eesti elaniku finantsportree 2017

17
Eesti elaniku finantsportree 2017 Kati Voomets Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht 11.01.2018 Eesti Pank

Upload: eesti-pank

Post on 22-Jan-2018

62 views

Category:

Economy & Finance


5 download

TRANSCRIPT

Page 1: Eesti elaniku finantsportree 2017

Eesti elaniku finantsportree 2017Kati Voomets

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht

11.01.2018 Eesti Pank

Page 2: Eesti elaniku finantsportree 2017

Millega tegeleb rahaasjade teabekeskus?

Teabekeskuse ülesanded on:

○ edendada finantskirjaoskust ehk rahatarkust

○ analüüsida ja monitoorida elanike rahalist seisu mõjutavaid

tegureid

○ anda infot laenude, maksete, säästmise ja rahaasjade

turvalisuse osas

Teabekeskus on ellu kutsutud Swedbanki poolt, kuid töötab

panga igapäevatööst iseseisvana

Rootsis tegutsenud 50 aastat, Baltikumis alates aastast 2010

Page 3: Eesti elaniku finantsportree 2017

Rahatarkus – mis see on?

Finantskirjaoskus ehk rahatarkus on oskused, teadmised, hoiakud ja

tegutsemine, mis on vajalikud rahaasjades arukate otsuste tegemiseks

ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks.

Finantsoskused ja -teadmised on nagu iga uus asi.

See on õpitav ükskõik millises vanuses.

Page 4: Eesti elaniku finantsportree 2017

Hoiakud vs käitumine

Erinevad uuringud toovad välja vastuolud elanike teoreetiliste teadmiste,

hoiakute ja tegeliku käitumise vahel.

OECD finantskirjaoskuse raport: Eesti skoor positiivse finantskäitumise

osas uuritud riikidest madalaim, samal ajal kui teadmiste osas on Eesti

keskmisest kõrgema tulemusega riikide seas.

Kuigi eestlastel on baasteadmised nö „õigetest“ rahaasjade ajamise ja

planeerimise viisidest, ei väljendu see nende igapäevases

finantskäitumises.

Page 5: Eesti elaniku finantsportree 2017

Ülevaade Eesti elanikefinantskäitumisest – kus

on probleem?

Page 6: Eesti elaniku finantsportree 2017

Rahaasju planeeritakse lühiajaliselt

4%

38%

15%

10%

3%

28%

2%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%

Paar nädalat ette

Kuni 1 kuu ette

Kuni 6 kuud ette

Kuni 1 aasta ette

Enam kui aasta ette

Ei planeeri ette

Kuidas juhtub

Page 7: Eesti elaniku finantsportree 2017

Eelarve puudulik planeerimine

Planeerin kogu aeg56%

Planeerin mõnikord

36%

Ei jälgi, ei planeeri

7%

Ei oska/soovi öelda

1%1. Mälu abil

2. Kirjalikult paberil

3. Elektroonselt (nt Excel)

4. Internetipanga planeerija abil

5. Mobiiliäpiga (nt Spendee, Expence

Manager, Easy Home Finance)

Page 8: Eesti elaniku finantsportree 2017

Eelarve planeerimise põhjused

1. Vältida raha otsasaamist

2. Raha kõrvalepanemine ootamatuteks kuludeks

3. Säästmine suuremateks ostudeks

4. Omada ülevaadet liigsest kulutamisest

5. Tuleviku jaoks säästmine

Page 9: Eesti elaniku finantsportree 2017

Aasta jooksul on olnud rahalistes raskustes rohkem kui kolmandik peredest

17

94 2

7

56

5

Jah, 1-2 kuujooksul

Jah, 3-4 kuujooksul

Jah, 5-6 kuujooksul

Jah, 7-8 kuujooksul

Jah, 9 jaenama kuu

jooksul

Ei ole Eioska/soovi

öelda

39%

Kas Te olete viimase 12 kuu jooksul olnud olukorras, kus Teie pere sissetulekud ei katnud Teie pere elamiskulusid?

Page 10: Eesti elaniku finantsportree 2017

Perede rahapuhver säästudena on endiselt väike

11

14

18

14

9

4 3

7

2

7

2 13

5

57%

„Kui Teie pere kaotaks kogu regulaarse sissetuleku (näiteks palga, pensioni, erinevad toetused, abirahad jms), siis kui mitu kuud Te

saaksite hakkama varem kogutud säästude abiga (samas ilma jooksvaid kulusid oluliselt vähendamata)?“

Page 11: Eesti elaniku finantsportree 2017

Hoiakud ja teadmised tuleviku suhtes

Page 12: Eesti elaniku finantsportree 2017

© Swedbank

Public

Information class

Eesti elanikud ei usalda pensionisüsteemi

12

Page 13: Eesti elaniku finantsportree 2017

© Swedbank

Public

Information class

Inimeste ootused pensioni suuruse osas

13

3%

12%

21%

26%

2%

36%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

0-25% 26-50% 51-75% 76-100% 101-300% ei oska öelda, ei tea

REALIST

OPTIMISTID

POLE ÕRNA AIMUGI

Page 14: Eesti elaniku finantsportree 2017

© Swedbank

Public

Information class

Sa teed paremaid otsuseid, kui näed enda tuleviku-minaHal Hershfield, Psychologist, USA

14

Vastuolu oleviku ja

tuleviku „mina“ vahel:

täna, siin ja praegu tean

täpselt, kui suurt rahulolu

saab „oleviku mina“ 100

euro kulutamisest. Märksa

keerulisem on ette

kujutada, milline on

kahekümne aasta pärast

„tuleviku mina“ tajutav

rahulolu 200 euro

kulutamisest.

Page 15: Eesti elaniku finantsportree 2017

Nõuanded rahaasjade paremaks korraldamiseks

Koosta eelarve tegelikest kulutustest ülevaate saamiseks.

Selgita välja kulud, mis rahakotti liigselt koormavad.

Sea pikaajalised eesmärgid.

Teosta oma rahaasjade üle regulaarset kontrolli.

Säästa pisiasjadelt!

Käi toidupoes kindla ostunimekirjaga, võimalusel lapsi mitte kaasa võttes.

Selgita lastele rahaasjade planeerimist.

Vaata üle oma teadmised, oskused ja hobid ning arenda neid - ehk annab

mõni neist lisasissetuleku.

Page 16: Eesti elaniku finantsportree 2017

Kasulikke linke

Swedbanki blogi Kukkur kukkur.swedbank.ee

Finantsinspektsiooni tarbijaveeb www.minuraha.ee

Pensionikeskus www.pensionikeskus.ee

Rahaasjade korraldamise käsiraamat:

www.minuraha.ee/finantsaabits/

Page 17: Eesti elaniku finantsportree 2017

Tänan kaasa mõtlemast!

Lisainfo: Kati Voomets [email protected] tel 59003262