LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 40 (2951) Kolmapäev, 21. oktoober 2009

Eesti sportlased Sydney maailmamängudel

Rõõmuga tõdesime, et 65+ vanusegrupi Eesti meeskond mängib meie naabruses asuvas Hills’i korvpallikeskuses. Võtsi-me lapsed ja lipud kaasa ja läk-sime meestele kaasa elama.

Pärast järjekordset võitu sai-me meestega ka jutu peale.

PRIIT TOMSON on Eesti korv- pallimaailmas tuntud mees. Nõukogude Liidu korvpalli-koondises mängides saavutas ta 1968. aastal olümpiamängu-del Mexico Citys pronksmedali, lisaks on ta kahekordne maail-mameister ning kolmekordne Euroopa meister. Kuidas tekkis idee tulla Aust-

raaliasse sportlaste maailma-mängudele võistlema?

Meie vanuses on rõõm män-gudest osa võtta. Viimasel ajal ei sõida me mitte võitma, vaid osa võtma. Sõidame vaatama vanu sõpru ja uusi kohti.

Mõte tekkis meil tegelikult

juba ammu. Mitmed mehed ei ole varem Austraalias käinud. Huvilisi oli, aga mitte väga palju. Sel aastal olid maailmameistri-võistlused Prahas ja suurem osa meie tugevamatest mängijatest ei tulnud teisele reisile Austraa-liasse. Sellepärast me tulime siia väikese koosseisuga - ainult 5 meest Eestist. Palusime korral-dajatelt kaks kohalikku poissi appi.

Need mängud on sellised vanade sõprade ja tuttavate nä-gemise pidu. Pole need ju tase-melt kuigi suured võistlused.

Meie jaoks ongi oluline näha vanu sõpru ja uusi kohti. Mui-dugi leiab mängudelt alati ka uusi sõpru.

JÜRI TRUUSA töötab Eesti Keskkonnaministeeriumis kesk-konnakorralduse ja -tehnoloo-gia osakonnas nõunikuna.Milliste emotsioonidega tu-

lid Austraaliasse?

Ma tulin niisuguse tundega, et katsume mängida nii hästi kui oskame ja vaatame, mis väl-ja tuleb. Ja teine soov oli see, et sõidame ringi niipalju kui saa-me ja vaatame kuidas meeldib.

Igal juhul Austraalia meeldib rohkem kui mängud!Te olete piisavalt saanud siin

ringi vaadata. Kuidas näiteks Canberra meeldis?

Canberra jättis väga vaikse ja rahuliku linna mulje, võrreldes Sydneyga. Tee peal oli väga hu-vitav järv, mis kord on vett täis ja kord on veest tühi. Seekord oli tühi, paistis välja nagu kar-jamaa!Mis mulje parlamendihoone

jättis?Parlamendihoone oli oma-

moodi stiilne. Üldse paistab, et Austraalias väga armastatakse stiili. Need stiilid on erinevad, aga väga huvitavad.

Siin on uhkelt tänapäev ja mi-nevik ära segunenud. Näiteks

jäi silma, et keskraudteejaama kõrval on kohe pilvelõhkujad. Vaheldus on suur.

ENN UUSSAARELE elas välja-ku ääres kaasa poeg ja 6-aasta-ne pojapoeg, kes elavad Aust-raalias.Mis tunne on oma poja silme

all mängida?Väga tore. See oli ka üks põh-

jus, miks ma Austraaliasse tulin. Reis on küllaltki pikk ja kallis, ning see polegi nii lihtne. Ma töötan õpetajana ja kahjuks ei ole õpetajad Eestis väga hin-natud.Millal viimati oma poega nä-

gid?See oli väga ammu, 1992.

aastal. Oma lapselast nägin sil-mast silma esimest korda. Aga telefoni ja Skype teel saab ikka suhelda! Siiani on mängud edukalt

läinud?Jah, mängud on tõesti edu-

kalt läinud, me oleme ise ka nii üllatunud, et nii hästi on läinud. Mis teid veel ees ootab? Ees ootab veel kaks mängu.

Tundub, et üks neist on veel võidetav. Kuid Leedu meeskond on väga tugev - nendega oleme ka viimastel aegadel kohtunud. Ülekaal on nende pool. Neil on nö pikem pink ning kõik män-gijad on meist pool pead pike-mad ja tugevamad.Kas Eestis mängite ka koos

korvpalli?Meil Eestis seeniorid mängi-

vad oma meistrivõistlusi. Mida kõrgem vanus, seda vähem on seal võistkondi. Pidevalt käi-me võistlustel nii Euroopas kui maailmameistrivõistlustel.Kas teete regulaarselt tren-

ni?Mina treenin kaks-kolm korda

nädalas. Ka teised harjutavad vähemalt kaks korda nädalas.

Mul on veel teine hobi, ma käin metsas orienteerumas. Vahest juhtub nii, et jääb ainult kaks päeva nädalas vabaks. Kas maailmamängudele ei

tahtnud tulla orienteeruma?Esialgu ma registreerisin

end orienteeruma, kuna korv-

Kalev 65+ meeskond andis endast korvpalliväljakul parima ja nad võitsid pronksmedali. Taga vasakult Bill Symington, Allan Vandmann, Jüri Truusa, Priit Tomson, Enn Uussaar. Ees vasakult Kaido Hääl ja Bob Day. Foto: Katre Ulmas

pallurid ei pidanud tulema. Aga siis tekkis korvpalluritel ka huvi ja kuna korvpall on mulle ikka-gi südamelähedasem, siis ma liitusin nendega. Kuna korvpal-limängud toimuvad kõik siin Sydneys, siis mul on võimalus oma pojaga rohkem suhelda ja kohtuda. Võibolla on see meil ka viimane kord.

Tore oli kuulda ka Ennu poja OTT UUSSAARE muljeid oma isa mängu kohta. Ott on Austraa- lias olnud juba 90ndate aastate algusest.Mis tunne on oma isa platsil

mängimas vaadata?Päris uhke tunne on! Ma ei ole

oma isa näinud nii kaua mängi-mas, rohkem kui kümme aastat juba. Viimane kord kui ma teda palliplatsil nägin, oli ta palju kä-bedam. Kindlasti on suur rõõm vaa-

data, et isal seni kõik mängud edukalt läinud on?

Jaa, muidugi. Nad ei oodanud seda isegi ja on väga üllatunud, kui hästi neil on läinud.

Nii palju kui ma tean, on nad proovinud oma kaitsele kesken-duda ja paistab, et see on päris hästi välja tulnud.

Igal juhul oli väga suur rõõm kaasa elada nende võidule.Kas sa ise oled ka korvpalli

mänginud?Eestis keskkooli ajal mängisin,

aga siin Austraalias mitte väga palju. Kas on muid spordialasid,

mida sa siin harrastad?Ma käin tihti surfamas ja sõi-

dan jalgrattaga. Küsitles Katre Ulmas

“Katsume mängida nii hästi kui oskame ja vaatame, mis välja tuleb!”

Loe Eesti sportlaste esinemisest

maailmamängudel veel lk 4

2 “MEIE KODU” 21. oktoober 2009

Eestis usaldatakse enim päästeametit ja piirivalvet

Septembrikuus pidasid Eesti elanikud institutsioonidest kõi-ge usaldusväärsemateks pääs-teametit (96 protsenti vastanu-test).

Veel peetakse väga usaldus-väärseks piirivalvet, enam kui kolmveerand eestimaalastest pidas usaldusväärseks politseid, maksu- ja tolliametit, kaitsevä-ge ja Eesti Panka, teatas Turu-Uuringute AS.

Madalaim oli usaldus poliiti-liste institutsioonide, eriti era-kondade vastu.

Delfi, 12.10

Paet: Eesti soovib tõhusalt toimiva Euroopa Liidu välisteenistuse arendamist

Välisminister Urmas Paet kõneles Vilniuses kohtumisel oma Hol-landi, Belgia, Luksemburgi, Läti ja Leedu kolleegiga Euroopa Liidu arengutest. Välisminister Paeti sõnul on Eesti soov tugeva ja laia ulatusega Euroopa Liidu välisteenistuse arendamine. „Eesti on huvitatud sellest, et Euroopa Liidu välisteenistus suudaks senisest tulemuslikumalt ja tõhusamalt tegutseda kõikides Euroopa välis-poliitika valdkondades. Euroopa Liidu välisteenistuse nähtavaust ja lisaväärtust suurendaks ka konsulaarkaitse funktsiooni lisamine,“ rõhutas Paet. Välisminister Paet lisas, et samuti on oluline tagada kõigi liikmesriikide diplomaatide esindatus Euroopa Liidu välistee-nistuses selle algfaasist alates.

Kohtumisel peatuti ka Euroopa julgeolekuolukorral. Välisminister Paet rõhutas, et NATO strateegilise kontseptsiooni ettevalmistami-ne mängib rolli ka Euroopa julgeolekuküsimuste puhul.

Välisministeeriumi pressitalitus13. oktoober 2009

Laar peab EL-i raportit Venemaa suhtes liiga leebeks

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar leiab, et Vene-Gruusia sõda uurinud euroliidu komisjon jätab oma aruandes tä-helepanuta faktid, mis viitavad Venemaa invasioonile Gruusiasse ja juhtivale rollile rahvusliku puhastuse korraldamises.

Mõjukas Briti päevalehes The Times ilmunud artiklis kirjutab ekspeaminister Laar aruandele tugindes, et uurimine dokumen-teeris augustisõjale eelnenud mitme kuu jooksul Venemaa pidevad provokatsioonid, piiririkkumised ja vägede sissetungi Gruusia terri-tooriumile juba enne 8. augustit.

Ühtlasi lükkab raport, mis kokkuvõttes jagab süü Venemaa ja Gruusia vahel, ümber lõuna-osseetide genotsiidi ja Vene kodanike massimõrva, millega Venemaa invasiooni õigustas. “Rahvusliku pu-hastuse ainsad ohvrid olid raporti järgi Lõuna-Oseetias elanud gru-siinid,” lisas Laar, nentides, et sellest hoolimata jätkavad mitmed kommentaatorid Gruusia süüdistamist sõja alustamises.

Laar märgib, et kuigi aruandes toodud faktid näitavad selgelt, et Gruusia seisis silmitsi invasiooniga ja oli sunnitud kasutama sõja-list jõudu sellele vastu astumiseks, keelduvad raporti koostajad ise sõna “invasioon” kasutamast.

BNS, 12.10

Kallas on ainsana loobunud parlamen-dipensioni saamisest

Ainsa endise saadikuna, kel on parlamendiliikme vanaduspen-sionile õigus, on selle saamisest loobunud Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.

Riigikogu pressitalituse teatel on Kallasel parlamendipensioni-le küll õigus, kuid avaldust pole ta selle saamiseks esitanud. En-distest riigikogu liikmetest pole avaldust esitanud ka Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Tunne Kelam, kel pole parlamendi-pensionile Euroopa Parlamendi saadikuna praegu aga õigust. Samuti ei saa riigikogu liikme vanaduspensioni kohtunikuna töötamise ajal Epp Haabsaar.

Parlamendiliikme pensioni makstakse viimase ülemnõuko-gu ning riigikogu seitsmen-da, kaheksanda ja üheksanda koosseisu liikmetele sõltuvalt riigikogus töötatud ajast. Pen-sioni suurus moodustab 40-75 protsenti riigikogu liikme ame-tipalgast.

Praegu saavad parlamendi-liikme vanaduspensioni 133 en-dist riigikogu liiget.

BNS, 13.10

Ilves soovib NATO piirialale alliansi suurt maismaaõppust

President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul võiks vastukaaluks Venemaa hiljutisele suurõppusele NATO piiride vahetus läheduses korraldada alliansi masimaaõppuse samas regioonis.

President ütles Läänemaal Roostal kõrgemate riigikaitsekursuste avakõnes, et Eesti-sisest julgeolekupoliitilist debatti iseloomustab aeg-ajalt põhjendamatu dramaatilisus ja äärmustesse kandumine.

Ilvese sõnul pole Balti riikide kaitsmine tänapäevase sõjatehnika juures kindlasti raskem kui Külma sõja ajal näiteks Lääne-Berliini või Põhja-Norra kaitsmine.

Ta tõi välja nii Eesti kuulumise NATO-sse, alliansi õhuturbe missi-ooni ning Tallinnas avatud NATO küberkaitsekeskuse.

BNS, 12.10

Suve lõpust peale on diri-gent Olari Elts juhatanud juba orkestreid Prantsus-maal ja Saksamaal, käesol-eval kahel nädalal dirigeerib ta järjekordselt Austraalias.

Aastast 2006 on Olari Elts Or-chestre de Bretagne’i kunstili-ne nõustaja Prantsusmaal. 19. augustil oli Elts oma orkestriga kutsutud esinema Hector Ber-liozi festivalile tema sünnipai-gas La Côte-Saint-Andrés, kus helilooja orkestrilaulude sarja “Suveööd” võluvaks solistiks oli prantslanna Véronique Gens.

Olari Elts juhatas Orchestre de Bretagne’i ka orkestri 20. aastapäeva hooaja avakontser-

dil Rennes’is, siis oli kavas Men-delssohni aasta puhul tema ora-toorium “Paulus”.

6. septembril dirigeeris Elts orkestrit Deutsche Radio Phil-harmonie nende avakontserdil Saarbrückeni Congresshalles, kus ettekandel oli ka Gustav Mahleri “Laul Maast”.

Pärast rahvusvahelise muu-sikapäeva kolme põnevat kontserti Eestis viibib Olari Elts Austraalias. 9. ja 10. oktoobril juhatas ta Arvo Volmeri kunsti-lisel juhtimisel tegutsevat Ade-laide Symphony Orchestrat, kavas Johannes Brahms, aga ka Joseph Haydni Tšellokontsert, solistiks Euroopas väga kuulus noor prantslane Gautier Ca-puçon.

Praegu on Eltsil proovid Tas-maania Sümfooniaorkestriga, kontsert on homme Federation Concert Hallis. Kavas pealkirja-ga “Triumph and Tragedy” on Brahmsi “Traagiline avamäng”, Haydni Tšellokontserdi solistiks on siin austraallanna Sue-El-len Paulsen ning seejärel kõlab Jean Sibeliuse tuntuim, Teine sümfoonia.

Oktoobrikuu lõpul jõuab Elts juhatada veel ka Soomes, novembris seisab ta taas oma Bretagne’i orkestri ees ning di-rigeerib seejärel ka veel Pariisis

ERR, 15.10.

Olari Elts dirigeerib taas Austraalias

Eesti on infotehnoloogia arengus üks edumeelsemaid riike Euroopas ning see pole pelgalt müüt, vaid reaalsus, leidsid Microsofti esindajad Brüsselis toimunud e-valit-semise konverentsil.

Eesti on e-lahenduste poo-lest riigi asjaajamises Euroopas esikümnes. Kodanike harjumus-te poolest internetis asju vormi-stada, aga kõrgemal, märkisid Microsofti esindajad.

“Kui me räägime kodanikele pakutud it-teenustest, siis on Eesti hämmastav. Läti ja Leedu ei ole kaugel maas. Võrreldes ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroo-paga olete te neist märgatavalt ees,” rääkis Microsofti e-valit-semise programmi projektijuht Daniel Maly.

E-hääletamine, korralik inter-

netipangandus ning digitaalne allkiri on Eestis igapäevased, sa-mas kui vanas Euroopas ei leia tihti traadita internettigi. Uurin-gud näitavad 38% eurooplas-test ei oska kasutada internetti.

“Üleval on küsimus, mis on Eesti konkurentsieelis tulevi-kus? Kui te täna rajate infra-struktuuri, siis tulevikus peab see aitama kaasa majanduse globaalsele konkurentsivõime-le,” märkis Microsofti juht Eu-roopas Jan Mühlfeit.

Eesti valitsus loodab IT-rii-gi renomee abil võita Eestile toetajaid ning tuua Tallinnasse Euroopa Liidu IT-agentuur. See annaks uue impulsi infoteh-noloogia arendusele Eestis.

“Oleks väga kurb kui mingitel poliitilistel põhjustel või tagatu-bade otsuste pärast jääks Eestis-se IT-agentuur tulemata. Olen veendunud, et Eestis on täna selleks väga hea baas,” ütles eu-rosaadik Kristiina Olujland.

Otsus IT-agentuuri asukoha kohta tehakse Brüsselis järgmi-sel aastal.

ERR, 15.10

Microsoft kiitis Eesti infotehnoloogia arengut

Skaudid avavad kaheks päevaks Eestis kuus raadiojaama

Reedel panevad kümned tuhanded skaudid üle maailma üles antennid ja raadiosaatjad ning lähevad raadioeetrisse kasutades amatöörraadiosagedusi ning -seadmeid.

Üritust korraldatakse juba 52. korda ning osalejate arv on kas-vanud üle 600 000. Eestis osaletakse üritusel neljandat korda ning aktiivseid raadiojaamu avatakse kokku kuus.

Üks eksperimentaalne raadiojaam ES3JOTA püstitatakse Jär-vamaale Türi vallas asuvasse Rassi külla, kus sisuliselt metsa sisse paigaldatakse antennid ning luuakse side maailma eri paikadega. Antennide püstitamiseks kasutatakse käepäraseid vahendeid ning skautlikku nutikust. Lisaks on raadiojaamad Tallinnas, Tartus, Põl-vas, Kilingi-Nõmmel, Rakveres ja Jõgevamaal Udukülas.

Teiste maade osalejatega suheldakse kasutades tavateksti, mor-set või J-koodi. Viimasega saadakse üle keelebarjääridest. Eelmisel aastal tehti kaugemad sidesessioonid Eestist Okeaania saarestiku-ga, Lõuna-Ameerikaga, USAga ning Aafrika mandriga.

Tänavuse aasta põhiteemaks on kliimamuutustega seonduv. Teema raames selgitatakse noortele kliima muutuse tagajärgi ning võimalusi, kuidas individuaalsel tasandil vähendada ökoloogilist ja-lajälge ning õhku paisatavat süsihappegaasi kogust.

ERR, 16.10

Olari Elts

Austraalia eestlaste kodulehekülg nüüd uues kuues

www.eesti.org.au

Eesti põgenike ümberasustamise projektis ei osale

Kuna Euroopa Liidu otsuse kohaselt on sõjakolletest ümber asustamise koostöös osalemine liikmesriikidele vabatahtlik, siis valitsus otsustas neljapäeval, et Eesti sellega ei tegele.

ÜRO hinnangul on maailmas 750 000 väljapääsmatus olukor-ras inimest, kes vajavad sõjakol-letest mujale ümberasustamist.

Euroopa Liit otsustas, et üm-berasustamise koostöös osale-mine on riikidele vabatahtlik. Hetkel tegeleb sellega kuni 13 liikmesriiki.

“Eesti ei kavatse hakata üm-berasustamise projektis osa-lema, sest meie eelarve seis ei võimalda seda ning meie ühis-kond ei ole selleks täna valmis,” rääkis siseasjade nõunik Eesti esinduses Euroopa Liidus Uku Särekanno.

ERR, 17.10

3“MEIE KODU” 21. oktoober 2009

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Tallinna linnajuhid avasid pü-hapäeval pargipuude istutamise-ga Tondi tänaval endise mõisa ja sõjaväelinnaku aladel uuenenud Tondi pargi, kus on puhastatud tiigid ning rajatud piirded, val-gustatud kergliiklusteed, jalgra-jad ja laste mänguväljak. ❖ Maavalitsuste struktuurimuu-datustega on käesoleva aasta lõpus ja uue alguses kavas koon-dada kuni 54 ametnikku. ❖ Keeleinspektorid saatsid ek-samile veerandsada Tallinna las-tekodu kehva eesti keele osku-sega töötajat, kes ei nõustunud tööandja ettepanekul keeleek-samile minema. ❖ Eesti Energia Narva Elektrijaa-mad AS muudab seoses efektiiv- suse tõstmise ja püsikulude kok-kuhoiu vajadusega põhitegevu-si toetavate üksuste struktuure ja kaotab selle tulemusena ligi-kaudu 80 töökohta. ❖ Tallinna Kaubamaja kontser-ni üheksa kuu konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 4,8 miljardit krooni, võrreldes eelmi-se aasta sama perioodiga kasvas müügitulu ühe protsendi võrra. ❖ Tallinna lasteaedade hoo-lekogud saadavad esmaspäeval linnajuhtidele ühispöördumise, milles paluvad järgmise aasta eelarvet mitte kärpida. ❖ Statistikaameti esialgsetel andmetel oli augustis väliskau-banduse puudujääk 1,5 miljardit krooni, mis mulluse augustiga võrreldes on kolmandiku võrra vähem. ❖ Peale edukat AS-i Eesti Tele-kom aktsiate ülevõtmispakku-mist tõuseb Teliasonera osalus Eesti Telekomis 97,58 protsen-dile ning Teliasonera on otsusta-nud alustada väikeaktsionäride väljaostmisega. ❖ Tallinnas vastavatud meele-lahutuskeskuses Solaris kukkus teisipäeval kinosaalis 200 ruut-meetri ulatuses alla ripplagi, inimesed kannatada ei saanud. Solarise keskuse juhatuse liikme Peeter Rebase sõnul põhjustas varingu konstruktsiooni- või ehitusviga.❖ Septembris olid kirjutavas meedias enim mainitud poliiti-kud peaminister Andrus Ansip ja Tallinna linnapea Egdar Savisaar, selgub BNS-i Gruppi kuuluva ETA Monitooringu meediamoni-tooringust. ❖ President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul võiks vastu-kaaluks Venemaa hiljutisele suurõppusele NATO piiride vahetus läheduses korraldada alliansi maismaaõppuse samas regioonis. ❖ Tolliametnikud saavad õiguse rahapesu või terrorismi rahasta-mise kahtluse korral sularaha kuni 48 tunniks kinni pidada, ühtlasi täieneb nende varustus. ❖ Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) tegi avalduse õiguskants-lerile, kuna pole rahul valitsuse määrusega, mis alates augustist tõstis töötuskindlustusmakse 2,8 protsendini töötaja palgast. ❖ Laevandusettevõtte Tallink tütarfirma Tallink Silja OY koon-dab 77 töötegijat.

(Allikas: BNS, 10.10.-13.10)

❖ Swedbanki panga- ja fon-dijuhid loodavad, et vaid paar nädalat enne pensionifondide vahetamise perioodi lõppu mai-nehoobi saanud pangast oma pensioniraha väljaviijate arv ei ületa mõnda tuhandet inimest, kirjutab Eesti Päevaleht. ❖ Eesti jalgpallikoondis lõpe-tas MM-valiksarja kolmapäeval 2:0 võiduga Belgia üle, kaheksa punkti kogunud Eesti sai Euroo-pa 5. valikgrupis Armeenia ees viienda koha. ❖ Venemaa jätab endale tuu-marelvapoliitika uues ümberhin-nangus õiguse ennetavaks tuu-marünnakuks, kui tunneb ohtu oma julgeolekule, ütles Kremli tippametnik Vene päevalehele. ❖ Riigikontroll märgib aasta- aruandes, et riiklik pensionikind-lustus on tänavu kaheksa kuuga kulutanud kolmandiku oma re-servidest ja sama puudujäägi-tempo juures ammendub pen-sionikassa erakorraline reserv enne tuleva aasta lõppu.❖ Kuritegude arv on tänavu üheksa kuuga mullu sama ajaga võrreldes jätkuvalt märkimis-väärses languses ning enamle-vinud kuriteoliikidest on suure-nenud vaid varguste arv.❖ Riigikogu võttis 77 poolthää-lega vastu seaduse, mis muudab kriminaalkorras karistatavaks teise inimese identiteedi eba-seadusliku kasutamise. ❖ Läti on valmis toetama Eestit Euroopa Liidu IT-agentuuri asu-paigamaana. ❖ Pärast ligi aastapikkust va-heaega on Hiiumaal alates ok-toobrist võimalik taas advokaa-dilt nõu küsida, kuna advokatuur leppis oma liikmetega kokku, et mandri advokaadid hakkavad aegajalt saarel käima.❖ Poliitikutel ei tohi lasta end petta, aga neid ei tohi ka juba eos pidada pättideks ja kaaba-kateks, sest siis loobume me ise Eesti Vabariigist, ütles president Toomas Hendrik Ilves Maalehele antud intervjuus. ❖ Töötukassa registreeris ajava-hemikul 9.- 15. oktoobrini 2518 uut töötut. ❖ Eesti jalgpallikoondis tõusis reedel avaldatud Rahvusvahelise Jalgpalliföderatsiooni FIFA ede-tabelis 11 kohta ning asub nüüd 207 koondise seas 103. kohal.❖ Siim Kallas ütles portaalile EurActiv antud intervjuus, et sihib järgmises komisjonis port-felli, mis oleks seotud majan-dusküsimustega. ❖ Arvestades kuritegude arvu 10.000 elaniku kohta, on Eesti elanikel kõige turvalisem elada Hiiumaal, kõige ohtlikum aga Tallinnas, selgub justiitsminis-teeriumi statistikast. ❖ Tänavu on esimese ühek-sa kuu jooksul registreeritud ligi poolsada sündi surmadest enam. ❖ Tallinna börsil oli reedel akt-siate käibed väiksed, kuid tehin-gute suur arv näitas jaeinves-torite aktiivsust. Indeks OMXT tõusis 0,35 protsenti 436,5 punk-tini. Kokku oli 426 tehingu käive 15,49 miljonit krooni.

(Allikas: BNS, 14.10-16.10)

Aaviksoo rõhutas rahvusliku kaitsetahte tähtsust

Kaitseminister Jaak Aaviksoo rõhutas reedel kõrgematel riigikaitsekursustel peetud sõnavõtus rahvusliku kaitsetahte olulisust.

“Eesti on küll väike riik ning seda enam on usk meie enesekaitsevõimesse keskne ja sama tähtis kui meie relvajõudude arendamine,” ütles kait-seminister Roostal kõrgemate riigikaitsekursuste lõppettekandes.

“Riigikaitse algab palju kaugemalt kui kaitse-vägi, kaitseministeerium, kaitseliit või meie üle-jäänud jõustruktuurid, kellele riigikaitse taga- mine on igapäevaseks ülesandeks. Ilma kodanik-konnata ei ole võimalik riigikaitselisi ülesandeid usaldusväärselt täita, me pole piisavalt tugevad, kui me ei tugine kogu rahvuslikule kaitsetahtele,” ütles Aaviksoo.

Kõrgemad riigikaitsekursused, mis toimuvad tänavu juba kümnendat aastat ning 21. korda, al-gasid Läänemaal Roostal pühapäeval. Kuue päe- va jooksul said kursustel osalejad ülevaade riigi-kaitsest kui tervikvaldkonnast.

Alates 1999. aastast toimuvad kursused on lä-binud ligi 900 inimest eri eluvaldkondadest, näi-teks poliitikud, riigiametnikud, sõjaväelased, aja-kirjanikud, ettevõtjad ja haridustöötajad.

BNS, 16.10

Eesti saab uue tähtpäevana vanavanemate päeva

Valitsus toetas neljapäevasel istungil roheliste ettepanekut võtta uue tähtpäevana kasutusele vanavanemate päeva septembrikuu teisel püha-päeval.

Algatajate järgi on vanavanemate päeva ees-märk tänada ning avaldada austust vanavane-matele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Algatajad loodavad, et päeva tähistamine aitab järeltulevatel põlvedel teadvustada, millist tugevust, teadmisi ja elutar-kust vanavanemad pakkuda suudavad.

See omakorda aitab tihendada põlvkondade-vahelist suhet. Samuti oleks vastava päeva sätes-tamine riikliku tähtpäevana asjakohane austus-avaldus riigi poolt.

Vanavanemate päeva tähistatakse ka mujal maa-ilmas riikliku tähtpäevana või rahvuspühana - näi-teks USA-s ja Kanadas. See päev sai alguse Lääne-Virginia koduperenaisest Marian Mquadest, kelle eesmärk oli eelkõige avaldada toetust üksikutele vanuritele hoolde- ja vanadekodudes. Oktoobri esimesel pühapäeval peetakse vanavanemate päeva ka Inglismaal ja Prantsusmaal.

Eestis korraldatakse vanavanemate päeva juba mitmetes koolides-lasteaedades ning valdades ja linnades. Päeva läbiviimist on haridus- ja kasvatus-asutustele soovitanud ka haridus- ja teadusminis-teerium.

BNS, 08.10

Kallas loodab Venemaa ühinemist Läänemere programmiga

Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas aval-das neljapäeval Venemaal Murmanskis Barentsi mere Euro-Arktika nõukogu ministrite kohtumisel lootust, et Venemaa hakkab tegema EL-iga koos-tööd Läänemere programmi raames.

Kallas tõdes, et Euroopa Liidu ja Venemaa vahe-line naabrus- ja partnerluskoostöö programm aas-tateks 2007-2013 on jäänud venima, kuid nüüd on lootust, et asjad hakkavad liikuma.

“Võtsin rahuloluga teatavaks info, et Venemaa valitsus on avanud tee koostööleppe allkirjastami-seks ning ma loodan, et me liigume sellega edasi 18. novembril Stockholmis Euroopa Liidu ja Ve-nemaa tippkohtumisel,” ütles Kallas Murmanskis peetud kõnes.

Euroopa Komisjoni asepresident avaldas ühtlasi lootust, et selline positiivne trend aitab kaasa ka Venemaa ja EL-i koostööle Läänemere programmi raames.

Kallas esindab neljapäeval Venemaal Murmans-kis Barentsi mere Euro-Arktika nõukogu ministri-te kohtumisel Euroopa Komisjoni. Barentsi mere Euro-Arktika nõukogu kohtumisel osalevad lisaks Kallasele Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi välisministrid või nende esindajad.

Ühenduse lõid Barentsi mere regioonis asuvad riigid 1993. aastal ühiste probleemide lahendami-seks ja koostöö arendamiseks. Aastatel 2007-2009 on ühenduse eesistujariik Venemaa. Tänavu läheb ühenduse eesistumine üle Rootsile, kes kannab seda tiitlit kuni 2011. aastani.

BNS, 15.10

Välisministeerium kärbib diplomaadi abikaasa tasu

Välisministeerium loodab kahe aasta jooksul üle kümne miljoni krooni tegevuskulude kokku-hoidu, jättes ära hüvitise teise riiki asumise eest ning vähendades diplomaadi abikaasale maksta-vat tasu.

Välisteenistuse seadus lubab maksta ametniku-le teise riiki tööle asumise eest ühe kuu ametipal-ga suurust hüvitist. Kui uus palk on suurem, siis saaks hüvitist selle järgi, kui väiksem, siis eelmise ametikoha järgi.

Seadusemuudatuse ette valmistanud välismi-nisteeriumi hinnangul võimaldab hüvitise maks-mise peatamine kaheks aastaks kokku hoida 2,4 miljonit krooni.

Teine muudatus vähendab diplomaadiga kaasas oleva mittetöötava abikaasa tasu suurust prae-guselt kahelt Eesti alampalgalt ajutiselt 1,2 alam-palgani kuus. Kahe aasta jooksul tooks see eelnõu seletuskirja järgi säästu kaheksa miljonit krooni. 2009. aastal on alampalk 4350 krooni.

BNS, 12.10

Riigikogu võttis vastu rahutustest ajendatud seaduse

Riigikogu võttis neljapäeval muudetud kujul uuesti vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse, mis karmistab riigivastaste süü-tegude eest ette nähtud karistusi.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 54 Refor-mierakonna, Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, sotsiaaldemokraatide ja roheliste fraktsioo-ni liiget ning selle vastu oli 13 Reformierakonna, Keskerakonna, Rahvaliidu ja sotsiaaldemokraati-de saadikut.

Uue menetlemise käigus sätestas õiguskomisjon seaduses Eesti vabariigi vastase võltsimise koossei-su, asendades sellega paragrahvi, mis oleks krimi-naliseerinud valeandmete levitamise eesmärgiga kahjustada Eesti vabariigi iseseisvust ja sõltuma-tust või territoriaalset terviklikkust, juhul kui selle-ga kaasneb oht avalikule korrale.

Muudatuse järgi võib ametliku dokumendi võltsimise, levitamise või selles sisalduvate and-mete levitamise eest eesmärgiga kahjustada või ohustada Eesti iseseisvust ja sõltumatust või terri-toriaalset terviklikkust karistada kuni kuueaasta-se vangistusega.

Samuti muutis õiguskomisjon enne seaduse teist lugemist massiliste korratuste organiseeri-mist käsitlevat paragrahvi. Kui algul pidi seadus muutma karistatavaks palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimise, ettevalmistamise või selles osalemisele üleskutsumise, kui korratusega võib kaasneda rüüstamine, purustamine, süüta-mine või muu selline tegevus, siis uues sõnastu-ses näeb seadus karistuse ette juhul, kui sellega on rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus kaasnenud. Seadus lubab sellise teo eest karistada kolme- kuni kaheksa-aastase vangistusega.

Õiguskomisjoni Isamaa ja Res Publica Liitu kuu-luv esimees Ken-Marti Vaher ütles kolmapäeval riigikogus, et seadusest välja jäänud muudatuste juurde pöördub komisjon tulevikus tagasi iseseis-vate seaduseelnõude raames.

BNS, 15.10

Sobiv kink sõpradele on Meie Kodu

aastate l l imine!

4 “MEIE KODU” 21. oktoober 2009

Kirsipuu sai Austraalias etapivõiduAustraalias toimuval velotuu-

ril Jayco Herald Suni Tour võitis 40aastane Kirsipuu mitme- päevasõidu esimese etapi, tõus-tes etapivõiduga üldliidriks.

“Ma pole kunagi karjääri lõpetanudki,” kommenteeris neljakordne Tour de France’i etapivõitja kohalikule infoagen-tuurile AAP. “Viimased kaks aastat olen veetnud peamiselt kodus, kuid rattasõitu pole ma jätnud. Nüüd sõidan mööda maailma kohtades, kuhu varem eriti ei sattunud. Mul on number selja peal, seega olen jalgrattur. Ja ma ei taha rajal naeruväärne tunduda.”

Kirsipuu oli ainus oma tiimi LeTua liige, kes esimesel etapil 41mehelisel äraminekul osale-sid. 200 meetrit enne finišit oli Kirsipuu lähedal kukkumisele, kui Zac Dempster vastu liiklus-märki kihutas, kuid suutis õnne-tust vältida.

“Mu jalg ei olnud täna kõige parem, kuna polnud kolm nä-dalat võidu sõitnud. Aga etapi edenedes hakkasin end paremi-ni tundma,” rääkis Kirsipuu.

Jaan Kirsipuu (LeTua) osales Austraalias toimuval Rahvusva-helise Jalgrattaliidu (UCI) teise kategooria velotuuril Jayco He-rald Sun Tour. Võistlused kestsid nädal aega 11.-17.10 koosnedes kuuest erinevast etapist. Rajad olid rasked ja võistlused viisid jalgrattureid sellistesse kohtadess nagu Colac,Warrnambool, Apollo Bay, Anglesea ja Barwon Heads, sõites enamuse ajast tuntud Great Ocean Roadil.

Velotuuri kokkuvõttes sai Kirsipuu 28. koha. Kirsipuu jaoks jäi edukaimaks etapiks esimene, mille ta võitis ja mille järel sai ta ka velotuuri liidrisärki kanda.

Õhtuleht.eeFoto: Photo credit ©Shane Goss

Leidsin olümpiapargist kaks Eesti naiskorvpallurit, kes mängivad Sydneys vetera- nide maailmamängudel 45+ vanusegrupis Eesti korvpallinaiskonnas.

MONIKA TÖTTERMAN (fotol vasakul) ja ÜLLE JÄRV (paremal) on väliseestlased, kes elavad Soomes Kotka linnas. Ülle oli varem sealse Eesti seltsi esinai-ne, aga praegu on esinaiseks Monika.

Sydneys esindavad nad maa-ilmamängudel muidugi Eestit. Avanes hea võimalus esitada neile mõned küsimused.Senimaani on teie naiskon-

nal mängud edukalt läinud?Ülle: Jaa, me oleme vanem

naiskond ja oleme palju kokku harjutanud. Me oleme män-ginud kolm mängu ja homme toimub viimane. Võitlus kulla pärast!Kas olete esimest korda

Nagu koju tuleks!Nii tunnevad Eesti naiskorvpallurid ennast Sydneys

Spordiveteranide maailmamängudelt Sydneys pronks võrkpallimatšis eesti meestele vanuseklassis 50+

Kolmapäeval 14.oktoobril olid võrkpalliväljakul pronksimängus vastamisi eestlased ja austraallased. Eestlased võitsid austraallasi geimidega 2:0 tasavägises ja põnevas mängus. (Fotol eesti mehed kaitses ja austraallased servi ootel). Aune Vetik

Austraalias?Ülle: Need on mul viiendad

maailmamängud ja kolm nen- dest on toimunud Austraa-lias - esimene oli Brisbane’is aastal 1994, siis 2002. aastal Melbourne’is ja nüüd oleme ot-saga Sydneysse jõudnud.

Monika: Maailmamängudel ma varem ei ole käinud, aga Syd-neys olen ma teist korda. Olen käinud Uus-Meremaal korv- palli maailmameistrivõistlustel, ning tagasi koju sõites peatu-sime paar päeva ka Sydneys. Ring on peale tehtud.Mis tunnetega tulite Aust-

raaliasse - olete ju mitu korda siin käinud. Kas on midagi uut, mida olete nüüd näinud või avastanud?

Monika: Üldiselt tuttav tunne on - nagu koju tuleks! Midagi erilist ja uut ei ole. Eile käisime Darling Harbouris ja küll oli tore minna vanasse tuttavasse koh-ta sööma. Aga muidugi leiab

alati midagi, mida enne pole näinud!

Ülle: Selle reisi eesmärk oli Sydney Ooperiteatri külasta-mine, sealt saime väga suured elamused. Käisime Mikaadot vaatamas. Aga minu jaoks on Sydney seotud Tiina Aroga. Kui tulen Sydneysse, siis tulen Tiina juurde!Kindlasti on väga meeldiv,

kui keegi kohalikest aitab kor-raldusel ja vaba aja veetmise organiseerimisel?

Ülle: Loomulikult!Kas olete käinud ka teistele

eestlastele kaasa elamas?Ülle: Just praegu käisime

plaksutamas võrkpallimeeskon-nale - Eesti mängis Soomega ja Soome võitis. Minu mees Vallo, ka eestlane, mängib Soome võistkonnas. Hästi pingeline ja tasemel mäng oli! Küsitles ja pilti tegi Katre Ulmas

15.10.2009Ülle ja Monika korvpallinaiskond võitis 45+ vanuseklassis kuldmedali. PALJU ÕNNE!

SPORDIUUDISED - Eesti spor tlased Austraalias

Pärnu naine tuli eakate jõutõstmise maailmameistriksMõne päeva eest Tšehhis Ostravas omaealiste seas maailma-

meistriks tulnud 61aastase pärnaka Tiiu Kimberi isiklikud rekordid teevad silmad ette paljudele noortele meestelegi.

Umbes 10 aastat jõutõstmisega tegelenud naine usub, et praegu veel eakamate seas väheste harrastajatega jõutõstmine on tema hea enesetunde pant.

Medaleid ja karikaid on Pärnu kesklinnas koos kulturistist pojaga jõusaali pidaval Tiiu Kimberil kümneid. Eesti võistluste esikohtadest pole tal endalgi täit ülevaadet, Euroopa omavanuste meistritiitleid on kaks ning nüüd tuli Tšehhis MM-ilt üle kuuekümneste kuld, küm-me aastat nooremate seas hõbe ja lisaks kolm üksikalade medalit, vahendas “Aktuaalne kaamera”. (ERR)

5“MEIE KODU” 21. oktoober 2009

Melbourne’i uudised

Käesoleva aasta 24. märtsil toimus Tallinna Ülikooli Akadee-milise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli Raamatuko-gu koostöös konverents „Eesti teadlased paguluses“.

Konverentsi mõte oli tut-vustada eestlastele kodumaal väliseesti teadlaste osa maail-mateaduses. Tallinna Ülikooli raamatukogu väliseesti kirjan-duse keskuse kogudes on arvu-kalt väliseesti teadlaste teadus-töid, mida on saatnud või ka ise kohale toonud paljud ko-dumaad külastanud teadusme-hed. Laiemalt nende teadussaa-vutusi Eestis paraku ei tunta.

Konverentsil esinejaid oli nii kodu- kui välismaalt. Kodu-Ees-ti teadlastel on tekkinud üsnagi arvukalt sidemeid kodumaad külastanud välismaa ülikooli-des tegutsevate või tegutsenud kaasmaalastega. Nende suhete põhjal sündisid ka mitmed kon-verentsil esitatud lood. Räägiti raskustest pagulasena hariduse omandamisel, teadlase loome-teest ja karjäärist. Ettekannetest said artiklid, mis nüüdseks on raamatu „Eesti teadlased pa-guluses“ (koostajad Vahur Mägi ja Anne Valmas) kaante vahele jõudnud.

Vanima paguluses tegut-senud teadusorganisatsiooni Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis

tegevusest annab kogumikus ülevaate Ants Anderson, ühen-duse lõuna-Rootsi osakonna tööst Ants-Michael Uesson. 20. sajandi maailmakuulsast astro-noomist Ernst Öpikust kirjutab Eesti tuntud astrofüüsik Jaan Einasto, tema vennast, geoloog Armin Öpikust, kes elu teise poolel uuris kivimeid Austraali-as, Tartu Ülikooli geoloogiama-gister Mare Isakar.

Tartu Ülikooli meditsiinidok-tor Ain-Elmar Kaasikul olid aas-tatepikkused sidemed Rootsis tegutsenud kirurgi ja meditsii-niajaloolase Ilo Käbiniga, kelle tegevusest artikli autor nüüd kirjutab. Ilo Käbin on kirjutanud eesti arstidest-maadeuurijatest ja tema kõige olulisemaks tööks on Tartu Ülikooli arstiteadus-konna ajalugu 1802-1940.

Eesti füüsikute tegevusest võõrsil annavad põhjaliku üle-vaate Piret Kuusk ja Indrek Mar-tinson. Matemaatik Edgar Krah-ni saavutusi käsitleb akadeemik Ülo Lumiste, Edgar Krahni abi-kaasa Dorothee Einstein Krahn heidab pilgu tema keerulisele elukäigule.

Mitmed Tallinna Tehnikaüli-kooli teadlased käsitlevad teh-nikateadlaste tegevust. Rein Laaneots räägib Rootsi nüü-disaegse metroloogiaametkon-na rajajast Olev Mathiesenist, Teet-Andrus Kõiv energia ka-

Ilmus artiklikogumik „Eesti teadlased paguluses“sutustõhususe uurijast Rootsis Enno Abelist, kellel on viimaste aastakümnete jooksul olnud ti-hedad sidemed Tallinna Tehni-kaülikooliga, olles abiks Eesti ja teiste Balti riikide kaugküttesüs-teemide nüüdisajastamisel, sa-muti biokütuste rakendamisel. Lembit Uibopuu vaatleb tee-mandiuurija Arthur Linari-Lin-holmi tegevusest Lõuna-Aafri-kas maailmas tuntud De Beersi firmas Johannesburgis. Vahur Mägi käsitleb ehitusinsenerist interdistsiplinarist Valter Ranna tegevust, kes ise pidas oma suu-rimaks kordaminekuks teaduses diversiteediteooria loomist.

Kopsuarstina tegutsenud ja kirjanikuna tuntud Enn Nõu ülevaade oma tööst arstina jõu-dis raamatu kaante vahele kõne tekstina, mille ta pidas oma kol-leegidele pensioneerudes.

Geislingeni Eesti Gümnaa-siumi vilistlastest on jõudnud märkimisväärsete teadussaa-vutusteni paljud kunagised töökad ja edasipüüdlikud õp-purid. Kõnealuses kogumikus räägivad oma ettevõtmistest teadusvallas kunagised klassi-vennad Lembit Uno Lilleleht, Maido Saarlas, Anatole Särko, kellega samas klassis õppis ka Hellar Grabbi ja viimase soovi-tusel jõudsidki lood kogumik-ku. Samas klassis oli andekaid noori teisigi, doktorikraadini

jõudis kuus poissi. USAs tegut-senud teadlastest kirjutavad oma tegevusest füüsikaprofes-sor Andres Peekna ja jurist Väi-no Riismandel, kes heidab pil-gu oma teekonnale Ameerika kohtunikutoolini, lisaks on te-malt artikkel ka oma õpetajast ja kolleegist professor Nikolai Maimist.

Ainukese humanitaarteadla-sena leiab kogumikus käsitle-mist entnoloog Gustav Ränga tegevus Eesti Rahva Muuseumi teaduri Marleen Nõmmera su-lest. Rootsi esimesest puidu-tehnoloogia professorist Endel Saarmanist kirjutab tema abi-kaasa Evi. Lühilugu keemikust Ivar Ugist on akadeemik Mihkel Veidermalt.

Kogumik haarab ainult väga väikest osa väliseesti teadlas-te tööpõllust. Paljud nimeka-test eestlastest maailmas on kahjuks läinud manalateele ja kontaktandmed elavate kohta pole kuigi kergesti leitavad. Oli ka neid, kellega kontakti võtta ei jõudnudki, lootuses üritust edaspidi korrata ja võibolla järgmine kogumikki välja anda.

Anne Valmasanne.valmas@tlulib.ee

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjan-duse keskus

Kaks aastat Melbournest ee-mal olnud ja asjad on uued ning muutunud. Naiskoori peole ei kutsuta mitte orkester vaid muusikat mängib väike vidin. Naiskoor teeb ise oma heeringa- ja rosoljelaua nagu varemgi, kuid muudel üritustel kasutatakse enam cateringi. Nagu näiteks jõulu koosviibimi-seks, ning söödavat pakutakse ühingu liikmetele tasuta. Enne jõule saab aga kinke osta jõu-luoksjonil. Loodud on seeniori-de klubi, mis käib regulaarselt koos ning räägib kohvilauas valitud teemal juttu. Meeskoori ei ole enam üldsegi. Iga video pealelõuna algab 15 minutili-se DVDga Melbourne eestlaste ühingu uudistest pildis ning sõ-nas. Keskmine põlvkond arutab oma koosviibimiste algatamist, kord paari kuu tagant võiks olla Uksed Lahti. Seltside Liidu juha-tus on Melbournes. Seal paistab teemaks olevat noorte põlvkon-nale eesti-klubi idee tutvusta-mine.

Kõiges tahaks ju kaasa lüüa. Nii sattusingi veinituurile ‒ väl-jasõit, mida korraldab eesti selts juba mitmendat korda ning mil-lele üks registreerunud inimene viimasel minutil ära ütles ning

sellega koha mulle loovutas. Ei teadnudki, et ühing selliseid väljasõite korraldab. Tasuta oma liikmetele.

Mugav buss oli kell 9.00 nel-japäeval, 8. oktoobri hommikul Eesti Maja ees, sõidu sihiks põhi (mitte ei läinud põhja, sõnade mäng…) ja Hume Highway ning Victoria ajalooline veinimaja Tahbilk. Et sõit liiga pikaks ei läheks, pakkis bussijuht poolel teel pargis laua lahti ning saime kohvi ja küpsist. Koht oli maasti-kuline ja hommikune päike sä-ras ‒ mööda olime sõitnud juba mitmest suvel mahapõlenud metsast. Tahbilk on rajatud 1860. aastal Goulburni kõrge-male kaldale, vaatega alla jõele. Teisel pool pikad viinamarja-väljad ‒ kestab ka 1860. aastal istutatud Shiraz ‒ veinihuviliste pühapaik. Nagu ütleb hoonete tutvustus, veinimaja torni kol-mas ülemine korrus oli puhtalt esteetilistel kaalutlustel ehi-tatud. Arusaadav. Hinnatud ka National Trusti poolt. Kes mait-ses veine, kes ostis koju kaasa, kes lõunalauda, kellele maitses ning kellele mitte. Askeldada sai veinide ümber ligi tunni. All jõel paistis valge majake ‒ mis köitest lahtilastuna mööda jõge

vaikselt libisema hakkas, ligi 50ne eestlaste seltskond selle peal lõunalaudades. Pool tee-konda saime eesootavat lõunat aimata ‒ suured BBQ pannid le-vitasid valmiva isuäratavat lõh-na praami allkorruselt - juurvil-javalik, kanatükid, kanaburger, grillvorst, kartul singi ja koo-rekastmes. Värske puuvili või õunakook. Kohvi või tee. Päike ikka säras… kakaduud ja pa-pagoid ka ilma nautimas… jõgi laiutas kevadel sadanud vihma-dest, aga mitte liiga - kaldad olid ikka lähedal, et mõlemat vaadet nautida. Maaliline Austraalia loodus. Silmad ärkasid suureks ja värske õhk sai põue. Armas

taaskohtumine Austraalia loo-dusega peale kahte aastat.

Jõeäärsest vanade vaatidega veinimajast, kus veel hobutöö-jõudu ning elektrita aegu võis ette kujutada, viis tee modern-sesse vägevate metallkanistri-tega veinitootmisse Mitchell Peppertree. Torn oli kõrgem ning elegantse arhitekti käega kujundatud, hoone oli moodsalt avaram ning ka laiutas avaramal maal maaliliste eukalüptide kes-kel. Veiniga toimisime nii nagu ennegi ning Eesti Maja ette ta-gasi jõudis buss õhtul kella 5ks. Its good to be back.

SJ

Veinituuri seltskond. Foto: Malle Nõgeste

Sat down by the river GOULBURN, and … smiled

Kadriorus avatakse Gustav Ernesaksa maja

Teisipäeval avatakse Kadri- orus Gustav Ernesaksa maja, mis oli laulutaadi koduks aasta-tel 1953‒1993.

1997. aastal omandas Eesti Kultuurkapital maja Ernesaksa pärijatelt ning Eesti Kontserdi eestvõttel alustati hoone reno-veerimisega 2008. aastal.

Kogu majas on püütud säilita-da endisele omanikule ja ajastu-le omast hubast ning algupärast kujundusjoont. Sisekujunduses on palju ajastule iseloomulikke lahendusi miksituna rahvuslike interjöörielementidega.

Maja eest kannab hoolt Eesti Kontsert ning see hakkab edasi-pidi olema Eesti külastavate vä-lisinterpreetide majutuskohaks. Kõik numbritoad kannavad läbi aegade Eesti Rahvusmeeskoori dirigentidena tegutsenud välja-paistvate Eesti koorijuhtide Jüri Variste, Artur Vahteri, Harald Uibo , Uno Järvela, Kuno Aren-gu, Ants Üleoja ja Ants Sootsi nimesid.

Esimesel korrusel asuvast Er-nesaksa kabinetist on koostöös teatri- ja muusikamuuseumiga saanud mälestustuba, mille eks-ponaatidest peaks olema tunda Eesti laulutaadi kohalolekut.

ERR, 12.10

Arvo Pärdi poeg rajab Laulasmaale isa arhiivi

Lähiajal jõuavad Saksamaalt Eestisse Arvo Pärdi heliloomin-guga seotud materjalid, mille abil loob kuulsa helilooja poeg Michael Pärt Laulasmaale arhii-vi.

MTÜ Arvo Pärdi Arhiiv on võt-nud südameasjaks tuua Laulas-maale pea kõik Pärdi käsikirja-lised töönoodivihikud, teoste partituurid, dokumendid, kirja-vahetuse ning teoste ettekan-nete salvestused helikandjatel.

“Praegu on käimas arhiivi ra-jamise esimene etapp: materja-lide kogumine, korrastamine ja süstematiseerimine,” ütles MTÜ juhataja Michael Pärt Postime-hele. BNS, 17.10

6 “MEIE KODU” 21. oktoober 2009

Eesti Sõjaveteranide Liit tähistab oma 40 aasta juubelit

Piduliku õhtueinega28. novembril, 2009, algusega kell 16.00

Bankstown Sports Club’i ruumidesmillest võivad osa võtta kõik meie liikmed ja sõbrad.

Osavõtuks registreerida koos vastava summa tasumisegakaasvõitlejate Leo Laanemaa, tel. 9642 4045

või Kalju Aare, tel. 9688 3147 juures. Soovitav moodustada 10-sed laudkonnad.

Meelelahutuseks peale sõnavõttude kontinentaalne orkester.

Viido veerg - Vabariigi kodanikud

Eesti Meeskoor Austraaliaskutsub oma sõpru pühitsema

koori 62. aastapäevapühapäeval, 8. novembril, kell 4 p.l.Leedu Klubis, 16-20 Meredith St.

BankstownOsavõtust palume teatada hiljemalt

4. novembriksBruno Tohverile, tel.(02) 9987 4846Pääsmed koos õhtusöögiga $30.00,

joogid saadaval kohapeal

Sydney Eesti Rahvatantsurühm

V irmalisedpühitseb oma nime

40. aastapäevapiduliku õhtusöögiga

laup. 21. novembril 2009.a. algusega kell 18.00Sydney Eesti Majas

pileti hind $ 30, ettetellimisega kuni 14. novemberosavõtust teatada:

tiina.alvre@optusnet.com.autel. Madis Alvre 0418 484 769

Kõik on teretulnud!

KOOPERATIIV EESTI MAJA PEAKOOSOLEKKooperatiiv Eesti Maja peakoosolek toimus Eesti Majas 4. oktoobril 2009.Uue juhatuse koosseis on nüüd järgmine:esimees - Arvo Tinni, abi - Maie Barrow, laekuri kohusetäitja - Imbi Semmelweis, osatähtede haldur - Tõnu Meiusi,liikmed Sulev Kalamäe, Terry Kass ja dr. Juho Looveer.

Eeloleval aastal algab töö, et hoone viia vastavusse täna- päevaste turvamäärustega.Boris Leessekretär

Vene erusõjaväelane võitis Euroopa Inimõiguste kohtus Eestit

Venemaa erusõjaväelane Nikolai Mikolenko, kes viibis ligi neli aastat Harkus asuvas väljasaatmiskeskuses, saavutas Euroopa Inimõiguste kohtus Eesti üle võidu.

Mikolenko kaitsja Boriss Joffe sõnul rikkus Eesti riik tema kaitse-aluse inimõigusi, kui paigutas mehe 3. novembril 2003 väljasaat-miskeskusesse ning pidas teda seal kuni 8. oktoobrini 2007.

“Kohus leidis, et rikuti Euroopa Inimõiguste konventsiooni 5. ar-tikli 1. punkti, mis käsitleb õigust vabadusele ja isklikkule puutu-matusele,” ütles Joffe täna Tallinnas toimunud pressikonverentsil. Juristi sõnul peab Eesti parandama kolme kuu jooksul tehtud vead: maksma Mikolenkole kompensatsiooni moraalse kahju tekitamise eest, vabandama tema ees ning hüvitama kõik kohtukulud.

Inimõiguste kohus otsustas, et Eesti peab maksma Mikolenkole 2000 eurot (31 293 krooni) moraalse kahju tekitamise eest ning kohtukulude hüvitamiseks 208 eurot (3255 krooni).

Mikolenko lugu algas 1994. aastal, kui ta sai Vene-USA humani-taarprogrammi raames võimaluse omandada Peterburis korter, kuid tingimusel, et ta lahkub Eestist. Saadud 25 000 dollari eest os-tis Mikolenko Peterburis korteri, mille müüs hiljem maha. Saadud raha eest omakorda ostist ta Tallinnas korteri, kuhu ta jäigi elama.

2000. aastal keeldus siseministeerium Mikolenko elamisluba pi-kendamast ning 2003. aastal tegi kodakondsus- ja migratsiooni-amet talle ettekirjutuse riigist lahkumiseks. Mees ettekirjutust ei täitnud ning ta paigutati väljasaatmiskeskusesse.

Paraku ei saanud Eesti võimud meest deporteerida, kuna tal ei olnud Venemaale sõiduks kehtivat reisidokumenti. Seda ise taotle-da Mikolenko ei soovinud.

ERR, 13.10

Eesti Televisioonis on igal nä-dalal saade „Vabariigi kodani-kud“. Eelmisel nädalal oli saate teemaks euro. Stuudiosse olid kutsutud nii euro pooldajad kui selle vastased. Paljud väliseest-lased on mulle öelnud, et Eesti peaks iga hinna eest hoidma kinni kroonist, sest kroon on osa meie identiteedist.

Saatekülaline Hardo Aasmäe ei uskunud, et Eesti pääseks üle-minekust eurole, kuid ta arvas, et see laev on juba ära läinud, mis oleks lubanud meil euro-le rahulikult ja järk-järgult üle minna. Taavi Veskimägi, endi-ne rahandusminister, kinnitas, et euro päästaks meid krooni devalveerimise juttudest. Äri ei saa teha ebakindlas majandus-keskkonnas.

Kunstnikuna meeldib mulle kroon, aga mulle meeldib veel palju asju, mis on kord tulnud ja siis jälle läinud. Kui Eesti ta-hab maailmamajanduses kaasa rääkida, siis peab ta tõsiselt pin-gutama ja kõiki võimalusi ära kasutama. Üks tingimata vajalik asi oleks valuuta konverteerimi-se elimineerimine. Inimestele meeldib hädaldada ja toriseda. Koosolekutel võib sageli kuulda vanemaid inimesi pahandamas kõige ja kõigi üle. Demokraatli-kus ühiskonnas võib iga inime-ne enda mõtteid väljendada. Ja kui mitte mujal, siis vähemasti arvamusküsitlustes osaledes. Mida on need hädaldajad ise teinud, et olukorda parandada? Paljud ei lähe valimagi, kuigi ühest häälest sõltub väikeses

Eestis vägagi palju. Samuti ei kirjuta need virisejad ise lugeja-kirju või ei helista raadiosaade-tesse, kui küsitakse kuulaja ar-vamust. Et „Vabariigi kodanike“ saade on sellise formaadiga, kus võetakse vastu vaatajate kõne-sid, siis tuli mul tahtmine ka oma arvamust avaldada. Saingi üsna kiiresti liinile. Minu jutu mõte oli see, et Eestis anti välja mu ema mälestusteraamat, aga Ameerika eestlased, kes meie perekonda tundsid ja seda raa-matut osta tahaksid, on hädas, sest neil pole enamasti inter-netipanka, mille kaudu saaks kõige kiiremini raha kirjastuse arvele üle kanda. Ameerikas ol-lakse harjunud kirjutama tšekke või kasutatakse krediitkaarti, neid aga Eestis heal meelel ei aktsepteerita, sest need toovad kaasa palju probleeme.

Ma mäletan, kuidas omal ajal Orto kirjastus Torontos saatis mitu korda aastas igale välis- eestlasele koju äsjailmunud raamatu koos arvega, kuigi seda raamatut ei olnud tellitud-ki. Kui otsustati raamat endale jätta, siis lihtsalt saadeti Ortole tšekk ja tasuti teose eest. Ma ei usu, et kõik inimesed alati raa-matu eest tasusid, kuid Orto tuli lõpuks omadega välja, sest paljudel juhtudel lihtsalt toetati oma, eesti kirjastust. Niisugune omapärane turustamisskeem oli tol ajal täiesti elujõuline.

Kui ma Eesti pangas soovin deponeerida dollareid, siis pean ma täitma blanketi ja maksma konverteerimistasu. Iga kuu,

kui ma annan sisse oma sotsi-aalkindlustuse tšeki, maksan ma selle eest 300 krooni (umbes 28 dollarit). Ja siis, kui ma tahan seda raha kasutada, tuleb mul tasuda dollari kroonideks kon-verteerimise eest. Nii et kui näi-teks raamat maksab Eestis 250 krooni, siis makstes pangaüle-kande, postikulu ja konvertee-rimise eest, läheks see maksma juba nii palju, et paneb mõtle-ma kulutuse mõistlikkuse üle. Minu küsimus seega oleks: kui juba üks väike raamat võib te-kitada nii palju probleeme, siis kui suuri probleeme tekitavad suured ärid, mil küsimuse all on erinevad valuutad. Seega Ees-ti üleminekul eurole jääks ära niisugune peavalu eurotsooni riikidega.

Pangad arvavad, et nende kulud on täna liiga suured, aga minu meelest võtavad pangad digitaalsete operatsioonide eest üle mõistuse suuri tasusid. Ja mõtlema paneb ka fakt, et täna peavad rootslastele kuu-luvate pankade Eesti kliendid maksma suuremat teenustasu kui sama panga kliendid Root-sis. Eestlased on seni olnud liiga kannatlikud Rootsi pankadega asju ajades.

Küllap oleks Eestile kasulik, kui ta teeks rohkem majandus-likku koostööd välismail elavate eestlastega. See võiks olla tule-vaste Estode võtmeküsimus.

Viido PolikarpusEesti Maja, Tallinn

viido@eestimaja.ee

Jõulutervitused!Rahvuskaaslased! Saatkem oma jõulu- ja uue aasta õnnitlused toetusena ”Meie Kodu” ühistervituste raames. Nimed avaldatakse ”Meie Kodu” jõulu-numbris.Õnnitluse hind on $ 5.00 isikult või perekonnalt.Õnnitlused koos nime ja rahaga palume saata ajaleht ”Meie Kodule” HILJEMALT 1. detsembriks 2009 aadressil:Meie Kodu, PO Box 147Darlinghurst, NSW 1300Jõulutervitusi võetakse vastu ka ”Meie Kodu” toimetuses selle lahtioleku aegadel.”Meie Kodu” telefon on (02) 9212 2113.Thirlmeres võtab tervitusi vastu Marge Kongas.Hilinenud tervitajate nimesid ei ole võimalik ajalehes avaldada.

Pärnu naine saab Euroopa Kodaniku auhinna

Tänavu Euroopa Parlamendi poolt esmakordselt välja antava Euroopa Kodaniku auhinna saab teiste seas pärnulanna Raissa Juhans-Murumets.

Raissa Juhans-Murumets on edendanud venekeelsete laste integratsiooni Eestis. Ta asutas kolm aastat tagasi lasteringi, kus käivad nende perede lap-sed, kus üks või mõlemad vane-mad ei ole eesti rahvusest. Sa-muti asutas Juhans-Murumets 18 aastat tagasi Pärnus abiva-jajatele supiköögi, mis tegutseb tänaseni.

Euroopa kodaniku auhind an-takse üle 6. novembril. Auhind antakse 37 inimesele ja organi-satsioonile 15 Euroopa riigist.

BNS, 12.10Foto: Urmas Luik / Pärnu PM

Tellige MEIE KODU 02 9212 2113

7“MEIE KODU” 21. oktoober 2009

LUGEJA KIRI Gotland 1944 and now - Island of Roses and Hope

Memoirs of Anu Mihkelson

September 1944 is now 65 years ago. It has special sig-nificance for many Estonians as this was the month many left their homeland forever. A cut-ter ‘Alide’ brought my parents to Gotland on the night of 23rd. They had left Pärnu initially for Kihnu Island to board. The cap-tain waited to sail under cover of dark of a short autumn day and then the ship and its pas-sengers faced the Baltic Sea. I visited Gotland this August,

as it happened, during the is-land’s medieval festival. I was with an Estonian tour group (Tensi Reisid) all keen to ex-perience this charming island, famous for its mild climate and abundant temperate plants in-cluding roses, its former knights, Hanseatic merchants and caches of real buried treasure. My interest is more intense.

We take a short vehicular ferry ride to the tiny island of Fårö just 15 minutes north of Gotland it-self. I am keen with anticipation. This is where my parents togeth-er with more than 6,000 other Baltic refugees from the advanc-ing Red Army arrived in boats of all sizes in September 1944. The Germans were retreating and the Soviets were advancing along the waters of the Gulf of Finland through to the Baltic Sea. The waters were being mined and there were sea and air battles. Men, women, children ‒ rugged up, looking anxious ‒ are shown in Swedish newspaper photo-graphs being helped onto shore by Swedish patrol boats. And they came ashore at Fårösund, guided through the darkness of night by the lighthouse at the tip, Fårö.Specifically, my father notes

in his diary, their arrival at Fårösund around 8pm. Docu-ments were processed, they were supplied with hot drinks and yeast bun and then trans-ferred by bus to Slite. They slept in a felt tent and at 3am 24 September my father notes it is his 46th birthday, far from his homeland. I survey the waters in this day ‒ they are calm, the sea is shimmering and all is well at Fårösund. But what happened to those

refugees who perished in 1944? Many boats were not seaworthy or were blown apart by sea bat-tles. Nothing that I could glean on Gotland acknowledges the arrival of refugees. My Canadian relatives tell me of one mass grave in Bunge Kyrka grounds just south of Fårösund but the names of the perished and bur-ied are sadly not listed.It is Sunday and we arrive at

Slite, not officially on our tour but I have expressed my inter-est to visit the harbour and am grateful for the tour’s diversion. Most Estonians do not know

their recent history and I am in-vited to speak briefly, telling my parents’ story and why I am do-ing this trip ‒ to walk in my par-ents’ footsteps. There is a fusion of feelings as many fellow travel-lers convey their comments ‒ of a relative who also left in 1944. I feel some inner grief as I too have exposed my heart a little. The younger travellers it seems hear this tale for the first time.To our surprise the harbour

has been leased to Russia as its northern base for the European gas pipeline. Finland and Esto-nia had been concerned that pollution in narrow waters could easily occur and declined ac-cess to their waters. The guide tells us that we are allowed to take photographs! It would have stirred my bile had we been re-fused! Sweden continues to take a ambivalent role in events that relate to its history. Sweden was not exactly neutral during WWII and supported the post war re-lease of refugees. Thus many thousands left Sweden, just was we did, in the late 1940s, to be far from the reaches of the Cold War, in Canada, Australia and USA.Further along in Slite itself,

we stop at a viewing area of a huge open cut limestone mine. Nearby is the highly intensive energy consuming process furnace and mill complex that supplies thousands of tonnes of cement, one of the largest in Europe, the notice reads. Along the road are rows of agricultural greenhouses that are main-tained by the excess energy of the cement process. We are told how Gotland seeks to become energy independent of the mainland of Sweden by 2020 or thereabouts. Windmill genera-tors, human waste recycling ‒ it all seems possible and women’s names keep getting mentioned as the force behind conserva-tion. The southern coast of Gotland

consists of high limestone cliffs facing the Baltic Sea. The stone here has been crafted into grindstones for centuries and next to a local supply of stone we come upon a stonemason; originally his parents came in 1944 from Hiiumaa, Estonia. He

barely speaks any Estonian. A steam engine drives the belts on his cutting lathe. The bus driver takes home a round grindstone for his workshop back in Esto-nia. A little north of the capital,

Visby, we pass through Snäck-gärdsbaden, a quiet resort town among many along the coast. Here my parents also were ac-commodated for a short time. Many holiday resorts were req-uisitioned during the off-season to accommodate the new ar-rivals. Buses and catering were arranged and generally people were content with the recep-tion, except perhaps that the disinfection damaged many per-sonal items by the heat. There was a quarantine period where my parents ended up housed in a school for about two weeks until they were declared free of infectious diseases. Initially it was the intention

of the Swedish Government to evacuate Swedish nationals and Swedish coastal communities in Estonia. Then the evacuation of about one thousand intellectu-als was planned ‒ bankers, uni-versity community, energy and infrastructure personnel- but when the war developed further into the autumn, the legisla-tion allowed the safe reception of all the refugee boats that ar-rived from across the Baltic into Swedish waters. Count Folke Bernadotte led a secret com-mittee that in 1943 established a six-point plan to receive refu-gees. They were to be met by the border guard, brought through customs, registered, any intel-ligence would be gathered, people were to be medically checked, fed and given clothes and shelter and quarantined to eliminate infectious disease, and then transported to camps from which they would quickly move into society. Patrol boats traversed the

Swedish waterway amongst the scattered islands of the archi-pelago and brought to land the arriving vessels, many of which were hardly seaworthy. Fishing boats, barges, home made sail-ing craft ‒ a motley flotilla - de-parted home to face the western Baltic Sea; some 2000 people are

estimated to have perished un-dertaking the crossing. During that September 1944,

about 100 boats and nearly 6000 refugees did arrive in the Swed-ish archipelago. Magda and Oskar left Pärnu at 8.45am on Thursday, 20 September aboard a small boat that took them to Kihnu Island nearby arriving at 1pm. They boarded ‘Alide’ next day, at 3pm. They huddled to-gether, grim faced, overnight as more refugees gathered on the cutter for the impending exodus and an uncertain future; their decision to leave must have been made with a broken heart but a strong will to reach free-dom which was fast fading with the approach of Soviet occupa-tion. The port had a fish process-ing plant. I imagine this was the last image of Estonia my parents saw as their boat departed land. In Visby I seek out Strand Ga-

tan, another place of temporary residence in 1944. It is a main street where the luxurious Visby Hotel is located. There is a mix of accommodation and commer-cial buildings. Everything looks relaxed and in holiday mood. Nothing speaks of anything in particular here ‒ it is a part of my parents’ past ‒ that is all. I learn that the hospital where my mother spent a few days after arrival with a suspected throat infection, received and treated many injured war victims from Poland and Czechoslovakia in 1945. This is the only reference to the war I have come across. The medieval festival is in full

swing and we encounter maids, monks, knights of all insignias as we wander among the stalls at the fair. My eye finds a silver brooch that reminds me of one that belonged to my mother. It has an elaborate Viking ship and the seller tells me it was made in 1947. I wonder if it had been the work of an Estonian jeweller ‒ the time and design fit ‒ and the seller is persuasive. I decide to buy it as my souvenir from a former time. And 1947 is close enough to 1948, the year of our departure from Sweden. I have closed that loop.Our trip continues via Oskar-

shamm back to Sweden’s main-

land and we arrive at Sigtuna. Sigtuna is Sweden’s oldest city, founded about 980 and now a pleasant tourist location. The main street architecture is from the 17th century - a pretzel sign tells us where the bakery is and Tante Brunn’s buns are famous. A guided walk around takes the tourist to rune stones of two fa-mous local clerics. Even during a change to Christianity, the old traditional style of commemo-ration was still a dominant and natural form of landscape art and storytelling: the pattern of the runes, in red, tells us the sto-ry of two of the town’s sons.The Town Hall is the seat of

‘The Thing’- the courtroom of former times ‒ a place of demo-cratic judicial decision making by town elders. Now it is fashion-able to hold wedding ceremo-nies there. The Isle of Mann off the coast of England celebrates its ‘Thing’ with a grand festival ‒ a tradition of its inherited Vi-king inhabitants. Sigtuna Town Hall is a small building not in the usual red, but a mustard colour, most noticeable of all, it wears a relatively tall bell tower. The town of Sigtuna is hidden

between a granite hill and the fjord like shape that the Mälaren makes here. According to the Visby (Gotland) Chronicle, in 1187 ‘combusta est civitas Sig-tunensis a paganis et tunc civitas stockholmensis edificata est’ ( the town of Sigtuna was burned down by pagans and then Stockholm was established). Legend attributes the sacking of the town of Sigtuna to Estonian seamen. Legend also describes a pair of iron doors known as Sig-tuna doors that are to be found in Novgorod, probably crafted in Sigtuna, for it was a trading cen-tre. The guide does not refer to this information but then guides do not know everything and his-tory can become blurred.I had been to Sigtuna a few

years earlier. Now however there is something new ‒ a plaque near the Town Hall erected by former Estonian school students. Refu-gee Estonian children of high school age were boarded in Sig-tuna ‒ to finish their schooling in Estonian in the local school coordinated with the help of the Swedish community. Life for the boarding children was urgent: Electricity was turned off at about 9pm so study continued early in the morning with the re-turn of the electric light at 8am. Many took extra courses ‒ typ-ing, photography and , music ‒ just to gain some practical skills for alternative occupations.

Now these students have erected a plaque to thank the city for its support in providing them the opportunity to finish their studies in the years 1945-47.

Sweden ought to be proud of its humanitarian aid for which many of us are grateful from afar.

8“MEIE KODU” 21. oktoober 2009

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst 2010

NSW, AustraliaABN 81 348 495 339

Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@ozemail.com.auTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113

Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja: Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetaja abi, küljendaja ja talituse ametnik: Aune Vetik Toimetaja abi, küljendaja: Katre UlmasTalituse ametnik: Kadri StamosToimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud: esmaspäeval kell 10.00 ‒ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 16.00 neljapäeval kell 13.00 ‒ 16.00Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80

Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty Ltd tracing as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tos and staff are printers only of material supplied by the publisher, and accept no responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for the contents of this publication, either for articles, edito-rial material or any other content.

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys

Consulate of the Republic of EstoniaOpen Tue/Wed/Thu 10am - 1pm

40 Nicholson St.,Balmain East NSW 2041

Appointments highly recommended.Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886Email: sydney@estonianconsul.orgwebsite: sydney.estonianconsul.org

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Pühapäeval, 25. oktoobrilSES Kunsti- ja Käsitööringi traditsioonili-ne aastapidu kell 13.00 Eesti Majas.Neljapäeval, 29. oktoobril:SESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas. Proviisor Karin Alamaa Pärnust, Ülikoo-li Apteegist räägib üldtervise, liigese-vaevuste ja toidulisandite teemal. Kõik teretulnud!Laupäeval, 7. novembril:SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek kell 10.00 Eesti Majas. Pühapäeval, 8. novembril:Eesti Meeskoor Austraalias pühitseb koo-ri 62. aastapäeva kell 16.00 Leedu Klubis, 16-20 Meredith St., Bankstown. Osavõ-tust teatada 4. novembriks Bruno Tohve-rile tel. (02) 9987 4846. Neljapäeval, 12. novembril:SESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Kavas EAA arhivaari mag. Maie Barrow ettekanne Sydney Eesti Seltsi ”Linda” lipu ja vääresemete säilitamine arhiivis ja ko-dus. Kõik teretulnud.Laupäeval, 21. novembril:Sydney Eesti Rahvatantsurühm ”Virma-lised” pühitseb oma nime 40. aastapäeva Eesti Majas algusega kell 18.00. Ettetelli-mused kuni 14. november $30.00. Osavõ-tust teatada: tiina.alvre@optusnet.com.au; tel. Madis Alvre 0418 484 769.

THIRLMERENeljapäeviti: Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.Laupäeval, 31. oktoobril:Huviringi kokkutulek kell 16.00 küla saa-lis. DVD 2009.a. laulupeo 1. päeva kont-set. Sissepääs $5.00 koos supi ja veiniga.

CANBERRALaupäeval, 14. novembril:Kokkutulek St. Petersi kiriku pühapäeva-kooli ruumis kell 14.00. Edgar Midri ja Hugo Mitt kõnelevad teemal ”Meredest, maadest ning meridiaanidest”.

BRISBANESeptembris ja oktoobriskokkusaamisi ei ole. Järgmine üritus on ”Kirjanduslik Kadripäev” novembris. Info järgneb.

MELBOURNEKolmapäeviti:Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Eesti Majas. Info Karin Adamson (03) 9439 4157.Laupäeval, 7. novembril:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.

ADELAIDEPühapäeval, 1. novembril:Adelaide’i Eesti Majas peakoosolek kell 14.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 1. novembril:Eesti Majas Baari peakoosolek järgnevalt eelnevale.Esmaspäeval, 2. novembril:Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 4. novembril:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.

THIRLMERE küla saalis jumalateenistus armulauaga pühapäeval, 25. oktoobril kell 13.30. KIRIKUSAALIS jumalateenistus armulau-aga pühapäeval, 1. novembril kell 11.00, järgneb kohvilaud.THIRLMERE küla saalis sõnajumalatee-nistus pühapäeval, 8. novembril JÄÄB ÄRA! SURNUAIAPÜHA jumalateenistus Rook-woodi eestlaste kalmistul pühapäeval, 15. novembril kell 11.00. SURNUAIAPÜHA jumalateenistus Thirl-mere eestlaste kalmistul pühapäeval, 22. novembril kell 13.30. Halva ilma kor-ral Thirlmere küla saalis.KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: eelksyd@tpg.com.auÕpetaja kodunt äraolemise puhul palu- takse jätta teade automaatvastajale.

Õpetaja Meelis Rosma

E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSIgavikupüha armulauaga jumalateenis-tus toimub pühapäeval, 15. novembril kell 15.00 eesti kirikus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Järgmine jumalateenistus, ingliskeelne, on pühapäeval, 6. detsembril kell 14.00 Eesti Majas. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006

E. E. L. K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Jumalateenistus pühapäeval 22. novemb- ril kell 11.00 Fawkneri kalmistul eesti osa-konnas. Teenib õpetaja Phil Haar. Järgmine jumalateenistus on neljapäeval, 24. detsembril kell 14.00 St. John kirikus, teenib õpetaja Phil Haar.Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

Koguduse juhatus

Esmaspäeval, 9. novembril:Kunsti- ja Käsitööringi tööpäev kell 10.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 9. novembril:AES Naisringi töökoosolek kell 13.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 15. novembril:Igavikupüha jumalateenistus kell 15.00 eesti kirikus.Kolmapäeval, 18. novembril:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Reedel, 20. novembril:Esto Pub Night 8 kell 19.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 22. novembril:AES Naisringi jõululaat kell 14.00 Eesti Majas.

PERTHLaupäeval, 7. novembril:Lääne Austraalia Eestlaste Seltsi ja Lää-ne Austraalia Eesti Naiste Klubi ühine perekondlik jõulukoosviibimine kell 15.00 aukonsul Anu van Hattem’i kodus, 11 Langsford Street, Claremont. Kõik läänes viibivad eestlased tere-tulnud!

SBS eestikeelseid raadiosaateid on võimalik ka internetist kuulda. Aadress: www.sbs.com.au/radio Sealt val-ida „select language“. Peale selle on samal aadressil võimalik kuulda ka varem tehtud intervjuusid „on-line“

RISTSÕNAD nr 2401

PAREMALE: 1. Kirjanduse müügikoht 7. Sõjast laastatud alad 8. Kehalt10. Taibukas12. Isiklik asesõna13. Reini suudmesse suubuv jõgi15. Lohkudes (teel)17. Ettejõudmine18. Uhtumine19. Inglise pinnamõõt21. Suur viljahakk23. Kolm taolist konsonanti25. Tahm, om.26. Plats ukse v. muu ees27. Tõstemasin29. Sugulase30. Eesti vana rahvalaul32. Järv Soomes33. Roomaja34. Lobasuu, keelekandja

ALLA: 1. Kultuurhein 2. Universum 3. Tänavarentsel 4. Ühendriikide elanik 5. Põlismetsa 6. Nõndaviisi 9. Asula Pärnu lahe lõunarannikul11. Vaimuhaige14. Palub, mangub16. Aasalill20. Sidesõna22. Mõla24. Torkavate karvakestega taim27. Lehtpuu28. Objekt31. Ajamäärsõna33. Hui

LAHENDUS NR 2400PAREMALE:

1. Kleep 6. Ilmsi 9. Tüssama10. Mu süü11. Ehmes12. Omane13. Viidata 15. Ila17. Äkki18. Kurnav19. Juhis20. Noorus22. Oman24. Ain25. Haarang26. Kamar27. Üksik28. Haare29. Vakamaa30. Osmis31. Antsu

ALLA:

2. Lausik 3. Etüüdi 4. Püü 5. Asuma 6. Imendus 7. Lahe 8. Seemla12. Otsus13. Vääna14. Ikoon15. Inama16. Avang18. Kimar19. Jurakas21. Oiukas22. Orkaan23. Andres25. Halad26. Kivi28. Haa

1 2 3 4 5 6

7

8 9 10 11 12

13

14 15 16

17

18 19 20

21 22 23 24

25 26

27 28 29

30 31

32 33

34