetud teenused 74 513 61 904

Bürooruumide kulud 192 502 185 232

Mitmesugused kontorikulud 30 291 40 185

Reklaamikulud 74 368 73 527

Lähetuskulud 84 223 58 151

Koolituskulud 36 163 9 794

Infotehnoloogiakulud 26 937 39 384

Transpordikulud 21 283 20 972

Muud kulud 82 828 25 652

Kokku 832 199 661 519

EESTI ARENGUFOND


21

Lisa 12. Tööjõukulud

2013 2012

Palgakulu 844 443 663 545

Sotsiaalmaksud 284 672 225 366

Kokku 1 129 115 888 911

Keskmine töötajate arv majandusaastal 19 19

Lisa 13. Muud kulud

2013 2012

Käibemaks 96 287 163 235

Ettevõtte tulumaks 3 635 275

Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 19 200 0

Muud kulud 645 1 733

Kokku 119 767 165 243

Lisa 14. Kasutusrent

Arengufond kui rentnik:

Arengufond on võtnud kasutusrendile sõiduauto, kontoritehnika, kontorimööbli ning kontoripinna.

2013 2012

Perioodi rendikulu kasutusrendilepingutest 122 001 145 911

Vastavalt kontoritehnika ja kontorimööbli rendilepingutele on Arengufondil õigus soovi korral nii kontoritehnika

kui ka kontorimööbel lepinguperioodi lõpus välja osta. Arengufondil on võimalus kontoripinna rendilepingut tähtaja

möödumisel pikendada. Sõiduauto kasutusrendilepingu alusvaluutaks on euro. Rendile võetud vara ei ole edasi

antud allrendile.

EESTI ARENGUFOND


22

Lisa 15. Tingimuslikud kohustused

Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustused

Maksuhalduril on õigus kontrollida Arengufondi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise

tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvid.

Arengufondi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Arengufondile

olulise täiendava maksusumma.

Lisa 16. Seotud osapooled

Eesti Arengufondi konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

a. sidusettevõtteid;

b. tegev- ja kõrgemat juhtkonda;

c. eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju

all olevaid ettevõtteid.

Eesti Arengufond on Eesti Arengufondi seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik. Vastavalt Arengufondi

seadusele moodustub Arengufondi vara muuhulgas riigieelarvelistest eraldistest ja riigi poolt sihtotstarbeliselt

üleantavast varast. 2013. ja 2012. aastal riigi poolt saadud sihtfinantseerimine on kajastatud lisas 9.

Sihtfinantseerimine.

Antud konverteerimisõigusega laenud sidusettevõtetele on bilansis kajastatud õiglases väärtuses real

„Investeeringud sidusettevõtetesse“. Detailne informatsioon sidusettevõtetele antud laenude kohta on esitatud lisas

5.

Early Fund II on AS-i SmartCap lepinguline kinnine riskikapitalifond. 31.12.2013 oli AS SmartCapi nõue Early

Fund II vastu 60 002 eurot (31.12.2012 oli nõue 39 688 eurot). 2013. aastal on AS SmartCap saanud Early Fund II

valitsemise tasu summas 575 694 eurot (2012. aastal 158 119 eurot).

Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtetest on 2013. aasta jooksul ostetud teenuseid summas 38 188 eurot

(2012. aastal 0 eurot). 31.12.2013 oli kohustus tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtetele 18 321 eurot

(31.12.2012 0 eurot)

Aruandeperioodil on Arengufondi juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestatud tasusid kokku 117 tuhat eurot (2012:

133 tuhat eurot). 2013. aastal arvestati tütarettevõtte AS SmartCap juhatuse ja nõukogu liikmetele tasusid kokku 125

tuhat eurot (2012: 42 tuhat eurot).

Arengufondi juhatuse esimehe tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne volituste tähtaja möödumist makstakse

juhatuse esimehele lahkumishüvitist 3 kuu teenistustasu ulatuses. Lahkumishüvitist ei maksta, kui tagasikutsumise

põhjuseks on kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või usalduse kaotus.

SmartCapi juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tekib lahkumishüvitise maksmise

kohustus summas, mis võrdub juhatuse liikme kolme kuu tasuga, välja arvatud juhul, kui lepingu lõpetamine toimub

mõjuval põhjusel.

Lisa 17. Aktsiate optsiooniprogramm

AS SmartCap nõukogu on kinnitanud B-seeria aktsiate optsiooniprogrammi (“Early Fund I”) ja C-seeria aktsiate

optsiooniprogrammi (“Early Fund II”) tingimused. Optsioone jaotatakse AS SmartCap investeeringute meeskonnale,

ekspertkomiteele, juhatuse ja nõukogu liikmetele. Vastavalt sõlmitud optsioonilepingutele eelisaktsiate eest

saadavad dividendid sõltuvad edukustasudest, mida AS SmartCap saab fondide “Early Fund I” ja “Early Fund II”

valitsemise eest. Raamatupidamise Toimkonna Juhendid ei reguleeri spetsiifiliselt optsiooniprogrammide

kajastamist ja kuna ettevõte ei kajasta varana edukustasu, kuna vara kajastamise kriteeriumite kohaselt ei ole see

piisavalt kindel ning usaldusväärselt määratav, mistõttu ettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole asjakohane kajastada ka

vastavat potentsiaalset kulu, mis tekib eelisaktsiate dividendide maksmisega.

EESTI ARENGUFOND


23

Eelpooltoodust lähtuvalt on sisuliselt tegemist vara ja kohustusega, mis sõltuvad eelpoolnimetatud fondide

investeeringutest väljumiste tulemustest ning ettevõtte juhtkonna hinnangul on korrektne ja õiglane kajastada tulu ja

kulu samas perioodis.

EESTI ARENGUFOND


24

Lisa 18. Konsolideerimata finantsaruanded

Bilanss

(eurodes )

31.12.2013 31.12.2012

VARAD

Käibevara

Raha ja raha ekvivalendid 1 563 628 1 596 502

Nõuded või ettemaksed 647 194 1 334 153

Käibevara kokku 2 210 822 2 930 655

Põhivara

Investeeringud tütarettevõtetesse 465 240 465 240

Investeeringud sidusettevõtetesse 9 255 513 7 845 216

Finantsinvesteeringud 796 800 871 521

Materiaalne põhivara 7 334 131 551

Põhivara kokku 10 524 887 9 313 528

VARAD KOKKU 12 735 709 12 244 183

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Võlad ja ettemaksed 1 434 393 1 540 830

Lühiajalised kohustused kokku 1 434 393 1 540 830

KOHUSTUSED KOKKU 1 434 393 1 540 830

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 10 703 353 11 014 117

Aruandeaasta tulem 597 963 -310 764

Netovara kokku 11 301 316 10 703 353

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 12 735 709 12 244 183

EESTI ARENGUFOND


25

Tulemiaruanne

(eurodes)

2013 2012

Sihtfinantseerimine riigieelarvest 1 341 600 1 576 572

Muud saadud sihtfinantseerimised 80 724 66 258

Muud tulud 6 454 1 054

Mitmesugused tegevuskulud -848 927 -730 219

Tööjõukulud -731 072 -686 705

Põhivara kulum ja väärtuse langus -127 183 -322 352

Muud kulud -84 606 -157 801

Tegevustulem -363 010 -253 193

Kasum/kahjum riskikapitaliinvesteeringute ümberhindlusest 911 622 -159 611

Intressitulud 3 533 71 495

Dividenditulud 45 818 30 545

Aruandeaasta tulem 597 963 -310 764

EESTI ARENGUFOND


26

Rahavoogude aruanne

(eurodes)

2013 2012

Rahavood majandustegevusest

Tegevustulem -363 010 -253 193

Korrigeerimised:

Põhivara kulum ja väärtuse langus 108 323 250 119

Põhivara mahakandmine 18 861 72 233

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 210 356 -1 713 400

Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -106 437 -13 178 677

Kokku rahavood põhitegevusest -131 907 -14 822 918

Rahavood investeerimistegevusest

Materiaalse põhivara ost -2 966 -322 889

Tasutud tütarettevõtete soetamisel 0 -240

Laekunud intressid 56 181 71 495

Laekunud dividendid 45 818 30 545

Kokku rahavood investeerimistegevusest 99 033 -221 089

Rahavood kokku -32 874 -15 044 007

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 596 502 16 640 509

Raha ja raha ekvivalentide muutus -32 874 -15 044 007

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 563 628 1 596 502

EESTI ARENGUFOND


27

Netovara muutuste aruanne

(eurodes)

Akumuleeritud

tulem Kokku

Saldo seisuga 1.1.2012 11 014 117 11 014 117

Aruandeperioodi tulem -310 764 -310 764

Saldo seisuga 31.12.2012 10 703 353 10 703 353

Aruandeperioodi tulem 597 963 597 963

Saldo seisuga 31.12.2013 11 301 316 11 301 316

EESTI ARENGUFOND


28

Tegevjuhtkonna allkirjad 2013. a konsolideeritud majandusaasta aruandele

Eesti Arengufondi tegevjuhtkond on koostanud 2013. aasta tegevusaruande ja konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruande.

/allkirjastatud digitaalselt/

Juhatuse esimees

Tõnis Arro

eesti arengufond 2013. a majandusaasta aruanne · seaduses, mida täiendab riigi raamatupidamise...

Documents