Eesti kirjanduselu 1970. ja 1980. aastatel

Kristo KullHeinar Oja

Martin Leppik12a

1970ndad

• Algasid optimistlikult

• Teisel poolel kultuurielu seiskus

• Levis pessimism, minnalaskmismeeleolu ja väljapääsmatuse tunne

1970ndad

• Mitmekesisus teemadel, autoritel ning kujutusviisidel

• Erinevalt eelnevast kandvam roll proosal

• Jaan Kross, Mats Traat, Vladimir Beekman

• Olustikuline täpsus- Teet Kallas, Raimond Kaugver

• Satiiriline- Enn Vetemaa

• Filosoofiline- Arvo Valton, Mati Unt, Mihkel Mutt

• Poeetiline- Viivi Luik, Lilli Promet

Peateemad

• Mõtisklus inimesest

• Inimese vahekorrad oma aja ja minevikuga

• J. Kross “Keisri hull”, “Kahe katku vahel”

• Romaanid polnud kaasajaga seotud, kuid siiski oli võimalik probleeme ridade vahelt lugeda

• Eestilised küsimused

• Ajaloo-ainelised dokumentaaljutustused (L.Meri “Hõbevalge”)

• II MS sündmused (Kuusberg “Üks öö”, Ülo Tuulik “Sõja jalus”, Juhan Peegel “Ma langesin esimesel sõjasuvel”)

• Kirjanduslikud esseed (J. Kross “Vahelugemised”, H. Runnel “Ja hõbedat-kulda”)

1980ndad

• 1980ndate alguses saab populaarseks olmekirjandus

• A. Pervik “Kaetud lauad”, M. Traat “Rippsild”, Vello Lattik “Suudlus lumme” jpt

Luule• 1960ndate mõjutus

• Noored andekad luuletajad

• 1970ndatel rohkelt luulekogusid

• Paguluses debüüte polnud

• Luule laululisem

• Sõnaline virtuoossus

• Naljatlev-ironiseeriv-groteskne laad

Muutused

Juhan Viiding• 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995

• Jüri Üdi

• Poeet, näitleja ja lavastaja • Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkool

• Tallinna Riiklik Konservatoorium

• Töötas Draamateatris

Looming• Mitmekülgne ja tihti muutuv

• “Närvitrükk"

• "Ma olin Jüri Üdi"

• “Elulootus"

• Kirjutanud näidendeid, filmistsenaariume ja esinenud lauljana

Luulekogud• "Aastalaat" (1971) • "Detsember" (1971)• “Käekäik” (1972-1973) • “Selges eesti keeles” (1974) • “Armastuskirjad” (1975) • “Ma olin Jüri Üdi” (1978) • “Elulootus” (1980) • “Tänan ja palun” (1983) • “Osa” (1991)

Doris Kareva• Sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas• • 1966–1977 Tallinna 7. Keskkool

• 1977. aastal Tartu ülikool

• Kirjanike Liit

• Esimesed katsetused 60ndate lõpus

• Palju luulekogusid

Looming• "Päevapildid" (1978) • "Ööpildid" (1980) • "Puudutus" (1981) • "Salateadvus" (1983) • "Vari ja viiv" (1986) • "Maailma asemel" (1991) • "Armuaeg" (valikkogu, 1991) • "Hingring" (1997) • "Fraktalia" (2000) • "Mandragora" (2002) • "Aja kuju" (2005) • "Lõige" (2007) • "Deka" (2008)

1970. / 1980. I poole kirjandus

• Olmeprobleemid

• Reaalsuse kujutamine

• Stagnatsioon

• A. H. Tammsaare monument

Eesti kirjandus 1980. II poolel

• 1985. aasta uuenduskurss• Varem avaldamata teoste kirjastamine• Avalikustati teoseid(1988–1989):1. Suurest Isamaasõjast2. eestlaste küüditamisest ja elust Siberist(nt Heino Kiik „Maria Siberimaal” jt)3. Eestist põgenemist 1944. a

Heino Kiik „Maria Siberimaal”

• Tähistas sõnavabaduse jõudmist ENSV-sse• Läbi aegade suurima trükiarvuga raamat(tiraaž

125 000)• Kirjeldab ühe pere loo kaudu 1949. a küüditamisega Siberisse ümberasustatud inimeste saatust.

• Eksiilkirjanike au sisse tõstmine• Nende teoste avaldamine Eestimaal (Ristikivi,

Kangro, Viirlaid, Lepik jt).• Kasvas kirjanduse kaasarääkimisvõimalus

ühiskonnaasjades.• 1986. aastal asutati uus kirjanduslik ja

ühiskondlik-poliitiline ajakiri „Vikerkaar”• 1960ndate aastate „Nooruse” ja eri

kirjanduslike põlvkondade vaheline sild.

Ajakiri „Vikerkaar”

Murrangud luules

• Lemmik-kirjandusžanr võimaldas lühidalt ja tabavalt väljendada lennukaid tundeid.

• 1980ndatel süvenes traditsiooniline luulesuund – rahvuslik, eestipärane, väljendab soovi püsida

• 1983-1996 oli luule jaoks soositud aeg• Ilmusid mitmed luulekogud – Priidu Beier,

Kalev Keskküla, Indrek Hirv, Hasso Krull, Tõnu Õnnepalu

• Tuleb esimesena sisse nn Euroopa-teema (nooreestilik suund).

• nt Tõnu Õnnepalu = Emil Tode “Piiririik”

Rühmitused

• Tekivad siurulikud kirjandusrühmitused • Eesti Kostabi Selts Tartus, mille alla kuulus

kirjanduslik rühmitus Hirohall (Sven Kivisildnik, Karl-Martin Sinijärv, Kauksi Ülle ja Valeeria Ränik)

• Esindavad etnosümbolismi ja olid skandaalihõngulised.

• Kiranduslik rühmitus Wellesto, mille manifesti kirjutas D. Kareva.

• Luules ja kirjanduses pääses võimule modernism.

Täname kuulamast!