eesti keele päritolust

19
EESTI KEELE PÄRITOLUST VIRTSU PÕHIKOOL

Upload: virtsukool

Post on 01-Jul-2015

4.333 views

Category:

Education


1 download

TRANSCRIPT

Page 1: Eesti keele päritolust

EESTI KEELE PÄRITOLUST

VIRTSU PÕHIKOOL

Page 2: Eesti keele päritolust

Eesti keel kuulub

Soome – Ugri keelkonda

Page 3: Eesti keele päritolust

Konkreetsemalt saab eesti keele arenemist jälgida alates II aastatuhande esimesest poolest alates.

Page 4: Eesti keele päritolust

Henriku Liivimaa kroonikas ja Taani hindamisraamatus on hulk eesti isiku- ja kohanimesid.

Page 5: Eesti keele päritolust

Eesti kirjakeele ajalugu saab jälgida alates XVI sajandist, mil eesti keelt hakati kasutama kirikuraamatutes.

Page 6: Eesti keele päritolust

Kujunes kaks kirjakeelt: põhjaeesti ehk Tallinna ja lõunaeesti ehk Tartu kirjakeel.

Page 7: Eesti keele päritolust

Eesti kirjakeele arengu algusetapil 16. – 17. saj olid eesti kirjasõna rakendajaks kirikuraamatuid kirjutavad saksa päritoluga pastorid.

Page 8: Eesti keele päritolust

Wanradti ja Koelli katekismus (1535) näitab, et paljud keelenähtused (nt Kaasaütlev kääne on tekkejärgus, selle kohta üks näide ßwkas ‘sinuga’; leidub näide ma-liitelise tegevusnime kohta, nt vlless towsma ‘ülestõusmine ) olid juba lähedased tänapäeva keelele.

Page 9: Eesti keele päritolust

16. saj jätkus võõrlaenude sissetung meie keelde: alamsaksa laenud (nt sibul, äädikas), rootsi laenud (enam, meie) ja vene laenud (uulits).

Page 10: Eesti keele päritolust

17. – 18. saj kujunes saksa kirjutustava matkiv vana kirjaviis.

Page 11: Eesti keele päritolust

18. saj hakkas lõunaeesti kirjakeele osatähtsus kahanema.

Page 12: Eesti keele päritolust

19. saj I poolel asendusid sakslastest kirjamehed ja kirjakeeles toimus üleminek võõrapäraselt kirikukirjanduse keelelt rahvapärasele keeletarvitusele.

Page 13: Eesti keele päritolust

19. saj II poolel, kui pääsesid kehtima Karl August Hermanni grammatikas (1884) esitatud seisukohad, meie kirjakeel ühtlustus.

Page 14: Eesti keele päritolust

Aastaid 1900 – 1940 võib nimetada kirjakeele normeerimise perioodiks.

Page 15: Eesti keele päritolust

1912. aastast hakkas keeleuuenduslikke ettepanekuid esitama Eesti Kirjanduse Selts

Page 16: Eesti keele päritolust

Ühtlustuma hakkas kirjakeel pärast 1925. aastat, mil ilmus Johannes Voldemar Veski “Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu” I osa

Page 17: Eesti keele päritolust

Pärast 1940. aastat oli eriti rohkesti uusi sõnu laenatud vene keelest.

Page 18: Eesti keele päritolust

Peale õigekeelsus-sõnaraamatute koostas J. V. Veski ka oskussõnastikke.

Page 19: Eesti keele päritolust

Tänapäeva eesti kirjakeel kasutab ladina kirja, tähestikus on 32 tähte (Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn OoPp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü

Cc Qq Ww Xx Yy), neist üksnes võõrnimedes võivad esineda Ff Šš Zz Žž Cc Čč Qq Ww Xx Yy.