eesti arengufond, nõukogu esimees...• majanduse edasine kasv on pigem spekulatiivne ja...
TRANSCRIPT
-
Raivo Vare Eesti Arengufond, nõukogu esimees
Eesti Vabariigi Riigikogule 11.03.2010
Tööpuudus: Eesti strateegilised valikud
1
-
Tänastes otsustes pilk tulevikku!
2
-
Vaatamata toetuspakettide mitmekesisusele võib nad jaotada viide küllaltki hästi eristuvasse rühma, mis on suunatud: • Rahvusliku ja/või maailma finantssüsteemi (panganduse) kokkuvarisemise
vältimiseks• Ettevõtluse toetamiseks ja tarbimise soodustamiseks, sh maksude (ka
käibemaksu) alandamine, krediidigarantiid, tööjõukulude, sh sotsiaalmaksu vähendamine, stiimulid ettevõtetele koondamise vältimiseks ja töökohtade loomiseks
• Mõne konkreetse majandussektori toetamiseks, eriti ehitus ja autotööstus• Kodumajapidamiste toetamiseks ja nende kriisist suurenenud haavatavuse
vähendamiseks: abirahad töötutele ja abi elamuehituskrediidi tasumisega hättajäänutele, ka nn sotsiaalsete töökohtade loomine
• Uue kasvu toetamiseks: massilisem ümberõpe; suunatud koolitused; uuringud ja laiem eesmärkide, tegevuste ja fookuste ümbermõtestamine; innovatsioonile ja kõrgtehnoloogia ettevõtluse loomisele suunatud ettevõtlusmeetmed ja riskikapital; välisinvesteeringute meelitamine; kutse ja kõrghariduse ümberkujundamine ja uuele tasemele viimine
Taustaks: toetuspakettide iseloom kriisis
3
-
Kokkuvõtvalt tänasest seisust Meil on kaks põhimõttelist valikut Maailma trendid versus meie positsioon Soovitused edasiseks Üks eluline näide...
Sisuline tööseminar koostöös Riigikogu majanduskomisjoniga lähiajal!
Millest juttu teen
4
-
Töötus: Eestis on 97 tuhat registreeritud töötut (ETU 106,7)• Tööpuuduse määr 15,5%, sh eestlastel 12,2%, mitte-eestlastel 21,9%• 19% neist on ainult põhiharidusega• 30% neist on ainult keskharidusega• Kokku ei oma ca 50% töötutest erialast ettevalmistust!
Inimressurss: kolmanda taseme haridusega tööealisi inimesi on Eestis 33% (Rootsi tase), kuid:• Naistest 39%; samas meestest vaid 26%• Mis valdkonna haridusega ja mis tasemega koolist?• Tehnoloogiaalase kõrghariduse poolest oleme Euroopas üks viimaseid• Rõhuv enamus kõrgharituid on rahvusvahelise äri teadmiste, kogemuste
ja kontaktideta ning vähese ettevõtlusvaimuga• Siiski tagab kõrgharidus suurema paindlikkuse tööturul ja sellised
inimesed on töötute seas vähemuses
Tänane seis
5
-
Tänaseid asju natuke kohendades, kuid• Kas majandus hakkab kiiresti kosuma?• Kas on võimalik jätkusuutlik kasv sama struktuuri ja inimestega?• Kas tööpuudus taandub alla 10% lähiaastail?• Realiteet: “EL25 75% lagi” igal juhul ees (5-6-7a+ perspektiivis)
Pigem strateegiliste muutuste läbi, kuna• Taastuvad vaid majanduse üksikud osad• Majanduse edasine kasv on pigem spekulatiivne ja lihtsakoeline• Püsima jääb tugev struktuurne töö(jõu-)puudus• Realiteet: tänane majanduse olemus ei too püsivat uut kasvu
(eelarve tasakaalu, elatustaseme tõusu ja sotsiaalse pildi vastu ühiskonnas peegeldatuna)
Kaks põhimõttelist valikut:
6
-
Maailm vs meie
Allikas: Urmas Varblane november 2009 7
-
Maailm vs meie
Allikas: Urmas Varblane november 2009 8
-
Soome lugu: 1991-93 kriis
Allikas: Euroopa komisjon ECFIN 9
-
Rootsi lugu: 1991-93 kriis
Allikas: Euroopa komisjon ECFIN 10
-
Finantskriisidel on negatiivne mõju tulevikukasvule, mis on seotud madalate investeeringute ja töötuse järsu kasvuga
Ressursside efektiivne ümberpaigutumine on võimalik ainult pankade ja välisinvesteeringute mastaapsema kaasamise toel. Oluline on kapitali kättesaadavus, sh väikestele ja uutele ettevõtetele
Investeeringute stagneerumise tulemuseks oleks olnud innovatsiooni nappus, mis viinuks tulevikus potentsiaalse toodangu kasvu aeglustumiseni
Majandus taastus tänu majanduspoliitikale, mis oli suunatud restruktureerimisele ja innovatsiooni toetamisele
Millised on õppetunnid?
11
-
Struktuursete ja sisuliste probleemide tagajärjed Eesti majandusele Majanduse fundamentaalsed probleemid, mis jäid kiire
kasvu aastail varju, paisusid samal ajal suuremaks:• Eesti ettevõtete kulueelised nõrgenesid oluliselt• Tootlikkust ei suudetud kasvatada tööjõukuludega samas mahus• Siseturul tegutsemine oli ekspordiga võrreldes märgatavalt
kasumlikum. Siseturg paistis laenu toel poole suurema/rikkamana• Eesti eksport on valdavalt madala lisandväärtusega, mis ei
võimalda eriti eksporditulu kasvatada. Vaid 100 ettevõtet teevad ca poole ekspordist! Seega majanduse maailmaturu fookus on marginaalne.
• Paljus on senine majandus tuginenud odava tööjõuga tööstusele ja siseturule suunatud teenustele
• Ettevõtete võimalused oma tootlikkuse kasvatamisel ja maailma laienemisel on teadmiste, kogemuste ning kontaktide tõttu piiratud
12
-
Eesti eksport (keerukusega võrreldes) liiga kallis
REER kasv ei võimalda kiiret eksisteerinud ekspordi taastumist Palga langus alla 10%, samas palgakasv on olnud 30% kolme viimase aastaga
13
-
Väga järsk palgakasv ületas tootlikkuse kasvu, eriti võrreldes lähinaabritega
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Q3
Soome 103,1007 104,958 106,6961 107,49 109,4154 109,2425 110,4846 116,7759
Saksamaa 100,6484 101,026 101,5007 100,7974 99,7377 98,6423 98,51245 99,67651
Poola 107,9113 106,1996 104,699 104,037 104,4547 104,7842 106,299 109,947
Rootsi 103,236 105,2999 106,8596 106,1268 106,1117 106,2174 109,8742 112,1883
Euroala 102,2481 104,64 106,7137 107,5323 108,6787 109,8689 111,4486 115,5678
EesD 102,6948 105,5879 111,0878 114,9597 119,0388 129,784 155,4514 189,9407
LäD 97,6247 96,9073 102,1552 109,5398 124,8096 144,9771 181,7566 230,0593
Leedu 95,86185 95,79285 97,58666 101,1569 107,6556 117,6988 131,735 152,8968
Vs EesD tööstus 100,0954 104,6817 106,0436 104,8949 106,636 110,6643 122,9524 138,7362
Selgitus: Võrdluseks valitud EL riikide tööjõukulude ja tootlikkuse suhte muutus viimastel aastatel kogumajanduses (100 = 2000. aasta)
Allikas: Eurostat 14
-
Tööstus kaldu valdkondadesse, kus suhteline tootlikkuse lagi ees
Allikas: Ees> Arengufond, Edasi 2008 15
-
Allikas: Ees> Arengufond, Edasi 2009
Teadmusmahukate teenuste konkurentsivõime üle ootuste madal
16
-
Allikas: Ees> Arengufond, Edasi 2008
Praeguse majandusstruktuuriga ei jõua Eesti arenenud riikidele järele
17
-
Faktid ja tegelikkus
Ilmselt teeme valesid asju!
EesA võrdlus konkurentsivõime valitud kategooriates Euroopa Liidu viie parima riigi keskmisega (EL 5 parima keskmine = 100 protsenA) 18
-
Kunagised eelised: tööjõud ja “hind”
19
-
Majanduse väljakutse täna: raha
Võtmeküsimused: (a) millest makstakse kinni heaolu tänane tase; (b) kuidas teenindada vanu võlgu; (c) kes ja millest finantseerib uut kasvu?
20
-
Investori väljakutse täna: oskustööjõud
21
-
Eesti suhteline konkurentsipositsioon
22
-
Soovitus: mõistlik valik on strateegiline + tasakaalustatud (sammudes ja ressurssides)
Uued töökohad: kapital, FDI, uued ettevõtted,
pangad, eksport...Strateegiline ümberõpe
Talentide immigratsioon (sise- ja välisriiklik)
Inimeste hoidmine aktiivsena (tööturule
tagasitee säilitamine + sotsiaalsete pingete
ennetamine)
AF Valge paberi 3 vaala: eksport, kapital, inimesed
23
-
24
-
Sealhulgas task-force põhimõtte ja vastavate asutuseüleste organisatsiooniliste vormide rakendamine. Teatud autonoomia, mandaadi ja ressurssidega tugevalt juhitud üksused konkreetse probleemi lahendamiseks või funktsiooni täitmiseks
Nt tööturg ja välismajandus kui fookusteemad: kas tööhõive ja välismajanduse ministrid?
Pluss: haldusaparaat, mis võimaldab muutusi mõjusalt ja kiiresti juhtida
25
-
J. Raidla “Eesti pärast Eurot” konverentsil: Innovatsiooni juhtimine tegusaks!
26
-
Riskikapital ja ambitsioonikad ettevõtted näitavad läbilöögi eeskuju Rahvusvahelisele turule suunatud (väike)ettevõtjate kultuuri arendamine on pikk töö Kuid Eestil on lootust saada tõsise tegutsemise korral regiooni Start-Up Nationʼiks
Töö (sh diplomaatiline lobitöö) pankadega krediidivõimaluste parandamiseks + “Euroraha” ülitootlik & perspektiivikas investeerimine
Tänaste kohalolevate eksportööride ja investoritega tuleb tegeleda Ekspordile suunatud ja importi asendav tööstus (nt Horizon Tissue) Töökohti loovad ja/või riigi “edasimüüki” toetavad eksportöörid Topp 100-200 eksportööri (vajadused) lähivaatluse alla + diplomaatiline töö välisturul Tark ja meetme-ülene vaade / “roheline tuli” strateegiliselt oluliste projektide toetamisel (EAS)
Välisinvesteeringute meelitamiseks ressursside ja tegevuste mobiliseerimine (EAS, MKM, saadikud, kõrgkoolid, migr. poliitika jm) Olemasolevate meetmete paindlik kombinatsioon + personaalsed pakkumised Paketid suurinvestorite meelitamiseks Eestvedaja investeeringute toomiseks / läbirääkimisteks, nn “Välismajanduse tsaar” Välispoliitikale majanduskomponendi jõuline lisamine Sihtturgudel, nt Skandinaavia & UK mehitada tugevad löögirusikad investeeringuid tooma
Tõsta VÄLISMAJANDUSPOLIITIKA RIIGI NR1 PRIORIEEDIKS: selle realiseerimiseks teha vastavate ressursside ja vajaduste audit Eestis
Kapital: mida teha ?
27
-
Viia läbi (lõpule) kutseõppe ja rakenduskõrghariduse infrastruktuuri ja võimekuste revisjon ümberõppe, universaalsema ettevalmistuse ja tulevikukindlamate oskuste vaatevinklist. Pluss kiire vastava sooritusvõime kasvatamine. Üle10 mlrd krooni läheb kutseharidusele, rakenduskõrgharidusele ja
elukestvale õppele, samas kui koolipingist tulnute arv väheneb lähiajal märgatavalt
Muuhulgas tuleb selgeks teha põhjused, miks on kutseharidussüsteemi lõpetanute rakendumise tase madal (tööpuudus kõrge)
Käivitada programm vähemalt 20 000 erialase ettevalmistuseta tööealise inimese laiapõhjaliseks erialaseks ettevalmistuseks
3000 inimest kukub aastas hõivest välja vanusega, seega pidev asendus-koolituse vajadus
Strateegiline ümberõpe: võimalused
28
-
Töötu abiraha saamise sidumine ümberõppe kohustusega Riigi või KOVi toel loodud töökohtadelt saadavad maksud
suunata uuesti ümber- ja täiendõppesse Mitte kitsas vaid valdkondlik ja ülekantav koolitus Pigem koolitada uutele, kriisikindlatele ja/või tuleviku erialadele,
kui täiendada töötu olemasolevaid oskuseid Vaadata kutseõppe programmid üle kriisikindlate või läbivate
oskuste vaatevinklist (nt IKT jms), et vältida tööjõuturul inimese võimalusi ahendavat ülespetsialiseerumist
Koolituse ja ümberõppe tegemine välisinvestori meelitamise paketi loomulikus osaks
Strateegiline ümberõpe: võimalused
29
-
Tekitada riigile reaalne võimalus kontrollimaks kõrgkooli sisseastujate jaotumist erialade lõikes Tänane riiklik koolitustellimus on adekvaatne, kuid erialade osakaalud lööb
kreeni riigieelarve väliste “pehmeid valdkondi” õppivate tudengite arv. Ka Soome pole nii rikas inimeste mõttes, et sellist vabavoolu endale lubada.
Olukorra lahendusvõimalused tuleb läbi analüüsida ja regulatsioonides vastavad korrektuurid teha.
Lahendad ära ülikoolide kvaliteediprobleem Kahtlase väärtusega (rakendus-)kõrgkoolid tuleb turult kõrvaldada
Suurendada ülikoolide rahvusvahelistumise taset Sh luua mõni tõeliselt rahvusvaheliselt särav uurimiskeskus / õppeasutus
Eestisse, nt IKT valdkonnas, mida ette valmistame
Kõrgharidus: mida teha ?
30
-
Vastuvõtt kõrghariduse esimesele astmele 2008/09 õa õppevaldkondade ja rahastamis-allikate lõikes
Õppevaldkonna nimetus 2008/09 2008/09
RE REV Kokku RE REV Kokku
Haridus 512 459 971 8% 6% 6%
Humanitaaria ja kunstid 727 1 105 1 832 11% 13% 12%
Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus 786 4 632 5 418 12% 56% 36%
Loodus- ja täppisteadused 1 147 366 1 513 17% 4% 10%
Tehnika, tootmine ja ehitus 1 521 561 2 082 23% 7% 14%
Põllumajandus 200 108 308 3% 1% 2%
Tervis ja heaolu 1 185 240 1 425 18% 3% 10%
Teenindus 667 746 1 413 10% 9% 9%
Kokku 6 745 8 217 14 962 100% 100% 100%
31
-
Siseriiklik “immigratsioon”• Edukuspõhise laenu näol ettevõtjapalk tänaste heade ekspertide /
meeskondade kitsalt palgatöölt ettevõtjaks toomiseks
Välisriiklik immigratsioon• Talentide ehk rahvusvahelise kogemusega spetsialistide, müügimeeste
ja juhtide Eestisse meelitamine• Välisriikides töötavate / elavate Eesti helgete peade koju toomine
(avatus ja reaalsed sammud / eeskujud)• Välistalentide kaasamisel tasuks riigisektoris kehtestada “avatud
kvoodid”. Nt riigiaparaadis ja hariduses tehakse 15% kohtadest automaatselt vakantseks, kohustusega täita need 3 aasta jooksul välistalentidega)
• Struktureerida (tööjõu-)makse talentidele motiveerivamaks• Muuta regulatiivne ja mentaalne keskkond avatumaks kõrge
kvalifikatsiooniga võõramaalistele talentidele (eeskujud ja eestvedajad)
Talendid: uute ja keerukamate töökohtade võti
32
-
Ilma erialase hariduseta töötute puhul pikemaajaliste (6 kuud – 1 aasta) koolitus-programmide eelistamine kiiremat, kuid ajutist rakendust pakkuvatele aktiveerimismeetmetele
Töökohal toimuva koolituse (tööpraktika, palgatoetus) eelistamine töötute puhul, kellel on erialane ettevalmistus
Sissetuleku tagamine ümberõppeprogrammides osalemise ajal
Ettevõtluskoolituse moodul läbivalt programmidesse Võõrkeele ja arvutiõpe läbivaks Inimliku väärikuse ja seeläbi tööturule naasmise
tõenäosuse säilitamine pikaajalisele töötutele (struktuurse töötuse probleem on pikaajaline)
Inimeste hoidmine aktiivsena
33
-
Võimalusi tekitavad vananemise, kliima ning energiaga seotud globaaltrendid• Heaolu- ja tervishoiu toodetele, teenustele ning tehnoloogiatele• Säästva energeetika ja keskkonna toodetele, teenustele ning
tehnoloogiatele• Philips: 21. sajand on Century of Social Industries
Kriisikindlamad eeldused ja töökohad• Laiapõhjaline ja spetsialiseerumist võimaldav haridus• Interdistsiplinaarsed oskused ja kogemused• Tervishoid ja meditsiin• IT ja inseneeria• “Kojamehed ja kordnikud”
Globaaltrendid ja kriisikindlamad töökohad
34
-
Trendid täpsemalt:
Allikas: Ees> Arengufond, Edasi 2009 35
-
Eluline näide: Barclays & Vilnius 5. märtsil avas maailma korporatsioonide edetabelis 25. kohta omav
Barclays (Forbes 2008) Leedus oma neljanda tehnoloogiakeskuse (IT), investeeringu suurus 50m EURi (780m EEKi)
Leedu toetab investeeringu riiki toomist aastas 1-2m LITiga (4,5-9m EEKi) Aasta lõpuks töötab keskuses 400 inimest
MIKS JA KUIDAS?• Leedu turul on 33 tuhat IT inseneri• Meelitatakse UKst tagasi Leedu IT eksperte
– pakutakse sama palka• Barclays tehnikaannetus + koostöölepe
matemaatika- ja informaatika teaduskonnaga tudengite ettevalmistamiseks ning palkamiseks
• Ekspertide konkursid käivad ka Eestis !!!!• Leedus 1400, Eestis 400 IT lõpetajat aastas
36
-
EesD sammud: meil on üksikud edulood (nt Ericsson)... ...kuid, lähenemine peab olema palju strateegilisem, süsteemsem ja laiapinnalisem + võtmeküsimus: kust tulevad inimesed ???
37
-
38
-
PLAAN 2010 EESTIS:+ 80-90 UUT TÖÖTAJAT
39
-
Meie seis infotehnoloogias? 10% vabu töökohti ITs (sektori sõnul 1000 pidevalt puudu) + IT
laiem võimalik mõju igasse sektorisse + väheseid valdkondi, mida välisinvestorid Eestist otsivad, kuid koolipingist tuleb ...
Lõpetavad pooled !!!
40
-
Lahendus 1: Rahvusvaheline IT Akadeemia Eestisse (Arengufondi eestvedamisel töö käib) = ca 500 välistudengit aastas !
41
-
Lahendus 2: Kasvab välja Eesti finantsteenuste ekspordiseirest (Arengufond, MKM, sektor)
42
-
Üksjagu laiemat infot olemas: mõelda läbija üheskoos tegutseda on vaja!
43
-
Prime Minister Lee Hsien Loong (in Parliament on 27 May 2009):
Tegijad: Arengufond, tuumiktiim, GBN, 200 tänast & homset mõtteliidrit
Mis on Eesti ambitsioon globaalses
tööjaotuses?
Kes on konkurendid?
Kuidas neist eristume?
Kuidas visioon ellu
viia??? 44
-
Soome eeskujult õppimine• Pikaajalise lama ärakasutmine haridussüsteemi restruktureerimiseks ja tööjõu süsteemseks ümberõppeks
• Riiklikult suunatud ja juhitud koolitustellimuse adapAivsus
• Töötute kuni 6,5 aastat jätkuv ümberõppe korraldamine ja selle kohustuslik sidumine sApendiumi/toetusega
• Kõigi haridusasutuste kaasamine
AF korraldab lähiajal Riigikogu konverentsikeskuses Soome lama kogemuse EesD oludesse tõlgendamise avatud seminari
45
-
TÄNUD! www.arengufond.ee
46