DIVERSITY IN THE CONVERGENCE

PROCESS OF ACCESSION COUNTRIES

Urmas Varblane

University of Tartu

EESTI MAJANDUSE KONKURENTSIVÕIME

HETKESEIS JA TULEVIKUVÄLJAVAATED

Töörühma juht - Urmas Varblane

Põhiautorid: Raul Eamets, Toomas Haldma, Helje Kaldaru,

Jaan Masso, Tõnis Mets, Tiiu Paas, Janno Reiljan, Jüri Sepp,

Kulno Türk, Kadri Ukrainski, Maaja Vadi, Tiia Vissak

2

Järgnev esitlus koosneb kahest osast

Esimene osa:

annab hinnangu Eesti majanduse rahvusvahelisele konkurentsipositsioonile

analüüsib Eesti majanduse konkurentsivõimet majanduse struktuuri, tööjõu ja kapitali tootlikkuse, innovatsiooni, investeeringute ja tööjõukulude seisukohalt

Teine osa:

esitab eelneva analüüsi ja Eesti ettevõtete käitumismustrite üldistamise põhjal võimalikke Eesti majanduse arengustsenaariume

3

Seni on läinud väga hästi - tulutasemete konvergents 1995-

2007 SKP inimese kohta võrreldavates hindades %-EL 15

keskmisest

20.0

30.0

40.0

50.0

60.0

70.0

80.0

90.0

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Czech Republic Estonia Latvia Lithuania

Hungary Poland Portugal Slovenia

Slovakia Bulgaria Romania

4

EL liikmesriikide hinna- ja tulutasemed 1997-2006

(protsentides EL27 keskmisest tasemest)

Iirimaa

Bulgaaria

Leedu

Suhteline tulutase (SKP) EL27=100

Suhteline hinnatase EL27 =100

Tsehhi

Slovakkia

Läti

Eesti

Sloveenia

Portugal

UngariPoola

Seni on Eestil läinud

väga hästi

5

Eesti väga kiiret majanduskasvu toetanud tegurid

ja nende jätkusuutlikkus

• majapidamiste nõudluse kasv – aeglustub,

laenata ei saa samas tempos (maailmaturu

intressid, maarisk)

• valitsussektori nõudluse kasv –

maksulaekumiste vähenemine jahtuvalt

majanduselt (ilmneb eriti 2009 eelarves)

• Euroopa Liiduga ühinemise positiivne mõju –

kasvavad tõukefondid, stabiilsus ja atraktiivsus

investoritele ja välisturistidele, juurdepääs

turgudele jm.

6

Eesti välisvõlg ja selle muutused võrdluses teiste

uute liikmesriikidega 2000 -2006 (% SKPst)

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Poola Eesti Läti Leedu

Slovakkia Tsehhi Sloveenia Ungari

Soome välisvõlg 2007 a. keskel 110% SKP-st

7

Eesti SKP ja välivõlg 1997-2007 (milj.EEK)

0

50000

100000

150000

200000

250000

300000

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

SKP Välisvõlg

2007. a. kohta prognoos SKP kasvab 242 miljardini ja võlg 260 miljardini

31.12.2006 välisvõlg 196 miljardit ehk 96 % SKP-st

31.03.2007 välisvõlg 215 miljardit

31.06.2007 välisvõlg 235 miljardit

30.09.2007 välisvõlg 253 miljardit ca 108 % SKP st

PROBLEEM – TARBIME ROHKEM KUI TOODAME JA MÜÜME

8

Tegevuskasumi kasv Eesti ettevõtluses 2006 aastal (majandusharuti, võrreldes eelmise aastaga, miljardit EEK)

7.6

4 3.8 3.6

2.11.6

0.6 0.5

0

1

2

3

4

5

6

7

8

Kin

nisv

ara

Muu

ärite

gevu

s

Hul

gi-ja

jaek

auba

ndu

s

Ele

kter

, gaa

s, ves

i

Ehi

tus

Töötle

v tö

östu

s

Teleko

mm

unikat

sioo

n

Veo

ndus

, lao

ndu

s

Tegevuskasumi kasv kokku 23.1 miljardit krooni

KUST TULI KASUMI KASV?

9

Töötajate arvu kasv Eesti ettevõtluses 2006. aastal (majandusharuti, võrreldes eelmise aastaga, miljardit EEK)

8677

5561

3700

19711537 1455 1366

941479

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

Ehitu

s

Muu ä

riteg

evus

Kau

bandu

s

Hot

ellid

, res

tora

nid

Töötle

v tö

östus

Veondus,

sid

e

Kin

nisva

ra

Arv

utite

ga se

otud

Muu

Töötajate arv kasvas 2006.

aastal kokku 25687 võrra

KUST TULI TÖÖJÕU KASV?

10

Tegevuskasumi jaotus Eesti ettevõtluses 2006

aastal (majandusharuti, protsentides)

Muud

21%

Töötlev

tööstus

12%

Elekter, gaas,

vesi

9%

Ehitus

8%

Hulgi-ja

jaekaubandus

19%Telekommunik

atsioon

4%

Kinnisvara

21%

Veondus,

laondus

6%

11

Eesti eraisikute laenujäägi, hoiuste ja palga aastane

kasv 2000 -2006 (milj EEK võrreldes eelmise aastaga)

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

35000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Eraisikute laenukasv Eraisikute hoiuste kasv Kogupalga kasv

Laenukasv 2007. a.

I kv. 7.4 miljardit; II kv. 8.6;

III kv. 6.4; IV kv. 5.2

ELAME TUGEVASTI ÜLE

VÕIMETE ja OLEME

SUPEROPTIMISTID

13.2 miljrd(3kv)

2007

12

Laenamisel tugineva tarbimisbuumi mõju

ekspordi konkurentsivõimele

• siseturg muutus atraktiivsemaks kui välisturg (ka

tööstusettevõtetele)

• laenurahast tekkinud nõudlus lõi aluse palkade

tõstmise survele – tööjõukulude kiire kasv

• kuid välisturule orienteeritud tootjad ei saa turult

kõrgemat hinda küsida – peavad suurendama

tootlikkust, vähendama kulusid.

• kui ei suuda – tõmbavad koomale või lahkuvad ärist ja

tööjõud vabaneb (nt. tekstiili-, õmblus-, naha-, mööbli-,

saetööstuses kuid ka teenustes ehituses, kaubanduses jm. )

PRAEGU TOIMUB MUUTUS => tekib motiiv muutusteks

13

Eesti väga kiiret majanduskasvu toetanud tegurid ja

nende jätkusuutlikkus – Eesti kaupade ekspordi kasv(Eesti Pank, 2008)

Eesti kaupade ekspordi kasv

(Eesti Pank, 2008)

14

Eesti väga kiiret majanduskasvu toetanud

tegurid ja nende jätkusuutlikkus

välisinvestorite aktiivne tegevus –

• Eestisse ja siit välja investeerimise mahud hakkavad võrdustuma

(maksebilanssi tasakaalustav roll nõrgeneb)

• Eestis domineerivad reinvesteeringud

• uusi investeeringuid – uusi välisinvestoreid vähe

15

Välismaised otseinvesteeringud Eestisse ja Eestist

väljapoole ning nende vahe (milj. EEK)

-10000

-5000

0

5000

10000

15000

20000

Q1-

93

Q4-

93

Q3-

94

Q2-

95

Q1-

96

Q4-

96

Q3-

97

Q2-

98

Q1-

99

Q4-

99

Q3-

00

Q2-

01

Q1-

02

Q4-

02

Q3-

03

Q2-

04

Q1-

05

Q4-

05

Q3-

06

Q2-

07

Sissevool Väljavool Puhasmuut

EESTIST VÄLJAPOOLE SUUNATUD INVESTEERINGUD

KASVAVAD KIIRESTI

EESTIS ENAMUS REINVESTEERINGUTEL

16

Eestisse tehtud välisinvesteeringute struktuur1992-2007 milj. EEK

-391

3985

27661

2005 I p.a

-5 000

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

(Ipa

)

Aktsiakapital Reinvesteeringud Laenud

VÄLISINVESTORID EI TAHA ENAM

UUSI FIRMASID EESTISSE TEHA

17

Odava tööjõuga riigi ohud

välisinvestoritega

Multinatsionaalid

tulevad

Riik püüab investeerida

ja olla atraktiivne

Tööjõu nõudlus

ja töökulud kasvavad

Multinatsionaalid

lähevad edasi

Kuidas olla atraktiivne

Innovatsiooni arendamine

Inimkapitali arendamine

Millised välisinvestorid

asendavad lahkuvaid?

18

Tööjõukulu Eesti töötleva tööstuse valitud allharudes

protsentides Aasia riikide tasemest

TÖÖJÕUKULUD KASVAVAD KIIRESTI

19

Migratsiooni sihtriikide ja Eesti aastapalkade keskmine erinevus

(kordades) ja selle muutus 2006/2000 (%)

Erinevuse

vähenemine

2000–2006

(%)

Keskmine

palgaerinevus

kordades

2006

Masinate rentimine 61.8 3.8

Kinnisvara 57.7 4.6

Masinaehitus 57.7 4.4

Hotellid, toitlustus 57.2 3.2

Keemia 55.7 5.3

Kaubandus 54.3 3.7

Puidu 52.1 4.6

Ehitusmaterjali 52.1 3.6

Side,kommunikatsioon 51.5 3.8

Muu äritegevus 50.4 3.9

Transpordivah 47.5 4.7

Plast 46.1 4.8

Metalli 46 5

Mööbli 45 4.9

Ehitus 44.4 4.8

Elektri,gaasi,vee 41.3 4.9

Elektri-,optika 40.1 5.9

Toidu 38.4 4.8

Tekstiili 27.4 6

Sihtriigid:

Soome,

Suurbritannia,

Iirimaa,

Saksamaa,

Rootsi

Norra

20

Tööjõu tootlikkuse ja reaalpalga kasv Eesti majanduses

1998-2007 (protsentides)

PALGATÕUSUGA KONKURENTSIEELIS VÄHENEB

Eesti Pank, 2008

21

Eesti töötleva tööstuse toodangu mahu indeksi

trend, jaanuar 1998 – november 2007 (2000 = 100)

EESTI TÖÖSTUSE KASV AEGLUSTUB

22

Eesti töötleva tööstuse toodangu mahu muutus

2007 a. võrreldes sama kuuga aasta varem (%)

12.1

13.9

6.6

8.7

4.83.9

6.7

1.4

4.4

1.9

-1.4

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

14

16

Jaan

uar

Vee

bru

ar

Mär

ts

April

lM

ai

Juuni

Juuli

Augu

st

Sep

tem

ber

Okt

oobe

r

Nove

mbe

r

23

Eesti töötaja tootlikkus protsentides vastava riigi tasemest (2006)

Põllum,

metsandus

kalandus Tööstus Ehitus

Kaubandus,

hotellindus,

side, telek

Finants,

kinnisvara

äriteenused

Avalik

sektor

(haridus,

tervish)

Belgia 15.8 16.2 26 27.8 32.6 21.4

Bulgaaria 96.7 232.2 275 289.7 217.6 257.5

Tšehhi 101.8 64.3 80.7 85.3 120.6 64

Taani 29.4 15.5 26.9 33.1 40.7 20.9

Saksa 38.6 20.1 38.9 45.9 42 24.5

Iirimaa 13.4 10 23.1 34.8 28.4 18.3

Hispaania 32.3 29.1 38.9 39.3 46.6 29.9

Prantsusmaa 18.1 20.1 27.2 35.4 39.2 21.2

Itaalia 32.9 22.5 28.2 24.5 30.9 24

Läti 228.9 129.2 204.7 128.8 125.5 125.6

Leedu 82.5 77.8 145.5 102.6 134.8 133.8

Ungari 63.5 62.8 115 108.2 73.8 56.6

Holland 21.1 15 26.1 37.5 55.6 21.5

Poola 29.7 78.7 73.3 82.4 131.7 77.4

Sloveenia 27.8 49.1 70.4 63.1 91.8 37.6

Slovakkia 80.2 72.9 80 103.1 122.2 98.1

Soome 16 17.1 29.8 31.5 40.7 25.9

Rootsi 30.3 16.6 32.1 35.4 42.2 25.5

24

Teadmusmahukate teenuste osa koguhõives ja lisandväärtuses

protsentides 2004.a (Innovation Statistics for the European Service Sector)

6.9

4

1

7.1

7.88.2 8

6.9

5.3

8.8

5.96.3

3.9

6.6

3.1

4.6

2.12.3

2.7

3.3

4.4

5.45.8

6.56.66.9

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

Luksemburg

Rootsi

Saksamaa

Prants

usmaa

Sloveenia

Soome

Iirim

aa

Tsehhi

Ungari

Portugal

Läti

LeeduEesti

Osakaal koguhõivest Osakaal kogu lisandväärtusest

(Arvutitega seotud tegevused; teadus ja arendustegevus; arhitektuur, insenerikonsultatsioonid, tehniline testimine)

25

Töötleva tööstuse tootlikkuse võrdlus

(töötaja kohta lisandväärtust tuh. EUR aastas)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005

Taani Hispaania Portugal Soome

Suurbritan Sloveenia Leedu Poola

Rumeenia Ungari EESTI

TOOTLIKKUS ON MADAL

JÄRGIJÕUDMINE AEGLANE

26

Eesti töötleva tööstuse töötaja tootlikkus (% vastava riigi

tasemest)

Iiri Holland Soome SB Taani Saksa Portugal Poola Tšehhi Leedu Läti

KOKKU 6.6 14.2 14.6 16.5 17.3 17.9 47.4 56.8 61.4 125.6 133.3

Toiduainete 6.8 13.5 18.4 14.8 18.0 23.1 40.1 57.2 128.6

Tubaka

Tekstiili 23.6 16.4 16.3 21.9 14.4 19.0 52.6 91.1 78.1 134.4 151.9

Rõiva 13.8 11.6 14.6 13.0 11.0 13.1 51.3 107.4 67.4 138.1 141.5

Naha 19.9 11.9 15.8 15.1 14.4 57.0 91.0 84.7 406.7

Puidu 17.9 21.3 22.9 20.7 22.1 25.8 61.7 98.2 73.0 213.5 132.1

Paberi 18.1 19.6 14.0 24.1 22.0 22.4 27.0 58.1 63.8 126.5 164.4

Trüki 5.4 21.4 23.7 19.7 28.8 27.3 47.7 70.3 69.3 156.0 167.1

Nafta, õli 7.7 5.4 8.6 3.8 4.5 4.2 21.4 13.0

Keemia 4.1 15.6 20.0 20.6 19.3 23.2 44.2 68.6 73.3 125.1 172.6

Plastmassi 21.9 20.6 19.2 23.1 19.7 22.8 40.2 76.4 68.7 130.9 138.2

Ehitusmater 30.3 30.0 34.1 32.1 34.9 39.6 77.2 113.0 100.5 233.3 173.6

Metalli 12.9 8.5 8.2 13.3 12.7 11.7 20.3 28.6 33.5 133.3 27.1

Metallitoode 22.0 18.7 21.9 20.8 19.3 21.5 55.7 76.1 69.2 168.8 150.0

Masinaehitus 18.5 16.6 18.0 18.2 18.7 17.8 40.9 75.0 75.5 140.3 163.6

Büroomasina 12.2 28.0 12.0 17.2 13.3 41.5 66.2 89.1 165.8 108.3

Elektroonika 7.2 19.6 21.9 25.5 25.5 21.6 59.8 79.8 89.9 128.8 139.6

TV, kommun 5.0 6.9 16.5 18.7 13.4 20.1 53.1 49.5 99.0 70.3

Täppisriistad 14.6 23.6 21.1 19.3 27.6 62.6 107.8 100.0 156.7 226.9

Autotarvikud 26.6 17.7 34.5 25.9 28.7 23.6 47.6 63.1 65.6 123.0 233.8

Muu transp 20.6 20.3 25.2 13.7 22.1 17.3 47.0 91.6 74.1 117.2 175.8

Mööbel 16.1 17.5 16.6 14.1 17.6 57.4 82.1 63.4 125.8 125.8

Jäätmemaj 19.0 22.1 24.5 22.8 35.1 67.1 120.5 98.1 205.8 161.8

27

Tööstuse struktuur kui madala tootlikkuse üks põhjus

Eesti tööstusharude osakaal võrreldes Saksamaaga (% Saksamaa tasemest)

0.0

100.0

200.0

300.0

400.0

500.0

600.0

700.0

800.0

900.0

1000.0

da1

5

da1

6

db

17

db

18

dc1

9

dd

20

de2

1

de2

2

df2

3

dg

24

dh

25

di2

6

dj2

7

dj2

8

dk2

9

dl3

0

dl3

1

dl3

2

dl3

3

dm

34

dm

35

dn

36

dn

37

Tööstusharu

%

da15- toiduainete; da16- tubaka-, db17 – tekstiili-, db18-rõiva-; dc19-naha-, dd20-puidu-, dd21-

paberi-, de22-trüki-, df23-naftakeemia-, dg24-keemia, dh25 plastiku-, di26-ehitusmaterjali-, dj27-

metalli-, dj28- metallitoodete-, dk29-masinaehitus-, dl30- aparaadi-,dl31- elektroonika-, dl32

raadio, telekommunikatsiooni-, dl33-täppisriistade-, dm34 –autotööstuse-, dm35- muu

transpordivahendite-, dn36-mööblitööstus ja dn37 jäätmekäitlus )

28

Eesti ja Saksamaa töötleva tööstuse struktuuri võrdlus 2004 a.(vasak skaala – Saksamaa tootlikkuse tase tuh. EUR töötaja kohta,

parem skaala – mitu korda on Eestis vastavas harus töötajate osakaal suurem

Saksamaast)

0

20

40

60

80

100

120

Naha-

Toidu

Tekstii

li-

Puidu-

Rõiva-

Mööbli-

Mas

inae

hitus

Elekt

r.mas

ina-

Auto-

Telek.

sead

met

e

Keem

ia-

Arvutit

e -

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

29

Eesti ja Taani töötleva tööstuses töötajate jaotuse võrdlus

(Eestis vastava haru töötajate osakaalu suhe Taani tasemesse protsentides 2004.a)

30

Eesti hüpoteetiline tootlikkuse tase

(eeldati struktuurimuutuste puudumist, kuid vastava riigi

tootlikkuse taseme saavutamist töötlevas tööstuses) 2004. a

56.3

78.4 80.3 83.8 86.5 87.6 88.1 90.4

103.0109.8

0.0

20.0

40.0

60.0

80.0

100.0

120.0

Iiri t

ootlikk

useg

a

Sak

samaa

tootlikk

useg

a

Soo

me to

otlik

kuse

ga

Hollandi too

tlikku

sega

Tšeh

hi to

otlikk

useg

a

Poo

la to

otlikk

useg

a

Suu

rbritannia to

otlik

kuse

ga

Taan

i too

tlikku

sega

Leed

u to

otlik

kuse

ga

Por

tugali toot

likku

sega

Eesti tootlikkuse tase protsentides antud riigi tasemest (Eesti struktuur ja sihtriigi tootlikkus)

31

Töötleva tööstuse arengutee - põhivara ja lisandväärtus

töötaja kohta 2000-2006 (tuh. EEK aastas)

2006

20002001

2002

20032004

2005

0

50

100

150

200

250

300

0 50 100 150 200 250 300

Põhivara töötaja kohta tuh.EEK (jääkmaksumuses)

Lisandväärtus

töötaja kohta

tuh.EEK

TOOTLIKKUSE KASV NÕUAB

ÜHA ENAM INVESTEERINGUID

PÕHIVARASSE

32

Investeeringud põhivarasse töötlevas tööstuses ühe

töötaja kohta aastas EL riikides (2004. a. tuh.EUR)

15.7

14.8

9.69.1

8.2 8.1 7.97.5 7.5

6.9 6.8 6.5

5.3 5.2 4.9 4.84.1

3.73.1 3

2.6 2.4 2.31.6

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

Luksem

burg

Iirim

aa

Taani

Soom

e

Norr

a

Holla

nd

Roots

i

His

paania

Pra

ntsus

maa

Sak

sam

aa

Itaal

ia

Suurb

ritan

nia

Ungari

Kre

eka

Slo

veenia

Port

ugal

Slo

vakki

a

Tsehhi

Poola

Läti

EES

TI

Rum

eenia

Leedu

Bulg

aaria

EBAPIISAVAD INVESTEERINGUD

KUI MADALA TOOTLIKKUSE PÕHJUS

33

Innovatsioon ettevõtetes

• Madala tootlikkusega harud on sattunud kasvavate

kulude ja taanduva kasumi tõttu nõiaringi, mis ei

võimalda neil tegeleda innovatsiooniga ning seeläbi

oma toodete lisandväärtust tõsta.

• Kõrge tootlikkusega harudest kasvasid kiiresti

eelkõige kodumaisele kõrge nõudlusega siseturule

orienteeritud harud (elektrienergia-, kinnisvara,

ehitusmaterjali-, keemiatööstus …), kuid nende

lisandväärtuse kasv ei tulene innovaatilistest toodetest,

vaid turupositsioonist või laenuraha sissevoolust =>

see kiire kasv ei ole ilmselt jätkusuutlik

34

Valitsussektorilt innovatsioonialaseid toetusi saanud

ettevõtete osakaal protsentides Euroopa Innovatsiooniuuringule CIS-4 vastanutest 2004 a.

39.3

27.8

15.213.7 12.9

9.2 9.1 97.8

6.1 5.73.8 3.6 3.1

20.3

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

Luksem

burg

Iirim

aa

Soome

Portugal

Holla

nd

Saksa

maa

Roots

i

His

paania

Taani

Tsehhi

Ungari

Suurbrit

annia

Leedu

PoolaLäti

Eesti

RIIGI INNOVATSIOONISÜSTEEM VAJAB ARENDAMIST

35

Innovatsioon ettevõtetes

• Kodumaises omanduses ettevõtetel on kulutused innovatsioonile väiksemad kui välisomanduses ettevõtetel kõrgete ressursibarjääride tõttu.

• Algselt (2000.a) madala tootlikkusega harudes(ehitus, kaubandus, põllumajandus, enamik töötleva tööstuse harusid), pole hiljem üldjuhul innovatiivse tegevusega tegeldud, sõltumata tootlikkuse kiirest või aeglasest kasvust (põhjus - kõrged ressursibarjäärid).

• Tööjõu tootlikkuse kasv on olnud kiireim kodumaisele turule orienteeritud sektorites sõltumata nende innovatiivsusest.

• Innovatiivsus ei olnud lähiminevikus haru konkurentsivõime põhiteguriks.

36

Innovatsioon ettevõtetes

• Algselt kõrge tootlikkusega harudes (keemia-ehitusmaterjalide-, meditsiiniseadmed, täppisriistad, telekommunikatsioon) on kiiret kasvu aidanud saavutada eelkõige pehmed (mittetehnoloogilised, sh turunduslikud ja organisatsioonilised) innovatsioonid. Tehnoloogiasse tehtud investeeringute mõju tootlikkuse kasvule olnud väiksem.

• Eksportivad harud on suhteliselt madalama tööjõu tootlikkusega ning selle aeglase kasvuga, mis peegeldab ühelt poolt nii turgude staatilisust kui ka ekspordi suunatust allhankele või odavamatele toodetele. Samas on kulutused innovatsioonile neis sektorites suuremad koduturule orienteeritud harudega võrreldes

37

Eesti majanduse konkurentsivõime probleemid

keskmises ja pikas perspektiivis

• Majanduse struktuuris domineerivad töömahukad sektorid

• Ekspordis on määravad madala lisandväärtusega vahetooted (lõpptarbijale suunatud tooteid väga vähe) –tunneme vähe maailmaturu nõudlust

• Tunneme vähe ka uudseid tehnoloogiaid ja nende tasuvusanalüüsi ei suuda teostada => oht investeerida üle või mööda

• Ekspordi struktuurimuutused on aeglased

• Tootlikkuse tase on kõigis sektorites kaugel allpool EL-15 taset

• Teadus-arendusbaas on nõrk

38

Eesti majanduse konkurentsivõime probleemid

keskmises ja pikas perspektiivis

• Eesti majandusstruktuur pigem „kreekastub“ kui „luksemburgistub tootmises domineerib ehitus tööstuse suhtes; teenuste pakkumisel madala tootlikkusega kaubandus-hotellindus kõrge tootlikkusega äriteenuste ja finantsvahenduse üle.

• Eesti majandusstruktuur ei meenuta kaasaegset teadmispõhist majandust, pigem on tegu odavale tööjõule üles ehitatud tööstuse ja teenuste pakkumisega.

• Eestil ei ole võimalik ainult ettevõtete tehnoloogilist taset tõstes ja nn tehnilist tootlikkust suurendades jõuda tootlikkuse tasemelt järele arenenud tööstusriikidele.

39

Eesti majanduse konkurentsivõime probleemid

keskmises ja pikas perspektiivis

• Hädavajalik on majanduse struktuuri muutussuurema tootlikkusega harude osatähtsuse suurendamise suunas (teadmusmahukad teenused, tööstuses nt. täppisriistade valmistamine, meditsiinitehnika, keerulised

elektroonika-komponendid ja –seadmed jne).

• Majandusstruktuuri senises arengus ei ole näha kiiret nihet innovatsiooni toetava keskkonna suunas => peab püüdma protsessi majanduspoliitiliste instrumentidega mõjutada

40

Mõned majanduse arenguga seotud küsimused

• Kuidas kiirendada hädavajalike struktuurimuutuste teostumist majanduses?

• Kuidas suurendada välisturule orienteeritust (eriti teadmusmahukate ja kõrge tootlikkusega teenuste osas)?

• Milliseid tootlikkuse kasvu tegureid saaks suhteliselt kiiresti mõjutada?

• Kuidas vältida üle- või mööda investeerimise ohtusid ?

• Mis annaks motiivi koostööks ettevõtete vahel maailmaturul konkureerimisel?

• Kuidas ligi tõmmata uusi ja kaasata olemasolevaid välisinvestoreid Eesti majanduse ümberstruktureerimisse

• Mil viisil tekib selle kõige jaoks motivatsioon ?