SisekliimaEnergiathusus

Ehitusfsika Tehnossteemid

dEhituskonstruktsiooni

Eesti eluasemefondi puitkorterelamuteehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Uuringu lpparuanne

Tallinn 2011

EHITUSTEADUSKOND

EHITUSTEADUSKOND

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute

ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Uuringu lpparuanne

Targo Kalamees, Endrik Arumgi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Kleiko, Tnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl iger, Priit Langeproon,

Oliver Orro, Leele Vlja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, llar Alev, Lembit Kurik

2011

2

Toimetanud: ehitusinsener Targo Kalamees Projekti vastutav titja: professor Roode Liias Autoriigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-127-0

3

Eessna Kesolev uurimist aruanne vtab kokku Tallinna Tehnikalikooli ehitusteaduskonnas ajavahemikul september 2009 kuni mai 2011 lbiviidud uuringu Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga tulemused. Uurimist on tehtud Sihtasutuse KredEx tellimusel ja finantseerimisel. Lisaks KredEx-ile osalesid uurimist juhtrhmas veel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ning energeetikaosakonna esindajad:

Sihtasutus KredEx: Mirja Adler, Kalle Kuusk (KENA), Mikk Maivel (KENA); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Margus Sarmet, Pille Arjakas,

Annika Tamm.

Tallinna Tehnikalikooli poolt osalesid uurimists jrgmised asutused ja isikud: Ehitiste projekteerimise instituut (ehitusfsika ja arhitektuuri ppetool,

ehituskonstruktsioonide ppetool): Targo Kalamees, Endrik Arumgi, Alar Just, Karl iger, Lauri Mikli, Georg Kodi, Simo Ilomets, llar Alev. Kaasa ttasid: Paul Kleiko, Tnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Ktlin Miilberg, Mari Emmus, Erik Prits, Klaus Treimann, Raido Schiff, Arno Liiskmann, Raimo Roots, Erko Tamm).

Keskkonnatehnika instituut (ktte- ja ventilatsiooni ppetool): Martin Thalfeldt; Ehitustootluse instituut (ehituskonoomika ja -juhtimise ppetool): Roode Liias,

Kristo Tuurmann. Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus, Lembit Kurik.

Uurimisraporti erinevate peatkkide kirjutamisel on osalenud jrgmised isikud: Targo Kalamees, Endrik Arumgi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Paul Kleiko, Tnis Agasild, Eva Liho, Kristo Tuurmann, Priit Haug, Roode Liias, Priit Langeproon (O Langeproon Inseneriehitus), Oliver Orro (Tallinna LV, Tallinna Kultuurivrtuste Amet, Muinsuskaitse osakond), Leele Vlja (Eesti Kunstiakadeemia, Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond), Karl iger, Georg Kodi, Simo Ilomets, Lembit Kurik.

Uurimisraporti sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme.

Tname uurimist rahastajaid ning uuritud elamute elanikke ja korterihistute esimehi-naisi oma panuse eest uurimist nnestumisesse. Sstva Renoveerimise Infokeskus, Eesti Korterihistute Liit, omavalitsuste Kultuurivrtuste Ametid ja Muinsuskaitseamet, restauraator ja ehitaja Jri Reemann on tnatud abi eest uurimisobjektide leidmisel. Tallinna LV, Tallinna Kultuurivrtuste Ameti Muinsuskaitse osakond (Oliver Orro) ja Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond (Lilian Hansar, Leele Vlja, Anneli Randla, Maris Suits) on tnatud abi eest puitasumite kujunemise ja puidust korterelamute ajaloo tutvustamisel ning renoveerimislahenduste vljattamisel. O Langeproon Inseneriehitus (Priit Langeproon) on tnatud abi eest abi eest keldriseinte niiskustehnilistel uuringutel ja renoveerimislahenduste vljattamisel. Clik AS (Aivar Uutar, Kevin Vaher) on tnatud abi eest tehnossteemide renoveerimise maksumuse vljattamisel. Jgioja Ehitusfsika KB O on tnatud abi eest helipidavuse mtmistel. Kristi Talvik on tnatud abi eest vanade sisekliima- ja energianudmiste leidmiste juures. Tname Eesti Meteoroloogia ja Hdroloogia instituuti vliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevrk, AS-i Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest.

Tallinnas, august 2011.

Tegijad

4

Sisukord 1 Sissejuhatus 9

1.1 Uuringu eesmrk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1.3 Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine 10

1.3.1 Viljandi 10 1.3.2 Prnu 12 1.3.3 Tartu 14 1.3.4 Tallinn 16

1.4 Puidust korterelamud Eesti linnades. Arengulugu ja phitbid 19

1.4.1 Kige vanemad puitelamud 19 1.4.2 Tsaariaegne tliselamu 22 1.4.3 Vabrikuasulad 24 1.4.4 Suurte korteritega elamud historitsismi ja juugendi ajal 26 1.4.5 Nn. Tallinna maja ja teised 1920. 1930. aastate puidust

korterelamud 29 1.4.6 Modernism puitarhitektuuris 32 1.4.7 Puidust korterelamud prast 1940. aastat 33

2 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 36

2.1 ldist 36 2.2 Uurimismetoodika ja hindamise alused 38 2.3 Katused 41

2.3.1 Katuste lahendused 41 2.3.2 Katuste olukord ja philised puudused 42 2.3.3 Sademevee ravoolussteemide lahendused ja tehniline

seisukord 47 2.4 Seinad 53

2.4.1 Vlisseinte lahendused 53 2.4.2 Vlisseinte seisukord ja peamised probleemid 55 2.4.3 Siseseinte lahendused ja olukord 62

2.5 Vundamendid, soklid ja keldriprandad 63 2.5.1 Vundamentide, soklite ja keldriprandate lahendused 63 2.5.2 Keldri- ja soklikorruse niiskusrisk 65 2.5.3 Vundamentide, soklite ja keldriprandate peamised

probleemid 66 2.6 Vahelagede ja prandate lahendused, seisukord ja

peamised probleemid 75 2.7 Trepid ja trepikojad 77

2.7.1 Treppide ja trepikodade lahendused 77 2.7.2 Treppide ja trepikodade seisukord ja peamised probleemid 78

2.8 Avatited 79 2.8.1 Akna lahendused 79 2.8.2 Akende seisukord ja peamised probleemid 80 2.8.3 Uste lahendused, seisukord ja peamised probleemid 82

2.9 Mrjad ja niisked ruumid 82 2.9.1 Mrgade ja niiskete ruumide lahendused 82 2.9.2 Mrgade ja niiskete ruumide seisukord ja peamised

probleemid 83

5

2.10 Tuleohutus 86 2.11 Puitkorterelamute kasutusiga ja renoveerimise vajadus 89

3 Klmasillad 91 3.1 Meetodid 91

3.1.1 Klmasilla kriitilisuse hindamine 91 3.1.2 Klmasilla hindamine termograafia infrapuna kaamera abil 92 3.1.3 Klmasilla hindamine temperatuurivlja arvutusega 93

3.2 Tulemused 95 3.2.1 Termograafia mtmistulemused 95 3.2.2 Arvutustulemused 96 3.2.3 Keldriseinte lisasoojustamise arvutuslik anals 101

4 Hoonepiirete hupidavus 106 4.1 Hoonepiirete hupidavuse mtmine 107 4.2 hupidavuse hindamise meetodid 109 4.3 Tulemused 111

5 Vlisseinte soojus- ja niiskustehniline toimivus 115 5.1 Seestpoolt lisasoojustatud rhtpalkseina soojus- ja

niiskustehnilised vrdlusmtmised 117 5.1.1 Meetodid 117 5.1.2 Tulemused 121 5.1.3 Tulemuste hindamine 129

6 Piirdetarindite helipidavus 131 6.1 Sisepiirete helipidavuse tagamise lahendused 131 6.2 Meetodid 131

6.2.1 Sisepiirdetarindite helipidavuse kvaliteedi otsustamise alused 131 6.2.2 Sisepiirdetarindite helipidavuse hindamismeetodid 132 6.2.3 Helipidavuse mtmistulemused ekspluatatsioonitingimustes 133

7 Soojuslik ja niiskuslik olukord korterites 135 7.1 Meetodid 137

7.1.1 Mtmised 137 7.1.2 Vliskliima 137 7.1.3 Sisehu temperatuuri hindamiskriteeriumid 139 7.1.4 Siseruumide niiskuskoormuse hindamiskriteeriumid 140

7.2 Tulemused 141 7.2.1 Sisekliima sltuvus vlistemperatuurist 141 7.2.2 Sisehu suhtelise niiskuse sltuvus vlistemperatuurist 143 7.2.3 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus talvel 144 7.2.4 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus suvel 145

7.3 Sisetemperatuuri vastavus standardi sihtarvudele 146 7.4 Niiskuskoormused korterites 148

8 Ventilatsiooni toimivus ja sisehu kvaliteet 152 8.1 Meetodid 154

8.1.1 Mtmised 154 8.1.2 Sisehu CO2 sisalduse hindamiskriteeriumid 155 8.1.3 Ainevahetusliku CO2 meetod 156 8.1.4 Eluruumide huvahetuse hindamiskriteeriumid 158 8.1.5 Kgi ja sanitaarruumide huvahetuse hindamiskriteeriumid 159

8.2 Tulemused 159 8.2.1 Sisehu CO2 sisalduse mtmised korterites 159 8.2.2 Magamistubade huvahetus 161

6

9 Ehitusmaterjalide ja sisehu mikrobioloogiline kahjustus 164

9.1 Elukeskkonna levinumate hallitusseente kirjeldused 165 9.2 Meetodid 166

9.2.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 166 9.2.2 Hoone konstruktsioonide kandevime ja tehnilise seisukorra

vljaselgitamiseks tehtavad analsid 167 9.2.3 Sisehu mikrobioloogiline uurimine ja anals 167

9.3 Tulemused 168 9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevime ja tehnilise seisukorra

vljaselgitamiseks tehtavad analsid 169 9.3.3 Sisehu mikrobioloogiline uurimine ja anals 171

10 Tehnossteemide olukord 174 10.1 Ventilatsioon 174 10.2 Kttessteem ja soojusvarustus 175 10.3 Elektri- ja sidepaigaldis 177 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 179

11 Puitkorterelamute energiatarbimise anals 181 11.1 Mdetud energiatarbimise anals 181

11.1.1 Elektritarbimise anals 181 11.1.2 Gaasitarbimise anals 182 11.1.3 Vee tarbimise ja vee soojendamise energiatarbimise anals 182

11.2 Arvutuslik anals 185 11.2.1 Meetodid 185 11.2.2 Energiaarvutuste tulemused 190

12 Korteriomanike hinnangud ja strateegilised hoiakud: ankeetksitluse kokkuvte 202

12.1 Elamistingimused 202 12.2 Akende iseloomustus 203 12.3 Niiskuskahjustused 204 12.4 Sisekliimaprobleemid 204 12.5 Mraga ja pevavalgusega seotud probleemid 206 12.6 Korterielanike mrgitud terviseprobleemid 206 12.7 Korterite sanitaarremont 206

13 Kokkuvte phimttelistest renoveerimislahendustest 208

13.1 Piirdetarindid ja ehituskonstruktsioonid 213 13.1.1 Sokkel, vundament ja keldriseinad 213 13.1.2 Vlisseinad 222 13.1.3 Katused 227 13.1.4 Vahelaed 229 13.1.5 Niisked ja mrjad ruumid 230 13.1.6 Avatited: aknad ja uksed 232 13.1.7 Trepid ja trepikojad 233 13.1.8 Korstnad 233 13.1.9 Mratrje ja helipidavus 234

13.2 Tehnossteemid 234 13.2.1 Soojusvarustus 234 13.2.2 Kte 235 13.2.3 Ventilatsioon 236

7

13.3 Energiathususe renoveerimispaketid 249 14 Hoonete energiathususe parandamise majanduslik

anals 260 14.1 Meetodid 260 14.2 Arvutustes kasutatud ehitustde mahud 262 14.3 Arvutustes kasutatud ehitustde maksumus 263 14.4 Tulemused 268

14.4.1 Ktmata keldriga variantlahendused 269 14.4.2 Keldrita puitkorterelamu 283 14.4.3 Ketud keldriga variantlahendused 289

14.5 Kokkuvte energiathususe parandamise majanduslikust mjust 296

15 Jreldused 299 15.1 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline

seisund ja defektid 299 15.2 Klmasillad 299 15.3 Hoonepiirete hupidavus 300 15.4 Vlisseinte soojus- ja niiskustehniline toimivus 300 15.5 Puitelamute helipidavus 300 15.6 Soojuslik ja niiskuslik olukord korterites 301 15.7 Ventilatsiooni toimivus ja sisehu kvaliteet 301 15.8 Ehitusmaterjalide ja sisehu mikrobioloogiline

kahjustatus 301 15.9 Tehnossteemide olukord 302 15.10 Puitkorterelamute energiatarbimise anals 302 15.11 Korteriomanike hinnangud ja strateegilised hoiakud 302 15.12 Hoonete energiathususe parandamise majanduslik

anals 303 16 Conclusions 304

16.1 The technical condition and defects of building envelope and load-bearing structures 304

16.2 Thermal bridges 305 16.3 The air tightness of building envelope 305 16.4 The hygrothermal performance internally insulated

external walls 305 16.5 Sound insulation of wooden buildings 305 16.6 Hygrothermal conditions in apartments 306 16.7 Performance of ventilation and indoor air quality 306 16.8 The microbiological damage of building materials and

indoor air 307 16.9 The condition of utility systems 307 16.10 Analysis of energy consumption of wooden apartment

buildings 308 16.11 The assessments and strategic attitudes of apartment

owners 308 16.12 The economic analysis of improvement of energy

performance of buildings 308 17 Kasutatud kirjandus 310

8

9

1 Sissejuhatus

1.1 Uuringu eesmrk Uuringu eesmrgiks oli Eesti erinevates piirkondades ehitatud ning erinevas vanuses olevate phikonstruktsioonina puidust ehitatud korterelamute kaardistamine, ehitustehnilise seisukorra hindamine ja elanike hinnangute vljaselgitamine nende omandis olevate korterite ning hoonete seisundi kohta.

Uuringu eesmrgiks olnud puitkorterelamute ehitustehnilise seisukorra vljaselgitamiseks oli lepinguline kohustus:

kaardistada 25 erinevas vanuses ja erinevas piirkonnas asuva korterelamu ehitustehniline ja sisekliima seisukord;

sstematiseerida kaardistamisel saadud andmed, et neid saaks kasutada analsideks ning probleemide lahenduste vljattamiseks;

analsida kaardistamisel saadud andmeid ja anda levaade uuritud korterelamute ehitustehnilisest ja siseklimaatilisest olukorrast ning hinnata nende vastupidavust;

kaardistamisel saadud andmete phjal koostada levaade puitkorterelamute juures esinevatest peamistest probleemidest ning vlja ttada ldised phimttelised lahendused selliste probleemide krvaldamiseks.

Uuringu raames tuli keskenduda jrgmistele tdele: uuringuobjekti tpsem mratlemine, alusmaterjalide kogumine ja vormistamine; hoonete konstruktsioonide uuringud; hoonete ehitusfsikalised uuringud; hoonetes sisekliima uuringud; hoonesiseste kommunikatsioonide uuringud; korteriomanike hinnangute ja strateegiliste hoiakute uurimine.

Iga objekti juures tehti ehitustehniline anals kogu elamule, ehitusfsikalised ja pikemad sisekliima uuringud vhemalt hes korteris.

Uurimist lppraport on sisu jrgi jaotatud kahte ossa: olemasoleva olukorra kaardistamine; kokkuvte phimttelistest renoveerimislahendustest.

1.2 Uurimisobjektide valiku alused Knesolevas uuringus valiti enamik uuringuobjektidest Tallinna, Tartu, Prnu ja Viljandi linnast. Uurimisobjektide valikul konsulteeriti ja kutsuti objekte pakkuma mitmeid teemaga seotud organisatsioone ja ameteid:

Muinsuskaitseamet (juhtkond, kohalikud inspektorid); Kultuurivrtuste Ametid vi vastava kohaliku omavalitsuse kultuurivrtustega tegelevad

ametnikud (Tallinn, Tartu, Viljandi, Prnu); Sstva Renoveerimise Infokeskus (Tallinn, Tartu, Paide, Viljandi); Eesti Korterihistute Liit (Tallinn, Tartu, Prnu, Viljandi).

Tallinna Kultuurivrtuste ameti spetsialistid klassifitseerivad Tallinna puitkorterelamuid jrgmise jaotuse alusel:

vga vana puitelamu, varane agulimaja (s.h. vanabalti majad, klassitsistlikud tpfassaadid); Lenderi maja tpi 20 sajandi alguse tliselamu; Terviklikult planeeritud tlisasumi barakkelamu; Suurte korteritega esinduspuumaja, varane periood (historitsism); Suurte korteritega esinduspuumaja, hilisem periood (juugend, ka 1920. aastad); 1920.-30. aastate vikeelamu; Tallinna maja tpi 1920-30 a. kivitrepikojaga korterelamu; Tallinna maja krohvitud variant; Nmme eramu vi korterelamu, varasem periood, ehitatud suvilaks; Nmme eramu vi korterelamu uuem periood; Nmme krohvitud funktsionalistlik korterelamu; Nukogudeaegne puitelamu.

10

Nagu nha, on juba Tallinnas vga mitmeid arhitektuurilt erinevaid puitkorterelamute tpe. Lisanduvad erinevused ehituskonstruktsioonide ja piirdetarindite osas. Lisaks Tallinnale on erinevaid puitkorterelamute tpe ka teistes linnades. Kui valida igast alajaotusest ks uurimisobjekt, ei teki uurimisobjektide juhusliku valimi korral piisavat esindatust ja ksiku hoone iserasused hakkaksid liialt mjutama hinnanguid mainitud hoonetbi kohta. Seetttu on valimist jetud teadlikult vlja teatud hoonetbid ( vga vana puitelamu, varane agulimaja, suurte korteritega esinduspuumaja) ning valitud osadest hoonetpidest rohkem objekte.

Uuritud elamute ja korterite jaotus vastavalt asukohale ja ehitusaastale vt. Tabel 1.1.

Tabel 1.1 Uuritud elamute ja korterite jaotus vastavalt asukohale ja ehitusaastale.

Objektide arv vastavalt elamu ehitusaastale 1920 Kokku

Asukoht

Elamuid Kortereid Elamuid Kortereid Elamuid Kortereid Elamuid KortereidTallinn - - 5 6 6 10 11 16 Tartu 1 1 5 7 1 1 7 9 Prnu 2 3 2 3 - - 4 4 Viljandi 3 4 1 1 3 5 7 10 Kokku 6 6 13 13 10 10 29 41

1.3 Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine Tallinna, Tartu, Prnu ja Viljandi puitasumid annavad meile levaatliku pildi puitarhitektuuri mitmekesisusest Eesti linnades. Nende kujunemislugudes on hisjooni ja erisusi, ldpilt on hoolimata Eesti viksusest mitmekesine ja selgeid kohalikke eriprasid eviv. Tallinn kui kige suurem ja kivisema arenguga linn (seda kll ainult Eesti kontekstis) on tnaseni silinud puitarhitektuuri osas selgelt helbalisem kui viksemad linnad, samas on siingi omad erijooned, mis teistes linnades puuduvad. Puitarhitektuur on Eesti rikkus, mida sageli piisavalt hinnata ja hoida ei osata. Mitmetes linnades on puitasumite terviklikkuse kaitseks moodustatud miljvrtuslikud hoonestuspiirkonnad, mis pakuvad kohalikule omavalitsusele vimaluse hoida ja silitada alasid, mis mngivad piirkonna identiteedi ja ldilme seisukohalt olulist rolli. Tuleb aga kohe lisada, et miljvrtusliku piirkonna staatuse olemasolu ei ole veel iseenesest kvaliteedisertifikaat nii Tallinnas, Prnus kui Viljandis on alasid, mis oma arhitektuurse kvaliteedi ja homogeensuse poolest khklematult seda vrivad, ometi omavalitsuse poolt sellest ilma on jetud. Praeguse seisuga on miljvrtuslik ala eelkige juriidiline formaat, mis kneleb omavalitsuse vrtushinnangutest ja vimekusest, mitte niivrd konkreetse linna arhitektuursetest vrtustest.

1.3.1 Viljandi Viljandi linna algust vib hakata lugema keskajast, kui 1224. aastal alustati ordulossi ehitamisega. Juba 1283. aastal hakkas linnas kehtima Hamburgi linnaigus. Mriga mbritsetud linna oluliseks sissetulekuallikaks oli transiitkaubandus. Linnakodanike arv oli 1500 ringis, sama palju inimesi elas ka vljaspool linnamri paiknevates lihtsates puust agulites. Sissetulekud saadi pllumajandusest, ksitst ja linnaelanike teenijatena.

Liivi sda mjus linnale laastavalt ja ti kaasa venelaste ktte langemise 1560. aastal. 1582 ti vaherahu tulemusena uuteks peremeesteks poolakad. 1600. aastal alanud Poola ja Rootsi vaheline vitlus Venemaa prast thendas, et linn kis seitse korda kest ktte ja sja lppedes oli kunagisest itsvast linnast jnud vaid varemed. 1629. aastal saabunud rahu kehtestas rootslaste lemvimu. itsva kaubalinna asemel oli aga tegemist ksitliste klaga (1682. aastal loeti 55 perekonda ja 43 elamut), kes oma sissetuleku said mberkaudsetest misatest. Kogu tegevust kontrollis Jacob de la Gardiele kuuluv Viljandi mis, mis arengut linnana pigem prssis kui soodustas. Jrgnenud Phjasda thendas taas mitut rstamislainet ja pletamist. 1710. aastal, kui linn lplikult Vene vgede ktte langes, oli sja, katku ja nlja tttu linn elanikest thi.

11

Kuna jtkus sltuvus misast, puudusid ka tingimused arenguks. Oma madalate lgkatusega puitelamute ja kitsaste tnavatega meenutas see pigem kla. Ja kuigi pidevalt igusi krbiti, hakkas elanike arv vhehaaval kasvama, ehitati uusi elamuid ja paranes ka heakord. 1765. ja 1770. aasta suured tulekahjud thendasid rangemaid nudeid ehituses ja heakorras hoonetel pidi olema korsten ja kivikatused, samuti muutus aktuaalseks tnavate sillutamine. 1783 taastati Viljandi linnaigus. Kreisilinna asukad olid valdavalt baltisakslased, eestlaste osakaal hakkas judsalt kasvama prast prisorjuse kaotamist. Viljandi linnasdames leiame rohkelt vrikas vanuses puitarhitektuuri traditsioonilisi vanabalti tpi ristklikulise phiplaani ja krge kelpkatusega hooneid. Nii mnelegi neist lisandus moe muutudes ka klassitsistlikke detaile sammastega portikus, hammaskarniisd vms. 19. sajandi lpuks oli Viljandi oma elanike arvult tusnud Eestis 6. kohale. Vljaspool linnapiire paiknesid agulid (Kantrekla, Kivistiku ja Ridakla), kus elasid peamiselt eestlased. 20. sajandi saabumine ti Viljandisse mitmed moodsa aja ilmingud elektri ja raudtee.

Uus Eesti vabariik thendas linna territooriumi kasvu eespool mainitud eeslinnade jt alade nol. Kokku lisandus 914 hektarit. See ti kaasa aktiivse elamuehituse, lisandus enam kui 500 elamut, tnavatevrk viiekordistus. Aktiivsem elamuehitus (ja htlasi ka puitarhitektuuri paremik) koondus Uueveskile ja Paalalinna. Kasvasid ka ambitsioonid suvituslinnaks jrve rde rajati paadisadam, ujumisbassein ja rannakohvik. Maaliline jrve suunas langev maastik ahvatles paljusid jukal jrjel linnakodanikke rajama Trepime kanti suurejoonelisi villasid. Selle krval leidus linnas ka arvukalt piirkondi lihtsamate rielamutega.

Viljandi miljvrtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide asukohad vt. Joonis 1.1.

1 Vaksali

2 Kantrekla

3 Tallinna mnt. Ridala

4 Tartu-Jakobsoni

5 Lina

6 Uus-Peetrimisa

Uurimisobjekti asukoht

Joonis 1.1 Miljvrtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide asukohad Viljandis (vt. tpsemalt http://www.viljandi.ee/yldplaneering/viljandi/kaust%20i%20-%20pohilahenduse%20joonised/4_miljooalad.pdf).

12

1.3.2 Prnu Prnu pakub esinduslikku lbiliget viimase kolmesaja aasta puitarhitektuurist. Valdav enamus Prnu varasemast puithoonestusest on prit siiski Phjasja (1700-1721) jrgsest perioodist, mil seoses Peterburi linna ehitamisega oli teistes Vene Impeeriumi linnades keelatud kivist elamute pstitamine. Nii ehitati kuni 1749. aastani puidust ka jukamate linnakodanike esinduslikud elamud linnakindlustustest sissepoole jvatel aladel. Samast perioodist prinevad ka Prnu vanimad majad vljaspool linnamri. Kuigi eeslinnad hakkasid Riia suunas kasvama juba keskajal, on meie pevini judnud vanimad hooned siiski 18. sajandi II poolest. Prnu heks eripraks vibki pidada suhteliselt htlast ekspansiivset laienemist, mis thendab, et veel tnagi katavad mrkimisvrse osa linna territooriumist puitasumid, vt. Joonis 1.2.

1 Haapsalu mnt rsed kinnistud Mrra ja Emaje tn vahelises ligus;

2 Jaani - Voorimehe - Kadri - Uus-Sauga tnavate vaheline kvartal;

3 Vanapargi tn - Vingi tn - Prnu je parem kallas - IV Je tn - Suur-Je tn - Liiva tn - Riia mnt - Karjamaa tn - Pardi tn - Kanali tn - Vike-Posti tn - Aia tn - A. H. Tammsaare pst - Remmelga tn - Esplanaadi tn vaheline territoorium;

4 Riia mnt - A.H.Tammsaare pst - Kooli tn - Heina tn vaheline piirkond;

5 Aia tn - Karusselli tn - Auli tn - Kajaka tn vaheline ala;

6 Riia mnt rsed kinnistud Raja ja Lennuki tn vahelises ligus;

7 Prnu muulid.

Uurimisobjekti asukoht

Joonis 1.2 Miljvrtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide asukohad Prnus (vt. tpsemalt http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/muinsuskaitse/miljoovaartusega_alade_kaart.pdf).

1.3.2.1 Riia maantee eeslinn On arvatud, et juba keskajal paiknesid piki jekallast linnakalurite puust hooned, mis oma tbilt sarnanesid lihtsate taluelamutega. Riia mnt. ja Karja tnava (seda mda liikus linlaste kari merersetele karjamaadele) vahel asetsesid linlaste aiamaad. 18. sajandil tekkis Prnu merersele karjamaale uus eeslinn, ametliku nimega Morskoje, mida rahvasuus slobodaaks kutsuti. Valitsus soodustas sjavelaste perekondade ja errulastud sjavelaste siia asumist, et edendada pisutki venekeelsete linnaelanike arvu kasvu. Praeguse Aisa, Karuselli, Auli ja Kajaka tnavate kandis kujunes vikeste puust elamutega tihedasti asutatud piirkond. Varasema eeslinnahoonestuse kohta on vhe andmeid, kuid analoogiate phjal vib oletada, et tegemist oli kllalt arhailist tpi lihtsate palkehitistega, mis siiski erinevalt talurahvaelamutest olid varustatud (mantel)korstna ja klaasitud akendega. Pilt muutus linlikumaks alles 19. sajandil, kui hooned said laudvoodri ja seni rooga kaetud katused asendati esialgu laudadest, hiljem laastu- ja sindlikatustega. Puitkatuste krval kogusid populaarsust ka pletatud katusekivid. Piirkonnast leiab ka

13

ksikuid efektseid tpfassaadide rakendusi 19. sajandist, kuid olulise osa hoonestusest moodustavad siiski 19. sajandi lpu ja 20. sajandi alguse elamud, mis oma ideoloogialt jtkavad tpfassaadidega sissejuurdunud traditsioone. Veel enne I maailmasda kerkivad piirkonda ka ksikud kahekorruselised korterelamud, mis jvad siiski suhteliselt marginaalseks ja piirkonna ldilme jb 1-1,5-korruseliseks. Ala hoonestati suhteliselt tihedalt juba enne I maailmasda, ja nii jvad Eesti Vabariigi ajal pstitatud hooned seal pigem ksikuteks eranditeks. Stiilipuhast funktsionalismi siinsete elamute hulgas eriti ei leia, kll aga mned nited 1930. aastate teisel poolel Prnus populaarseks muutunud kikkis katusega elamutest, mida rannapiirkonnas tervete kvartalite kaupa kerkimas neb. Siit leiame ka hsti silinud nited nukogude perioodi puithoonestusest vikesed stalinistlikud korterelamud sulanduvad oma traditsiooniliste rhtlaudadest fassaadidega suhteliselt valutult vljakujunenud miljsse.

1.3.2.2 Rannarajoon Kui aastal 1834 kustutati Prnu kindluslinnade nimekirjast, sai vimalikuks linna areng vljapoole kindlustuste vndit. Endistele militaarobjektidele anti riline sisu ja juba 1830. aastatel alustas he mererse rannakaitsepatarei asukohas tegutsemist krts. Selleni viis pikk sirge ilmselt militaarvajaduste tarbeks ehitatud tee, mida tna tuntakse Supeluse tnavana. 1837. aastal esitati Prnu magistraadile avaldus krtsi mberehitamiseks supelasutuseks. Suvel sooje mereveevanne pakkuv ja talviti saunana ttanud asutus avati 1838 ja oli meldud eelkige kohaliku elanikkonna jaoks. Seda aastat loetakse Prnu kuurordi alguseks. Vaikselt hakkas tekkima ka hoonestus Supeluse tnava kanti. Vanim terviklikult silinud hoonetekogum on nn Kartoffelplatzi mbrus (tna Roosi tnava pikendus Supeluse ja Aia tnava vahel), kus on mitmed 18. sajandi keskele dateeritavad hooned. Suhteliselt stiihiline tegevus sai uue hoo 1890. aastatel, kui halvenenud kaubandusoludest tingituna vttis linnavalitsus suuna kuurordi arendamisele. Riia avalike aedade direktorina ttanud Georg Kuphaltilt telliti kuurordipiirkonna arendamise projekt. 18881889 valmis ulatuslik planeering, millega mrati kindlaks parkide, alleede, spordiplatside ja mnguvljakute asukoht, samuti pansionite ning villade krundid ja hoonestustingimused. Oluliseks probleemiks kujunes kuurordiklastajate majutusksimus ja nii asus linn hoogsalt reguleerima tubade vljarimist. Et olukorda pisutki leevendada, anti soovijatele smboolse hinna eest rendile krundid LeheTammsaareKuuse tnava vahelisel alal kohustusega ehitada sinna eesaedadega villad, kus on vhemalt neli rituba suvitajatele.

Esimeses maailmasjas sai kogu kuurordipiirkond tublisti kannatada, hvis ka mudaravila. Sellest hoolimata kasvas kogu kuurordi- ja suvituselu populaarsus ja koos sellega aktiveerus ka elamuehitus. 1930. aastatel hoonestati Papli ja Kaarli tnava vaheline ala, kerkis mitmeid suurjoonelisi villasid (Tammsaare 1A, Supeluse 26 jne), mis kohati asendasid varasema hoonestuse. Nukogude perioodi lausnatsionaliseerimine viis suure osa hooneid sanatooriumide ksutusse. Rannaparki kerkis terve rida uusi sanatooriumihooneid, ks mastaapsem kui teine.

Kui rannarajoonis leiame puutepunkte ka tagasihoidlikuma agulitpi hoonestusega, siis selle piirkonna olulisimaks panuseks puitarhitektuuriprandisse on suvitusvillad ja pansionaadid. Rohkete puitpitside ja elavalt liigendatud katusemaastikuga villad olid piirkonna peamised miljkujundajad. Kahjuks on aeg nende vastu halastamatu olnud ja suurem osa sellest hiilgusest vaadeldav vaid arhiivifotodelt. Seda enam tuleb hinnata entusiaste, kes nii mnelegi hoonele tkikese endisest edevusest tagasi on andnud.

1.3.2.3 leje ja Rma Kuni 20. sajandi alguseni arenes linn peamiselt Riia suunal, alles prast esimese silla valmimist (1904) elavnes ri- ja elutegevus ka je paremkaldal. 1867. aastal jagati leje kalameestekla maad 73 rendikrundiks, millest 38 lksid kll plisperedele, 35 aga enampakkumisele. Plispered asustati enamikus mber praeguse Mihkli tnava mbrusse. Sellest hakkaski kujunema leje eeslinn. Piirkonna peateljena toimis kaua

14

Tallinna postmaantee (tnane Jannseni tnav). Alles prast esimese silla valmimist le Prnu je 1904. aastal kandus liiklus le Jnesselja maanteele (tnane Tallinna mnt).

Asustus kujuneski vlja eelkige piki neid kahte maanteed. Enne I maailmasda koondus hoonestus paari kvartali laiuselt just nende kahe tee rde. Tnaseni on piirkonnas arvukalt miniatuursete elamutega idllilist relinna meeleolu pakkuvaid tnavaid, kus vikeste elamute vahelt aeg-ajalt kadakasakslikult edevad (Lubja 35 nt) vi ootamatult vljapeetud hooned (nt. Uus-Sauga 4) esile kerkivad. Ka Rma piirkonnas hoonestati enne I MS philiselt Tallinna maantee rsed ja je lhedased alad. 20. sajandi teisest kmnendist prineval Prnu linna plaanil on maha mrgitud hulk regulaarseid kvartaliteid koos tnavavrgustikuga, reaalne ehitustegevus (sh tnavad) aga Rma ojast kaugemale ei ulatanud, v.a jerne ala, kuhu rajati osa praegusest Rma (tollal Ravassaare) tnavast. 20. sajandi alguse Rmat on pikemalt kirjeldanud Elss Jrvi oma mlestusteraamatus: Rmal elasid tlised, kes endale liivaluidete vahele vikesed majauberikud olid soetanud. Enamasti kaks tuba ja kk, loomalaut krval. Peeti lehma, lammast ja siga. Ei seal kasvanud muud kui orasrohi ja ngesed. Ei saanud aru, kus oli tnav ja kas tnavat ldse oligi.

Aktiivsem ehitustegevus lks lahti prast I maailmasda, kui Rma vald liideti Prnu linnaga (1921) ja piirkonda hakati rajama vikeelamuid. Ka vabariigi perioodil ji piirkond valdavalt tlislinnaosaks, tstuse koondumine Prnu je rsele alale soosis seda igati. Teatud mttes jtkus sama liin ka nukogude perioodil.

Prnu eripraks Eesti puitelamute kontekstis on helt poolt selle massilisus, aga ka ajaline ja tpoloogiline mitmekesisus, lisaks selgelt vaatamisvrsuse potentsiaali omav vimalus sita lbi linna, olles kmnete kilomeetrite kaupa palistatud just puidust korterelamutest.

1.3.3 Tartu Tartu puitelamute prand on ajalises mttes ehk pisut kompaktsemgi. Kuigi ka siin ulatuvad vanimad puitelamud vanalinna territooriumil juurtega barokkperioodi, on Tartu tuntud ikkagi klassitsistliku prandi ja rohke aguliarhitektuuri poolest. Kuigi puitelamuid leiab pea kigist Tartu piirkondadest (Joonis 1.3), saab neist esindusliku levaate piirdudes kolme jrgnevaga: Toometaguse, Supilinna, Karlova.

1 Tammelinna

2 Karlova

3 Toometaguse

4 Thtvere

5 Supilinna

6 Ajalooliste militaarehitiste

7 Jaama ja Puiestee

8 Maarjamisa

9 Thtvere misa

10 Peetri ja Ujula

11 Aleksandri

12 Filosoofi

13 Kastani

Uurimisobjekti asukoht

Joonis 1.3 Miljvrtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide asukohad Tartus (http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=0&page_id=3592).

15

1.3.3.1 Toometagune Toometagusena on tuntud ala Toomeme ja raudtee vahel. Piirkonna teadlik hoonestamine algas prast likooli taasavamist 1802. aastal, kui vahepeal jtmaaks muutunud Toomemele pstitati esimesed ppehooned ja rajati park. Kuni raudtee avamiseni 1876. aastal ehitati siiski hooneid kllalt stiihiliselt ja hredalt. 1885. aastal kinnitatud linnaplaani kohaselt nhti aga Toomeme ja vaksali vahelist ala aktiivse arengupiirkonnana. Jaamahoone juurde rajati lai diagonaalne puiestee Kuperjanovi tnava jtkuna. Nhti ette hoonestada Veski ja Vallikraavi tnavate piirkond. Ala kujunes eriti just oma linnapoolsemas osas n. harituma rahva elupaigaks. likooli ppejud, ametnikud, lipilased ja teenistujad thendasid ka suhteliselt siivsat hoonestust, viisakat ehituskvaliteeti ja elamuid, millel lisaks seintele ja katusele ka tibake arhitektuuri leidus. Tartu likes leiab sealt kindlasti eelmise sajandivahetuse puitarhitektuuri paremiku. Siiski leidub piirkonna raudteejaamapoolses osas ka lihtrahvale meldud tagasihoidlikumaid rielamuid.

Puidust linnaosadele on iseloomulik pigem kllalt htlane arhitektuurne tase, kus esindatud kll erinevad ajastud, stiilid ja esinduslikkus, puudub aga ks dominantne hoone vi ansambel. Kuigi Toometagusel on pnevat puitarhitektuuri rohkelt, eristub selgelt ansambel Kastani tnav 23-29. Hilisjuugendlik hoone koos ohtra historitsistliku dekoori, neorenessanslike teemantlikes nurgakvaadritega meenutab oma mdutundetuses Peterburi kaupmeeste suvevillasid Narva-Jesuus. Ansambel, mis valmides ei andnud sugugi tunnistust heast maitsest, on tna unikaalne arhitektuurne objekt just oma eriprase dekoori ja ebahariliku hoovihoonestusega.

Arhitektuuriajaloos silmapaistvaid hooneid leidub aga teisigi. Olgu siis klassitsistlik Karl Ernst von Baeri elamuna tuntud hoone Veski tnaval, Kassitoome nlval, mille poolkorrusena vormistatud madalate akendega teine korrus (nn. trempel- , ka nivendisein) on meie arhitektuuripildis haruldane (Phjamaades seevastu vga levinud).

1.3.3.2 Supilinn Kaua aega lppes Tartu linn praeguse Botaanikaaia kandis, sealt edasi laius mrg Emaje luht ja ligipsmatu soo. Kui Emaje veeseis alanes ja igakevadised leujutused lakkasid, veti piirkond kasutusele juurviljaaedade tarvis. Maa oli madal ja odav, muld aga viljakas ja kgiviljade kasvatuseks sobilik. 19. sajandil hakati siia vhehaaval ka madalaid puitelamuid ehitama ja tekkisid esimesed tnavad. Kuni II maailmasjani pidevalt tihenenud hoonestus koondus eelkige tnavate rde, kvartalite sees silisid suured aiamaad. Nukogude ajal muutus hoonestus plengute lbi suhteliselt hredamaks, hakates taas tihenema uute elamutega alles viimasel kmnendil.

Olles lbi aegade vastanud kige paremini inimeste ettekujutusele vaesest agulist (vt. kas vi Johannes Psukese kuulsad agulivaated 20. sajandi algusest), on seda hngu seal veel tnagi. Kuid selle krval on mitmeid huvitavaid mentaalseid kihistusi: boheemlaslik tudengielu, kunstnikud ja muusikud, kes plgavad vikekodanlikke raame, vaba vaim, mis loob ja lehvitab jne.

Supilinna puitelamud on sama mitmekesised kui inimesed nende sees vi hoiakud selle linnaosa suhtes vljaspool seda. Piirkonnast leiab mned tpfassaadide ajastu nited tsi kll, kige viksemad ja tagasihoidlikumad n.. kolmandasse linnaossa meldud lahendused. Lihtsaid tagasihoidlikke kktubadega elamuid, mille arhailised sisedetailid, viltused trepid ja olematu elamismugavus 21. sajandil tsist jahmatust tekitab. Historitsistlikku dekooriga rielamuid, veitsi stiilis nikerdustega verandadega vikeelamuid. Je res paikneval Emaje tnaval llatavad esinduslikud suurte korteritega elamud, mis pisut jukamale rahvale meldud. Emaje-rne soine pinnas on hoonetele huvitavaid deformatsioone tekitanud nii viltuseid, lainetavate katustega vi silmini maasse vajunud hooneid mujal naljalt ei kohta. Supilinn on keskkond, mis on ainulaadne, natuke hull ja nihkes, aga seda rmiselt smpaatsel moel.

16

1.3.3.3 Karlova Karlova linnaosa oli 1916. aastani vljaspool Tartu linna piire. Ajaloolistele Karlova misa maadele kerkis terve suur linnaosa tnu misaomanike huvile ma oma maad ehituskruntideks. Need tehingud vimaldasid maast sootuks suuremat tulu saada kui traditsioonilise pllumajandusega. Samas olid hinnad oluliselt odavamad kui naabruses, linna territooriumil. Ka ei soositud linnas eestlaste kinnisvara omandamist, sest teatavasti moodustus valijaskond just omanikest. See thendas, et 19. sajandi lpul ja 20. sajandi alguses kasvas siinne hoonestus plahvatusliku kiirusega, omanikeks peamiselt eestlased. Kuigi vhesel mral oli piirkonda elamuid varemgi kerkinud. Kuna alad jid linna piiridest vlja, ei kehtinud siin linna ehituseeskirjad. Paraku thendas see sageli ka mndusi ehituskvaliteedis ja ti kaasa odavatest ja ebakvaliteetsetest ehitusmaterjalidest rajatud vaesemale rahvale meldud rielamuid. Just see asjaolu andis jukamatele linnakodanikele lbuse kutsuda Karlova elurajooni Pilpaklaks. Otsekui vastulgiks pandi asumi tnavatele eriliselt helged ja tulevikku suunatud nimed (nne, Lootuse, Vabaduse, Peva jne). Lihtsate vikekorteritega elamute krval on ka ige esinduslikke ja ruumikate korteritega hooneid. Eraldi thelepanu vrib Karlova puitelamute dekoori programm. On lahendusi, millele analooge ei leia tervest Eestist. Eriprased lahendused hakkavad silma ka lihtsate tliselamute puhul. Vaadeldes samasse kmnendisse kuuluvaid ja sama majanduslikku taset esindavaid rielamuid niteks Tallinnas ja Tartus, ei ole erinevused vaid detailides. Tihti hlmavad need tervet elufilosoofiat, abiruumide olemasolu ja paigutust, aia- ja hoovikasutust. Karlovas on silinud kllalt ka huvitavaid krvalhooneid. helt poolt selgelt taluarhitektuurist lhtuvad palkhooned, mille konstruktsioon ja kujundus viitavad heselt omaniku talupoeglikele juurtele ning harjumusele teha nii nagu alati, sltumata keskkonna muutumisest. Teisalt aga Tartule omased kahekorruselised kuurid. Karlova kulges lbi nukogude perioodi suhteliselt valutult kui vlja arvata mned kohatult kogukad korterelamud The tnava res ja valutult konteksti sulanduvad eramud, on siinne tnavamilj sna puutumatu. Hinnata tuleb ka arhailisi munakivisillutisega tnavaid.

1.3.4 Tallinn Tallinnas on puidust korterelamute prand hoopis helbalisem, ulatudes ometi paljudesse asumitesse, .vt. Joonis 1.4. Neist suuremad ja vrvikamad on siin esindatud.

1 Kadriorg

2 Kalamaja

3 Pelgulinn

4 Kassisaba

5 Nmme

6 Rotermanni

7 Sda-Tatari

8 Veerenni-Herne-Magasini

9 Kitsekla (Tallinn-Vike)

10 Laevastiku

11 Raua

12 Torupilli

13 Uue Maailma

14 Lille

Uurimisobjekti asukoht

Joonis 1.4 Miljvrtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide asukohad Tallinnas (http://www.tallinn.ee/Miljoovaartuslikud-piirkonnad-Tallinnas).

17

1.3.4.1 Kassisaba ja Uus Maailm Tallinna vanimate eeslinnade hulka kuuluva Kassisaba arengulugu on seotud kunagise Toompea eeslinnaga. Tenoliselt tekkis piirkonna vanim hoonestus praeguse Paldiski maantee rde. 17.-18. sajandil muldvallide nurgakohtadesse ehitatud krgemad tugipunktid kantsid nimetust Katze (kass), vanematel linnaplaanidel on mnda aega ka Paldiski maanteed Kassisabaks nimetatud. Kige vrtuslikumaks vib Kassisabas pidada ajaloolist tnavavrku ja krundistruktuuri, mis kujunes vlja 19. sajandiks. Lbi mitme sajandi ulatuv ajalugu thendab muuhulgas, et mitmel pool on juba mitmes hoonestuskihistus ja ldpilt suhteliselt kirjum kui nt suhteliselt lhikese aja jooksul rajatud Pelgulinnas. Kassisaba vanim hoonestuskihistus, laia rhtlaudisega hekorruselised puitelamud on prit 19. sajandi lpust. Kuigi ka siin on rohkelt eelmisele sajandivahetusele iseloomulikke nn. Lenderi maju (nimetus insener Lenderi jrgi), on siin ka mitmeid teisi hoonetpe. Eesti Vabariigi aegsed kivitrepikojaga hooned paiknevad suhteliselt juhuslikult, moodustades tervikliku kogumi vaid Kapi tnaval. Teistest puitasumitest suhteliselt rohkem on siin nukogudeaegseid ebamastaapseid uusehitisi. Kui I maailmasjani hoonestatud ala ulatus le Endla tnava vaid ige pisut Koidu tnava osas, kujunes iseseisvuse ajal aga Prnu mnt hoonestuse ja Suur-Ameerika tnava ja raudtee vahelistele heinamaadele terve uus valdavalt kivitrepikojaga korterelamutest koosnev asum Uus Maailm, mille nimi tulenes piirkonnas paiknevatest Suur-, Vike- ja Kesk-Ameerika tnavatest.

1.3.4.2 Kadriorg Kadriorg on Tallinna puitrajoonidest eripalgelisim. helt poolt tingib tema vrikas ajalugu arvukate kihistuste olemasolu, teisalt on aga lbitud ajalooetapid suurejoonelisemad kui heski teises puitasumis. Kuigi Kadriorus leidub vhesel mral ka kivihoonestust, on selle peamiseks tunnusmrgiks siiski puitarhitektuur.

Kadrioru algust vib lugeda 17. sajandi keskpaigast, kui uute muldkindlustuste rajamine Tallinna keskaegse linnasdame mber tingis vajaduse kompenseerida kindlustuste alla jnud aedade ja suvemajade omanike kahjud. Tna Kadrioruna tuntud ala oli siis vheviljakas rohkete rndrahnudega liivarand, mis oli judnud osaliselt kattuda huumuse ja taimestikuga. Maa pool leidus ka niiskeid heinamaid ja puudesalusid. Kompensatsiooniks saadud maavaldustesse rajati mitmeid suvemisaid. Phjasja ajal jid need hooletusse ja lagunesid.

Uue hingamise andis Kadriorule Peeter I. Esmalt elamu ehitamine 1714. aastal ning seejrel lossi ja pargi rajamine. Lisaks lossiansamblile rajati praeguse Poska tnava piirkonda lossiteenijate ja ehitajate elamuid. Selle hooneterhma riismeid Poska tnaval nimetatakse tnaseni Kadrioru slobodaaks. Need vikesed he-kahekorruselised elamud moodustavad tna Kadrioru hoonestuse vanima (alates 18. sajandist) ja he ajalooliselt vrtuslikuma osa. Linnaosa edasist arengut mjutas kige rohkem supelasutuste rajamine. 19. sajandi algusest alates muutus Kadriorg Tallinna elanikele ja arvukatele kuurordiklalistele armastatud suvitus- ja jalutuspaigaks. Kuurordipiirkonnale omaselt ehitati siia mitmeid suvemisaid, supelasutusi, restorane ja villasid. Kuurordiarhitektuur, mis on puitarhitektuuri efektseim ilming, on Kadrioru puhul veel vaevu loetav. Vaid ksikud hooned, mille seost kuurordiga palja silmaga vaadates ei pruugi nha. Alles lisainformatsiooni olemasolu vimaldab teatud ratundmist. Koos 20. sajandi saabumisega said mda ka kuurordi hiilgeajad, sest linna industrialiseerimine ja elanikkonna kasv tid kaasa Hrjapea je ja Tallinna lahe sellise reostatuse, et linna sanitaarteenistus soovitas supelranna viia le Piritale. Identiteedimuutus ti 1910. 1920. aastatel kaasa ka uut tpi hoonestuse hakati ehitama suuremaid rielamuid, mille paigutustihedus erines senisest villa tpi hoonestusest. Sellised elamud on niteks Kleri tnava alguses. Kuigi fassaadidelt ja konstruktsioonidelt sarnased Kalamajas, Pelgulinnas jm. Tallinnas levinud Lenderi majale, sisaldavad need siiski 3 5-toalisi suhteliselt ruumikaid kortereid, samas kui Kalamaja ja Pelgulinna analoogid koosnesid valdavalt kktubadest. 1930. aastatest prinevad aga funktsionalistlikud ning art deco sugemetega korterelamud ning villad Koidula tnaval ning Narva maanteel.

18

1.3.4.3 Kalamaja Kalamaja puhul on tegemist Tallinna vanima eeslinnaga, mille sajanditepikkust arengut on vimalik kllaltki suure tpsusega veel tnagi jlgida. Seda nii arhiiviandmete kui ka ehitatud keskkonna nol. On arvatud, et Kalamaja vanimates osades on tegemist isegi kaheksanda plvkonna hoonestusega.

Esimesed kirjalikud andmed Kalamajast prinevad 14. sajandi teisest poolest, vib aga oletada, et asustus oli seal juba mrksa varem. Enamik uurijaid on veendunud, et rannarsed alad olid peatuspaigaks mberkaudsete klade kalameestele juba muinasajal. Sadama lhedus muutis paiga klgetmbavaks ka keskajal. Teada on, et 1527. aastal oli seal 78 iseseisvat majapidamist. Keskajal elasid linnaosas mndrikud, kalurid, kalakaupmehed. 18. sajandi alguse kaartidelt on nha, et asustust leidub pea kogu Kalamaja ulatuses. Tnapeva mistes linlikku ehk tiheasustust, kohtame aga eelkige merersetel Suur- ja Vike-Patarei tnavatel.

Erilise hoo sai Kalamaja areng 19. sajandi lpul, kui koos raudtee rajamisega kerkisid piirkonda mitmed tehased. See thendas linnaelanike arvu kasvu eelkige tliste arvelt, kes kik peavarju vajasid ja lihtsate, odavate rielamute vidukik vis alata.

Kalamaja praegune hoonestus pakub lbilike piirkonna viimaste sajandite ajaloost. Tnavad, mis paistavad silma pikema ajalooga, pakuvad tna sna ebahtlast pilti, kus eakate htikeste krval krguvad tsaariaegne punastest tellistest kasarmu, ksildane soliidne kivihoone eelmise vabariigi perioodist ja nukogudeaegse tiendusena ebamastaapsed tpelamud. Mrksa htlasema arhitektuuripildiga paistavad silma 20. sajandi alguses hoonestatud lihtsate kktubadega kahekorruseliste rielamute (nn Lenderi majad) piirkonnad. Kige terviklikum ansambel kujunes endisele Lausmanni heinamaale (praegu Salme kultuurikeskuse mbrus), kuhu 1930. aastatel kerkisid juba mrksa paremat elamiskvaliteeti pakkuvad kivitrepikojaga rielamud. Vastavalt A. Soansi ja E. Habermanni planeeringule jeti kvartali keskosa thjaks kogu asumi tarbeks meldud haljasala jaoks. Nukogude periood lisas sinna Kalamaja mistes hiigelehitise tna Salme kultuurikeskusena tuntud hoone nol.

1.3.4.4 Pelgulinn Pelgulinna rabade ja liivakngaste vahele kerkisid esimesed hooned tenoliselt juba 18. sajandil, linnaosa tekkest ja arengust saame aga rkida alates 1870. aastatest, kui Tallinn Peterburi raudtee valmimine ti kaasa linna elanikkonna kiire kasvu Pelgulinn paiknes meeldivalt lhedal paljudele vabrikutele ja raudteega seotud ettevtetele. Esmalt Telliskivi, Hrjapea, Heina ja le tnavatele kerkinud ksikud hooned panid aluse tihedalt hoonestatud piirkonnale, mis I maailmasja alguseks ulatus Roo ja Kolde tnavateni. Valdavalt tagasihoidlike Lenderi tpi rielamutega hoonestatud piirkond on ks homogeensemaid Tallinna puitasumite hulgas. Iseseisvuse ajal toimus teine aktiivne laienemisprotsess, kui seni hoonestatud ala mber kerkisid tnu soodsale ehituslaenule kvaliteetsed elamud. Neist tuntuimad on euroopa edumeelsemaid elamutpe peegeldav Oma Kolle, aga ka linnateenistujate elamud Maisi tnaval. Lisaks kerkisid terved piirkonnad ka kivitrepikojaga elamutega ja paariselamutega. Nukogude aja saabumine tekitas kolmanda kihistuse mber senise hoonestusala vikesed stalinistlikud elamud liituvad Pelgulinna varasema hoonestusega suhteliselt orgaaniliselt.

Puitasumite milj ja elamisvrtus on aasta-aastalt ha enam hinda linud ja nii on nendes paiknevate puitkorterelamute kaasajastamine ha aktuaalsem. Oluline on teha seda nii, et hoone uus kuub piirkonna vrtustele kaasa mngiks ja lisa annaks, hoone vrtuste tajumine, professionaalsed lahendused ja kvaliteetne t on selle eelduseks. Kuigi uued majad pakuvad sageli rafineeritumat elukvaliteeti saab selliste piirkondade ige tunde ktte ikka ajaloolises hoones elades.

19

1.4 Puidust korterelamud Eesti linnades. Arengulugu ja phitbid

Vanadel majadel, olgu nad puust vi kivist, on alati mingi eriline emotsionaalne thendusrikkus, mille annavad neile talletunud aja jljed. Need meenutavad kiki inimesi ja elatud elusid, mis selle majaga seotud on, kiki neid vimalikke sndmusi, mis seal on toimunud, lugusid, mida seal on jutustatud, mtteid, mis seal on meldud ja tundeid, mida seal on lbi elatud. Puitkorterelamutel ja puitasumitel on meie prandi kontekstis eriline thendus muidugi veel selle poolest, et sageli on nad just meie endi esivanemate ehk linnaeestlaste elu- ja kultuurikeskkond. Suur osa sellest ajaloolisest ehitusprandist, millega me Eestimaal tegeleme ja mida hoiame, on ju meile justkui kellegi teise poolt hoida jetud vi antud: misad, kirikud vi linnused on enamjaolt valminud minevikus valitsenud krgklassi esindajate tellimusel, kes valdavalt ei olnud eestlased. Ka Tallinna keskaegsetes kaupmehemajades ei rkinud omaaegne pererahvas tavaliselt maakeeles. See on suurejooneline ja euroopalik, ent pisut vras prand, mille le vime uhkust tunda ning mis on ka Eesti kultuurile mistagi vga oluline, aga ta ei ole justkui siiski pris meie oma. Seevastu vernakulaarne maa-arhitektuur, niteks rehielamud, on paljude inimeste maailmatajus sageli see pris oma, see keskkond, kust tulid meie esivanemad ja kus on kujunenud ka siis Eesti kultuur, oma tekspidamistega, kommete, ja tabudega ja arusaamadega igest ja ilusast. Talurahva krvale hakkavad 19. sajandi keskpaigast alates olulise juna kerkima aga ka linnaeestlased, kes sageli asustasid ja ehitasid just eeslinnade puitmaju. Nii on puitasumitel oluline osa meie kultuuriruumi ja kaasaegse eestikeelse linnahiskonna kujunemisel.

Korterelamu on omal moel kujunenud linliku elulaadi smboliks. Korterelamud hakkasid Euroopas hoonetbina vlja kujunema 18. sajandil, Eesti linnades saavad need seoses rahvastiku kiire juurdekasvuga ldlevinuks 19. sajandi keskpaigas, mil ka mitmed varasemad peremajad jagatakse mitme korteriga elamuks. Eestis, kus on pline puitehituse traditsioon, ehitati linnades massiliselt puitelamuid, mis jid meie linnade ruumilise identiteedi heks peamiseks kujundajaks kuni 20. sajandi keskpaigani.

1.4.1 Kige vanemad puitelamud Vanimaks Eesti linnades hulgaliselt ehitatud meile tuntud puithoone tbiks on nndanimetatud urbaltisch-maja, ehk vanabalti vi plisbalti elamutp. Need on hekorruselised ristklikukujulise phiplaaniga pikad krge pool- vi murdkelpkatusega hooned, mille keskel on vi on varem olnud sageli mantelkorsten. Seda tpi elamutele on omane raskeprane maadligi hoonemaht, originaaldetailid uksed ja aknad, aknaluugid, uksekepidemed jne. kui need on silinud, on arhailiselt rustikaalsed ja stilistiliselt seostatavad barokiajastuga. Aknad on olnud algselt sageli ruudukujulised ja barokile omase tihedaruudulise jaotusega, kuid sageli on need juba 19. sajandil muudetud klassitsistlikeks pstipidi piklikeks kuue ruuduga akendeks, nagu on tavaprane hilisematel puitelamutel. Vahel harva vib sellistes hoonetes leiduda ka krgema kunstivrtusega detaile, niteks barokseid ahje vi maalitud talalagesid. Vlisviimistluseks on tavaliselt silmapaistavalt lai rht- vi pstlaudis, mis seina ldud suurte ksitsi valmistatud sepanaeltega. Mned kige varasemad elamud visid olla ka laudiseta, kuid juba alates 18. sajandist hakati puitmaju meil linnades laudisega katma. Tbilt sarnaste vanabalti majadena on ehitatud ka kstrimaju, pastoraate, koole, misahooneid ja vanemaid taluhrbereid ning misate moonakatemaju vljaspool linnu. Linnades olid seda tpi hooned algselt enamasti hepereelamud, kuid hiljem on enamik neist kohaldatud korterelamuteks. Vanimad sellised elamud prinevad 17. sajandist, enamik aga 18. sajandi II poolest ja 19. sajandi algusest (Joonis 1.5), viksemates linnades, niteks Paides ja Rakveres on mantelkorstnaga maju ehitatud veel 1860. aastatelgi. Sageli on selliste hoonete probleemiks n.. pinnasesse uppumine, hoone on ehitatud vga madalal soklil ja teepind on hiljem ebasobivalt krgele tstetud.

20

Joonis 1.5 Vanabalti (urbaltisch) tpi maja Rakveres, ehitatud 18. sajandil vi 19. sajandi algul, taastatud 1980. aastail Rakvere linnakodaniku muuseumiks (vasakul). Vanabalti tpi maja Valgas, 19. sajandi keskpaik (paremal).

Jrgmisena ilmuvad klassitsistlikud hoonetbid, mille levikule aitasid kaasa nidisfassaadide albumid. Peterburis joonistatud klassitsistlike nidisfassaadide kasutamine oli elamuehituses kohustuslik kikjal kubermangu- ja kreisilinnades le kogu Venemaa 19. sajandi algusest kuni 1850. aastate lpuni. Nidisfassaade kasutati nii puit- kui ka kiviarhitektuuris, neid vastavalt detailide ja proportsioonide osas kohaldades. Ilmus neli albumit, kus leidus nii uhkemate kui tagasihoidlikumate elamute ehitamiseks sobivaid niteid. Albumites olid ette antud ldjuhul ainult fassaadid, sarnase fassaadi taha vis paigutada tiesti erineva ruumiprogrammiga hooneid. Varasemad, 19. sajandi algupoolel ehitatud elamud jrgivad nidisfassaade sna tpselt ja neile on omane kiviarhitektuurist laenatud klassitsistlike detailide pdlik teostamine puidus, seevastu hilisemad, eriti just tagasihoidlikumad vaesema rahva elamud, on dekoori osas tunduvalt lihtsustunud, ratuntavana silivad aga hoonete ldtbid, sellist arhitektuuri on hakatud nimetama aguliklassitsismiks. Sel ajastul vlja kujunenud puitelamute tpe kasutati ka prast nidisfassaadidest kinni pidamise kohustuse kaotamist, kuni 19. sajandi lpuni, seda eriti viksemates linnades. Hoonetel vivad olla nii kivi- kui plekk-katused, algselt ka laudkatused. Vlisviimistluseks on horisontaallaudis, iseloomulikest klassitsistlikest detailidest vib ra mrkida poolkaarjad nn. termi aknad, mida sageli kohtab viiluvljadel.

Valdavalt on klassitsismiajastu puitkorterelamud he- vi poolteisekorruselised. Varasemad neist on enamasti rajatud hele perele ja sageli hiljem mitmeks korteriks jagatud, hilisemad aga juba algusest peale kavandatud korterelamutena, sest linnade arenedes tekkis vajadus viksemate rikorterite jrele. heks kige levinumaks variandiks on kitsa otsafassaadiga tnava poole pratud hekorruselised pikad kitsad hooned (vt. Joonis 1.6), mida katab kahepoolne viilkatus, nii et tnava poole jb kolmnurkne otsaviil. Tnavafassaadil vib olla 13, harva ka 45 akent, vahel kasvab hoone hoovi pool le sellega he katuse alla kokku ehitatud abihooneks. Ajastule on iseloomulik nurgakvaadrite imiteerimine puidus. Hilisemad elamud kaugenevad klassitsistlikest eeskujufassaadidest ja on lihtsama vlisviimistlusega, kuid ratuntavana silivad hoonete ldtbid.

Teiseks Eesti linnades sel ajal levinud olulisemaks hoonetbiks on pikema kljega tnava poole pratud elamud, mida iseloomustab sageli kolmnurkviiluga kroonitud krgem, kahekorruseline keskosa (vt. Joonis 1.7). Ka need hooned vivad esineda vga erinevas suuruses ja dekoreerituse astmes, samuti vib erineda nende sisestruktuur: mnikord on need lihtsad tagasihoidlike vikekorteritega agulimajad, teisal jlle jukamale kodanlusele orienteeritud ja avaramate elamistingimustega. Kui tnavafassaad on rangelt klassitsistlik ja enamasti smmeetriline, siis hoovi pool on need elamud sageli sootuks ebasmmeetrilise phiplaaniga ja fantaasiarikkalt sipi-sopilise kujuga. Hiljem on sellest elamutbist vlja arenenud ka nn. trempel- ehk nivendseinaga variandid (Joonis 1.8 paremal), kus I korruse ja katusekorruse vahelagi ei asu mitte hoone rstajoonel, vaid madalamal. See tuli moodi 19. sajandi keskpaigas ja lpus ning vimaldas katusekorrusele mugavamalt eluruume paigutada.

21

Joonis 1.6 hekorruseline otsaga tnava poole pratud klassitsistlike tpfassaadide ajastu elamu Tallinnas Kadrioru nn. Vanas slobodaas ehk lossiteenijate alevis (vasakul) ja 19. saj. keskpaiga nn. aguliklassitsistlik elamu Vrus (paremal).

Joonis 1.7 Klassitsistliku tpfassaadi jrgi ehitatud elamud Tartus Kalevi tnavas (vasakul). Massiivse keskviiluga klassitsistlik puitkorterelamu Viljandis (paremal).

Oli ka uhkemaid tpfassaade, kuid neid realiseeriti puitarhitektuuris harva ja silinud on veel vhem, uhkematest klassitsistlikest puitkorterelamutest vib ra mainida Baeri majana tuntud elamu Tartus Veski tnaval ja aastakmneid Kadrioru apteegi funktsiooni titnud algselt kahe korteriga elamu Tallinnas Narva maantee ja Vilmsi tnava nurgal.

Tpfassaadide ajastu lpus anti vlja veel eraldi eeskujualbumid tagasihoidlikumate puitkorterelamute tarbeks. Need nitasid muuhulgas mitmeid pikema kljega tnava poole pratud hekorruselisi, tihti tnavafassaadis 23 aknaga lihtsaid, ilma eelkirjeldatud tbile omase krgema katusekorruse vljaehitusteta hoonevariante. Sellised elamud said kikjal agulites tavaliseks, need on siin vaadeldavatest puitkorterelamute tpidest kige lakoonilisemad ja vernakulaarsemad, enamasti orienteeritud vaesemale rahvale. Sageli puudub neil tnava pool vlisuks ja majja pseb ksnes hoovi kaudu. Mnikord on sellist elamut mitmes jrgus pikemaks ehitatud, nii et moodustuvad vljavenitatud liitmahud.

Lisaks klassitsistlikele puitkorterelamutele ja nende lihtsustatud variantidele ehitati ka tagasihoidlikumaid agulihooneid (Joonis 1.8 vasakul), mis olid sageli inspireeritud tpfassaadide ajastu lpus 19. sajandi keskel ilmunud spetsiaalselt viksemate puitelamute tarbeks meldud eeskujuraamatutest. Sellised hooned on sageli tnava poolt he-, hoovi poolt aga kahekorruselised, sisaldades vaatamata oma nilisele viksusele mitut korterit.

Kik siinkirjeldatud vanemad elamutbid on rhtpalkehitised, sageli vga madalal vundamendil ja tihti kellerdamata, ehitatud tuulutatava prandaalusega, nagu maamajad. Tihti ehitati selliseid elamud pikkade tihedate ridadena ksteise krvale, selliseid tnavaseinu on hakatud nimetama slobodaa-tpi hoonestuseks (nn. vene kla vi vene

22

agul), sest tnavapilt meenutas vene ridakla. Hoonete vahele jid krged plangud koos veel krgemate vravatega, mis sulgesid hooviruumi, praeguseks on selliseid vravaid jrel vaid ksikuid. 19. sajandi eeslinnades levis ka segaehitusviis, mis thendas et hoone oli osaliselt kivist ja osaliselt puust (Joonis 1.9 vasakul). Eriti sageli on niimoodi ehitatud hoovimaju. 19. sajandi vaesemate eeslinnade tnavapilti iseloomustasid tihedalt ksteise krvale ehitatud agulitarede read, sellist linnaehituslikku kihistust on hakatud kutsuma slobodaa-tpi hoonestuseks (Joonis 1.9 paremal).

Joonis 1.8 Tagasihoidlikumad agulihooned Tartus ja Valgas.

Joonis 1.9 19. sajandi eeslinnade hoonestus Tartus ja Rakveres.

1.4.2 Tsaariaegne tliselamu Seoses tstusliku prdega ja sellega kaasneva kiire urbaniseerumisprotsessiga hakkas 19. sajandi viimastel kmnenditel Eestis kiiresti muutuma linnaelanikkonna sotsiaalne koosseis. Varasemate kaupmeeste, ksitliste ja jukamat rahvast teenindavate ametite pidajate (voorimehed, kojamehed, pesunaised jm) krvale kerkib nd suure massina vabrikutes ttav tstusproletariaat. Uue hoonetbina ilmuvad linnapilti kahekorruselised vikeste rikorteritega tliskasarmud, mis kuulusid eraomanikule, kes ise vis, aga ei pruukinud elada samas hoones. Vljaritavad korterid olid enamasti ainult hest toast ja kgist koosnevad vi kogunisti kktoad, ometi pidi sinna elama mahtuma terve perekond, sageli ige mitme lapsega. Kige rohkem ehitati seesuguseid tlismaju Tallinna ja Tartusse, kus moderniseerumisprotsess ja rahvastiku juurdekasv oli kiireim. Varasemad lihtsamad kahekorruselised elamud kujutasid endast hekorruseliste edasiarendusi ja sageli kahekorruseline elamu saadigi nii, et olemasolevale hekorruselisele ehitati lihtsalt ks korrus peale. Need elamud vivad olla nii pikema kljega kui ka otsfassaadiga tnava poole. Sageli puudub just vanematel sedalaadi elamutel analoogiliselt varasemate hekorruseliste agulimajadega ka tnavale avanev vlisuks (Joonis 1.10 vasakul).

Tallinnas kujuneb viimati kirjeldatud varasemate kahekorruseliste agulimajade edasise arengu tulemusena vlja massiliselt ehitatud elamutp, mida nimetatakse Lenderi

23

elamuks (Joonis 1.10 vasakul, Joonis 1.11). Elamutbi nimetus tuleneb neid maju palju projekteerinud ja hiljem Tallinna esimeseks eestlasest linnapeaks saades nende ehitamist soosinud insener Voldemar Lenderi jrgi. Sellisel elamul on vlisuks juba ka tnava pool hoone keskteljel ning seda rhutab ukse peale selle kaitseks paigutatud dekoratiivne sepiskonsoolidel varikatus ja sageli ka selle kohal elamu katuserstast esile tusev kolmnurkfrontoon. Hoonet lbib keskel tnavaga risti asetsev koridor, mida kige vanemates elamutes algselt kasutati ka korruse korteritele hise kgina. Hiljem seesugune praktika seoses uute tuletrjeeeskirjadega kadus, pliidid viidi korteritesse sisse ja tekkisid kktoad. Hoone tagakljel on tavaliselt elamu phikehandist eenduv trepikoja maht, kus paremates elamutes paiknesid ka kuivkimlad, kehvemates olid need eraldi hoovis. Lisaks nuti tuletrje-eeskirjadega ka teist treppi, see on tavaliselt keskses koridoris paiknev pikk jrsk hemarsiline trepp. Igal korrusel oli tavaliselt 4 kktuba, erilise mugavusi see elamu ei pakkunud, veekraan paiknes koridoris, vahel aga koguni ues pesukgis. Samas tuleb tunnistada, et Tallinnas juba 19. sajandi lpul ja 20. sajandi alguses laiemalt levinud veevrk ja kanalisatsioon oli toonasest oludes iseendest suureks luksuseks. Viksemates linnades tuli joogivett tuua uest kaevust, vahel aga ka kaugemalt, kvartali hisest tnavakaevust. Tnapevalgi on just seda tpi elamute kohaldamine ndisaegseteks elamuteks sageli kige keerulisem, eriti juhtudel, mil kunagisi vikekortereid pole nnestunud suuremateks kokku hendada. Niteks korterisse pesemisvimaluse loomiseks duiruumide ehitamine, sealhulgas sageli ka selleks sobimatutesse asukohtadesse ning sellega seonduv stiihiline kommunikatsioonide vedamine vastava kvalifikatsioonita isikute poolt on paljudes hoonetes praeguseks phjustanud tiendavaid ehitustehnilisi probleeme.

Joonis 1.10 Varasemat, ilma tnavale avaneva vlisukseta, tliskasarmu tpi puitkorterelamu (vasakul). Tpiline 20. sajandi alguse nn. Lenderi maja tpi tliselamu (paremal).

Joonis 1.11 Lenderi maja kige tavaprasem plaanitp nelja kktoaga korrusel (vasakul). Lenderi maja hoovikljel on enamasti eenduv trepikoja maht (paremal).

24

Teistes linnades kujuneb 20. sajandi alguseks mneti sarnane kompaktse mahuga kahekorruselise puidust tliselamu (Joonis 1.12, vasakul) on ldtbilt Tallinna Lenderi maju meenutavad, ent mitte tpselt identsed. Sageli on nad madalamal soklil, viimistletud laiema laudisega ja ka detailiksitluse osas Tallinna tliselamutest erinevad.

Kuigi kigis linnades esineb koridoriphist planeeringut, on niteks Tartu analoogilistes kahekorruselistes agulimajades phiplaan tihti komplitseeritum, nii vib elamu olla lahendatud mitme iseseisva trepikiguga, ilma lbiva koridorita vi on esimese korruse korteritel eraldi sissekigud hoovist. Tallinnas on kige rohkem kktube, mujal linnades koosnesid ka tliskorterid sagedamini siiski mitmest ruumist: iseseisvast toast ja kgist vi niteks suuremast elukgist ja sellega klgnevast kahest tillukesest toast. Erinevusi on ka hoonete vliskujunduses, mahulistes proportsioonides ja detailides, igas linnas kujunes vlja oma ehitustraditsioon. Konstruktsioonilt on selles grupis enamasti tegemist rhtpalkelamutega, kuid vahel harva kohtab ka pstpalkmaju, tsaariaja lpul juba ka srestikhooneid. Vlisviimistluseks on rhtlaudis, mida liigendavad pstlaudisest vahevd ja karniisid. Kasutatavad voodrilauad muutuvad 20. sajandi algul kigepealt Tallinnas, seejrel ka teistes linnades varasemaga vrreldes palju kitsamaks ja ka hemaks. Ka tagasihoidlike tliselamute (Joonis 1.12, paremal) fassaadidekoor, niivrd-kuivrd seda esineb, jrgib ajastuomaseid stiilipdlusi. Kui varasemad seda tpi elamud on veel jrelklassitsistlikud, siis jrgmised on juba 19. sajandi lpule ja 20. sajandi algusele omaste saelikedetailidega ning tsaariaja lpul hakkab ka tavaliste agulimajade fassaade mjutama juugendstiil, mis sageli avaldub vaid pisidetailides teistsuguse kujuga aknapealdised vi varasemast erinev vlisuste ja varikatuste kujundus.

Joonis 1.12 Tartu 19.-20. sajandi vahetuse lihtsam puidust korterelamu (vasakul) ja kahesektsiooniline tsaariaegne tliselamu (paremal).

1.4.3 Vabrikuasulad Kiiresti arenevad tstusettevtted vajasid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses palju inimtjudu, uusi tlisi vrvati nii maalt linna paremat elu otsima tulnud talurahva hulgast kui ka meelitati kohale Venemaalt. Kik tlised ei suutnud piisavalt kiiresti leida eraomanikele kuuluvates elamutes kortereid, isegi mitte kige viletsamaid. Seetttu hakkasid tsturid kavandama tootmisterritooriumi lhedusse terviklikke asundusi, kus elamud ei kuulunud eraomanikele, vaid tstusettevttele endale, ja neid anti tlistele soodsalt kasutamiseks kui tandja elamispinda. Lisaks tliselamutele ehitati sellistesse vabrikulinnakutesse sageli ka korralikumate korteritega maju ametnikele, inseneridele ja meistritele, vahel ka ettevtte juhtkonnale. Nii pakuvad vabrikuasulad omalaadse sissevaate toonasesse rangelt hierarhiseeritud klassihiskonda, direktori villa ja viletsad tlisbarakid vivad paikneda fsiliselt lhestikku, kuid nende inimeste elumaailmu lahutab kuristik. Hiljem on tihti ka juhtkonnale meldud eramud jagatud mitme perekonna vahel ning inseneride ja vanemteenistujate suured korterid tkeldatud viksemateks, nii on kunagistest vabrikuasundustest saanud tpilised korterelamute piirkonnad. Tasub mrkida, et omal ajal kuulusid selliste asunduste juurde ka koolid, haiglad, klubihooned-seltsimajad, politseijaoskonnad, tuletrjekomandod, kirikud ja mnel pool isegi kalmistud, nii et kogu inimese eluring vis mduda asulast vljumata.

25

Varasemad vabrikuasulad on sageli seotud tekstiilitstusega. ks vanemaid praeguseni silinud vabrikuasulaid on Sindi tekstiilitstuse oma, kus eriti vrtuslikuks tuleb pidada just varasemaid, klassitsistlikke meistritemaju. Vabrikuasulate vanemasse plvkonda kuuluvad ka Krdla kalevivabriku elamud Hiiumaal. Kige suurejoonelisemana vib mistagi nimetada Kreenholmi manufaktuuri linnaosa Narvas, kus enamik elamuid on kivist, puitarhitektuuri esindavad aga siiski varasem direktori villa ja nn. pikad meistritemajad. Viimaste nol on tegemist Eesti htede esimeste ridaelamutega. Igal perekonnal oli siin omaette sissekiguga lbi kahe korruse ulatuv korter. Nd on ks elamutest restaureeritud piiripunktiks (Joonis 1.13 vasakul).

Joonis 1.13 Narva Kreenholmi manufaktuuri 1870. aastatel ehitatud meistritemajad on hed vanimad ridaelamu tpi hooned Eestis (vasakul). Tri vabrikukla on ehitatud 20. sajandi esimestel aastatel sealse puupapi- ja paberivabriku tliste ja teenistujate asulaks (paremal lal). Waldhofi vabriku meistrite elamu Prnus Riia maanteel (paremal keskel). Vene-Balti laevaehitustehase asundus Tallinnas Kopli poolsaare tipus (paremal all).

Tallinna vanimaks tehaseasulaks on Balti manufaktuuri ehk Sitsivabriku elamud Koplis. Seejrel hakkavad sarnased vabrikurahva elamute kogumid arenema ka muude ettevtete, niteks tselluloosi- ja paberitstuste juurde, meenutatagu siinkohal niteks Tri vabrikukla (Joonis 1.13 paremal lal) vi Waldhofi vabriku maju Prnus (Joonis 1.13 paremal keskel). Dvigateli masinaehitustehase tlistele rajatud elamud on silinud Tallinnas Vilmsi tnaval. Kige mastaapsemad puidust vabrikuasundused rajati 20. sajandi algul, 19121917, Tallinna Kopli poolsaarele seoses hiiglaslike laevaehitustehaste asutamisega. Selle projekteeris koos ettevtte tootmishoonetega Peterburi arhitekt Aleksandr Dmitrijev (Joonis 1.13 paremal all). Vene-Balti ja Bekkeri tlisasulates oli kmneid tlisbarakke, kui Bekkeri asulas olid juhtkonna ja inseneride-ametnike elamud kivist, siis Vene-Balti tehase omas ehitati lisaks tliste kolooniale, mida nd tunneme Kopli liinide nime all, ka kogu sakste pool vlja puitkorterelamutega.

26

Vabrikuasulatele on omane planeeringuline terviklikkus ja identse vlimusega, tpprojekti jrgi ehitatud elamute asetamine regulaarselt paigutatud ridade vi gruppidena ksteise krvale, erinevalt eramute linnaosadest, kus enamasti iga hoone oli naabrist millegi vrra erinev. Muudest linnaosadest eristab tervikliku planeeringu jrgi rajatud vabrikuasulaid ka teistsugune vliseluruumi kontseptsioon. Siin, eriti just tliskasarmute piirkondades, puuduvad sageli iga elamu juurde kuuluvad privaatsed ued ja aiad ning hoonetevaheline ruum on lahendatud htse kigile avatud alana.

Eraldiseisva grupina vib mrkida raudteelaste elamuid (Joonis 1.14), mida vib kohata mitmete tsaariaegsete jaamakomplekside juures nii linnades kui vljaspool linnu, ka Tallinnas Kopli kaubajaama ligiduses. Vanimad neist prinevad 1870. aastast, mil rajati Peterburi-Tallinn-Paldiski raudteeliin. Nende hulgas on suuremaid kahekorruselisi maju, kuid enamik on siiski hekorruselised pikad madalal soklil hoonemahud, sageli mitme sissekiguga. Korterid vivad olla suuremad vi viksemad, vahel on hes elamus ks suurem, krgemale raudteeametnikule meldud korter ja rida pisemaid tliste kktube. Erilisi mugavusi siin sageli ei ole, kimlad ja veevtukohad on tihti ues. lejnud tsaariaja elamuarhitektuurist eristavad neid hooneid rikkalikud, kuid justkui pisut kohmakad veneprase maitsega disainitud saelikekaunistused ja uhked puitkonsoolidel varikatused. Raudteemajad, mis on rajatud levenemaaliste tpprojektide jrgi, esindavad sageli ka venemjulist ehitustehnikat, olles ehitatud tahumata marpalkidest.

Joonis 1.14 Raudteetliste elamu Keila jaamakompleksi juures.

1.4.4 Suurte korteritega elamud historitsismi ja juugendi ajal Sugugi mitte kik puitkorterelamud ei ole vaesemale elanikkonnale orienteeritud agulimajad. Puitehitust ei peetud 19. sajandi lpus ja 20. sajandi alguses ka jukama tellijaskonna hulgas sugugi millekski hbenemisvrseks ja palju kerkis ka krgemale keskklassile orienteeritud suurte esinduslike korteritega puuelamuid, vt. Joonis 1.15. Tsaariaegsed suured korterid olid testi suured, sageli 56-toalised. Avarate korteritega puitkorterelamutest osa on nn. linnavilla tpi, kus kummalgi korrusel teineteise peal on ainult ks suur korter, osa aga ka klassikaliselt korterelamule omase trepikojaphise planeeringuga, kahe-kolme korteriga hel korrusel. Peaaegu alati on sellises elamus kaks eraldi trepikoda, nn. paraad- vi peatrepikoda ja kgitrepikoda, vastavalt igal korteril ka eraldi ees- ja tagauks, viimast nimetati ka mustaks sissepsuks. Kgitrepikoja kaudu kisid tavaliselt teenijad, teenijatoad leiame enamasti kgi krvalt, vahel elasid teenijad eraldi hoovis teenijate elamus.

Korterites psis kaua aega misaarhitektuurist laenatud anfilaadne planeering, kus toad olid ridamisi lbikidavad ja puudus esik, kige tagumisse tuppa minekuks tuli lbida kik esimesed. 20. sajandi alguses see taandub, andes teed ajakohasematele, mugavamatele ja paindlikumatele ruumiplaanidele. Korterid olid ldjuhul kahepoolse insolatsiooniga, ulatudes lbi hoone, seejuures on tavaliselt vhemat kaks suuremat esindusruumi: eraldi elu- ja sgituba. Sgitoa juurde kuulub sageli veranda. Sissekigu juures vib veel eraldi ruumina olla kabinet, vahel koos eraldi ootetoaga, sest niteks arstid vtsid patsiente ja advokaadid kliente sageli oma kodus vastu.

27

Joonis 1.15 ks vanemaid kahekorruselisi puitelamuid Tallinnas: historitsistlik puitelamu Tallinnas Narva maanteel on oma praeguse vlimuse saanud 1875 veel varasema hoone mberehituse tulemusena (vasakul). Esinduslik historitsistlik korterelamu Haapsalu vanalinnas (paremal): esimese korruse kaaraknad annavad hoonele neorenessansilikku joont.

Kaua psisid ka jukates elamutes suured, kogu perele hised magamistoad, alles 20. sajandi algul jutakse tdemuseni, et iga pereliige peaks saama endale oma toa. Praegusest erinev oli ka arusaam puhtusest 19. sajandil ehitati isegi vga suuri kortereid sageli ilma vannitoata, ka jukamad inimesed pesid ennast avalikes saunades, igapevaselt piisas silmapesukausist magamistoas. Vannitoad hakkavad laiemalt levima 20. sajandi algul, mil need ei ilmunud ksnes uutesse elamutesse, vaid ehitati tihti sisse ka varasematesse korteritesse. Sellistes suurtes korterites on sageli silinud uhked interjrid: kahhelahjud, parkettprandad, lagedel stukkdekoor, mnikord seintel vrispuidust tahveldis jm hmmastavalt uhkeid detaile, mida puitkorterelamust ei oskakski oodata. Paraadtrepikodades vib sageli oletada ka maalinguid, mistttu remonti tehes tuleks olla ettevaatlik, et vrtuslikke viimistluskihte mitte hvitada. Huvitavad on ka kgitrepikojad, kuhu sageli avanevad teenijatubade ja sahvrite tuulutamiseks meldud siseaknad.

Vlisdekoori osas visid need elamud olla vga erinevad, enamasti on tegemist vga rikkalikult kaunistatud hoonetega, nagu jukama rahva elamisele vriline. Puitkorterelamud visid historitsismi ajajrgul jrgida nii puit- kui kiviehitusviisi (Joonis 1.16 paremal). Viimane thendas seda, et puidus imiteeriti vimalikult tpselt kiviarhitektuurist le vetud proportsiooni ja detailiksitlust, sealhulgas vlisviimistluse dekoorielemente, nagu akende keeruka profiiliga raamistused, akendealused kassetid vi seinapindu liigendavad rikkalikult profileeritud vahekarniisid. Kige sagedamini on sellised, nn. kiviehitusviisi jrgivad puitkorterelamud, neorenessanslikud, harvem teostati puidus neogootikat.

Joonis 1.16 I korruse phiplaan puitkorterelamus, kus elamus on eraldi kgitrepikoda ja peatrepikoda. ks korter tidab terve korruse ja tal on anfilaadina lbikidavad (vasakul). Historitsismile (19. sajandi lpp) on omane puitarhitektuuris jljendada kivihoonete elemente (paremal): Detail puitelamult Valgas.

28

Puitehitusviis vimaldas aga kasutada, vastupidi, just puiduspetsiifilisi elemente: kaunistusena levis rikkalik saelikepits, eriti aknapealdistel ja viiluvljadel (Joonis 1.17). Puitehitusviisi puhul eristati teoreetilistes ksitlustes ja eeskujuraamatutes veitsi, vene ja norra stiili, enamasti esinesid need aga segunenult ja sellist laadi tuntigi ennekike lihtsalt puitehitusstiili nime all. Historitsismile oli omane ka armastus edevate nurgalahenduste vastu: tnavanurkadele paigutati efektsete tornide, erkerite ning rdudega maju.

Joonis 1.17 Lisaks puidus kiviarhitektuuri imiteerivale historitsismile arenes vlja ka puitehitusstiil, kus pti luua just vimalikult hulisi ja puidu spetsiifilisi vimalusi esile toovaid saelikekaunistusi (vasakul: elamu Rakveres). Historitsism ja juugend (20. sajandi algus) armastasid efektseid nurgalahendusi (paremal: elamu Prnus).

Tsaariaja lpul vahetab historitsismi vlja juugendstiil (Joonis 1.18, Joonis 1.19). See vib esineda nii rikkalikumas, voogavate ja kaarduvate vormidega variandis kui ka kaine geomeetrilise-ratsionaalse suuna nol. Viimast kohtab puitarhitektuuris sagedaminigi. Kui varasemad historitsismiajastu puitkorterelamud on ldjuhul sna kompaktse ldmahuga ning fassaadikompositsioonilt pigem smmeetrilised, siis nd ilmuvad elavalt liigendatud, sageli asmmeetrilise kompositsiooniga hooned. Kasutatakse palju erikujulisi aknaid, millel peeneruuduline raamijaotus. Juugendiga seoses tuleb moodi puithoonete lekrohvimine. Krohvitud puithoonete vlisilmes on sageli heimatstiili ning neobiidermeieri mju. Saksa talupojaarhitektuurist vaimustudes imiteeriti mnikord fassaadidel vahvrkkonstruktsiooni, olgugi et meil kohalikku vahvrkehituse traditsiooni kuigivrd polnud. Enamasti jigi see ka juugendiajastul pelgalt dekooriks: tegelikult ei ole tegemist srestikkonstruktsioonis elamutega, vaid rht- vi pstpalkehitistega, millele on vahvrksrestikku imiteerivad ehislauad lihtsalt krohvipinnale peale kleebitud. Juugendi ajal muutuvad ka korteriplaanid ratsionaalsemaks ja tnapeva mistes mugavamaks, kaob tubade lputu lbikidavus.

Historitsismiajastu korteriga vrreldes on juugendstiilis elamute siseplaneering muutunud mnevrra tnapevasemaks: ilmunud on esikud, kik toad ei ole enam lbikidavad. Endiselt on igale korterile ette nhtud eraldi paraad- ja kgisisseps.

Joonis 1.18 Juugendstiil 20. sajandi alguses toob puidust korterelamute arhitektuuri dnaamiliselt liigendatud mahud ja uued arhitektuursed vormid (vasakul elamu Tallinnas, paremal Tartus).

29

Joonis 1.19 Juugendstiilis puitkorterelamud esinevad sageli ka krohvituna, nagu niteks ka see, arhitekt Artur Perna poolt projekteeritud elamu Viljandis (vasakul). Tallinna ks uhkemaid juugendpuumaju on Peetri aedlinna kuraatori elamuks ja ohvitseride klubiks ehitatud elamu Prnu maanteel Psklas (paremal). Kunagine villa jaguneb nd paljudeks vikesteks korteriteks.

Omaette nhtusena tuleb ra mainida tsaariaja suvitusarhitektuur (Joonis 1.20). Suurte verandade ja rdudega, sageli rikkalikult puitpitsilisi jukama klassi suvilaid ehitati kogu Eesti rannikualal, sealhulgas kuurortlinnades, nagu Narva-Jesuu, Haapsalu, Prnu ning toona ka oluliseks merekuurordiks peetud Tallinn, eriti Kadrioru ja Pirita-Kose piirkond. Hiljem tekkisid suvitusasulad ka merest kaugemal: niteks Nmme Tallinna klje all ja Elva Tartumaal. Viksemad suvilad olid tavaliselt ehitatud hele perele, esines aga ka suuremaid, nn. pansionaadi tpi asutusi, mida riti suvitajatele (nagu toona eldi: supelvrastele) tubade kaupa vlja. Sellised elamud on hiljem sageli kohaldatud korterelamuteks, tsiseks probleemiks vib renoveerimata elamute puhul siinkohal olla ebapiisav soojapidavus ja vheotstarbekas ruumijaotus, kus niteks klmad verandad moodustavad ebamistlikult suure osa korterist, sest need elamud ei ole algselt ehitatud aastaringseks elamiseks.

Joonis 1.20 Suvitusvilla Tallinnas Pirital Purje tnavas.

1.4.5 Nn. Tallinna maja ja teised 1920. 1930. aastate puidust korterelamud

Kuigi palju rgiti arhitektide ringkondades ja kirjutati ka toonastes ajalehtedes vajadusest ehitada Tallinna eeslinnadesse ja ka mujale Eesti linnadesse rohkem kivimaju, nagu tehakse Riias ja Helsingis, jtkus puitelamute ehitamine hoogsalt ka prast Eesti vabariigi iseseisvumist. Tallinna majaks nimetatakse 1920. 1930. aastail Tallinnas ehitatud korterelamu tpi (vt. Joonis 1.21), mida iseloomustab keskne kivist trepikoda, samas kui lejnud hoone on ehitatud puitkonstruktsioonis. Kivitrepikoda tulenes uutest

30

tuletrjenuetest, ksikuid kivitrepikojaga puumaju ehitati juba tsaariajal, kuid nd sai see ldlevinuks. Valdavalt on tegemist kahekorruseliste elamutega. hel lhikesel perioodil lubati ehitada ka kolme tiskorrusega Tallinna maju, enamasti oli aga vimalik kaks korrust ja katusekorrus, viimasele pti sageli aga anda krge mansardi kuju, mis vimaldas sinna ikkagi praktiliselt terve tiskorruse mahutada. Korterite suurus on kikuv, enamalt jaolt on see hoonetp orienteeritud paremale jrjele judnud tlisperedele ja kujunevale keskklassile, kuid esineb ka suurte esinduslike kodanlike korteritega maju. Erinevalt tsaariaegsetest elamutest, kus vikeste korteritega tliselamud ja suurte esinduskorteritega puitkorterelamud hoiti enamasti selgelt lahus, vib nd hest elamust sageli leida ka erineva suurusega kortereid. Ka viksemad korterid on seda tpi elamutes tavaliselt lahendatud moodsamate ja mugavamatena, enamasti on kimla juba igas korteris sees, kgis on kraanikauss voolava veega, vannituba esineb kll enamasti ainult suuremates korterites.

Joonis 1.21 Enamik nn. Tallinna maju on kahekorruselised krgemal soklil puitelamud, soklikorrusel visid paikneda riruumid. Sageli lisab hoonele dekoratiivsust trepikoja suur peeneruuduline aken (vasakul). Paljudel kivitrepikojaga elamutel on krge mansardkorrus, mis algusest peale oli kasutusel eluruumidena (paremal).

Suur osa Tallinna maju on viimistletud laudisega, mned aga on ka krohvitud (Joonis 1.22). Laudisega viimistletud hoonetel vib olla tegemist nii pst- kui rhtlaudisega. Katte-liistuga pstlaudis, mida selle jrgi, et seda palju kasutati ka toona rajatud asunikutaludes, hakati nimetama ka asunikulaudiseks, kujunes omamoodi moevtteks, mis aitas uue ajastu maju eraldada varasemast, tsaariaja elamuprandist. Hoonete vliskujunduse keerukuse aste on vga erinev, paljud neist on peaaegu dekoorita, mnedel Tallinna majadel esinevad seevastu aga peenevormilised kaunistused ja erinevad laudisetbid, niteks akendealused kalasabamustrilised kassetid. Konstruktsioonitbilt on need enamasti kik pstplank- vi pstprusshooned, harva esineb ka srestikkonstruktsiooni.

Joonis 1.22 hel lhikesel perioodil 1930. aastate I poolel Tallinnas siiski lubati ehitada ka kolme tiskorrusega puitkorterelamuid (vasakul). Mned kivitrepikojaga puitkorterelamud krohviti vljastpoolt le, nii et need eemalt vaadates meenutavad kivihooneid (paremal).

31

Teistes linnades Tallinna majale tpselt vastavat hoonetpi vlja ei kujune, enamasti ehitatakse siin kortermaju ilma kivitrepikojata. Paljud 1920. ja isegi veel 1930. aastate alguse elamud vljaspool Tallinna on hilisjuugendlikud. Vhehaaval hakatakse aga sellest stiilist kaugenema, hoonemahud muutuvad lihtsamaks ja kompaktsemaks, dekoor lihtsustub, siin-seal kohtab ka moodsa art deco mju. Igas linnas kujuneb oma elamutpoloogia, niteks Rakveres levivad poolteisekorruselised, keskelt krgemad elamud, mis meenutavad natuke sajand varasemaid klassitsistlike tpfassaadide ajastu elamuid. Elamus on tavaliselt neli korterit, all kaks suuremat, leval kaks pisemat, vahel hlmab kogu alumise korruse omaniku suur korter. Tinglikult on neid hakatud nimetama Rakvere tpi majaks.

Joonis 1.23 Sellised pooleteisekorruselised elamud olid vikelinnades heks kige levinumaks elamutbiks 1920.1930. aastatel (vasakul tpiline nn. Rakvere-tpi elamu Rakveres). Lisaks kivitrepikojaga korterelamutele ehitati ka Tallinna puitasumites 1920.1930. aastatel viksemaid elamuid, kus lisaks omaniku elamispinnale oli 13 viksemat vlja ritavat korterit (paremal).

Paljudel 1920. aastate Nmme korterelamutel on fassaadil vikesed verandataolised eenduvad risaliidid vi erkerid (Joonis 1.24 paremal)

Joonis 1.24 Tartus ehitatakse suuremate korteritega puumaju veel 1920. aastatel tsaariaja lpuga sarnases saksa heimat-stiilist ja juugendist mjutatud romantilises laadis (vasakul). Palju on seesuguseid elamuid Tammelinnas, kus neid vib leida nii krohvituna kui laudisega viimistletuna. Nmmel, mis oli toona eraldi linn, olid mnevrra leebemad tuletrje-eeskirjad kui Tallinnas ja siin ei nutud kahekorruselisesse kortermajja tingimata kivitrepikoda (paremal).

Linnadesse ilmub sel ajal, 1920.1930. aastail, ka sotsiaalehitus ehk nn. linnamajad (Joonis 1.25), linn rajab vaestele vi tulekahjus kodu kaotanud inimestele sotsiaalkorterid, sageli eelistati sel puhul just puitehitust kui odavamat, niisuguseid tolle aja sotsiaalmaju

32

on jrel niteks Vrus ja Tartus. Tallinnas olid sellised sotsiaalelamispinnad Sitsi ja Keava tnaval asunud nn. linnabarakkides, mis on hvinud. Linn vis lisaks materiaalselt vhekindlustatud inimgruppidele ehitada kortereid ka ametnikele vi linna teenistuses olevatele petajatele. Nii nagu tsaariajal, nii vib ka Eesti ajal omaette grupina eristada raudteelaste elamuid, need on eriti just toonase kitsarpmelise raudtee liinide rde ehitatud traditsionalistlikud krge kivikatusega, tavaliselt pstlaudisega viimistletud hooned. Tallinnas on raudteelaste elamuid 1920. aastail projekteerinud ka tuntud arhitekt Karl Burman.

Joonis 1.25 Eestiaegne nn. linnamaja (tnapeva mistes sotsiaalmaja) Vrus (vasakul, arh. Anton Soans). Tallinnas Kopli kaubajaama juures on rida 1920. aastate raudteelaste elamuid (paremal, arh. Karl Burman).

1.4.6 Modernism puitarhitektuuris 1930. aastail tuleb puitarhitektuuri ka modernistlik arhitektuurikeel. Ilmuvad puitkorterelamud, mille puhul saab rkida funktsionalismi mjust: toona vga ehmatavana ja moodsana mjunud lamekatused (pris lamekatust toona enamasti ei suudetud ehitada, need on valdavalt tegelikult parapeti taha peidetud madalakaldelised valtspleki vi rullmaterjaliga kaetud katused), suured horisontaalsed vhese raamjaotusega aknad, dekoor taandub peaaegu tielikult, fassaade iseloomustavad suured thjad liigendamata pinnad. Moodne esteetika avaldub ka detailides: reelingpiiretega rdud, dekoratiivse raamjaotusega maraknad, ustel napp geomeetriline ornament. Need modernistlikud puitkorterelamud esinevad nii krohvituna, nii et neid on isegi esmapilgul raske eristada kivihoonetest, kui ka laudisega viimistletuna. Viimasel juhul vib tegemist olla nii pst- kui rhtlaudisega, laudade laius on aga varasemate historitsismi- ja juugendiajastu elamutega vrreldes palju viksem. Palju krohvitud modernistlikke puumaju on Tallinnas Nmmel, kuid see hoonetp levis ka Tartus, niteks Thtvere linnaosas, aga ka Karlova tagumistes osades, neid leidub ka teistes linnades. Konstruktsioonitbilt on enamasti tegemist srestikhoonetega, ehk nagu toona eldi: tidisseintega elamutega, kus soojustusmaterjaliks on srestiku titeks pandud saepuru. Sisemiselt ruumijaotuselt on sellised elamud erinevad, siia gruppi kuulub nii kahepereelamuid, kus kummalgi korrusel on ainult ks korter kui ka tagasihoidlikumate korteritega keskse trepikojaga maju. Puitfunktsionalism arhitektuuriajaloolise fenomenina on vga huvitav, sest hendab Lne-Euroopast meile judnud kige moodsamat stiiliksitlust ja sajanditepikkust kohalikku puitehituse traditsiooni.

33

Joonis 1.26 1930. aastatel judsid ka puidust korterelamute arhitektuuri uued esteetilised arusaamad (elamu Rakveres, paremal). Modernistlikele puuelamutele annab sageli uhke ilme efektselt liigendatud mahuline kompositsioon (elamu Tallinnas, vasakul).

Joonis 1.27 ksikuid modernistlikke puumaju kerkis ka vanadesse, varem vlja kujunenud puitlinnaosadesse, kui suuri krunte 1930. aastatel viksemaks jagati, oma uudse arhitektuurikeele ja lameda katusega tekitasid need algul palju imestust (vasakul). Paljud modernistlikud puitelamud, mis tegelikult ehitatud puitsrestik- vi pstplankkonstruktsioonis, krohviti vljastpoolt le. Tallinn-Nmme villalikes puitelamutes, mis tbilt meenutavad hepereelamut, oli sageli siiski 23 korterit (paremal).

1.4.7 Puidust korterelamud prast 1940. aastat Eesti linnades ehitati puitkonstruktsioonis korterelamud ka prast II maailmasda. Enamasti on need monteeritavad puitkilpmajad vi puitsrestikmajad, harva ka pstplank- vi pstprusskonstruktsioonis hooned. hed kige omaprasemad on rahvakorterite ehk RaKo majad Tallinnas Pelgulinnas ja Vana-Lasnamel. Need elamud ehitati esimesel Nukogude aastal 19401941 ja nende ehitamist jtkati ka veel esimestel sjajrgsetel aastatel. Vliselt lihtsates ja sna ilmetutes elamutes olid tegelikult pris head korterid, enamik he- ja kahe-, ent mned ka kolmetoalised. Elamus on Tallinnas traditsiooniliseks kujunenud kivitrepikoda, kuid see kaeti vljast laudisega le, et eristada nukogude arhitektuuri mingil moel eestiaegsetest kodanlikest elamutest. Siin pti sisse tuua uuendusi, et nidata, kuidas Nukogude vim hoolitseb ttava rahva korteriolude eest: Niteks kavandati igasse korterisse duiruum. lesehituselt on tegemist Tallinna maja hoonetbi jtkuga, kuid kivitrepikoda kaeti nd laudisega le, et eristada neid elamuid, mis pidid smboliseerima uut epohhi eestiaegsetest eramutest. Ka hoonete paigutus ridadena ksteise taha, otsaga tnava poole pidi eristama RaKo kvartaleid tsaari- ja eestiaegsest linnaosadest ning kajastama uue egalitaarsusele rajatud klassideta hiskonna printsiipe.

34

Kui RaKo majad olid Eestis kohalike olude jaoks vlja ttatud ja nende phiautoriks oli tuntud eestiaegne arhitekt Alar Kotli, siis jrgmised, 1940. aastate lpul kuni 1950. aastate alguses levinud puitelamute tbid olid juba valdavalt Venemaalt le vetud leliiduliste tpprojektide mugandused. Hoonete proportsiooni- ja detailiksitluses avaldub selgelt veneprane maitsekool. Eestiaegsetele elamutele omast kivitrepikoda neil ei ole. Sellised maju on palju Pelgulinna tagumistes osades ja mujal Phja-Tallinnas, aga ka Kristiines, ent samade tpprojektide jrgi on peale Tallinna ehitatud puitelamuid ka teistes Eesti linnades. Nndasama kui eestiaegsed Tallinna majad, visid ka nukogudeaegsed puitkorterelamud esineda nii laudisega viimistletuna kui ka krohvituna, sealjuures visid ka sarnast tpi elamud samas kvartalis vi sama tnava res valmida erineva viimistlusviisiga. Sageli ehitasid neid asutused oma tlistele.

Puitelamute gruppe kohtab ka sjaveosade juures, sest kiiresti pstitavaid karkasskonstruktsioonis maju ehitati elamuteks leajateenijatele-allohvitseridele. Tihti hoonestati terve kvartal vi tnavalik hte tpi elamutega. Tegemist on monteeritavate puitkilphoonetega, mis on aga le krohvitud ning millele on antud stalinistlikule ajastule omane vliskujundus. Krohvitud puuelamud on sageli sna otseses mttes stalinistlikud, kaunistatud tollele ajale omaste stiliseeritud uusklassitsistlike detailidega. Seevastu laudisega viimistletud hoonetbid on barakitaoliselt lihtsad, ajastuomastest stiilielementidest esinevad sageli vaid vlisuste portaalitaolised raamistused. Seda elamutpi ehitasid sageli kiiresti paisuva ttajaskonnaga asutused oma personalile.

ks kige erilisemaid sjajrgsete puitelamute kogumeid Eestis on Stke tnaval Sillamel, kus need moodustavad hmmastavalt tervikliku stalinistliku ansambli. Korterid nukogudeaegsetes puitelamutes on erineva suurusega, 13-toalised. Esineb ka keskse koridoriga hiselamutpi elamuid.

Joonis 1.28 RaKO maja Pelgulinnas (vasakul). Need 1950. aastate algul valminud elamud Tallinnas Koplis (paremal lal) esindavad leliidulist sjavebaraki tpprojekti, mida on ehitatud leajateenijate perekondadele ka niteks Pihkvas ja mujal Venemaal. Ka see (paremal all) elamu Keilas esindab ht leliidulist tpprojekti, mida erinevates variatsioonides on kasutatud paljudes linnades le Eesti.

35

Omaette teemaks on Tallinna Psklla, aga ka mitmele poole mujale Eestisse ehitatud hekorruselised nn. Soome barakid, mis olid monteeritavad puitsrestikelamud ning visid esineda nii laudisega viimistletuna kui ka krohvituna.

Joonis 1.29 Soome baraki tpi vljast krohvitud maja Tallinnas Psklas (vasakul) ja levenemaalise projekti jri ehitatud hekorruseline sjavebarakk Raplas (paremal). Vikesesse majja paigutati tavaliselt 2, vahel vis mahtuda aga ka 3-4 tillukest korterit.

Barakke oli mitut tpi, need varieerusid alates hepereelamust kuni nelja korteriga elamuni. Sageli jagunesid need kahe pere vahel pooleks, ks korter kis sisse hest ja teine teisest hoone otsast. Soome barakkideks kutsutakse neid seetttu, et seesuguseid hooneid pidid ehitama soomlased Nukogude Liidule sjakahjude katteks.

Puitelamuid ehitati eelkige just Nukogude perioodi esimesel poolel, nn. stalinistlikul ajastul, mil kivihoonetega vrreldes odavam ja kttesaadavam puitehitus aitas le saada sjajrgsest korterikitsikusest. Hiljem, alates 1950. aastate keskpaigast, Eestis puidust korterelamuid praktiliselt enam ei ehitatud. Tnapeval pstitatakse miljvrtuslikeks hoonestusaladeks tunnistatud piirkondades kll mnikord uusehitisi, mille vlisviimistluses on kasutatud puitu, et sobitada uut hoonet paremini ajaloolisese mbruskonda. Paraku on enamasti tegemist vaid fassaade katva vlise kestaga, kandvat puitkonstruktsiooni kohtab uueaegsete korterelamute puhul harva.

Uuemast puitkorterelamute ehituskvaliteedist vib eeskujuks tuua 2000-aastate alguse poole Tartusse rajatud ndisaegsed kolmekorruselised ruumelementidest puitkorterelamud.

36

2 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid

2.1 ldist Vanemad silinud puitelamud on ehitatud Eestimaa asumites 18. sajandil. Vanemaid elamuid on palju Rakveres, Paides ja Luna-Eesti viksemates linnades. Tallinnas on selle perioodi elamuid Kadriorus Poska tnava kandis ja Kassisabas Vismari tnava ja Adamsoni tnava kandis. Puitelamute ehitamine ise algas loomulikult veel varem. Koos nende elamute ehitamisega kujunes vlja ka teede ning tnavate vrk asumites ldjuhul ehitati asumid