eesti esitajate liidu infokiri talv 2015

EEL UUDISKIRI Veebruar 2015

UUDISKIRITalv 2015

Muusika-aasta 2015 hakkab õpetama gurmaanlust2015. aasta on kultuuriministeeriumi poolt kuulutatud muusika-aastaks.Ministeeriumi muusikanõuniku Juko-Mart Kõlari sõnul on ühest küljest tegutavalise nn temaatilise aastaga nagu 2014 oli näiteks liikumisaasta, teisaltaga on ka muusikakorraldajatel suured ootused, mida võiks kokku võtta ühtelausesse: et inimesed õpiksid muusikat mõistma ja nautima.

„Muusikaline gurmaanlus on see mängu-sõna, mida tahaksime inimesteni selaastal viia,“ rääkis Kõlar. „See tähendab,et läbi koolide-lastaedade külastuste, läbiregionaalsete kontsertide ja bändidementorlaagrite jpm püüame inimesteniviia sõnumi, et nad püüaks erinevaidmuusika žanreid kuulata teadlikumalt.“Muusikanõunik selgitab, et sageli oninimeste muusika kuulamise meetodpassiivne, kuna ei mõisteta, mida jazzis,popis, hip-hopis vms žanris tähele pannavõi oluliseks pidada. Just seda arusaamisteri üritustega kohale viia proovitakse.

Väljavõte muusika-aasta üritustestveebilehelt muusika2015.ee lubab igalkuul eri Eesti paigus mitmeid muusika-

sündmusi, mis kokku katavad sisuliseltkogu Eesti: Narvast Hiiumaani jaTallinnast Võruni. Tegevusi on näitustest,raadio-saadetest ja bändilaagritest suurterahvusvaheliste sündmusteni välja. Eraldiosa moodustavad programmis koolideskorraldatavad kohtumised, loengud,kontserdid. Tähistatakse Arvo Pärdi 80.ja Veljo Tormise 85. sünnipäeva. Huvitava-mate ettevõtmiste seas torkavad veelsilma jaanuaris aset leidnud Põlvakuulutamine lõõtsapealinnaks ja selleraames toimunud lõõtsamängu õpitubaning Arvo Pärdi lastelaulude CDväljaandmine koos nootidega.

SisukordLk 2 Juhtkiri

Orbteosedkättesaadavaks

Lk 3 Music Estonia hakkabEesti muusikatööstustmaailmale tutvustama

Muusika avalikuesitamise kohadtõhusama kontrolli alla

Lk 4 Eesti raadiojaamad25% eesti muusikamängimise nõudest

Lk 5 Kas Spotify võibtegeleda piraatlusega?

Kultuuriministeeriumkäivitab loomeliitudeandmekogu

Lk 6 Loometoetused –kellele ja miks

Lk 7 Ruslan Trochynskyi -meie mees Maidanilt

Lk 8 Meenutades JaakJoalat

Muusika-aasta 2015 kodulehe ekraanitõmmis


JUHTKIRI

Koostöö meie peamiste partneritega,kelleks on ringhäälinguorganisatsioonid,kaabellevi operaatorid ja sajad fono-gramme avalikult esitavad ettevõtted,sujus ootuspäraselt. Mitmes valdkonnassuurenesid nii lepingute arv kui ka tasudelaekumised. Mõistagi töötame edasi sellenimel, et selline trend jätkuks. 2014. aastalliitus EEL-iga ka tuhandes liige.

Kindlasti on positiivne, et 2014. aastal väljaantud meediateenuste lubades on eraldivälja toodud Eesti autorite muusikaosakaalu protsendi nõue raadiojaamaprogrammist. Loodame, et antudmuudatus hakkab avaldama juba lähiajaloma positiivset mõju ka kohalikemuusikateoste autorite ja esitajatesissetulekutele.

Väljamaksed kasvasid üle kahe korra

Tasude väljamaksmise osas esitajatele olimöödunud aasta meie senises tegevusekõige edukam. Võrreldes 2013. aastagasuurenesid väljamaksed EEL liikmetele ülekahe korra, ületades 250 000 eurot.Samuti kasvasid märkimisväärselt niivabakutselistele loovisikutele makstudloometoetused kui ka stipendiumid.Eraldatud stipendiumite kogumaht oli2014. aastal üle 100 000 euro.

Loovisikute ja loomeliitude seadusessening autoriõiguse seadusesse viidi sissemitmeid muudatusi, millede tegelik mõjuhakkab selguma lähiajal. Muret tekitabasjaolu, et erinevate seaduseelnõude võimääruste väljatöötamisel on ühingud

sellesse protsessi küll kaasatud, kuidsisulist arutelu, kuidas asju pareminilahendada, ei toimu. Samuti puuduvadeelnõudes mõjuanalüüsid, millest tuleksselgelt välja, kuidas üks või teinemuudatus edaspidi avaldub. Näitena võibtuua 16. detsembril ühingutele koos-kõlastamiseks saadetud justiitsministrimääruse eelnõu „Orbteoseks tunnis-tamisele eelneva hoolika otsingu allikad“mille kooskõlastamiseks anti aega 3 päeva.Sellise lühikese tähtaja määramisest võibvälja lugeda seda, et ministeeriumitegelikult ei huvitagi, et kooskõlastamis-ringi kaasatud isikud saaksid andapõhjalikku ja sisulist tagasisidet. Samasvõib see määrus omada ühingu tege-vusele tulevikus märkimisväärset mõju,sest nii justiitsministeeriumil kui kamäluasutustel (Tartu Ülikool, EestiRahvusraamatukogu, Eesti Rahvusring-hääling) kaasneb selle täitmisega iga-aastane kulu, igaühel suurusjärgus 30 000eurot aastas. Kui eelpool loetletud isikudsaavad vastavad vahendid riigieelarvest,siis ühingud ei saa riigieelarvest mingittoetust. Küsimusele, kuidas ühingudsaavad täita sarnaseid kohustusi tasuta,pole eelnõu koostajad paraku vastustandnud.

Mis puudutab uut autoriõiguse seadust,mis peaks jõustuma 2017. aastal, siis andisjustiitsministeeriumi juures tegutsevtöögrupp selle tellijale üle septembrikuus.Algne eesmärk oli, et uus autoriõiguseseadus tuleks ettevõtjasõbralikum, mis

tähendanuks seda, et mitmete teemadereguleerimisel ei oleks arvestatud õigusteomajate huvidega. Loomeliidud astusidsellisele lähenemisel üheskoos vastu japeale ühiseid kohtumisi ministeeriumitesja ministritega, on vähemalt ootus jalootus, et probleemsed küsimusedvaadatakse veelkord läbi. Ja et leitakseloominguga tegelevatele inimestelesobivamad lahendused.

2015. aasta on Eestis kuulutatud muusika-aastaks, et tõsta tähelepanu keskmesseEesti mitmekülgne muusikaelu. Soovin, etalanud muusika-aasta kujuneks EEL-iliikmetele igati edukaks! Ka meietegutseme selle nimel edasi.

Urmas AmburVaadates tagasi möödunud 2014. aastale, oli see EEL-i jaoks ühtpidi stabiilne aasta ja teistpidi said alguse mitmedmuudatused, mis edaspidi kindlasti meie tegevust mõjutavad.

Orbteosed on need teosed, mille loomiselosalenud inimestest kõiki pole teada,mistõttu on need teosed olnud varemavalikkusele kättesaamatud, et mitteriivata teadmata osaliste õigusi. Nüüdseston seadust muudetud ning kohandatudüle Euroopa kehtivate orbteoste kätte-saamise põhimõtetega. Karin-VictoriaKuuskemaa, ERRi administstratiiv- jaõigusosakonna juhataja selgitas, et nnmäluasutustel, milleks Eestis on suurearhiiviga muuseumid ja Eesti Rahvus-ringhääling, on nüüd võimalik digitali-seerida ja internetis kättesaadavaks tehaka neid teoseid, mille kõiki autoreid jaesitajaid teada ei ole.

Kuuskemaa sõnul oli orbteosteavalikustamisega varemalt seotud ootus,et nende vabaks laskmine elavdab loome-tegevust, muuhulgas oleks näiteks vanadefilmide katkeid saanud ära kasutada uuteloomisel. Kuid reaalsuses sätestab seadus

siiski vaid eraisikute õiguse materjaligaveebis tutvuda ning välistab nende iga-suguse kasutamise ärilisel eesmärgil.

„Kahjuks ei saa me neid teoseid ka tele-visioonis näidata, mis on meie peaminetegevusvaldkond, vaid võime orbteosedkättesaadavaks teha üksnes internetilehel,“lausus Kuuskemaa.

Orbteoste jaoks on loodud üleeuroo-paline andmebaas, kuhu saab teoseidkanda läbi kultuuriministeeriumile esita-tatava taotluse. Pärast seda otsitakse teoseautoreid läbi otsingumootori ning kuiteatud autorid või esitajad jäävadkiteadmata, lisatakse teos andmebaasi.Selles andmebaasis olevaid toeseidsaavad siis mälusasutused nagu ERRhakata avalikustama.

Vaata lisainfot:https://www.riigiteataja.ee/akt/129102014002.

Orbteosed saavad lõpuks kättesaadavaks2014 oktoobri lõpust lisandus autoriõiguse seadusesse orbteose regulatsioon, mis avab eraisikutele läbi EestiRahvusringhäälingu (ERR) ja muuseumide veebilehtede ligipääsu nende arhiivides säilitatava muusika ja filmide juurde,mis on tänu osaliselt või täielikult teadmata autorite/esitajate tõttu olnud varem avalikkusele kättesaamatud.

Urmas Ambur

2

Karin-Victoria Kuuskemaa. Foto: erakogu


EELi tegevjuhi Urmas Amburi sõnulmuutub nüüdsest muusikateoseid jafonogramme kasutavate asutuste ülearvepidamine lihtsamaks ja tõhusamaks,sest kõik aadressid, kus fonogrammeesitatakse, satuvad andmebaasist otsekaardirakendusse. „Meie töötajad, kessatuvad näiteks einestama mõnda Räpinabaari ja kuulevad seal muusikat mängimas,saavad mõne sekundiga kontrollida, kas

antud asutusel on olemas lepingudühingutega ja millised on lepingu detailid,“selgitas Ambur. „Kui näiteks selgub, etantud kohal lepingut pole, või on tänusuveterassile kasutuses 20 istekohtarohkem kui lepingus näidatud, saab meietöötaja saata rakenduse abil koheseltteate inimesele, kes tegeleb lepingutesõlmimisega.“

Ambur märkis, et antud rakenduseeesmärgiks on saada senisest paremülevaade sellest, kes ja mil moel tegelikultfonogramme kasutavad ning leida ka uusikohti, kellel leping veel sõlmimata.„Kindlasti näeme, et täpsem info ja suuremarv lepinguid peaks viima ka lepingutestlaekuvate tasude tõusuni, mis väljendubsuuremates väljamaksetes meie liikmetele.“

Muusika avaliku esitamise kohad tõhusama kontrolli allaAlates 2015. aastast saavad Eesti Esitajate Liidu (EEL), Eesti Fonogrammitootjate Ühingu (EFÜ) ja Eesti Autorite Ühingu(EAÜ) töötajad enda kasutusse kaardipõhise reaalajas toimiva veebirakenduse, mis võimaldab Eestimaal ringi sõiteskontrollida üle nutitelefoni, kas ja milline leping on antud restoranil, baaril, kauplusel vm ettevõttel ühingutega sõlmitud.

Pilt kaardirakenduse testversioonist

Music Estonia hakkab Eesti muusikatööstustmaailmale tutvustamaTeatavasti on eestlastele alati veidi tuska teinud, et rootslastel-soomlastel on muusikamaailmas palju tuntud tegijaidning teenitakse ka suuri rahasid, meil aga muusikaeksport kiratseb. 16. septembril loodud MTÜ Music Estonia onvõtnud oma missiooniks seda viga parandada, püüdes hakata Eesti kommertsalustel muusikatööstust, kus ei puudukstippmanagerid, läbilöögivõimelised plaadifirmad jms, üles ehitama ning väärtuslike väliskontaktidega toitma. Esialguloodab 23 ettevõtte poolt loodud ühing, et riigikassast saadakse vähemalt sama palju raha, kui saab osaliselt kattuvatetegevussuundadega Eesti Muusika Arenduskeskus.

„Peamine erinevus Eesti MuusikaArenduskeskusest on loojates ja kasu-saajates,“ selgitas vastloodud ühingu juhtVirgo Sillamaa. „Kui neil on asutajateksloomeliidud ja avalik-õiguslikud asutused,siis meie taga on ettevõtjad, kellel karohkem pragmaatilisemad eesmärgid.“

Millega siis tegelema hakatakse? Sillamaasõnul hakatakse muusika edendamisttasapisi muutma muusikatööstuseks.Sellel teel tahetakse aidata kontaktide jaoskusteabega kõiki muusikamanagere japlaadifirmasid, kes soovivad piiri tagasuhteid luua. Kokkuvõttes peaks MusicEstoniast saama bränd, mille nime kuuldesteab iga maailma plaadifirma võikontserdikorraldaja, millega on tegu. Just

Music Estonia kaudu hakatakse tulevikusEesti muusikat välismaailmale tutvustama,usub Sillamaa.

Eesti Esitajate Liidu juhi Urmas Amburisõnul on ettevõtjate koondumine ühisekslöögirusikaks meie muusikatööstuseveelgi hoogsamaks käimatõmbamiseksvaid tervitatav. „EEL ei ole Eesti MuusikaArenduskeskuse ega ka Music Estonialiikmeks, aga me tunnustame igattegevust või püüdlust viia Eesti muusikatlaia maailma ja seetõttu soovimemõlemale organisatisoonile vaid tuulttiibadesse. Eks aeg näitab, milline neist onvalinud õigema tee ja kokkuvõttesedukamaks kujuneb.“

Virgo Sillamaa Foto: Rene Jakobson

3


Eesti raadiojaamade programmijuhtidegarääkides selgus, et mitte kellelgi neist polemidagi selle vastu, et rohkem rahaEestisse jääks, kuid siiski on neilprobleeme 25% osakaalu täissaamisega.„Ma käin ja kerjan laule sõna otsesesmõttes linna pealt, sest artistid ise ei viitsisaata. Teinekord ei viitsita isegi vastata,“selgitas Sky Media programmijuhtToomas Puna. Tema ütlusel pole era-raadiotel riigiraadioga võrreldavatfonoteeki ja kuidas siis ikkagi Retro FMismängida vähemalt 10 aastat vanu Eestilugusid? Palju parem pole olukord Punasõnul ka kaasaja hitte mängivas Sky+jaamas, sest kuigi üksikuid Eesti lugusidtuleb, ei kõlba suurem osa hittideks janende mängimine viiks raadio kvaliteedija renomee alla. „Kui Eesti Laulule saabub220 lugu, millest kaks kolmandikku ei saažüriilt ühtegi häält, siis näitab see parakumeie taset,“ lausus Puna. „Kui mehakkasime Retro FMis mängima korragarohkem Eesti lugusid, siis saime kuulajateltpäris mitmeid kurje kirju.“

Toomas Puna nendib, et kuigi 25% Eestimuusika mängimise nõue võib olla üllas,siis tulnuks seda siiski mitte raadio-jaamade selja taga otsustada, pigemtulnuks koos maha istuda ja otsidamõistlikke lahendusi, sest täna poleraadiojaama, kes selle üle õnnelik oleks.

„Kui meil enne oli Eesti muusika osakaal17%, siis nüüd oleme ta saanud ülestublisti üle 20%, kuid kas me seda 25%kogu aeg hoida suudame, on keerulineöelda.“ Kui aga mõelda pelgalt raha-kogumisele, siis võiks Puna sõnulkopeerida Hollandi ja mitme teise riigipraktikat ning lasta vähemkvaliteetsetkohalikku muusikat kõlada öötundidel kuikeegi ei kuula ning saada sellega 25%nõue kenasti täis.

Andres Panksepp, Uuno raadioprogrammijuht võtab aga teematrahulikumalt, mööndes, et neil panebmuusikajuht paika lood ja arvutiprogrammjälgib ise, et 25% mängitud lugudest oleksEesti muusika. Kui päevas kostab neil ca300 muusikapala, siis on kindel, etvähemasti 75 neist on Eesti lood.Igakuised raportid annavad täpseülevaate ja kui isegi mõnel tunnil võinädalal see suhtarv täis ei tule, tehakse seetasa järgmisel perioodil. Eesti muusikatdefineerib Uuno raadio nn Eesti esitajatejärgi. Laulgu siis eesti, inglise võiprantsuse keeles. Kuid ka tema märgib, etlugude leidmine pole kõige kergem, kunaraadiojaama esimene eesmärk on hoidataset ja mängida ennekõike hitte. Õnneks

on jõuluajal tulemas palju uusi lugusidpeale, lo hutab ta.

Venekeelse Narodnoje Radio direktorDmitry Krasilnikov peab 25% nõuetesmalt utoopiliseks, mööndes siiski, et20% kanti võiks parimatel päevadel kanende raadiol nn Eesti muusika esitamiseosakaal ulatuda. Erinevalt eestikeelsetestraadiotest defineerivad venekeelsedmõiste Eesti muusika rohkem autori-keskseks. Lähtuvalt raadiojaamaspetsiifikast ja kuulajate ootustest onnende jaoks Eesti muusika vene- võiinglisekeelne muusika, mis peab olematehtud väga kõrgel tasemel. Selleks sobibpeaasjalikult paari-kolme Eestist pärit,kuid juba aastaid Venemaa kuulsustelenagu Kirkorov, Baskov jt muusikat ja sõnukirjutavate noorte talentide looming. Kuidkui seda muusikat poleks, oleksKrasilnikovi sõnul üleüldse kõrgel tasemelvene keelset Eesti muusikat võimatumängida.

Mida arvavad raadiojaamad 25% eesti muusikamängimise nõudest?Seoses 2014. aasta sügisest raadioteenuse osutamise lubadesse sisse kirjutatud nõudmisega on Eesti raadiojaamadjuba teist kuud kohustatud oma muusika valiku tegema nii, et vähemalt 25% moodustaksid Eesti autorite loodudmuusikateosed. EELi juhi Urmas Amburi sõnul on aastaid tehtud tööd selle nimel, et kohalik muusika leiaks suurematkasutamist, nüüd on üks samm edasi liigutud. Raadioteenuse osutamise loa kõrvaltingimused otsustabkultuuriminister ja suurema kohaliku muusika osakaalu määramine näitab ka seda, et kultuuriministeerium onhuvitatud mitmekesisusest raadioeetris. Ometigi ei rõõmusta uued tingimused meie raadiojaamu, kelle sõnul poleEestis lihtsalt piisavalt head muusikat, mida mängida.

Kindlasti on meil hea meel, et Eestimuusika mängimise kohustus selge-sõnaliselt raadioteenuste osutamiselubades ära määrati. Varasemalt andisseda nõuet kahjuks tõlgendada ka nii, etEesti autorite loomingu hulka arvati kasaatejuhtide jutt ja ilma selleta päriskindlasti enamuse raadiojaamademuusikavalikus Eesti muusika olulist rolliei omanud. Nüüd vähemasti on raadiotelolemas stiimul, mille nimel pingutada.Eesti esitajatele ja autoritele võib agatihedam mängitamine tähendadateatavat rahalise tulu kasvu. Ja kui mekurdame, et meie muusika üldine taseraadiojaamu ei rahulda, või et raadiotelpole vanemaid lugusid kusagilt võtta, siisoleks aeg ühiselt leida sobiv lahendus,kuidas seda kitsaskohta kõrvaldada.

Vaata lisainfot:http://tja.ee/meediateenuste-load-2/

EEL tegevjuhi UrmasAmburi kommentaar

Uuno raadio programmijuht, Andres Panksepp Foto: Teet Malsroos, Õhtuleht

4


Küsimus, kuidas jõuavad helisalvestused suurtesse muusikatorudesse nagu iTunes ja Spotify, on oluline just seetõttu,et aeg-ajalt võib sinna sattuda ka lugusid ilma omaniku loata ja teadmata. Näiteks on EELile teada juhtum, kus iTunesmüüs alles hiljuti aastakümnete tagust Jaak Joala heliplaati oluliselt rohkemate lugudega, kui sellel plaadiloriginaalselt oli. Pärast seda kui EEL iTunes poole pöörus ja pettusest teatas, ilmusid samad lood välja ka Spotifys.

Urmas Amburi sõnul on tegu Jaak Joalaalbumiga, mis avaldati algselt aastal 1975ühtede lugudega, aga 2012. aastakorduses avaldati kellegi WMA poolthoopis teiste lugudega läbisegi eesti javene keeles. Plaat on saadaval Spotifys,Amazonis, Deezeris. „Mõlema albumikujunduse pilt on täpselt sama, agaSpotify „versioonis“ on hoopis teised eesti-ja venekeelsed lood omavahel kokkupandud,“ ütles Ambur. „iTunes oli see kaüleval, aga võeti meie palvel maha. Nendepuhul oli agrigaatoriks Danmark MusicGroup Ltd .“ Amburi sõnul tekitas üllatustka seesama nn uute lugudega plaadiavaldanud WMA, sest kuigi kunagi võttisWMA Eesti Esitajate Liiduga ise kontakti,siis samale meilile vastates saadi vastuseks,et kirja saajat pole olemas.

Nii Spotifysse kui iTunesisse muusikatvahendava distrus.com eestvedaja FredKrieger selgitab, et ei iTunes ega Spotifyise muusika üleslaadimisega ei tegele,selleks on neil oma agregaatorid ehkvahendajad. Agregaatorid ei tohiks ise-enesest ilma lepinguliste õigusteta midagiüles panna, kuid kindlasti võivad süsteemisattuda kuritarvitamised, mida on keeru-line kontrollida. Kriegeri sõnul võivadarusaamatused pärineda ka sellest, etesitajad ise ei tea sageli, millised õigusednad on fonogrammitootjatele edasiandnud ega seda, mida fonogrammi-tootja nende lugudega teha võib. „Kuitootja maksab, siis võiks tal ka ollasuuremad õigused seda loomingut edasimüüa,“ leiab ta. „Meie esindame samutiligi paarikümmet Eesti artisti, kes saavadalati ise valida, millistesse keskondadessenad oma lugusid panna soovivad.“

Küsimus: Kas Spotify võib tegeleda piraatlusega?

Siiamaani toimus kultuuriministeeriumi jaloomeliitude vaheline andmete vahetuseelkõige e-posti teel või paberkandjalesitatud andmetega, mida oli praktikassisuliselt keeruline ja ajamahukas töö-delda. Samuti on kultuuriministeeriumijaoks oluline teostada järelevalvet, et nii

loomeliidu poolt esitatud kui ka muudestallikatest ministeeriumini jõudnud and-metest moodustuks kogum, mis olekskiirelt töödeldav ja annaks ülevaatliku ningusaldusväärse pildi loomeliitudetegevusest.

Käesoleva, 2015. aasta algusest jõustunudkultuuriministri määrus „Loomeliitudeandmekogu asutamine ja põhimäärus“,millega täpsemalt reguleeritakseloomeliitude andmekogu (LLA) õiguslikudalused ja sisu.

Määruse kohaselt peab loomeliit esitamaandmekogusse andmed oma loovisikutestliikmete kohta: loovisiku ees- japerekonnanime, pseudonüümi, kontakt-

andmed ning isikukoodi, loomeliituastumise aja, loomeliitu kuuluvusepeatamise aja, loomeliidust väljaastumiseaja, loomeliidust väljaarvamise aja ningloodud teoste ja esituste kohta, mis onavaldatud või üldsusele suunatudautoriõiguse seaduse §-de 9 ja 10tähenduses (teose pealkiri, teose loomise,esitamise või avaldamise aeg).

Just viimati nimetatud andmete esitaminenn ümbertrükkimise meetodil võibloomeliitudele valmistada probleeme,sest andmekogu loojad ei ole veel ettenäinud võimalust, et selliseid andmeidsaaks esitada automaatse andmesiirdekäigus või elektroonilise failina.

Kultuuriministeerium käivitab loomeliitude andmekogu2015. aasta alguses jõustusid loovisikute ja loomeliitude seaduse (edaspidi LLS) § 11 muudatused, millega luuaksekultuuriministeeriumile võimalus asutada loomeliitude üle arvestuse pidamiseks ning järelevalve teostamiseksloomeliitude andmekogu.

Fred KriegerFoto: Tiit Haljand, Presshouse/Scanpix

Ekraanitõmmis Spotify’s üleval olnud plaadist

5


Eesti Esitajate Liidule 2014. aastal esitatudja rahuldatud vabakutseliste loovisikuteloometoetuste taotluste arv võrreldeseelneva, 2013. aastaga on suurenenudpoole võrra. Vabakutselise loovisikuloometoetuse taotlemisel on alates20.01.2014, mil jõustusid loovisikute jaloomeliitude seaduse muudatused, jäetudvälja kohustus kanda ennast või ollaregistreeritud füüsilisest isikust ette-võtjana (FIE) äriregistris. Toetuse taotle-mise õigus on kõigil vabakutselistelloovisikutel, kes vastavad loovisikute jaloomeliitude seaduse §-s 16 toodud tingi-mustele. 2014. aastal oli iga kuu makstavaloometoetuse suuruseks 355 eurot,millele lisandus EEL’i poolt vabakutseliseloovisiku eest makstav töötus-kindlustusmakse ja sotsiaalmaksu summa,millest viimane tagas isikuleravikindlustuse. Vabakutselisel loovisikulon seaduse kohaselt õigus nimetatudtoetusele 6 kuud, loometoetuse saamiseperioodi pikendamisel kokku 12 kuud.

2014. aastal esitati EEL´ile 329stipendiumitaotlust, millest rahuldati 141.Kokku eraldati stipendiumiteks ja loome-toetusteks üle 100 000 euro. Täiendõppevaldkonnas toetati projekte, mille raamestasuti muusikaõpingutega seotud kulusiderinevates Skandinaavia ülikoolides, lisaks

Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa,Hollandi, Portugali, Šveitsi ja AmeerikaÜhendriikide muusika kõrgkoolides.Stipendiaatide hulgas olid näiteks LiisiKoikson ja Janek Valgepea, kes õpivadLondon Tech Music Schoolis. Teistehulgas eraldas EEL stipendiumeid ka Pille-Rite Rei'le, Britta Virves'ele ja MatheiFlorea'le Skurups Folkhögskolas õppimi-seks, aga ka Mati Tubli'le, kes õpibGöteborgi Ülikoolis maailmamuusikaosakonnas. Loometegevuseks eraldatudstipendiumeid kasutati valdavalt uuemuusika või repertuaari kirjutamiseks.Samuti arranžeeringute tegemiseks,kontsertide muusikalise materjaliettevalmistamiseks, aga ka loome-tegevuse arendamiseks võimaldadesosalemist erinevatel konkurssidel jatöötubades. Tunnustus siinkohalstipendiaadile Laura Remmelile, kessaavutas Armeenias toimunudrahvusvahelisel võistlusel/festivalil„Renaissance“ I koha ning auhinna kõigeoriginaalsema esituse eest.

Loometoetused – kellele ja miks2014. aastal suurenesid nii Eesti Esitajate Liidu poolt vabakutselistele loov-isikutele eraldatud loometoetuste kui ka stipendiumite arv ning summadmärkimisväärselt.

01. jaanuaril 2015. aastal jõustus tulu-maksuseaduse uus redaktsioon, mistoob kaasa muudatused stipendiumitetulumaksuga maksustamisel. Senikehtinud Vabariigi Valitsuse määrus nr196 (RT I 2000, 49, 312) „Õppe- jateadustööks ning loominguliseks jasporditegevuseks antavate stipen-diumide tulumaksust vabastamisetingimused“ kaotas kehtivuse31.12.2014. Tulumaksuseaduse uuesredaktsioonis defineeritud stipendiumon tulevikku suunatud toetus, midamakstakse teadmiste või oskusteomandamise, võimete arendamise ningloomingulise või teadusliku tegevusesoodustamiseks. Loometegevusegaseotud täiendusõppeks määratudstipendiumi ei maksustata tulumaksu-ga, kui stipendiumi maksmine onsätestatud seaduses ning tegemist ontulevikku suunatud toetusega, midamakstakse võimete arendamiseks ningmillega antakse vahendid enese täien-damiseks. Stipendiumina tulumaksu-seaduse kohaselt ei käsitata välja-makset, millega tunnustatakse võitasustatakse mingit tegevust või milletegemisega väljamakse tegija oman-dab õigused teosele. Kõik stipendiumi-lepingu sõlminud isikud on kohustatudstipendiumi deklareerima tuludeklarat-sioonil ning tasuma stipendiumiltseaduses sätestatud maksud nõutavassuuruses ja tähtaegadel. Füüsilisestisikust ettevõtja, kelle tegevusalaks onloominguline tegevus, peab loome-tegevuseks saadud stipendiumi dekla-reerima tuludeklaratsioonil ettevõtlus-tulu hulgas. Ettevõtjana mitteregistree-ritud isik peab ühekordse stipendiumiloometegevuseks saamisel selle dekla-reerima tuludeklaratsiooni vormil Atabelis 7.1.

Jane Orupõld

Jane Orupõld

Laura Remmel kontserdil Kalamaja Päevadel Foto: Teet Malsroos, Õhtuleht/SCANPIX

6

Taotluste voorud 201520. Veebruar

20. Mai20. August

20. November

EEL UUDISKIRI Veebruar 2015 7

Meie mees Maidanilt: Ruslan TrochynskyiIda-Ukrainas Belitskojes sündinud ja kümne aasta eest oma elu armastusele Eestisse järgnenud Svjata Vatra solistRuslan sai novebrikuus välisministeeriumilt rahvadiplomaadi aukirja Eesti ja Ukraina kultuurisidemete tugevdamiseeest. Just seesama missioonitunne on ka Ruslani peamine liikumapanev jõud.1. Vanaema geenid

Ruslan, kes on rahvuselt ukainlane, kuidkelle soontes voolab lisaks ka poola, juudi-,kreeka jm verd, on muusikupisiku pärinudoma vanaemalt. Nimelt oli vanaema Nadiatuntud ja tunnustatud rahvalaulik, keslaulis paljudes kohalikes pidudes-pulmades. Et üsna varakult koliti Ida-Ukrainast Belitskojest Kiievi lähedaleelama ja nii sai viie-aastane Ruslan Kiievimuusikakooli astuda. Nädala sees veetiskujunemisealine tromboonimängija aegaKiievis kooli ühiselamus, nädalavahetustelaga sõitis ema ja vanaema juurde. Justvanaema mõju peab Ruslan kõigeolulisemaks oma muusiku kujunemisloos.Mõistagi on ka rahvamuusika armastuspärit sealtsamast koduseinte vahelt.

2. Tänavamuusiku karjäär

Õpingute ajal sattus Ruslan olukorda, kusoli vaja kiiresti raha teenida, et sõitaOdessasse vanaema matustele. Sõbradsoovitasid tal mängida Kiievi magu-samatel tänavanurkadel, sealhulgasMaidanil. Nii mängis ta aeg-ajalt Maidanil,kuna talle meeldis otsekontakt inimestegaja võimalus mängida seda, mida ise selhetkel soovis. Kuni 3-4 aasta möödudesüks mees trombooni mängivale Ruslaniletänaval ligi astus ja Kiievi linnaorkestrissekutsus. Solistiks, mitte niisama törtsutama.Nüüd teab Ruslan, et orkestrandi kuupalkvõrdus umbes 2-3h moosekandipühadeaegse teenistusega.

3. Naise ja regilaulu leidmine

Ruslan ei põgenenud Ukrainast Eestissemitte sõja ega raske eluolu eest, vaid

saabus siia armastuse sunnil. Kõiges olidsüüdi mitmed esinemised Eestifolgifestivalidel, millest ajaloo-kroonikatesse on rasvaselt üles-tähendatud just festival Maa ja Ilm. Tollefestivali projektijuhi ametit pidanud TerjeTooming jäi Ruslanile silma kohe esimeselkohtumisel lennujaamas, mil kuumaverega noormees neiule kohe ka omatunnetest teatama läks. Veel kohtutikolmel korral ja seejärel juba kolitigi kokkuelama. Viljandisse. See oli 18. oktoober2004, päev enne Ruslani sünnipäeva.Ruslan ütleb, et lisaks Terjele armus ta kaEesti rahvamuusikasse, ennekõikevaimustab teda siiani regilaul, mis sünnibsedavõrd spontaanselt, haarab tuhandeidja mille sarnast ukrainlastel pole.

Kümne aastaga on Ruslan saanud selgekspalju Eesti folklugusid, kirjutanud ümbermuusikat, loonud ise lugusid ja teinud kalauludele uusi sõnu. Kusjuures viimaselajal on ta asunud sõnu kirjutama ka eestikeeles. Filoloogist abikaasa abigamõistagi. Kui täna Püha Tule nime kandevansambel esinema kutsuda, jagub neillugusid järjepanu kahe-kolme tunni tarvis.Ikka nii, et 70% sõnadest ukraina, 30%eesti keeles. Ja tegelikult pole tegu sugugivaid kahe rahva rahvamuusikaga - lugudeseas on ka Ruslanile nii hingelähedasedungarlaste, mustlaste jt meloodiad.

4. Uued Ukraina kontserdid

Eelmisel aastal on Svjata Vatra käinudUkrainas kahel korral: augustis Lääne-Ukrainas "Välisukrainlaste ülemaailmselkonverentsil" esinemas ja delegaadinaosalemas. Tookord oli Ruslani ettekande

teemaks "Uude keskkonda integreeru-mine nii, et säilitada oma eripärane kultuurja omandada samas kohalik kultuur". Justsee, mida ta ise on viimase 10 aastagaedukalt Eestis praktiseerinud.

Novembri lõpus käis Svjata Vatra Ida-Ukraina linnades toetuskontserte andmas,esineti rahvamajades ja muusikakoolides.Eestist viidi kaasa sooje riideid, pille,noote, plaate ja esmaabipakke võitlejatele.Nende kontserdid võeti vastu väga soojaltja hinnati seda, et Svjata Vatra muusikaühendab endas nii Ukraina kui Eesti juurining andis raskel ajal lootust sõjaolukorrasedasi elada.

Juba tuleval kevadel plaanib Ruslan omabändiga taas Ukrainasse põrutada, et viiasinna sõnumit rahust ning Eesti hoolest jaarmastusest. Ning mõistagi Eesti rahva-muusikat. Kui me ei armasta oma riiki, siisei suuda me armastada ka oma peret,usub Ruslan. Seda Eestis kogetud jasügava mulje jätnud arusaama tahab takindlasti ka Ukrainas külvata. Algselt oliplaneerimisel vägagi suurejoonelinemuusikaline dessant,mis kahjuks Ukrainakeeruliste olude tõttu on tagasi-hoidlikumaks mõeldud.

Ruslan ütleb, et Svjata Vatra on eestlastesilmis pigem Ukraina bänd, siis Ukrainasnähakse neid Eesti grupina. Tegelikkuseslauldakse peamiselt küll ukraina keeles,kuid Eesti ja Ukraina rahvalaulud on oma-vahel igatpidi põimunud kasvõi jubaseetõttu, et pillid on rohkem Eesti muusikanägu.

Ruslan Trochynskyi Foto: Margus Ansu,Postimees/SCANPIX BALTICS


EESTI ESITAJATE LIITTulika 19, 10613 Tallinn

Tel 650 51 71Faks 650 50 10

E-post: [email protected]: www.eel.ee

8

Mäletan üht korda, kui üritasime omavahelkokku leppida järgmise juhatuse koos-oleku toimumise aega ja kuidagi eileidnud kõigile sobivat aega. Jaak vaataspealt ja kui temalt küsisin, mis aeg temalekõige paremini sobiks, vastas ta endaleomasel moel: „ Vahet pole, mis aeg kokkulepitakse, ma olen nagunii igal juhul kohal.“Tagantjärgi selle peale mõeldes oligi nii,ta osales alati meie koosolekutel.

Tegelikult ei olnud vahet, kas tegemist olinö. tähtsama koosoleku või vähemtähtsaküsimusega, mis arutamist vajas. Kohtusi-me nii kontori laua taga, tema juureskodus või saime kokku mõnes bensiini-jaamas, et vajalikud teema läbi arutada jaotsused ära teha. Tema jaoks oli vägagioluline esitajate õiguste eest seismine jata tegi kõik endast oleneva, et asjadliiguksid õigel rajal, võetud eesmärkidepoole.

Jaak Joala oli Eesti Esitajate Liidu (EEL)juhatuse esimeheks alates EEL-i asuta-

misest 2000. aasta varakevadel. Välja-vaated sellise organisatsiooni tegevusekspolnud kuigi head, mitme raadio muusika-juhid ütlesid otse välja, et esitajate loomin-gu kasutamise eest tasu maksmiseks rahaei ole ega tule. EEL-i asutajaid, Jaakunende hulgas, see muidugi ei takistanudedasi tegutsemast ja täna võime tõdeda,et muusikatoimetajad tookord eksisid.

Tegelikult ei oska me veel tänagi hinnata,kui palju Jaagu osalemine EEL-i tegevusekäivitamisel ja algusajal tähtsust omas.Jaagu roll oli tegelikult kahetine. Üheltpoolt oli tema osalemine EELi tegevusesteistele esitajatele garantiiks, et aetakseõiget asja ja nende huvides. Teiselt pooltei tekkinud ka ametnikel ja muusikakasutajatel erilisi küsimusi, kellega on teguja milliste eesmärkide nimel tegutsetakse.

Jaaku meenutades pean kindlasti lisama,et kõiki neid kohustusi, mida ta ise endalevõtnud oli, ta ka täitis. Kui ta ise oli midagikokku leppinud, siis polnud kahtlustki, et

ta vastavalt ka tegutses. Ta ei lasknudennast segada avalikkuse arvamusel võiootustel tema suhtes, vaid tegutses ikkaenda veendumuste ja eesmärkide nimel.

Väga palju tuli ette selliseid olukordi, kuskellelegi teisele oli vaja, et Jaak midagiütleks, teeks või korraldaks. Otseselt äraöelda tal ei olnud kombeks, pigem võttisteema mõtlemiseks. Siiski soovis ta tegele-da selliste asjadega, mis talle olid südame-lähedased. Kui avalikusele võis tunduda,et ta millegagi ei tegelenud, siis temaigapäevane ja tegelik panus EELis ja kogupopmuusika valdkonnas on olnudhoomamatu. Ilmselt oodati, et ta jätkaksesinemistega, aga tema valikuks saiorganisatsiooni arendamine ja juhtimine,mis võrreldes laulmisega ei paistnudenam üldsusele välja.

Täna on meie ülesandeks jätkata kõiki neidtegevusi, mille algatamisel ja edasiviimisel Jaak Joala aktiivselt osales.

Meenutades EELi juhatuse esimeest Jaak Joalat

2014. aasta sügisel tabas meid kõiki kurb sündmus, kui ootamatult lahkus meie hulgast Jaak Joala. Veel päev ennetema lahkumist arutasin temaga telefoni teel ülejärgmisel päeval toimuva Eesti Esitajate Liidu juhatuse koosolekuteemasid. Miski temas ei viidanud sellele, et vahetult enne koosoleku algus saame kurva teate.

Urmas Ambur

Laulja Jaak Joala oma 20 kontserttegevuse aastale pühendatud saates "Lugu kadunud flöödimängijast". Foto: Heidi Maasikmets, ERR fotoarhiiv

eesti esitajate liidu infokiri talv 2015

Documents