Eesti Energia arenguplaanidest

Raine Pajo

IEIEUKUK

390 390 TWhTWh

UCTEUCTE

RussiaRussia780 TWh780 TWh

420 420 TWhTWh

CentrelCentrel260 TWh260 TWh

510510TWhTWh

IberiaIberia280 TWh280 TWh

480480TWhTWh

320320TWhTWh

BaltBalt icsics25 TWh25 TWh

99TWhTWh

NW NW RussiaRussia150 TWh150 TWh

Läänemere elektriturg 1 PWh

Ärikeskkond Euroopas

• Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika

• Energiakaubandus Euroopa Liidu piiril ja süsinikuleke– BEMIP plaani kohaselt meetmed aastaks 2013

• Põhjamaade ja Euroopa elektriturgude ühendamine• 2010. a algusest uus tööstusheitmete direktiiv (IED)

• 2013 CO2 kvootide kolmas kauplemisperiood• Saksamaa tuumajaamade sulgemine

• Taastuvenergia arendamine (Põhjamaad, Saksamaa)

Ärikeskkond Läänemere piirkond• Balti elektriturgude integreerimine Põhjamaadega (400 TWh)

– NordPooli laienemine Leetu ja Lätti– Hindade ühtlustumine

• Esimene samm Vene elektribörsi liitumiseks Põhjamaadega• 2013 Eesti elektrituru avanemine 100%

– Jae- ja hulgikaubanduse konkurents Baltikumis• Fenno-Skan 2 HVDC (2011)• 2013-2014 Olkiluoto 3• Leedu-Poola 500 MW ja Leedu-Rootsi 700 MW HVDC (2015)•Soome ja Poola tuumajaamade rajamise plaanid

– Soomes reaktorid 6,7…– Poolas tuumaenergia seadus, asukoha valik– Kaliningrad ?

700 MW

650 MW

500 MW

800 MW

700 MW

300 MW

200-750 MW

600 MW

400-600 MW

600 MW

350 MW

Ärikeskkond Läänemere piirkond

Nordpool Hinnapiirkonnad

1) EE hind = HEL 46% ajast2) EE hind = SYS 8,5% ajast

NPsys keskmine

Skandinaavia elektrituru mudel

Põhjamaade ja Euroopa börsihinnad 2011

NP SYS spot vs EEX Phelix spot

20

30

40

50

60

70

80

1.01.2011 1.02.2011 1.03.2011 1.04.2011 1.05.2011 1.06.2011 1.07.2011 1.08.2011 1.09.2011

€/MWh

NP SYS '11 PHELIX '11

Elektriturg ja Eesti

• Alates 1.aprill 2010 on Eestis elektribörs Nordpool

•Põhivõrk Elering on eraldatud Eesti Energiast

•Estlink 1 on elektribörsi kasutuses

•Tarbijad üle 2 GWh/a ostavad elektrit vabalt turul (ca 30% tarbimisest)

•Lisaks EE-le on turul aktiivsed:– Baltic Energy Partners– Latvenergo Kaubandus– Nordic Power Management

Eesti Energia on elektriturul väike tegija

Lähiriikide energiafirmade elektritootmine 2009 (TW h)

8 5

159

65

320

47 43

0

50

100

150

200

250

300

350

Eon Vattenfall Fortum OGK 2 OGK 1 EestiEnergia

Latvenergo

Varustuskindluse investeeringud

• Uued põlevkivi energiaplokid ja CO2– tootluse tagamiseks vajalik Riigiabi – Riigiabi kooskõlastus Euroopa Komisjonilt

2x300 MW elektrijaama ehitusplats

Tootmisvõimsuste mitmekesistamine• Põlevkivi energeetika uued väljakutsed

– Biomassi ja põlevkivi koospõletamine• metsamajanduse arendamine• garanteeritud primaarenergia

– CO2 sidususe vähendamine– IED rakendamine, tootmisvõimekuse säilitamine ca 10

TWh– Püsikulude optimeerimine– Kokkuvõttes: konkurentsivõime kasvatamine

• Taastuvenergeetika eesmärgid 2020, 25%. – Elekter– Soojus– Vedelkütused

•

Põlevkivi ja biomassi koospõletus

Põlevkivi ja biomassi koospõletus

Tootmisvõimsuste mitmekesistamine• Tuuleenergia (EUR/MW)

– Maismaa, potentsiaali on veel piisavalt– Merepargid, vajalik laiem toetusskeem

• Tuumaenergia – optsiooni arendamine – Leedus pakkumine GE/Hitachilt ABWR 1390 MW

• Koostootmise areng (olmejäätmed, biomass, gaas)– Väike koostootmine

• LNG gaasi kasutamisvõimalused koos CCGT-ga:– Eestis nii gaasi kui elektri varustuskindluse tagaja– Konkurentsi arendamine gaasi tarnijate vahel

• Läti, Leedu tootmisvõimsuste arendused– CCGT Läti 400 MW 2013, Leedu 400 MW 2012

BEJ tuhaväli nr 2 aastal 2008

BEJ tuhaväli nr 2 aastal 2011

Valka koostootmisjaam

Iru masspõletus koostootmisjaam

Iru masspõletus koostootmisjaam

Painküla koostootmisjaam (Werol)

Keskkonnanõuete karmistumine

• Õhuheitmete piirangud– SO2– NOx– tuhk

• Jäätmemajanduse arendamine– Ladestuse minimiseerimine

• Tuha ladestusnõuetest– Tuha taaskasutusvõimaluste otsimine

Paigaldame neljale Eesti elektrijaama plokile aastaks 2013 väävlipüüdmisseadmed

Vedelkütuste strateegia ja areng

• Globaalne ressurss, nafta hind • Põlevkivi väärtuse maksimeerimine läbi vedelkütuste tootmise• Tootmisüksuste töökindluse tõus• Tootmismahtude kasvatamine

– 20000 bbl/päevas

• Toodangu viimine uuele kvaliteedile• Tehnoloogia arendamine ja eksport

– Eelduseks Eestis toimiv tehnoloogia– Tõestatud järeltöötlustehas

• Kokkuvõtteks: Põlevkivi väärtuse maksimeerimine aitab kasvatada ettevõtte finantsvõimekust investeerimiseks ka mujale•

TULEVIK

•Ehitatakse 3 Enefit280õlitehast + järeltöötlus

•20.000 bbl/d õlitööstus

MINEVIK

• Kaevandatud on üle 1 miljardi tonni põlevkivi

• Toodetud on ligi 200 millionit barrelit põlevkiviõli

• On töötatud välja parim põlevkiviõli tootmise tehno loogia

Eesti põlevkiviõli tööstuse ajalugu ja tulevikEestis on pea 100 aastat põlevkivi kasutamise ajalu gu

1916

Esimene põlevkivi

kaevandus

1924

Esimene õlitehas

1931

Bensiini rafineerimine

19801950 2008

Enefit280 õlitehase disain ja

ehitamine

2016

20 000 bbl/päevas õlitööstus

UTT3000disain

UTT3000 kasutamine ja Enefit140arendamine

Erinevate retortide

katsetamine

1985

UTT3000käivitamine

2012

Saavutatud osa nimivõimsusest (%), tootlus tuhat to nni aastas

Põlevkiviõli tootmine

1,4

220

11

4362

78

130

190201

179

0

50

100

150

200

250

Projekt-võimsus

1980 1985 1990 1995 2000 2005 2009 2010 12 kuud,mai

0,5% 5% 20% 35%28% 59% 81%100% 86% 91%

TSK140patent

UTT3000 käivitamisel

UTT3000täiustamine

Enefit140täiustamine

28

Energia jaotus põlevkivic – Enefit vs vertikaalne retor t Eesti näitel

Enefit tehnoloogia eelis seisneb kaevandatud põlevkivi 100% kasutamises10-60% kaevandatud põlevkivist on peened osakesed, mis ei sobi vertikaalsesse retorti

Lisaks toodetud õlile annavad tulu ka lisatoodetest:

• Uttegaasi saab kasutada elektri ja vesiniku tootmiseks.

• Elektri tootmine: gaaside põletamine ja jääksoojuse kasutamine võimaldab toota rohkem elektrit kui tehas ise vajab.

• Tänu vähesele orgaanilise aine sisaldusele saab tuhka kasuta ehitusmaterjalide tööstuses

Eelis: efektiivsus ja kasumlikkus

Eesti Energia Õlitööstus, 2012

EE Õlitööstus, visioon aastaks 2016Enefit280 – ehitame jätkusuutliku tuleviku

Põlevkiviõli hüdrogeenimineÕli järeltöötlemine seisneb põlevkiviõli hapniku, v äävli ja lämmastiku sisalduse vähendamises ning vesiniku sisalduse suurendamises (läbi küllastamata süsivesinike küllastamise ).

Pilootkatsed näitasid, et vaatamata Eesti põlevkivi õli kõrgele tihedusele, hapniku-, väävli- ja lämmastikusisalduse le on

võimalik õli kvaliteeti läbi hüdrogeenimise olulise lt parandada.

Võrguteenuse kvaliteedi tõstmine• Töökindluse parandamine (maakaabel 22 → 30%-le)• Kadude vähendamine

• Kauglugemisele üleminek

SAIFI

EU

2,85

2,472,40 2,37 2,41

2,27 2,31

0,00

0,50

1,00

1,50

2,00

2,50

3,00

3,50

2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11

Finantseerimine ja lisaväärtuse loomine

•Investeeringute maht järgneval 10 a, umbes suurusjärk:– EE ca 4 mld EUR

• Turuhinnad ja lisaväärtuse loomine– Elektrituru hinnad pole täna piisavad uute võimsuste rajamiseks– Lisaväärtuse loomine võimalik vaid tänu toetustele ja oskuslikule äritegevusele

• Investeeringute finantseerimine– Positiivsed äritegevuse rahavood– Pangalaenud ja võlakirjad– Rahvusvaheliste ja partnerlus projektide puhul

projektfinantseerimine– Vajalik täiendav omakapital

Energeetikaalase hariduse arendamine

• Koostöö mitmete kõrgkoolidega

• Osalemine teadus- ja õppetöös• Karjääri ja töövõimaluste pakkumine

Tänan!