eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...eesti järvede seisundist ja...
TRANSCRIPT
![Page 1: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/1.jpg)
Eesti järvede seisundist ja
tervendamisvajadustest
Ingmar Ott
PKI Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool
Kasutatud T. Kõivu, K. Mailehe, K. Saare, T. Nõgese, A. Rakko. M. Kose (TÜ), R. Laarmaa, H. Timmi, Andres Piiri (OÜ Kodaprojekt)
materjale ja paljude teiste kolleegide abi.
Ettekanne RMK Looduskaitse konverentsil 4. nov. 19.
![Page 2: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/2.jpg)
Annotatsioon
Järved katavad Eestist 4,9%. Valdav osa neist on madalad, mis
tähendab ka seda, et seisuveekogudena täituvad suhteliselt
kiiresti setetega. Eriti viimastel sajanditel on kinnikasvamist ja
setetega täitumist inimene oluliselt kiirendanud. Milline on
järvede üldine ökoloogiline seisund, kas peaks kunagise olukorra
taastama või jätta järved arenema märgalaks - see on küsimus.
Kui tervendada, siis millised on sobivad meetodid erinevate järvede jaoks ja kui kaua hea olukord võiks püsida
![Page 3: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/3.jpg)
I osa.
Meeldetuletus meie järvede
rikkustest
![Page 4: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/4.jpg)
Faktid
• Eesti pindala on ca 45000 km2, järvede
arv 2300. Järved katavad 2130 km2, mis
on 4,9% riigi pindalast. Selle proportsiooni
järgi on Eesti neljandal kohal Euroopas.
![Page 5: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/5.jpg)
Eesti järved
![Page 6: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/6.jpg)
2. Selleks, et järvede rikkusi
kasutada/nautida („teenust
kasutada“?!) peab teadma, mis
neis peitub ja kuidas nad
toimivad
![Page 7: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/7.jpg)
Morfomeetria ja hüdroloogia
• Eesti järved on keskmiselt väga väikesed ja
madalad. Neist poolte pindala on väiksem
kui 3 ha. Ainult 46 järve sügavus on > 15 m.
• Valgala on 1-25 km2
• Veevahetus on enamasti 2-4 korda aastas
• Veetaseme kõikumine aastas ei ole suur 0,5
- 0,8 m aastas, kuid väga suured
kõikumised on Eesti suurjärvedes,
Võrtsjärves ja Peipsis. Võrtsjärve veemaht
võib aastas muutuda 2,5-3 kordselt
![Page 8: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/8.jpg)
Oluline vee omaduste eripära
Valdavalt kare,
tume ja madal vesi
12
85
140 128
195
48
0
50
100
150
200
250
>20-38 >10-20 >5-10 >3-5 >1-2 >0,2Jä
rve
de
arv
Sügavuse (m) vahemik
Eesti järvede maksimaalse sügavuse (m) sagedusjaotus (Tamre, 2006 järgi)
![Page 9: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/9.jpg)
Kahrila järv. Rohketoiteline järvetüüp (hele
ja kare vesi)
![Page 10: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/10.jpg)
Huumustoiteline järv (pehme, tume vesi)
![Page 11: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/11.jpg)
Atsidotroofne Nohipalo Mustjärv
(mineraalmaal, pehme, väga tume
vesi)
![Page 12: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/12.jpg)
Äntu Sinijärv.
Lubjatoiteline
(väga kare,
hele vesi)
![Page 13: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/13.jpg)
Viitna Pikkjärv. Vähetoiteline
(hele, pehme vesi).
Vesilobeeliad
![Page 14: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/14.jpg)
Laialepa laht. Rannikujärv. Riimveeline, merest alles
eraldunud
![Page 15: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/15.jpg)
Laidevahe laht Saaremaal. M. Kose foto
![Page 16: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/16.jpg)
Endla järv. Segatoiteline (tume, kare vesi).
Kõige arvukam
järvetüüp Eestis.
![Page 17: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/17.jpg)
Meie järvede tervisest. Kuidas
seda hinnata?
![Page 18: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/18.jpg)
Koostöös väljatöötatud ja
omavahel
harmoniseeritud järvede
hindamise
klassifikatsioon. Eesti
kuulus
Balti/Keskökoregiooni
koos joonisel nimetatud
riikidega.
![Page 19: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/19.jpg)
Väga hea
Hea
Kesine
Halb
Väga halb
1
0
=
Fooniväärtus
Näitaja väärtus
EKS
Bioloogilised kvaliteedi elemendid
Ökoloogilise kvaliteedi suhe (EQR)
kvaliteedi klassipiiride määramiseks
![Page 20: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/20.jpg)
Klassifikatsiooni loomine.
• Vajadus selgitada foonijärved ja foonitingimused
• Üks võimalus survetegurite selgitamine valgla maakasutuse kaudu. Veelgi parem on mõõta ainete koormusi
• Näited valgla parameetritest – Asustustihedus 0 – 6 el./km2 (seda muudeti, nüüd < 10 el./km2)
– Punktreostus 0%
– Mets jt. looduslikud alad >60%
– Põllumajandus <20%
![Page 21: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/21.jpg)
Kui seisuveekogud aegapidi täituvad setetega, miks
näha vaeva mingi varasema olukorra taastamisega?
• Seisuveekogude täitumine on loomulik ja looduslik
protsess
• Elupaigad muutuvad, liigid ja kooslused vahelduvad.
Loodus otsib funktsioneerimise tasakaalu.
• Liialdatult – järves kaob koha, tulevad rohe-tondihobud!
• Inimene on oluliselt kiirendanud järvede kinnikasvamist
• Kui nii, siis peaks inimene seda ka korda sättima…, aga
kui ei oska ja… see väga, väga kulukas!?
![Page 22: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/22.jpg)
Palju on haigeid järvi?
![Page 23: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/23.jpg)
Järvede ökoloogiline kvaliteet (kuni 2018.
aastani, n = 282). Kõik tüübid kokku. 14
143
110
14
1
Väga hea Hea Kesine Halb Väga halb
Kesises ja kehvemas seisundis
veekogumite seisundi
parandamisega peaks riik
tegelema. Eestis 83
veekogumit, neist kesised või
kehvemad 29.
![Page 24: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/24.jpg)
Need järved, mida peaks tervendama
(valik)Olulisemad
ökosüsteemiteenuste
(ÖST) pakkujad
• Harku
• Kahala
• Lahepera
• Neitsijärv
• Verevi
• Ülemiste
Vähem ÖSTe pakkuvad,
aga halvas seisundis
• Vanamõisa
• Ohepalu Suurjärv
• Võnnu paisjärved
• Kokora Mustjärv
Vaja selgitada kehva
seisundi põhjused
• Tamula
• Kaiavere
• Raigastvere
• Maardu
• Kaiu-Jõemõisa-
Papi
• Kuremaa
![Page 25: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/25.jpg)
Mõisted
• Taastamine – põhjalik järvesängi muutmine, keskkonna
muutmine
• Tervendamine – veekogu ökoloogilise seisundi
parandamine
• Korrastamine (hooldamine) – veekogu välisilme
muutmine, mis ei pruugi parandada ökoloogilist seisundit
![Page 26: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/26.jpg)
Esmalt peab selgitama igal konkreetsel juhul
veekogu tervendamise vajaduse ja lõppeesmärgi
millisena tulevikus tahetakse järve näha.
Järv on jube kehvas seisus, äkki tervendaks kuidagi?
![Page 27: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/27.jpg)
Alati kaasata limnoloogid või
hüdrobioloogid!!! Nemad tunnevad asja
![Page 28: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/28.jpg)
Tervendamise, korrastamise eesmärgid
• Taastada järve kunagine “hea” seisund.
• Välisilme muutmine lähtudes
mingisugustest eetilistest tõekspidamistest
- korrastamine.
• Produktiivsuse tõstmine.
• Mingi liigi või koosluse kaitse.
![Page 29: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/29.jpg)
Tervendamise eesmärgid
• EL Veepoliitika Raamdirektiivi eesmärgiks
on kaitsta veeökosüsteeme ja parandada
nende seisundit.
• Hiljemalt aastaks 2015 pidid olema kõik
pinnaveekogud heas ökoloogilises
seisundis.
• Neis, mis eranditena heasse seisundisse ei
jõudnud, pidid toimuma muudatused
paranemisele.
![Page 30: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/30.jpg)
Kas tervendamine on alati õigustatud?
• Koigi järv Saaremaal.
• Veetaset alandatud XX saj. alguses.
• Sooviti taastada rekreatiivsetel eesmärkidel.
• Madal järvenõgu on täitunud setetega ja suur osa järvest kaetud suurtaimede ja võsaga.
• Järv on kujunenud väärtuslikuks pesitsuspaigaks lindudele.
• Läheduses paiknevas rabas
kolm unikaalset järve.
• JÄTTA RAHULE
![Page 31: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/31.jpg)
Kas tervendamine on alati õigustatud?
• Neitsijärv Otepääl.
• Pühajärve vahetus
läheduses.
• Tugeva inimmõju all
juba rohkem kui 100
aastat.
• Suuruselt kolmas
sissevool Pühajärve.
• Käitub puhveralana
Pühajärve ja valgala
vahel.
• TERVENDADA
![Page 32: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/32.jpg)
Kas ilm, kliima muudab meie järvede
tervendamisplaane?
• Paljudes järvedes jääkreostus setetes. See olukord
paraneb tasapisi, kui ärakanne valgalalt talutav
• Veemahu, veetaseme muutused madalates järvedes väga
olulised ökoseisundi määrajad
• Ilmaolude muutused (talvine lumikatte ja selle kestus,
soojaperioodide kestvused ja ulatused jm) võivad oluliselt
muuta järvede ökoseisundit
![Page 33: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/33.jpg)
Järve tervendamise
eeldused
Ükskõik millise veekogu tervendamise eelduseks on alati
välisreostuse lõpetamine ja looduslähedaste tingimuste
taastamine valgalal!!!
![Page 34: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/34.jpg)
Vanad biotiigid (fosfori-
ja lämmastikuühendid,
orgaaniline reostus)
Kümmekond
erinevat väikest
sissevoolu
Tartu-Valga maantee
(kloriidid, sulfaadid,
pliiühendid)
Enesereostus põhjasetete
kaudu (fosfor ja
lämmastik)
Põhjaallikad
(lämmastikuühendid?)
Väljapesemine ja –
settimine atmosfääristVerevi järve peamised mõjufaktorid
![Page 35: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/35.jpg)
Varjatus tuulte
eest
Hüdroloogiliselt
keerukas valgala
Põhjaallikate
tähtsus järve vee-
ja ainebilansis
Varasem
inimmõju
ja selle
tagajärjed
Verevi järve limnoloogilised iseärasused. Osalise meromiktsuse teke.
![Page 36: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/36.jpg)
Meetodid ja nende sobivus
![Page 37: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/37.jpg)
Setete mehaaniline mõjutamine
• Kõige tõhusam on setete eemaldamine.
• Setete stabiliseerimine erinevate vahenditega: plastik;
liiv;
kruus;
tuhk;
savi;
geotekstiil jne.
![Page 38: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/38.jpg)
Setete
eemaldamine• Põhimõtteliselt
järve “kapitaalremont”.
• Rakendatav madalate järvede puhul.
• Setted viiakse spetsiaalsetele imbväljakutele ning sealt valguvast veest seotakse toiteained.
![Page 39: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/39.jpg)
Ujuvekskavaatoriga haardekopa
kasutamine.
Foto Andres
Piir.
![Page 40: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/40.jpg)
Setete eemaldamine
• Positiivne
– Suureneb maht – pikeneb eluiga,
– Setetega viiakse välja ka toiteained
• Negatiivne
– Väga kallis ja töömahukas
– Peab olema piisavalt ruumi setteväljakute
rajamiseks
– Hävineb praktiliselt kogu põhjaloomastik
![Page 41: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/41.jpg)
Setete eemaldamine. Espoo kogemus
Sette pumpamine järvest
![Page 42: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/42.jpg)
Setete eemaldamine. Espoo kogemus
Setete paigutamine nn. geotube’i
![Page 43: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/43.jpg)
Setete eemaldamine. Espoo kogemus
Vesi tagasi järve
![Page 44: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/44.jpg)
Setete eemaldamine. Espoo kogemus
Järvest
Järve
![Page 45: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/45.jpg)
Veetaseme tõstmine
• Oligotroofne Kuradijärv Kurtnas.
• Veetase järves alanes liigse põhjavee ammutamise tõttu.
• Kuivalejäänud järvenõgu kattus võsaga.
• Põhjaveetase on tasapisi taastunud.
• Üleujutatud võsa muudab tugevasti järve aineringeid.
![Page 46: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/46.jpg)
Difuusne aereerimine ja destratifikatsioon
• Järve põhja paigutatakse perforeeritud
torud või gruppidena pihustid.
![Page 47: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/47.jpg)
Kihistunud järvede eripära arvestamine
• Eelduseks oli reostuse lõpetamine
• Väga suured gradiendid pinna- ja
põhjakihtide vahel
![Page 48: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/48.jpg)
5 10 15 20 25 30
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
Temperatuur (°C)
Sügavus
(m)
Epilimnion
Hüpolimnion
Metalimnion
Termokliin
Piisavalt sügavas järves tekib temperatuuri- ehk soojuskihistus. Madalas järves on veesamba temperatuur homogeenne.
![Page 49: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/49.jpg)
Kevadine
meromiksia
![Page 50: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/50.jpg)
![Page 51: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/51.jpg)
Biogeenne meromiksia
• Tüüpiline näide Kooraste Linajärv
• Üldaluselisus pinnal 3 mg/l, põhjas 300-1000 mg/l
• Üld-P pinnal 50-60 mg/m3, põhjas üle 1000 (isegi 25000) mg/m3
• Üld-N pinnal 600-1500 mg/m3, põhjas 5000-7000 mg/m3.
![Page 52: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/52.jpg)
Miks on vaja säilitada hüppekihti?
• Toiteained jäävad hüpolimnioni ja pole
fütoplanktonile ja suurtaimedele kättesaadavad.
• Toiteained jõuavad adsorbeeruda
raudhüdroksiididel.
• Samuti on takistatud raua ja mangaani
vabanemine.
• Viimaste lahustumatuna hoidmine on vajalik
puhul, kui seda vett soovitakse kasuada
joogiveeks.
![Page 53: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/53.jpg)
Hüpolimnioni
aereerimine
• Üks levinumaid aeraatorsüsteeme “LIMNO”.
• Aereerimine ei pruugi anda soovitud tulemust kui setete biogeenide sidumisvõime on väike.
![Page 54: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/54.jpg)
Hüpolimnioni vee ärajuhtimine (sifoneerimine)
• Hüpolimnioni “loputatakse” puhta ja hapnikurikka veega.
• Protseduur kestab seni, kuni kõik toiteained on hüpolimnionist
välja viidud ja setete pindmine kiht aereeritud.
• Mida hakata peale aga toiteaineterikka veega?
![Page 55: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/55.jpg)
RIPLOX meetod
On arvestatud ühekordseks veekogu mõjutuseks suhteliselt lühikese aja jooksul.
Kestab teoreetiliselt väga kaua.
Kui setetes on vähe rauda, siis töödeldakse esmalt setteid raudkloriidiga.
Et vältida pH langust, lubjatakse järve peale rauaga töötlemist.
![Page 56: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/56.jpg)
RIPLOX meetod
Setet töödeldakse äkketaolise kultivaatoriga, mille küljes olevate pulkade kaudu juhitakse settesse suruõhku ja kaltsiumnitraati.
Lisatud nitraadid denitrifitseeritakse bakterite toimel vabastades hapniku.
Oksüdeerunud raud seob fosfori.
Oksüdatsiooniprotsesside käigus orgaaniline aine laguneb lämmastikkuks, süsihappegaasiks ja veeks.
2NO3 + 3CH2O N2 + 3CO2 + 3H2O
![Page 57: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/57.jpg)
Suurtaimestiku
eemaldamine
• Tervendamine on väga keerukas.
• Oluline on omada teadmisi elustiku suktsessioonist, liikide ökoloogilistest nõuetest jne.
• Meil Eesti tingimustes enamasti tuleks kõne alla üksnes veekogu algse loodusliku ilme andmine ja eutrofeerumise vähendamine, kuid mujal on oluline ka näiteks veelindude pesitsuspaikade loomine ja kalda-äärsete alade kasutamine kariloomadele, põllumaaks.
![Page 58: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/58.jpg)
Biomanipulatsioon
Meetod veekogu seisundi mõjutamiseks
toiduahelate kaudu
![Page 59: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/59.jpg)
ZP hulga suurendamine, et selle kaudu vetikate vohaminekontrolli alla saada
• zooplanktoni lisamist üldiselt ei kasutata– efekt lühiajaline, töömaht suur
• lepiskalade (särje, roosärje, latika, linaski, höbekogre)eemaldamine. Palju kasutatud.– vähendab ZP ärasöömist..
• röövkalade (haugi, ahvena jt.) asustamine– ei lase lepiskaladel ülekaalu saavutada
• taimede ja makrovetikate (Chara) asustamine– varjupaigaks ZP-le
– toiteainete konkurendid FP-le
Meetodeid tavaliselt kombineeritakse
Biomanipulatsiooni eesmärk – elustikurühmade
looduslähedase tasakaalu saavutamine tagamaks
vähemalt head ökoloogilist seisundit
![Page 60: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/60.jpg)
Vähe röövkalu
Palju lepiskalu
Vähe zooplanktonit, väikesed loomad
Palju vetikaid, suured vetikad
Vee kvaliteet on halb !!!
![Page 61: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/61.jpg)
Palju röövkalu
Vähe lepiskalu
Palju zooplanktonit, suured loomad
Vähe vetikaid, väikesed
Biomanipulatsiooni eesmärk
hea vee kvaliteet
![Page 62: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/62.jpg)
Tahtsime head, läks nagu alati!
![Page 63: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/63.jpg)
• Nn. Tervendamine võib ka kahju teha. Innijärve jt. näited
• Kaldad puhtaks!!! Aga kuidas see mõjub järve aineringele ja järve tervisele?
• Kaldalt taimesodi ja muda eemaldada!!! Aga kuidas see mõjub aineringele ja järve tervisele?
• Kui kaua võivad kesta “remondiga” kaasnevad vaegused?
![Page 64: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/64.jpg)
Inni järv. Aprill 2006.
Järve pindala on 24,5 ha. Pehmeveeline.
Mõjutatud kalda-ala ca 0,3 ha (ca 1%
pindalast). Vee õitsemist järgneval
kasvuperioodil põhjustasid mürke tootvad
sinivetikad
![Page 65: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/65.jpg)
![Page 66: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/66.jpg)
![Page 67: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/67.jpg)
Inni juhtumi arvutused
• Ala mõõdud on hinnanguliselt 35 x 85 m, st. ca 3000 m2. Tööde käigus sogastatakse vett, settesse ladustunud toitesoolad lahustuvad taas vette, kuigi sete enamuses eemaldatakse.
• Inni järve selle ala setted on peamiselt orgaanilised, milles on kuivainet ca 20%.
• Arvestades Eesti järvede sette fosfori uuringuid võib oletada, et selle kogus Innis on ca 0,7 mg/g kuivaine kohta.
• Arvestades ala sette mahtu difundeerub järvevette ca 0,1 gP/m2.
• Sellelt kalda-alalt vette lahustuv fosfor võib suurendada järves olevat P kontsentratsiooniveerandi kuni poole võrra. Sel juhul oleks P kogus järves ca 30-40 mg/m3, mis on ökoloogilist seisundit silmas pidades oluline muutus.
• Sellise P koguse lisandumise korral on oodata tuleval kasvuperioodil järves veeõitsengut.
![Page 68: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/68.jpg)
INNI JÄRV suvel pärast
kalda-ala töötlemist 2008
Mikrovetikad vaadatuna
mikroskoobis. Suurendus
400x. Kõik fotol olevad
tsüanobakterid võivad
toota mürke.
![Page 69: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/69.jpg)
Üldisi soovitusi taimede eemaldamiseks
• Peab takistama setete levikut üle järve (hästi Arbis,
halvasti Verevis, Pühajärves, Innis)
• Taimede eemaldamine juures tarvis teada setete koostist
ja kvaliteeti
• Hinnata niidetava (taimedest puhastatava) ala tähtsust
vee-ökosüsteemile
PÜHAJÄRV 2004
![Page 70: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/70.jpg)
VANAMÕISA
![Page 71: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/71.jpg)
Kui palju võiks ligikaudugi maksta järve
tervendamine?• Sõltub väga palju meetodist.
• Odavaim on ühekordse tegevusena biomanipulatsioon
• Kalleim sette eemaldamine ja töötlemine
– 1 m3 sette eemaldamine ca 7 €. Selle järgi Neitsijärve
tervendamise maksumus ca 1 milj. €. Aega võtab ca 3 aastat.
Kahala tervendamine kestaks selle meetodiga 30 aastat.
• Maailmas otsitakse odavamaid lahendusi ja minnakse ka
mitme meetodi kombineerimise valikule.
![Page 72: Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest...Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest Ingmar Ott PKI Hüdrobioloogiaja kalanduse õppetool Kasutatud T. Kõivu,](https://reader034.vdocuments.pub/reader034/viewer/2022043009/5f9c292909bebd631f14b1ee/html5/thumbnails/72.jpg)
Kirjandust, kel huvi
1. Järvede tervendamise Käsiraamat www.limnos.ee
http://pk.emu.ee/struktuur/limnoloogiakeskus
/teadustoo/publikatsioonid/jarvede-tervendamine-kogumik/
2. Cooke, G. D., Welch, E. B., Peterson, S,. A. Nichols, S. A. 2005. Restoration
and management of lakes and reservoirs. Taylor & Francis Group. 588 pp.
3. Rannikulõukad Eestis ja Läänemere keskosas. 2012. Arengulugu, geoloogia ja
hüdroloogia, elustik ning looduskaitseline väärtus. M. Kose (toim.). TÜ Pärnu Kolledž,
Keskkonnaamet, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus. Natureship. 143 lk.
4. Ott, I.; Pedusaar, T.; Järvalt, A. 2006. Järvede tervendamine ja biomanipulatsioon.
Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat (47 - 69).
5. Ott, I.; Kõiv, T.; Nõges, P.; Kisand, A.; Järvalt, A.; Kirt, E. 2005. General description of
partly meromictic hypertrophic Lake Verevi, its ecological status, changes during the past
eight decades and restoration problems. Hydrobiologia, 547, 1 - 20.
6. Prede, M.; Ott, I.; Kisand, A.; Laugaste, R.; Mäemets, H.; Timm, H.; Järvalt,
A.; Kirt, E.; Oja, T. 1999. Lakescape of Otepää: past, present and future.
Otepää: PHARE/TACIS Projekt