eesti maksebilansi aastaraamat 2002 · 2017-03-17 · käesolev maksebilansi aastaraamat annab...

EESTI MAKSEBILANSIAASTARAAMAT

2002

��

Sissejuhatus .................................................................................................................................... 5

I. Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon. Majandusteoreetiline kontseptsioon,metoodika ja koostamine ........................................................................................................................ 6

Maksebilanss .......................................................................................................................... 6Rahvusvaheline investeerimispositsioon................................................................................ 7Välisvõlg ................................................................................................................................. 8Põhimõisted ............................................................................................................................ 8Kirjete sisu ............................................................................................................................ 10Maksebilansi koostamise süsteem ....................................................................................... 13Maksebilansi koostamine Eestis .......................................................................................... 14

Maksebilansistatistika koostamise õiguslikud alused ............................................... 16Andmete konfidentsiaalsus ....................................................................................... 16Avalikustamine ja korrigeerimispoliitika ..................................................................... 16

II. Eesti 2002. aasta maksebilanss ........................................................................................................... 18Jooksevkonto ....................................................................................................................... 19

Kaubad ...................................................................................................................... 20Teenused ................................................................................................................... 24Tulud ......................................................................................................................... 26Ülekanded ................................................................................................................. 27

Kapitali- ja finantskonto ........................................................................................................ 27Otseinvesteeringud ................................................................................................... 28Portfelliinvesteeringud ............................................................................................... 32Muud investeeringud ................................................................................................. 32

Reservid ............................................................................................................................... 34

III. Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon ja välisvõlg 31. detsembril 2002 ................................... 35

IV. Klientide rahvusvahelised tehingud Eesti pangasüsteemi vahendusel ................................................. 39Tehingute arv ja käive ........................................................................................................... 39Valuutade kasutamine .......................................................................................................... 40

Statistilised lisad .................................................................................................................................. 43Eesti maksebilanss aastail 1992–2002 (mln kr) ................................................................... 44Eesti maksebilanss aastail 1992–2001 (mln USD) .............................................................. 50Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon ja välisvõlg 1996–2002(aasta lõpu seisuga, mln kr) ................................................................................................. 56Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon ja välisvõlg 1996–2002(aasta lõpu seisuga, mln USD) ............................................................................................. 59Eesti väliskaubandus aastail 1995–2002 ............................................................................. 62Otseinvesteeringukapitali voolud riigiti aastail 1995–2002 (tuh kr) ...................................... 65Otseinvesteeringukapitali voolud tegevusalati aastail 1995–2002 (tuh kr) .......................... 68Otseinvesteeringute positsioon riigiti seisuga 31. detsember 2002 ..................................... 69Otseinvesteeringute positsioon tegevusalati seisuga 31. detsember 2002 ......................... 71Otseinvesteeringute positsioon Eestis riigiti ja tegevusalati seisuga 31. detsember 2002 .. 72Eesti otseinvesteeringute positsioon välismaal riigiti ja tegevusalatiseisuga 31. detsember 2002 ................................................................................................ 78

Käesolev maksebilansi aastaraamat annab maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni javälisvõla aruande kaudu ülevaate 2002. aastal välissektoris aset leidnud muutustest. 2002. aasta maksebilansson taasiseseisvunud Eestis üheteistkümnes aastapõhine maksebilanss, aastaraamat ilmub aga kolmandatkorda.

Nagu enamikus Mandri-Euroopa riikides, vastutab ka Eestis maksebilansi koostamise eest riigi keskpankehk Eesti Pank. Maksebilansi koostamine kui keskpanga ühe seadusjärgse põhiülesande täitmine on EestiPangas maksebilansi- ja majandusstatistika osakonna (kuni 2003. aastani kandis statistikaosakonna nime)kohustus. Selle töö aluseks on maksebilansi koostamise põhikontseptsioon, millele tugineb ka enamikosakonna tööprotseduure ning tegevuse õiguslik alus.

Maksebilanss on riigi üks olulisemaid majandusindikaatoreid, mis näitab riigi välismajandusliku positsioonitugevust ning on aluseks riigi raha- ja majanduspoliitiliste otsuste tegemisel ning riskide hindamisel. Seetõttuon äärmiselt oluline, et riigi maksebilanss oleks esinduslik ja kvaliteetne ning vastaks kõigile rahvusvahelistelenõuetele. Maksebilansi koostamisel on järjest aktuaalsemaks muutunud Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalikenõuete järgimine. Selles osas on Eesti liituvaist riikidest üks edukamaid.

Välissektori statistika kogumisel teeb Eesti Pank ulatuslikku koostööd enam kui 3 500 välismajandustegevusegahõlmatud ettevõttega ning krediidi- ja riigiasutustega, kes regulaarselt esitavad keskpangale statistilisiaruandeid. Sellega annavad nad oma panuse Eesti maksebilansi koostamisse. Täname viljaka koostöö eestkõiki meie partnereid!

� ��

Välissektori statistika metodoloogiliseks aluseks on Rahvusvahelise Valuutafondi maksebilansi käsiraamatu5. versioon (Balance of Payments Manual 5th Edition), millest lähtuvalt arendatakse ka maksebilansistatistikaEesti mudelit. Järgnevalt tutvustame lähemalt kolme põhidokumendi (maksebilanss, rahvusvahelineinvesteerimispositsioon ja välisvõlg) olemust ning olulisemaid põhimõisteid, kirjete sisu, avaldamispoliitikatja koostamise süsteemi.

��

Oma olemuselt on maksebilanss ühest küljest riigi kõigi majandussektorite konsolideeritud kasumiaruanne,teisest küljest aga nende koondbilanss. Ettevõtte finantsaruanded peegeldavad üksikettevõtja suhteid tedaümbritseva keskkonnaga. Maksebilansi ülesanded on teoreetiliselt samad, kuid ettevõtjaks on riigi majandustervikuna ja teda ümbritsevaks keskkonnaks ülejäänud maailm.

Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatudmajandustehingud ülejäänud maailmaga. Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta.

Kuna maksebilanss kajastab teatud perioodil tehtud tehinguid, siis on maksebilansi kirjete väärtusedvoomuutujad.

Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist,ning kapitali-, finants- ja reservide kontost, mis näitab jooksevkonto finantseerimist ehk välisfinantseerimis-allikate struktuuri.

Jooksevkonto jaguneb neljaks osaks1: kaubad, teenused, tulud ja ülekanded. Kaupade ja teenuste bilanssideskirjendatakse kõik kaupade ja teenuste müügist saadaolevad ning ostmisel tasumisele kuuluvad summad.Tulude bilanss kajastab tootmistegurite (kapital ja tööjõud) kasutamisega ja kasutada andmisega seotudtulusid. Ülekannetena on vaadeldavad kõik ülejäänud majandustehingud, mis on seotud residentide kasutadaoleva kogutulu kujunemisega ega samastu kapitaliülekannetega.

Finantseerimisallikad jagunevad kolme konto vahel: kapitalikonto, finantskonto ning reservide konto.

�� !"!��#��$��!��%�&��!#��#��&!��

1 Maksebilansistatistika põhimõistetest ning kirjete sisust antakse ülevaade eraldi peatükkides.

'

Kapitalikontol kirjendatakse peamiselt immateriaalse varaga seotud tehinguid (nt intellektuaalse omandiostmine või loovutamine), võlgade andeksandmine ning muud kasutada oleva kogutulu kujunemisegamitteseotud rahvusvahelised kapitaliülekanded. Finantskonto kajastab välisinvesteeringuid, mis liigituvadnelja põhikategooriasse: otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud, tuletisinstrumendid ning muudinvesteeringud. Reservide konto näitab Eesti puhul keskpanga kulla- ja välisvaluutareservi muutumist.

Maksebilansi koostamise aluseks ei ole riigi territoorium. Maksebilansitehing on üldjuhul residendi jamitteresidendi vaheline tehing, milleks ei ole mitte ainult raha liikumine. Maksebilanss koostatakse tekkepõhiselalusel, st tehingu registreerimise aluseks on ajahetk, millal tehing osapoolte vahel sõlmiti või omandiõigusmuutus, sõltumata asjaolust, kas raha on tegelikult laekunud või makstud. Kõik maksebilansitehingudkajastatakse turuhindades.

Maksebilansi koostamisel lähtutakse kahekordse kirjendamise põhimõttest. Igal tehingul on kaks võrdsesummana, kuid erineva märgiga kajastuvat poolt: kreedit (+) ja deebet (-). Kreedit näitab meie kasutusesolevate finantsressursside suurenemist, deebet aga kõnealuste ressursside kasutamist (vt tabel 1.1).

Tabel 1.1. Kreedit ja deebet

Ideaaljuhul peab seega maksebilansi kõigi kirjete summa võrduma nulliga. Maksebilansi koostamise keerukusening ulatuse tõttu tekivad statististilise info kogumisel aga alati ebatäpsused. Viimaseid kajastataksemaksebilansi tasakaalu viimiseks vigade ja täpsustuste kirjel.

Maksebilansi standardesituse kohaselt kajastatakse jooksevkontol ning kapitalikontol kõigi kirjete deebet- jakreeditkäibed eraldi. Finantskontol ja reservide kontol tuuakse välja üksnes netokirjed (deebeti ja kreeditisumma).

��

Rahvusvaheline investeerimispositsioon (-seis) on riigi kõigi majandussektorite finantsvarade jafinantskohustuste konsolideeritud koondbilanss e varade ja ressursside seis teatud kuupäeva seisuga,väljendatuna selle kuupäeva turuhindades.

Kuna konsolideerimisel sektoritevahelised ja -sisesed nõuded ja kohustused vastastikku taanduvad, kajastabrahvusvaheline investeerimispositsioon vaid riigi kui terviku välisnõudeid ja -kohustusi. Investeerimispositsioonerineb klassikalisest bilansist selle poolest, et selles ei võeta arvesse Eestis asuvat residentidele kuuluvatreaalvara ja omakapitali. See on ka põhjus, miks investeerimispositsioon pole tasakaalus.

Netoinvesteerimispositsioon on riigi kõigi majandussektorite välisaktivate ning välispassivate vahe.

enimeneruusedissrusseR enimatusakedissrusseR

TIDEERK+

TEBEED-

otnokveskooJ tropskeedapuaK tropmiedapuaK

küümetsuneeT enimtsoetsuneeT

loovessiseduluT loovajläveduluT

loovessisetennakelÜ loovajlävetennakelÜ

otnokilatipaK loovessisetennakelüilatipaK loovajlävetennakelüilatipaK

otnokstnaniF enimenehäveteuõnsiläV enimeneruuseteuõnsiläV

enimeneruusetsutsuhoksiläV enimenehävetsutsuhoksiläV

otnokedivreseR enimenehävedivreseR enimeneruusedivreseR

��

( ��

Kui välisnõuded ületavad väliskohustusi, siis on riigi netoinvesteerimispositsioon positiivne ning näitabülejäänud maailma netovõlga antud riigile. Negatiivne netoinvesteerimispositsioon näitab aga antud riigi võlgaülejäänud maailmale.

Otseinvesteeringuettevõtte ja otseinvesteerija vahelised nõuded ja kohustused kajastatakse maksebilansiskokkuleppeliselt netopõhimõttel (directional principle):

• Eestisse tehtud otseinvesteeringutest (kohustustest) arvatakse maha kõik otseinvesteeringuettevõtjanõuded otseinvesteerijatele;

• Eestist välismaale suunatud otseinvesteeringutest (nõuetest) arvatakse maha kõik otseinvesteerijatekohustused otseinvesteeringuettevõtjate ees.

Investeerimispositsiooni koostamisel järgitakse samu põhimõtteid ja definitsioone, mida maksebilansi puhul.Neist olulisemad on tekkepõhine arvestusprintsiip ning seisude kajastamine positsiooni koostamise päevaturuhindades.

Kuna rahvusvaheline investeerimispositsioon kajastab varade seisu teatud ajahetkel, siis oninvesteerimispositsiooni kirjete väärtused varumuutujad.

�)��*�+

Välisvõlastatistika koostamise aluseks on rahvusvahelises investeerimispositsioonis kajastatud välisnõudedja -kohustused, mis on oma olemuselt võlad, st millega kaasneb tagasimaksmise kohustus. Võlaarvestusseei kuulu aktsia- või osakapitali tehtud otse- ja portfelliinvesteeringud ning reinvesteeritud (taasinvesteeritud)tulud (eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum ja omakapitali reservid). Samuti ei arvata välisvõla hulkaka keskpanga kullavarusid ja SDRe (special drawing rights)2.

Välisvõlga iseloomustavatest näitajatest on olulisemad:

• koguvälisvõlg (brutovälisvõlg), mis summeerib kõigi majandussektorite võla iseloomugaväliskohustused;

• netovälisvõlg, mis näitab riigi kõigi majandussektorite tagasimaksmisele kuuluvate, st võlaiseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahet.

Erinevalt rahvusvahelisest investeerimispositsioonist, kus kajastatakse otseinvesteeringuid netopõhimõttealusel, ei vähenda residentse otseinvesteeringuettevõtja poolt otseinvesteerijale antud laenudotseinvesteeringukohustust, vaid need viiakse võlaarvestuses bilansi nõuete poolele. Sarnaselt eelpooltooduleei arvata ka Eesti residentide välismaal asuvatelt otseinvesteeringuettevõtjatelt saadud laene maha Eestiotseinvesteeringunõuetest välismaal, vaid liidetakse need võlakohustustega.

Nagu rahvusvahelise investeerimispositsiooni puhul, on ka välisvõla seisu peegeldavad näitajad varumuutujad.

�*��*��,

• Resident:1) Eesti Vabariigi riigiorganid ja -asutused kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev

ja kohtuvõim ning nende asutused, põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikudomavalitsusüksused ja nende asutused;

2 Vt kirjete sisu, reservid lk 13.

-

2) välisriikides asuvad Eesti diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samutimuud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonideesindused välismaal;

3) Eesti Vabariigi seadusega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused;4) Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud;5) Eesti õiguskorraga lubatud Eestis asutatud ja tegutsevad osalist õigusvõimet omavad isikute

ühendused ja organisatsioonid, mis ei ole juriidilised isikud;6) Eestis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja esindused;7) füüsilised isikud:

a) Eestis elavad Eesti kodanikud;b) Eestis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba;c) Eestis elavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks;d) välisriikides õppivad või ravil viibivad punktides a)–c) nimetatud isikud, sõltumata

õpingute või ravi kestusest;e) välisriigis viibivad, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi

diplomaadid, sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nendeperekonnaliikmed.

• Mitteresident: kõik ülejäänud isikud, kes pole hõlmatud mõistega resident.

• Majandussektorid on välissektori statistikas jaotatud alljärgnevalt:• valitsemissektor – kesk- ja kohalike omavalitsuste haldusalasse kuuluvad riigivalitsemis- ning

riigikaitseorganid; kesk- ja kohalike omavalitsuste eelarvest finantseeritavad teadus-, uurimis-,tervishoiu-, sotsiaalhooldus-, haridus-, kultuuri- ja spordiasutused ning riiklikud fondid jasihtasutused;

• rahandusinstitutsioonid – Eesti Pank kui riigi keskpank;• krediidiasutused – Eesti Panga litsentsi omavad krediidiasutused kui eraõiguslikud juriidilised

isikud, kellel on õigus võtta avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeidning anda oma vastutusel laene ja sooritada teisi krediidiasutuste seaduses loetletud tehinguid;

• muud sektorid – ülejäänud erasektor (ettevõtjad ja kodumajapidamised).

• F.o.b. (ingl k free on board) hind – kauba rahvusvaheline tarneklausel, mis näitab kauba maksumustning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega eksportiva maa tollipiirini.

• C.i.f. (ingl k cost, insurance, freight) hind – kauba rahvusvaheline tarneklausel, mis näitab kaubamaksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega importiva maa tollipiirini.

• Pikaajaline kapital – nõuded või kohustused lepingujärgse tähtajaga üle ühe aasta.

• Lühiajaline kapital – nõuded või kohustused lepingujärgse tähtajaga kuni üks aasta (kaasa arvatud).

• Lühiajaline positsioon – netoinvesteerimispositsioon, mille arvestuse aluseks on lühiajalisedvälisnõuded ja -kohustused. Keskpanga reserve loetakse nende iseloomu tõttu kokkuleppeliseltlühiajalisteks.

• Pikaajaline positsioon – netoinvesteerimispositsioon, mille arvestuse aluseks on pikaajalisedvälisnõuded ja -kohustused. Otseinvesteeringuid loetakse nende iseloomu tõttu kokkuleppeliseltpikaajalisteks.

• Kapitalirent – laen (renditehing) vara soetamiseks tingimusel, et krediidiobjekt jääb vara maksumuseja intresside kustutamiseni rendileandja omandusse.

• Repotehing – laen väärtpaberite tagatisel.

��

10 EESTI MAKSEBILANSI AASTARAAMAT 2002

KIRJETE SISU

• Väliskaubandusbilanss – arvestab seda osa kaupade sisse- ja väljaveost, mis võtab osasisemajanduse koguprodukti moodustamisest. Selleks on:• import rahvuslikuks tarbimiseks – vabaks ringluseks imporditud kaubad, mille puhul kauba eest

maksavad residendid;• rahvuslik eksport – eksport, mille müügist laekub tulu residentidele;• kaupade töötlemisega seotud kaupade sisse- ja väljavedu.

Eesti väliskaubandusbilansi koostamise aluseks on ametliku väliskaubandusstatistika põhikaubandusesüsteem (special trade system), mille järgi kaubad võetakse arvele siis, kui nad ületavad sisekäibe e vabaringluse piiri 3. Eksport ei sisalda eelnevalt tollilattu imporditud kaupade taasväljavedu ega vormistamistvee- ja õhisõidukite varudeks. Import ei sisalda imporditud kaupade tolliladustamist, lisatud on aga kaupadetarned tollilaost vabaks ringluseks ja töötluseks. Kuna ametliku väliskaubandusstatistika ja tollistatistikakoostamine ei ole kooskõlas maksebilansi koostamise põhimõtetega (import c.i.f. hindades, residentsuseprintsiip vs territoriaalsuse printsiip jne), tehakse maksebilanssi vajalikud täiendused, millest olulisemadon:

a) tollis deklareerimata kaubad, mis ei ole ületanud sisekäibe piiri, kuid mis on olnud makse-bilansitehingute objektiks (nt välisvetes püütud kala);

b) transpordivahenditele välisriigis viibimise vältel ostetud kaubad: kütus, proviant, müügikaup jms;c) ostetud ja müüdud kapitalikaupade remonditeenus;d) impordi ümberarvestus f.o.b. hinda, st kauba veo- ja kindlustuskulude lahutamine;e) hinnamoonutuste arvestamine kaupade ekspordil läbi tolliladude ja vabatsooni;f) hinnangud varimajandustegevuse kohta.

• Teenuste bilanss kajastab Eesti residentide poolt mitteresidentidele müüdavaid ja neilt ostetavaidteenuseid:

• veoteenused – siin näidatakse reisijateveo-, kaubaveo- ning muud veoteenused olulisemateveondusliikide (mere-, õhu- ja muu transport) lõikes;

• reisiteenused – kajastavad turistide ja ühepäevakülastajate reisipakettidele ning reisi sihtriigiskaupadele ja muudele teenustele tehtud kulutusi. Reisiteenused sisaldavad lisaks eelpooltooduleka kulutusi haridusele ja enda ravimiseks sihtriigis. Kui üldjuhul loetakse turismiks välismaalviibimist kuni ühe aasta jooksul, siis õppurite ja ravivajajate puhul ajaline piirang puudub. Turismieristab reisiteenustest asjaolu, et rahvusvahelise tava järgi turismiteenuseks peetavaidrahvusvahelisi reisijateveo teenuseid kajastatakse maksebilansis veoteenuste kirjetel;

• kommunikatsiooniteenused – maksed telekommunikatsiooniteenuste (tele- ja raadiotranslatsioon,telegraafside, teleksi- ja faksiside, satelliit- ja kaabeltelevisioon, elektronpost jms) ja posti- ningkulleriteenuste (postisaadetiste pakkimine, lähetamine, vedu ja kättetoimetamine, postkastiderent jms) eest;

• ehitusteenused – hõlmab üldjuhul residentide ehitustööde maksumust, mis on seotudehitusobjektidega välisriigis ja mitteresidentide ehitustööde maksumust, mis on seotudehitusobjektidega Eestis. Ehitusteenustena käsitletakse objekte või töid üldjuhul lõpetamis-tähtajaga kuni üks aasta, pikemaid projekte kajastatakse otseinvesteeringutena;

• kindlustusteenused – elu- ja kahjukindlustuslepingute (-poliiside) sõlmimisel saadavad jamakstavad teenustasud, samuti kahjukäsitluskulud, kindlustusekspertiisid jne. Kahjukindlustus-lepingute kohaseid kindlustuspreemiaid ja väljamakstud kahjutasusid kajastatakse ülekannetebilansis, elukindlustuslepingute järgseid sisse- ja väljamaksed kajastatakse finantskontol muupikaajalise kapitali kirjetel;

3 Kasutusel on ka üldkaubanduse süsteem (general trade system), mis registreerib kaupade liikumist üle tollipiiri. Maksebilansi koostamiseseisukohalt pole selline lähenemine sobiv, kuna hõlmab ka mitteresidentidele kuuluva kauba liikumist läbi Eesti tolliladude.

..

• finantsteenused – finantsvahendus- ja selle abiteenused (välja arvatud kindlustus), mis on seotudpanganduse ja väärtpaberivahenduse komisjoni- ja teenustasudega, varahaldusega, kliiringuga,depositooriumiteenustega, finantsnõustamisega jms;

• arvuti- ja infoteenused – maksed andmebaaside kasutamise ja arendamise, andmetöötluse japrogrammeerimise, riistvarakonsultatsioonide, tarkvara juurutamise jms eest; samutiuudisteagentuuride teenused;

• autoriõiguse- ja litsentsitasud – maksed autoriõiguste, litsentside, frantsiiside, müügiõiguste,tööstusprotsesside või muu intellektuaalomandi kasutamisõiguste eest;

• äri- ja kaubandusteenused – kaubamaaklerite ja -vahendajate komisjoni- ja teenustasud.Kaubandusteenuseks on residentide poolt välisriigis ostetud kaupade maksumuse ja nendepoolt samal perioodil välisriigis edasimüüdud kaupade maksumuse vahe. Tingimuseks on, etkaup ise ei sisene aruandva riigi tolliterritooriumile;

• kasutusrent – rendimaksed, kus rentnik kasutab lepinguperioodi kestel vara ning lepingu lõppedestagastab selle rendileandjale. (Kapitalirent – vt lk 9);

• muud äriteenused – äriteenused, mis on seotud konsultatsioonidega (õigusabi, raamatupidamine,audit, juhtimiskonsultatsioonid jne), suhtekorralduse ning turundusega (reklaam, arvamus- jaturuuuringud jne) või muude tehniliste teenustega (jäätmekäitlus, keskkonnakaitse,arhitektuurilised ja insenertehnilised lahendused, trükiteenused jne);

• kultuuri- ja ajaviiteteenused – raadio, televisiooni ning filmindusega seotud audio-visuaalsedteenused, kontserdi- ja muude ürituste korraldamine, esinemistasud ja -honorarid, näituse- jamuuseumiekspositsioonide korraldamine, produtsenditeenused ning muud spordi-, kultuuri javaba aja teenused;

• valitsusteenused, mis ei sisaldu mujal – muud valitsusasutuste poolt osutatud teenused, mis onseotud saatkonna- ja konsulaarteenustega ning sõjaväe- ja muude avaliku sektori poolt pakutavateteenustega, samuti riigilõivud ja teenustena saadav ning osutatav välisabi (välisabi vt kajooksevülekanded).

• Tulude bilanss näitab tootmistegurite (kapital ja tööjõud) kasutamisega ja kasutada andmisegaseotud tulusid. Vastavalt sellele jagunevad tulud kahte rühma:a) kompensatsioonid töötajatele, milleks on tööjõutulu (makstavad ja saadavad brutopalgad ja

töötasud);b) investeerimistulu, mis kajastab üldjuhul välisinvesteeringute (otse-, portfelli- ja muude

investeeringute) nõuetelt saadavaid ja kohustustelt makstavaid tulusid (intressid, dividendid jmomanikutulu jne). Investeeringutuluna on käsitletav ka otseinvesteeringuna kajastuvreinvesteeritud (taasinvesteeritud) tulu, mis kujutab endast investeeringu suurusele vastavatproportsionaalse osa muutust investeeringuettevõtja jaotamata kasumis.

Tuludena ei arvestata realiseeritud ja realiseerimata kursi- ja hinnavahedest tekkinud raamatupidamislikkefinantstulusid, kuna maksebilansis kajastatakse finantsinstrumentide liikumist nende turuhinnas. Viimanekoosneb raamatupidamislikult aga soetusmaksumusest ning realiseeritavast kursi- ja/või hinnakasumist/-kahjumist.

• Jooksevülekanded on kõik ülejäänud majandustehingud, mis on seotud residentide poolt kasutadaoleva kogutulu kujunemisega, kuid ei sisaldu muudel jooksevkonto kirjetel. Jooksevülekanne onoma olemuselt ühepoolne, st rahaülekandele ei pea järgnema (või eelnema) kaubasaadetist võimõne teenuse osutamist ning see pole samas ka tulu tootmistegurite kasutamise eest.Jooksevülekanded on seotud tavaliselt maksude, trahvide, toetuste, finantsannetuste, pärandvara,liikmemaksude, kindlustuspreemiate ja kahjutasudega. Jooksevülekannete kirjetel kajastataksevastukirjetena ka välisabina saadud ja osutatud teenuste ning kaupade maksumust. Jooksevüle-kannete konto vaatleb rahavoogusid kahes lõikes:a) valitsusülekanded;b) eraülekanded.

Valitsusülekannete all mõistetakse neid summasid, mis on seotud Eesti avaliku sektori poolt saadud ja

��

.� ��

makstud ülekannetega. Eraülekannete koosseisus olevatel töötajate rahaülekannete kirjel näidataksemitteresidentidest töötajate kulutused riigis, kus nad tööl viibivad.

• Kapitaliülekanded on sarnaselt jooksevülekannetega ühepoolsed, kuid saadavad või makstavadsummad ei muuda otseselt residentide kasutatavat kogutulu. Enamlevinud kapitaliülekanded on:a) mitmesugused maksed rahvusvahelistest fondidest infrastruktuuriobjektide ehituse

finantseerimiseks;b) migrantide ülekanded;c) mittetootmislike mittefinantsiliste immateriaalsete varade (intellektuaalomandi) soetamine ja müük

(frantsiisid, müügiõigused, kaubamärgid, tööstusprotsessid jms);d) võlgade andeksandmine või mahakandmine.

Kapitalikonto vaatleb rahavoogusid kahes lõikes:a) valitsusülekanded;b) muude sektorite kapitaliülekanded.

• Otseinvesteeringutena käsitletakse Eesti maksebilansis investeeringuid, millega kaasneb investorioluline osalus, mis moodustab 10% ja enam investeeringuettevõtja aktsia- või osakapitalist 4. Vastavaltrahvusvahelistele standarditele kajastatakse otseinvesteeringutena ka laenusuhteid ja muidrahapaigutusi ettevõtja ja temas olulist osalust omavate investorite vahel.• Otseinvesteeringuettevõtja – ettevõtja temas olulist osalust omava investori e otseinvesteerija

suhtes.• Otseinvesteerija – investor, kes omab otseinvesteeringuettevõtjas olulist osalust.

Otseinvesteeringute konto jaguneb alljärgnevateks kirjeteks:a) põhikapital – otseinvesteeringuettevõtjate aktsia- või osakapital;b) reinvesteeritud e taasinvesteeritud tulu – kapitaliosaluse meetodil arvestatud otseinvesteerijale

kuuluv proportsionaalne osa otseinvesteeringuettevõtja vabas omakapitalis (jaotamata kasum,vaba reservkapital) ning kohustuslikus reservkapitalis;

c) muu otseinvesteeringukapital – otseinvesteeringuettevõtja ja otseinvesteerija vahelised laenude,võlaväärtpaberite või kaubanduskrediidiga seotud nõuded ja kohustused.

Kuna äriseadustiku kohaselt ei ole oma aktsiate omandamine ega otseinvesteerijate ning otseinves-teeringuettevõtjate vaheline aktsiate vastastikune omandamine üldjuhul lubatud, puudutavad ülaltoodudjuhud (nn reversinvesteeringud) peamiselt muud otseinvesteeringukapitali.

• Portfelliinvesteeringute kontol kirjendatakse nõuete ja kohustuste lõikes väärtpaberiinvesteeringud,mis jaotatakse alljärgnevalt:a) omandiväärtpaberid – väärtpaberiinvesteering ettevõtte aktsia- või osakapitali, millega ei kaasne

olulist osalust, st ta moodustab vähem kui 10% ettevõtja põhikapitalist;b) võlaväärtpaberid – võlanõuet tõendavad võlakirjad ja rahaturuinstrumendid:

• võlakirjad on nende omanike nõudeõigust tõendavad väärtpaberid, mis sisaldavadlaenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasudaintressid. Võlakirjad on üldjuhul pikaajalised;

• rahaturuinstrumendid on riigikassa võlakirjad (treasury bills), laenusertifikaadid (certificatesof deposit), kommertspaberid või muud lühiajalised väärtpaberid, mis on tavaliseltdiskonteeritavad (st mille nimiväärtuse maksab emitent laenu põhisummana investoriletagasi väärtpaberi kustutustähtajal ning mille intressi moodustab väärtpaberi väljaandmis-ja tagasiostuhinna vahe). Rahaturuinstrumendid on üldjuhul lühiajalised.

Portfelliinvesteeringud kajastatakse maksebilansis majandussektorite lõikes.

4 Idee kohaselt on otseinvesteering selline rahapaigutus, millega kaasneb investori oluline osalus ning otsustav hääleõigusotseinvesteeringuettevõtja juhtimisel, sõltumata konkreetsest osaluse määrast. Kuna antud lähenemisviis ei taga konkreetse investeeringuühesugust käsitlust investeeringu teinud ning selle saanud riikides, on statistikavigade vähendamiseks rahvusvaheliselt soovituslik kasutada10%list piirmäära (OECD Benchmark Definition of Foreign Direct Investment, 1996).

./

• Tuletisinstrumendid on mingi finantsinstrumendi, indeksi või kaubaga seotud väärtpaberid, misvõimaldavad turgudel finantsriskidega kaubelda. Enamlevinud tuletisinstrumendid on optsioonid,forvardid, futuurid, swapid. Maksebilansis kajastatakse tuletisinstrumente majandussektorite lõikes,nõuded ja kohustused eraldi.

• Muud investeeringud on kõik ülejäänud investeeringud, mis ei ole otse- või portfelliinvesteeringudega seotud tuletisinstrumentidega:• kaubanduskrediit – müüdud kaupade ja teenuste eest laekumata või tasumata summad ning

ettemaksed, mis kajastatakse tekkepõhiselt nii maksebilansi kui rahvusvahelise investeerimis-positsiooni arvestuses;

• laenud – majandussektorite lühi- ja pikaajalised laenusuhted, kui need ei ole seotudotseinvesteeringutega. Laenudena käsitletakse ka kapitalirenti ning repotehinguid.

• sularaha ja hoiused – nõuetena kajastatakse residentide käsutuses olevat välissularaha ningvälisriigi krediidiasutustes olevaid hoiuseid. Kohustuste poole moodustuvad mitteresidentidevalduses olevad Eesti kroonid sularahana ning nende Eestis krediidiasutustes olevad hoiused.

• muud nõuded ja kohustused – muud tähtajaks laekumata või tasumata summad (muu debitoorneja kreditoorne välisvõlgnevus), mis tulenevad tekkepõhisest majandusarvestusest, samuti muudteiste kirjetega mitteseotud nõuded ja kohustused. Sellel kirjel kajastatakse ka kindlustusseltsidepoolt kogutud elukindlustuspreemiate eraldisi ning nende väljamakseid.

• Reservid – riigi keskpanga kulla- ja välisvaluutareservid, mis moodustavad Eesti rahasüsteemiskrooni kattevara. Reservideks loetakse üldjuhul keskpanga kõrge likviidsusega kaubeldavaidvälisaktivaid, mis näidatakse järgnevatel kirjetel:a) rahaline kuld – kullana hoitavad reservvarad;b) SDRid – special drawing rights e laenamise eriõigus on Rahvusvahelise Valuutafondi (RVF)

arveldusühik, mille väärtuse aluseks on neljast valuutast (USD, EUR, JPY ja GBP) koosnevkorv. Igale RVFi liikmesriigile avatakse SDRi konto, mida kasutatakse laenutehingute jamitmesuguste muude sellega seotud operatsioonide läbiviimiseks liikmesriigi ja RVFi vahel;

c) välisvaluuta – välisvaluuta või sellega võrdväärsed reservvarad: välissularaha ja valuutahoiused,omandiväärtpaberid, võlakirjad ja rahaturuinstrumendid ning tuletisinstrumendid;

d) muud nõuded – muud likviidsed välisaktivad.

��0��

Maksebilansi koostamise maailmapraktikas on kasutusel kolm põhimõtteliselt erinevat süsteemi ning nendekombinatsiooni:

• küsitluste süsteem (survey system, transaction-based system);• rahavoogude süsteem (settlements system, cash-based system);• administratiivne süsteem (administrative system);• kombineeritud e duaalne süsteem (dual system).

Küsitluste süsteem põhineb infol, mis on kogutud erinevate statistiliste küsitlusvormide ja uuringute abil.Lähtuvalt vajadusest, uuritavast valdkonnast ning konkreetse riigi iseärasustest kasutatakse nii väljavõttelisikui ka kõikseid vaatlusi. Küsitlusvormid järgivad oma ülesehituselt kas maksebilansi struktuuri võifinantsaruannete struktuuri ja raamatupidamisarvestuse põhimõtteid. Küsitluste süsteemi eelisteks on sellepaindlikkus, kuid teisest küljest raskendab statistiliste vaatluste läbiviimist nende kõrge hind, madalvastamismäär ning väike operatiivsus. Küsitluste süsteemi edukamate kasutajate hulka kuuluvadangloameerika riigid: Austraalia, Uus-Meremaa, Suurbritannia, Iirimaa, Ameerika Ühendriigid ja Kanada.

��

.1 ��

Rahavoogude süsteem tugineb residentsete pankade kaudu sooritatavate rahvusvaheliste maksete kogumisel,kodeerimisel ja töötlemisel. Vastavalt tehingu kirjeldusele antakse sooritatud maksetele või laekumistele kaskliendi, krediidiasutuse või keskpanga poolt tehingukoodid, mis vastavad maksebilansi struktuurile. Raha-voogude süsteem võimaldab koguda detailset ja operatiivset infot, kuid on samas piiratud: rahavoogudes eikajastu tekkepõhine arvestus, sageli puudub tehingu kirjeldus või maksebilansikood, esineb tasaarveldusining rahavood ei võimalda ka positsioonide kalkuleerimist. Rahavoogude süsteem on kasutusel enamikusMandri-Euroopa riikides.

Administratiivne süsteem kasutab infoallikana erinevate ametkondade poolt juba eelnevalt kogutud andmeid.Sellise süsteemi kasutamine eeldab avaliku sektori täielikku kontrolli välistehingute üle. Riike, mille makse-bilanss põhineb üksnes administratiivsel infol, on vähe, kuid suuremal või vähemal määral kasutatakse sedapeaaegu kõiges maades. Administratiivse süsteemi oluline puudus on nõrk kontroll andmete kvaliteedi üle.

��

Eesti oli endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide seas esimene, kes alustas 1992. aastal riigi maksebilansikoostamist. Tolleaegse pangandussüsteemi nõrkuse tõttu võeti kasutusele küsitluste süsteem. Kuna pidevaltmuutuvas majanduskeskkonnas ei ole viimane küllalt paindlik, uuriti võimalusi maksebilansi koostamiseksrahavoogude alusel. Rahavoogude süsteem lisandus küsitluste süsteemile 1994. aastal. Seoses hiljem alanudrahvusvahelise investeerimispositsiooni koostamisega on üha suurema tähtsuse omandanud küsitlusvormid.Nende eeliseks on eelkõige võimalus koguda tekkepõhist infot ning muid näitajaid, mis rahavoogudes eikajastu (nt kaubanduskrediit, reinvesteeritud tulu).

Tänaseks on Eestis välja kujunenud oma maksebilansi koostamise kombineeritud süsteem, otsesteeeskujudeta teistest riikidest. Kaks paralleelselt toimivat infobaasi täiendavad teineteist ning lihtsustavadvigade avastamist. Nende sidumine administratiivse infoga tagab ühtlasi koostatavate dokumentide(maksebilanss, rahvusvaheline investeerimispositsioon jne) parema kvaliteedi, mis on väga avatud ning madalakontsentreeritusega majandusruumi tingimustes tavaliselt raskendatud. Eestile annab suure eelise ka riigiväiksus. Eesti maksebilansi koostamist iseloomustab skeem lk 15.

Maksebilansi ja välissektori muu kvartaalse statistika puhul omab suurt tähtsust küsitluste süsteem, midatäiendab rahavoogude abil kogutav info. Kuiste maksebilansside koostamisel on aga tänu oma operatiivsuseleasendamatuks infoallikaks just rahavood, mida täiendatakse mitmesuguste ökonomeetriliste mudelite abil.Kuiseid maksebilansinäitajaid, mille avaldamine tuleneb Euroopa Liidu nõuetest, hakati Eestis avaldamaalates 2002. aastast.

Erinevaid küsitlusvorme on hetkel kasutusel kümme, mille abil kogutakse kvartaalset infot enam kui 3 500ettevõtjalt. Kvartaalne rahavoogude süsteem hõlmab ca 80 000 maksebilansi koostamise aspektist olulisttehingut, mille info saabub nn avatud süsteemi kaudu (open system): keskpanka jõuab maksedokumentidelinfo vaid tehingute ühe poole – deebeti või kreediti – kohta. Edastatakse ainult pangaklientide maksed.Pangandussektori tehingud kirjendatakse maksebilansis pangabilansside, kasumiaruannete jt finantsaruannetealusel.

Lisaks eeltoodud põhiallikatele kogutakse infot ka paljudest muudest kanalitest: ametlik väliskaubandus-statistika, Väärtpaberite keskregister, Statistikaameti küsitlused, Keskäriregister, Eesti Panga raamatupidamis-registrid, avaliku sektori asutused jne. Lisaks olemasolevale infole korraldatakse ka statistilisi vaatlusi, antaksehinnanguid ning kasutatakse ökonomeetrilisi võtteid.

Eelpool kirjeldatud integreeritud süsteemi (rahavood + küsitlused) kasutamise teed on läinud lisaks Eestileka mitmete teiste riikide keskpangad (sh Läti, Leedu, Rootsi, Tšehhimaa), kusjuures kõnealune mudel onviimasel ajal Euroopa Liidu institutsioonide heakskiidul populaarsust kogunud ka muudes Euroopa riikides,kus kasutati seni infokanalina üksnes range kapitalikontrolli ajal ülesehitatud rahavoogude süsteemi.

.2

Välistehingud (vorm 2)Välisosalusega ettevõtjad

Välistehingud (vorm 3)Veondusettevõtjad

Välistehingud (vorm 4)Välisosalusega veondusettevõtjad

Välistehingud (vorm 5)Fondivalitsejad (investeerimisfondid)

Välistehingud (vorm 6)Suurimad eksportijad-importijad

Välistehingud (vorm 7)Asutatud välisosalusega ettevõtjad

Välistehingud (vorm 8)Fondivalitsejad (individuaalportfellid)

Välistehingud (vorm 9)Kindlustusseltsid

Välistehingud (vorm 10)Finantsvahendajad

(va krediidiasutused ja kindlustusseltsid)

Välistehingute koondaruanne (vorm 1)Krediidiasutused

Lähetatud välismaksete deklaratsioonidKrediidiasutused

Saabunud välismaksete deklaratsioonidKrediidiasutused

Keskpanga välistehingudEesti Panga keskraamatupidamise osakond

Krediidiasutuste välistehingudälistehingudEesti Panga finantsvahenduse osakond

VäliskaubandusstatistikaStatistikaamet

Börsi ja väärtpaberite keskregistri statistikaEesti väärtpaberikeskus

Ettevõtjate välisosaluse statistikaKeskäriregister

Väljavõttelised vaatlused (reisikulutused jne)Eesti Pank, Majandusministeerium

Reisiteenuste statistikaStatistikaamet

Avaliku sektori (riigikassa) välistehingudRahandusministeerium

Välissaatkondade ja -esinduste välistehingudVälisministeerium

Muu

Küsitlustesüsteem

(Välistehingute ja-positsioonide register)

Rahavoogudesüsteem

(Välismaksete register)

Pangandus-statistika

Väliskaubandus

Väärtpaberiregister

Äririregister

Küsitluste süsteemija rahavoogude

süsteemiandmete võrdlus

ja ristkontroll

Parandused,täiendused,hinnangud

Andmetekontroll

Andmetekontroll

Kontroll,täiendused,hinnangud,laiendused

Ökonomeetrilisedmudelid

Muud täiendused

Maks

ebila

nss

Rahvu

svahelin

ein

vest

eerim

isposi

tsio

on

Alginformatsioon Tuletatud informatsioon

Eesti maksebilansi koostamise süsteem

��


MAKSEBILANSISTATISTIKA KOOSTAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED

Vastavalt Eesti Panga seaduse paragrahvi 2 lõikele 8 vastutab Eesti Pank riigi maksebilansi koostamiseeest, mis on seaduse kohaselt üks tema põhiülesandeid.

Sama seaduse paragrahv 34 käsitleb maksebilansi koostamist, mis annab keskpangale õiguse saada tasutaEesti maksebilansi koostamiseks vajalikke andmeid kõigilt riigi- ja omavalitsusorganitelt ning Eesti territooriumilasuvatelt välismajandustehinguid sooritavatelt juriidilistelt isikutelt.

Lisaks Eesti Panga seadusele sätestab maksebilansi koostamist ka riikliku statistika seadus, mille paragrahvi4 lõike 2 alusel on Eesti Pank maksebilansistatistika koostamise osas Statistikaameti kõrval teine riiklikestatistiliste vaatluste põhikorraldaja. Eesti Pangale ning andmeesitajatele laienevad kõik riikliku statistikaseadusest tulenevad sätted, mis on seotud vaatluste korraldamisega, andmete esitamise kohustusega,andmekaitsega, andmete avaldamisega ning poolte vastutusega.

Eesti krediidiasutuste maksebilansialast aruandlust reguleerivad ka vastavad Eesti Panga presidendimäärused.

ANDMETE KONFIDENTSIAALSUS

Kehtiva õiguskorra kohaselt tagab Eesti Pank kõigi maksebilansitehingutega seotud üksikandmete täielikuorganisatsioonilise, infotehnoloogilise ning füüsilise kaitse. Kõiki andmeid kasutatakse üksnes statistilisteleesmärkidel ning need avaldatakse ainult agregeeritud kujul, identifitseerimist võimaldavate tunnusteta.

AVALIKUSTAMINE JA KORRIGEERIMISPOLIITIKA

Statistiliste andmete avalikkustamisel järgitakse Rahvusvahelise Valuutafondi andmelevi eristandardit(Special Data Dissemination Standard; SDDS), millega Eesti ühines 1998. aasta oktoobris. Standardiga onstatistikakategooriate lõikes kehtestatud miinimumnõuded andmete sisu, avaldamise perioodilisuse ningtähtaegade kohta.

• Andmelevi. 2003.–2004. aasta maksebilansistatistika koos pressiteadete, analüüside ning statistilistetabelitega avaldatakse Eesti Panga koduleheküljel (http://www.eestipank.info) kell 12.00 nendelkuupäevadel, mis on toodud tabelis 1.2.

• Korrigeerimispoliitika. Vastavalt täiendava informatsiooni laekumisele ning metoodilistelemuudatustele korrigeeritakse eelnevate perioodide andmeid alljärgnevalt:

a) regulaarne korrigeerimine – tabelis 1.2 toodud tähtaegadel avaldatavad andmed on esialgsed ningneid korrigeeritakse järgmise perioodi esialgse statistika avaldamisel. Korrigeeritud aastaandmedavaldatakse üldjuhul järgneva aasta esimese kvartali statistika avaldamisel ning neid loetakselõplikeks;

b) erakorraline korrigeerimine – erandjuhtudel, oluliste vigade ilmnemisel või metoodikamuutustetagajärjel tekkinud võrreldamatuse kõrvaldamiseks korrigeeritakse andmeid tagasiulatuvaltkaugemale kui üks aasta, millest informeeritakse avalikkust vastava viitega.

• Arvestusühik ja konverteerimine. Maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooniarvestusühikuks on Eesti kroon (EEK). Muudes valuutades (nt Ameerika dollar;USD) avaldatudstatistika puhul on konverteerimise aluseks:• kuu maksebilansi korral vastava välisvaluuta antud kuu keskmine vahetuskurss Eesti krooni

suhtes;

17

Tabel 1.2. Andmete avaldamise graafik

• kvartaalse maksebilansi korral vastava välisvaluuta kvartali keskmine vahetuskurss Eesti kroonisuhtes;

• aasta maksebilansi korral nelja kvartali keskmised vahetuskursid (st aastabilanss onvälisvaluutasse konverteeritud kvartalibilansside summa);

• investeerimispositsiooni korral vahetuskurss positsiooni koostamise kuupäeval või lähimal sellelekuupäevale eelnenud pangapäeval.

MAKSEBILANSS JA RAHVUSVAHELINE INVESTEERIMISPOSITSIOON

ssnalibeskameniuK

3002 4002

raunaaJ 30.30.71 raunaaJ 40.30.22

raurbeeV 30.40.41 raurbeeV 40.40.21

sträM 30.50.21 sträM 40.50.21

llirpA 30.60.61 llirpA 40.60.12

iaM 30.70.41 iaM 40.70.21

inuuJ 30.80.11 inuuJ 40.80.11

iluuJ 30.90.51 iluuJ 40.90.02

tsuguA 30.01.31 tsuguA 40.01.21

rebmetpeS 30.11.71 rebmetpeS 40.11.11

rebootkO 30.21.22 rebootkO 40.21.02

rebmevoN 40.10.21 rebmevoN 5002raunaaJ

rebmesteD 40.20.11 rebmesteD 5002raurbeeV

ssnalibeskamenlaatravK

3002 4002

latravkI 30.60.61 latravkI 40.60.12

latravkII 30.90.51 latravkII 40.90.02

latravkIII 30.21.22 latravkIII 40.21.02

latravkVI 40.30.22 latravkVI 5002sträM

nooistisopsimireetsevnienilehavsuvhaR

3002 4002

30.30.13agusieS 30.60.52 40.30.13agusieS 40.60.82

30.60.03agusieS 30.90.22 40.60.03agusieS 40.90.72

30.90.03agusieS 30.21.92 40.90.03agusieS 40.21.72

30.21.13agusieS 40.30.92 40.21.13agusieS 5002sträM

glõvsiläV

3002 4002

40.30.13agusieS 40.60.82

30.60.03agusieS 30.90.22 40.60.03agusieS 40.90.72

30.90.03agusieS 30.21.92 40.90.03agusieS 40.21.72

30.21.13agusieS 40.30.92 40.21.13agusieS 5002sträM

rednelaksimadlavA

4002 30.90.03 5002 40.90.03


Ehkki 2002. aastal maailmamajanduse kasv 2001. aastaga võrreldes kiirenes, jäi Euroopa Liidu ja euroalamajanduskasv oodatust aeglasemaks, ulatudes vastavalt 1,6 ja 1,0%ni. Kuigi Eesti peamiste kaubandus-partnerite kaalutud keskmine kasvutempo jäi praktiliselt 2001. aasta tasemele, olles endiselt märksa kiiremEuroopa Liidu omast, võib 2002. aasta välisnõudlust pidada nõrgaks.

Eesti majanduskasv ulatus 2002. aastal 6%ni, olles seega ligi 5 protsendipunkti kõrgem Euroopa Liidu kesk-misest. Erinevalt varasemast tugines suhteliselt kiire kasv peamiselt tugevale sisenõudlusele ja erasektorisuuremale laenamisaktiivsusele. Investeeringud kasvasid võrreldes 2001. aastaga 17,5% püsihinnas ningmoodustasid ligikaudu 30% SKP suhtes. Suurenenud investeeringunõudlus oli valdavalt tingitud pikaettevaatega projektidest, mille elluviimise maht ja kiirus ei ole sõltuvad majanduse hetkeseisust. Ühekordsedtehnilisse infrastruktuuri ja ekspordisektorisse tehtud kapitalimahutused moodustasid hinnanguliselt 3,5–4,0% aastase SKP suhtes. Sisuliselt rajanevad need investeerimiskavad ekspordi suurenemise eelduselkaugemas tulevikus.

2002. aasta oli erandlik ka selles mõttes, et suurenenud investeeringunõudluse tõttu tuli ettevõtjatel pakkumis-poolsete piirangute tõttu sisse osta varasemast rohkem veo- ja ehitusteenuseid, mistõttu teenuste sektori rollkaubabilansi puudujäägi tasakaalustajana kujunes varasemast väiksemaks.

Investeeringute katteallikana kasutati enam kui mitmel eelneval aastal välisressursse, mistõttu jooksevkontodefitsiit suhtena SKPsse suurenes 2001. aasta 6,1%lt 2002. aastal 12,3%ni (vt tabel 2.1). Välisressurssidekaasamise vajaduse ning jooksevkonto puudujäägi suurenemise tingis lisaks kasvanud investeerimis-aktiivsusele ka majanduse säästmistaseme langus. Eelkõige vähenes kodumajapidamiste säästmine, misväljendus eraisikute netopositsiooni halvenemises finantssektori suhtes. Soodsate laenuintresside keskkonnassuurenes eratarbimine 8,2% aastas ning eraisikute laenud ja liisingud 46,5%.

Mõnevõrra kompenseeris erasäästmise languse valitsemis- ja ettevõtlussektor. Riigieelarve oli teist aastatjärjest ülejäägis (2001. aastal oli ülejääk 0,4%, 2002. aastal 1,2% SKP suhtes), seda tänu hoogsa eratarbimisekasvu tõttu laienenud maksubaasile ning paranenud maksuadministreerimisele ja -laekumisele.

Nõrk välismaine nõudlus peegeldus kõige selgemalt Eesti kaubandustingimuste halvenemises (ekspordihinna-indeks langes 0,6%) ja allhanketööstuse madalseisus. Allhankeekspordi maht jooksevhindades oli 22% väiksemkui 2001. aastal. Samas normaalekspordi mahu kasv jätkus sama kiirusega kui 2001. aastal, küündides11%ni. Märkimisväärselt suurenes just puiduga ja puidu kasutamisega seotud tööstuste eksport.

2002. aastal muutus kodumaise rahastamisvajaduse katteallikate struktuur. Ehkki otseinvesteeringute sissevoolEestisse jäi suhtelise suurusena peaaegu varasemate aastate tasemele, ei katnud see kasvanud

II. EESTI 2002. AASTA MAKSEBILANSS

.-

5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

susthätasoebiäkesudnabuaksiläVsethusPKS

6,311 7,601 9,321 2,421 8,211 0,441 9,331 4,421

)%(tropmi-/tropskeabuaK 8,17 1,46 1,76 7,07 4,57 4,18 8,08 2,67

enviitkefeenlaanimoninoorK)sethusatsaaesimlee%(ssruksutehav

3,521 0,001 2,79 8,801 1,711 3,79 3,101 1,201

ssruksutehavenviitkefeenlaaerinoorK)001=2991latravkVI(

6,821 0,141 7,541 8,061 6,271 0,661 3,961 4,471

desumignitsudnabuaK 4,701 7,701 8,801 8,801 9,701 6,211 4,811 2,211

odlasisnalibdlüisnalibeskaM)rknlm,tuumedivresersiläv(

4,0021 4,8221 3,1772 4,621 6,7971 5,0722 2,037- 8,629

PKSsusthätasouduumedivresersiläV)%(sethus

9,2 3,2 3,4 2,0 4,2 6,2 7,0- 9,0

)rknlm(odlasotnokveskooJ 6,0181- 9,6084- 2,0187- 2,0676- 7,7063- 4,3905- 5,9885- 0,63231-

amliodlasotnokveskooJ)rknlm(atetennakelüsustilav

4,4692- 2,2185- 0,3419- 5,4138- 8,2205- 3,9066- 8,2708- 0,18251-

amlikääjuduupotnokveskooJ)sethusPKS%(atetennakelüsustilav

4,7 1,11 3,41 3,11 6,6 6,7 2,8 1,41

)rknlm,oten(dednakelüsustilaV 8,3511 3,5001 8,2331 3,4551 1,5141 9,5151 3,3812 0,5402

)sethusPKR%(dednakelüsustilaV 8,2 9,1 1,2 1,2 9,1 8,1 3,2 0,2

glõvsilävugokesudnajaM)sethusPKS%(

8,53 4,75 3,35 7,85 9,75 3,95 0,56

sudnineetalõvsiläV)sethusidropskeugok%(

2,1 3,3 6,1 2,1 1,1 3,1 0,1 6,1

investeeringute rahastamisvajadust. Endisest enam rahastati jooksevkonto puudujääki akumuleeritudreservidest ja välismaalt kaasatud laenurahast. Nagu 2001. aastal, suurenes ka 2002. a Eesti majandusevälisvõla koormus SKP suhtes (vastavalt 2,1 ja 5,9 protsendipunkti võrra) ning küündis 2002. aasta lõpuks65%ni SKP suhtes. Netovälisvõlg suurenes 2002. aasta jooksul 12%ni SKP suhtes. Sealjuures tasakaalustasidvalitsemissektori eelarve ülejääk ja välismaale deponeeritud vahendid osaliselt erasektori netopositsioonihalvenemist.

Suur kapitali sissevool ei halvendanud majanduse seesmist tasakaalu. Tarbijahindade kasv jäi 2002. aastaloodatust oluliselt madalamaks, küündides vaid 3,6%ni. Suletud sektori hindade kasv ulatus 7%ni, kuid enimmõjutas tarbijahindu toiduainete hinna langus Euroopas, mistõttu ulatus toiduainete hinnakasv Eestis 2002.aastal vaid 2,7%ni (2001. aastal 6,6%), alandades oma suure osakaalu tõttu ostukorvis ka inflatsiooni.Tasakaalustatud areng jätkus ka tööturul, kus palgad suurenesid tootlikkuse kasvuga samas tempos ningtööjõukulud toodangu ühiku kohta alanesid.

Kuna investeerimisnõudlus jääb ilmselt kõrgeks ka lähiajal, võib välistasakaal lähitulevikus kiiresti muutudavaid üksikisikute säästmise suurenemise ja ekspordikasvu kiirenemise tõttu.

��

Seoses nõrgenenud ekspordinõudluse ja tugeva impordinõudlusega suurenes Eesti 2002. aasta maksebilansijooksevkonto puudujääk võrreldes 2001. aastaga nii absoluutväärtuselt kui ka suhtena sisemajandusekoguprodukti (SKP) üle kahe korra, moodustades vastavalt 13,2 miljardit krooni ja 12,3% (vt joonis 2.1).

Defitsiidi järsu suurenemise põhjuseks oli väliskaubandusbilansi puudujäägi suurenemine ja teenuste bilansiülejäägi vähenemine (vt joonis 2.2). Jooksevkonto puudujäägi kattis täielikult kapitali- ja finantskonto ülejääk.Eelmiste aastate tulude väljavoolu kiire kasv 2002. aastal aeglustus ning välismaale tehtud otseinvesteeringuteltteenitud ja Eestisse laekunud tulud suurenesid.

Tabel 2.1. Maksebilansi rahvusvaheliselt võrreldavad põhinäitajad

��

��

��,

Maailmamajanduse jätkuva madalseisu tingimustes ei suutnud Eesti eksport ka 2002. aastal mõõnaperioodistüle saada. Kuigi 2002. aasta IV kvartalis suurenes kaupade väljavedu III kvartaliga võrreldes 14%, vähenesaastane eksport 2001. aastaga võrreldes veidi ja moodustas 58 miljardit krooni (vt tabel 2.2). Kaupadesissevedu jätkas suure sisenõudluse tingimustes tõusutrendi: import vabaks ringluseks suurenes IV kvartalis9,7% ja aasta kokkuvõttes 5,3%, ulatudes 76 miljardi kroonini. Väliskaubanduspuudujääk kasvas aastaga4,4 mld krooni ja moodustas rekordilise 18,2 mld krooni.

Kaupade eksport põhikaubandusstatistika 5 järgi oli 56,9, import c.i.f. hindades 79,5 ning kaubabilansipuudujääk 22,6 miljardit krooni (vt joonis 2.3).

Kaupade väljaveo kahanemine 1,7% võrra oli põhjustatud töötluskaupade väljaveo ligi 20%lisestvähenemisest, mis vähendas nende osatähtsust põhiekspordis 7 protsendipunkti võrra ja moodustas 18

-14 000

-12 000

-10 000

-8 000

-6 000

-4 000

-2 000

0

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002

0

2

4

6

8

10

12

14

jooksevkonto puudujääk (mln kr) % SKP suhtes (parem telg)

Joonis 2.1. Eesti maksebilansi jooksevkonto saldo

Joonis 2.2. Eesti maksebilansi jooksevkonto, väliskaubandusbilansi ja teenuste bilansi võrdlus(f.o.b hindades, mln kr)

5 Järgnev analüüs ei sisalda Eesti Panga maksebilansi- ja majandusstatistika osakonna poolt maksebilansi väliskaubandusbilanssi tehtudtäiendusi (kapitalikaupade remont, välisriikidest ostetud proviant jt). Import on c.i.f. hindades ja analüüsitud kaupleva maa järgi.Eesti Panga väliskaubandusanalüüsides kasutatakse põhikaubanduse süsteemi (special trade system), st eksport ei sisalda eelnevalt tollilattuimporditud kaupade taasväljavedu ega vormistamist vee- ja õhusõidukite varudeks. Import ei sisalda imporditud kaupade tolliladustamist,lisatud on kaupade tarned tollilaost vabaks ringluseks ja töötluseks.

�.

miljardit krooni (vt tabel 2.3). Kuigi 2002. aasta IV kvartal näitas allhanketööstuse tugevnemist, jäitöötluskaupade eksport aasta kolmel esimesel kvartalil nõrgaks. Eriti palju – ligi poole võrra – vähenes aastakokkuvõttes Eestis kokkupandud mobiilsidevahendite (kapitalikaubad) väljavedu, jäädes siiski selle grupisuurimaks kaubaartikliks. Kapitalikaupadena eksporditi veel trafosid ning elektri- ja valvesignalisatsiooniseadmeid. Vahetarbimiskaupade põhiosa moodustasid mobiilsidevahendite osad ja kaablid. Eestis töödeldudtarbekaubad kuulusid tekstiilitööstuse toodete valdkonda.

tropskeihõP tropmiihõP odlaS)rknlm(

thaM 1

)rknlm(

sedlerrõvtuuMesimlee

)%(agidooirep

susthätasOajedapuak

etsuneet)%(sidropske

thaM 1

)rknlm(


)%(agidooirep

susthätasOajedapuak

etsuneet)%(sidropmi

5991 2,82491 7,22 0,66 7,34072 3,23 6,28 5,5167-

6991 4,33812 4,21 1,26 6,12143 2,62 8,28 2,88221-

7991 5,64813 9,54 4,36 3,99474 2,93 4,28 8,25651-

8991 3,68773 7,81 5,46 8,11535 7,21 8,08 5,52751-

9991 2,59963 1,2- 8,26 1,29094 3,8- 3,87 9,69021-

0002 9,54365 3,25 9,86 5,98496 5,14 4,18 6,34131-

1002 1,76685 1,4 0,76 0,15427 3,4 5,97 9,38731-

2002 5,99085 0,1- 9,36 7,32367 3,5 5,57 2,42281-

Tabel 2.2. Kaupade ekspordi ja impordi dünaamika

1 Maksebilansi väliskaubanduse osabilansi andmed.

Joonis 2.3. Eesti väliskaubandusbilanss (mln kr)

)rknlm(thaM )%(susthätasO )%(tuuM

1002 2002 1002 2002 1002/2002

:tropskelaamroN 6,60653 1,66983 5,16 5,86 4,9

dabuakilatipak 9,5291 2,6112 3,3 7,3 9,9

dabuaksimibratehav 1,02912 2,03832 9,73 9,14 7,8

dabuakebrat 1,42111 6,23021 2,91 2,12 2,8

dabuakatamireestifistepslajum 5,636 1,789 1,1 7,1 1,55

:udevajlävedapuaksultööT 9,94222 0,79871 5,83 5,13 6,91-

dabuakilatipak 5,3488 2,8564 3,51 2,8 3,74-

dabuaksimibratehav 9,4769 1,6919 7,61 2,61 9,4-

dabuakebrat 3,0373 8,3783 4,6 8,6 8,3


ukkoK 5,65875 1,36865 0,001 0,001 7,1-

Tabel 2.3. Põhieksport lõpptarbimise järgi

��


Normaaleksport 6 suurenes aastaga üle 9% ja moodustas 39 miljardit krooni. Suurimad ekspordiartiklidkuulusid vahetarbimiskaupade gruppi: töötlemata ja vähetöödeldud puit, puidust ehitusdetailid jakokkupandavad ehitised, autotarvikud (turvavööd), metallkonstruktsioonid. Tarbekaupadena eksporditi mööblitja mööblilisandeid, kala- ja piimatooteid, ravimeid ning õmblustooteid. Väljaveetud kapitalikaubad olid haagised,traktorid, laboriseadmed ja mitmesugused mehhanismid.

Kaupade sissevedu suurenes 2002. aastal ligi 6% (vt tabel 2.4), kusjuures töötluskaupade import vähenes16% võrra. Vahetarbimiskaupade gruppi kuuluvate mobiilsidevahendite osade tarned kahanesid 2002. aastal2001. aastaga võrreldes üle nelja korra, põhjustades ka mobiiltelefonide ekspordi vähenemise. Seevastusuurenes tunduvalt mitmesuguste elektriseadmete osade sissevedu, moodustades vahetarbimiskaupadest35%. Ka kapitalikaupadena toodi töötlemiseks Eestisse põhiliselt masinate ja seadmete kategooriassekuuluvaid kaupu: signalisatsiooni- ja muid elektriseadmeid, mobiiltelefone, kondensaatoreid, mikrofone.Tarbekaupade põhiosa moodustasid garderoobi- ja keemiakaubad.

6 Normaaleksport – Eestis toodetud kaupade ja Eesti juriidilistele isikutele kuuluvate kaupade väljavedu; ei hõlma töötluskaupade väljavedu.Normaalimport – kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks; ei hõlma sissevedu töötlemiseks.


1002 2002 1002 2002 1002/2002

skesulgnirskabavtropmI:)tropmilaamron(

2,97265 7,08536 0,57 0,08 0,31

dabuakilatipak 9,1089 1,63111 1,31 0,41 6,31

dabuaksimibratehav 0,87252 8,53592 7,33 2,73 8,61

dabuakebrat 9,06741 4,27651 7,91 7,91 2,6


:udevessisedapuaksultööT 1,79781 3,68851 0,52 0,02 5,51-

dabuakilatipak 9,6403 0,1753 1,4 5,4 2,71

dabuaksimibratehav 5,29541 5,67111 4,91 1,41 4,32-

dabuakebrat 5,4511 5,2801 5,1 4,1 2,6-


ukkoK 3,67057 0,76497 0,001 0,001 8,5

Kaupade sisseveo kasvu 2001. aastaga võrreldes põhjustas normaalimpordi (import vabaks ringluseks)13%line suurenemine, kusjuures sissevedu kasvas kõikide lõpptarbimisgruppide lõikes. Suurima kasvutempoja osatähtsusega olid vahetarbimiskaubad: mootorsõidukite ja mitmesuguste masinate osad, maagaas,metalltooted ja raudkonstruktsioonid, plasttooted, kaablid, toorpuit ja puitliiprid, puuvill jne. Kapitalikaupadenaimporditi peamiselt transpordivahendeid (kaubaveokid, traktorid, vedurid, vagunid, haagised) ning masinaidja seadmeid (arvutid, teetöömasinad, tööpingid, mobiiltelefonid). Tarbekaupade suurimad artiklid olid ravimid,mööbel, toidukaubad, tekstiilitooted, keemiatooted. Nn muude kaupadena imporditi sõiduautosid, mille sisse-vedu suurenes aastaga 25%, ja mootorikütust.

Väliskaubanduspuudujääk suurenes aastaga 31% ja ulatus 22,6 miljardi kroonini (vt tabel 2.5). Töötlus-kaupade positiivne bilanss vähenes 1,5 mld krooni, normaalekspordi ja -impordi negatiivne saldo aga suurenes4 mld krooni, seda eelkõige kapitali- ja vahetarbimiskaupade sisseveo intensiivistumise tõttu.

Riikide ühenduste lõikes vähenes kaupade väljavedu Euroopa Liitu 4% võrra, suurenes aga Kesk- ja Ida-Euroopasse ning SRÜ riikidesse (vt tabel 2.6). Siiski moodustas eksport ELi riikidesse 68% ja kooskandidaatriikidega koguni 82% koguekspordist. Eesti kolm suurimat ekspordipartnerit olid endiselt Soome,Rootsi ja Saksamaa, hõlmates 74% kaupade väljaveost Euroopa Liitu ja poole koguekspordist. Eksport Soomevähenes aastaga 28% (peamiselt mobiilsidevahendite töötluse arvelt), Rootsi aga suurenes 7% ja Saksamaalekoguni 40%. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas domineerisid lähinaabrid Läti ja Leedu, kusjuures aastagaõnnestus Eestil eksporti neisse riikidesse suurendada vastavalt 6 ja 15%. SRÜ riikide seas olid esireas

Tabel 2.4. Põhiimport lõpptarbimise järgi

�/

Venemaa (kasv 21%) ja Ukraina (vähenemine 6%). Muude riikide seas olid suuremateks partneriteks Norraja USA 20%lise kasvutempoga. Vabatsooni ekspordi ootele paigutati kaupu 1,3 miljardi krooni väärtuses.

Kaupade sissevedu suurenes 2002. aastal kõikide riikide ühenduste lõikes, v.a SRÜ riigid, mis jäid 2001.aasta tasemele (vt tabel 2.7). Euroopa Liidu esikolmik oli taas Soome, Saksamaa ja Rootsi, kusjuureskasvutrend oli sarnane ekspordile: import Soomest vähenes 18%, Saksamaalt ja Rootsist aga suurenesvastavalt 14 ja 11%. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest domineerisid Läti (kasv 7%) ja Leedu (kasv 33%).Kaubabilanss Lätiga oli 2002. aastal ligi miljardi krooniga Eesti kasuks, Leeduga aga sama suure summavõrra miinuses. SRÜ riikide kolme esimest kohta hoidsid Venemaa, Ukraina ja Valgevene. Suuremad importijadmuudest riikidest olid Jaapan, Hongkong, Hiina ja USA.

Väliskaubandusbilanss oli puudujäägiga kõikide riikide ühenduste lõikes (vt tabel 2.8).

Tabel 2.5. Väliskaubandussaldo lõpptarbimise järgi (mln kr)

Tabel 2.6. Põhieksport riikide ühenduste järgi

1002 2002

:ehavidropmi-ajidropskelaamroN 7,27602- 6,41642-

dabuakilatipak 0,6787- 9,9109-

dabuaksimibratehav 0,8533- 6,5075-

dabuakebrat 8,6363- 8,9363-

dabuakatamireestifistepslajum 8,1085- 3,9426-

:ehavoevessisaj-ajlävedapuaksultööT 9,2543 8,0102

dabuakilatipak 6,6975 3,7801

dabuaksimibratehav 6,7194- 3,0891-

dabuakebrat 8,5752 3,1972

dabuakatamireestifistepslajum 0,2- 5,211

ukkoK 8,91271- 9,30622-


1002 2002 1002 2002 1002/2002

digiirudiiLapooruE 6,18104 3,52683 5,96 9,76 9,3-

digiirapooruE-adIaj-kseK 9,2486 8,2377 8,11 6,31 0,31

digiirÜRS 2,6852 0,2882 5,4 1,5 4,11

digiirdunääjelÜ 1,5595 7,4436 3,01 2,11 5,6

noostabaV 6,0922 3,8721 0,4 2,2 2,44-

ukkoK 5,65875 1,36865 0,001 0,001 7,1-


1002 2002 1002 2002 1002/2002

digiirudiiLapooruE 3,17425 6,13335 9,96 1,76 6,1

digiirapooruE-adIaj-kseK 2,9788 4,6599 8,11 5,21 1,21

digiirÜRS 9,8157 6,7157 0,01 5,9 0,0

digiirdunääjelÜ 9,6026 4,1668 3,8 9,01 5,93

ukkoK 3,67057 0,76497 0,001 0,001 8,5

1002 2002

digiirudiiLapooruE 7,98221- 3,60741-

digiirapooruE-adIaj-kseK 3,6302- 6,3222-

digiirÜRS 7,2394- 6,5364-

digiirdunääjelÜ 8,152- 7,6132-

noostabaV 6,0922 3,8721

ukkoK 8,91271- 9,30622-

Tabel 2.7. Põhiimport riikide ühenduste järgi

Tabel 2.8. Väliskaubandussaldo riikide ühenduste järgi (mln kr)

��

�1 ��

��,

2002. aastal oli teenuste bilansi ülejääk 8,1 miljardit krooni, kahanedes aastaga 20% (vt joonis 2.4 ja tabel2.9). Kui varasematel aastatel tasakaalustas teenuste bilansi positiivne saldo väliskaubanduse puudujääki50–75% ulatuses, siis 2002. aastal kattis teenuste bilansi ülejääk väliskaubanduse puudujäägist vaid 44%.

tropskE tropmI odlaS

thaM)rknlm(


)%(agidooirep

thaM)rknlm(


)%(agidooirep

thaM)rknlm(


)%(agidooirep

3991 3,4344 7,18 2,7343 2,87 1,799 0,59

4991 0,7566 1,05 3,1035 2,45 7,5531 0,63

5991 9,22001 6,05 6,2965 4,7 3,0334 4,912

6991 8,25331 2,33 8,7017 9,42 0,5426 2,44

7991 7,66381 5,73 0,43101 6,24 7,2328 8,13

8991 0,40802 3,31 8,45721 9,52 2,9408 2,2-

9991 9,15912 5,5 4,01631 7,6 5,1438 6,3

0002 8,58452 1,61 2,11951 9,61 6,4759 8,41

1002 5,66882 3,31 3,60781 6,71 2,06101 1,6

2002 9,03823 7,31 9,63742 2,23 0,4908 3,02-

Teenuste bilansi struktuuri põhiline muutus 2002. aastal oli ehitusteenuste positiivse saldo (0,8 miljardit krooni2001. aastal) asendumine 0,9 miljardi kroonise puudujäägiga (vt tabel 2.10). Ülejäänud põhiliste teenuseliikidesaldod muutusid vähe, kusjuures positiivsed saldod kahanesid ja negatiivsete saldode osatähtsus teenustebilansis suurenes.

)rknlm(odlaS )%(susthätasO

1002 2002 1002 2002

desuneetoeV 6,8235 0,3815 4,25 0,46

desuneetisieR 7,4455 7,0435 6,45 0,66

desuneetsutihE 1,228 8,719- 1,8 3,11-

desuneetirÄ 3,821- 0,641- 3,1- 8,1-

desuneetsustilaV 9,9641- 7,8141- 5,41- 5,71-

duuM 0,36 8,25 6,0 7,0

ukkokdesuneeT 2,06101 0,4908 0,001 0,001

Tabel 2.9. Teenuste eksport ja import

Joonis 2.4. Teenuste bilansi dünaamika (mln kr)

Tabel 10. Teenuste bilansi saldod olulisemate teenuseliikide järgi

25

Teenuste eksport suurenes 2002. aastal 14% ehk samas tempos kui eelmisel aastal (vt tabel 2.11). Ainsanasuurenes keskmisest kiiremini (29%) kõige olulisema teenuseliigi – veoteenuste – eksport. Aastaga onkahanenud ehitus-, äri- ja valitsusteenuste eksport.

Teenuste import suurenes 2002. aastal 32%, kusjuures ehitusteenuste import suurenes neli korda javeoteenuste import 48% (vt tabel 2.12).

Veoteenuste eksport ja import suurenes 2002. aastal kiiremini kui teenuste kogueksport ja -import (vt joonis2.5), kusjuures enim kasvas kaubavedude maht (vastavalt 58% eksport ja 59% import). Raudtee kaubaveoeksport kasvas 5,8 korda ja import 3,7 korda. Samas on kahanenud maantee kaubavedu.


1002 2002 1002 2002 1002/2002

desuneetoeV 1,77831 5,14871 1,84 3,45 6,82

udevabuakhs 0,8286 1,87701 7,32 8,23 9,75

udevetajisier 3,0072 5,9792 4,9 1,9 3,01

desuneetoevduum 9,8434 9,3804 1,51 4,21 1,6-

desuneetisieR 7,7988 8,8419 8,03 9,72 8,2

desuneetsutihE 1,9631 4,9821 7,4 9,3 8,5-

desuneetirÄ 0,0933 8,6323 7,11 9,9 5,4-

desuneetsustilaV 3,551 8,621 5,0 4,0 4,81-

duuM 2,7711 6,7811 1,4 6,3 9,0

ukkokdesuneeT 5,66882 9,03823 0,001 0,001 7,31


1002 2002 1002 2002 1002/2002

desuneetoeV 5,8458 5,85621 7,54 2,15 1,84

udevabuakhs 9,5636 4,30101 0,43 8,04 7,85

udevetajisier 7,3701 1,3221 7,5 9,4 9,31

desuneetoevduum 9,8011 0,2331 9,5 4,5 1,02

desuneetisieR 0,3533 1,8083 9,71 4,51 6,31

desuneetsutihE 0,745 2,7022 9,2 9,8 5,303

desuneetirÄ 3,8153 8,2833 8,81 7,31 9,3-

desuneetsustilaV 2,5261 5,5451 7,8 2,6 9,4-

duuM 3,4111 8,4311 0,6 6,4 8,1

ukkokdesuneeT 3,60781 9,63742 0,001 0,001 2,23

Tabel 2.11. Teenuste eksport olulisemate teenuseliikide järgi

Tabel 2.12. Teenuste import olulisemate teenuseliikide järgi

Joonis 2.5. Veoteenuste bilanss (mln kr)

EESTI 2002. AASTA MAKSEBILANSS

��

Reisiteenuste ekspordi kasv oli 2002. aastal minimaalne (3%). Eestit külastanud välismaalaste arv kahanes1%, samas külastuspäevade arv kasvas 9% (vt joonis 2.6). Muutunud on ka külaliste struktuur: vähenenudon Soomest, SRÜ riikidest ja USAst pärit külastajate arv, suurenenud aga Skandinaaviast ja Euroopa Liidustpärit turistide hulk. Tänu maailma turismimajanduse madalseisust tulenenud rohketele sooduspakkumisteleja Eesti elanike suurenenud ostujõule kasvas reisiteenuste import 14%. Lennufirmade sooduspakkumisedviisid enam eestlasi kaugetesse sihtkohtadesse, mis on seotud suuremate kulutustega. Eriti kiiresti kasvasselliste kaugete riikide külastuste arv, mis seni sihtriikide statistikasse eraldi pole pääsenud. Populaarsematekssihtriikideks lisaks naaberriikidele olid Hispaania, Itaalia, Suurbritannia ja USA.

��,

Tulude bilansi puudujääk oli 2002. aastal 5,5 miljardit krooni, suurenedes aastaga 11% (vt tabel 2.13 jajoonis 2.7). Peaaegu kogu juurdekasv tuli otseinvesteeringutulu netoväljavoolu arvelt, mis kasvas 15%. Tuludeväljavoolu kasvu pidurdas muu investeeringutulu (laenu- ja hoiuseintressid jne) väljavoolu kahanemine jatöötajate kompensatsioonide netosissevoolu suurenemine.

Tulude sissevool Eestisse kasvas 2002. aastal 0,3 miljardit krooni (10%). Seejuures kasvas tulude sissevoolvälismaale tehtud otseinvesteeringutest 84%, mille tulemusena otseinvesteeringutulu moodustas tuludesissevoolust 26% (vt tabel 2.14). Samuti suurenesid kiiresti tulud välismaal töötavate eestlastekompensatsioonidelt (75%).

Tulude väljavool Eestist suurenes 11% ja ulatus 8,8 miljardi kroonini (vt tabel 2.15). Ainsana kasvas tuludeväljavool Eestisse tehtud otseinvesteeringutelt (21%). 2002. aastal suurenesid dividendide ja jaotamata kasumiväljamaksed mitteresidentidele 2001. aastaga võrreldes 2,3 korda, mille oletatavaks põhjuseks oli 2003.aastast jõustunud tulumaksuseaduse muudatus dividendide maksustamise osas.

Joonis 2.6. Reisiteenuste bilanss (mln kr)

)rknlm(odlaS )%(susthätasO )%(tuuM

1002 2002 1002 2002 1002/2002

tletugnireetsevniestouluT 0,5694- 3,4175- 8,001 2,401 1,51

tlilatipakihõpuluths 0,1574- 3,8745- 4,69 9,99 3,51

)dissertni(tledaglõvulut 0,412- 0,632- 3,4 3,4 3,01

tletugnireetsevniilleftropuluT 7,854 6,584 3,9- 9,8- 9,5

tletugnireetsevnitleduumuluT 3,215- 5,814- 4,01 6,7 3,81-

dulutduuM 5,29 1,461 9,1- 0,3- 4,77

ukkokduluT 1,6294- 1,3845- 0,001 0,001 3,11

Tabel 2.13. Tulude bilanss (mln kr)

�'

0��,�,

Ülekannete bilansi positiivne saldo oli 2002. aastal 2,4 miljardit krooni, kahanedes aastaga 0,3 miljardit krooni.Suures osas koosnesid need valitsusülekannetest Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamiseks.Valitsusülekannete positiivne saldo kahanes deebeti kasvu tõttu. Eraülekannete kreedit ja deebet on aastagaoluliselt suurenenud (vastavalt 24 ja 79%), positiivne saldo on aga aastaga kahanenud 145 miljonit krooni.

��3��4��

Kapitali- ja finantskonto positiivne saldo oli rekordiline – 13,6 miljardit krooni ehk ligi 2,8 korda suurem kui2001. aastal. 2002. aastal toimusid muutused jooksevkonto puudujäägi finantseerimisstruktuuris – kuivarasemail aastail kaeti see põhiliselt otseinvesteeringute arvelt, siis vaadeldaval perioodil otseinvesteeringuteosa vähenes ning portfelli- ja muude investeeringute osa suurenes. Finantskontost annavad ülevaate joonised2.8. ja 2.9.

Joonis 2.7. Tulude bilanss (mln kr)

Tabel 2.14. Tulude sissevool Eestisse

Tabel 2.15. Tulude väljavool Eestist


1002 2002 1002 2002 1002/2002

tletugnireetsevniestouluT 4,1245- 1,5556- 4,86 8,47 9,02

tlilatipakamouluths 1,0015- 0,1126- 4,46 9,07 8,12

)dissertni(tledaglõvulut 3,123- 1,443- 1,4 9,3 1,7

tletugnireetsevniilleftropuluT 7,2611- 7,949- 7,41 8,01 3,81-

tletugnireetsevnitleduumuluT 5,0231- 9,0321- 7,61 0,41 8,6-

dulutduuM 2,61- 7,62- 2,0 3,0 8,46

ukkokloovajläveduluT 8,0297- 4,2678- 0,001 0,001 6,01

��


1002 2002 1002 2002 1002/2002

tletugnireetsevniestouluT 4,654 8,048 2,51 6,52 2,48

tlilatipakihõpuluths 1,943 7,237 7,11 3,22 9,901

)dissertni(tledaglõvulut 3,701 1,801 6,3 3,3 7,0

tletugnireetsevniilleftropuluT 4,1261 3,5341 1,45 8,34 5,11-

tletugnireetsevnitleduumuluT 2,808 4,218 0,72 8,42 5,0

dulutduuM 7,801 8,091 6,3 8,5 5,57

ukkokloovessiseduluT 7,4992 3,9723 0,001 0,001 5,9

�( ��

-2 000

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002

otseinvesteeringud portfelliinvesteeringud muud investeeringud finantskonto kokku

-4 000

-2 000

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

16 000

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002

lühiajaline kapital pikaajaline kapital finantskonto kokku

Joonis 2.8. Muutused välisinvesteeringukapitali voogude struktuuris (mln kr)

Joonis 2.9. Finantskonto tähtajaline struktuur (mln kr)

�� +�,

Otseinvesteeringute saldo kujunes 2002. aastal 2,6 miljardi krooni ulatuses positiivseks, moodustadeseelmise aasta netootseinvesteeringutest 44%. Mitteresidendid investeerisid Eestisse 4,8 miljardit krooni jaEesti otseinvesteeringud välismaal kasvasid 2,2 miljardit krooni (vt tabel 2.16 ja joonis 2.10). Viiendikjooksevkonto puudujäägist kaeti otseinvesteeringute netovoo arvel.

Otseinvesteeringute sissevool Eestisse jäi 2001. aastaga võrreldes enam kui poole võrra väiksemaks.Samas tuleb silmas pidada, et 2001. aasta oli otseinvesteeringute sissevoolu seisukohalt rekordiline. 2002.aastal paigutasid mitteresidendid ligi 90% pikaajalistest finantsinvesteeringutest omakapitali, millest 70%moodustas mitteresidentidele kuuluv osa jaotamata kasumis. Samas toimus ka ulatuslik omanikutuluväljavõtmine, andes jätkuvalt tunnistust Eestis valitsevast soodsast investeerimiskliimast. Dividendideväljamaksmisele avaldas mõju ka oodatav tulumaksuseaduse muudatus dividendide maksustamisest (hakkaskehtima 2003. aastast). Tulu taasinvesteerimise seisukohalt paistis silma töötlev tööstus ning dividendideväljavõtmist eelistasid teistest enam veonduse, laonduse ja side ettevõtjad. Omakapitali investeeringutegavõrreldes kujunesid laenukapitali siirded kokkuvõttes väikeseks, sest ligilähedaselt võrdses mahus tagastatilühiajalist laenu ning võeti uusi pikaajalisi laenukohustusi (vt joonis 2.11).

29

-6 000

-4 000

-2 000

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002

Eestisse välisriikidesse saldo

essitseE elaamsiläV

)rknlm(thaM )%(susthätasO )rknlm(thaM )%(susthätasO

1002 2002 1002 2002 1002 2002 1002 2002

latipak)aso(aistkA 2,1463 0,128 6,83 1,71 1,7981- 9,309- 8,35 3,14

loovessiS 5,5594 2,1633 6,25 0,07 5,882 1,621 2,8- 8,5-

loovajläV 3,4131- 2,0452- 9,31- 9,25- 6,5812- 0,0301- 9,16 1,74

dulutdutireetsevnieR 9,8783 3,0733 1,14 2,07 2,503- 5,566- 7,8 4,03

deduõN 4,5904- 0,9005- 4,34- 1,35- 1,225- 6,738- 5,5- 9,8-

desutsuhoK 3,4797 3,9738 6,48 9,88 9,612 1,271 3,2 8,1

)oten(latipakuneaL 3,2981 5,171 1,02 6,3 4,2231- 7,385- 5,73 7,62

tiiderkabuaK 1,474- 4,945- 0,5- 4,11- 7,461- 9,641- 7,4 7,6

dunealdesilajaihüL 9,5121 9,7521- 9,21 2,62- 4,965- 3,855 1,61 5,52-

dunealdesilajaakiP 5,0511 8,8791 2,21 2,14 3,885- 1,599- 7,61 5,54

desutugiapaharduuM 2,71 4,734 2,0 1,9 6,3- 3,53- 1,0 6,1

ukkoK 6,9249 2,0084 0,001 0,001 3,8253- 4,8812- 0,001 0,001

Tabel 2.16. Otseinvesteeringute struktuur

Joonis 2.10. Otseinvesteeringud (mln kr)

Joonis 2.11. Eestisse tehtud otseinvesteeringute struktuur (mln kr)

Otseinvesteeringute juurdevoolust 82% moodustasid Soome ja Rootsi investorite rahapaigutused; Hollandipuhul toimus märkimisväärne tagasivool (vt joonis 2.12). Otseinvesteeringute netosissevoolust 85% moodustasEuroopa Liidu liikmesriikide ja 44% rahaliidu poolt investeeritu. 2004. aastaks liitumisettepaneku saanud riikide

-2 000

-1 000

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

aktsiakapital reinvesteeritud tulu laenukaptali nõuded laenukaptali kohustused

2001 2002

EESTI 2002. AASTA MAKSEBILANSS


otseinvesteeringud moodustasid vaid 2%. Tegevusvaldkondadest eelistati rahanduse ning hulgi- jajaekaubanduse valdkonda, oluliselt vähenesid elektrienergia, gaasi- ja vesivarustuse ettevõtjatesse paigutatudotseinvesteeringud (vt joonis 2.13).

Eesti ettevõtjate poolt välismaale paigutatud otseinvesteeringud kujunesid 2002. aastal kolmandiku võrraväiksemaks kui 2001. aastal. Kolm neljandikku otseinvesteeringute väljavoolust suurendas välismaal Eestiolulise osalusega ettevõtjate omakapitali. 30% ulatuses kasvas kapitaliosaluse meetodil arvestatudinvesteeringu väärtus (reinvesteeritud tulu). Sarnaselt Eestisse tehtud otseinvesteeringutega toimus aastaviimases kvartalis ulatuslik lühiajalise laenukapitali tagastamine (0,6 miljardit krooni) ja ligi miljardi kroonivõrra suurenesid pikaajalise laenukapitali positsioonid välismaal (vt joonis 2.14).

Investeerimisel välismaale eelistati 2002. aastal endiselt Leedu majandust (44% väljavoolust). Kui varasematelaastatel on teisel kohal olnud Läti tütar- ja sidusettevõtjad, siis analüüsitaval perioodil on sellele kohalekerkinud Küpros (vt joonis 2.15). Ka tegevusvaldkondade puhul toimus kohtade vahetus – esikohale tõusidveonduse, laonduse ja side ettevõtjate investeeringud ning teisele kohale jäi endine liider finantsvahendus(vt joonis 2.16). Euroopa Liidu liikmesriikidesse paigutatud otseinvesteeringute osakaal oli 2%, kuid 2004.aastal liituvate riikide majandusse tehti 88% otseinvesteeringutest.

2 206,0

1 708,5

535,3 346,9

232,2

-486,2 -547,3

318,6

-1 000

-500

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

Soome Rootsi Norra Saksamaa Venemaa Holland USA teised

1 802,3

988,6857,8 801,3

450,8

-538,0

437,4

-1 000

-500

0

500

1 000

1 500

2 000

rahandus hulgi- ja

jaekaubandus

töötlev tööstus kinnisvara-,

üürimis- ja

äriteenindus

veondus,

laondus ja side

energeetika-,

gaasi- ja

vesivarustus

muud

Joonis 2.12. Eestisse tehtud otseinvesteeringute struktuur riigiti 2002. aastal (mln kr)

Joonis 2.13. Eestisse tehtud otseinvesteeringute struktuur tegevusalati 2002. aastal (mln kr)

/.

Joonis 2.14. Välismaale tehtud otseinvesteeringute struktuur (mln kr)

-968,5

-625,6

-330,0

72,5

-336,8

-1 200

-1 000

-800

-600

-400

-200

0

200

Leedu Küpros Läti Soome teised

Joonis 2.15. 2002. aastal välismaale tehtud otseinvesteeringud riigiti (mln kr)

-913,6

-623,7

-449,8

95,0

-296,3

-1 000

-800

-600

-400

-200

0

200

veondus, laondus ja

side

rahandus kinnisvara-, üürimis- ja

äriteenindus

töötlev tööstus muud

Joonis 2.16. 2002. aastal välismaale tehtud otseinvesteeringud tegevusalati (mln kr)

��

-2 000

-1 500

-1 000

-500

0

500

aktsiakapital reinvesteeritud tulu laenukaptali nõuded laenukaptali kohustused

2001 2002

/� ��

�� 4�� +�,

Portfelliinvesteeringute netosissevool oli 2002. aastal 3,2 miljardit krooni, mis ületas 2001. aasta vastavatnäitajat rohkem kui neljakordselt (vt joonis 2.17 ja tabel 2.17). Investeeringute sissevool sellises vormis olieelnenud aasta jooksul Eesti majanduse jaoks oluliseks finantseerimise allikaks, mille suurusjärk on võrreldavotseinvesteeringute omaga.

Portfelliinvesteeringud välismaale kasvasid aasta jooksul 2,4 miljardit krooni, mis tulenes eelkõigevalitsemissektori vabade vahendite paigutamisest mitteresidentide poolt emiteeritud võlainstrumentidesse.Omandiväärtpaberiinvesteeringutes aasta jooksul märkimisväärseid muutusi ei olnud.

Portfelliinvesteeringud Eestisse kasvasid aastaga 5,6 miljardit krooni, millest ligikaudu 1 miljard tulenesinvesteeringutest omandiväärtpaberitesse ja 4,6 miljardit võlaväärtpaberitesse. Omandiväärtpaberiteinvesteeringutest paigutati 0,1 miljardit krediidiasutustesse ja 0,8 miljardit muu sektori ettevõtjatesse.Valitsemissektori ja muu sektori poolt läbiviidud edukad võlakirjaemissioonid tõid Eesti majandusse täiendavatkapitali vastavalt 3,0 ja 1,5 miljardit krooni.

��,�� +�,

Muude investeeringute saldo oli 2002. aastal positiivne ligikaudu 7,5 miljardi krooniga (vt joonis 2.18 jatabel 2.18), erinedes märkimisväärselt 2001. aastast, mil toimus kapitali netoväljavool 0,4 miljardi krooni

-3 000

-2 000

-1 000

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002


Joonis 2.17. Portfelliinvesteeringud (mln kr)

Tabel 2.17. Portfelliinvesteeringud väärtpaberite liigi ja majandussektorite järgi (mln kr)

deduõN desutsuhoK odlaS

1002 2002 1002 2002 1002 2002

ukkokdugnireetsevniilleftroP 2,0012- 0,8532- 5,0041 6,1655 7,996- 6,3023

direbapträävidnamohs 5,632 1,9 4,865 2,219 9,408 3,129

desutusaidiiderk 1,993 0,31 1,924 7,501 2,828 7,811

dirotkesduum 6,261- 9,3- 3,931 5,608 3,32- 6,208

direbapträävalõv 7,6332- 1,7632- 1,238 4,9464 6,4051- 3,2822

knapksek 8,18 8,18 0,0

rotkessustilav 1,9742- 0,4642- 6,511- 6,8441 7,4952- 4,5101-

desutusaidiiderk 0,734 0,65- 0,345 4,981 0,089 4,331

dirotkesduum 4,673- 9,251 7,404 4,1103 3,82 3,4613

//

ulatuses. 2002. aasta 7,5 miljardi krooni suuruse kapitali sissevoolu taga oli ennekõike märkimisväärnekohustuste kasv, mis väljendus suurenenud laenukohustustes ja mitteresidentide deposiitides kodumaisteskrediidiasutustes. Investeeringute sissevool toimus valdavalt lühiajalise kapitali vormis (vt tabel 2.19).

Muud investeeringud välismaale suurenesid aasta jooksul 0,7 miljardit krooni. Suurimad muutused toimusidmuu sektori poolt antud laenude osas, mille tulemus oli 1,4 miljardi kroonine kapitali väljavool, ja vähenenudkaubanduskrediidi nõuete osas, mis tingis kapitali sissevoolu 1 miljardi krooni ulatuses. Muud nõuded vähenesidaasta jooksul 0,2 miljardit krooni.

-6 000

-4 000

-2 000

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002



1002 2002 1002 2002 1002 2002

ukkokdugnireetsevniduuM 7,6173- 6,327 2,8823 3,3376 5,824- 9,6547

tiiderksudnabuakhs 8,485- 5,9801 9,201 1,187 9,184- 6,0781

duneal 9,8722- 5,4231- 4,0752 3,3691 5,192 8,836

desuioh 0,837- 2,927 4,18 5,3673 6,656- 7,2944

latipakuum 0,511- 4,922 5,335 4,522 5,814 8,454


1002 2002 1002 2002 1002 2002

ukkoK 7,6173- 6,327 2,8823 3,3376 5,824- 9,6547

latipakenilajaakiP 7,223- 0,3801- 4,4181 0,9281 7,1941 0,647

knapksek 0,3 8,4 9,2- 1,0 8,4

rotkessustilav 2,821- 9,388- 2,821- 9,388-

desutusaidiiderk 0,031- 8,651- 5,381 3,8361 5,35 5,1841

dirotkesduum 7,591- 0,139- 0,2671 6,4701 3,6651 6,341

latipakenilajaihüL 0,4933- 6,6081 8,3741 3,4094 2,0291- 9,0176

knapksek 7,202- 3,35- 2,98- 1,646 9,192- 8,295

rotkessustilav 6,736 6,423- 6,736 6,423-

desutusaidiiderk 7,4753- 3,543- 2,809 4,5404 5,6662- 1,0073

dirotkesduum 2,452- 8,9252 8,456 8,212 6,004 6,2472

Joonis 2.18. Muud investeeringud (mln kr)

Tabel 2.18. Muud investeeringud kapitali liigi järgi (mln kr)

Tabel 2.19. Muud investeeringud tähtaja järgi (mln kr)

��


Muud investeeringud Eestisse suurenesid 2002. aastal 6,7 miljardit krooni. Kasvanud sisenõudluse rahul-damiseks on krediidiasutused suurendanud oma laenukohustusi mitteresidentide ees 2 miljardit krooni,muu sektori laenukohustused kasvasid vaadeldaval perioodil 0,5 miljardi krooni võrra. Kohustuste kasvu ontoetanud ka mitteresidentide 3,8 miljardit krooni suurenenud deposiidid Eesti krediidiasutustes. Ainsana onlaenukohustusi vähendanud valitsemissektor – 0,9 miljardi krooni ulatuses.

RESERVID

Maksebilansi reservid suurenesid 2002. aastal 927 miljonit krooni. Impordi kaetusest reservidega annabülevate joonis 2.19.

Joonis 2.19. Kulla- ja välisvaluutareservide muut (mln kr) ja impordi kaetus reservidega (kuudes)

-2 500

-2 000

-1 500

-1 000

-500

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

I kv

1998

II kv

1998

III kv

1998

IV kv

1998

I kv

1999

II kv

1999

III kv

1999

IV kv

1999

I kv

2000

II kv

2000

III kv

2000

IV kv

2000

I kv

2001

II kv

2001

III kv

2001

IV kv

2001

I kv

2002

II kv

2002

III kv

2002

IV kv

2002

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

muut (+ vähenemine / - suurenemine; vasak telg) impordi kaetus reservidega (parem telg)

35

III.III.III.III.III. EESTI RAHVUSVEESTI RAHVUSVEESTI RAHVUSVEESTI RAHVUSVEESTI RAHVUSVAHELINEAHELINEAHELINEAHELINEAHELINEINVESTEERIMISPOSITSIOON JAINVESTEERIMISPOSITSIOON JAINVESTEERIMISPOSITSIOON JAINVESTEERIMISPOSITSIOON JAINVESTEERIMISPOSITSIOON JAVÄLISVÕLGVÄLISVÕLGVÄLISVÕLGVÄLISVÕLGVÄLISVÕLG 31. DETSEMBRIL 2002

EESTI RAHVUSVAHELINE INVESTEERIMISPOSITSIOON JA VÄLISVÕLG

2002. aasta lõpuks ulatusid kõik Eestisse tehtud välisinvesteeringud 127 miljardi kroonini (118% SKP

suhtes), mis on ligi 6% enam kui aasta varem. Sellest poole ehk 63 miljardit krooni moodustasid

otseinvesteeringud, mis oma põhiosas välisvõlga ei suurenda (vt tabel 3.1). Välisinvestorid olid enim

investeerinud finantsvahendusse (28% otseinvesteeringutest), veondusse, laondusse ja sidesse (21%)

ning töötlevasse tööstusse (19%). Ligi 70% otseinvesteeringutest pärineb Rootsist (41%) ja Soomest (27%;

vt tabel 3.2). Kolmandal kohal olid otseinvesteeringud Ameerika Ühendriikidest (7%).

Lisaks otseinvesteeringutele on Eestisse olulisel määral kapitali paigutatud muude investeeringute (laenud,

deposiidid jms) vormis (34%) ning portfelliinvesteeringutena (16%). Aasta viimases kvartalis toimus varasemast

intensiivsem kapitali sissevool muude investeeringutena.

Eesti investeeringud välisriikidesse moodustasid 2002. aasta lõpuks 61 miljardit krooni. Suurema osa

sellest moodustasid laenud, deposiidid (38%) ning keskpanga kulla- ja välisvaluutareserv (25%).

Otseinvesteeringute osatähtsus kõigist välismaale tehtud investeeringutest oli 17%. Siingi oli

eelistatumad tegevusalad finantsvahendus (39% kõigist välismaale tehtud otseinvesteeringutest) ning

veondus, laondus ja side (21%), lisaks ka kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus (19%; vt tabel 3.3). Kolm

neljandikku välismaale paigutatud Eesti kapitalist on läinud Balti riikidesse – Leetu (44%) ja Lätti (31%).

Väliskohustuste ülekaalu tõttu oli Eesti netoinvesteerimispositsioon 2002. aasta lõpul 65,9 miljardi

krooni ulatuses negatiivne (61% SKP suhtes).

Eesti kõigi sektorite võlakohustused moodustasid 31. detsembril 2002. aastal 70,3 miljardit krooni

(65% SKP suhtes; vt tabel 3.4). Eesti netovälisvõlg (võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahe)

suurenes aastaga 1,8 korda ja moodustas 12,8 miljardit krooni (12% SKP suhtes). Netovälisvõlga

suurendasid põhiliselt krediidiasutused, kelle netovälisvõlg kasvas üle 70%. Valitsemissektori netovälisvõlg

oli teist aastat järjest positiivne (3 miljardit krooni). Eesti kogu- ja netovälisvõla dünaamikat iseloomustavad

joonised 3.1–3.3.


Tabel 3.2. Otseinvesteeringupositsioon Eestis riigiti ja tegevusalati 31. detsembril 2002

Tabel 3.3. Eesti otseinvesteeringupositsioon välismaal riigiti ja tegevusalati 31. detsembril 2002

Tabel 3.1. Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon (mln kr)

kiiR rknlm % alasuvegeT rknlm %udeeL 9,6144 7,34 sudnehavstnaniF 2,6093 7,83

itäL 2,2613 3,13 edisajsudnoal,sudnoeV 9,6512 4,12

sorpüK 4,3831 7,31 aj-simirüü,-aravsinniKsudnineetirä 9,0691 4,91

ailaatI 1,136 3,6 sutsöötveltööT 6,8021 0,21desieT 405 0,5 sudnabuakeajaj-igluH 3,316 1,6

duuM 7,152 5,2

kiiR rknlm % alasuvegeT rknlm %istooR 1,45852 0,14 sudnehavstnaniF 7,49671 0,82emooS 2,61271 3,72 edisajsudnoal,sudnoeV 4,13531 4,12

digiirdnehÜakireemA 3,7744 1,7 sutsöötveltööT 1,57811 8,81dnalloH 2,2942 9,3 sudnabuakeajaj-igluH 4,4058 5,31

arroN 5,1402 2,3 aj-simirüü,-aravsinniKsudnineetirä 8,6206 5,9

desieT 0,64011 5,71 duuM 9,4945 7,8

10.21.13 )%(susthätasO 20.21.13 )%(susthätasO )%(tuuM)AVITKASILÄV(DEDUÕNSILÄV

laamsilävdugnireetsevniestO 7,5879 4,61 6,79001 6,61 2,3dulutdutireetsevnierajlatipak)aso(aistkA 7,9995 0,01 8,5366 9,01 6,01

latipakuuM 0,6873 3,6 8,1643 7,5 6,8-laamsilävdugnireetsevniilleftroP 9,22421 8,02 4,80321 2,02 9,0-

direbapträävidnamO 5,404 7,0 2,945 9,0 8,53direbapträävalõV 4,81021 1,02 2,95711 3,91 2,2-

desilajaakiP 4,7088 7,41 0,6087 8,21 4,11-desilajaihüL 0,1123 4,5 2,3593 5,6 1,32

didnemurtsnisiteluT 3,971 3,0 2,491 3,0 3,8dugnireetsevniduuM 0,50622 8,73 4,82332 3,83 2,3

tiiderksudnabuaK 2,3785 8,9 4,9914 9,6 5,82-duneaL 4,1329 5,51 3,64601 5,71 3,51

desilajaakiP 5,1174 9,7 3,3705 3,8 7,7desilajaihüL 9,9154 6,7 0,3755 1,9 3,32

didiisopeD 4,4256 9,01 1,2787 9,21 7,02deduõnduuM 0,679 6,1 6,016 0,1 4,73-

divreseR 4,04741 7,42 9,48941 6,42 7,1UKKOKDEDUÕNSILÄV 3,33795 0,001 5,31906 0,001 0,2

dalõvhs 3,77805 2,55475 9,21)AVISSAPSILÄV(DESUTSUHOKSILÄV

sitseEdugnireetsevniestO 0,28816 7,15 3,72136 8,94 0,2dulutdutireetsevnierajlatipak)aso(aistkA 1,56094 0,14 4,51905 2,04 8,3

latipakuuM 9,61821 7,01 9,11221 6,9 7,4-sitseEdugnireetsevniilleftroP 9,78091 9,51 4,69502 2,61 9,7

direbapträävidnamO 2,1197 6,6 1,3849 5,7 9,91direbapträävalõV 7,67111 3,9 3,31111 8,8 6,0-

desilajaakiP 3,55111 3,9 1,79011 8,8 5,0-desilajaihüL 4,12 0,0 2,61 0,0 3,42-

didnemurtsnisiteluT 5,121 1,0 7,88 1,0 0,72-dugnireetsevniduuM 9,30783 3,23 9,76924 9,33 0,11

tiiderksudnabuaK 8,2518 8,6 8,3676 3,5 0,71-duneaL 6,41381 3,51 2,51712 1,71 6,81

desilajaakiP 4,72651 0,31 2,65571 8,31 3,21desilajaihüL 2,7862 2,2 0,9514 3,3 8,45

didiisopeD 4,4549 9,7 6,36811 4,9 5,52desutsuhokduuM 1,2872 3,2 3,5262 1,2 6,5-

UKKOKDESUTSUHOKSILÄV 3,597911 0,001 3,087621 0,001 8,5dalõvhs 8,60085 4,75207 1,12

ENILEHAVSUVHARNOOISTISOPSIMIREETSEVNIOTEN

0,26006- 8,66856- 7,9

nooistisopenilajaihülhs 6,6964- 3,0396- 6,74nooistisopenilajaakiphs 4,56355- 5,63985- 5,6

UKKOKGLÕVSILÄVOTEN 5,9217- 2,20821- 6,97rotkessimestilavhs 7,895 6,4403 5,804

37

Tabel 3.4. Välisvõlg (mln kr)

Joonis 3.1. Eesti majanduse kogu- ja netovälisvõlg (mln kr) ja % SKP suhtes (parem telg)

EESTI RAHVUSVAHELINE INVESTEERIMISPOSITSIOON JA VÄLISVÕLG

20.30.13 % 20.60.03 % 20.90.03 % 20.21.13 %

DESUTSUHOKALÕV

desilajaihüL 1,90032 8,63 0,47332 0,63 1,42912 1,33 8,48142 4,43

rotkessimestilaV

knapkseK 4,6361 6,2 8,519 4,1 3,5 0,0 5,552 4,0

desutusaidiiderK 1,29621 3,02 6,87631 1,12 3,08221 5,81 7,78151 6,12

dirotkesduuM 6,0868 9,31 6,9778 5,31 5,8369 5,41 6,1478 4,21

desilajaakiP 5,48593 2,36 5,98414 0,46 9,37344 9,66 6,27064 6,56

rotkessimestilaV 5,6792 8,4 6,6673 8,5 8,8043 1,5 2,3833 8,4

knapkseK 0,0


dirotkesduuM 0,27772 4,44 0,49482 9,34 0,93213 1,74 3,53913 5,54

GLÕVSILÄVUGOK 6,39526 0,001 5,36846 0,001 0,89266 0,001 4,75207 0,001

DEDUÕNALÕV

desilajaihüL 2,65093 6,96 8,28493 9,86 3,88753 1,36 6,63173 6,46


knapkseK 5,99351 5,72 7,43741 7,52 6,20741 9,52 2,34941 0,62


dirotkesduuM 9,9369 2,71 5,1799 4,71 2,3039 4,61 6,2047 9,21

desilajaakiP 3,92071 4,03 8,01871 1,13 6,81902 9,63 6,81302 4,53


knapkseK 1,41 0,0 8,21 0,0 4,21 0,0 4,21 0,0


dirotkesduuM 2,96721 8,22 6,78821 5,22 7,85641 8,52 5,46541 3,52

UKKOKDEDUÕNALÕV 5,58065 0,001 6,39275 0,001 9,60765 0,001 2,55475 0,001

GLÕVSILÄVOTEN

enilajaihüL 1,74061 8,80161 2,46831 8,15921

rotkessimestilaV 8,655 4,0311 4,3311 7,9391

knapkseK 1,36731 9,81831 3,79641 7,78641

desutusaidiiderK 9,767 4,23- 2,1361- 6,6332-

dirotkesduuM 3,959 9,1911 3,533- 0,9331-

enilajaakiP 2,55522- 7,87632- 3,55432- 0,45752-

rotkessimestilaV 9,811 0,23- 2,6541 9,4011

knapkseK 1,41 8,21 4,21 4,21

desutusaidiiderK 4,5867- 1,3508- 6,3438- 5,0059-

dirotkesduuM 8,20051- 4,60651- 3,08561- 8,07371-

UKKOKGLÕVSILÄVOTEN 1,8056- 9,9657- 1,1959- 2,20821-


Joonis 3.2. Eesti koguvälisvõlg majandussektorite järgi (mln kr)

Joonis 3.3. Eesti netovälisvõlg majandussektorite järgi (mln kr)

39

TEHINGUTE ARV JA KÄIVE

2002. aastal suurenes rahvusvaheliste maksete 7 üldarv võrreldes 2001. aastaga 11% (vt tabel 4.1 ja joonis4.1), sarnaselt laekunud ja lähetatud maksete osas. Arvuliselt laekus aasta jooksul 83 000 makset rohkemkui lähetati. Suure osa maksete arvust, ca 77%, moodustasid tehingud alla 100 000 Eesti krooni.

Sarnane oli ka rahvusvaheliste maksete käibe dünaamika: võrreldes 2001. aastaga suurenes laekuvatemaksete käive 10% ja lähetatud maksete käive 17% (vt tabel 4.2 ja joonis 4.2). Maksete käive oli intensiivsemaasta lõpus.

IV. KLIENTIDE RAHVUSVAHELISEDTEHINGUD EESTI PANGASÜSTEEMIVAHENDUSEL

kthut )%(tuuM

1002 2002 1002/2002

deskamdunukeaL 745 995 9

deskamdutatehäL 854 615 31

ukkoK 5001 5111 11

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002

laekunud maksed lähetatud maksed maksed kokku

Joonis 4.1. Rahvusvaheliste maksete arv (tuh tk)

Tabel 4.1. Rahvusvaheliste maksete arv (tuh tk)

7 Rahvusvahelised maksed ei sisalda residentide omavahelisi ja mitteresidentide omavahelisi tehinguid.

KLIENTIDE RAHVUSVAHELISED TEHINGUD EESTI PANGASÜSTEEMI VAHENDUSEL

1� ��

Alla 100 000 Eesti krooni suuruste maksete osatähtsus kogukäibest moodustas vaid 10%. Keskmise laekunudmakse suurusjärk (158 700 kr) jäi 2001. aasta tasemele. Keskmine lähetatud makse (203 300 kr) suureneseelmise aastaga võrreldes ca 7 000 krooni.

��,�� (

Eesti krediidiasutuste poolt 2002. aasta jooksul rahvusvahelistes maksetes kasutatud peamiste valuutadejärjestus käibe järgi muutus ootuspäraselt seoses euro sularaha käibeletulekuga 1. jaanuarist 2002 (vt joonis4.3). Saksa marga ja Soome marga käibelt kadumise järel haaras nende positsioonid eelkõige euro, mille

rkdlm )%(tuuM

1002 2002 1002/2002

deskamdunukeaL 78 59 01

deskamdutatehäL 09 501 71

ukkoK 771 002 31

8 Valuutade lõikes analüüsi tehes on kogumist välja jäetud tehingud alla 100 000 Eesti krooni, kuna viimased on Eesti Pangas olevasstatistikas üksnes Eesti kroonides ning nende kaasamine moonutaks oluliselt üldpilti.

Tabel 4.2. Rahvusvaheliste maksete käive (mld kr)

Joonis 4.2. Rahvusvaheliste maksete käive ja saldo (mld kr)

Joonis 4.3. Valuutade kasutamine rahvusvahelistes maksetes (%)

1.

osatähtsus käibe järgi

EUR46%

muud1%

USD37%

RUB1%

GBP2%

SEK3%

EEK9%

LVL1%

osatähtsus tehingute arvu järgi

EEK11% LVL

1%

EUR52%

muud4%

USD25%

RUB1%

GBP2% SEK

4%

EMU

USD15%

EEK11%

EUR73%

muud1%

maksuvabad piirkonnad

USD78%

EUR6%

EEK15%

muud1%

teised riigid

RUB2%

USD53%

muud4%

EUR34%

EEK5%

LVL2%

osatähtsus kasvas 2001. aastaga võrreldes peaaegu poole suuremaks ja moodustas 47% käibest. Ameerikadollari osakaal jäi samale tasemele. Mõnevõrra vähenes Eesti krooni osatähtsus (-2 protsendipunkti) käibes,

osa käibes oli vaid 8%, nendest Rootsi krooni kasutati 3 ja Vene rubla 1% käibest, nagu 2001. aastalgi.

Sarnaselt valuutade järjestusele käibe järgi domineeris eurodes sooritatud maksete arv, mis suurenes 2001.aastaga võrreldes enam kui kaks korda ja moodustas 52% kogu maksete arvust. Ülejäänud valuutadessooritatud maksete arv jäi 2001. aasta tasemele.

Joonis 4.4. Valuutade kasutamine rahvusvahelistes maksetes 2002. aastal käibe ja tehingute arvujärgi (%)

Joonis 4.5. Valuutade kasutamine rahvusvahelistes maksetes 2002. aastal käibe järgi (%)

��,�� ,��+�,��+��0��,��

jäädes 9%ga maksete sooritamisel kasutatud valuutade seas tähtsuselt kolmandaks. Ülejäänud valuutade

1� ��

Valuutade kasutamise struktuur rahvusvahelistes maksetes oli riigiti erinev (vt joonised 4.4 ja 4.5). EuroopaMajandus- ja Rahaliidu riikidega sooritati 2002. aastal enamik makseid eurodes (81% tehingute arvust ja73% käibest). Tehingute arvu järgi tõusis tähtsuselt teiseks valuutaks Eesti kroon (10%), mille osatähtsuskäibes jäi nelja protsendipunkti võrra väiksemaks kui Ameerika dollaril (8% tehingute arvust ja 15% käibest).Euro osatähtsus käibes tõusis aastaga üle kahe korra. Eesti krooni ja Ameerika dollari osatähtsus jäi 2001.aasta tasemele. Ülejäänud valuutade osatähtsuseks jäi euroala majandusruumis vaid 1%.

Tehingutes maksuvabade piirkondadega kasutati põhiliselt kahte valuutat – Ameerika dollarit (47% tehingutearvust ja 78% käibest) ja Eesti krooni (47 ja 15%). Võrreldes 2001. aastaga, suurenes eelkõige eurodessooritatud maksete osatähtsus Ameerika dollari kasutamise mõningase vähenemise arvel. Vene rublaosatähtsus jäi alla 1%.

Ülejäänud riikide puhul oli ülekaalus Ameerika dollari osatähtsus (44% tehingute arvust ja 53% käibest),millele järgnesid euro (37 ja 34%) ja Eesti kroon (8 ja 5%). Aastaga kasvas siiski kõige enam euro osatähtsusnii tehingute arvu kui ka käibe järgi (+21 ja +16 pp).

��

ejriK 2991 3991 4991 5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

otnokveskooJ 2,034 0,972 6,5412- 6,0181- 9,6084- 2,0187- 2,0676- 7,7063- 4,3905- 5,9885- 0,63231-

desuneetajdabuaK 6,085- 9,729- 2,3523- 2,5823- 2,3406- 1,0247- 2,6767- 4,5573- 0,9653- 7,3263- 2,03101-

tideerk 7,8897 0,79151 5,58422 1,15492 2,68153 2,31205 3,09585 1,74985 7,13818 6,33578 4,03909

tebeed 3,9658- 9,42161- 7,83752- 3,63723- 4,92214- 3,33675- 5,66266- 5,20726- 7,00458- 3,75119- 6,060101-

ukkok)b.o.f(dabuaK 0,2901- 0,5291- 9,5164- 5,5167- 2,88221- 8,25651- 5,52751- 9,69021- 6,34131- 9,38731- 2,42281-

tropske 6,8455 7,26701 5,82851 2,82491 4,33812 5,64813 3,68773 2,59963 9,54365 1,76685 5,99085

tropmi 6,0466- 7,78621- 4,44402- 7,34072- 6,12143- 3,99474- 8,11535- 1,29094- 5,98496- 0,15427- 7,32367-

sudnabuaksiläV 9,569- 3,9561- 4,7174- 6,16721- 2,31461- 4,25861- 0,94921- 3,52151- 5,19971- 6,91012-

tropske 6,8455 7,14601 0,96821 5,24641 8,60561 8,87532 7,85162 0,09052 6,31223 8,06953 2,57693

tropmi 5,4156- 0,10321- 4,68571- 2,36522- 4,86292- 0,29993- 1,11034- 0,93083- 9,83374- 3,25935- 8,49606-

skesimeltöötdabuaK 9,943 5,203 8,634 8,328 1,8041 1,4701 2,4232 5,0934 1,5082

tropske 9,0672 9,0244 7,7294 1,1297 7,18211 2,79511 1,32832 8,74222 0,79871

tropmi 0,1142- 4,8114- 9,0944- 3,7907- 6,3789- 1,32501- 9,89412- 3,75871- 9,19051-

tnomeredapuakilatipaK 1,69 5,361 7,58 4,691 6,502 3,141 2,701 7,111 9,941 3,062

tropske 0,121 3,791 8,161 6,852 1,932 0,932 8,981 5,751 8,022 7,813

tropmi 9,42- 8,33- 1,67- 2,26- 5,33- 7,79- 6,28- 8,54- 9,07- 4,85-

lajaukelolaamsiläVdabuakdutetso 1,621- 8,163- 0,604- 5,76- 9,641- 9,162- 6,214- 9,123- 0,044- 4,023- 2,262-

tropske 3,202 2,041 5,601 9,601 7,711 3,151 3,732 2,802

tropmi 1,621- 8,163- 0,604- 8,962- 1,782- 4,863- 5,915- 6,934- 3,195- 7,755- 4,074-

dlukenilaharettiM 9,5- 5,51- 9,21- 1,7- 9,9- 3,7- 2,41- 4,21- 8,7-

tropske 3,1 7,0 1,0 0,1 5,0 4,0 4,0 4,0

tropmi 2,7- 2,61- 0,31- 1,8- 9,9- 8,7- 6,41- 8,21- 2,8-

desuneeT 4,115 1,799 7,2631 3,0334 0,5426 7,2328 3,9408 5,1438 6,4759 2,06101 0,4908

tideerk 1,0442 3,4344 0,7566 9,22001 8,25331 7,66381 0,40802 9,15912 8,58452 5,66882 9,03823

tebeed 7,8291- 2,7343- 3,4925- 6,2965- 8,7017- 0,43101- 7,45721- 4,01631- 2,11951- 3,60781- 9,63742-

sudnoeV 5,076 1,8031 1,2991 9,3371 0,2902 3,0244 6,5024 2,0474 6,0515 6,8235 0,3815

tideerk 6,6971 8,6592 9,4734 8,5724 0,3135 1,3619 8,5599 0,29201 7,87221 1,77831 5,14871

tebeed 1,6211- 7,8461- 8,2832- 9,1452- 0,1223- 8,2474- 2,0575- 8,1555- 1,8217- 5,8458- 5,85621-

tropsnartereM 5,985 8,518 1,8821 1,5101 2,4131 3,4842 6,9312 1,1482 7,3213 4,5753 5,4483

tideerk 3,3061 8,6712 2,2613 6,0162 5,6603 6,6634 4,5854 0,1825 9,6236 3,6086 9,4627

tebeed 8,3101- 0,1631- 1,4781- 5,5951- 3,2571- 3,2881- 8,5442- 9,9342- 2,3023- 9,0323- 4,0243-

udevetajisieR 7,281 8,063 5,385 5,295 8,534 8,988 4,339 9,1421 2,5221 6,9311 7,2421

tideerk 1,491 4,005 0,387 0,908 9,237 0,9321 0,3531 7,4961 1,1781 5,3891 0,1512

tebeed 4,11- 6,931- 5,991- 5,612- 1,792- 2,943- 6,914- 8,254- 9,546- 9,348- 3,809-

udevabuaK 4,868 2,837 9,866 7,523 3,145 5,9901 6,486 5,142 7,001 6,504 7,388

tideerk 4,3811 6,4911 9,8661 2,7211 1,8841 7,6122 5,4212 3,3061 5,6002 0,9902 5,0942

tebeed 0,513- 4,654- 0,0001- 5,108- 8,649- 2,7111- 9,9341- 8,1631- 8,5091- 4,3961- 8,6061-

desuneetoevduuM 6,164- 2,382- 7,53 9,69 1,733 0,594 6,125 7,7531 8,7971 2,0302 1,8171

tideerk 8,522 8,184 3,017 4,476 5,548 9,019 9,7011 0,3891 3,9442 8,3272 4,3262

tebeed 4,786- 0,567- 6,476- 5,775- 4,805- 9,514- 3,685- 3,526- 5,156- 6,396- 3,509-

tropsnartuhÕ 8,33 8,791 1,121 6,09 9,94 0,943 5,392 0,593 6,344 1,534 7,984

tideerk 9,63 0,223 2,642 3,623 7,983 1,636 7,995 9,467 4,148 5,178 9,3201

tebeed 1,3- 2,421- 1,521- 7,532- 8,933- 1,782- 2,603- 9,963- 8,793- 4,634- 2,435-

udevetajisieR 1,33 3,822 9,511 4,18 0,64 5,042 9,952 7,493 9,254 7,764 4,284

tideerk 2,53 1,162 1,341 8,091 3,802 6,914 0,193 1,905 3,106 3,826 0,357

tebeed 1,2- 8,23- 2,72- 4,901- 3,261- 1,971- 1,131- 4,411- 4,841- 6,061- 6,072-

udevabuaK 1,1 2,1- 2,11- 8,01 2,5 9,41 1,6- 8,4 8,7- 2,41- 0,11-

tideerk 4,1 1,8 1,31 0,91 9,31 7,43 7,34 1,94 6,94 4,06 2,94

tebeed 3,0- 3,9- 3,42- 2,8- 7,8- 8,91- 8,94- 3,44- 4,75- 6,47- 2,06-

desuneetoevduuM 4,0- 3,92- 4,61 6,1- 3,1- 6,39 7,93 5,4- 5,1- 4,81- 3,81

tideerk 3,0 8,25 0,09 5,611 5,761 8,181 0,561 7,602 5,091 8,281 7,122

tebeed 7,0- 1,28- 6,37- 1,811- 8,861- 2,88- 3,521- 2,112- 0,291- 2,102- 4,302-

tropsnartuuM 2,74 5,492 9,285 2,826 9,727 0,7851 5,2771 1,4051 3,3851 1,8131 8,848

tideerk 4,651 0,854 5,669 9,8331 8,6581 4,0614 7,0774 1,6424 4,0115 3,9916 7,2559

tebeed 2,901- 5,361- 6,383- 7,017- 9,8211- 4,3752- 2,8992- 0,2472- 1,7253- 2,1884- 9,3078-

udevetajisieR 5,3 1,01 2,84 5,17 2,81 7,91 9,73 4,23 1,52 2,91 3,13

tideerk 7,3 9,51 2,95 5,78 6,83 7,97 1,27 3,35 0,16 4,88 5,57

tebeed 2,0- 8,5- 0,11- 0,61- 4,02- 0,06- 2,43- 9,02- 9,53- 2,96- 2,44-

Tabel 1. Eesti maksebilanss aastail 1992–2002 (mln kr)

��

ejriK 2991 3991 4991 5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

udevabuaK 8,39 2,011 5,303 6,252 4,03- 6,295 8,94 4,721 1,48 7,07 0,891-

tideerk 2,821 4,122 4,185 8,938 3,1301 6,0792 1,5182 3,6752 7,1423 6,8664 4,8328

tebeed 4,43- 2,111- 9,772- 2,785- 7,1601- 0,8732- 3,5672- 9,8442- 6,7513- 9,7954- 4,6348-

desuneetoevduuM 1,05- 2,471 2,132 1,403 1,047 7,479 8,4861 3,4431 1,4741 2,8221 5,5101

tideerk 5,42 7,022 9,523 6,114 9,687 1,0111 5,3881 5,6161 7,7081 3,2441 8,8321

tebeed 6,47- 5,64- 7,49- 5,701- 8,64- 4,531- 7,891- 2,272- 6,333- 1,412- 3,322-

desuneetisieR 9,101 6,323 7,155 4,0403 2,1264 3,3294 2,3145 9,1494 8,7215 7,4455 7,0435

tideerk 3,823 6,956 2,8611 1,3704 6,5385 5,6066 8,8757 3,3018 8,5858 7,7988 8,8419

tebeed 4,622- 0,633- 5,616- 7,2301- 4,4121- 2,3861- 6,5612- 4,1613- 0,8543- 0,3533- 1,8083-

disierirÄ 5,52 0,18 0,831 0,215 3,6551 3,2371 1,4102 7,5931 8,7221 2,3311 6,9431

tideerk 1,28 0,561 1,292 1,077 1,2122 0,4742 7,9592 5,7752 2,2742 5,6522 1,9252

tebeed 6,65- 0,48- 1,451- 1,852- 8,556- 7,147- 6,549- 8,1811- 4,4421- 3,3211- 5,9711-

disierarE 4,67 6,242 7,314 4,8252 9,4603 0,1913 1,9933 2,6453 0,0093 5,1144 1,1993

tideerk 2,642 6,494 1,678 0,3033 5,3263 5,2314 1,9164 8,5255 6,3116 2,1466 7,9166

tebeed 8,961- 0,252- 4,264- 6,477- 6,855- 5,149- 0,0221- 6,9791- 6,3122- 7,9222- 6,8262-

-takinummokaj-ediSdesuneetinoois 1,54 6,3 7,7- 2,721 8,36 3,04- 6,94- 5,351- 8,53 5,84- 8,22-

tideerk 6,86 1,311 6,251 6,091 2,951 7,561 4,691 7,873 1,753 5,623 5,563

tebeed 5,32- 5,901- 3,061- 4,36- 4,59- 0,602- 0,642- 2,235- 3,123- 0,573- 3,883-

desuneetsutihE 9,76 9,551 4,11 4,493 9,184 8,825 1,873 8,161 6,663 1,228 8,719-

tideerk 0,96 5,632 7,204 6,327 0,377 6,718 6,118 6,054 4,566 1,9631 4,9821

tebeed 1,1- 6,08- 3,193- 2,923- 1,192- 8,882- 5,334- 8,882- 8,892- 0,745- 2,7022-

desuneetsutsuldniK 7,2- 6,85- 7,441- 0,251- 9,051- 9,671- 7,781- 6,94- 2,26 0,25 4,241

tideerk 3,1 5,3 3,7 8,41 6,32 0,12 8,43 1,67 2,401 3,17 7,961

tebeed 0,4- 1,26- 0,251- 8,661- 5,471- 9,791- 5,222- 7,521- 0,24- 3,91- 3,72-

desuneetstnaniF)sutsuldnika.v( 4,0- 4,53- 1,01- 9,83- 9,12- 4,22 5,53- 5,14- 0,73 1,75 8,76-

tideerk 3,0 9,2 6,31 2,12 9,911 8,461 7,771 3,201 5,671 7,192 8,941

tebeed 7,0- 3,83- 7,32- 1,06- 8,141- 4,241- 2,312- 8,341- 5,931- 6,432- 6,712-

-inooistamrofniaj-ituvrAdesuneet 9,36- 4,0- 0,64- 1,63- 9,12- 6,13- 5,81 1,161 1,671 1,051

tideerk 6,33 9,62 1,74 5,001 6,211 6,712 1,063 3,604 3,104

tebeed 9,36- 0,43- 9,27- 2,38- 4,221- 2,441- 1,991- 0,991- 2,032- 2,152-

dusatetsugiõirotuA 1,1 7,1- 9,81- 6,94- 6,18- 2,75- 5,801- 6,751- 3,151-

tideerk 1,11 8,01 3,61 5,31 3,61 8,52 7,62 6,73 6,28

tebeed 0,01- 5,21- 2,53- 1,36- 9,79- 0,38- 2,531- 2,591- 9,332-

desuneetiräduuM 0,94 4,832 0,67- 0,17 6,901- 8,223- 1,732- 0,63 9,851- 3,821- 0,641-

tideerk 8,141 3,453 6,693 7,585 7,859 2,7421 3,0681 7,9322 6,3482 0,0933 8,6323

tebeed 8,29- 9,511- 6,274- 7,415- 3,8601- 0,0751- 4,7902- 7,3022- 5,2003- 3,8153- 8,2833-

tnersutusaK 2,32- 4,39- 4,701- 4,39- 3,825- 7,894- 7,006- 5,836- 9,219- 2,9201- 0,6801-

tideerk 9,0 6,51 1,65 7,92 4,43 1,051 5,053 2,103 3,173 6,052

tebeed 2,32- 3,49- 0,321- 5,941- 0,855- 1,335- 8,057- 0,989- 1,4121- 5,0041- 6,6331-

desilinhetaj-iräduuMdesuneet 2,27 8,133 4,13 4,461 7,814 9,571 6,363 5,476 0,457 9,009 0,049

tideerk 8,141 4,353 0,183 6,925 0,929 8,2121 2,0171 2,9881 4,2452 7,8103 2,6892

tebeed 6,96- 6,12- 6,943- 2,563- 3,015- 9,6301- 6,6431- 7,4121- 4,8871- 8,7112- 2,6402-

-etiivajaaj-iruutluKdesuneet 7,61- 1,5- 4,5- 8,33- 0,81- 6,11- 2,31- 1,61- 2,2

tideerk 4,3 8,3 3,2 7,6 7,21 0,9 0,51 9,34 7,81

tebeed 1,02- 9,8- 7,7- 5,04- 7,03- 6,02- 2,82- 0,06- 5,61-

iesim,desuneetsustilaVlajumudlasis 9,914- 6,478- 0,839- 9,297- 1,176- 8,6101- 5,6031- 5,3421- 9,5801- 9,9641- 7,8141-

tideerk 2,43 6,701 0,39 6,69 1,401 1,06 0,74 8,65 7,27 3,551 8,621

tebeed 1,454- 2,289- 0,1301- 5,988- 2,577- 9,6701- 5,3531- 3,0031- 6,8511- 2,5261- 5,5451-

Tabel 1 järg

��

ejriK 2991 3991 4991 5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

duluT 3,851- 4,581- 0,873- 2,82 2,62 5,0102- 0,4611- 8,5051- 4,3843- 1,6294- 1,3845-

tideerk 7,5 5,553 5,284 7,727 5,2531 1,4951 8,1781 3,4691 0,8002 7,4992 3,9723

tebeed 0,461- 9,045- 5,068- 5,996- 3,6231- 6,4063- 8,5303- 1,0743- 4,1945- 8,0297- 4,2678-

dinooistasnepmoKeletajatööt 5,0- 1,1- 4,03 1,91- 4,01 2,01 6,61 9,11 0,21 5,29 1,461

tideerk 4,63 5,41 6,91 3,32 3,63 8,13 4,83 7,801 8,091

tebeed 5,0- 1,1- 0,6- 6,33- 2,9- 1,31- 7,91- 9,91- 4,62- 2,61- 7,62-

ulutsimireetsevnI 8,751- 3,481- 4,804- 3,74 8,51 7,0202- 6,0811- 7,7151- 4,5943- 6,8105- 2,7465-

tideerk 7,5 5,553 1,644 2,317 9,2331 8,0751 5,5381 5,2391 6,9691 0,6882 5,8803

tebeed 5,361- 8,935- 5,458- 9,566- 1,7131- 5,1953- 1,6103- 2,0543- 0,5645- 6,4097- 7,5378-

uluTtletugnireetsevniesto 2,511- 7,304- 8,916- 7,192- 7,992- 5,5061- 1,2401- 1,7041- 1,8723- 0,5694- 3,4175-

tideerk 0,2 7,3 2,2 7,8 0,161 5,941 2,101 3,953 8,322 4,654 8,048

tebeed 2,711- 4,704- 0,226- 4,003- 7,064- 0,5571- 3,3411- 4,6671- 9,1053- 4,1245- 1,5556-

tlilatipakihõpuluT 2,511- 4,973- 7,675- 8,802- 7,571- 9,4051- 5,187- 5,6931- 8,4413- 0,1574- 3,8745-

tideerk 0,2 7,3 1,0 1,5 5,251 5,501 6,61 2,641 4,39 1,943 7,237

tebeed 2,711- 1,383- 8,675- 9,312- 2,823- 4,0161- 1,897- 7,2451- 2,8323- 1,0015- 0,1126-

ajdidnediviDdutatoajedilaailif

musak2,3- 0,41- 3,62- 4,03- 6,601- 6,982- 8,493- 3,097- 5,5931- 3,7711- 5,3772-

tideerk 0,2 7,3 1,0 1,5 3,5 0,71 9,31 5,03 5,72 9,34 2,76

tebeed 2,5- 7,71- 4,62- 5,53- 9,111- 6,603- 7,804- 8,028- 0,3241- 2,1221- 7,0482-

dutireetsevnieRedilaailifajdulutmusakatamatoaj

0,211- 4,563- 4,055- 4,871- 1,96- 3,5121- 7,683- 2,606- 3,9471- 7,3753- 8,4072-

tideerk 2,741 5,88 7,2 7,511 9,56 2,503 5,566

tebeed 0,211- 4,563- 4,055- 4,871- 3,612- 8,3031- 4,983- 9,127- 2,5181- 9,8783- 3,0733-

tledaglõvuluT)dissertni( 3,42- 1,34- 9,28- 0,421- 6,001- 6,062- 6,01- 3,331- 0,412- 0,632-

tideerk 1,2 6,3 5,8 0,44 6,48 1,312 4,031 3,701 1,801

tebeed 3,42- 2,54- 5,68- 5,231- 6,441- 2,543- 7,322- 7,362- 3,123- 1,443-

-lleftropuluTtletugnireetsevni 4,331 0,802 1,964 4,135 9,121- 4,684 4,763 5,713 7,854 6,584

tideerk 4,331 0,362 3,215 0,298 4,499 0,3121 2,0201 4,8201 4,1261 3,5341

tebeed 0,55- 2,34- 6,063- 3,6111- 6,627- 8,256- 9,017- 7,2611- 7,949-

tleduumuluTtletugnireetsevni 6,24- 0,68 4,3 1,031- 9,512- 3,392- 9,426- 0,874- 8,435- 3,215- 5,814-

tideerk 7,3 4,812 9,081 2,291 9,972 9,624 3,125 0,355 4,717 2,808 4,218

tebeed 3,64- 4,231- 5,771- 3,223- 8,594- 2,027- 2,6411- 0,1301- 2,2521- 5,0231- 9,0321-

-sudnahaRdinooistutitsni 1,0- 7,99 0,63 8,46- 1,71- 4,3- 9,2 4,8 6,41 2,21- 0,11-

tideerk 9,0 2,551 4,38 7,82 7,41 8,02 1,31 8,8 7,81 2,11 0,81

tebeed 0,1- 5,55- 4,74- 5,39- 8,13- 2,42- 2,01- 4,0- 1,4- 4,32- 0,92-

rotkessimestilaV 3,0- 0,14- 8,26- 4,78- 3,531- 1,361- 3,721- 9,98- 0,78- 4,611- 4,83-

tideerk 6,8 2,2 9,0 8,93 9,56 9,66 2,64 2,58

tebeed 3,0- 0,14- 4,17- 6,98- 3,531- 0,461- 1,761- 8,551- 9,351- 6,261- 6,321-

dagnaP 9,44 1,56 5,77 9,02 4,5- 1,821- 5,21 7,08- 1,74- 3,47-

tideerk 3,94 8,77 8,721 3,022 8,892 1,623 7,523 2,214 5,634 1,513

tebeed 4,4- 7,21- 3,05- 4,991- 2,403- 2,454- 2,313- 9,294- 6,384- 4,983-

dirotkesduuM 2,24- 6,71- 9,43- 4,55- 4,48- 4,121- 4,273- 0,904- 7,183- 6,633- 8,492-

tideerk 8,2 9,31 1,11 5,33 9,44 4,601 3,241 6,251 6,912 3,413 1,493

tebeed 0,54- 5,13- 0,64- 9,88- 3,921- 8,722- 7,415- 6,165- 3,106- 9,056- 9,886-

Tabel 1 järg

��

ejriK 2991 3991 4991 5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

dednakelüveskooJ 1,9611 3,2931 6,5841 4,6441 1,0121 4,0261 0,0802 5,3561 0,9591 3,0662 3,7732

tideerk 8,2711 9,4341 7,8551 8,0451 6,6041 7,7781 2,4242 5,7522 8,4542 1,4713 2,5933

tebeed 7,3- 6,24- 1,37- 4,49- 5,691- 3,752- 2,443- 0,406- 8,594- 8,315- 9,7101-

dednakelüsustilaV 4,2711 8,7931 5,0141 8,3511 3,5001 0,3331 1,3551 1,5141 9,5151 3,3812 0,5402

tideerk 8,2711 9,4341 0,7241 2,6021 6,3701 4,0731 3,6261 9,7941 7,6851 0,0322 6,4222

tebeed 4,0- 1,73- 5,61- 4,25- 3,86- 4,73- 2,37- 8,28- 8,07- 7,64- 6,971-

dednakelüarE 3,3- 5,5- 1,57 6,292 8,402 4,782 9,625 4,832 1,344 0,774 3,233

tideerk 7,131 6,433 0,333 3,705 9,797 6,957 1,868 1,449 6,0711

tebeed 3,3- 5,5- 6,65- 0,24- 2,821- 9,912- 0,172- 2,125- 0,524- 1,764- 3,838-

etajatööTdednakelüahar 3,3- 3,1- 5,2- 2,6- 7,61- 7,94- 5,32- 3,72- 8,81- 6,33 4,83

tideerk 3,1 2,0 6,0 9,0 0,1 2,2 9,5 5,65 0,09

tebeed 3,3- 3,1- 8,3- 4,6- 3,71- 6,05- 5,42- 5,92- 7,42- 9,22- 6,15-

dednakelüduuM 2,4- 6,77 8,892 5,122 1,733 4,055 7,562 9,164 4,344 9,392

tideerk 4,031 4,433 4,233 4,605 9,697 4,757 2,268 6,788 6,0801

tebeed 2,4- 8,25- 6,53- 9,011- 3,961- 5,642- 7,194- 3,004- 2,444- 7,687-

otnokstnanifaj-ilatipaK 1,826 5,8092 4,1222 1,6382 4,6936 3,35901 8,9686 6,6195 2,3727 1,3684 0,39531

otnokilatipaK 3,723 1,8- 1,9- 8,7- 0,2- 2,52 8,71 5,872 0,09 7,023

tideerk 3,723 3,6 0,61 9,1 4,01 0,03 8,02 5,282 6,79 9,733

tebeed 4,41- 1,52- 7,9- 4,21- 8,4- 0,3- 0,4- 6,7- 2,71-

dednakelüsustilaV 3,723 4,41- 5,8- 0,8- 2,21- 5,4- 7,2- 6,842 3,52 0,962

tideerk 3,723 9,21 2,0 2,252 3,03 6,372

tebeed 4,41- 4,12- 0,8- 2,21- 7,4- 7,2- 6,3- 0,5- 6,4-

duuMdednakelüilatipak

)dirotkesduum(3,6 6,0- 2,0 2,01 7,92 5,02 9,92 7,46 7,15

tideerk 3,6 1,3 9,1 4,01 8,92 8,02 3,03 3,76 3,46

tebeed 7,3- 7,1- 2,0- 1,0- 3,0- 4,0- 6,2- 6,21-

otnokstnaniF 8,003 5,8092 5,9222 2,5482 2,4046 3,55901 6,4486 8,8985 7,4996 1,3774 3,27231

dugnireetsevniestO 4,379 8,0702 4,9872 8,3822 9,9231 2,1871 7,9897 2,8023 4,1065 3,1095 8,1162

laamsiläV 2,32- 1,28- 8,92- 1,92- 5,484- 9,2191- 7,18- 8,9321- 1,3401- 3,8253- 4,8812-

latipakihõP 2,32- 3,0- 2,32- 6,3- 1,701- 2,935- 7,274- 7,525- 7,975- 1,7981- 9,309-

aj-ratütdeduõNeletajtõvettesudis 2,32- 3,0- 2,32- 6,3- 1,701- 2,935- 7,274- 7,525- 7,975- 1,7981- 9,309-

-ratütdesutsuhoK-ettesudisajsethusetajtõv

ulutdutireetsevnieR 2,741- 5,88- 7,2- 7,511- 9,56- 2,503- 5,566-

-sevniestouuMlatipakugnireet 8,18- 6,6- 5,52- 2,032- 2,5821- 7,393 4,895- 5,793- 0,6231- 0,916-

aj-ratütdeduõNeletajtõvettesudis 8,18- 6,6- 8,62- 3,162- 2,3031- 7,683 3,146- 8,084- 8,2421- 2,727-


3,1 1,13 0,81 0,7 9,24 3,38 2,38- 2,801

sitseE 6,699 9,2512 2,9182 9,2132 4,4181 1,4963 4,1708 0,8444 5,4466 6,9249 2,0084

latipakihõP 5,497 5,4321 1,1981 1,6611 8,512 8,0631 9,1665 9,1552 3,5293 2,1463 0,128

-estodeduõNeletajireetsevni 4,31

desutsuhoK-ireetsevniesto

sethusetaj5,497 5,4321 7,7781 1,6611 8,512 8,0631 9,1665 9,1552 3,5293 2,1463 0,128

ulutdutireetsevnieR 0,211 4,563 4,055 4,871 3,612 8,3031 4,983 9,127 2,5181 9,8783 3,0733

Tabel 1 järg

��

ejriK 2991 3991 4991 5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

-sevniestouuMlatipakugnireet 1,09 0,355 7,773 4,869 3,2831 5,9201 1,0202 2,4711 0,409 5,9091 9,806

-estodeduõNeletetajireetsevni 8,18- 9,46- 8,06- 9,751- 4,79- 9,302- 0,562- 3,793- 7,059- 6,277-


sethusetaj1,09 8,436 6,244 2,9201 2,0451 9,6211 0,4222 2,9341 3,1031 2,0682 5,1831

dugnireetsevniilleftroP 0,3- 4,381- 1,552- 4,4871 1,5563 4,32- 0,651 0,5341 7,996- 6,3023

deduõN 4,5- 2,882- 3,283- 4,826- 3,9132- 9,721- 9,4981- 1,351 2,0012- 0,8532-

direbapträävidnamO 2,5- 7,781- 0,85 0,181- 5,8321- 8,005 0,781 3,35 5,632 1,9

-sudnahaRdinooistutitsni

rotkessimestilaV 4,0- 8,31- 6,0- 8,64- 2,6 2,0-

desutusaidiiderK 1,93- 0,71 2,841- 0,184- 6,735 3,64 2,36- 1,993 0,31

dirotkesduuM 2,5- 2,841- 8,45 2,23- 7,017- 0,34- 7,041 7,611 6,261- 9,3-

direbapträävalõV 2,0- 5,001- 3,044- 4,744- 8,0801- 7,826- 9,1802- 8,99 7,6332- 1,7632-

-sudnahaRdinooistutitsni 8,18

rotkessimestilaV 0,28- 6,5- 9,914- 1,9742- 0,4642-

desutusaidiiderK 9,38- 7,082- 2,093- 7,489- 8,082- 0,4541- 0,394 0,734 0,65-

dirotkesduuM 2,0- 6,61- 6,951- 8,42 5,09- 9,743- 9,726- 7,62 4,673- 9,251

dugnireetsevniduuM 6,276- 7,048 5,673- 5,618 9,9823 0,9155 7,1211- 6,4352 7,14- 5,824- 9,6547

deduõN 6,6051- 7,9091- 9,0681- 8,8111- 6,701- 5,5364- 2,0842- 2,1561- 3,8362- 7,6173- 6,327

tiiderksudnabuaK)dirotkesduum( 0,5411- 0,906- 9,45- 6,565- 4,158- 7,399- 8,104- 0,87- 8,485- 5,9801

enilajaakiP

enilajaihüL 0,5411- 0,906- 9,45- 6,565- 4,158- 7,399- 8,104- 0,87- 8,485- 5,9801

)dagnap(duneaL 7,2411- 8,173 0,432- 0,459- 6,9872- 5,19

desilajaakiP 2,156- 2,032- 1,423 5,791- 0,031- 8,651-

desilajaihüL 5,194- 0,206 1,855- 5,657- 6,9562- 3,842

duum(duneaL)dirotkes 4,7- 4,04- 0,022- 5,61- 6,094- 0,419- 6,671 0,0681- 7,015 0,6141-

desilajaakiP 4,7- 5,04- 3,812- 2,71- 8,904- 3,655- 5,101 4,309- 1,491- 2,039-

desilajaihüL 1,0 7,1- 7,0 8,08- 7,753- 1,57 6,659- 8,407 8,584-

didiisopeD 2,3941- 9,457- 2,3121- 3,048- 3,095 5,0281- 9,9401- 9,788- 0,301- 0,837- 2,927

-sudnahaRdinooistutitsni 1,509- 6,77 4,1 9,0 1,1 0,0 5,0

rotkessimestilaV 3,122- 1,5 2,5- 2,04- 3,643- 0,688- 9,987- 8,817 6,736 6,423-

desutusaidiiderK 1,885- 9,695- 7,2821- 7,554- 0,332 7,8531- 4,144 2,792- 3,706- 3,379- 9,729-

dirotkesduuM 0,0 3,41- 0,36 3,083- 4,693 5,511- 8,506- 2,991 5,412- 3,204- 7,1891

deduõnduuM 4,31- 4,2- 7,1 6,3- 8,511- 3,033- 6,501 1,403- 7,653 0,511- 4,922

-sudnahaRdinooistutitsni 6,062- 6,451- 7,991- 5,84-

desilajaakiP 0,3 8,4

desilajaihüL 6,062- 6,451- 7,202- 3,35-

rotkessimestilaV

desilajaakiP

desilajaihüL

desutusaidiiderK 2,471- 3,51- 4,06- 9,864 2,85 3,433

desilajaakiP

desilajaihüL 2,471- 3,51- 4,06- 9,864 2,85 3,433

Tabel 1 järg

��

ejriK 2991 3991 4991 5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

dirotkesduuM 4,31- 4,2- 7,1 6,3- 8,511- 1,651- 9,021 9,61 4,24 5,62 4,65-

desilajaakiP 4,31- 4,2- 5,3 6,3- 3,0- 0,2- 8,3- 8,7- 6,1- 8,0-

desilajaihüL 8,1- 5,511- 1,451- 9,021 7,02 2,05 1,82 6,55-

desutsuhoK 0,438 4,0572 4,4841 3,5391 5,7933 5,45101 5,8531 8,5814 6,6952 2,8823 3,3376

tiiderksudnabuaK 1,431 5,923 3,789 1,032 7,624 0,763 2,122- 1,911 9,0801 9,201 1,187

rotkessimestilaV

enilajaakiP

enilajaihüL

dirotkesduuM 1,431 5,923 3,789 1,032 7,624 0,763 2,122- 1,911 9,0801 9,201 1,187

enilajaakiP

enilajaihüL 1,431 5,923 3,789 1,032 7,624 0,763 2,122- 1,911 9,0801 9,201 1,187

duneaL 8,443 6,3822 8,31 7,0601 7,3271 7,9936 0,092 7,9932 3,587- 4,0752 3,3691

-sudnahaRdinooistutitsni 2,533 3,914 1,3 4,041 7,971- 3,092- 0,792- 4,26 1,14 5,17- 1,292

idiiderkiFVRenimatusak

dunealajtliFVR

4,813 8,993 1,941 1,531- 2,862- 6,582- 6,0-

-akipduuMdesilaja

duneal8,61 5,91 1,3 7,8- 6,44- 1,22- 4,11- 6,3- 1,4- 9,2-

desilajaihüLduneal 6,66 2,54 6,86- 1,292

rotkessimestilaV 3,0 1,4101 1,852 4,407 1,473 4,15- 6,26 7,931 5,572- 2,821- 9,388-

agnapamliaaMduneal

desilajaakiPduneal 3,0 1,4101 1,852 4,407 1,473 4,15- 6,26 7,931 5,572- 2,821- 9,388-

desilajaihüLduneal

desutusaidiiderK 6,39 2,951 9,828 2,9643 3,4451- 3,149 8,309- 4,524 2,3602

desilajaakiP 6,39 2,951 5,708 1,4041 0,95- 7,435 2,896- 8,281- 2,4461

desilajaihüL 4,12 1,5602 3,5841- 6,604 6,502- 2,806 0,914

dirotkesduuM 3,9 2,058 0,143- 7,65 4,007 2,2723 7,8602 3,6521 9,253 7,4432 9,194

desilajaakiP 5,1- 1,452 4,352- 5,33 1,187 0,4662 9,5731 3,2201 5,664 8,1671 4,4701

desilajaihüL 8,01 1,695 6,78- 2,32 7,08- 2,806 8,296 0,432 6,311- 9,285 5,285-

didiisopeD 3,291 0,272 7,174 0,636 3,2321 0,6242 5,563 7,2641 4,5591 4,18 5,3673

-sudnahaRdinooistutitsni 3,301 7,571 4,28 3,241- 2,24- 3,21- 5,3- 5,1 2,8- 3,1 9,1

-simestilaVrotkes

-idiiderKdesutusa 0,98 3,69 3,983 3,877 5,4721 3,8342 0,963 2,1641 6,3691 1,08 6,1673

dirotkesduuM

desutsuhokduuM 8,261 7,431- 6,11 5,8 8,41 8,169 2,429 3,402 6,543 5,335 4,522

-sudnahaRdinooistutitsni 6,0- 9,12- 1,253

desilajaakiP

desilajaihüL 6,0- 9,12- 1,253

-simestilaVrotkes

desilajaakiP

desilajaihüL

-idiiderKdesutusa 9,369 6,449 4,183 0,443 2,685 1,141-

desilajaakiP 5,878 9,571 2,1- 6,83- 3,663 9,5-

desilajaihüL 4,58 7,867 6,283 6,283 9,912 2,531-

dirotkesduuM 8,261 7,431- 6,11 5,8 8,41 1,2- 4,02- 1,771- 2,2 8,03- 4,41

desilajaakiP 6,11 5,8 2,0 2,0 2,0

desilajaihüL 8,261 7,431- 8,41 1,2- 4,02- 3,771- 2,2 0,13- 2,41

desutsuspätajdaeV 0,25- 8,116- 8,913 9,471 1,163- 8,173- 8,61 3,115- 7,09 2,692 8,965

ssnalibdlÜ 3,6001 7,5752 6,593 4,0021 4,8221 3,1772 4,621 6,7971 5,0722 2,037- 8,629

divreseR 3,6001- 7,5752- 6,593- 4,0021- 4,8221- 3,1772- 4,621- 6,7971- 5,0722- 2,037 8,629-

Tabel 1 järg

��

Tabel 2. Eesti maksebilanss aastail 1992–2002 (mln USD)

ejriK 2991 3991 4991 5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

otnokveskooJ 7,53 6,12 5,661- 9,751- 9,793- 1,365- 4,874- 0,742- 7,392- 7,833- 4,008-

desuneetajdabuaK 9,74- 6,96- 7,152- 0,782- 9,005- 7,335- 7,545- 8,752- 8,402- 3,802- 9,316-

tideerk 7,856 2,6411 1,2471 6,3752 0,1292 4,1163 8,9614 3,4004 7,6084 4,8005 7,1055

tebeed 5,607- 9,5121- 8,3991- 6,0682- 9,1243- 1,5414- 5,5174- 1,2624- 5,1105- 7,6125- 6,5116-

ukkok)b.o.f(dabuaK 1,09- 8,441- 9,653- 1,666- 4,9101- 0,5211- 2,5111- 7,128- 4,767- 5,887- 7,2011-

tropske 1,754 7,118 2,6221 7,6961 6,2181 4,2922 3,0962 4,5152 7,8033 4,9533 2,6153

tropmi 3,745- 5,659- 1,3851- 8,2632- 0,2382- 4,7143- 5,5083- 1,7333- 1,6704- 9,7414- 9,8164-

sudnabuaksiläV 0,0811- 8,6911- 2,088- 9,288- 2,8201- 4,1721-

tropske 1,754 6,208 1,699 6,8721 2,0731 3,7961 4,9581 3,5071 4,5981 6,6502 2,0042

tropmi 8,635- 4,729- 1,1631- 3,1791- 0,9242- 3,7782- 2,6503- 5,5852- 3,8772- 8,4803- 6,1763-

skesimeltöötdabuaK 2,72 4,62 2,63 4,95 2,101 7,37 3,531 2,052 2,961

tropske 6,412 2,683 2,904 1,075 2,608 2,987 1,5931 6,6721 5,4801

tropmi 4,781- 8,953- 0,373- 7,015- 0,507- 5,517- 8,9521- 4,6201- 3,519-

tnomeredapuakilatipaK 2,7 8,21 4,7 4,61 9,41 2,01 0,7 8,6 5,8 9,51

tropske 1,9 4,51 1,41 6,12 2,71 1,71 8,21 3,9 6,21 3,91

tropmi 9,1- 6,2- 7,6- 2,5- 3,2- 9,6- 8,5- 5,2- 1,4- 4,3-

lajaukelolaamsiläVdabuakdutetso

4,01- 2,72- 5,13- 8,5- 2,21- 9,81- 1,92- 6,12- 8,52- 3,81- 0,61-

tropske 7,71 6,11 7,7 6,7 1,8 9,8 6,31 2,21

tropmi 4,01- 2,72- 5,13- 5,32- 8,32- 6,62- 7,63- 7,92- 7,43- 9,13- 2,82-

dlukenilaharettiM 5,0- 4,1- 0,1- 4,0- 7,0- 6,0- 8,0- 7,0- 4,0-

tropske 1,0 1,0 1,0

tropmi 5,0- 4,1- 0,1- 5,0- 7,0- 6,0- 8,0- 7,0- 4,0-

desuneeT 3,24 2,57 2,501 1,973 5,815 3,195 5,965 9,365 6,265 2,085 8,884

tideerk 6,102 5,433 9,515 9,678 4,8011 0,9131 5,9741 9,8841 0,8941 0,9461 5,5891

tebeed 3,951- 3,952- 6,014- 8,794- 9,985- 7,727- 0,019- 0,529- 4,539- 8,8601- 7,6941-

sudnoeV 5,55 8,89 8,251 6,151 7,371 2,813 2,992 2,123 2,403 7,403 3,313

tideerk 4,841 1,322 5,733 8,373 2,144 7,856 3,807 1,996 6,327 0,397 6,5701

tebeed 9,29- 3,421- 7,481- 2,222- 5,762- 5,043- 1,904- 9,773- 4,914- 3,884- 3,267-

tropsnartereM 9,84 7,16 5,89 7,88 3,901 0,971 1,251 8,191 2,481 0,402 4,232

tideerk 5,231 4,461 7,342 0,822 6,452 3,413 8,523 7,753 9,273 8,883 4,934

tebeed 6,38- 6,201- 1,541- 3,931- 3,541- 3,531- 7,371- 9,561- 7,881- 8,481- 0,702-

udevetajisieR 0,51 3,72 3,54 0,25 0,63 5,36 6,66 8,38 6,17 8,46 0,67

tideerk 0,61 8,73 8,06 0,17 7,06 5,88 4,69 6,411 5,901 9,211 1,131

tebeed 9,0- 5,01- 6,51- 0,91- 7,42- 0,52- 8,92- 8,03- 9,73- 1,84- 1,55-

udevabuaK 8,17 9,55 9,05 2,82 2,54 5,97 3,84 6,61 2,6 0,32 2,35

tideerk 8,79 2,09 3,821 1,89 6,321 9,951 5,051 1,901 9,811 1,021 4,051

tebeed 0,62- 3,43- 4,77- 9,96- 4,87- 4,08- 2,201- 5,29- 7,211- 1,79- 2,79-

desuneetoevduuM 0,83- 5,12- 3,2 5,8 1,82 0,63 2,73 4,19 4,601 2,611 2,301

tideerk 7,81 3,63 5,45 9,85 3,07 9,56 9,87 0,431 5,441 8,551 9,751

tebeed 7,65- 8,75- 2,25- 4,05- 2,24- 9,92- 7,14- 6,24- 1,83- 6,93- 7,45-

tropsnartuhÕ 8,2 9,41 5,9 0,8 0,4 1,52 1,12 7,62 0,62 1,52 1,03

tideerk 0,3 2,42 1,91 6,82 3,23 9,54 7,24 1,25 4,94 9,94 1,26

tebeed 3,0- 4,9- 6,9- 6,02- 3,82- 8,02- 6,12- 4,52- 4,32- 8,42- 0,23-

udevetajisieR 7,2 2,71 0,9 2,7 7,3 4,71 5,81 7,62 5,62 7,62 8,92

tideerk 9,2 6,91 1,11 7,61 2,71 3,03 8,72 6,43 2,53 8,53 9,54

tebeed 2,0- 5,2- 1,2- 6,9- 5,31- 9,21- 3,9- 9,7- 7,8- 1,9- 1,61-

udevabuaK 1,0 1,0- 9,0- 9,0 5,0 1,1 3,0- 4,0 4,0- 6,0- 7,0-

tideerk 1,0 6,0 0,1 7,1 2,1 5,2 1,3 4,3 0,3 6,3 9,2

tebeed 0,0 7,0- 9,1- 7,0- 7,0- 4,1- 4,3- 0,3- 4,3- 2,4- 6,3-

desuneetoevduuM 0,0 2,2- 4,1 1,0- 2,0- 6,6 9,2 4,0- 1,0- 0,1- 0,1

tideerk 0,0 0,4 0,7 2,01 9,31 1,31 8,11 1,41 2,11 5,01 3,31

tebeed 1,0- 2,6- 6,5- 3,01- 1,41- 5,6- 9,8- 5,41- 3,11- 5,11- 3,21-

��

ejriK 2991 3991 4991 5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

tropsnartuuM 9,3 2,22 8,44 9,45 4,06 1,411 0,621 7,201 0,49 6,57 8,05

tideerk 9,21 5,43 8,47 2,711 3,451 5,892 8,933 3,982 3,103 3,453 1,475

tebeed 0,9- 3,21- 0,03- 3,26- 9,39- 4,481- 8,312- 6,681- 3,702- 7,872- 3,325-

udevetajisieR 3,0 8,0 8,3 2,6 4,1 5,1 5,2 2,2 4,1 0,1 1,2

tideerk 3,0 2,1 6,4 7,7 2,3 7,5 0,5 6,3 6,3 0,5 6,4

tebeed 0,0 4,0- 9,0- 4,1- 8,1- 2,4- 5,2- 4,1- 2,2- 0,4- 5,2-

udevabuaK 7,7 3,8 3,32 1,22 6,2- 5,24 2,3 6,8 4,5 2,4 6,21-

tideerk 5,01 7,61 0,54 5,37 7,58 9,212 2,002 1,571 6,091 7,662 8,494

tebeed 8,2- 4,8- 7,12- 5,15- 3,88- 4,071- 0,791- 5,661- 2,581- 5,262- 4,705-

desuneetoevduuM 1,4- 1,31 7,71 6,62 6,16 1,07 3,021 9,19 2,78 4,07 3,16

tideerk 0,2 6,61 2,52 0,63 4,56 9,97 6,431 6,011 1,701 6,28 7,47

tebeed 2,6- 5,3- 4,7- 4,9- 8,3- 8,9- 3,41- 7,81- 9,91- 2,21- 4,31-

desuneetisieR 4,8 5,42 4,34 2,662 9,383 6,353 3,383 0,433 6,003 5,513 8,323

tideerk 2,72 8,94 5,19 7,653 4,484 9,374 5,835 6,845 1,405 0,705 7,455

tebeed 8,81- 3,52- 0,84- 5,09- 5,001- 3,021- 2,551- 6,412- 5,302- 5,191- 9,032-

disierirÄ 1,2 1,6 9,01 9,44 4,921 4,521 5,241 6,49 4,27 0,56 8,08

tideerk 8,6 5,21 9,22 5,76 7,381 6,871 5,012 1,571 0,641 2,921 0,251

tebeed 7,4- 3,6- 0,21- 6,22- 3,45- 2,35- 0,86- 5,08- 6,37- 2,46- 2,17-

disierarE 3,6 4,81 6,23 3,122 5,452 2,822 8,042 4,932 2,822 5,052 0,342

tideerk 4,02 3,73 6,86 2,982 7,003 3,592 0,823 5,373 1,853 8,773 7,204

tebeed 1,41- 0,91- 0,63- 9,76- 2,64- 1,76- 2,78- 1,431- 9,921- 3,721- 7,951-

-takinummokaj-ediSdesuneetinoois

7,3 3,0 6,0- 1,11 3,5 8,2- 6,3- 5,01- 8,1 9,2- 0,1-

tideerk 6,5 5,8 8,11 7,61 2,31 9,11 0,41 7,52 8,02 6,81 4,22

tebeed 9,1- 3,8- 4,21- 5,5- 9,7- 7,41- 6,71- 2,63- 0,91- 5,12- 4,32-

desuneetsutihE 6,5 8,11 2,1 5,43 2,04 1,83 5,62 0,11 5,02 4,74 5,75-

tideerk 7,5 8,71 8,13 4,36 3,46 8,85 5,75 3,03 9,73 7,87 5,97

tebeed 1,0- 0,6- 6,03- 9,82- 1,42- 7,02- 0,13- 3,91- 4,71- 3,13- 0,731-

desuneetsutsuldniK 2,0- 4,4- 1,11- 3,31- 6,21- 8,21- 4,31- 5,3- 6,3 0,3 7,8

tideerk 1,0 3,0 6,0 3,1 9,1 5,1 5,2 1,5 0,6 1,4 3,01

tebeed 3,0- 7,4- 7,11- 6,41- 5,41- 3,41- 9,51- 6,8- 4,2- 1,1- 6,1-

desuneetstnaniF)sutsuldnika.v(

0,0 7,2- 8,0- 4,3- 8,1- 5,1 8,2- 9,2- 1,2 3,3 2,4-

tideerk 0,0 2,0 0,1 9,1 9,9 8,11 6,21 0,7 4,01 7,61 0,9

tebeed 1,0- 9,2- 9,1- 3,5- 7,11- 3,01- 4,51- 9,9- 3,8- 4,31- 2,31-

-inooistamrofniaj-ituvrAdesuneet

8,4- 0,0 0,4- 9,2- 6,1- 3,2- 3,1 6,9 2,01 0,9

tideerk 7,2 4,2 0,4 1,7 0,8 8,41 2,12 3,32 2,42

tebeed 8,4- 6,2- 4,6- 9,6- 7,8- 3,01- 5,31- 6,11- 1,31- 2,51-

dusatetsugiõirotuA 1,0 1,0- 7,1- 7,3- 7,5- 8,3- 2,6- 1,9- 0,9-

tideerk 9,0 9,0 3,1 9,0 2,1 8,1 6,1 2,2 0,5

tebeed 8,0- 1,1- 0,3- 6,4- 9,6- 6,5- 8,7- 3,11- 0,41-

desuneetiräduuM 0,4 0,81 1,6- 2,6 4,9- 3,32- 4,71- 6,2 7,8- 2,7- 5,8-

tideerk 7,11 7,62 7,03 2,15 3,97 6,98 7,231 0,251 2,761 9,391 1,691

tebeed 7,7- 7,8- 7,63- 0,54- 7,88- 9,211- 1,051- 4,941- 9,571- 1,102- 6,402-

tnersutusaK 9,1- 0,7- 3,8- 1,8- 9,34- 0,63- 0,34- 4,34- 5,35- 7,85- 9,56-

tideerk 1,0 3,1 9,4 4,2 5,2 7,01 7,32 8,71 2,12 1,51

tebeed 9,1- 1,7- 5,9- 0,31- 3,64- 5,83- 7,35- 1,76- 3,17- 9,97- 0,18-

desilinhetaj-iräduuMdesuneet

9,5 0,52 2,2 3,41 5,43 7,21 6,52 0,64 8,44 5,15 4,75

tideerk 7,11 6,62 4,92 3,64 9,67 1,78 0,221 3,821 4,941 7,271 0,181

tebeed 8,5- 7,1- 2,72- 9,13- 4,24- 4,47- 4,69- 3,28- 6,401- 2,121- 6,321-

-etiivajaaj-iruutluKdesuneet

3,1- 4,0- 4,0- 4,2- 3,1- 8,0- 8,0- 8,0- 1,0

tideerk 3,0 3,0 2,0 5,0 9,0 6,0 9,0 6,2 1,1

tebeed 5,1- 8,0- 6,0- 9,2- 2,2- 4,1- 7,1- 4,3- 0,1-

Tabel 2 järg

��

ejriK 2991 3991 4991 5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

iesim,desuneetsustilaVlajumudlasis

7,43- 2,66- 4,27- 2,96- 8,55- 5,37- 0,39- 7,48- 1,46- 9,38- 9,58-

tideerk 8,2 1,8 2,7 5,8 7,8 3,4 3,3 9,3 3,4 9,8 6,7

tebeed 5,73- 3,47- 6,97- 6,77- 5,46- 8,77- 3,69- 6,88- 4,86- 8,29- 5,39-

duluT 1,31- 9,31- 6,92- 8,2 3,2 1,641- 0,18- 7,101- 4,402- 4,282- 5,033-

tideerk 5,0 9,62 3,73 6,36 4,211 3,511 5,331 9,331 4,711 5,171 5,991

tebeed 5,31- 8,04- 9,66- 9,06- 1,011- 4,162- 5,412- 6,532- 8,123- 9,354- 0,035-

dinooistasnepmoKeletajatööt

1,0- 3,2 7,1- 0,1 7,0 2,1 8,0 5,0 3,5 2,01

tideerk 8,2 3,1 7,1 7,1 6,2 2,2 2,2 2,6 8,11

tebeed 1,0- 5,0- 9,2- 7,0- 0,1- 4,1- 4,1- 7,1- 9,0- 6,1-

ulutsimireetsevnI 0,31- 9,31- 0,23- 5,4 3,1 8,641- 2,28- 5,201- 9,402- 7,782- 7,043-

tideerk 5,0 9,62 5,43 4,26 7,011 6,311 9,031 7,131 2,511 3,561 7,781

tebeed 5,31- 7,04- 5,66- 9,75- 4,901- 4,062- 1,312- 2,432- 1,023- 0,354- 4,825-

-nireetsevniestouluTtletug

5,9- 4,03- 2,84- 4,52- 8,42- 0,711- 2,27- 1,59- 6,191- 7,482- 6,443-

tideerk 2,0 3,0 2,0 8,0 4,31 7,01 3,7 2,42 0,31 2,62 0,25

tebeed 7,9- 7,03- 4,84- 1,62- 2,83- 7,721- 5,97- 3,911- 6,402- 9,013- 6,693-

tlilatipakihõpuluT 5,9- 6,82- 8,44- 1,81- 6,41- 9,901- 0,35- 2,49- 8,381- 5,272- 3,033-

tideerk 2,0 3,0 0,0 4,0 6,21 4,7 3,1 8,9 3,5 1,02 4,54

tebeed 7,9- 9,82- 8,44- 5,81- 2,72- 3,711- 3,45- 0,401- 1,981- 6,292- 7,573-

ajdidnediviD-atoajedilaailif

musakdut3,0- 0,1- 0,2- 7,2- 8,8- 0,12- 7,72- 5,45- 6,18- 2,66- 0,661-

tideerk 2,0 3,0 0,0 4,0 4,0 1,1 9,0 1,2 6,1 5,2 2,4

tebeed 4,0- 3,1- 0,2- 1,3- 2,9- 1,22- 6,82- 6,65- 2,38- 7,86- 2,071-

dutireetsevnieRedilaailifajdulutmusakatamatoaj

2,9- 6,72- 8,24- 4,51- 8,5- 9,88- 3,52- 7,93- 2,201- 3,602- 3,461-

tideerk 2,21 3,6 4,0 7,7 7,3 6,71 2,14

tebeed 2,9- 6,72- 8,24- 4,51- 0,81- 2,59- 7,52- 4,74- 9,501- 9,322- 5,502-

tledaglõvuluT)dissertni(

8,1- 4,3- 3,7- 2,01- 1,7- 2,91- 9,0- 8,7- 2,21- 3,41-

tideerk 2,0 3,0 8,0 3,3 0,6 4,41 7,7 1,6 6,6

tebeed 8,1- 5,3- 6,7- 0,11- 4,01- 2,52- 3,51- 5,51- 3,81- 9,02-

-sevnilleftropuluTtletugnireet

0,01 1,61 1,14 0,44 6,8- 8,43 2,52 5,81 5,62 1,92

tideerk 0,01 4,02 8,44 1,47 3,27 4,68 8,96 2,06 7,29 5,68

tebeed 3,4- 7,3- 1,03- 9,08- 6,15- 6,44- 7,14- 2,66- 4,75-

tleduumuluTtletugnireetsevni

5,3- 5,6 2,0 2,11- 9,71- 2,12- 8,44- 6,23- 8,13- 5,92- 2,52-

tideerk 3,0 5,61 9,31 8,61 2,32 6,03 2,73 7,73 0,24 4,64 2,94

tebeed 8,3- 0,01- 8,31- 1,82- 1,14- 8,15- 0,28- 3,07- 8,37- 9,57- 4,47-

-sudnahaRdinooistutitsni

0,0 6,7 7,2 6,5- 3,1- 3,0- 3,0 7,0 9,0 8,0- 7,0-

tideerk 1,0 8,11 4,6 5,2 3,1 4,1 0,1 7,0 1,1 6,0 0,1

tebeed 1,0- 2,4- 7,3- 1,8- 6,2- 7,1- 7,0- 2,0- 4,1- 7,1-

,3- 8,4- 6,7- 3,11- 8,11- 1,9- 3,6- 3,5- 7,6- 2,2-

tideerk 7,0 2,0 1,0 8,2 4,4 9,3 7,2 2,5

tebeed 1,3- 5,5- 7,7- 3,11- 9,11- 9,11- 7,01- 2,9- 4,9- 4,7-

desutusaidiiderK 4,3 0,5 8,6 8,1 4,0- 3,9- 9,0 7,4- 8,2- 6,4-

tideerk 7,3 0,6 2,11 3,81 5,12 1,32 2,22 2,42 0,52 0,91

tebeed 3,0- 0,1- 4,4- 5,61- 9,12- 4,23- 3,12- 9,82- 8,72- 6,32-

dirotkesduuM 5,3- 3,1- 7,2- 9,4- 1,7- 7,8- 7,62- 9,72- 7,22- 2,91- 7,71-

tideerk 2,0 0,1 9,0 9,2 6,3 6,7 3,01 4,01 8,21 1,81 0,42

tebeed 7,3- 4,2- 6,3- 8,7- 7,01- 3,61- 0,73- 3,83- 5,53- 3,73- 7,14-

Tabel 2 järg

V 1alitsemissektor

��

ejriK 2991 3991 4991 5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

dednakelüveskooJ 6,69 2,501 8,411 3,621 7,001 7,611 3,841 5,211 5,511 0,251 0,441

tideerk 0,79 4,801 4,021 5,431 9,611 5,531 9,271 6,351 5,441 3,181 4,502

tebeed 3,0- 2,3- 7,5- 2,8- 2,61- 8,81- 6,42- 1,14- 0,92- 3,92- 4,16-

dednakelüsustilaV 9,69 6,501 9,801 8,001 7,38 2,69 7,011 6,69 5,98 6,421 6,321

tideerk 0,79 4,801 2,011 3,501 3,98 0,99 9,511 1,201 6,39 3,721 4,431

tebeed 0,0 8,2- 3,1- 5,4- 6,5- 8,2- 2,5- 5,5- 1,4- 7,2- 8,01-

dednakelüarE 3,0- 4,0- 9,5 6,52 0,71 5,02 6,73 9,51 0,62 4,72 4,02

tideerk 2,01 2,92 6,72 5,63 0,75 5,15 9,05 0,45 0,17

tebeed 3,0- 4,0- 4,4- 7,3- 6,01- 0,61- 4,91- 6,53- 9,42- 6,62- 6,05-

-elüaharetajatööTdednak

3,0- 1,0- 2,0- 5,0- 4,1- 6,3- 8,1- 9,1- 1,1- 0,2 3,2

tideerk 1,0 0,0 1,0 1,0 3,0 3,3 4,5

tebeed 3,0- 1,0- 3,0- 6,0- 4,1- 7,3- 8,1- 0,2- 4,1- 3,1- 1,3-

dednakelüduuM 3,0- 1,6 1,62 4,81 1,42 4,93 8,71 1,72 4,52 1,81

tideerk 1,01 2,92 6,72 4,63 0,75 4,15 6,05 7,05 6,56

tebeed 3,0- 1,4- 1,3- 2,9- 3,21- 6,71- 6,33- 5,32- 3,52- 5,74-

otnokstnanifaj-ilatipaK 2,25 8,812 7,661 3,542 7,925 9,387 7,984 7,593 3,904 7,572 4,328

otnokilatipaK 1,72 6,0- 8,0- 6,0- 3,0- 7,1 3,1 6,61 1,5 9,81

tideerk 1,72 5,0 4,1 2,0 7,0 1,2 4,1 8,61 6,5 0,02

tebeed 1,1- 2,2- 8,0- 0,1- 4,0- 1,0- 2,0- 5,0- 1,1-

dednakelüsustilaV 1,72 1,1- 7,0- 7,0- 0,1- 4,0- 1,0- 8,41 3,1 0,61

tideerk 1,72 1,1 0,51 7,1 3,61

tebeed 1,1- 9,1- 7,0- 0,1- 4,0- 1,0- 2,0- 4,0- 3,0-

-elüilatipakduuMduum(dednak

)dirotkes5,0 1,0- 1,0 7,0 1,2 4,1 8,1 8,3 9,2

tideerk 5,0 3,0 2,0 7,0 1,2 4,1 8,1 9,3 7,3

tebeed 3,0- 1,0- 1,0- 8,0-

otnokstnaniF 1,52 8,812 3,761 1,642 3,035 2,487 0,884 4,493 7,293 6,072 5,408

dugnireetsevniestO 9,97 0,651 2,212 0,991 6,011 9,921 4,475 3,222 5,323 4,243 8,251

laamsiläV 9,1- 2,6- 4,2- 5,2- 9,93- 8,631- 2,6- 8,28- 4,36- 0,002- 8,131-

latipakihõP 9,1- 0,0- 8,1- 3,0- 8,8- 8,83- 0,33- 2,53- 0,63- 9,601- 5,55-

aj-ratütdeduõN-ettesudis

eletajtõv9,1- 0,0- 8,1- 3,0- 8,8- 8,83- 0,33- 2,53- 0,63- 9,601- 5,55-


ulutdutireetsevnieR 2,21- 3,6- 4,0- 7,7- 7,3- 6,71- 2,14-

-sevniestouuMlatipakugnireet

1,6- 5,0- 2,2- 9,81- 7,19- 2,72 9,93- 7,32- 5,57- 1,53-

aj-ratütdeduõN-ettesudis

eletajtõv1,6- 5,0- 3,2- 6,12- 1,39- 2,62 0,34- 7,82- 8,07- 8,14-


1,0 7,2 4,1 0,1 1,3 0,5 7,4- 7,6

sitseE 8,18 2,261 6,412 5,102 5,051 7,662 6,085 1,503 9,683 4,245 6,482

latipakihõP 2,56 9,29 3,341 2,101 0,81 0,79 2,214 1,471 2,722 6,012 0,64

deduõN-ireetsevniesto

eletaj1,1


sethusetaj2,56 9,29 3,241 2,101 0,81 0,79 2,214 1,471 2,722 6,012 0,64

ulutdutireetsevnieR 2,9 6,72 8,24 4,51 0,81 2,59 7,52 4,74 9,501 9,322 5,502

Tabel 2 järg

��

ejriK 2991 3991 4991 5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

latipakugnireetsevniestouuM 3,7 8,14 4,82 9,48 5,411 5,47 7,241 6,38 8,35 9,701 1,33

deduõNeletetajireetsevniesto

1,6- 1,5- 2,5- 0,31- 3,6- 1,41- 5,71- 0,42- 2,55- 0,74-

desutsuhoKsethusetajireetsevniesto

3,7 9,74 5,33 1,09 5,721 8,08 8,651 1,101 8,77 1,361 1,08

dugnireetsevniilleftroP 2,0- 1,41- 1,22- 4,541 4,262 7,9- 0,12 8,19 3,63- 9,002

deduõN 4,0- 5,22- 2,33- 8,25- 3,561- 8,01- 0,231- 6,51 8,811- 9,931-

direbapträävidnamO 4,0- 5,41- 1,5 1,51- 8,78- 2,53 0,31 6,3 3,41 3,0

dinooistutitsnisudnahaR

rotkessimestilaV 2,1- 2,3- 4,0

dagnaP 9,2- 5,1 4,21- 5,33- 9,73 2,3 9,3- 5,32 9,0

dirotkesduuM 4,0- 5,11- 7,4 7,2- 1,15- 1,3- 8,9 5,7 2,9- 6,0-

direbapträävalõV 0,8- 2,83- 7,73- 5,77- 0,64- 0,541- 0,21 1,331- 2,041-

dinooistutitsnisudnahaR 6,4

rotkessimestilaV 8,6- 4,0- 3,42- 4,041- 8,151-

dagnaP 8,6- 3,42- 9,23- 5,07- 3,02- 3,101- 7,43 7,42 3,0

dirotkesduuM 2,1- 9,31- 0,2 6,6- 7,52- 7,34- 6,1 0,22- 3,11

desutsuhoK 2,0 4,8 1,11 2,891 7,724 1,1 0,351 2,67 5,28 8,043

direbapträävidnamO 1,0 4,8 9,9 4,271 0,821 7,52 0,532 5,82- 9,13 3,35

dagnaP 2,8 6,9 5,38 5,56 2,61- 4,1 1,63- 1,42 1,7

dirotkesduuM 1,0 2,0 2,0 9,88 5,26 9,14 6,332 6,7 8,7 2,64

direbapträävalõV 1,0 0,0 2,1 8,52 7,992 6,42- 0,28- 7,401 6,05 5,782

dinooistutitsnisudnahaR

rotkessimestilaV 0,6- 8,4 2,61- 8,0- 4,11 0,4- 6,6- 5,48

dagnaP 0,7 4,31 4,622 3,0 9,04- 7,79 7,33 2,31

dirotkesduuM 1,0 0,0 2,0 6,7 5,98 1,42- 5,25- 0,11 5,32 8,981

dugnireetsevniduuM 8,45- 0,36 7,03- 1,96 3,472 9,193 7,67- 1,151 6,22- 5,53- 8,054

deduõN 3,321- 7,441- 8,641- 9,89- 4,7- 5,433- 3,861- 8,331- 5,661- 4,022- 7,15

tiiderksudnabuaK)dirotkesduum(

7,68- 0,64- 6,5- 9,64- 1,16- 5,86- 4,72- 7,5- 1,33- 0,17

enilajaakiP

enilajaihüL 7,68- 0,64- 6,5- 9,64- 1,16- 5,86- 4,72- 7,5- 1,33- 0,17

)dagnap(duneaL 8,28- 9,72 3,51- 6,85- 7,161- 1,3

desilajaakiP 4,74- 4,61- 3,22 0,31- 8,7- 8,01-

desilajaihüL 4,53- 3,44 6,73- 6,54- 9,351- 9,31

)dirotkesduum(duneaL 6,0- 9,2- 5,81- 3,1- 4,43- 4,56- 2,11 0,701- 2,92 3,78-

desilajaakiP 6,0- 9,2- 4,81- 4,1- 9,82- 8,93- 8,6 4,25- 1,11- 3,06-

desilajaihüL 0,0 0,0- 1,0 5,5- 6,52- 4,4 6,45- 3,04 0,72-

didiisopeD 1,221- 3,75- 0,89- 6,47- 4,05 4,331- 6,96- 5,08- 3,71- 0,84- 5,74

dinooistutitsnisudnahaR 8,27- 7,5 1,0 1,0

rotkessimestilaV 1,71- 4,0 4,0- 3,3- 7,42- 8,16- 6,06- 2,34 9,53 2,81-

desutusaidiiderK 3,94- 7,44- 9,201- 0,14- 8,02 8,101- 8,43 5,33- 3,74- 8,06- 0,55-

dirotkesduuM 1,1- 3,4 2,33- 9,23 9,6- 6,24- 6,31 2,31- 1,32- 7,021

deduõnduuM 1,1- 2,0- 1,0 3,0- 6,9- 8,22- 3,7 8,12- 1,22 8,6- 4,71

dinooistutitsnisudnahaR 3,81- 5,9- 3,11- 8,2-


desilajaihüL 3,81- 5,9- 5,11- 1,3-

rotkessimestilaV

desilajaakiP

desilajaihüL

desutusaidiiderK 8,11- 3,1- 7,4- 9,82 1,3 4,32

desilajaakiP

desilajaihüL 8,11- 3,1- 7,4- 9,82 1,3 4,32

Tabel 2 järg

��

ejriK 2991 3991 4991 5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

dirotkesduuM 1,1- 2,0- 1,0 3,0- 6,9- 0,11- 6,8 2,1 7,2 4,1 2,3-

desilajaakiP 1,1- 2,0- 3,0 3,0- 1,0- 3,0- 5,0- 1,0-

desilajaihüL 1,0- 6,9- 9,01- 6,8 5,1 2,3 5,1 2,3-

desutsuhoK 5,86 7,702 1,611 1,861 7,182 4,627 6,19 9,482 9,341 9,481 1,993

tiiderksudnabuaK 3,11 9,42 0,87 5,02 2,53 4,72 3,71- 3,7 2,26 0,4 9,24

enilajaakiP

enilajaihüL

dirotkesduuM 3,11 9,42 0,87 5,02 2,53 4,72 3,71- 3,7 2,26 0,4 9,24

enilajaakiP

enilajaihüL 3,11 9,42 0,87 5,02 2,53 4,72 3,71- 3,7 2,26 0,4 9,24

duneaL 5,82 7,271 7,0 2,19 0,341 2,854 6,71 7,661 9,35- 2,741 9,811

dinooistutitsnisudnahaR 7,72 5,13 2,0 8,11 8,41- 0,12- 4,12- 2,7 2,2 2,4- 9,01

enimatusakidiiderkiFVRtliFVRdunealaj

4,62 9,92 6,21 1,11- 4,91- 5,02-

dunealdesilajaakipduuM 4,1 6,1 2,0 8,0- 7,3- 6,1- 9,0- 2,0- 3,0- 2,0-

dunealdesilajaihüL 4,7 5,2 0,4- 9,01

rotkessimestilaV 3,77 8,91 0,16 4,13 1,3- 4,4 7,9 1,71- 2,7- 0,35-

dunealagnapamliaaM

dunealdesilajaakiP 3,77 8,91 0,16 4,13 1,3- 4,4 7,9 1,71- 2,7- 0,35-

dunealdesilajaihüL

dagnaP 3,7 0,41 5,86 2,152 1,011- 2,56 2,95- 0,42 7,821

desilajaakiP 3,7 0,41 8,66 1,501 4,3- 4,83 1,54- 4,01- 2,101

desilajaihüL 7,1 1,641 7,601- 8,62 1,41- 4,43 5,72

dirotkesduuM 8,0 9,36 5,62- 4,4 9,75 1,132 7,441 6,48 2,02 6,431 3,23

desilajaakiP 1,0- 1,91 4,91- 6,2 5,46 0,981 2,89 6,96 3,72 2,101 9,26

desilajaihüL 9,0 8,44 1,7- 9,1 6,6- 1,24 5,64 0,51 1,7- 4,33 6,03-

didiisopeD 3,51 6,02 4,63 6,55 2,201 1,271 6,72 8,59 8,611 9,2 6,622

dinooistutitsnisudnahaR 1,7 4,31 1,6 7,21- 1,3- 0,1- 2,0- 1,0 5,0- 1,0 1,0

V rotkessimestila

dagnaP 2,8 2,7 3,03 3,86 3,501 1,371 8,72 7,59 3,711 8,2 5,622

dirotkesduuM

desutsuhokduuM 4,31 5,01- 9,0 7,0 3,1 7,86 7,36 1,51 8,81 8,03 7,01

dinooistutitsnisudnahaR 6,12

desilajaakiP

desilajaihüL 6,12

V rotkessimestila

desilajaakiP

desilajaihüL

dagnaP 7,86 1,56 2,72 8,81 6,23 6,11-

desilajaakiP 6,26 5,21 3,0- 3,2- 5,02 2,0-

desilajaihüL 1,6 6,25 5,72 1,12 1,21 4,11-

dirotkesduuM 4,31 5,01- 9,0 7,0 3,1 4,1- 1,21- 8,1- 7,0


desilajaihüL 4,31 5,01- 3,1 4,1- 1,21- 8,1- 7,0

desutsuspätajdaeV 6,5- 8,54- 5,03 1,81 8,03- 3,42- 2,0- 0,43- 6,6 1,61 2,23

ssnalibdlÜ 9,05 7,491 7,03 5,501 0,101 5,691 1,11 7,411 2,221 9,64- 2,55

divreseR 3,28- 7,491- 7,03- 5,501- 0,101- 5,691- 1,11- 7,411- 2,221- 9,64 2,55-

Tabel 2 järg

Valitsemissektor

��

69.21.13 79.21.13 89.21.13 99.21.13 00.21.13 10.21.13 20.21.13

)DEDUÕN(AVITKASILÄV

laamsilävdugnireetsevniestO.1 3,9331 2,6803 3,0662 1,6734 6,7534 7,5187 6,79001

dulutdutireetsevnierajlatipak)aso(aistkA.1.1 0,623 6,138 5,7911 6,8781 9,7192 8,8505 8,5366

eliajtõvettesudisaj-ratütdeduõN1.1.1 0,623 6,138 5,7911 6,8781 9,7192 8,8505 8,5366

seeetajtõvettesudisaj-ratütdesutsuhoK2.1.1

latipakuuM.2.1 3,3101 6,4522 8,2641 5,7942 7,9341 9,6572 8,1643

eliajtõvettesudisaj-ratütdeduõN.1.2.1 8,0111 4,8632 1,5061 6,2962 0,2371 6,8692 0,3873

seeetajtõvettesudisaj-ratütdesutsuhoK.2.2.1 5,79- 8,311- 3,241- 1,591- 3,292- 7,112- 2,123-

laamsilävdugnireetsevniilleftroP.2 9,4051 6,4753 7,2382 6,9474 6,1994 6,6357 4,80321

direbapträävidnamO.1.2 6,423 8,1141 5,224 2,291 2,444 2,893 2,945

dinooistutitsnisudnahaR.1.1.2

rotkessimestilaV.2.1.2 5,1 2,0 2,0 1,0

desutusaidiiderK.3.1.2 4,332 4,356 9,67 4,33 5,452 1,54 8,92

dirotkesduuM.4.1.2 2,19 9,657 6,543 8,851 5,981 9,253 3,915

direbapträävalõV.2.2 3,0811 8,2612 2,0142 4,7554 4,7454 4,8317 2,95711

dinooistutitsnisudnahaR.1.2.2 0,0 0,0 0,0

rotkessimestilaV.2.2.2 9,914 0,9982 0,0465


dirotkesduuM.4.2.2 7,423 8,703 4,486 4,2231 3,4231 6,7971 4,4073

*dajrikalõV.5.2.2 1,4961 2,5154 0,6087

dinooistutitsnisudnahaR1.5.2.2

rotkessimestilaV2.5.2.2 9,914 0,9982 1,8844

desutusaidiiderK3.5.2.2 2,362 3,932 3,64

dirotkesduuM4.5.2.2 0,1101 9,6731 6,1723

*didnemurtsniurutahaR.6.2.2 3,3582 2,3262 2,3593


rotkessimestilaV2.6.2.2 9,1511


dirotkesduuM4.6.2.2 3,313 7,024 8,234

*didnemurtsnisiteluT.3 7,351 3,451 2,491

dinooistutitsnisudnahaR.1.3

.2.3 rotkessimestilaV

desutusaidiiderK.1.3 6,351 7,351 2,491

dirotkesduuM.1.3 1,0 6,0

dugnireetsevniduuM.4 8,9195 2,16711 3,74441 9,23151 5,11291 3,95432 4,82332

tiiderksudnabuaK.1.4 8,4091 5,1182 4,8283 2,6963 8,0683 4,0994 4,9914

.1.1.4 rotkessimestilaV 0,0 0,0 0,0

dirotkesduuM.2.1.4 8,4091 5,1182 4,8283 2,6963 8,0683 4,0994 4,9914

enilajaakiP.1.2.1.4

enilajaihüL.2.2.1.4 8,4091 5,1182 4,8283 2,6963 8,0683 4,0994 4,9914

duneaL.2.4 4,467 8,6552 7,1703 2,0172 9,0007 2,5529 3,64601




desilajaakiP.1.3.2.4 2,515 1,408 3,4301 2,017 5,029 5,0501 3,7021

desilajaihüL.2.3.2.4 4,871 8,939 9,733 0,698 1,6961 6,7534 3,9014

dirotkesduuM.4.2.4 8,07 9,218 5,9961 0,4011 3,4834 1,7483 7,9235

desilajaakiP.1.4.2.4 9,83 7,365 9,9111 1,989 6,6962 8,4092 0,6683

desilajaihüL.2.4.2.4 9,13 2,942 6,975 9,411 7,7861 3,249 7,3641

desuiohajaharaluS.3.4 0,5003 1,4675 5,6696 8,1577 7,6287 6,1178 1,2787

dinooistutitsnisudnahaR.1.3.4 6,0 6,0

rotkessimestilaV.2.3.4 3,75 3,383 2,0131 3,7102 2,2231 3,586 8,787


dirotkesduuM.4.3.4 2,087 0,7881 3,8952 1,5332 8,6452 7,2903 4,0711

Tabel 3. Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon ja välisvõlg 1996–2002 (aasta lõpu seisuga,mln kr)

��

69.21.13 79.21.13 89.21.13 99.21.13 00.21.13 10.21.13 20.21.13

deduõnduuM.4.4 6,542 8,826 7,085 7,479 1,325 1,205 6,016


desilajaakiP.1.1.4.4 9,61 4,21

desilajaihüL.2.1.4.4 9,61 2,501 7,1



desilajaakiP.1.3.4.4

desilajaihüL.2.3.4.4 9,012 4,493 1,014 9,028 9,153 7,392 4,954

dirotkesduuM.4.4.4 7,43 4,432 6,071 8,351 3,451 3,68 1,731

desilajaakiP.1.4.4.4 6,13 0,03 0,53 0,14 8,0

desilajaihüL.2.4.4.4 7,43 8,202 6,041 8,811 3,311 3,68 3,631

divreseR.5 7,6597 4,20901 5,80901 1,43331 9,22551 5,25541 9,48941

dluK.1.5 7,73 2,43 8,13 0,73 9,73 4,04 3,24

diRDS.2.5 1,2 2,0 9,0 9,03 3,0 6,0 0,1

siFVRnooistisopvreseR.3.5 1,0 1,0

atuulavsilävvatireetrevnoK.4.5 9,6197 0,86801 8,57801 2,66231 7,48451 4,11541 4,77051

*desuiohajaharaluS.1.4.5 9,6475 8,5823 7,6527

sedinooistutitsnisudnahaR.1.1.4.5 7,02 4,01 9,741

setsutusaidiiderK.1.1.4.5 2,6275 4,5723 8,8017

*direbapträäV.2.4.5 8,7379 6,52211 7,0287

direbapträävidnamO.1.2.4.5

dajrikalõV.2.2.4.5 5,5226 3,1636 4,1514

didnemurtsniurutahaR.3.2.4.5 3,2153 3,4684 3,9663

didnemurtsnisiteluT.3.4.5

deduõnduuM.5.5 9,531-

UKKOKAVITKASILÄV 7,02761 4,42392 8,84803 7,29573 3,73244 4,81535 5,31906

deduõnalõvhs 4,97661 0,41972 0,99303 7,57963 4,86724 3,77805 2,55475

)DESUTSUHOK(AVISSAPSILÄV

sitseEdugnireetsevniestO.1 5,75201 3,65461 5,82442 7,69383 9,38444 3,50955 3,72136


eliajireetsevniestodeduõN.1.1.1

seeetajireetsevniestodesutsuhoK.2.1.1 3,0945 7,4979 8,94671 0,14892 8,52743 8,19934 4,51905

latipakuuM.2.1 2,7674 6,1666 7,8776 7,5558 1,8579 5,31911 9,11221

eliajireetsevniestodeduõN.1.2.1 6,155- 6,357- 6,0601- 6,6231- 8,2971- 6,9972- 1,3463-


sitseEdugnireetsevniilleftroP.2 3,0641 6,97631 0,6249 4,11021 1,70821 2,12531 4,69502



dirotkesduuM.2.1.2 6,014 8,2322 9,3612 3,4705 5,6014 1,7403 6,1113





dirotkesduuM.4.2.2 9,251 9,0571 5,4621 8,506 0,734 0,028 0,9383

*dajrikalõV.5.2.2 4,0625 9,4336 1,79011




dirotkesduuM4.5.2.2 0,734 0,028 0,9383



2.6.2.2 rotkessimestilaV


dirotkesduuM4.6.2.2


dinooistutitsnisudnahaR.1.3

.2.3 rotkessimestilaV


dirotkesduuM.1.3 7,1 1,0

Tabel 3 järg

��

69.21.13 79.21.13 89.21.13 99.21.13 00.21.13 10.21.13 20.21.13




dirotkesduuM.2.1.4 5,4762 0,2953 3,5334 7,0594 4,0716 7,1316 8,3676

enilajaakiP.1.2.1.4

enilajaihüL.2.2.1.4 5,4762 0,2953 3,5334 7,0594 4,0716 7,1316 8,3676

duneaL.2.4 7,8735 6,39431 2,28451 9,82871 3,37961 9,35891 2,51712

dinooistutitsnisudnahaR.1.2.4 9,995 9,643 5,01 1,6 4,15 0,0 7,671

enimatusakednenajdunealiFVR.1.1.2.4 7,955 6,623 5,0

dunealdesilajaakipduuM.2.1.2.4 2,04 3,02 0,01 1,6 6,2

dunealdesilajaihüL.3.1.2.4 8,84 7,671


dunealdesilajaakiP.1.2.2.4 4,0952 1,1672 2,9272 8,2713 7,0092 0,2572 6,0071

dunealdesilajaihüL.2.2.2.4



dunealdesilajaihüL.2.3.2.4 4,4152 1,379 8,9731 2,4711 4,2871 4,1022

dirotkesduuM.4.2.4 5,1481 7,4165 7,1319 8,79001 8,27301 1,82031 0,10731


dunealdesilajaihüL.2.4.2.4 3,802 2,8001 5,3571 4,5991 8,8281 6,8552 9,0871



rotkessimestilaV.2.3.4


dirotkesduuM.4.3.4

desutsuhokduuM.4.4 5,845 0,1402 0,5341 3,4761 0,5202 4,4062 3,5262

dinooistutitsnisudnahaR.1.4.4 7,1 1,0 2,51 6,47

1,0 2,51 6,47

0,0 0,0 0,0

0,5331 7,5801 8,4051 6,0491 8,3742 8,3532

9,5201 8,739 7,259 1,419 0,9421 1,3421

1,903 9,741 1,255 5,6201 8,4221 7,0111

5,845 0,607 3,943 8,761 3,48 4,511 9,691

0,2 5,1

5,845 0,607 3,943 8,561 8,28 4,511 9,691

UKKOKAVISSAPSILÄV 4,86542 5,17835 4,00795 9,61908 5,94609 5,822601 3,087621

)glõvsilävugok(desutsuhokalõvhs 6,77781 5,03763 4,41293 0,60844 8,77505 8,60085 4,75207

NOOISTISOPSIMIREETSEVNIOTENENILEHAVSUVHAR 7,7487- 1,74542- 6,15882- 2,42334- 2,21464- 1,01725- 8,66856-

NOOISTISOPENILAJAIHÜLhs 8,6865 5,9751- 8,5244 2,2734 0,9913 0,4563 3,0396-

NOOISTISOPENILAJAAKIP 5,43531- 6,76922- 4,77233- 7,49674- 2,11694- 1,46365- 5,63985-

GLÕVSILÄVOTEN 2,8902- 5,6188- 4,5188- 3,0387- 4,9087- 5,9217- 2,20821-

9,0562- 8,7732- 9,8181- 8,3961- 8,7051- 7,895 6,4403

Tabel 3 järg

* alates 2000. aastast on kasutusel detailsem informatsioon

4.4.1.1. Pikaajalised

4.4.1.2. Lühiajalised

r 4.4.2. Valitsemissekto

4.4.3. Krediidiasutused


4.4.4. Muud sektorid




sh valitsemissektor

��

69.21.13 79.21.13 89.21.13 99.21.13 00.21.13 10.21.13 20.21.13

)DEDUÕN(AVITKASILÄV

laamsilävdugnireetsevniestO.1 4,901 3,512 4,891 2,182 1,952 8,144 0,676


eliajtõvettesudisaj-ratütdeduõN1.1.1 6,62 0,85 3,98 7,021 5,371 9,582 3,444

seeetajtõvettesudisaj-ratütdesutsuhoK2.1.1 0,0 0,0 0,0

latipakuuM.2.1 8,28 3,751 1,901 5,061 6,58 8,551 8,132

eliajtõvettesudisaj-ratütdeduõN.1.2.1 8,09 2,561 7,911 0,371 0,301 8,761 3,352

seeetajtõvettesudisaj-ratütdesutsuhoK.2.2.1 0,8- 9,7- 6,01- 5,21- 4,71- 0,21- 5,12-

laamsilävdugnireetsevniilleftroP.2 0,321 4,942 2,112 2,503 8,692 0,624 1,428



rotkessimestilaV.2.1.2 1,0 0,0 0,0 0,0


dirotkesduuM.4.1.2 5,7 8,25 8,52 2,01 3,11 9,91 8,43





dirotkesduuM.4.2.2 5,62 5,12 0,15 0,58 7,87 6,101 0,842

*dajrikalõV.5.2.2 7,001 2,552 6,225

dinooistutitsnisudnahaR1.5.2.2 0,0 0,0 0,0



dirotkesduuM4.5.2.2 1,06 8,77 0,912





dirotkesduuM4.6.2.2 6,81 8,32 0,92


dinooistutitsnisudnahaR.1.3 0,0 0,0 0,0

.2.3 rotkessimestilaV 0,0 0,0 0,0


dirotkesduuM.4.3 0,0 0,0 0,0



.1.1.4 rotkessimestilaV 0,0 0,0 0,0

dirotkesduuM.2.1.4 6,551 1,691 5,582 5,732 5,922 1,282 2,182

enilajaakiP.1.2.1.4 0,0 0,0 0,0

enilajaihüL.2.2.1.4 6,551 1,691 5,582 5,732 5,922 1,282 2,182

duneaL.2.4 5,26 4,871 1,922 2,471 2,614 1,325 8,217




desilajaakiP.1.3.2.4 1,24 1,65 1,77 6,54 7,45 4,95 8,08

desilajaihüL.2.3.2.4 6,41 6,56 2,52 6,75 8,001 3,642 1,572

dirotkesduuM.4.2.4 8,5 7,65 7,621 9,07 7,062 5,712 8,653

desilajaakiP.1.4.2.4 2,3 3,93 5,38 6,36 3,061 2,461 8,852

desilajaihüL.2.4.2.4 6,2 4,71 2,34 4,7 3,001 3,35 0,89





dirotkesduuM.4.3.4 8,36 6,131 8,391 1,051 4,151 8,471 4,87

Tabel 4. Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon ja välisvõlg 1996–2002 (aasta lõpu seisuga,mln USD)

��

69.21.13 79.21.13 89.21.13 99.21.13 00.21.13 10.21.13 20.21.13

deduõnduuM.4.4 1,02 9,34 3,34 6,26 1,13 4,82 9,04


desilajaakiP.1.1.4.4 0,0 0,1 8,0

desilajaihüL2.1.4.4 0,1 9,5 1,0



desilajaakiP.1.3.4.4 0,0 0,0 0,0

desilajaihüL.2.3.4.4 2,71 5,72 6,03 8,25 9,02 6,61 8,03

dirotkesduuM.4.4.4 8,2 4,61 7,21 9,9 2,9 9,4 2,9

desilajaakiP.1.4.4.4 2,2 2,2 2,2 4,2 0,0 1,0

desilajaihüL.2.4.4.4 8,2 1,41 5,01 6,7 7,6 9,4 1,9

divreseR.5 2,056 5,067 4,318 8,658 9,229 6,228 2,3001

dluK.1.5 1,3 4,2 4,2 4,2 3,2 3,2 8,2

diRDS.2.5 2,0 1,0 0,2 0,0 0,0 1,0

siFVRnooistisopvreseR.3.5 0,0 0,0 0,0

atuulavsilävvatireetrevnoK.4.5 9,646 1,857 0,118 5,258 6,029 2,028 4,9001

*desuiohajaharaluS.1.4.5 7,143 7,581 8,584

sedinooistutitsnisudnahaR.1.1.4.5 2,1 6,0 9,9

setsutusaidiiderK.1.1.4.5 4,043 1,581 9,574

*direbapträäV.2.4.5 9,875 5,436 6,325

direbapträävidnamO.1.2.4.5 0,0 0,0 0,0

dajrikalõV.2.2.4.5 1,073 6,953 9,772

didnemurtsniurutahaR.3.2.4.5 8,802 9,472 7,542

didnemurtsnisiteluT.3.4.5

deduõnduuM.5.5 0,0 0,0 1,9-

UKKOKAVITKASILÄV 3,6631 6,5402 4,0032 7,5142 1,0362 0,5203 2,8704

deduõnalõvhs 9,2631 2,7491 8,6622 1,6732 7,2452 8,5782 7,6483

)DESUTSUHOK(AVISSAPSILÄV

sitseEdugnireetsevniestO.1 2,838 9,7411 6,1281 4,7642 7,4462 0,0613 4,6224


eliajireetsevniestodeduõN.1.1.1 0,0 0,0 0,0


latipakuuM.2.1 5,983 7,464 5,505 8,945 2,085 4,376 6,718

eliajireetsevniestodeduõN.1.2.1 1,54- 6,25- 1,97- 2,58- 6,601- 2,851- 9,342-


sitseEdugnireetsevniilleftroP.2 3,911 2,459 9,207 9,177 4,167 3,467 9,8731



dirotkesduuM.2.1.2 6,33 8,551 4,161 1,623 1,442 2,271 3,802



rotkessimestilaV.2.2.2 6,9 8,92 6,43 8,02 2,31 7,211


dirotkesduuM.4.2.2 5,21 1,221 3,49 9,83 0,62 3,64 0,752

*dajrikalõV.5.2.2 8,213 1,853 0,347




dirotkesduuM4.5.2.2 0,62 3,64 0,752





dirotkesduuM4.6.2.2 0,0 0,0 0,0


dinooistutitsnisudnahaR.1.3 0,0 0,0 0,0

rotkessimestilaV.2.3 0,0 0,0 0,0


dirotkesduuM.4.3 1,0 0,0 0,0

Tabel 4 järg

��

69.21.13 79.21.13 89.21.13 99.21.13 00.21.13 10.21.13 20.21.13




dirotkesduuM.2.1.4 5,812 6,052 3,323 1,813 9,663 6,643 8,254

enilajaakiP.1.2.1.4 0,0 0,0 0,0

enilajaihüL.2.2.1.4 5,812 6,052 3,323 1,813 9,663 6,643 8,254

duneaL.2.4 5,934 3,149 5,4511 7,5411 1,9001 2,2211 8,3541


enimatusakednenajdunealiFVR.1.1.2.4 7,54 8,22 0,0 0,0 0,0

dunealdesilajaakipduuM.2.1.2.4 3,3 4,1 7,0 4,0 2,0 0,0 0,0

dunealdesilajaihüL.3.1.2.4 9,2 0,0 8,11



dunealdesilajaihüL.2.2.2.4 0,0 0,0 0,0



dunealdesilajaihüL.2.3.2.4 4,571 6,27 7,88 8,96 7,001 4,741

dirotkesduuM.4.2.4 5,051 7,193 9,086 9,846 7,616 4,637 3,719


dunealdesilajaihüL.2.4.2.4 0,71 3,07 8,031 2,821 7,801 6,441 2,911


dinooistutitsnisudnahaR.1.3.4 5,17 3,0 1,0 1,0 1,0 3,0



dirotkesduuM.4.3.4 0,0 0,0 0,0

desutsuhokduuM.4.4 8,44 4,241 0,701 6,701 4,021 2,741 8,571


desilajaakiP.1.1.4.4 0,0 0,0 0,0

desilajaihüL.2.1.4.4 0,0 9,0 0,5


desutusaidiiderK.3.4.4 1,39 0,18 7,69 4,511 8,931 6,751

desilajaakiP.1.3.4.4 6,17 9,96 2,16 3,45 6,07 2,38

desilajaihüL.2.3.4.4 6,12 0,11 5,53 0,16 2,96 4,47

dirotkesduuM.4.4.4 8,44 2,94 0,62 8,01 0,5 5,6 2,31

desilajaakiP.1.4.4.4 1,0 1,0 0,0 0,0

desilajaihüL.2.4.4.4 8,44 2,94 0,62 7,01 9,4 5,6 2,31

UKKOKAVISSAPSILÄV 5,7002 9,7573 8,1544 7,9915 4,9835 4,4006 0,8848

)glõvsilävugok(desutsuhokalõvhs 4,4351 2,2652 2,4292 2,9782 0,7003 7,8723 8,3074

NOOISTISOPSIMIREETSEVNIOTENENILEHAVSUVHAR 3,146- 3,2171- 4,1512- 0,4872- 4,9572- 3,9792- 8,9044-

NOOISTISOPENILAJAIHÜLhs 7,464 2,011- 0,033 0,182 2,091 5,602 0,464-

NOOISTISOPENILAJAAKIP 9,5011- 1,2061- 5,1842- 9,4603- 6,9492- 9,5813- 8,5493-

GLÕVSILÄVOTEN 4,171- 0,516- 4,756- 2,305- 3,464- 0,304- 1,758-

6,612- 9,561- 6,531- 8,801- 6,98- 8,33 8,302

)DSU/KEE(ssruK 1832,21 6533,41 4014,31 8165,51 8918,61 8196,71 4639,41

Tabel 4 järg

* alates 2000. aastast on kasutusel detailsem informatsioon

sh valitsemissektor

��

5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

dabuakudioT 6,1803 2,0913 6,0215 5,8694 2,7323 7,8183 4,5364 6,2174

detootdeslaareniM 7,5321 8,3321 3,3931 9,679 8,419 7,1231 3,4321 6,5151

dabuakaimeeK 4,2002 1,2612 6,3762 4,0672 6,1342 6,7233 7,1563 8,6004

dabuakibooredraG 7,3333 4,7704 0,8315 0,8106 6,3995 7,6047 2,2708 4,0838

tsednendetootajrebap,tiuP 9,1762 6,9403 5,1225 1,4246 3,5857 0,5188 9,9878 2,1099

,1131 5,9731 5,9512 1,2203 0,0482 1,9093 1,3793 1,3344

demdaesajdanisaM 1,8562 5,0203 2,5275 3,5338 0,9358 4,05202 4,82191 8,20141

didnehavidropsnarT 4,609 3,178 4,6211 2,8421 1,2701 1,0141 9,1681 4,2432

debratidrops,dajsaugnäm,lebööM 0,8611 4,0541 4,2681 5,1932 3,1872 2,6563 4,2764 4,4545

duuM 5,936 3,218 8,6811 1,0041 6,9731 2,1291 1,7381 8,3102

ukkoK 9,80091 9,64212 4,70613 0,54573 3,47763 8,63855 5,65875 1,36865

5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

dabuakudioT 7,7673 3,6894 9,5026 4,0626 3,1645 7,5716 0,2607 6,0867

detootdeslaareniM 5,9982 2,2913 4,7583 4,8913 1,4403 3,6144 6,6164 5,3584

dabuakaimeeK 8,6153 6,3254 3,0895 6,1836 7,9446 8,9408 1,9588 0,0589

dabuakibooredraG 1,3653 8,9034 2,8535 0,0706 8,1765 0,7886 4,8377 4,9438


,4691 6,7082 4,7314 1,4115 2,5214 4,8685 7,7806 5,7317

demdaesajdanisaM 0,3026 4,1787 7,84321 2,26261 7,18451 0,98772 2,53152 7,59532

didnehavidropsnarT 4,7091 3,6252 3,3715 0,5035 4,2583 7,7994 6,6866 6,7858


duuM 0,5041 6,2771 4,8222 4,4542 8,6742 5,6982 9,3203 2,5033

ukkoK 0,52472 5,66643 9,86884 4,51255 7,49405 1,71227 3,67057 0,76497

5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

dabuakudioT 1,686- 0,6971- 3,5801- 9,1921- 2,4222- 1,7532- 6,6242- 0,8692-

detootdeslaareniM 8,3661- 5,8591- 1,4642- 5,1222- 3,9212- 6,4903- 3,2833- 9,7333-

dabuakaimeeK 4,4151- 5,1632- 7,6033- 2,1263- 1,8104- 2,2274- 4,7025- 2,3485-

dabuakibooredraG 4,922- 5,232- 2,022- 0,25- 8,123 7,915 8,333 9,03


,256- 1,8241- 9,7791- 1,2902- 2,5821- 2,9591- 6,4112- 4,4072-

demdaesajdanisaM 9,4453- 9,0584- 5,3266- 0,7297- 8,2496- 7,8357- 9,6006- 9,2949-

didnehavidropsnarT 0,1001- 0,5561- 8,6404- 8,6504- 3,0872- 6,7853- 7,4284- 2,5426-


duuM 5,567- 4,069- 6,1401- 3,4501- 2,7901- 2,579- 7,6811- 4,1921-

ukkoK 2,6148- 6,91431- 5,16271- 4,07671- 4,02731- 3,08361- 8,91271- 9,30622-

��

Tabel 5. Põhieksport kaubagrupiti (mln kr)

Tabel 6. Põhiimport kaubagrupiti (mln kr)

Tabel 7. Väliskaubandusbilansi saldo kaubagrupiti (mln kr)

M 5etallid ja metallitooted



��

5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

emooS 5,2244 9,5144 2,4995 1,0138 7,8328 5,23471 8,78591 7,59041

istooR 9,8322 0,5182 3,5935 4,3337 6,7308 3,05011 0,7118 3,3178

aamaskaS 4,2931 8,6451 9,3212 3,4432 2,7992 5,9754 1,1104 5,5265

itäL 7,2241 3,0471 0,2662 6,4923 7,6392 8,9873 8,2893 5,2124

ainnatirbruuS 4,526 4,167 9,2831 1,7071 8,2991 4,1532 7,2342 0,8272

inaaT 6,526 2,558 8,4121 4,0051 4,8661 6,9481 0,5302 6,7152

udeeL 5,558 1,9901 2,9441 5,3451 4,0021 1,1151 8,3371 7,5991

dnalloH 4,728 3,896 0,2301 3,328 8,319 9,3231 4,3061 1,7491

aameneV 1,1903 2,5992 6,1554 7,9393 8,4191 2,8721 1,7851 4,5191

ailaatI 6,851 7,022 4,272 9,203 2,693 8,635 2,465 0,506

duum 8,8433 9,8904 0,9255 8,5446 0,2895 5,0918 8,0199 0,92211

noostabav 0,0 0,0 0,0 0,0 9,594 2,3491 6,0922 3,8721

ukkoK 9,80091 9,64212 4,70613 0,54573 3,47763 8,63855 5,65875 1,36865

5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

emooS 3,28701 7,40431 5,59081 8,24502 8,13681 9,26172 4,68422 0,96381

aamaskaS 5,2432 1,3323 7,8905 4,1575 0,4174 3,4586 6,9938 0,3659

istooR 4,2152 3,0113 6,8615 2,2755 4,2105 5,1167 3,1257 1,3638

aameneV 8,0593 6,3773 6,2514 7,2714 3,1463 9,4575 4,7385 4,5465

dnalloH 8,129 4,2421 8,7881 9,0491 0,6461 3,9522 0,1292 5,3283

ailaatI 1,726 8,388 5,0021 5,4941 7,2931 5,1471 4,6802 8,1233

itäL 3,618 0,3511 0,9471 8,3912 3,8122 7,0992 6,4003 6,5223

udeeL 8,955 5,917 7,189 0,0611 6,889 2,8141 5,2822 3,5203

inaaT 2,987 8,7101 5,5451 8,9481 4,8851 5,5812 9,7322 9,3132

ainnatirbruuS 3,594 8,387 8,6021 2,5731 2,769 6,2931 0,6451 5,6881

duum 6,7263 7,4435 0,2877 1,2619 0,4969 6,54821 1,35761 9,92991

ukkoK 0,52472 5,66643 9,86884 4,51255 7,49405 1,71227 3,67057 0,76497

5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

itäL 4,606 4,785 0,319 8,0011 4,817 1,997 2,879 9,689

ainnatirbruuS 1,031 4,22- 1,671 9,133 6,5201 8,859 7,688 5,148

istooR 6,372- 3,592- 6,622 3,1671 2,5203 8,8343 7,595 2,053

inaaT 7,361- 6,261- 7,033- 4,943- 0,08 9,533- 9,202- 7,302

udeeL 7,592 6,973 5,764 5,383 7,112 9,29 7,845- 6,9201-

dnalloH 4,49- 0,445- 8,558- 6,7111- 2,237- 5,539- 5,7131- 4,6781-

ailaatI 4,864- 1,366- 2,829- 6,1911- 5,699- 7,4021- 2,2251- 8,6172-

aameneV 6,958- 3,877- 0,993 0,332- 5,6271- 7,6744- 3,0524- 1,0373-

aamaskaS 1,059- 3,6861- 8,4792- 1,7043- 8,6171- 8,4722- 5,8834- 4,7393-

emooS 8,9536- 7,8898- 3,10121- 7,23221- 1,39301- 4,0379- 6,8982- 3,3724-

duum 8,872- 8,5421- 0,3522- 3,6172- 1,2173- 2,5564- 2,2486- 9,0078-

noostabav 0,0 0,0 0,0 0,0 9,594 2,3491 6,0922 3,8721

ukkoK 2,6148- 6,91431- 5,16271- 4,07671- 4,02731- 3,08361- 8,91271- 9,30622-

Tabel 8. Olulisemad ekspordipartnerid (mln kr)

Tabel 9. Olulisemad impordipartnerid (mln kr)

Tabel 10. Väliskaubandusbilansi saldo olulisemate kaubanduspartneritega (mln kr)

��

5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

tiiLapooruE 8,07701 7,68021 3,60481 5,67432 7,83752 5,03214 6,18104 3,52683

digiirapooruE-adIaj-kseK 4,9852 5,6913 7,8944 9,3425 4,5164 0,3226 9,2486 8,2377

digiirÜRS 1,5324 3,4534 7,2236 3,5865 1,5782 0,9212 2,6852 0,2882

duum 6,3141 5,9061 7,9732 2,9313 3,9403 0,1134 1,5595 7,4436

noostabav 0,0 0,0 0,0 0,0 9,594 2,3491 6,0922 3,8721

ukkoK 9,80091 9,64212 4,70613 0,54573 3,47763 8,63855 5,65875 1,36865

5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

tiiLapooruE 2,89591 6,48152 4,59763 7,97714 2,87863 9,24235 3,17425 6,13335

digiirapooruE-adIaj-kseK 9,7391 2,4082 5,6893 2,4894 3,0505 6,9107 2,9788 4,6599

digiirÜRS 6,6844 3,0664 3,7705 5,0815 8,3844 0,6607 9,8157 6,7157

duum 3,2041 5,7102 6,9003 0,1723 5,2804 6,8884 9,6026 4,1668

ukkoK 0,52472 5,66643 9,86884 4,51255 7,49405 1,71227 3,67057 0,76497

5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

tiiLapooruE 4,7288- 9,79031- 1,98381- 1,30381- 5,93111- 4,21021- 7,98221- 3,60741-

digiirapooruE-adIaj-kseK 5,156 3,293 2,215 7,952 9,434- 5,697- 3,6302- 6,3222-

digiirÜRS 5,152- 0,603- 3,5421 9,405 8,8061- 0,7394- 7,2394- 6,5364-

duum 3,11 0,804- 9,926- 8,131- 1,3301- 7,775- 8,152- 7,6132-

noostabav 0,0 0,0 0,0 0,0 9,594 2,3491 6,0922 3,8721

ukkoK 2,6148- 6,91431- 5,16271- 4,07671- 4,02731- 3,08361- 8,91271- 9,30622-

Tabel 11. Eksport riikide ühenduste järgi (mln kr)

Tabel 12. Import riikide ühenduste järgi (mln kr)

Tabel 13. Väliskaubandusbilansi saldo riikide ühenduste järgi (mln kr)

��

kiiR 5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

natsinagfA x x - -

digiirdnehÜakireemA 875002 205854 153931 630541 407993 444441 4662951 543745-

arrodnA x

didaarimednehÜaibaarA - x

anitnegrA x - -

- -

ailaartsuA x x x x x x 6092

airtsuA 53128 65715 81665 80305- 93852- 765442- 008691- 270061

amahaB 6277 2506 098911 3584 179231- 48141- 9402 56191-

nierhaB x - -

aigleB 93683 672 85651- 62121 359- 45142 19794 5585

ezileB 5702 x 5545 4664 7643 54194 59142 94022

adumreB x - x

aniivogestreHajainsoB x - x

ailiisarB x x x x - -

deraasistieNitirB 75781 5953 90594- 64411 7508- 4931- 829421 16777-

airaagluB x x 523 x x x x x

acinimoD x 57404- x 014571-

kiirabaVinaakinimoD x x x x x

DRBE 990861 689501- - x

sutpigE x x - x

aertirE 01

x - -

diniipiliF x x -

ratlarbiG 702 x x 9353- 85501- 68205 86595 2943-

adanerG x

aisuurG 804 - -

yesnreuG x 82521 x 89751

aniiH 392 x x x x - x

ainaapsiH x x 507- x x 0676- 7711- 0742-

dnalloH 2989- 61321 388402 88954 41502- 809172 1934981 761684-

dillitnAidnalloH x

gnokgnoH 4023- 017 62711 13285- 70616 83437- 27581

aamiriI 42791 8883- 34001- 86642 18696 529931- 65202- 2087

learsiI 672 x x 825 x x 8213 47721

aidnI 441 x x 8211- x x -

aiseenodnI x x - x

dnalsI x x x 2747 7374- 4914 8353-

ailaatI 61821- 7137- 2675 53318 9728 75476 10934 50356

napaaJ 2105 3841 5804 45232 18351- 20021 6709 3261-

yesreJ x 3176 4769 724041

aivaalsoguJ - -

deraasinamiaK x x 74421 1885 45921- x x -

adanaK 1369 40321- 7342- 6341- 3668 6722 37852 7502

deraasilanaK x x x x -

natshasaK x x x x - -

kiirabaVaeroK x - -

akeerK 667- x 323101- -

sorpüK 405 7837 6008- 08121- 84753 1218- 228441 49833

natszõgrõK x

udeeL 3292- 0907- 54073- 0544 452501 96931- 210771 29024

aireebiL x x - -

nietsnethceiL x 0342 43064 123151 76962 265812 45621- 30716

grubmeskuL 6374 55454 x 28003- 05414 29521 7411- 40571-

Tabel 14. Välisriikide otseinvesteeringud Eestis

�� !

��

��

��

kiiR 5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

itäL 2971 2062- 1564 96352- 28793 6706- 163321 896101-

kiirabaVakirfaA-anuõL x x x -

ilaM x x -

atlaM x x x x

raasinaM x x x x

okoraM -

7794 x x -

suitiruaM x x - -

okihheM - -

avodloM x x - -

ocanoM x x - -

uruaN x - -

lapeN - -

aireegiN x x - x

euiN x 833 x 2752 x 44 -

arroN 26075 05657 284747 464132 865091 70715 747711- 743535

naamO - -

natsikaP x - -

amanaP 74171 3896- 99652 4953- 483- x x x

alooP x x x 59- 302- 15097 424 9651

lagutroP x x x x x - x

aamsustnarP 478 4709- 8196 5161 59305 013611 777002 914381-

istooR 3670411 512081 414663 4530874 0925341 0784462 6616822 7258071

aineemuR -

adnawR x x - -

siveNajsttiKtniaS x x x 2944 x

aamaskaS 97065 32997 677781 317422 51006 129491 51824 978643

ieS x x x -

rupagniS x 9575 23617 09653 92028- 68941 94657 60947

aikkavolS x -

aineevolS x x x x x

emooS 647291 212926 1848211 1070471 5103171 3499952 7516362 5306022

ainnatirbruuS 329281 09514 078781 940783 685511 846611 428482 985241

aamisaavS x -

49123 33663 534232 98742 6244- 41659 90626- 15227-

inaaT 10308 933861 764212 982964 309803 091901 02877 021211

nawiaT - x

neyaMnaJajdeämvareT - -

T x - -

T 41 x 862 x 0581 17801 1232 7601-

aineemkruT - -

sociaCajskruT 642 x 4262 x 8121- 33226 84554 05324-

igrüT x x -

aniarkU 27 01- 99431- 86501 2124- 6502 68661 5737

iragnU 04929- x x 893- 071 302 88232

yaugurU - -

deraasistieNASU - -

deraaskisküASU x

natsikebsU x x -

aamereM-suU x - -

eneveglaV x x 19 02 x x 683- 851

aameneV 53206- 1145- 95045- 238291- 52047 95758- 22306 822232

aleuzeneV x x x x x x x x

atamarääM 75654 46451 17001 24214 84735 95991 20904 65531

UKKOK 0092132 0044181 0014963 0041708 0008444 0054466 0069249 0020084

Tabel 14 järg

x - ei kuulu avaldamisele lähtudes andmekaitse põhimõtetest

��

��

��

��

M xarshalli Saared

��

kiiR 5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

digiirdnehÜakireemA x 6332- 2491 961- x x x x

airtsuA x x x - -

amahaB x x x x x

aigleB x x x x

adumreB x x x - -

deraasistieNitirB x x x x x - -

ratlarbiG x -

aniiH x - -

ainaapsiH x x 892 9111- 40812- x

dnalloH x x x x 0585- 204 x

aitaavroH x x

aidnI x x x - -

dnalsI x - -

ailaatI x x x 60257- x

yesreJ x x x

deraasinamiaK x x x x -

adanaK x x - x

natshasaK x

abuuK x - -

sorpüK x 403522- 082033- 234754 84621 19204- x 606526-

udeeL 51441- 54462- 984084- 52253- 186886- 54236- 4491532- 964869-

aireebiL x x - -

itäL 05132- 164511- 312878- 482233- 176396- 904935- 881687- 599923-

atlaM x - x

avodloM x - -

arroN x x x 78124- x x x

alooP x x x 94561- 83927- 44201-

lagutroP x

aamsustnarP x x x x -

istooR 2352- 487 205- 40432- 55212- 1413- 0773- 7388-

aineemuR x - -

aamaskaS 1936 5004- 115 7273 944 x x 0741-

emooS 6121- 37011- 69162- 15514 11554 947031 2708- 01527

ainnatirbruuS x x 5607- x x 1317- 2723-

x

inaaT x x x 64501

x x 5965- x x

sociaCajskruT - x

aniarkU x 5722- 36149- 89067- 3313- 1767 40593- 412111-

iragnU x x x

eneveglaV x x x 2253- 838 4521 671- 6331-

utaunaV x x x - -

aameneV 0923 6316- 427101- 59313 9483 30479- 866 68381-

atamarääM 067 825 08341 x 9801- 02871- 74351 06061-

UKKOK 00192- 005484- 0092191- 00718- 0089321- 0013401- 0038253- 0048812-


Tabel 15. Eesti otseinvesteeringud välisriikides

��

��

��

�� !


5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002

ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

87772- 43159- 6581 752501 337631 37756 62413- 03149-

sudnalaK x 9122- 1122- 3422 81211 9912- 6501 x

sutsööteäM x 1607 6867 89774 32541 24496 00734 01972

sutsöötveltööT 842839 772694 1967321 0894451 8935411 1380011 9606641 038758

aj-isaag,akiteegrenEsutsuravisev

62481 20171- 66508 448521 918262 998291 2563312 510835-

sutihE 0475 19983 55726 632161 73742 781791 700862 357382

sudnabuakeajaj-igluH 869228 496498 198255 347149 078244 309024 2034841 416889

dinarotserajdilletoH 06236 62685 98377 72373 81414 005962 16909 42712

edisajsudnoal,sudnoeV 708023 870522 396068 226992 3645701 0775401 8940001 008054

sudnehavstnaniF 040641 05752 703426 6678034 894909 4796571 1385991 4232081

aj-simirüü,-aravsinniKsudnineetirä

48925 957621 539761 918324 729262 1329421 597627 472108

,estiak-ajenimestilavigiiRsutsuldniklaaistos

x x x x 69021 x

sudiraH 741- 067 406- 542- 558 99- 0088 193

diohsivreT 5767- x x 833- x x 17031 605

aj-laaistos,-igiirduuMdigiilesudnineetukisi

35513 34154 5754- 06035 59595 096752 442381 12601

atamarääM 02145- 3506 30972 42622 71965 12202 18723 632191

UKKOK 0092132 0044181 0014963 0041708 0008444 0054466 0069249 0020084

alasuvegeT 5991 6991 7991 8991 9991 0002 1002 2002


x x x x x 02231-

sudnalaK x x x

sutsööteäM x x x

sutsöötveltööT 8276- 28264- 007202- 23424 372723- 378582- 499716- 99949

aj-isaag,akiteegrenEsutsuravisev

x x x x

sutihE 195- 787- 78531- 3614 8884 32802- 95682- 99843-

sudnabuakeajaj-igluH 46102- 5817 25447- 545871- 4725- 01905 48037- 296881-

dinarotserajdilletoH x x x 5222- x 52306-

edisajsudnoal,sudnoeV 4503- 726552- 984523- 459983 09663 86557- 122744- 726319-

sudnehavstnaniF x 058271- 6167011- 974713- 402668- 48675 0748091- 807326-

aj-simirüü,-aravsinniKsudnineetirä

3764 25801- 071671- 1698- 03438- 255947- 726914- 067944-


x x - -

sudiraH - x

diohsivreT - -

aj-laaistos,-igiirduuMdigiilesudnineetukisi

x x 0178- x 1071 3037- 64161- 23

atamarääM 067 x 796- 6504- 9651- x x

UKKOK 00192- 005484- 0092191- 00718- 0089321- 0013401- 0038253- 0048812-

Tabel 17. Eesti otseinvesteeringud välisriikides



��

�� "��

kiiR rkhut )%(susthätaso

natsinagfA - -

- -

aomaSakireemA x x

digiirdnehÜakireemA 1437744 1,7

arrodnA x x

adubraBajaugitnA - -

didaarimednehÜaibaarA x x

anitnegrA x x

aineemrA x x

- -

ailaartsuA 3045 0,0

airtsuA 171232 4,0

amahaB 006601 2,0

aigleB 811411 2,0

ezileB 305741 2,0

adumreB 610555 9,0

aniivogestreHajainsoB x x

ailiisarB 682 0,0

alainaekooaidnIitirB x x

deraasistieNitirB 991941 2,0

airaagluB x x

edreVobaC - -

acinimoD 485212 3,0

kiirabaVinaakinimoD x x

DRBE x x

sutpigE x x

aertirE - -

x x

diniipiliF - -

ratlarbiG 65811 0,0

adanerG x x

aisuurG x x

yesnreuG 86429 1,0

aniiH 0463 0,0

ainaapsiH 7131- 0,0

dnalloH 0612942 9,3

dillitnAidnalloH x x

gnokgnoH 1085 0,0

aitaavroH - -

aamiriI 306481 3,0

learsiI 46552 0,0

aidnI 055 0,0

aiseenodnI x x

dnalsI 2431- 0,0

ailaatI 073624 7,0

napaaJ 36424 1,0

yesreJ 781961 3,0

ainaadroJ - -

aivaalsoguJ - -

deraasinamiaK x x

adanaK 53296 1,0

deraasilanaK - -

natshasaK x x

deraassokooK - -

kiirabaVaeroK x x

akeerK 983 0,0

sorpüK 442961 3,0

natszõgrõK x x

udeeL 794613 5,0

aireebiL x x

nietsnethceiL 941689 6,1


��

��

��

��

��


grubmeskuL 593191 3,0

itäL 58298 1,0

kiirabaVakirfaA-anuõL x x

uacaM - -

ilaM - -

atlaM 908 0,0

raasinaM x x

deraaSillahsraM x x

suitiruaM - -

okihheM - -

avodloM 87 0,0

ocanoM - -

uruaN x x

lapeN x x

aireegiN - -

regiN x x

euiN 4842 0,0

arroN 7151402 2,3

naamO - -

natsikaP - -

amanaP 7953- 0,0

alooP 58901 0,0

lagutroP 972 0,0

aamsustnarP 112433 5,0

istooR 47045852 0,14

adnawR x x

siveNajsttiKtniaS 3518- 0,0

aamaskaS 7254441 3,2

aomaS - -

1491 0,0

rupagniS 970095 9,0

aikkavolS 406 0,0

aineevolS 602 0,0

emooS 90261271 3,72

aknaLirS - -

naaduS - -

ainnatirbruuS 6405831 2,2

aamisaavS x x

166483 6,0

airüüS - -

inaaT 2876851 5,2

iaT - -

nawiaT x x

agnoT - -

x x

09951 0,0

aineemkruT x x

sociaCajskruT 2962 0,0

igrüT x x

deraasistieNASU - -

aniarkU 00413 0,0

iragnU 88553 1,0

yaugurU - -

natsikebsU x x

aamereM-suU x x

eneveglaV 7451 0,0

aameneV 359187 2,1

aleuzeneV 0411 0,0

manteiV - -

atamarääM 18703 0,0

UKKOK 00372136 0,001

��

��

��


digiirdnehÜakireemA 6362 0,0

airtsuA x x

amahaB x x

aigleB x x

ezileB x x

adumreB - -

deraasistieNitirB - -

ratlarbiG x x

ainaapsiH 47522 2,0

dnalloH x x

aitaavroH - -

dnalsI x x

ailaatI 580136 2,6

yesreJ - -

deraasinamiaK - -

adanaK x x

natshasaK x x

sorpüK 9933831 7,31

udeeL 0586144 7,34

aireebiL - -

itäL 5612613 3,13

atlaM x x

raasinaM x x

ainaatiruaM - -

arroN 42191 2,0

alooP 482101 0,1

lagutroP x x

aamsustnarP x x

istooR 6589 1,0

aineemuR x x

aamaskaS 9351 0,0

emooS 442191- 9,1-

ainnatirbruuS 04211 1,0

648- 0,0

inaaT 298- 0,0

x x

sociaCajskruT x x

aniarkU 071491 9,1

iragnU x x

eneveglaV 6271 0,0

aameneV 086831 4,1


UKKOK 00679001 0,001

Tabel 19. Eesti otseinvesteeringud välismaal


��

��

��

�� "��


alasuvegeT rkhut )%(susthätaso

sudnastemajsudnihaj,sudnajamullõP 920942 4,0

sudnalaK 3261- 0,0

sutsööteäM 607071 3,0

sutsöötveltööT 72157811 8,81

sutsuravisevaj-isaag,akiteegrenE 7265081 9,2

sutihE 7924651 5,2

sudnabuakeajaj-igluH 3934058 5,31

dinarotserajdilletoH 102918 3,1

edisajsudnoal,sudnoeV 56313531 4,12

sudnehavstnaniF 69649671 0,82

sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK 9676206 5,9

sutsuldniklaaistos,estiak-ajenimestilavigiiR 32931 0,0

sudiraH 40612 0,0

diohsivreT 19033 1,0

digiilesudnineetukisiaj-laaistos,-igiirduuM 209536 0,1


UKKOK 00372136 0,001

alasuvegeT rkhut )%(susthätaso

sudnastemajsudnihaj,sudnajamullõP 76322 2,0

sudnalaK x x

sutsööteäM x x

sutsöötveltööT 3068021 0,21

sutsuravisevaj-isaag,akiteegrenE x x

sutihE 550801 1,1

sudnabuakeajaj-igluH 433316 1,6

dinarotserajdilletoH 24456 6,0

edisajsudnoal,sudnoeV 9096512 4,12

sudnehavstnaniF 6516093 7,83

sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK 5390691 4,91

sutsuldniklaaistos,estiak-ajenimestilavigiiR - -

sudiraH x x

diohsivreT - -

digiilesudnineetukisiaj-laaistos,-igiirduuM 55322 2,0

atamarääM x x

UKKOK 00679001 0,001

Tabel 21. Eesti otseinvesteeringud välismaal


��

kiiR alasuvegeT rkhut

akireemAaomaS

sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK x

akireemAukkokaomaS

x

akireemAdigiirdnehÜ


5051

sutsööteäM x

sutsöötveltööT 1615601

sutihE 6582

tnomer;sudnabuakeajaj-igluH 282542

dinarotserajdilletoH 57248

edisajsudnoal,sudnoeV 7958252

sudnehavstnaniF 127312

sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK 701172

sudiraH x

-ukisiaj,-laaistos,-igiirduuMsudnineetudok;digiilesudnineet

tloopetukisidutaglap

13243

atamarääM 10172


ukkok

1437744

arrodnA tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x


ukkokarrodnA x

aibaarAdidaarimednehÜ




x

aibaarAdidaarimednehÜ

ukkok

x

anitnegrA sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK x

ukkokanitnegrA x

aineemrA tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x

ukkokaineemrA x

ailaartsuA tnomer;sudnabuakeajaj-igluH 4673

dinarotserajdilletoH x

edisajsudnoal,sudnoeV x


sudiraH x



x

atamarääM x

ukkokailaartsuA 3045

airtsuA ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

x


sutihE x




sudnehavstnaniF x




2468

ukkokairtsuA 171232


amahaB sutsöötveltööT 4541-

sutihE x




sudnehavstnaniF 037




2446

ukkokamahaB 006601

aigleB ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

x


sutsuravisevaj-isaag,akiteegrenE x




sudnehavstnaniF x




x

atamarääM x

ukkokaigleB 811411

ezileB sutsöötveltööT x





aj,-laaistos,-igiirduuM;digiilesudnineetukisi

etukisidutaglapsudnineetudoktloop

2563

atamarääM x

ukkokezileB 305741

adumreB sutsöötveltööT x



ukkokadumreB 610555

ajainsoBaniivogestreH


ajainsoBaniivogestreH

ukkok

x

ailiisarB ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

x

tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x



x

ukkokailiisarB 682

aidnIitirBalainaekoo


aidnIitirBalainaekoo

ukkok

x

airaagluB tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x

ukkokairaagluB x

Tabel 22. Otseinvesteeringute positsioon Eestis riigiti ja tegevusalati seisuga 31. detsember 2002

��


acinimoD sutsöötveltööT x



sudnehavstnaniF x


atamarääM x

ukkokacinimoD 485212

inaakinimoDkiirabaV


inaakinimoDukkokkiirabaV

x

DRBE sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK x

ukkokDRBE x

sutpigE edisajsudnoal,sudnoeV x


ukkoksutpigE x

diF sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK x



x

ukkokdiF x

ratlarbiG sutihE x



sudnehavstnaniF x


ukkokratlarbiG 65811

adanerG sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK x

ukkokadanerG x

aisuurG tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x

ukkokaisuurG x

yesnreuG sutsöötveltööT x



ukkokyesnreuG 86429

aniiH sutsöötveltööT x




x

ukkokaniiH 0463

ainaapsiH sudnalaK x




sudnehavstnaniF x

sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK 949-



x

atamarääM 8681-

ukkokainaapsiH 7131-


dnalloH sutsööteäM 99621sutsöötveltööT 378902

sutsuravisevaj-isaag,akiteegrenE xsutihE x

tnomer;sudnabuakeajaj-igluH 597933dinarotserajdilletoH 85504

edisajsudnoal,sudnoeV 316575sudnehavstnaniF 767663

sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK 303833,estiak-ajenimestilavigiiR

sutsuldniklaaistosx

sudiraH x

diohsivreT x



134-

atamarääM x

ukkokdnalloH 0612942

dillitnAidnalloH tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x


dillitnAidnalloHukkok

x

gnokgnoH sudnehavstnaniF x


atamarääM x

ukkokgnokgnoH 1085

aamiriI ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

58122









x

atamarääM x

ukkokaamiriI 306481

learsiI sutsöötveltööT x


edisajsudnoal,sudnoeV 2012-




8062-

atamarääM x

ukkoklearsiI 46552

aidnI tnomer;sudnabuakeajaj-igluH 072


sudnehavstnaniF x

ukkokaidnI 055

aiseenodnI sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK x

aiseenodnIukkok

x

dnalsI sudnalaK 3521-




ukkokdnalsI 2431-

Tabel 22 järg

�

�

��


ailaatI ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

x








x



1031

atamarääM xukkokailaatI 073624

napaaJ tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x


sudnehavstnaniF x


atamarääM x

ukkoknapaaJ 36424

yesreJ sutihE x





x

ukkokyesreJ 781961

deraasinamiaK sutsöötveltööT x


deraasinamiaKukkok

x

adanaK ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

x

sutsöötveltööT 97613tnomer;sudnabuakeajaj-igluH 7971

dinarotserajdilletoH xedisajsudnoal,sudnoeV x

sudnehavstnaniF xsudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK 5962

diohsivreT x-ukisiaj,-laaistos,-igiirduuM

sudnineetudok;digiilesudnineettloopetukisidutaglap

4685

atamarääM 457

ukkokadanaK 53296

natshasaK ,estiak-ajenimestilavigiiRsutsuldniklaaistos

x

ukkoknatshasaK xkiirabaVaeroK dinarotserajdilletoH xkiirabaVaeroK

ukkokx

natszõgrõK edisajsudnoal,sudnoeV xnatszõgrõK

ukkokx

akeerK sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK 84



x

atamarääM x

ukkokakeerK 983


sorpüK sutsöötveltööT x

sutihE x








353-

atamarääM x

ukkoksorpüK 442961

udeeL sutsöötveltööT 69319


sutihE x




sudnehavstnaniF 1115-


sudiraH x



557-

atamarääM 5971

ukkokudeeL 794613aireebiL sutsööteäM x

tnomer;sudnabuakeajaj-igluH xukkokaireebiL x

nietsnethceiL sutsöötveltööT 67371tnomer;sudnabuakeajaj-igluH 91216



nietsnethceiLukkok

941689

akirfaA-anuõLkiirabaV

sudnehavstnaniF x

akirfaA-anuõLukkokkiirabaV

x

grubmeskuL sutsöötveltööT 875131sutihE x

tnomer;sudnabuakeajaj-igluH 08831sudnehavstnaniF x

sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK 39682-ukisiaj,-laaistos,-igiirduuM


0867

grubmeskuLukkok

593191

itäL ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

x

sutsöötveltööT 9185-sutsuravisevaj-isaag,akiteegrenE x

sutihE 966-tnomer;sudnabuakeajaj-igluH 961-

dinarotserajdilletoH 9103-edisajsudnoal,sudnoeV 6719

sudnehavstnaniF 27593sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK 74705

sudiraH x-ukisiaj,-laaistos,-igiirduuM


9341

atamarääM 6102-ukkokitäL 58298

Tabel 22 järg

��


atlaM edisajsudnoal,sudnoeV x


atamarääM x

ukkokatlaM 908

raasinaM edisajsudnoal,sudnoeV x

ukkokraasinaM x

deraaSillahsraM sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK x

deraaSillahsraMukkok

x

avodloM edisajsudnoal,sudnoeV x


ukkokavodloM 87

uruaN sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK x

ukkokuruaN x

deraasistieN)itirB(


sutihE 38601



sudnehavstnaniF x




x

deraasistieNukkok)itirB(

991941

lapeN tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x

ukkoklapeN x

regiN tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x

ukkokregiN x

euiN tnomer;sudnabuakeajaj-igluH 0461

sudnehavstnaniF x




x

ukkokeuiN 4842

arroN ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

x


sutihE x






sudiraH x



30711

atamarääM 4804

ukkokarroN 6151402

amanaP sutsöötveltööT x

sutihE x


sudiraH x



x

ukkokamanaP 7953-


alooP sutsöötveltööT 7467



sudnehavstnaniF x


sudiraH x



x

ukkokalooP 58901

lagutroP tnomer;sudnabuakeajaj-igluH 1




x

ukkoklagutroP 972

aamsustnarP sutsöötveltööT 47935-

sutsuravisevaj-isaag,akiteegrenE 982132




sudnehavstnaniF x


sudiraH x



67502

aamsustnarPukkok

112433

istooR ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

5294

sudnalaK x

sutsööteäM 08392



sutihE 66065






sudiraH 721

diohsivreT 736



375701

atamarääM 70801

ukkokistooR 47045852

adnawR sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK x

ukkokadnawR x

ajsttiKtniaSsiveN




x

ajsttiKtniaSukkoksiveN

3518-

Tabel 22 järg

��


aamaskaS ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

8601

sutsööteäM x



sutihE 71919







x

sudiraH x

diohsivreT 7731



45869

atamarääM 5959

aamaskaSukkok

7254441



ukkok 1491

rupagniS sutsöötveltööT 962385




x

ukkokrupagniS 970095

aikkavolS tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x


ukkokaikkavolS 406

aineevolS tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x


ukkokaineevolS 602

emooS ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

906261

sutsööteäM 370821



sutihE 6153321







9391

sudiraH 99701

diohsivreT 8591



179082

atamarääM 89885

ukkokemooS 90261271


ainnatirbruuS ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

5318

sudnalaK x

sutsööteäM x


sutihE x






sudiraH x



68801

atamarääM 94591

ainnatirbruuSukkok

6405831

aamisaavS -ukisiaj,-laaistos,-igiirduuMsudnineetudok;digiilesudnineet


x

aamisaavSukkok

x









48621

atamarääM 7621

inaaT ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

83864








sudiraH x

diohsivreT 94452



75211

atamarääM 84483

ukkokinaaT 2876851nawiaT sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK x

ukkoknawiaT xT dinarotserajdilletoH x

ukkokT xT sutsöötveltööT x

tnomer;sudnabuakeajaj-igluH 4136sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK x



x

atamarääM x

Tukkok

09951

Tabel 22 järg

��

��

��

��

��

��

��

�� kokku 384 661

��


aineemkruT tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x


aineemkruTukkok

x

sociaCajskruT sutsöötveltööT x



sudnehavstnaniF x


diohsivreT x

sociaCajskruTukkok

2962

igrüT sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK x

ukkokigrüT x

aniarkU sutsöötveltööT 0562

sutihE x



sudnehavstnaniF x


sudiraH x



1831-

ukkokaniarkU 00413

iragnU sutsöötveltööT 56242



diohsivreT x



x

ukkokiragnU 88553

natsikebsU tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x

atamarääM x

natsikebsUukkok

x

aamereM-suU ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

x


aamereM-suUukkok

x

eneveglaV sutsöötveltööT x

sutihE x




sudnehavstnaniF x




x

atamarääM x

ukkokeneveglaV 7451


aameneV ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

36361-

sudnalaK x



sutihE 86551






sudiraH 105



7435-

atamarääM 5661-

ukkokaameneV 359187

aleuzeneV sutsöötveltööT x


ukkokaleuzeneV 0411

atamarääM ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

84

sutsööteäM x


sutihE 972







x



5913

atamarääM 5544

atamarääMukkok

18703

UKKOK 00372136

Tabel 22 järg

x - ei kuulu avalikustamisele lähtudes andmekaitse põhimõtetest

��



sutsöötveltööT x





4832


ukkok

6362

airtsuA sutsöötveltööT x

ukkokairtsuA x

amahaB edisajsudnoal,sudnoeV x

sudnehavstnaniF x

ukkokamahaB x

aigleB tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x

ukkokaigleB x

ezileB sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK x

ukkokezileB x

ratlarbiG atamarääM x

ukkokratlarbiG x

ainaapsiH tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x




5799

ukkokainaapsiH 47522

dnalloH tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x


ukkokdnalloH x

dnalsI -ukisiaj,-laaistos,-igiirduuMsudnineetudok;digiilesudnineet


x

ukkokdnalsI x

ailaatI tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x



ukkokailaatI 580136

adanaK sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK x

ukkokadanaK x

natshasaK tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x

ukkoknatshasaK x

sorpüK edisajsudnoal,sudnoeV 9933831

ukkoksorpüK 9933831

udeeL ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

x



sutihE 03561








x

ukkokudeeL 0586144


itäL ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

68002



sutihE 46609





sudiraH x



x

ukkokitäL 5612613

atlaM edisajsudnoal,sudnoeV x

ukkokatlaM x

raasinaM edisajsudnoal,sudnoeV x

ukkokraasinaM x

arroN tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x


ukkokarroN 42191

alooP sutsööteäM x




sudnehavstnaniF x


ukkokalooP 482101

lagutroP dinarotserajdilletoH x

ukkoklagutroP x

aamsustnarP -ukisiaj,-laaistos,-igiirduuMsudnineetudok;digiilesudnineet


x

aamsustnarPukkok

x

istooR sutsöötveltööT 93831


sudnehavstnaniF x


ukkokistooR 6589

aineemuR tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x

ukkokaineemuR x

aamaskaS sutsöötveltööT x


atamarääM x

aamaskaSukkok

9351

emooS sudnalaK x








x

ukkokemooS 442191-

Tabel 23. Eesti otseinvesteeringute positsioon välismaal riigiti ja tegevusalati seisuga31. detsember 2002

��


ainnatirbruuS sutsöötveltööT x



ainnatirbruuSukkok

04211




648-

inaaT tnomer;sudnabuakeajaj-igluH x

sudnehavstnaniF x


ukkokinaaT 298-


x

sociaCajskruT sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK x

sociaCajskruTukkok

x

aniarkU sutsöötveltööT 86309






x

ukkokaniarkU 071491

iragnU sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK x

ukkokiragnU x

eneveglaV sutsöötveltööT x



ukkokeneveglaV 6271

aameneV sutsööteäM x


sutihE x



sudnehavstnaniF x




666

ukkokaameneV 086831

atamarääM ajsudnihaj,sudnajamullõPsudnastem

x








x

atamarääMukkok

8425

UKKOK 00679001

Tabel 23 järg

��

��

��

��

x - ei kuulu avalikustamisele lähtudes andmekaitse põhimõtetest

eesti maksebilansi aastaraamat 2002 · 2017-03-17 · käesolev maksebilansi aastaraamat annab...

Documents