eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist

Eesti oppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust

aspektist

Ene-Silvia Sarv

TLÜ Kasvatusteaduste [email protected]

2011

Nimi Ene-Silvia Sarv TLÜ õppejõud, teadur

Kontaktandmed [email protected]@mail.ee

Ettevote TLÜ Kasvatusteaduste Instituut

Asukoht Tallinn, Narva mnt 25, Mare maja M-436

Tegevusala Kasvatusfilosoofia ja kasvatusteaduse lektor, teadur (eesti koolide ja opetajate tüpoloogia, kool kui oppiv organisatsioon jm)

Millega olen teile kasulik

Consulting. Kasvatusteaduslikud, uurimuslik-metoodilised, humanistliku ja traditsioonilise haridusvaate alased probleemid. Mottetalgukool (mottetalgud jt mottetalgulised vormid kooliarenduses, oppeprotsessis). Alternatiivsed ped süsteemid.

Kommentaarid, muu info,

Füüsikaopetaja al. 1965; opetajakoolituses, oppekavarenduses al 1980 (VÕT); teaduses al. 1987 (koolifüüsika, kooli- ja opetajauuringud); oppejoud TPedÜs, Emerson College (UK) 1991-1992, TLÜs al 1996. Eesti koolifüüsikute liikumine (mottetalgud, programm, opikud) 1987-1990); Humanistliku hariduse keskuse Künnis rahvusvahelised kursused 1992-2002; EERA opetaja ja koolijuhi pidevoppe sektsiooni (NW 1) kaasjuhataja (al 2006). Monogr.: Demokraatiast ja humanismist opetajale (1997), Eesti kool opetaja vaates (2008).

Pilt

jaan 2011 2E-S Sarv

mailto:[email protected]

mailto:[email protected]

ÕPPEKAVA-TEADUSE TAUSTASTAjaloolis-filosoofilist

jaan 2011 E-S Sarv 3

“Kolmikväli”


Filosoofia •Tähendused•Väärtused•Teadmise olemus•Inimpilt … •…….

Filosoofia •Tähendused•Väärtused•Teadmise olemus•Inimpilt … •…….

Teadus• Kirjeldab• Seletab• Ennustab• JuhatabTeooriad• Õppimis-• Õpetamis-• Õppekava-

Teadus• Kirjeldab• Seletab• Ennustab• JuhatabTeooriad• Õppimis-• Õpetamis-• Õppekava-

(Kasvatus)TegelikkusKool, Kodu …

(Kasvatus)TegelikkusKool, Kodu …

ÕppekavadÕppekavad

ÕPPKAVATEOORIATE ALUSEIDÜldist teadusteooriatest

Teooria funktsioon

• Kirjeldus – teadmise klassifikatsioon vastavas teooriavaldkonnas.

• Ennustus – veel täheldamata sündmuste ilmnemine teoorias sisalduvate seletuste ja printsiipide pohjal.

• Seletus – nähtuste vaheliste suhete ja seoste esiletoomine, nende implitsiidse v eksplitsiidse pohjuse väljatoomine.

• Juhatus – aitab uurijal valida analüüsiks andmeid, teha ökonoomselt andmete koondeid.


ÕPPEKAVATEOORIA

• on viis kirjeldamaks oppekavaliste lähenemisviiside, arengute ja toimete filosoofiat, seaduspärasusi ja sisemisi seoseid.

• on nii oppekava ajalooline analüüs kui voimalus näha/moista olemasolevt/koostatavat oppekava ja poliitilisi otsuseid.


Õppekava-teooria allikaid

FilosoofiaTeooriad erinevatest valdkondadest

– Muutuste-teooriad– Organisatsiooni-teooriad– Rühma käitumise teooriad– Kasvatus-, oppimisteooriad jne

Mitte-peavoolu allikad: kunst, kirjandus, neo-Marksism fenomenoloogia, feminism, psühhoanalüüs, kriitiline teooria, alternatiivsed pedagoogilised süsteemid jne


Õppekavateooriate baas

• Teadusteooriad – loogiliselt seostatud seisukohad, misüldistavad ja seletavad üksikjuhtumeid

• Filosoofilised vaated ja humanistlikud teooriad – eeldused/oletused ja uskumused, mis seletavad, “mis peaks olema”.


Õppekava-teooriate koolkondade filosoofiad

• Akadeemiline opetlase-ideoloogia• Sotsiaalse tohususe ideoloogia• Õppija-keskne ideoloogia• Sotsiaalse rekonstruktsiooni ideoloogia (Schiro)



Bobbit’I curriculum 1918 James Anthony Whitson

Tyler oppekava-küsimustest

1. Milliseid kasvatus/hariduseesmärke peab kool püüdma saavutada?2. Milliste kasvatus/opikogemusi saab pakkuda nende eesmärkide saavutamiseks?3. Kuidas neid kogemusi efektiivselt korraldada? 4. Kuidas saame otsustada, kas need eesmärgid on saavutatud? (Tyler 1949: 1)


Taba jt - teooriad ja praktika Käitumuslikud eesmärgid (biheiviorism) – selged

tulemused ja hinnatavus/moodetavus– Plaani, programmi suur tähtsus (st – plaan väljaspool

opikogemust), mille alusel otsustatakse ka opetaja üle. Õpetaja = laborant, tehnoloog

– Eesmärkide olemus – triviaalsete tulemuste loendid, osad terviku asemel, voimete “ostunimekiri”

– Pedag tegelikkus oppetunnis – sageli industriaaltehnoloogia import

– Mitteomaksvoetud tulemused ja ettenähtamatu (soovimatu?) oppimine


Neli peamist lähenemist õppekava teooriale ja rakendusele

• Õppekava kui – edasiantava teadmise kogum/kehand– püüd saavutada teatavad tulemused

opilastes – produkt/toode– protsess– praktika, rakendus


Neli õppekavakujundust mõjutavat vaadet/jõudu

• Liberaalse vaatega haridusinimesed; • (Haridus/kasvatus)teadusliku vaatega

inimesed; • Arengu-/inimkeskse vaatega inimesed • Sotsiaalsetele muutustele suunatud vaatega

inimesed (Kliebart 1987, 2006).

Õpetajate ja huvirühmade osalus...


Tänapäevased õppekavadSpiraalne õppekava (Bruner jt) – korduvkogemus

vastavalt õppija ealeKonstruktivistlik lähenemine – parim õppimine läbi

aktiivse kaasatuse, kogemise (aktiivõpe, avastusõpe, jm)

Inimpilt, arengupilt Sotsiaalne aspektValmistumine toimetulekuks “määramatuses”Paindlikkus ja individualiseeritus (eriti koduõppes,

alternatiiv-süsteemides, e- ja on-line-õppes )


EESTI ÕPPEKAVADEST TEOREETILISES VÕTMES

Kasutades V Ruusi ja E Sarve ettekannet (EERA 2010, Helsingi)


Ajaloolisi juuri Eesti haridusest mõeldes

• 13. saj – Saksast ja Taanist - ristisodijad; koolid kirikute ja kloostrite juures

• 16. saj – reformatsiooni ideed• 17. saj – Rootsi Kuningriik; Tartu Ülikool 1632,

kogudusekoolid, Forseliuse Seminar • 18. saj - Pohjasoda, Vene tsaari voim; Valgustatud

absolutism, pietism • 19. saj keskelt – rahvuslik ärkamine, aktiivsed õpetjad,

1897. a loendus – 96,7% eestlasi oskas lugeda. • 1918 - soltumatu riik – OMA KOOL

Antiik – valgustusaeg – ja edasi …

Meie praegunegi oppekava kannab endas valgustuse ideaale – unistusi kutsumusega opetajast, teadmisjanulisest opilasest ja tarkusest, mis voimaldab inimesel olla tema ise ja end maailmas teostada.

Aga 20. saj lõpuks on selge• mõistuse piiratus

• inimest ülendav paatos ei kehti kõigi puhul• tehnoloogiline progress võib olla hukatuslik


20/21 saj Viimaste kümnendite muutused kapitalismis

– tarbimisühiskonna teke, – meelelahutustööstuse oitseng, – üleilmsete korporatsioonide ja suurpankade tohutu

mojuvoim, – heaoluriigi kriis.

Riskiühiskond versus ... Jätkusuutlik/oppiv/teadmispohine

Hariduses ei nähta enam valguse allikat – seda on hakatud pidama riikide majandusliku konkurentsivõime tõstmise vahendiks


1990/2010Majandusvabadusest jutlustav neoliberalism – - traditsioonilistele väärtustele (usk, perekond, isamaa, terve

moistus) rohuv konservatism.

Hariduses• efektiivsus, kvaliteet ja tohusus,

• juhtimistehnoloogiad – aruandlus, standardid, opitulemuste sooritusindikaatorid,

• vajaliku sagedusega katsed, testid ja eksamid, • konkurentsi ergutamine nii koolide sees

kui nende vahel (edetabelid). jaan 2011 E-S Sarv 21

RÕK 1996

• Alus – holistlik vaade: eesti kui demokraatlik, turumajanduslik infoühiskond;

• Laiad sisuühikud – opiväljad paralleelselt ainete ja kursustega

• (üld)pädevuste moiste sissetoomine (N. Chomsky) kui opitulemuste alus

• Läbivate teemade sissetoomine • Rohuasetus isiksuse, ühiskonna, oppekava pidevale

muutumisele ja arengule

Eesti õppekava arengu trende

• Rahvuslikult romantismilt autonoomse, toimetuleva isiksuse poole (süvastruktuurid)

• Ettekirjutataud oppekavast opetajate-opilaste valikute, loova tegevuse ja R&D (uurimuslik-arenduslike) tegevuste poole

• Summatiivselt (ülekaalukalt) kujundava hindamise poole

• Norgalt määratletud opitulemustelt tulemuspohisele standardile

• Kitsastelt opiühikutelt laiadele • Aine-pohiselt oppekavalt oppekava läbivale

loimingule (cross-curriculum)

Õppekava 2010 (1)

• Põhikooli ja gümnaasiumi õppekava• Rõhk väärtuskasvatusele, kodanikuharidusele, • Läbivate teemade avardumine ja täpsem läbitöötlus • Õppevaldkonnad kui oppekava organiseeriv alus• Kujundava hindamise rohutamine• Õpiväljundite täpne määratlemine• loov- ja uurimistegevuse “oppekavastamine”• Õppija valikuvoimaluste avardamine• Kooli vastutus valikute voimaldamisel• Õppekava parem seesmine koordinatsioon (sh monede

oppeainete ümbermotestamine)

Mida Eestist ?Spetsiifiline (kasvatus-koolitus-teadus-)ajalugu kultuuride

loikumisväljal: katoliku-oigeusu-protestantismi, Saksa-Vene-Pohjamaade-Anglo-Ameerika; 19/20 s ja 20/21 s rahvusromantiline

J Käis, P Pold, H Liimets, Ruus jmt – keskustusope, oppimise individualiseerimine ja diferentseerimine, süvaope ja haruope, väärtused ja (üld-, valdkonna)pädevused, oppekavaülene ja läbiv loiming, jne

Hariduslik mitmekesisus (ped süsteemid ja oppekavad on kasinalt esindatud)

2010 a oppekava realiseerib ca 25-aastased sihid – sotsiaal-konstruktivistlik oppekava.


KUST SAADA MIDAGI UUT? -Rikastusallikaid


Innovatsiooni allikaid


Teadmusloomelised koostegevused (tiimisope, mottetalgud jm)Sotsialiseerimine, eksplitseerimine, kombineerimine-abstraheerimine,Omaksvott – teadmusvälja avardamine

Teadmusloomelised koostegevused (tiimisope, mottetalgud jm)Sotsialiseerimine, eksplitseerimine, kombineerimine-abstraheerimine,Omaksvott – teadmusvälja avardamine

Reflektiivsed ja uurimuslikud tegevused Eneseanalüüs,tegevus- ja osalusuuring,opilaste uurimine …Rahvusvahelise teadus- ja kogemuskirjandus

Reflektiivsed ja uurimuslikud tegevused Eneseanalüüs,tegevus- ja osalusuuring,opilaste uurimine …Rahvusvahelise teadus- ja kogemuskirjandus

Õppiva organisatsiooni mudel kooli kõigis lülidesReflektiivne, jagav-uuriv tiimisopeMentaalsete mudelite arendamineIsikliku meisterlikkuse arendamineÜhisnägemuse kujndamine-arendamineSüsteemimotlemise arendamine

Õppiva organisatsiooni mudel kooli kõigis lülidesReflektiivne, jagav-uuriv tiimisopeMentaalsete mudelite arendamineIsikliku meisterlikkuse arendamineÜhisnägemuse kujndamine-arendamineSüsteemimotlemise arendamine

Hea kogemus – kollegilt, Teisest koolistTeisest (pedag) kultuurist

Hea kogemus – kollegilt, Teisest koolistTeisest (pedag) kultuurist

Õppimine ja teadmusringlus/teadmusloome – metatasandi metafoorid

Teadmusringlus/-loome iga subjekti/osaleja tasandil

• Vaikiv <=> väljendatud teadmus

• Sotsialiseerimine - eksternaliseerimine/esitamine – kombineerimine - inernaliseerimine

• Dialoog - seostamine ja kontseptualiseerimine – tegevusoppimine – teadmusvälja(de) avardamine/konstrueerimine

Õppimine iga subjekti/osaleja tasandil

• Ühisnägemus• Isiklik meisterlikkus• Tiimis oppimine / uurimine

reflekteerimine, • Mentaalsed mudelid• SüsteemimotlemineLokaalne - globaalne moodeMinevik – praegu - tulevikus

jaan 2011 28E-S Sarv

Subjektid – kes ?

Inimtasand e mikrotasand

LapsÕpetaja…..

Koosluse tasand(formaalne-mitteformaalne,

vorgustik…)

Pinginaabrid……..…..


Alternatiive tavapedagoogikale– Waldorfpedagoogika– Montessoripedagoogika– Freinet’ metoodika– Käisi metoodika– Seikluskasvatus– Kunstiteraapiad– Muusikateraapia– Draamateraapia– Visuaalkunstiteraapia– Ökokogukondade

kogemus Euroopas

- Holistlik pedagoogika/ope- Aktiivope- Story-Centered Curriculum

(sarnaneb Käisi keskustusoppele)

- …….- Amonašvili jt uuenduslaste

kogemus jne


Alternatiivmeetodite ühised nimetajad

• Ühised nimetajad:– oma kogemus!– püüd luua keskkond õpilase avanemiseks, et tal

tekiks HUVI!– teraapiad: inimene ise aitab end. – Inimene õpib ise, kui anda talle võimalus leida

kõiges oma aspekt.

• Me kõik oleme kõigile õpetajad. Vaja on osata märgata tarkust enda ümber


Kollektiivse intelligentsuse faktor (Seeley 2010)

… on seotud (korrelatsioonis) • rühma liikmete sotsiaalse tundlikkusega,• keskusteluvoime ühtlase jaotumisega ja• naiste osakaaluga rühmas.


Õppekava ideed – uus teadmus ja otsused

… Iga otsuseid tegev rühm peab koosnema indiviididest, kel on ühised huvid ja vastastikune lugupidamine ning juhi osa peab olema minimaalne.

„Otsuseid tegevad rühmad, olgu inimese voi mesilase omad, voivad olla nupukamad kui neis osalevad nupukaimad liikmed,” (Seeley).


ViiteallikaidH. Kliebard (2004). The Struggle for the American Curriculum,1893-1958,

RoutledgeFalmer, New York Ruus, V-R. (2009). Õppekava on ühislooming ja –vastutus. - Väärtused ja

väärtuskasvatus. Koost. M Sutrop, P Valk, K Velbaum. Tartu: TÜ eetikakeskus, 121 - 158.

Ruus, V-R, Sarv, E-S. (2010). Curriculum Reform as a Challenge to Teacher Identity and Professionalism (the Estonian Case)EERA 2010, Helsinki, 25-27. August, NW 1 - Continuing Professional Development: Learning for Individuals, Leaders, and Organisations

Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool opilase arengu toetajana: opetaja enesest ja koolist. Tallinn, TLÜ kirjastus.

M. Schiro (2007) Curriculum Theory: Conflicting Vistions and Enduring Concerns. Sage Publications, Thousand Oaks, CA.

Trahv, Kadri. (1997). Millest voiks moelda, enne kui koostada oma kooli oppekava, oma ainekava. - Füüsika aineraamat. Toim. Henn Voolaid. EV HM, Tallinn, 61 – 65.


eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist

Documents