eesti konkurentsivõime ülevaate tutvustus. avalik loeng
DESCRIPTION
Eesti Panga ökonomistid Natalja Viilmann ja Jaanika Meriküll tutvustavad Eesti majanduse konkurentsivõime ülevaadet. Eesti majanduse konkurentsivõime analüüs valmib kord aastas. 06.03.2014TRANSCRIPT
EESTI KONKURENTSIVÕIME RAPORT
2014
Eesti konkurentsivõime käsitlus
• Konkurentsivõime pikaajalised indikaatorid• Eesti ekspordi konkurentsivõime
Eesti ekspordi turuosa maailmas Globaalsed väärtusahelad
• Sisemaiste hindade ja kulude suhteline kasv ja peamised riskid • Eesti ettevõtete konkurentsivõime näitajad
2
3
Eesti konkurentsivõime on pikaajaliselt tugevnenud
• Eesti SKP ühe elaniku kohta on perioodil 1995-2012 tõusnud 6,5 korda- Rootsis, Soomes, EL27 ja USAs 1,7-1,9 korda (jooksevhindades, eurodes)
• Võrdse hinnataseme korral oleks Eesti SKP ühe elaniku kohta 70% EL27 keskmisest
Riikide SKP elaniku kohta jooksevhindades (eurodes) ja ostujõu pariteedi põhjal (EL27 =100)Allikas: Eurostat
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
30 000
35 000
40 000
45 000
19
95
19
96
19
97
19
98
19
99
20
00
20
01
20
02
20
03
20
04
20
05
20
06
20
07
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
EL27 EE LV LT
FI SW USA
20
40
60
80
100
120
140
160
180
19
95
19
96
19
97
19
98
19
99
20
00
20
01
20
02
20
03
20
04
20
05
20
06
20
07
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
EL27 EE LV LTFI SW USA
EESTI EKSPORDI KONKURENTSIVÕIME
Eesti kaupade ja teenuste eksport on jätkanud kasvu
• 2013 (I-III) eksportis Eesti keskmiselt 3 korda enam kui 2000.a.• Aastaga suurenes Eesti eksport 3,6%, sh kaubaeksport 4,5% ja teenuste eksport 1,3%
5
Eesti kaupade ja teenuste ekspordi maksumus (mln eurot), SKP arvestus jooksevhindadesAllikas: Eesti Statistikaamet
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Kaupade eksport Teenuste eksport Eksport kokku
Eesti ekspordi turuosa sihtturgudel suurenes 2013.a. 5,5%
6
Eesti ekspordi, nõudluse ning turuosa kasv sihtturgudel (jooksevhindades, 2004 = 100)Allikad: Eesti Statistikaamet, Euroopa Keskpank, Eesti Pank
• Viimase üheksa aastaga kasvas Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa sihtturgudel keskmiselt 3,4% aastas
• 2013 (I-III kv) vähenes Eesti välispartnerite impordinõudlus 1,7% aasta arvestuses Eesti turuosa sihtturgudel suurenes varasemast veidi kiiremini
100
120
140
160
180
200
220
240
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013(I-III)
Eesti ekspordi turuosa võit sihtturgudel Välisnõudlus jooksevhindades Eesti eksport kokku
Eesti ekspordi turuosa maailmaturul on 13 aasta jooksul (1999-2012) kahekordistunud
7
Eesti kaubaekspordi turuosa maailmasAllikad: Euroopa Keskpank, Eurostat
• Eesti suutis turuosa kasvatada keskmiselt 5,4% aastas
100
120
140
160
180
200
220
0,04
0,05
0,06
0,07
0,08
0,09
0,10
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Eesti ekspordi turuosa maailmas (%), vasak sk
Eesti ekspordi turuosa kasv (1999=100), parem sk
Konkurentsivõime panus Eesti ekspordi turuosa kasvu maailmaturul on olnud oluline ja positiivne• Eesti ekspordi turuosa kavas aastatel 1999 – 2011 keskmiselt üle 5% aastas • Ekspordi sihtturgude ning ka toodete koosseis panustab turuosa kasvu positiivselt• Uute turgudele laienemisel või uute toodete eksportimisel oli Eesti aeglasem
8Ekspordi turuosa kasvu dekomponeerimine EL riikides, 1999-2011 keskmisedAllikad: CompNet, Dyadkova ja Momchilov (2013)
-8
-4
0
4
8
12
Lee
du
Po
ola
Läti
Tše
hh
i
Eesti
Un
gari
Kre
eka
Au
stri
a
Saks
amaa
His
paa
nia
Po
rtu
gal
Ro
ots
i
Itaa
lia
Pra
nts
usm
aa
Soo
me
konkurentsivõime toodete koosseis sihtturud
struktuurne segaefekt uued turud ja tooted kasutamata võimalused
erinevus maailma ekspordist
Ekspordi maksumuse mitmekordistumine ei tähenda samaulatuslikku muutust lisandväärtuses
• Kasutades 2009. aasta sisend-väljund tabelite andmeid, sisaldab Eesti kaupade ja teenuste eksport keskmiselt 67% ulatuses Eestis lisandunud väärtust ning ligi 1/3 ulatuses imporditud sisendit
9
Kodumaise lisandväärtuse sisaldus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis tegevusalade lõikes 2009. aastal, %Allikad: OECD TiVA andmebaas
66,8
53,856,5
62,0 62,2 62,365,2 66,2 66,6 66,8
68,7 69,172,0
73,6
83,1 83,7 85,0 85,5
40
45
50
55
60
65
70
75
80
85
90
Eesti ekspordi lisandväärtuse kasvutempo oli kogu ekspordi maksumusega võrreldes sarnane, dünaamika stabiilsem• 2013. aasta kolme kvartali andmetel kasvas Eesti ekspordi lisandväärtus aastaga 4,0%, ületades
ekspordi (ilma naftata) maksumuse kasvu 0,5 protsendipunkti
10
Eesti kaupade ja teenuste ekspordi lisandväärtus, mln eurotAllikad: OECD, Eesti Statistikaamet, Eesti Pank
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
14000
16000
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2012(I-III) 2013(I-III)
Kaupade (ilma naftata) ekspordi lisandväärtus Teenuste ekspordi lisandväärtus
Kaubaeksport (ilma naftata) ja teenuste eksport Kaupade ja teenuste ekspordi lisandväärtus
HINDADE JA KULUDE KONKURENTS
2013.a. kallines euro Eesti välispartnerite (EA+40) vääringute suhtes 1,4%
12
• Nominaalkursi kallinemine pidurdas Eesti hindade kasvu, piirates samal ajal mõnevõrra ka Eesti ekspordi kasvu võimalusi
Eesti vääringu nominaalkursi koondnäitajad (aastased muutused)Allikas: Euroopa Keskpank
-5%-4%-3%-2%-1%0%1%2%3%4%5%
2008 2009 2010 2011 2012 2013
NHKI vs EA (a/a) NHKI vs EA+20 (a/a) NHKI vs EA+40 (a/a)
NEER = NHKI – nominaalne harmoneeritud konkurentsivõime indikaator
Koos reaalkursi tugevnemisega vähenesid ka pärast kriisi tekkinud hinnaeelised eksporditurgudel
13
• SKP deflaatori ja THI põhine reaalkurss on Eestis viimase kuue aasta jooksul kasvanud ligikaudu sama palju kui meie kaubanduspartneritel
• Tööjõu ühikukulu baasil koostatud Eesti indeksi kõikumised olid kõige ulatuslikumad
Eesti vääringu reaalkursi dünaamika THI, SKP deflaatori ja TÜK baasil, alusindeks Allikas: Euroopa Keskpank
100
105
110
115
120
125
130
135
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
1 kv 2006 = 100
HKI (vs EA+20) THI baasil HKI (vs EA+20) SKP deflaatori baasil HKI (vs EA+20) TÜK baasil
REER = HKI - harmoneeritud konkurentsivõime indikaatorTÜK – tööjõu ühikukulu (= ULC)
Tööjõukulude osakaal lisandväärtuses on kasvanud, kasumi oma vähenenud
• Tooraine, energia ja muud kulude kasv oli 2013.a. keskmisest aeglasem• Tööjõukulude kiirem kasv üldist majanduse tasakaalu ohustamata on võimalik vaid lühiajaliselt
14
Eesti ettevõtete tööjõukulude ja kogukasumi alusindeks (2004 = 100), ettevõtete statistika, jooksevhindadesAllikas: ESA
60
80
100
120
140
160
180
200
220
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 (I-III)
2004 = 100Puhas lisandväärtus Tööjõukulud Kogukasum
Vaatamata aeglustumisele, oli Eesti kasumite kasv lähikonkurentsidest siiski kiirem• 2013 (I-III) kasvas tegevuse ülejääk ja segatulu Eestis 3,9%, EL28 keskmiselt
1,0%, Soomes ja Rootsis aga vähenes vastavalt 5,1 ja 3,3% a/a.
15Tegevuse ülejääk ja segatulu, alusindeks (2005 = 100), SKP statistika jooksevhindadesAllikas: Eurostat
80
90
100
110
120
130
140
150
160
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013(I-III)
EL28 Eesti Soome Rootsi
Reaalkursi muutuste ja ekspordi dünaamika seos
16
• Reaalkursside näitajatest mõjutavad Eesti kaubaekspordi kasvu tööjõu ühikukulu baasil koostatud REERid peaaegu ühikelastselt, st et Eesti tööjõukulu kiirem suhteline kasv piirab ligikaudu samaulatuslikult meie kaubaekspordi kasvu võimalusi
Euroala riikide kaubaekspordi kasvu elastsus erinevate REERi näitajate suhtes Allikas: CompNet, Christodoulopoulou,S. ja Tkacevs,O. (2013)
Ekspordi turuosa muutuses kasvab hinnaväliste tegurite roll
17
• Hinnaväline faktor on mistahes kauba omadus (nt kvaliteet, maitse, hea reklaam või kasvanud tuntus), mis mõjutab tarbija eelistust hindadest sõltumata
• Benkovskis ja Wörz (2012): hinnavälise faktoriga korrigeeritud ekspordihinna indeks
Ekspordi turuosa muutus ja suhtelised hinnamuutused EL riikides, 2001-2011Allikad: CompNet, Benkovskis ja Wörz (2012)
AT
BG
HR
CZ
EE
DE
GR
HU
LVLT
NLPL
PTRO
SK
SL
ES
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
-2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9%
Suh
telis
te h
ind
ade
kas
v (k
esk
min
e,
20
01
-20
11
)
Ekspordi turuosa kasv (keskmine, 2001-2011)
REER THI baasil Suhteline ekspordihind, korrigeeritud hinnavälise faktoriga
EESTI ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME NÄITAJAD
CompNet võrgustikust ja selle esimesest „mikrotasandi“ raportistEuroopa Keskpanga konkurentsivõime uurimisvõrgustik:• Esindatud EL keskpangad + rahvusvahelised organisatsioonid + ülikoolid• Kestus 2012-2015
Mikrotasandi analüüs• Ettevõtte tasandil konkurentsivõime indikaatorite analüüs üks võrgustiku
põhifookusi• Esimene mikroandmetel põhinev raport keskendub:
– Andmete valideerimisele– Tööjõu tootlikkuse jaotusele ja võrdlevanalüüsile– Tööjõu tootlikkusel põhinevatele ressursside jaotuse efektiivsuse näitajatele
Algallikas: „Micro-based evidence of EU competitiveness: The CompNet database”, ECB WP, 2014. https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/scpwps/ecbwp1634.pdf 19
Eesti ettevõtete keskmikud on hea tootlikkusega, rahvusvahelisel tasemel tippe on vähe
• Ettevõtete keskmine tööjõu tootlikkus üks kõrgemaid KIE riikides
• Eesti ettevõtete tootlikkuse ebavõrdsus on madal – ettevõtetest põhiosa
moodustavad madalama tootlikkusega ettevõtted on suhteliselt konkurentsivõimelised
– kõrgema tootlikkusega nn tippettevõtete rühm on riigi keskmisele suhteliselt lähemal
20Tööjõu tootlikkus valitud Euroopa riikides, 2003-2007 keskmine (üle 20 töötajaga ettevõtted)Allikad: CompNet, Micro-based evidence … (2014), lk 26
Ressursside jaotusel tootlikematesse ettevõtetesse on rohkelt potentsiaali tõsta kogutootlikkust
Staatilist ressursside jaotuse efektiivsust näitab ettevõtte suuruse ja tootlikkuse kovariatsioon:
• Efektiivse jaotuse korral peaks tegevusala suhteliselt tootlikumad ettevõtted olema suhteliselt suuremad ehk kovariatsiooni efekti panus suurem
• Eestis on selle teguri panus tootlikkusse tagasihoidlik, seda eelkõige tööstuses
• Sellel lähenemisel on puudusi (väiksus -> paindlikkus -> kõrgem tootlikkus; eksportijad vs koduturule tootjad)
21Ressursside jaotuse efektiivsus, tööjõu tootlikkus, 2003-2007 keskmine (üle 20 töötajaga ettevõtted)Allikad: CompNet, Micro-based evidence … (2014), lk 37
Kriisi järgselt on tootlikumad ettevõtted suurendanud turuosa
Dünaamilist efektiivsust näitab ettevõtte suuruse kasvu ja tootlikkuse kasvu kovariatsioon: • Efektiivse turu korral peaks tegevusala
keskmisest kiirema tootlikkuse kasvuga ettevõtted kasvama kiiremini
• Tootlikumad ettevõtted on pärast majanduskriisi kasvanud vähemtootlikumatest kiiremini ning selle komponendi panus Eesti kogutootlikkuse kasvu on suurenenud
• Seega ressursside jaotuse efektiivsus on kriisi järgselt paranenud
22Ressursside jaotuse efektiivsus, tööjõu tootlikkus, 2003-2007 vs 2008-2010 keskmine (kõik valimi ettevõtted)Allikad: CompNet, Micro-based evidence … (2014), lk 43
KIE riikides on tööjõu tootlikkus kasvanud madalama tootlikkusega ettevõtete grupis
23
-.2
0
.2
.4
.6
Tö
öjõ
u to
otli
kkus
2002 2004 2006 2008 2010aasta
BE ja DE
ES ja IT
EE,HU,PL,SI,SK
p10
-.2
0
.2
.4
.6
Tö
öjõ
u to
otli
kkus
2002 2004 2006 2008 2010aasta
BE ja DE
ES ja IT
EE,HU,PL,SI,SK
p90
-.2
0
.2
.4
.6
Tö
öjõ
u to
otli
kkus
2002 2004 2006 2008 2010aasta
BE ja DE
ES ja IT
EE,HU,PL,SI,SK
Makro-tasandi tunnused
KIE riikide tööjõu ühikukulu kasv on mikroandmete põhjal tagasihoidlikum
24
-.1
0
.1
.2
.3
.4
Tö
öjõ
u ü
hik
uku
lu
2002 2004 2006 2008 2010aasta
BE ja DE
ES ja IT
EE,HU,PL,SI,SK
p10
-.1
0
.1
.2
.3
.4
Tö
öjõ
u ü
hik
uku
lu
2002 2004 2006 2008 2010aasta
BE ja DE
ES ja IT
EE,HU,PL,SI,SK
p90
-.1
0
.1
.2
.3
.4
Tö
öjõ
u ü
hik
uku
lu
2002 2004 2006 2008 2010aasta
BE ja DE
ES ja IT
EE,HU,PL,SI,SK
Makro-tasandi tunnused
Aitäh tähelepanu eest!