eesti sügis 2010
DESCRIPTION
EBG eesti keelesTRANSCRIPT
miskusmillal
VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS
www.balticguide.ee • [email protected]
EESTI KEELESEESTI KEELES
The Baltic Guide tutvustab teile
mida Soomes teha ja näha tasub
SOOME SÜGIS 2010
ooper, teater, kontserdid, näitused...
Superklubid Superklubid ja rahvakõrtsidja rahvakõrtsid
Sügise suurimad Sügise suurimad messid messid
Lõuna-Soome Lõuna-Soome parimad parimad peresihtkohadperesihtkohad
Kekkoneni sünnist Kekkoneni sünnist möödub 110 aastatmöödub 110 aastat
Lady Gaga ja Lady Gaga ja muud kontserdidmuud kontserdid
VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS
KultuuriekstraKultuuriekstra/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /
Tel. +358 9 85 799, www.heureka.fi, [email protected]
Asukoht: Tikkurila linnaosa, Vantaa15 min Helsingi raudteejaamast (rongid K, I, R, H, Z, N)
Avatud iga päev (v.a 24.-25.12.2010)
Tere tulemast Heureka teaduskeskusse!Heurekas saad tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga kõike ise tehes jakatsetades. Õpi, üllatu ja koge uusi elamusi. Heurekas teenindatakse kaeesti keeles.
Põhinäitusel saate tutvuda järgmiste teemadega- Keskkonnahoidlik tarbimine- Arukas liiklemine- Keeled ja kultuurid- Elu struktuur- Science On a Sphere - Maakerateadus- Heureka klassika
Vahelduvad näitused:- Mõrv Heurekas- Teadus muudab maailma
Vattenfall Planetariumis kolm filmi:- UUS: Tee tähtedesse- Mustad augud - teekond tundmatusse- Kaluoka´hina - nõiutud riff
al. 666.-
Päevakruiis
Helsingisse koos hommiku- ja õhtusöögiga
Päevakruiis
al. 410.-
Helsingisse
Reisijapilet
al. 383.-
koos hommikusöögiga
Helsingisse
Autopakett
al. 940.-
2 reisijat + sõiduauto üks suund
kahele
Peredele parim hind!
(pühap. 22.30 < 20.00)
VIKING XPRS
08.00 > 10.30
Tallinn - Helsingi
14.00 < 11.30
18.00 > 20.30
24.00 < 21.30(pühap. 16.30 > 19.00)
Sõiduauto kuni 6 m pikk ja 2,05 m kõrgeLisainfo telefonil 666 3966Broneeri reis mugavalt www.vikingline.ee
Hind kehtib ainult Viking Clubi liikmele. Registreeru TASUTAwww.vikingline.ee
Alla 12 aastased lapsed reisivad tasuta!
S Ü G I S 2 0 1 0 3T H E B A LT I C G U I D E
KONTSERT Lady GagaÜlehelikiirusel maailmaklassi superstaariks
saanud Lady Gaga (pärisnimega Stefani Joanne Angelina Germanotta) rabab just oma live-esinemistega. Uusima maailmaturnee nimi on “The Monster Ball Tour,” mis külastab Soomet oktoobris. Skandaalse artisti plaate on paari aastaga müüdud miljoneid kõikjal kogu maailmas ning mitmed tema megahitid, nagu “Just Dance,” “Poker Face” ja “Alejandro” on igal pool raadiojaamade playlist’ide eesotsas.
13.10. “The Monster Ball Tour” Hartwall Areena, Helsingi
SPORT Eesti osaleb saalihoki MM-võistlustel
Meeste saali hoki MM-võistlused saabuvad pärast kaheksa-aastast pausi taas Helsingisse. Soome koondisel on au kaitsta koduväljakul 2008. aastal saavutatud maailma-meistritiitlit. Saalihoki MM-võistlustel osaleb kokku 16 riiki. Eesti mängib samas alagrupis Rootsi, Saksamaa ja Austraaliaga. Soomega ühes alagrupis on veel Venemaa, Taani ja Kanada.
4.—11.12 Hartwall Areena, Helsingi
KOGU PERELE Sigalahe talvetsirkusRahvusvahelise taseme tsirkuseosavus, õhuak-
robaatika, tants ja illusioon reipa tsirkuseorkestri eestve-damisel — selline on Hurjaruuthi retsept talvemasenduse peletamiseks. Traditsioonilises etenduses “Talvetsirkus” (Talvisirkus) saab näha muuhulgas sigu ja päkapikke. Fantaasiarikast kogupereseiklust täidab rütmidega sal-saorkester Kuukumina. Soovitatav vanus on 3+. Foto Riku Virtanen.
Talvetsirkus Sika4.11—9.1 Kaablitehase Pannuhalli, Helsingi
FESTIVAL “Etnosoi!”Soome vanim maailmamuusikafestival “Etnosoi!”
toob novembriõhtutesse muu seas pille uurivat musit-seerimist, aafriklastest lauljaid-laulukirjutajaid, Lõuna-Prantsusmaa maailmamuusikavisionääri ja legendaar set ungaripärast tantsutoameeleolu. Esinejate hulka kuuluvad näiteks Titi Robin Trio (Prantsuse), Acoustic Africa: Oliver Mtukudzi (Zimbabwe), Afel Bocoum (Mali) & Habib Koité (Mali) ning Ensemble Ferenc Sebö. Finaalkontserdil Korjaamos esineb briti bänd Les Triaboliques (pildil, foto Simon Lewis).
9.—23.11 Helsingi
ERILINE Superkoomik rõivastub paberisse
Novembris saabub ülemaa ilmselt auhinnatud koomik ja imitaator Ennio Marchetto Helsingisse, kus ta annab kuus etendust. “Elavaks koomiksiks” tembeldatud Marchetto toob Soome oma “ENNIO” nime kandva show, milles saab näha kümnete kaupa tuttavaid tegelaskujusid, kes taasluuakse vaataja ees vaid koomiku kehakeele ja unikaa-lsete paberkostüümide abil. Ennio on kriitikute poolt kiidetud ühemeheshow, mis on ajanud publiku vaimustusest pöördesse kogu maailmas.
“ENNIO Starring Ennio Marchetto” 23.—27.11, Savoy, Helsingi
Eesti võtab EL ühisraha euro kasutusele juba järgmise aasta 1. jaanuaril. Kindlasti pole kõik asjade sellise käiguga rahul, kardetakse hindade tõusu ja muid uue raha tulekuga seotud võima-
likke kõrvalmõjusid. Romantikud jäävad taga igatsema oma rahvuslikku krooni.
Euro kasutamist on hea harjutada Soomes. Kuigi üldine hinnaklass võib olla Soome lahe põhjarannikul kõrgem kui Eestis, on ootamatult paljud kaubad siiski odavamad üle mere. Hinnavõrdlus on hõlpsam, kui mõlemas riigis kasutatakse sama valuutat, ja juba praegu saab Eesti kaupluste hinnalipikutelt uurida ka eurohindu.
Aktiivsemad reisijad ootavad euro tulekut pikisilmi. Eesti ja Soome vahelise turismi viimane pidur jääb ajalukku, juba varem on sinna maetud viisakohustus ja aeglased piirikontrollid. Valuutavahetus on ajaröövel ja ka rahaliselt kulukas, — võib-olla mitte palju, kuid siiski.
Praktilisest kasust tähtsam on aga põhimõte — elame ühtses Euroopas, meil on ühine raha ja liikumine riikide vahel sujub piiranguteta!
Kui Soome aastal 2002 margalt eurole üle läks, valitses teispool lahte paljuski sama meeleolu, mis praegu Eestis. Kardetud hinnatõusu ei järgnenud, ja ka muidu kulges üleminek tõrgeteta. Samas võib veel tänagi kuulda, et võrdluse mõttes arvestatakse hinnad ümber “vanadesse markadesse.” Vaevalt et keegi neid
markasid päriselt taga igatseb, veel vähem palju reisivad inime-sed. Euroga ollakse harjutud ja ühisraha on omaks võetud.
Jukka Arponenpeatoimetaja
The Baltic GuidePeatoimetaja Jukka Arponen
Kujundajad Karin Tohvri, Kristi Möls
Fotograaf Stina Kase Toimetussekretär Pille Luik
KontaktPõhja pst 25, 10415 Tallinn, Eesti
Toimetustel +372 6 117 760 faks +372 6 117 761
faks +372 6 117 761
Projektijuht Mari Tuovinentel +372 6 117 773
Reklaamihinnad1/1-lk 2770 €
tagakaas 3190 €
1/2-lk 1465 €
1/4-lk 790 €
1/8-lk 450 €
Hindadele lisandub käibemaks.
Reklaamimõõdud1/1 lk (laius x kõrgus) ......254 x 375 mm
1/2 lk (horisontaal) ......... 254 x 185 mm
1/2 lk (vertikaal) .............. 125 x 375 mm
1/3 lk (horisontaal) .........254 x 123 mm
1/4 lk (horisontaal) ...........254 x 91 mm
1/4 lk (vertikaal) ................125 x 185 mm
1/8 lk (horisontaal) ............ 125 x 91 mm
1/8 lk (vertikaal) .................61 x 185 mm
MaterjalidValmis materjalid failidena: Freehand,
Photoshop, Illustrator, pdf (composite)
meedia: CD, DVD
Trükk: AS Kroonpress
Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud
majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast
mitteolenevatel põhjustel ilmuma-ta jäänud reklaami eest.
Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva
jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.
Selles numbrisaktuaalne
05 Eesti uus suursaadik Helsingis. Teatrifestival Baltic Circle, ja
muud aktuaalset.
ostud
07 Helsingi väikesed butiigid igale maitsele. Pood Jaapani kultuuri
ja toidu sõpradele.
restoranid
08–09 Uued klubid Helsingi kesklinnas ja soodsad
õllekad Kallios.
majandus
10–11 Helsingi Messikeskuse hiigelüritused Skiexpost
raamatumessini.
turism
12–13 Turust Venemaani. Lõuna-Soome perereiside
vaatenurgast.
kultuur
14–17 Sügishooaja väärt kultuurisündmused.
sport
18 Talispordihooaeg: talvealade karikavõistlused. Suusakeskused
avavad radu ja nõlvu juba oktoobris.
ajalugu
23 Urho Kekkoneni ajastu pakub jätkuvalt kõneainet.
S Ü G I S 2 0 1 0
Kaanefoto Lady Gaga
The Baltic Guide’i levitatakse tasuta sadamates, laevadel, lennujaamas, hotelli-
des, kaubamajades, reisibüroodes jm.
Soomes euroga tuttavaks
juhtkiri
SügiseSügise HOTHOT Kõige kuumem valik ehk The Baltic Guide’i lemmikud Soome sügisesest üritustekalendrist.
Kas murrad pead, kuidasleida elamispind, soome
keele kursus või töökoht?
Kas murrad d k
Vajad teavet
vabaajaveetmise kohta?
| | | 中文
Kas plaanid tulla Soome
õppima või tööle?
Tule Infopankkisse! Meilt saad igapäevastele küsimustele vastuseid eesti keeles.
Alajaotusest “Helsingi regioon“ leiad teavet Helsingi, Espoo, Vantaa
ja Kauniaineni teenuste kohta.www.infopankki.fi/helsingiregioon
Sinu giid Soome ühiskonnas.
Infot Helsingi piirkonna kohta!
TUTVU MAAILMA SUURIMATE MADUDEGAHELSINGI KESKLINNAS
Parim perereisi-sihtkoht
2008
Sturenkatu 27
Parim perereisi-sihtkoht
2008
Soodne majutus Helsingi kesklinnas
Suur parkla!
HINNAD ALATES
1750€/in
Rastila Camping
Linnapuhkus kämpingumeeleolus
Foto
d: Jo
hann
a Van
amo j
a Hels
ingin
kaup
ungin
kuva
pank
ki/Pa
ul W
illiam
s 45 € / (1–4
INIMESELE)
S Ü G I S 2 0 1 0 5T H E B A LT I C G U I D E
Maailma parim riikUSA nädalaleht Newsweek koostas edetabeli nendest
maailma riikidest, kus elada tasub. Edetabeli esikoha napsas endale Soome. Parimaid kohti elamiseks võrreldi viie punkti abil: tervis, majandus, haridus, poliitiline atmosfäär ja elukvaliteet. Pikast talvest hoolimata on Soome suurepärane koht elamiseks — tegelikult lausa parim, rõhutatakse Newsweeki võrdluses. Seega oli Soome esikohal üldarvestuses ning parim riik ka hariduse valdkonnas. Teised tipus figureerivad riigid olid Šveits ja Rootsi.
Naiste võimKeskerakond valis oma suvekoos-
olekul uueks esimeheks Mari Kiviniemi. Eelmine esimees Matti Vanhanen pani ameti maha ning ühtlasi andis verivärskele esimehele üle ka peaministri portfelli. Soomes ei saa naised küll võrdõigus-likkuse puudumise üle kurta, sest riigi kõrgeimatel ameti-postidel on nüüd ainult naised. President on ju endiselt Tarja Halonen. Nii Halonen kui Kiviniemi külastasid mõlemad suvel ka Eestit.
Kellest saab järgmine president?Presidendivalimised toimuvad alles paari aasta pärast (2012), kuid juba praegu spekuleeritakse
selle üle, kes ametikohale valitakse. Määravaks on suurima-te erakondade kandidaatide edetabel ja esile ongi kerkinud huvitavaid nimesid nagu Lasse Lehtinen (SDE) ja Olli Rehn (Keskerakond). Gallupite favoriit, parlamendispiiker Sauli Niinistö (Koalitsioon) ei ole oma kandidatuuri veel kinnita-nud. Eelmisel korral (2006) jäi Niinistö teises valimisvoorus napilt Halosele alla.
Muumid 3D-kinolinalAnimafilm “Muumi ja punane sabatäht” linastus esmakordselt augustis. Tegemist on Põhjamaade
esimese stereoskoopilise ehk 3D-filmiga. “Muumi ja punane sabatäht” on tõlgitud kümnetesse keeltesse ja see on jõudnud filmilevisse üle kogu maailma. Muumifilmi meeldejääva tun-nusmeloodia “The Comet Song” helilooja ja esitaja on Björk.
RuskaretkedSügisel on Soome populaarseim sihtkoht kind-lasti Lapimaa. Ruska uskumatut värviküllust
sõidavad igal aastal imetlema kümned tuhanded soomlased ning paljud turistid välismaalt. Aastate jooksul on loodusrei-se täiendatud mitmesuguste lisalõbustustega, mis toovad elamusele veelgi sära juurde.
Soome saun aja lehepealkirjadesLeili MM-võistlused said kohutava lõpu, kui venelasest osavõtja suri lavalaudadel pärast
kuueminutilist tulikuumas saunas olemist. Positiivne sau-nauudis on aga see, et Soome film “Meeste kord” (Miesten vuoro) kogub maailmas kiitust ja auhindu. Eesmärgiks on saada Oscari nominendiks dokfilmide kategoorias.
Esimesele lumele suusatama
Suusakeskused võistlevad mitteametlikult esimese murdmaa- ja mäesuusatamise paiga tiitli nimel. Oktoobri alguses planeeritakse rada avada vähemalt Vuokattis ja Ylläsel. Rukal aga avatakse esimesed suusanõlvad oktoobri keskpaigas.
Soome sügiseSoome sügise TOPTOP
Eesti suursaadik Soo-mes andis üle volikirja Eesti Vabariigi suursaadik Soomes Mart Tarmak andis 26. augustil president Tarja Halonenile üle volikirja.
Volikirja üleandmise tsere-mooniale järgnenud vestluses rõhutas Eesti suursaadik Mart Tarmak kahe riigi väga häid ja eriti lähedasi suhteid kõigis valdkondades. Soome presi-dent Tarja Halonen õnnitles Eestit Majanduskoostöö- ja Arenguorganisatsiooniga (OECD) liitumise ning euro peatse kasutuselevõtu puhul ning märkis, et Soomel on mõlemast palju kasu olnud.
Kaitsepoliitika üle mõtteid vahetades viitas suursaadik Tarmak mõlema rahva tugevale kaitsetahtele, mis väljendub küsitlustes selgunud suures toetuses üldisele sõjaväe-kohus tusele. Suursaadik Tarmaku arvates lõi kohtumisel koduse õhkkonna harukordne võimalus rääkida naabermaa riigipeaga emakeeles, sest vestlus toimus vaheldumisi eesti ja soome keeles.
Suursaadik Tarmak ja president Halonen rääkisid ka Euroopa Liidu liikmesriikide ühisest tegutsemisest arengu-koostöö vallas ning tsiviilas-pektist kriisiohjamisel.
Mart Tarmak sündis 1955. a Tallinnas. Ta lõpetas 1978. a Tartu Ülikooli keemia erialal, õppis 1981—1986 täiendavalt Vilniuse Ülikoolis kaugõppes ajakirjandust ning 1991—1992 Lissaboni Ülikooli juures portu-gali keelt. 1990—1992 oli Mart Tarmak Eesti ajutine asjur Vilniuses, 1992—1993 välismi-nisteeriumi nõunik. Aastatel 1995—1997 töötas Mart Tarmak kaitseministeeriumis nõuni-kuna. 1998—2003 oli Tarmak vabakutseline tõlk. Aastail 2003—2006 töötas Mart Tarmak välisministeeriumi polii-tikaosakonnas. 2006–2010 oli Tarmak suursaadik Portugalis ja aastast 2008 mitteresideeriv suursaadik Marokos.
Mart Tarmak on abielus, tal on täiskasvanud poeg. Mart Tarmak valdab inglise, leedu, soome, vene, hispaania, portu-gali ja läti keelt.
“Võluflööt” ja “Post-Uganda” Eestist Soome Kultuur liigub Soome ja Eesti vahel üha vilkamalt. Teatrielu on võrreldes muusikasünd-mustega olnud siiski veidi vaiksem. Erandi moodustab Soomes sageli nähtud külaline Von Krahli Teater. Esimest korda tõi teatri Soome Helsingi Q-teatri poolt korral-datud festival “Baltic Circle” juba aastal 1996, mil etendus “Eesti mängud. Pulm.” Pärast seda on koostöö käigus sündinud edukaid etendusi mõlemal pool Soome lahte, näiteks Jouko Turkka kirju-tatud näidend ”Connecting People” ja Euroopa-turneel käinud, eesti ja soome keeles lavale jõudnud ”Taksojuhid/Taksirengit”, mida sai näha ka televersioonina.
Novembris 2010 külastab Von Krahli Teater Helsingit kahe etendusega. Lõpuks jõuab Soome Peeter Jalaka lavastatud Mozarti-remiks ”Võluflööt.” Teose videopro-jektsioonid on loonud Ville Hyvönen. Maike Londi ja Riina Maidre kontsertvormis väikeetendus ”PostUganda” mängib soorolliküsimustega. Ingliskeelset etendust saab näha festivali “Baltic Circle” lounge-kavas.
Festival ei toimu sel aastal mitte ainult teatriruumides. 17.—21. novembrini saab publik teadlikult või koguni ebatead-likult osa kõikjal Helsingis toimuvatest etendustest.
“Teatrifestival ”Baltic Circle” ei ole lihtsalt instru-ment, mis vahendab vaatajale uusi teoseid. Festival on osa euroopalikust teatrisuunast, milles tegijad kohtuvad vaatajatega mujalgi kui tradit-sioonilistes teatriruumides,” tutvustab festivali juhataja Eva Neklyaeva.
Baltic CircleRahvusvaheline teatrifestival17.—21.11.2010 Helsingi, www.balticcircle.fi
TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD NORDISK FILM, FINLANDIAHIIHTO, VNK, LAPLANDGALLERY
Aktuaalne Kultuur
√Imogen Heap tuleb taas SoomeImogen Heapi suvine kontsert rokifestivalil “Ilosaarirock” oli vägagi edukas ning andekas muusik teeb pärast pisikest pausi taas kord reisi Soome. Novembris toimuvale kontserdile kõik soovijad vististi ei mahu, kuna see toimub rokiklubis Tavastia. Just selle klubi atmosfäär sobib suurepäraselt mitmekülgse laulutegija lavaks.
18.11 Tavastia, Helsingi
√Sügise kuumim klubiõhtuIroonilise mõtleja ning loova laulja/laulukirjutajana tuntud John Hiatt saabub koos oma bändiga The Combo Soome novembrikuus. Maailma suurimatele lavadele pole Hiatt (veel) jõudnud ning Helsingiski on esinemispaigaks väiksevõitu kuid mainekas klubi Tavastia. Hiigeledu saabumist takistab ehk Hiatti järeleandmatu stiil, mis ei pruugi laiadele massidele meelepärane olla. Eelarvamusteta kuulajale ja muu-sikalises mõttes kõigesööjale on siiski kavas huvi-tav elamus — kindlasti Tavastia sügise “superõhtu.”
John Hiatt & The Combo6.11 Tavastia, Helsingi.
Foto
Soo
me
Pres
iden
di K
ants
elei
Tere tulemast – Welcome – Bienvenidos!
Restoran Chico’s pakub Ameerika köögi parimaid palasid.Meie eestikeelne menüü muudab tellimise hõlpsaks. Chico’s on hästi tuntud oma õdusa miljöö kui ka maitsvate roogade poolest.
Maitseelamus ootab- tule ja tunne söömisest mõnu.
ESPOO: Iso Omena Olari Sello Tapiola, Louhentie 2 HELSINKI: Arabia Bulevardi, Hietalahdenranta 5 C Forum Itäkeskus Kallio Salomonkatu Töölö Viikki Vuosaari, Vuotie 45
VANTAA: Jumbo Myyrmäki Tikkurila, Asematie 11 TUUSULA: Pysäkkikuja 1
www.chicos.fi
Helsingi linn
Turismi- ja kongressibüroo
Pohjoisesplanadi 19, Pl 28
00099 Helsingi
tel. +358 9 310 13300,
faks +358 9 310 13301
Turismiinfo avatud:
2.5.–30.9. E–R kl 9–20, L–P kl 9–18
1.10.–1.5. E–R kl 9–18, L–P kl 10–16
www.visithelsinki.fi
Tee oma Helsingi-külastusest unustamatu elamus ja otsi lisateavet linna ametlikult
turismileheküljelt www.visithelsinki.fi – siit saab kõige uuemat infot külastatavate kohtade,
sündmuste ja teenuste kohta, aga ka reklaamvoldikuid,
kaarte ja palju muud.
GARDENIA-HELSINKI
TROOPIKAAIA PILETIHINNAD:täiskasvanu 3,50 € - laps 1,80 €pensionär 2 € - perepilet 8 €
WWW.GARDENIA-HELSINKI.FIKoetilantie 1, Viikki, HelsingiTel. +358 9 3478 400
TROOPIKAAED ON AVATUD:E-N 10-18, R suletud, L-P 10-17Vaata lahtiolekuaegade erandeid netist
Troopikaaed
VÄRSKENDAV SIHTKOHTAASTARINGSELT IGAEALISTELE!
Tule tutvu Kagu-Aasia puuviljade jamaitsetaimedega. Aias kasvavadmuuhulgas kaneel, vanilje, kakao,papaia, banaanid, bambused ja palmid.
Aastatellimus (4 numbrit)tutvumishinnaga: 99 EEK (Eesti) 10 EUR (Soome)
Saada tellimuskupongfaksiga +372 6 117 761või posti teel aadressile
The Baltic GuidePõhja pst. 25, 10415 Tallinn
e-mail: [email protected]
Tellimus
nimi
ettevõte
aadress
tel.
Värsketinfot
Soomest4x aastas!
S Ü G I S 2 0 1 0 7T H E B A LT I C G U I D E
Helsingi südames, Annankatul, tegutsev kauplus Tokyokan pakub Jaapani toiduaineid ja tarbeesemeid alates kööginuga-dest kuni karamellideni.
Tokyokan — Jaapani kraami seinast seina
Kauplus on Helsingis tegut-
senud juba rohkem kui 20
aastat. Poodi sisenedes
võtavad külastajat vastu
toiduainete- ja ajakirjariiulid.
Edasi astudes leiab tagumisest
ruumist kööginuge, keraamikat
ning isegi valiku kimonoid. Poe
sortiment on seotud peaasjalikult
mitmesuguste köögitoimetuste ja
einestamisega.
Alustavad sushirestoranid saa-
vad aga siit kõik stardiks vajaliku
alates sisseseadest kuni toorai-
neni. Kauplusest leiab kõik vaja-
liku sushi valmistamiseks – riisi
(shari), riisiäädika (sushi-su, sus-hinomoto), wasabi, marineeritud
ingveri (gari), sojakastmed (shoyu,
murasaki, sahimi-shoyu), nori/yakinori, katsuo tuunikalajahu
(dashi) ning palju muud. Kolma-
päeviti korraldatakse kaupluses
kell 18 algavaid sushikursusi (kes-
tavad 4 tundi, osalustasu 65 eurot,
vajalik eelregistreerimine).
Maailmakuulsad MAC-noadSoomes ainsana esindab Tokyo-
kan käsitööna valmistatud MAC
(Honyaki ja Kasumi), Sakai
Wabocho ning Tokushuko Betcho
Masahisasaku kööginuge. Need on
valmistatud roostevabast kroom-
molübdeen-vanaadiumsulamist,
millele listakse mõnikord tera-
vuse ja vastupidavuse tõstmiseks
veel ka volframi. Noad ihutakse
teravaks käsitööna vesijahutuse-
ga käiadel. Erinevalt kahelt poolt
teritatavatest nugadest teritatakse
MAC-nugadel vaid üht külge, see-
tõttu püsivad need kauem teravad.
Terase kõvadus on optimaalne,
võimaldades nuge kasutamise käi-
gus hõlpsalt taas teritada. Nuga-
de valmistamise tehnoloogia on
Jaapanis tihedalt seotud samurai-
mõõkade valmistamise traditsioo-
niga ning ulatub sajanditetagu-
sesse minevikku. Just neid nuge
kasutavad Jaapani tippkokad.
Kimonod ja keraamika Mõõduka kimonovaliku moo-
dustavad yukata’d ja nemaki’d.
Yukata on hommikumantlilaadne
Jaapani rõivaese, millel on selja
taga 1000 aasta pikkune tradit-
sioon. Algselt vaid aadlike garde-
roobi kuulunud yukata võtsid kõi-
gepealt kasutusele sõdurid ning
umbes 300 aastat tagasi ka liht-
rahvas. Nemaki on lihtne ööriie-
tus, mille materjaliks on puuvill.
Kimonote hinnad algavad 82st
eurost, antiikkimonote hinnad
ületavad 100 euro piiri.
Keraamikast pakutakse tee-
kruuse, sushinõusid, teekanne,
supikausse, sakepudeleid ja -tasse.
Portselanesemed kannatavad
masinpesu. Teekruusid ja tassid
maksavad kuni 10 eurot, teekannud
30–50 eurot. Hinnad ei mõju ehma-
tavalt, kui arvestada, et tegu pole
Hiina, vaid Jaapani toodetega.
Peale juba nimetatud kaupade
leiate poest mitut sorti nuudleid,
kastmeid, rohelist teed, külmuta-
tud toiduaineid, riisi ja maiustu-
si, ikebana tegemiseks vajalikke
tarvikuid ning Jaapani kokaraa-
matuid.
Millega kauplus Bell pilku püüdis? Vaateaknale oli paigutatud valgest metallist püsttahukas — toapurskkaev.
TEKST JA FOTOD MATS ÕUN
Bellart’i kauplus Bell
Sisse astudes ei jahmata-eh-
mata see kauplus millegi
seninägematuga: mööbli-
tükid ning mitmesugused
sisustusdetailid. Uurin lähemalt
läbi vaateakna pilku köitnud pursk-
kaevu − hea disainiga, minimalist-
lik, soliidne. Peagi hakkab harg-
nema vestlus poe omaniku Raisa
Kouhiaga, kes viib jutu üsna kiires-
ti feng shuile – see on üks kaupluse
ideoloogia oluline aspekt.
Bell püüab oma tootevalikuga
kaht peamist eesmärki: olla taas-
kasutuskeskne ja unikaalne. Taas-
kasutus päris 100% võimalik pole,
kuid umbes 80% ulatuses küll. Poel
on oma meistrimehed, kes ennista-
vad mööblit ning valmistavad vanast
puitmaterjalist uusi esemeid. Näiteks
tehakse paksudest vanadest põran-
dalaudadest söögilaudu. Puit päri-
neb enamasti lammutatud majadest,
seda tuuakse ka Eestist. Osa antiik-
sest taluhõngulisest mööblist veetak-
se sisse Põhja-Indiast. Sealne stiil on
põhjamaalasele vastuvõetavam, sest
dekoor pole nii ülevoolav ja rikkalik,
kui on tavaks Lõuna-Indias.
Raisa Kouhia rõhutab, et kaup-
luses ei pakuta puiduks maskeeri-
tud ribi-, saepuru- ega mingit muud
mööbliplaati – kõik mööblitükid on
tehtud täispuidust. Hinnad pole see-
juures sugugi kõrged, jäädes mitme
samalaadseid tooteid pakkuva poe
hindadest kuni 50% odavamaks.
Bellis müüdav vintage-nahk-
mööbel on valmistatud küll täna-
päeval, kuid naturaalsetest mater-
jalidest ja autentseid töövõtteid
kasutades. Nahka „väsitatakse“
käsitsi, andmaks sellele õiget aja-
hambast puretud ilmet. Kauplusse
jõuab müügile ka sadulseppade res-
taureeritud pehmet mööblit. Poe
omanikud külastavad tihti ka ise
second-hand-kauplusi ning täika-
sid, kust võib leida restaureerimist
väärt mööbliesemeid. Peale mööbli
võib kauplusest leida ka kaminaid,
valgusteid, juba mainitud toapursk-
kaeve, nahkesemeid, veeseinu ning
muid vähemaid aksessuaare.
Kauplusega on peale puu- ja
metallitöömehe seotud ka meh-
hiklasest maalikunstnik Emma-
nuel Legarreta. Temalt on pärit
abstraktsed õlimaalid ning soovi
korral dekoreerib ta klientidele
kuuluvat mööblit. Nii on võimalik
väsinud kapist, riiulist või kum-
mutist teha uus ja pilkupüüdev ese
ilma seda aeganõudvalt ja kallilt
restaureerimata. Bellart toodab taaskasutusmaterjalidest ka valgusteid.
Poe omanik Raisa Kouhia rõhutab sortimendi unikaalsust.ouo hhihhihihihihihihia õõõõõrõhhhhhuttttabbb sortimendi unikaalsust.hh hh tt b t d k l t
√Kust leiab? √Bell, Helsingi, Annankatu 28
√Kust leiab? √Tokyokan Helsingi, Annankatu 24
Avatud E—R 10—18, L 10—15.
ostud
Toiduaineletid võtavad silme eest kirjuks.
TEKST JA FOTOD MATS ÕUN
√Auhinnatud hitimeisterGrammy-võitja Richard Marxi teatakse eelkõige tema hittide ”Right Here Waiting”, ”Now and Forever” ja ”Hazard” põhjal. Melanhoolsete meloodiate meister loob meeleolu Helsingi Kulttuuritalos novembri alguses.
5.11 Kulttuuritalo, Helsingi
√Energia AreenalThe Rockstar Energy Drink Taste of Chaos saabub sel sügisel jälle Euroopasse. Tegemist on kuuendat aastat kestva Taste of Chaos turneega, milles seekord löövad kaasa senini põnevaimad esinejad. Turneel pakub peadpööritavaid esinemisi mitu korda plaatinaalbumi tiitli teeninud Disturbed ning Halestorm, Buckcherry & Papa Roach. Soomes saab bände näha Hartwall Areenal.
“Rockstar Energy Drink Taste of Chaos Tour”15.11 Hartwall Areena, Helsingi
√Proge-staari sooloProgressiivse rokkmuusika vallas tegijamate bändide hulka kuuluva Yesi solistina tuntust kogunud Jon Anderson annab kontserdi Helsingi Vanas Üliõpilasmajas. 65aastane Anderson on pildil olnud juba pikki aastakümneid. Yesi koosseisus nautis ta edetabelite tipus olemist juba 1970. aastate alguses. Soolokarjäär pole olnud samaväärselt edukas, ent oskused on alles.
29.09 Vana Üliõpilashoone, Helsingi
T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E S Ü G I S 2 0 1 08
Urbanistlik kultuurmaastik Helsingi kesk-linnas võib juhuslikule möödakäijale avada ukse kaasaegse kunsti maailma.
TEKST JA FOTOD MATS ÕUN
Retrolik Birdland
Yrjönkatu kesklinna poolses
otsas tegutsev suhteliselt
uus ööklubi Le Bonk ei
peibuta tänavalt vaadates
millegi erilisega. Üsna tavaline,
pigem tagasihoidlik sissekäik,
mille ees suviti toimiv terrassiala
juhib siseneja kitsukesest eesko-
jast piletimüügileti ja riietehoiuni,
kus tuleb ära anda veel 2,5 eurot.
Melu neljal tasapinnal Fassaadilt tagasihoidlik klubi on
seestpoolt üllatavalt ruumikas ja
mitmekesine. Esmalt satub külas-
taja nn lobibaari. Sellest viis tre- piastet allpool paikneb ruumikas
tantsuplats esinemislava ja disko-
ripuldiga. Tagaseinast viib trepp
korrus kõrgemale järgmisse baari.
Sealt edasi saab aga tõusta veel-
gi kõrgemale − majadevahelisele
katuseterrassile, kus on lubatud igal
pool vabalt suitsu teha. Laguunsi-
nise veega täidetud basseinike viib
mõttele, et viibid mõne miljonäri
katusekorteri terrassil. Silma jäid
ka teenindava personali vormirõi-
vad: valged traksidega tunkepük-
sid. Esmapilgul tundus, et klubis
on toimunud toruavarii ja majas
sagib ringi remondimeeste brigaad.
Samas sobis stiil üllataval kombel
kenasti ööklubi üldise atmosfääriga
ning ka teenidajad olid kergelt ja
kaugelt äratuntavad.
Baari sisekujunduses domi-
neerib robustne tehnitsistlik stilis-
tika: hammasrattad, mehhanismid
ja värvitud tellisseinad. Üldine
atmosfäär on noortepärane, aga
samas mitte ka liialt kõuriklik.
Laupäevase klientuuri seas võis
märgata ka väärikaid vanemaid
daame ja härrasmehi. Tundus, et
nooremad külastajad eelistasid
alumise korruse tantsupõrandat,
vanemad aga ülemisi korruseid.
Terrassil oli muusika suhteliselt
vaikne ning sai täiesti normaalse
häälega suhelda.
Diskor üllatas meeldivalt muu-
sikavalikuga: selgelt tantsuline,
mitte klubides käiatav nürimeel-
ne “tümakas”, vaid pigem džäs-
si ja roki piirimaadele kalduv. Le
Bonk jättis, vähemalt külastuse
ajal, muusika osas väga positiivse
mulje. Baari hinnatase oli ööklu-
bile vastav – long drink vaadist
umbes 6 eurot, klaas konjakit
topelt kallim.
Klubi lahtiolekuajad jagune-
vad laias laastus kolmeks: after work 16−21, live 21−24 (piletiga)
ja jätkuaeg 24−04.
Oma eripära rõhutab ööklu-
bi sellega, et erinevalt mit-
mest teisest samalaadsest
Helsingi öisest lõbustus-
kohast pakub Birdland elavat
muusikat teisipäevast laupäeva-
ni. Helsingis on üldiselt tavaks,
et kontsertesinejad sätivad oma
esinemised nädala lõppu, mil ini-
mestel on aega lõõgastuda.
Birdlandi klientuur on valda-
valt 30+. Seega erilist tantsumelu
ei ole − publik istub vaguralt lau-
dades lava ees ning naudib jooke ja
esinejaid. Peale põhisaali on Bird-
landis lahtisema põrandapinnaga
külgsaalid, kust läbi seintes olevate
kaaravade saab esinejatel kenasti
silma peal hoida ja samas ka ves-
telda, sest muusika kostab seal
vaiksemalt kui lava ees. Helsingi
Birdland tegutseb koostöös sama-
nimelise klubiga New Yorgis.
Klubi taustajõudHelsingi džässisõbrad ootasid
Birdlandi avamist kannatamatult.
Programmi eest vastutab pikka
aega Pori Jazz Festivaliga seotud
Jyrki Kangas, keda toetab Soome
džässispetsialistidest koosnev
advisory board. Sinna kuuluvad
Sibeliuse Akadeemia prorektor
Jari Perkiömäki, Pop-Jazz Konser-
vatooriumi rektor Janne Murto,
džässiliidu tegevjuht Maati Rehor,
Jazzmuusikot ry juhatuse esimees
Reija Lang ja UMO turundusjuht
Thomas Noreila.
Peale Soome džässimuusikute
ja ansamblite esinevad iga kuu ka
rahvusvahelised artistid. Väike loe-
telu neist: Freddy Cole, Al Foster,
Esperanza Spalding, Cedar Wal-
ton, Benny Golson, Roberta Gam-
barini, Hilary Kole, Roy Hargrove,
Paquito Drivera ja Joye Morant.
Sisse pääseb sõltuvalt esinejast
6.50−30 euro eest. Pileteid saab
osta ka eelmüügist Lippupalvelu
kaudu.
Noored klubitajad eelistavad alumise korruse tantsusaali.
Le Bonki esteetika on tehnokraatlik.
klubid
rohkem kui klubiLe Bonk MusicLe Bonk Music Machine —Machine — TEKST JA FOTOD MATS ÕUN
√BirdlandMuusikapala „Birdland” autoriks on ka Eestis esinenud Joe Zawinul (1932—2007), kes on tuntud džässrokki viljelenud ansambli Weather Report liikmena. Pala ilmus esmakordselt 1977. aastal albumis „Heavy Weather.” 1980. aastate algul tegi tuntud vokaalan-sambel Manhattan Transfer sellest oma versiooni, mis sai ansambli visiitkaardiks kogu maailmas. „Birdlandi” juured on aga süga-vamal — legendaarse saksofonisti Charlie Parker’i hüüdnimeks oli Bird. Selle järgi sai nime New Yorki 52. tänaval tegutsev džässiklubi Birdland. Joe Zawinul kirjutas loo peamiselt tänu sellele, et nooruses oli ta klubis sagedane külaline. Muide, seal kohtus ta ka oma tule-vase abikaasaga. „Birdlandi” on esi-tanud sajad maailma muusikaeliiti kuuluvad lauljad ja ansamblid.
√Bonk Business Inc.Le Bonki tegevusega on seotud väga tuntud Soome perekond Gullichsenid. Hetkel aktiivselt tegutseva kunstniku Alvar Gullichseni vanaema Maire Gullichsen oli tuntud kunstimetseen, isa aga arhitekt Kristian Gullichsen. Edukas tegevus kunstivallas on loonud dünastiale piisava varalise võimekuse, mis lubab vembukaid ideid teostada kelleltki almust palumata. Bonk Business Inc. on
groteski sugemetega täiesti toimiv mitmetesandiline ajas kulgev kunsti-tegevuslik projekt, mille ajutrusti veab Alvar Gullichsen. Urbanistlik-tehnitsistliku alatooniga ettevõtmise igapäevategemistesse on kaasatud mitmeid tippdisainereid, -insenere ja -fotograafe. Uusikaupunkis tegutseb Bonk Muuseum, kus saab näha veidraid agregaate ja muidu vahvaid materialiseerunud ideevälgatusi.
√Kust leiab? √Birdland, Mannerheimintie 6
Avatud T 20—02, K—L 20—04.
fää ä
√Kust leiab? √Le Bonk Music Machine
Yrjönkatu 24, Helsingi
Avatud K—L 16—04, P 23—04.
Helsingi kesklinnas, Mannerheimintiel tegutsev Birdland on interjöörilt üsna muhe traditsioonilises stiilis koht neile, kes soovivad aega veeta elavat džäss-muusikat kuulates.
S Ü G I S 2 0 1 0 9T H E B A LT I C G U I D E
Aastaid tagasi kammis
autor Kallio linnaosa
baarid erilise põhjalikku-
sega läbi. Kallio ujus ala-
teadvuse soppidest taas
pinnale seoses ikka ja jälle üle loe-
tava Juha Vuorineni pentaloogiaga,
mille üüratult hea esikosa pealkiri on
„Joomahullu päevaraamat.” Nüüd
on siis taas raamatu minategelase
Juha radadele tiir peale tehtud.
Kallio on legendaarne Helsin-
gi linnaosa, mille kohta on liik-
vel mitmesugused legendid: ühed
kirjeldavad seda kui narkomaani-
de, joodikute ja pättide elupaika,
teised kui meeldivat ja rahulikku
elukeskkonda. Üks on kindel –
sealsed baarid pakuvad värvika-
mat seltskonda ja miljööd ning
madalamaid õllehindu, kui kesk-
linna vastavad asutused.
IltakouluKalliosse saab kõige lihtsamalt metrooga Sörnäiste peatusse sõites. Sealt hakkate tasapisi, baarhaaval, kesklinna poole tagasi astuma. Koodsõna on „Helsinkinkatu.” Alustada võib metroo-jaama läheduses tegutsevast üpris viisakast kõrtsist Iltakoulu (Vaasankatu 5). Seintel ripuvad Soome presidentide portreed ja ulukitopised, laes pseudobaroksed lühtrid. Paar mänguautomaati ja õlu 3.20, avatud iga päev 12—02.
PääkonttoriJärgmisena võib sisse astuda Pääkonttori nimelisse spordibaari, mis asub Helsinginkatu 11. Kõrts pole teab mis suur, kuid seal on võimalik jälgida samaaegselt mitut erinevat spordikanalit. Iga päev kella 10—18 maksab Karjala ja Fosters vaadiõlu 2.60, muul ajal 3.10. Pääkonttori on lähipiirkonna ainus spordibaar. Seltskond baari ees õlleaedikus esitles end paraku kõnemaneeriga, milles automaa-divalangutena kordus „vittu-vittu-vittu.“ Loodetavasti käitutakse külmal ajal siseruumides viisakamalt. Baaris saab ka Saku Tumedat (5.50), muusikavalik on kõrvasõbralik tahe rokk.
Tenkka Helsinginkatu pidi edasi jalutades jääb teele Relaxin bar, mis on noorema publiku kogunemiskohaks ning avatud iga päev 14—02. Kohe selle kõrvalt viib uks Kallio raskekahurväe hulka kuuluvasse Tenkkasse — ühte kohalikest menupaikadest, kus pakutakse iga päev võimalust ka karaoket laulda. Tenkkal on selja taga pikad traditsioonid: see asutati juba 1930. aastatel töömeeste kõrtsina ja kandis siis nime Tenho. Eelmise sajandi keskel oli koht Alko valduses ja siis oli selle nimeks Alkola. Avatud seitse päeva nädalas kella 9—02.
Endine StellaStar — nüüd Bar 21Helsinginkatu 21 asuv kõrts on kesta vahetanud. Eelmisest Kallio baarituurist jäi see koht meelde röögatult odava õllega, mis maksis siis poolteist eurot toop. Nimeks oli siis StellaStar ja poti-sinise seina ääres kulges pikk pink, millel konutasid elult jalaga kanni saanud vaikivad mehed, õlletoobid käes. Nüüd kannab baar lihtsat, majanumbrile viitavat nime Bar 21, on miljöö poolest Harju keskmine ega kujuta endast mingit erilist mõnuväärsust. Uksest vasakul on piljard. Õlu on tavalise, samuti piirkonnale vastava keskmise hinnaga — 2.50. Keldris saab karaoket laulda. Muusika oli normaalne, rahulikupoolne kuldaja rokk.
RoskapankkiKallio baaride kroonimata kuningas on 1993. aastal asutatud Roskapankki. Lama (majanduslangus) ajal startinud kõrts sai tänu nimele kohe algusest peale ohtralt meedia tähelepanu ja naudib tänini kustumatut populaarsust. Odav õlu, koloriitne seltskond — muide kuulsin just Roskapankki ees ühelt bändi tuurimehelt, et ilmselt tuleb Rolling Stones järgmisel aastal Helsingisse esinema. Roskapankki on avatud 9—02.
Koha eripärana olgu veel mainitud, et kõrtsi kombestikku kuu-lub ajuti ülbevõitu teenindus, põhjuseta väljaviskamine ehk õlle müümisest keeldumine. Vaielda pole mõtet — lihtsalt halb õnn teil siis sel päeval. Samuti on seal väidetavalt piirkonna üks lootust-
andvamaid kohti, kus vastu lõugu saada, kui neid üleliia laiutada. Asub Kaarlenkatu ja Helsinginkatu nurgal.
Roskapankki külje all on väike baar Kulma, kuhu saab odavat õlut luristama ja nutma minna, kui on juhtunud eelpool mainitu. Baari näol on tegu (nende feissbuki lehe tutvustust lugedes) kehaosaga, milleks Kurt Vonnegut nimetas Midland City’t.
Exodus Et lõpetada seekordne tuur pisut rõõmsamate kõladega, siis soovitan veel trammipeatuses olevat väikest joomakohta nimega Exodus. Roskapankki terrassil sahistati, et seal olevat alatihti õhus magus kanepilõhn, kuid kohapeal asja uurides selgus, et need ajad ja kombed on jäänud minevikku. Väikses baaris kõlab sellegipoolest reggae-muusika ja laudades istuvad pigimusta näoga mehed. Õhtuti esinevad soojade maade poegadest disko-rid. Melu täiendab kõrvalukse taga tegutsev väike kunstigalerii, mis Kunstide Öö ajal oli tehnomuusikat ja veini tarbivaid noori kunstnikuhakatisi puupüsti täis.
Lõbusat astumist joomahullu jälgedes! Kui raha, jaksu ja joomarõõmu limiit läbi saab, siis võite tramm nr 3Bga kesklinna tagasi sõita. Ilmselt jänest…
TEKST JA FOTOD MATS ÕUN
baarid
Iltakoulu
Roskapankki
Exodus
Bar 21
Kallio — ehtne ja värvikas Helsingi
√Rainbow’ pärijadOver The Rainbow on solist Joe Lynn Turneri, trummar Bobby Rondinelli, klahvpillimängija Paul Morrise ja bassi-mängija Greg Smithi loodud bänd. Kaasa teeb veel algu-pärase Rainbow’ liikme Ritchie Blackmore’i poeg kitarrist Jürgen Blackmore. Joe Lynn Turner oli bändi liige aastatel 1980—1984, Paul Morris 1994—1997, Bobby Rondinelli 1980—1983 ja Greg Smith 1994—1997. Joe Lynn Turner tegi omal ajal koostööd Ritchie Blackmore’iga nii Rainbow’s kui ka Deep Purple’is. Teistel bändiliikmetel on ette näidata koostöö näiteks Black Sabbath’i, Alice Cooperi, The Scorpionsi ja Aerosmith’iga.
27.10 Over The Rainbow, Kulttuuritalo, Helsingi
√Herbie Hancock Džässimuusik Herbie Hancock (sünd 1940) võib täie õigusega oma muljetavaldavat karjääri pühitseda. Hancocki tuntakse katsetamishimu-lise muusikuna, kes ühendab džäs-siga sageli funki-, souli-, bluusi- ja isegi klassikalise muusika elemente. Hancocki muusika on meloodiline ja kergesti meeldejääv, ning paljud tema hitid on tuttavad ka džässivõõ-ramale publikule.
4.11 Finlandia-talo, Helsingi
business guideT H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E S Ü G I S 2 0 1 01 0
business guideThe Baltic
Mardilaata (Martin Mark-
kinat) on Tuglase selts
korraldanud Soomes
juba aastast 1983. Tol-
lal kasutati laadaplatsina Soome
Kirjanike Liidu treppe ja lisaks
korraldustoimkonnale oli oma
tooteid tulnud müüma ka mõni
üksik eestlane. Külastajaid loeti
aga kokku mõnisada. Ootamatult
edukalt alanud üritust otsustati
korrata, ja nii sündiski tradit-
sioon.
Vähehaaval on Mardilaadast
saanud Soome suurim Eesti-tee-
maline üritus. Aastatel 1995–2004
peeti laata Wanha Satamas, kuid
ka sealsed ruumid jäid lõpuks liiga
kitsaks. Viimased viis aastat on
Mardilaat toimunud Kaabliteha-
ses ja vältab nüüd-
seks kaks päeva.
Osalejaid on tavali-
selt umbes paar sada
ja külastajaid arva-
takse olevat hinnan-
guliselt 15 000. Laa-
dal tehakse muudki
peale kauplemise:
kavas on ohtralt
üritusi kontsertidest
vestlusringideni.
Mardilaat (Martin Markkinat) 19.—21.11 Kaablitehas, Tallberginkatu 1, Helsingi
Suurim Eesti-teemaline üritusmajandusuudised
Logomosse tuleb ka suur teatrisaal.
√Soome mood New Yorgis Tiia Vanhatapio on üks maailmas enim tähelepanu pälvinud Soome noorema põlve disainereid. Septembris tegi Vanhatapio teoks nii mõnegi rõivadisaineri unistuse, pääsedes osalema New Yorgi moenädalale (New York Fashion Week). New Yorgis oli Vanhatapio tõeliselt väärika seltskonna tähelepanu keskmes, kuna Fashion Weeki ürituste raames esitleti moemaailma tippudele tema uut kollektsiooni “Druidess SS11.”
√Turu kultuuriaasta eel Tallinnaga paralleelselt Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandev Turu paigutab ettevõtmise õnnestumis-se 50 miljonit eurot.
Kultuuripealinna-aasta õnnes-tumise eest vastutab spetsiaalselt selleks asutatud Turku 2011 fond, mille eelarve ulatub umbes 50 miljoni euroni. Fond koordineerib ja osaliselt ka rahastab kümneid kultuurikavas olevaid projekte. Fond vastutab ka teavitamise ja marketingi eest. Peoaasta ametlik avamine toimub 15.—16.1.2011 ja sel ajal tasub Turusse isiklikult kohale tulla, et osa saada suurejoonelis-test pidustustest. Mitmesugused kultuuriaastaga seotud üritused on toimunud ja toimuvad ka juba enne ametlikku algust jaanuaris, kuid loomulikult jääb kava põhirõhk 2011. aastale. Kavandatud ürituste edukamaks läbiviimiseks tehakse korda vana mehaanikatöökoda, mil-lest saab kultuurikeskus Logomo. Sinna on planeeritud ka terve rida kultuuriaasta olulisemaid näitusi. Logomo laval saab muu hulgas näha ka oopereid ja muusikale. Logomo avab oma uksed koos kultuuri pealinna ametliku algusega 15. jaanuaril. The Baltic Guide hoiab kätt pulsil ja tutvustab eesootavaid sündmusi igas numbris. √Mis selts?
√Tuglase selts rajati 1982. aastal
Soome ja Eesti vahelise kultuu-
rialase koostöö edendamiseks.
Eesmärgiks oli naabrite keele,
kultuuri ja igapäevaelu tutvus-
tamine kummaski riigis. Muude
ürituste hulgas toimuvad keele-,
kultuuri- ja loodusreisid ning
eesti ja soome keele kursused.
Seltsi ruumides Helsingis
asub pidevalt kasvav, peamiselt
Baltikumi temaatikat käsitlev
raamatukogu. Kogusse kuulub
umbes 30 000 teost, millest
suurem osa on eestikeelsed.
Peale raamatute leidub seal
video- ja DVD-filme, helisalves-
tisi, kunstiteoseid ning Eestit
käsitlevate artiklite väljalõikeid.
Alates septembrist 2010 asuvad
selts ja raamatukogu uues Eesti
Majas Helsingis, Suvilahtis.
S Ü G I S 2 0 1 0 1 1T H E B A LT I C G U I D E
Oktoobri esimene suur-
üritus Messikeskuses on
rahvusvaheline ehitus- ja
kodutehnikamess. “Finn-
Build” hõlmab kõike võimalikku
ehitusega seonduvat. Kindlasti on
messil oma boksidega esindatud
ka firmad Eestist ning paljudest
teistest riikidest.
Vähem kui nädal pärast ehi-
tusmessi algab ilumess “Kauneus
2010” ja nagu ikka toimuvad samal
ajal teised üritused: “Häät & Rak-
kaus” (Pulmad ja Armastus), “Ter-
veys” (Tervis), “Muoti” (Mood) ja
“Gold Silver Watch,” mis tutvusta-
vad uusimaid trende nii oma tervise
ja välimuse eest hoolitsevatele kui
pulmi planeerivatele inimestele.
Oktoobri lõpetab elukvaliteedi-
le keskenduv mess, mis toob kokku
veini-, toidu-, hea elu, muusika- ja
kirjandusesõbrad. Pakutakse hõrgu-
tisi meelele, keelele ja kogu kehale.
November algab hoogsalt
suusahooaja traditsioonilise ava-
üritusega “Skiexpo.” Osalevad
varustusetootjad, suusakeskused
ja lumepuhkustele orienteeritud
reisikorraldajad. Samal ajal toi-
mub teises Messikeskuse otsas
meelelahutuselektroonika mess
“DigiExpo.” Sel korral on põhirõhk
uutel 3D-seadmetel.
Novembri viimane nädalava-
hetus on Messikeskuses igas mõt-
tes roheline. Näitus “ELMA” toob
kohale kari- ja muud taluloomad
ning tutvustab pealinnale maaelu.
Samal ajal toimuvad ka messid,
mille pealkirjad räägivad enda eest
ise: “Metsä” (Mets), “Lemmikki”
(Lemmikloom), “Tee se itse” (Tee
ise) ja “Kädentaito” (Käeosavus).
Detsembris korraldatakse tei-
sigi suuri loomadega seotud üritu-
si − “Voittaja 2010” (Võitja 2010)
ja “Helsingin Voittaja 2010” (Hel-
singi Võitja 2010). Need näitused
peaksid olema kõikidele koerasõp-
radele lausa kohustuslikud. Rah-
vusvahelises sarjas on oodatud
osalema ka koerad Eestist. Regist-
reerida saab kuni 25. oktoobri-
ni Kennelliidu kodulehel http://
ilmoittautuminen.showmedia.fi.
Tekst Jukka Arponen,
fotod Kimmo Brandt, Suomen Messut
Helsingi Messikeskuses on jälle kiire sügis. Kavas on palju suuri laiemale pub-likule mõeldud messe, mida külastavad kümned tuhanded inimesed. Vahel saab hallides näha ka päris hullumeelset möllu.
Helsingi linna rahadega ehi-
tatakse Sörnäiste raudtee
ääres asuvasse Suvilahti
vanasse tehasekeskkon-
da esinduslikku kultuurikeskust.
Mitmed Eesti ja Soome suhteid
arendavad ühendused koondu-
vad vast valminud ruumidesse ühe
katuse alla. Koht hakkab kandma
nime Eesti Maja ning uksed ava-
takse juba septembris.
Uuel aadressil on suurimaks
ja tuntuimaks rentnikuks Tuglase
selts. Avaratesse ruumidesse koli-
takse ümber ka seltsi Baltikumi
temaatikale pühendatud mahukas
raamatukogu, mis on omasuguste
seas Soome suurim. Tuglase seltsi
naabriteks saavad mitmed oluli-
sed organisatsioonid. Eesti turismi
edendamiskeskus pakub soom-
lastele teavet puhkusevõimaluste
kohta Eestis ning Enterprise Esto-
nia (EAS) edendab Eesti-Soome
ärisuhteid. Eesti Majas on endale
uue asukoha leidnud ka Eesti Insti-
tuut, Soome-Eesti Ühenduste Liit
ja Tartu Ülikooli teabepunkt.
Uues majas hakatakse korral-
dama esitlusi, näitusi ja koolitusi.
Keskus teenindab ka suurt hulka
Soomes elavaid eestlasi.
Helsingi kesklinnast saab Suvi-
lahtisse kõige hõlpsamini metroo-
ga. Peatuse nimi on Kalasatama ja
see asub vahetult kultuurikeskuse
kõrval.
Foto Petri Eskelinen
Uus Eesti keskus HelsingisEesti Maja võtab vastu Eestist huvitatud külas-tajaid, olgu need eestlased või soomlased.
Ehitus, veinid, koduloomad ja koeranäitused
√Messikeskuses sügisel 2010 6.—9.10 Rahvusvaheline ehitus-
ja kodutehnikamess “FinnBuild 2010.”
15.—17.10 “Ilu 2010.”28.—31.10 “Vein, Toit & Hea Elu
2010” ja “Helsingi Raamatumess.”
4.—7.11 “DigiExpo.”5.—7.11 “Skiexpo.” 26.—28.11 “Roheline nädalalõpp/
ELMA 2010.”11.—12.12 “Võitja 2010” ja
“Helsingi Võitja 2010.”
√Kust leiab? √Helsingi Messikeskus,
Messuaukio 1.
√Rongiga kestab sõit Helsingi
raudteejaamast 5 minutit.
Kõik rongid peatuvad Pasila
jaamas, kust on Messikeskusse
300meetrine jalutuskäik.
√Helsingi kesklinnast sõidavad
Messikeskusse trammid 7A ja
7B ning 9.
√Autoomanikele leidub Messi-
keskuses on kokku 4000
parkimis kohta. Suurte sünd-
muste ajal on võimalik kasutada
lisaparklana Hartwall Areena
1000 parkimiskohta. Parklatasu
on 6–8 eurot.
“DigiExpo” raames tutvustatakse uusimaid kaameraid.
“ELMA 2010” messi ajal vallutavad keskuse loomad.
“Skiexpo" pakub midagi igas vanuses suusahuvilistele.
Üks messi “Ilu 2010” teemasid on pulmad.
Kõige populaarsemad mängud on messidel kohal. (SUPERMARIO)
T H E B A LT1 2 — 1 3
Soome lõunarannikul asub rida idüllilisi väikelinnu ning teisigi suurepäraseid turismisihtkohti.
TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD JUKKA ARPONEN JA TURU LINN
Lõunaranniku pärlid
Turust Venemaa piirini
on umbes 350 km ja
Helsingi asub enam-
vähem seal keskel.
Kui aega on vaid päev
või paar, on seda just
parasjagu, et tutvuda lõunaranni-
ku parimate vaatamisväärsustega
ning vahet pole, kas võtta suund
itta või läände.
Turu parimadJärgmise aasta kultuuripealinna
paljude püsivaatamisväärsuste
hulgast tuleks esile tõsta eelkõige
kahte “kohustuslikku” külastus-
kohta. Üks neist on enam kui 700
aasta vanune kindlus ja teine muu-
seumilaev Suomen Joutsen, ning
koos sellega ühtlasi kogu Forum
Marinum merekeskus.
Turu linnus on hämmastavalt
hästi säilinud ja tegutseb tänapäe-
val muuseumina, kus toimub oht-
ralt kultuuriüritusi. Lisaks püsinäi-
tustele on sel sügisel avatud paar
huvipakkuvat erinäitust. Üks neist
käsitleb aja mõistet ja -mõõtmist
erinevatest vaatenurkadest. Näi-
tus valgustab objektide ja näidete
kaudu mitmesuguseid ajaga seon-
duvaid uskumusi ning inimese suh-
teid ajaga erinevatel ajajärkudel.
Teine näitus viib meid taga-
si keskaega. 1324. aastal saabus
Turusse Soome riiki juhtima
Matias Kettilmundipoeg. Ta pani
kindluses aluse oma õukonnale,
millest kujunes Soome esimene
rüütelkond. Lossihärrale pühen-
datud näitus esitleb autentsete ese-
mete, fotosuurenduste ja rõivare-
konstruktsioonide abil elu Turu
kindluses Kettilmundipoja stiilis.
Forum Marinum on riiklik
meresõidu- ja mereväeajaloole
pühendatud muuseum ning mere-
keskus. Põhjalikud väljapanekud
tutvustavad esemeid alates purje-
laevadest kuni meresõidu väikse-
mate abivahenditeni. Forum Mari-
numi käsutuses on suurepärased
ruumid Aura jõe kaldal kesklinna
ja kindluse lähedal.
Porvoo vanalinn Porvoo on üks neist vähestest
Soome linnadest, kus vanalinn
on tervikuna säilinud. Vana Por-
voo poekestes toimub kaubitse-
mine endiselt vilkalt, siinsamas
tegutseb ka turg. Vana raekoda on
hoolikalt renoveeritud ning prae-
gu asub seal muuseum. Linnatä-
navatel jalutaja avastab vahvaid
restorane ja kohvikuid.
Soome hümni sõnade autor
J. L. Runeberg, kes oli omal ajal
Soome hinnatuim kirjanik, elas
Porvoos. Tema kodumajja loodi
muuseum juba 1882. aastal. Maja-
muuseumi väljapanekud räägivad,
et 19. sajandi Soome väikelinna
koorekiht sai endale lubada üsnagi
luksuslikku elustiili: uhke mööbel
ja lühtrid mõjuvad ihaldusväärselt
tänapäevalgi.
Runebergi majamuuseum ei
asu vanalinnas, vaid uue linna-
keskuse lähedal. Samas kvarta-
lis tegutseb põnev uus kauplus ja
näitusekeskus Trad Art Center,
kust saab osta isikupäraseid mee-
neid ning tarbeesemeid. Porvoo
on maaliline väikelinn, kus kõik,
mis vaatamist väärt, asub käe-jala
juures, ning autot vaja ei lähe.
Rahulikud väikelinnadLoviisa ja Hamina on mõlemad
idüllilised väikelinnad, kus kiire
argipäev ununeb hetkega. Mõle-
mas linnas on suvi kõige kibedam
turismihooaeg. Seevastu sügisest
kevadeni õhkub vanade puuma-
jadega ääristatud linnatänavatest
rahu ja vaikust. Hamina asub Kot-
kast vähem kui 20 km kaugusel, ja
sinna tasub sõita juba ainuüksi sel-
leks, et näha ainulaadset ringiku-
julist linnaplaneeringut: kesklinna
tänavad ümbritsevad vana raekoja-
hoonet sümmeetriliste ringidena.
Venemaa
Suomen Joutsene kodusadam on Turus Aurajoki rannal. J. L. Runebergi majamuuseum on tegutsenud aastast 1882.
Hamina suurim vaatamisväärsus on vana kesklinn.
Sapokka pargis v
√Bullet For My ValentineMetal-bändide etteotsa kuuluv Bullet For My Valentine naudib Soomes jät-kuvalt suurt edu. Kohalikke fänne on bänd meeles pidanud mitmel turneel, ning meeleolu on olnud alati laes. Sel korral on kontserdipaigaks juba tuttav Helsingi Jäähall ja soojendusbändiks Escape The Fate.
14.11 Jäähall, Helsingi
√Kelis klubisUue ulmelise ööklubi selle sügise kuulsaim esineja on Kelis. New Yorgis Harlemi linnaosas kasvanud Kelis tegi läbimurde aastal 1999 populaarse hitiga ”Caught Out There” ja on hiljem kogunud tänuaval-dusi ning auhindu kõikjalt maailmast. Kolmandalt albumilt pärinev hitt ”Milkshake” tõi Kelisile Grammy auhinna ja püsis muusikaedetabelite tipus nii Ühendriikides kui Suurbritannias mitmeid kuid. Ta on teinud koostööd muuhulgas Björki, Enrique Iglesiase ja Raphael Saadiqiga. Kelisi teatakse ka tema suurepärase stiilitunnetuse poolest.
15.10 The Circus, Helsingi
tur
T I C G U I D E S Ü G I S 2 0 1 0
Lõputu suvi
Loviisasse tasub muu hulgas
põigata ka kohalikus restoranis
pakutavate maitseelamuste pärast.
Linn asub Porvoo ja Kotka vahel
paari kilomeetri kaugusel põhi-
maanteelt. Paadisadamast merele
vaadates jääb silma kõrge ehitis, ja
see on tuumajaam.
Merelinn KotkaVana sadamalinn Kotka pakub
suurepäraseid reisisihtkohti,
mis sobivad külastamiseks kogu
perele. Soome veed on kalu täis.
Maretariumi kümnetes akvaariu-
mides saab uudistada Soomes ela-
vate kalaliikide esindajaid. Teavet
saab ka vesistute seisukorra kohta
laiemalt. Kõige vägevam veealu-
ne maailm avaneb külastajatele
Mereteatris, kus kinolinaks on 5 m
sügavuse akvaariumi klaassein ja
“näitlejateks” mitmesugused kalad
lõhest ahvenani. Maretariumi ei
saa nimetada just ainsaks reisi-
põhjuseks, kuid Kotka kanti sattu-
des on see koht kindlasti külasta-
mist väärt, eriti kui reisil peaksid
kaasas olema lapsed.
Maretariumi kõrval on veel
teinegi külastamist väärt paik ja
sinna on sissepääs täiesti tasuta.
Sapokka veerohke looduslik park
hõlmab 3 ha suurust ala Sapokka
lahe põhjaosast. Pargi keskel asub
20 m kõrgune tehiskosk, kuhu
pumbatakse merevett poole kilo-
meetri kauguselt. Pargi ilu täien-
davad läbimõeldud ja mitmekülg-
ne taimestik ning valgustus.
Merekeskus Vellamo Kotka sadamas avaneb vägev vaa-
tepilt: paar aastat tagasi valminud
Merekeskus Vellamo. Murdlainet
meenutav läikiva välispinnaga hii-
gelhoone on suurepärane näide
eelarvamusteta nüüdisarhitektuu-
ri tippude seast.
Turistile pakub Vellamo ühe
katuse all kaht huvitavat muuseu-
mi. Kymenlaakso muuseum tut-
vustab kahel korrusel kohalikku
ajalugu. Minevikku valgustatakse
mitmest küljest. Näiteks esindab
argist töörügamist ekspositsioon,
mis kujutab sadamatöölise kodu
1920. aastatel. Rõivastuse välti-
matu atribuutika moodustasid
vanadel headel aegadel korsetid ja
kõvakübar. Halvemaid aegu mee-
nutavad pommid ja muud relvad.
Veelgi suurema tüki Vella-
mo ruumidest haukab Soome
Meremuuseum. Uhkel püsi-
näitusel esitletakse põhjalikult
kogu meresõiduajalugu. Põhi-
rõhk on siiski kodusel Lääne-
merel. Suurimad näituseeks-
ponaadid on 20 m pikkune
suurtükilaev ja paar vesilen-
nukit. Modernne muuseum
kasutab palju interaktiivseid näi-
tuseelemente. Näiteks on külasta-
jal võimalus lõhna järgi ära arvata,
millega laev on lastitud, mängida
laeva uputamist, testida lihtsaid
tõstukeid ja harjutada mereme-
hesõlmede tegemist. Võib julgelt
öelda, et meremuuseum sobib igas
vanuses külastajale. Pärast muu-
seumikülastust saab keha kinni-
tada Vellamo hoones tegutsevas
restoranis Laakonki.
Sügisel, kui päevad lühene-
vad ja õues tõmbub vih-
maselt halliks, mõjub Hel-
singis Viikki linnajaos asuv
botaanikaaed Gardenia tõeliselt
värskendava paigana. Gardenia
triiphoonetes kasvavad põhiliselt
kultuurtaimed, sealhulgas troo-
piliste piirkondade maitsetaimed,
põõsad, bambuselised, puuviljad,
lilled ning ehitusmaterjalidena
hinnas olevad eksootilised puud.
Troopilise atmosfääri nau-
timiseks on Gardeniasse tore
minna koos perega. Laste aega
sisustab aardejaht, mis tähen-
dab kaardi abil kasvuhoonetesse
peidetud aardekirstude otsimist.
Peale selle toimub botaanikaaias
pidevalt hooajalisi ja teemaüri-
tusi. Ka õueala on põnev, seal
õitseb ning on roheline varake-
vadest lume tulekuni. Jaapani stii-
lis aiaosa on oma kiviseadetega
nägemist väärt talvelgi. 10 eurot
maksva perepiletiga saab botaa-
nikaaeda külastada 2 täiskasva-
nut ning 5 last. Gardenia sobib ka
mitmesuguste ürituste korralda-
miseks. Juhataja Sari Oikarineni
sõnul peetakse botaanikaaias nii
pulmi, sünnipäevapidusid kui fir-
maüritusi.
Kohvikus pakutakse lõuna ajal
buffet-einet esmaspäevast reede-
ni 11–14. Laupäeviti ja pühapäe-
viti on menüüs ainult supivalik
11–14. Botaanikaaed on avatud
E–N 10–18 ja L–P 10–17.
√Kust leiab? √Helsingi kesklinnast sõidavad
botaanikaaeda bussid 68 ja
68X: Rautatientori (platvorm 6)
—Viikki, peatus Biokeskus/
Viikinkaari (ka paljud teised bus-
sid peatuvad selles peatuses).
Autoga tuleb sõita kesklinnast
mööda Lahdenväylät ning
keerata Viikki/Pihlajamäki
ristmikult üles paremale. Umbes
200 m pärast ringristmikku kee-
rata Herttoniemi suunas, sõita
veel 200 m ja Gardenia jääbki
paremale poole tee äärde. Sõidu
kogupikkus umbes 10 km.
√Mida vaadata? √TURUForum Marinum, Linnankatu 72
Turu linnus, Linnankatu 80
√KOTKAMerekeskus Vellamo,
Tornatorintie 99
Maretarium, Sapokankatu 2
√PORVOOTrad Art, Jokikatu 17
Runebergi majamuuseum,
Aleksanterinkatu 3
Gardenias jagub valgust, soojust ja rohelust ka pimedatel sügisõhtutel.
Porvoo vanalinnas kohtuvad ajalugu ja tänapäev.
Turu linnus on säilinud hämmastavalt hästi läbi sajandite.
Vellamo näituse ehedad eksponaadid on lennukid ja laevad.
Trad Art pakub käsitsi valmistatud meeneid ja kingitusi.vahutab tehiskosk.
√Danko Jones Tavastias Energiliste live-kontsertide, inten-siivsete turneede ja järjest paremate albumite poolest tuntud rokipanter Danko Jones tegi 2001. aastal läbi-murde albumiga ”I’m Alive and on Fire.” Pärast seda on trio andnud usi-nalt kontserte viiel mandril ja enam kui 30 riigis.
Helsingis saab bändi näha kahel järjestikusel õhtul Tavastias.
7. ja 8.10 Tavastia, Helsingi
√Turul toimub Helsingi Kaubaturg (Kauppatori) on oktoobri esimese nädala jooksul toimuva traditsioonilise Silgulaada lava. Laata kor-raldatakse juba alates 1743. aastast. Siis tingivad seal oma kauba üle põhiliselt Läänemere kalurid. Pärast silguüritust saab Kaubaturu lahel imetleda kauneid purjelaevu, mis kogunevad hooaega lõpetama. Oktoobri lõpus on kavas veel koraaldada talupojaturu-teemaline päev, mil pakutakse laada-meeleolu ning mitmekülgset meelelahutusprogrammi.
Silgulaat 3.—9.10 Traditsiooniline purjekapäev 9.—10.10 Talupojaturg 30.10 Kauppatori, Helsingi
Foto
Dea
n K
arr.
ism
T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E S Ü G I S 2 0 1 01 4
kultuur
Eri Klas dirigeerib Georg Otsa juubeliturneed
Georg Ots nautis suurt popu-laarsust ka Soomes. Tema soomekeelsed albumid olid omal ajal müügihitid ja Otsa lauldud “Saaremaa valss” üks kõigi aegade enim raadios mängitud muusikapa-la. Otsa juubeliaasta ürituste ulatus Soomes on seega üsna loomulik. Juubeliturneel Eri Klasi dirigeeri-tava Tallinna Filharmooniaorkestri saatel esitavad tuntumaid Georg Otsa laule solistid Mart Sander, Heli Veskus ja Taavi Tampuu ning Soomet esindav Tapani Kansa.
Georg Otsa 90. sünnipäeva juubeliturnee11.10 Helsingi, Finlandia-talo.12.10 Lahti, Sibeliustalo.13.10 Tampere-talo NB! Piletid Lippupiste müügipunktidest.14.10 Seinäjoki Areena.15.10 Jyväskylä Paviljonki.16.10 Joensuu Areena.17.10 Kuopio, Musiikkikeskus.18.10 Hämeenlinna, Verkatehdas.19.10 Turu, Caribia.20.10 Kotka, Steveco Areena.
4 x VolbeatVaieldamatult viimaste aastate kõvemate rokkmuusika komeetide hulka kuuluv Taani bänd Volbeat teeb Soomes oktoobrikuus neljast kontserdist koosneva miniturnee. Septembris müügile saabunud albumi “Beyond Heaven/Above Hell” tähistamiseks korraldas Volbeat kogu Euroopat katva samanimelise turnee. Soomes antakse kontserte Turus, Tamperes, Helsingis ja Oulus.
11.10 Turkuhalli, Turu12.10. Pakkahuone, Tampere13.10 Jäähall, Helsingi 15.10 Club Teatria, Oulu
Kirg ja tangomaagiaArgentiina tango legendaarne trupp Tango Pasión toob oma uue show Soome novembris. Etendusi “Ultimo Tango” saab näha Savoy laval 2.—6. novemb-ril. Laulu, elavat muusikat ja muidugi tantsu ühendav programm toob põhjamaisesse sügisesse kuuma tuulepuhangu otse Buenos Airese tänavailt.
2.—6.11 Savoy, Helsingi
Iiri muusikapiduSel sügisel toimuv Irish Festival in Finland on järjekor-ras juba 25. Soome-Iiri Seltsi korraldatava Iiri muusika festival sisaldab kontserte umbes 15 erinevas paik-konnas. Suuremad toimumiskohad on Savoy-teater Helsingis ja Hämeenlinnas asuv Verkatehdas.
Irish Festival in Finland24.9—3.10 15 toimumiskohta.
Põhjamaade tuntuimate muusikute hulka kuuluv rootslane Eva
Dahlgren laiendab oma repertuaari monoloog-etendusega
“Ingen är som jag” (Keegi pole selline nagu mina). Oma eten-
duses jutustab Dahlgren laval lugusid, mis pole varem leidnud
õiget kanalit nende rääkimiseks. Esietendus on novembri alguses
Stockholmis, seega Soome saabub šõu ahjusoojalt.
“Ingen är som jag” Eva Dahlgren 16.11
Kultuuriüritused sügisel
Eva Dahlgren
Eva Dahlgreni monoloog
S Ü G I S 2 0 1 0 1 5T H E B A LT I C G U I D E
kultuur
Aafriklasest megatähtAafrika muusika suurimate nimede hulka kuuluv Youssou N’Dour esi-neb koos oma 18liikmelise bändiga novembris Helsingi Kulttuuritalos. Grammy-auhinnatud N’Dour on Senegalist pärit laulja ja löökpillimängija, kes on tutvustanud maailmale ainulaadset mbalax-muusikastiili, mis ühendab endas peale aafrikapärase helikeele ka läänelikke džässi-, souli-, roki- ja ladinarütme. Tema värskeim album on käesoleval aastal ilmunud “Dakar — Kingston.”
3.11 Kulttuuritalo, Helsingi
Mustlasmuusika Ameerikast2005. aastal Californias loodud Fishtank Ensemble muusikas aimub mõju-tusi aegadest, mil üks bändi rajajatest, Prantsuse viiulimängija Fabrice Martinez tuuritas folki mängides muulakaravaniga mööda Euroopat. "Fishtank — Woman In Sin" kontsertidel kõlab siiski vaheldusrikas muu-sikavalik, mis on kaunistatud ameerikapäraste saundidega. Bänd esitab pungi- ja rockabilly-päraselt kõike alates Prantsuse hot jazz’ist kuni flamenco ja traditsioonilise mustlasmuusikani. Instrumentideks on muu hulgas viiul, lõõtspill, pasun, bandžo ja saag.
“Fishtank — Woman In Sin”1.10 Savoy, Helsingi
75. sünnipäevThe Count Basie Orchestra on pausideta turneel olnud juba 75 aastat. Orkestri rajas legendaarne džässpianist William “Count” Basie aastal 1935. Maestro surma järel (1984) on orkester jätkanud oma lõputut maailmaturneed, esitades aastatetaguseid igihaljaid hitte. 19liikmelist orkestrit ongi nim-etatud maailma kõige kuulsamaks bigbändiks. Kui vanade aegade glamuur tundub endiselt lummav, siis saab seda nautida The Count Basie Orchestra kontserdil.
8.11 Finlandia-talo, Helsingi
Kultusbändide iidol Briti bänd Killing Joke on kultusansambel selle sõna otseses tähen-duses. Kuigi ansamblist ei ole kujunenud staadioni turneedel tiirutavat megastaari, on see vaieldamatult üks viimaste aastakümnete mõjuvõim-samaid alternatiivmuusikabände. Kümned ansamblid Nirvanast Metallicani on nimetanud üheks tähtsamaks eeskujuks Killing Joke’i ja ka nooremast põlvkonnast leiab järjest uusi Killing Joke’i fänne. Bänd avaldab 13. stuu-dioalbumi järgmise aasta suvel.
11.10 Nosturi, Helsingi
Manhattan Transfer alustas maailmaturneedega juba aastal 1972. Aastal 1985 kogus ansambli album “Vocalese” koguni 12 Grammy nominatsiooni, mis tegi sellest Michael Jacksoni “Thrilleri” järel läbi aegade kõige enam auhindu kogunud helikonservi. Peale selle on ansambel ainuke, kes on pärjatud Grammy’ga samal korral nii popmuusika- kui džässikategoorias. Miljoneid plaate müünud ja tuhandeid väljamüüdud kontserte andnud ansambel on jätkuvalt suurepärane.
16.11 Finlandia-talo, Helsingi17.11 Areena, Tampere
√Noorte viiulivirtuooside konkurss Sibeliuse Selts ja Sibeliuse Akadeemia korraldavad Helsingis 10. rahvusvahelise Jean Sibeliuse nimelise viiulikonkursi. Võitlusel võivad osaleda kõik aastal 1980 või hiljem sündinud viiulimängijad hoolimata rahvusest. Eelvooru lubatakse varem saadetud helisalvestiste kuulamise põhjal umbes 40 osalejat. Võistlus koosneb kolmest osast, mis kõik on avatud ka publikule. Poolfinaali pääseb maksimaalselt 20 ja finaali 6 muusikut. Mängima ei pea sugugi peenraha eest, auhinnad kolmele parimale on vastavalt 20 000,
15 000 ja 10 000 eurot. Võitjale lubatakse ka au ning kuulsust, sest konkurss on omalaadsete hulgas üks maailma hinnatumaid. Esimest korda toimus viiulikonkurss juba 1965. aastal ja sellest alates on võisteldud iga viie aasta tagant. Ainus soomlasest võitja on seni olnud Pekka Kuusisto aastal 1995.
√Jean Sibeliuse nimeline viiuli konkurssEelvoor 22.—24.11 Sibeliuse Akadeemia kontserdisaal. Helsingi Poolfinaal 26.—28.11 Sibeliuse Akadeemia kontserdisaal. Helsingi Finaal 30.11—2.12 Finlandia-talo, Helsingi.
Konkursid Konkursid
Portugali fadolauljate tippu kuuluv Mísia alustas fado-laulmisega juba lapsena. Hiljem kolis ta elama Barcelonasse ja alustas esinemisi Paralelo piirkonnas — “Kataloonia Broadwayl” — kabaree-etendustel. Siiski huvitus Mísia fadost uuesti, kui tuli Madridi kaudu Portugali tagasi ja hakkas traditsioonilist muusikastiili auahnelt omanäo-liseks voolima. Lisaks portugali keelele, milles traditsiooniliselt fadosid lauldakse, tõlgendab Mísia oma lugusid hispaania, katalaani, prantsuse ja inglise keeles.
“Mísia — Ruas Tour” 29.9 Savoy, Helsingi30.9 Tamperetalo, Tampere
Paljukeelne fadista
Maailma populaarseim lauluansambel
Alina Pogostkina. Foto Felix Broede.
T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E S Ü G I S 2 0 1 01 6
kultuur
Köitev lugu ja tugevate
poppmuusika mõjutustega
helikeel on fantaasiamuu-
sikalile kogunud kõikjal nii
väljamüüdud saale kui andunud
fänne. Muusikali peategelasteks
on kaks neidu, kellest Elfaba on
nahavärvilt roheline ja Galinda
kõikide poolt imetletud heledana-
haline. Erinevusest saab siiski jõud
ja tüdrukutest saavad sõbrad.
Sündmustik hakkab hargnema
Ozi Imedemaal, kus loomad oska-
vad rääkida ja tegutsevad isegi
professoritena. Suur ja salapära-
ne võlur Oz valitseb Smaragdlin-
na. Elfaba, kellel on võluvõimed,
unistab tema õpilaseks saami-
sest. Tegevustik toetub osaliselt
L. Frank Baumi lastekirjanduse
klassikasse kuuluva teose “Võlur
Oz” sündmustele, ning kaasa tee-
vad paljud raamatust pärit tegela-
sed ja olendid. Muusikal sisaldab
rikkalikult koomilisi viiteid “Võlur
Ozi” põhjal tehtud omaaegsele
Hollywoodi suurekraniseeringu-
le. Muu hulgas selgub, miks on
lõvi nii arg ja kuidas Plekkmees
oma südame kaotas. “Wickedi”
maailma ongi ehk kergem sisse
elada neil, kel film juba varasemast
tuttav. Samas on muusikal siiski
iseseisev teos ja huumor täiesti
toimiv ka siis, kui vastav kodune
töö tegemata. Kuigi publik vahel
naerab, pole “Wicked” komöö-
dia. Põhiteemaks on erinevuste
aktsepteerimine ja see, et head
kavatsused ei too alati parimat
tulemust. Loo lõpus headus siis-
ki võidab ja paha saab karistuse.
Kui sellesse kokteili lisada veel
armastuskolmnurk ja peretra-
göödia, ongi koos õige menuki
komponendid.
Linnateatris on peaosades pal-
jud säravad noored tähed. Maria
Ylipää ja Anna-Maija Tuokko ela-
vad mõnuga oma rollidesse sisse
ja muusikaline pool sujub suure-
päraselt. Lavastus peegeldab Lin-
nateatri ajaga omandatud koge-
must teha suuri muusikale. Kogu
trupp on ühtlaselt kõrge taseme-
ga: kõrvaltegelased on peaosalis-
tele võrdväärsed partnerid ning
tantsurühm saab keerukate koreo-
graafiliste seadetega mängeldes
hakkama. Peadpööritavad akro-
baatilised trikid võtavad publikul
lausa hinge kinni. Nutikas lavaku-
jundus, dünaamiline valgustus ja
eriefektid loovad kokku usutava
võlumaailma, ning saalis olijaile
elamusterohke õhtu.
Lavastus tervikuna on kogu-
ni nii õnnestunud, et “Wicked”
pakub suurepärast meelelahutust,
mängides samal ajal vaataja hin-
gekeeltel – palju enamat ei saa
teatriõhtult eeldadagi.
Wicked põhineb Gregory
Maguire’ romaanil “Nõid.” Heli-
looja on filmist “Egiptuse prints”
tuttav Stephen Schwartz. Win-
nie Holzmanni originaalteksti on
soome keelde ümber pannud Liisa
Ryömä ja laulusõnad on tõlkinud
Sami Parkkinen. Muusikali tõi
lavale Hans Berndtsson.
Helsingi Linnateatri suur lavaEnsi linja 2, Helsingi
Hittmuusikal võlumaailmast Helsingi Linnateatri sellesügisene uudis on nõiamuusikal “Wicked.” See kogu maailmas menukas teos esietendus New Yorgis aastal 2003, Torontos 2005, Londonis 2006 ja nüüd, augustis 2010, ka Helsingis.
TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD HKT / TAPIO VANHATALO
“Wicked” lõbustab, puudutab ja teeb heatujuliseks — palju enamat ei saa teatriõhtult eeldadagi.
Espoo kunstimuuseum EMMA on tõusnud mõne aastaga pealinnapiir-konna kõige huvitavamate näituste toimumiskohaks. Septembri lõpul ava-takse EMMAs taas kord kolm kindlasti nägemist väärt näitust.
Näitus “Hiina siidi lugu” keskendub rõivastele, aksessuaaridele ja kangas-tele. Vanimad näidised on pärit 5000 aasta tagusest minevikust. Näitus tut-vustab ka siidiussi kasvatamist, siidi-tootmist, kudumistehnikaid ja -vahen-deid. Eksponaate on kokku sadakond ja need pärinevad Hiina rahvuslikust siidimuuseumist Hangzhoust.
Uhkete siidesemete kõrval saab näha Jorma Puraneni (sünd 1951) laiaulatuslikku fotonäitust. Puraneni teatakse tema erinäoliste ja tundlike maastikufotode tõttu. Fotograaf pildistab põhjamaise inimese ja kultuuri jäetud jälgi looduses ning ajaloos, kaamerasilm läheneb maastikele abstraktse vaatenurga alt.
Kuid see pole veel kõik, sest samal ajal toi-mub Juba Tuomola isikunäitus. Tuomola 1997. aastal ilmumist alustanud “Viivi & Wagner” on kaua olnud Soome populaarseim koomiks. Koomiks tutvustab ebatavalise paari — naise ja sea — pentsikut pereelu. Mida ebaharilikku nende koomiksimaailmas toimub? Mille üle Tuomola õieti nalja viskab? EMMA näitus esitleb mitmesuguseid “Viivi & Wagneri” elus olulisi teemasid ning Juba Tuomola muud loomingut. Lisaks koomiksite välja mõtlemisele ja joonistamisele tegeleb kunstnik ka maalimise, näidendite ja sketšide kirjutamise ning raamatute illustreerimisega.
“Hiina siidi lugu,” Jorma Puraneni fotod, Juba Tuomola 29.09—09.01.2011.Kunstimuuseum EMMA, WeeGee-maja, Tapiola kesklinn, Espoo.
Siid ja sigadused
S Ü G I S 2 0 1 0 1 7T H E B A LT I C G U I D E
Leevi Madetoja ooperi “Põh-
jalased” (Pohjalaisia) esma-
ettekanne toimus Rah-
vusooperi lavalaudadel
juba 1924. aastal. Sõjatemaatikat
käsitlev “Põhjalased” on pälvinud
tunnustust kui üks õnnestunu-
maid Soome oopereid läbi aega-
de. Ooperi käsitleb vabadusejanu,
noore armastuse ning rõhumise
vastase võitluse ajatuid teemasid.
Rahvusooper on mugandanud
Mozarti “Võluflöödi” kogupere-
ooperiks, mille sündmustik harg-
neb Soome muinasjutumetsas.
Öökuninganna ja ülempreester
Sarastro võimuvõitluse keerises
seiklevad laval printsid, printses-
sid ja teised muinasjututegelased.
Lauldakse soome keeles.
Giuseppe Verdi ooperi “Aida”
tegevus toimub vaaraode valitse-
misajal muistses Egiptuses. Verdi
kirjutas ooperi tellimustööna
Kairo ooperiteatri avamise puhul
1870. aastatel. Eelteabe kohaselt
toob Rahvusooperi art déco hõn-
guline uudistõlgendus “Aida” 20.
sajandisse. Klassikalistelt teos-
telt peabki vahel uute ideede abil
tolmu pühkima. Lavastaja Georg
Rooteringi mõte oli vististi näi-
data, et “Aidat” ei pea alati papist
püramiidide vahel etendama, vaid
et lugu toimib ka modernsemas
keskkonnas. Igal juhul võib jälgida
huvipakkuvat katsetust.
Donizetti koomiline ooper
“Armujook” kuulub kergema
ooperiklassika hulka. Rahvus-
ooperi leidlik lavastus rõhutab
tabavalt teose koomilisi jooni.
Armujoogiga kauplev “tohter” ja
armastust ihalevad noored keeda-
vad koos kokku paraja supi ning
oma osa sündmuste arengus on
täita ka alkoholil. Eriline on see,
et ooperi lõpus jäävad kõik ellu,
kavas on ka õnne.
Ameeriklasest mereväeohvit-
seri ja Jaapani neiu suhtest jutus-
tav Giacomo Puccini teos “Mada-
ma Butterfly” esindab tüüpilist
traagilist ooperit. Cio-Cio-Sani
igatsus ja lõpuks eneseohverdus ei
jäta saalis just palju silmi kuivaks.
Rahvusooperi lavastus on tradit-
siooniline, mis omakorda tõstab
peaossa suurepärase muusika.
Sügise oodatuim esietendus on
Erich Wolfgang Korngoldi ooper
“Die tote Stadt” (Surnud linn). Pea-
tegelase Pauli heitlusi truuduse ja
uue armastuse vastuolulises tun-
detormis saadab rikkalik ja vär-
vikas helikeel. 8. ja 12. detsembri
etendustel laulab Pauli rolli RO
Estonia solist Mati Turi, teistel
õhtutel Klaus Florian Vogt.
Rahvusooperi sügisRahvusooperi sügishooaja muudab sel aastal põnevaks mitme külgne mängukava, milles ei puudu ka Soome klassikaliste teoste uuslavastused.
Ooper “Põhjalased”.
Sügishooajal RahvusooperisOoper Helilooja Etendused
“Võluflööt” W. A. Mozart 21.08.10—12.01.11
“Aida” G. Verdi 17.09.10—30.10.10
“Armujook” G. Donizetti 02.10.10—04.11.10
“Põhjalased” L. Madetoja 09.10.10—19.11.10
“Madama Butterfly” G. Puccini 06.11.10—02.12.10
“Die tote Stadt" E. W. Korngold 26.11.10—20.12.10
TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO HEIKKI TUULI
kultuur
Kõige suurem kuulajaskond
koguneb pealinna kiriku-
tesse alati detsembrikuus,
kui pühakodades toimub
palju koori- ja muid jõulukontser-
te. Väärtmuusikat pakutakse aga
ka teistel aastaaegadel.
Temppeliaukio (Templiväljaku)
kirik on üks Helsingi populaarse-
maid vaatamisväärsusi, mis on alati
tulvil turiste, kuid samas on see suu-
repärase akustikaga kontserdisaal.
Toomkirikus toimuvad pidulikud
kontserdid suurte pühade ajal, kuid
seal korraldatakse ka väikseformaa-
dilisi muusikalisi kultuuriüritusi,
näiteks Sibeliuse Akadeemia kont-
serte ning keskpäevaseid orelimuu-
sikatunde. Helsingi Vanhakirkko
kirik pakub kuulajatele regulaar-
selt toimuvaid päevaseid kontserte.
Huviline võib leida elamusi pakku-
va muusikaürituse teistegi Helsingi
kirikute kontserdikavade valikust.
Nii näiteks annab 22. novemb-
ril kell 19 Toomkirikus kontserdi
Antti Paalanen. Järgmisel päeval
kell 12 saab Vanhakirkko kiri-
kus kuulata päevast kontserti ja
24. novembri keskpäeval toimub
Toomkirikus “Oreliveerandtund.”
Samal päeval on Temppeliaukio
kirikus kavas 10.30 algav klave-
riimprovisatsioon. Kontserte toi-
mub seega pea iga päev ja mõni-
kord ühe päeva jooksul mitugi.
Täpsemat teavet saab Helsingi
kultuurikalendrist internetist.
Kirikukontserdid
Aleksis Kivi (1834–1872)
monument ei seisa ilma-
asjata Rahvusteatri ees.
Kivi on vaieldamatult soo-
mekeelse kirjanduse ja teatriajaloo
suurim nimi ja teerajaja.
“Olviretki” on Aleksis Kivi
komöödia õlleaurusest sõjakäigust
Saksamaal. Sõdurid Timoteus ja
Titus istuvad valves ja joovad oht-
ralt vahutavat kesvamärjukest, sest
õllejoomiseks leiab põhjuse alati, ja
lisaks sellele on õlu üks väärt jook,
ja sellest jääb väga vingelt purju!
Kapten Patrick tabab mehed
vahipostil magamas ja määrab neile
julma karistuse: mitte tilkagi õlut
järgmised 12 tundi! Kuidas selline
igavik ilma parima sõbrata üle elada?
Sellest “Olviretki” jutustabki.
Kivi kirjutas “Olviretki” aastal
1866, kuid laval sai seda esimest
korda näha alles viis aastakümmet
hiljem. Põhjuseks näidendi väga
tugev sõjakriitiline hoiak. Õlu
oli peategelastele aadetest täht-
sam ning sõjas ei ole võitjaid, vaid
ainult kaotajad ja mõttetu surm.
Selline farss ja paroodia ei sobinud
tollal võimul olnud Soome era-
konna aadetega. Seega pidi “Olvi-
retki” oma esietendust ootama
kuni 20. sajandini.
Uusim “Olviretki” esietendub
Rahvusteatri laval septembris.
Rahvusteater asub Helsingi süda-
mes Raudteejaama kõrval.
RahvusteaterLäntinen Teatterikuja 1, Helsingi
Tagasi juurte juurdeAleksis Kivi näidend “Olviretki” on tõeline rahvateater.
Helsingi kirikutes korraldatakse arvukalt kontserte kogu aasta jooksul.
Jahipidamine on juba ammustest aegadest olnud valitsejatele meele-pärane hobi. Romanovide dünastia monarhidel sai jahipidamisest keisri ja õukonnaelu lahutamatu osa, uhke vaatemäng, millel oli nii meelelahutuslik kui tseremoniaalne tähtsus. Jahipidamisel oli oma roll täita ka diplomaatilises etiketis.
Näitus “Tsaari jahipidamine” toob näitusekülastajate ette eksponaadid, mis on pärit Kremli relvakambritest. Mõned esemed
on sealsesse ajaloolisse kollekt-siooni kuulunud juba sadu aastaid. Kremlis asus tsaaride relvakoda, mille õitseaeg jäi 17. sajandisse. Kui 18. sajandi alguses sai pealinnaks Peterburi, jäi elu Moskvas soiku ja vanast relvakojast sai muuseum. Aleksander I käsul muudetigi see 1806. aastal ametlikult muuseu-miks ning väärtuslikke eksponaate viidi sinna edaspidi ka Peterburist.
Näituse ainulaadne väljapanek jutustab tsaaride jahikommetest,
jahipidamisega seotud tseremoo-niatest ning 17. ning 18. sajandil valitsenud riigipeade isiklikest maitse-eelistustest. Täiuslik Kremli muuseumi kollektsioon Vene tsaaride uhkematest jahirelvadest ning -varustusest on nüüd esimest korda välja pandud välismaises muuseumis.
“Tsaaride jahipidamine — Kremli aarded” 08.10—12.12. Disainimuuseum, Korkeavuorenkatu 23, Helsingi
Jalgpalli MM võõrustajamaa Lõuna-Aafrika Vabariik on olnud sel aastal nähtav nii laevaliinidel, muuseumi-des kui ka kontserdikavades.
Lõuna-Aafrika on Musta Mandri märkimisväärseim kunstikeskus, kust on pärit nii mõnigi nüüdis-kunsti tipptegija. Helsingisse on kogutud huvitav läbilõige tuntud tippkunstnike ja veel mitte nii
kuulsate noorte tegijate töödest. Näitus “Peekaboo” toob vaatajani fotosid, maale, skulptuure ja instal-latsioone. Mitmed teosed viitavad riigi ajaloole ja apartheidi-taustale.
“Peekaboo — Uus Lõuna-Aafrika” 20.08.2010—jaanuar 2011 Tennispalatsi, Salomonkatu 15, Helsingi
Veel kord Lõuna-Aafrika
Tsaaride jahirelvad
“Olviretki”. Foto Tuomo Manninen.
Foto HKI/Comma Image Oy.
Autor Anton Kannemeyer.
T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E S Ü G I S 2 0 1 01 8
Soome Suusa-keskuste Liit (SHKY) valis aasta suusakeskuse tiitli kandja kevadkoos-olekul Sallas.
Seekord osutus valituks
vahelduseks Lõuna-Soo-
me piirkonna suusakeskus
Sappee.
Asjatundjatest koosnev žürii kiitis
Sappee sihikindlat arengut ja inno-
vatsiooni. Suusakeskus ei puhka
suvelgi: sealt leiab lisaks kõrgetase-
melisele majutusele ka kõigile sobi-
vad maastikurattanõlvad ja -rajad,
disc-golfi raja ja suveteatri.
Sappee turismikeskus asub Päl-
käneel Sappee külas, Hämeenlin-
nast 65 km põhja ja Tamperest 50
km kagu pool. Helsingi suunast kul-
geb kiireim tee Hämeenlinna kaudu,
mis teeb reisi pikkuseks 160 km.
Mäesuusatajate hulk kasvab Soome Suusakeskuste Liidu sta-
tistika ja 2010. a tellitud uurimuse
kohaselt oli Soomes eelmisel talvel
aktiivseid mäesuusatajaid 990 000,
kusjuures tõstukipileteid müüdi
umbes 50 miljoni euro eest.
Suusakeskuste tõstukipileti-
müük oli rekordiline ja tänu lumi-
sele talvele saavutas Lõuna-Soome
suusakeskuste külastatavus läbi
aegade kõige paremaid tulemusi.
Lõuna-Soome kasvatas sel tal-
vel oma turuosa 18%ni, Kesk-Soo-
me külastatavus püsis 23% juures
ja Põhja-Soome osakaal kukkus
oodatult 59%ni.
MTÜ Soome Suusakeskus-
te Liit on Soome suusakeskuste
katusorganisatsioon, mille pea-
miseks ülesandeks on tegevusala
huvide kaitsmine, nõlvade turva-
lisuse edendamine, liikmete koo-
litamine, uurimistegevus, vastava
teabe edastamine ja ühine turun-
dus. Kesksed eesmärgid on mäe-
suusatamise harrastajate hulga
ja aktiivsuse suurendamine ning
tegevusala kasvusuutlikkuse kind-
lustamine. MTÜ liikmeteks on
umbkaudu 80 suusakeskust ja 55
suusakooli.
Kõigepealt toimuvad maa-
ilma parimate slaalomi-
sõitjate etteasted. Levil
korraldatakse vastavaid
karikavõistlusi juba mitmen-
dat korda. Kehvade lumeolude
tõttu on võistlused korra ka ära
jäetud, ent tänavune kuum suvi
tõotab Levile aegsasti maha-
sadanud ohtrat lund. Võistlus-
kavas on nii meeste kui naiste
slaalom.
Veelgi suurejoonelisem sünd-
mus on juba traditsiooniks kuju-
nenud Nordic Opening, mis
toimub sel sügisel kaheksandat
korda. Kavas on kokku 10 maa-
ilmakarika osavõistlust suusata-
mises, kahevõistluses ja suusa-
hüpetes. Kokku osaleb võistlustel
umbes 400 sportlast pea 30 riigist.
Kaasa elama oodatakse ligikaudu
20 000 pealtvaatajat ning lisaks
võistlustele on oodata arvukalt
meelelahutusüritusi.
12.—14.11 FIS Alpine Ski World Cup, Levi.26.—28.11 FIS World Cup Nordic Opening, Kuusamo/Ruka
Sappee kinnitab, et suusakeskused on kõrgel tasemel ka Lõuna-Soomes.
Kas Tanja Poutiainen võidab? (NO1) Sanni Leinonen esindab Soome slaalomisõitjate nooremat põlvkonda.
sport
Sappee on aasta suusakeskus 2010 TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO SAPPEE
Soomes algab NHL Eelmise sügise suursündmus NHL Premiere In Helsingi saab jätku. Maailma kõige kõvema jäähokiliiga hooaja avamatšil Hartwall Areenal kohtuvad Minnesota Wild ja Carolina Hurricanes. Selle üri-tusega avaldab Põhja-Ameerika jäähokisari austust oma Euroopa fännidele. Soome tippmängijatest saab jääl näha Minnesota särgis väravavahti Niklas Bäckströmi ning ründajaid Antti Miettineni ja Mikko Koivut. Carolina poolel mängivad Joni Pitkänen, Tuomo Ruutu ja Jussi Jokinen.
NHL-matš Minnesota Wild — Carolina Hurricanes 7. ja 8.10 Hartwall Areena, Helsingi
Iluuisutamise Finlandia Trophy Finlandia Trophy on hinnatud rahvusvaheline iluuisutamis-võistlus, mis toimub juba 15. korda. Traditsiooniliselt osalevad paljud võistlejad Trophy’l uuendatud kava-dega. Võistlustel näeb hulgaliselt staare kogu maailmast ning kohal on ka kõik Soome tippuisutajad eesotsas Kiira Korpi ja Laura Lepistöga. Trophy võistlus toimub Vantaas, Tikkurila spordikeskuses Valtti Areenal, kuhu Helsingi kesklinnast pääseb kõige hõlpsamini lähirongiga. 7.—10.10 Valtti Areena, Vantaa
Jalgpalliunelmad Soome ei ole kunagi pääsenud jalgpalli EM- või MM-võistluste lõpp-mängudele. Siiski sellest unistatakse, vähemalt play-off’ide alguses, ja mõnikord on unistus olnud peaaegu käeulatuses. Sel sügisel alga-vad 2012. aasta EMi play-off’id. Septembri alguses kohtub Soome külalisväljakutel Moldova ja Hollandiga. Esimene mäng Soomes on kavas oktoobris Ungari vastu. Teised selle tugeva alagrupi mees konnad on San Marino ja Rootsi. Kas Soome pääseb Poolas ja Ukrainas mängitavale lõppturniirile, selgub hiljemalt järgmise aasta 11. oktoobril, mil Ukrainas toimub viimane play-off -mäng.
Jalgpalli EM play-off Soome mängud Olympiastadionil HelsingisSoome—Ungari 12.10.2010 Soome—San Marino 17.11.2010 Soome—Moldova 02.09.2011 Soome—Holland 06.09.2011 Soome—Rootsi 07.10.2011
Maailma tippratsutajad Helsingis Oktoobris toimub 26. Helsinki International Horse Show. Nelja päeva jooksul on kavas mitmekülgne võistlusprogramm, muu hulgas lau päeva õhtune publikusõbralik Knock-out-kahevõitlus, kus jagatakse auhinnaraha kokku 30 000 eurot. Pühapäeval, ratsaspordi suursündmuse viimasel päeval, toimuvad Rolex FEI World Cupi osavõistlused. Siis kogunevad maailma tippratsutajad
taas kord Hartwall Areenale, seekord esimest korda kõrgeimal, viie tärni tasemel. Sündmus on igati oma nime väärt: näha saab paljusid suurepäraseid hobu-seid ja suurilmlikku show-meeleolu.21.—24.10 Hartwall Areena, Helsingi
Jäähoki Euroopa tipudEuroopa kõige kõvemad jäähokiriigid Soome, Rootsi, Tšehhi ja Venemaa mängivad neljast turniirist koosnevas sarjas mit-teametliku Euroopa meistritiitli nimel. Soome turniir peetakse traditsiooniliselt novembris Helsingis. Meeleolu on kindlasti laes, kui sarja lõpumatšil kohtuvad Soome ja Rootsi.Jäähoki Karjala-turniir, 11.—14.11 Hartwall Areena, Helsingi
Spordiuudiseid
Soomes peetakse hooaja alguse tähtsaimaid maailmakarika-võistlusi nii slaalomis, suusahüpetes kui muudel suusaaladel.
TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD LEVI 2009
Talispordi supernädalavahetus
Foto
Tom
as W
hite
hous
e
ignsusesh2Ar
ome, Roosnev
Foto
Mar
cus
Wes
term
ark
Foto
Mar
cus
Wes
term
ark
S Ü G I S 2 0 1 0 1 9T H E B A LT I C G U I D E
HELSINGI
mkmmis kus mil lal
majutushostelidEurohostelLinnankatu 9, Helsingi, tel +358 9622 0470, faks +358 9 6220 4747, e-post: [email protected], www.eurohostel.fi. Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklin-nas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.
Hostel ErottajanpuistoUudenmaankatu 9, Helsingi,tel +358 9 642 169, faks +358 9 680 2757,e-post: [email protected],www.erottajanpuisto.comVäike kodune hostel Helsingi kesklinnas.
Hostel AcademicaHietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 1311 4334, faks +358 9 441 201, e-post: [email protected], www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suvi-ti 1.6.—1.9. Rahvusvaheline ja mugav hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvõimalused ühismajutusest kuni nelja inimese toani.
Hostel SatakuntataloLapinrinne 1A, Helsingi, tel +358 9 6958 5232, faks +358 9 6854 245,tel Sodexo Service Center +358 0 10 5407 500e-post: [email protected], www.sodexo.fi/hostelsatakuntatalo. Rahvusvaheline võrratu hostel kesklinnas pakub head teenindust ja soodsaid hindu. Hommikusöök ja õhtusaun hinna sees.
Stadion HostelPohjoinen Stadiontie 4, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: [email protected], www.stadionhostel.fi. Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastaadionil; avatud aastaringselt.
hotellidAirport Hotel Bonus InnElannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: [email protected], www.bonusinn.fi. Vaid viie minuti autosõidu kaugusel lennu-jaamast, kuhu saab hotellist tasuta väike-bussiga. Naabruses asuvad Flamingo Spa ja vabaaja keskus ning JUMBO kaubanduskes-kus. Tube saab üürida ka pikemaajaliselt. Helsingi keskusesse vaid 30 min autosõitu.
Best Western Hotell KatajanokkaMerikasarminkatu 1a, Helsingi, tel +358 9 686 450, faks +358 9 670 290,e-post: [email protected],www.bwkatajanokka.fi. Ajalooline vangla-miljöö ärkab ellu kõrgklassi hotellis. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei kostu. Modernne hotell endises vanglas; rikkalikult huvitavaid detaile.
Hotell AnnaAnnankatu 1, Helsingi,tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664,e-post: [email protected], www.hotelanna.fiRahulik ja hubane hotell Helsingi kesk-linnas, jalutuskäigu kaugusel suurematestkaubamajadest ja vaatamisväärsustest.Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupida-misruum ja parkimiskohad lähedalasuvasgaraažis. Hotelli ümbruses palju suure-päraseid restorane ja pubisid.
Hotell GLOKluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 9 5840 9540, e-post: [email protected], www.palacekamp.fi/hotellit/hotel_glo. Modernne ja urbanistliku elustiili-hotell. Pakub külastajatele spordi-, kultuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui ka väljaspool.
Omenahotellid Lönnrotinkatu 13, Eerikinkatu 24 ja Yrjönkatu 30, Helsingi, broneeringud +358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kõne maksumus), e-post: [email protected], www.omenahotels.com. Kesksetes kohtades asuvates Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal. Pole vaja maksta teenu-se eest, mida sa ei vaja. Hotellides ei ole vastuvõttu ega müügiosakonda, vaid kogu keti ühtne kaugvastuvõtt teenindab teid 24 tundi ööpäevas. Broneeringud saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga.
Sokos Hotel AleksanteriAlbertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 600, faks +358 20 1234 644,e-post: [email protected],www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklin-nas Aleksandri teatri kõrval. Omanäolistetubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.
Sokos Hotel HelsingiKluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014,e-post: [email protected],www.sokoshotels.fi. Lihtne ja kaasaegnehotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202toast on suitsuvabad. 11 peretuba, 4 sauna-ga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.
kämpingudRastila CampingKaravaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659,e-post: [email protected], www.rastilacamping.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18-minutilise metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal asuvad vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmise võimalused.
restoranidAinoPohjoisesplanadi 21, Helsingi,tel +358 9 624 327, e-post: [email protected], www.marcante.fi/aino, avatud E—R 11.30—22, L 14—22. Rahvusrestoran Helsingi kesk-linnas Kauppa tori läheduses, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rahvusroogade põhjal.
Bar TapastaUudenmaankatu 13, Helsingi, tel+358 9 640 724, e-post: [email protected], www.marcante.fi/tapasta, avatud E—N 16.30—24, R—L 16.30—01. Meeleolukas tapase- ja pasta-restoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti soositud koha.
Beefy Queen JamboPieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel+358 9 611 071, avatud E—R 10.30—18, L 11—18.Heade hindadega populaarne restorankesklinnas. Suured ja maitsvad praedgrillitud lõhest piprapihvini.
BelgeKluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590Avatud E—N 11—02, R—L 11—03, P 14—24, www.belge.fi, e-post: [email protected]. Belgia Helsingi südames. Belge bar & bistroo on lihtne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!
Chico´s -restoranid Helsingis muuhulgas Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus. Espoos muuhulgas Iso Omena, Sello, Tapiola. Vantaas muuhulgas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki. Värvikas ja hubane Chico's pakub Ameerika mandri
mitmekülgseid maitseid. Maiusta fajitade, quesadillode ja burgeritega. Vaata resto-ranide lahtiolekuaegu ja kontakte kodule-heküljelt www.chicos.fi.
FishMarketPohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: [email protected], www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket.Avatud E—R 18—23.30, L 17—23.30.Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud kui teise maailma. Siit leiavad mere-andidesõbrad kõikvõimalikke hõrgutisi.
HavisEteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800,www.royalravintolat.com/havis, avatud E—R 11.30—23, L 13—23, P 17—23. Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ning põhjamaiseid mereande.
KappeliEteläesplanadi 1, Helsingi, tel +358 10 766 3880, e-post: [email protected], www.kappeli.fi, avatud iga päev 10—24. Esplanadi pargi ääres asuv à la carte restoran Kappeli on kultuurielamus, mis pakub nautimiseks Skandinaavia köögi hõrgutisi. Restorani ter-rass sobib suve ja linnamelu nautimiseks.
KellarikrouviPohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100,e-post: [email protected],www.royalravintolat.com/kellarikrouvi,avatud E—R 11—24, L 16—24. P ja pühadelavatud Fabiani kohvik tänaval E—R 11—24, L 12—24. Restoran kahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja tänaval Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida maitsvaid ja lihtsaid sööke.
Kämp BarPohjoisesplanadi 29, Helsingi,tel +358 9 57 6111, faks +358 9 5761 1925,e-post: [email protected], www.palacekamp.fi, avatud E—T 10—01, K—R 10—02, L 11—02, P 11—01. Kämp Café rahvusvaheliselt kirev õhkkond võimaldab argipäevast väljuda ning nautida kas klaasikest šampanjat või lihtsalt maiustada keset päeva.
KönigMikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: [email protected], www.rafla.fi/konig, avatud E 11—01, T 11—02, K—R 11—03, L 12—03.1892. a asutatud ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restoranimaailma legend.
LappiAnnankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com,avatud E—R 12—24, L 13—24.Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakubkohalikust toorainest valmistatud lapi hõrgutisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida klaasikest veini sõbraliku hinnaga.
Restoran MerimakasiiniHietalahdenranta 14, Helsingi, tel. +358 9 607 299, faks +358 9 604 834.www.merimakasiini.fi Avatud E—R 11—23, L 12—23, P 12—22. Hubane mereannirestoran üle 20-aastase kogemu-sega. Samuti maitsvad liha- ja taimetoidud. Suvel avatud merevaatega terrass, kust saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.
OmenapuuKeskuskatu 6, Helsingi, tel +358 9 856 856 40, e-post: [email protected], www.rafla.fi/omenapuu,avatud E—T 11—22, K—R 11—23, L 12—23.Hubane ja rahulik kogupererestoran.
Pizzeria RaxPizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20,Helsingi, tel +358 9 4789 0950e-post: [email protected], www.rax.fi, avatud E—L 11—21, P 12—21. Kui kaubandus-keskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.
RaffaelloAleksanterinkatu 46, Helsingi,tel +358 9 8568 5730, e-post: [email protected], www.rafla.fi/raffaello/fi,avatud E 11—23, T—R 11—24, L 12—24, P 13—23.Itaalia stiilis restoran pakub Vahemere hõrgutisi.
Restoran Carlito´sKluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 9 1345 6749, e-post: [email protected], www.palacekamp.fi/ravintolat/restau-rant_carlito_s_helsinki. Avatud E—R 7—23, L 8—23, P 8—22.30. Carlito'se eripäraks on hõr-gutavad pizzad, maitsvad pastad ja suured salatid. Road valmistatakse algusest peale värsketest toorainetest ja ürtidest.
Restoran KipinäVuorikatu 16, Helsingi, tel +358 9670 089, e-post: [email protected], www.marcante.fi/kipina. Avatud E—R 11—24, L 16.30—24.
SassoPohjoisesplanadi 17, Helsingi,tel +358 9 1345 6240, e-post: [email protected], www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso. Avatud lõunal E—R 12—14.30, á la carte 17.30—24, L 17—24. Sassos on rõhk puhastel ja ehtsatel Itaalia maitsetel.
SalveHietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 10 766 4280, e-post: [email protected], www.ravintolasalve.fi, avatud E—L 10—24,P 10—23. Merehõnguline, hubane ja armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.
TeatteringrilliPohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5022, www.royalravintolat.com/teatteri/grilli,avatud E—N 11—24, R 11—01, L 11—01, P 12—22.
Menüü on modernselt klassikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperileib. Delistsaab kaasa osta take away-roogi. Nädala-lõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.
VltavaElielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: [email protected], www.vltava.fi, avatud E 11—23, T—N 11—03, R—L 11—04, P 12—23. Tšehhipärane restoran otse Helsingi südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos Tšehhi köögi hõrgutistega.
ZetorKaivopiha, Mannerheimintie 3—5,Helsingi, tel +358 10 766 4450,e-post: [email protected], www.zetor.net,avatud E 11.30—24, T 11.30—03, K—L 11.30—04, P 12—24. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!
YumeKluuvikatu 2, Helsingi,tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: [email protected], www.palacekamp.fi/ravintolat/yumeavatud E—N 17—23, R—L 17—24. Yume tähendab kaasaegset jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.
kohvikudCoffee Bar Helsinki (kohvikukett)Citykordor, I korrus, Helsingi, tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fiAvatud E—R 7.30—20, L 9—20. Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.
Karl Fazer CaféKluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702,avatud E—R 7.30—22, L 9—22,www.fazercafe.fi. Fazer Café Rootsi lauasvõib nautida rikkalikku ja maitsvathommikusööki või maiustada suussulavajäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuviostutänaval juba aastast 1891.
Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett)Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com. Avatud E—R 7.30—21, L 10—21, P 11—19. Kohvisõprade kohtumispaik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmista-miseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.
Wayne’s Coffee (kohvikukett)Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi,tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi,avatud E—R 10—21, L 10—21, P 12—21.Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.
klubidFinlandia-taloMannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimu-vad kõige suurejoonelisemad firmapeod,konverentsid, messid, näitused ja kontser-did. Täpsem kava kodulehel.
Grand CasinoMikonkatu 19, Helsingi,tel +358 9 680 800, www.gch.fi,avatud E—P 12—04; vanusepiirang 18.Soome ainus rahvusvaheline kasiinoHelsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailmmängude, restoranide ja muu meelelahu-tusega, kus veeta meeldejääv õhtu. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik pildiga isikut tõendav dokument/pass.
Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4),Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud T—N 21—03, R—L 22—04, P 21—03. Kava kodulehel.
LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001,www.clubliberte.fi, avatud E—P 18—02. Club Liberté pakub elav muusikat. Kava kodulehel. WiFi ja piljard.
MeccaKorkeavuorenkatu 34, Helsingi,tel +358 9 1345 6200, e-post: [email protected], www.mecca.fi,lahtiolekuajad E—R 11.30—14, 17—24, L 17—04. Mecca Bar avatud E—N 17—24, R—L 17—04. Mecca Lounge avatud R—L 22—04, vanuse-piirang 24. Tasemel ööklubi Helsingi kesk linnas. Viimase peal kokteilid klaasis ja kannus.
NosturiTelakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880,e-post: [email protected], www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas asuv muusika- ja kultuuri maja Nosturi pakub vaheldusrikast muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi. Täpsem teave kodulehel!
SportsacademyKaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi, avatud 1. korrus iga päev 10—03, 2. korrus E 11—22, T—N 11—01, R 11—03, L 12—03, P 12—22, köök E 11—21, T—R 11—23, L 12—23, P 12—21. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav restoran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiige-lekraani tagavad tippvõistlustel ja spordisündmustel kõigile huvilistele koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka Jaapani-Ukraina kohtumine vaatemänguna.
StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, tel +358 9 408 007 e-post: [email protected], www.storyville.fi. Avatud T 20—03, K—L 20—04, Tin Roof Bar (Street Bar) T 19—03, K—L 19—04. Storyville on üks Euroopa pare-maid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.
TavastiaUrho Kekkosen katu 4—6, Helsingi,tel +358 9 774 67 423, www.tavastia.fi,avatud P—N 20—01, R—L 20—04.Soome üks mainekamaid rokiklubisid.Vaata esinemiskava kodulehelt.
Vinyl LoungeYliopistonkatu 8, Helsingi, tel +358 9 433 265 51, e-post: [email protected], www.vinyl.fi,Avatud E—N 16—02, R—L 16—04, P 20—02,vanusepiirang 22. Dringibaar, kus antaksesuurepäraseid kokteile ja igalõhtul mängivad plaate parimad DJd.
Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi,tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi,Avatud E 11—23, T—N 11—24, R 11—04, L 12—04, P 13—23. Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti. Täpsem info kodulehel.
Rest
oran
Tea
tter
i, fo
to R
oyal
Rav
into
lat
Oy
T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E S Ü G I S 2 0 1 02 0
mkmmis kus mil lal
pubid/õllebaaridChurchill ArmsKeskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 6124 5758,avatud E—T 12—24, K—N 12—02, R—L 12—03.Traditsiooniline inglise pubi; nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.
GaselliAleksanterinkatu 46, Helsingi,tel +358 9 856 85800,e-post: [email protected], www.rafla.fi/gaselli. Avatud E 16—24, T—R 16—03, L 18—03.Pubi Gaselli on üks Helsingi soositumaid kohti. Lai valik kraani- ja pudeliõlut.
Kitty´s Public HouseKeskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: [email protected], www.oluthuone.fi. Avatud E—N 12—01, R—L 11—02, P 12—22. Brittide pubi hõngu ja mitmekülgse vali-kuga tutvud Kitty’s Public House pubis Citykoridoris Helsingi keskuses. Kraanidest voolab ühtekokku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiad kindlasti sobiva. Pubis mängud ja televiisorid, kust võid jälgida Inglise meistriliiga võistlusi.
Molly Malone’sKaisaniemenkatu 1C, Helsingi,tel +358 9 576 675 00, e-post: [email protected], www.mollymalones.fi, avatud E—L 10—04, P 12—04. 50 parima Euroopa iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel korrusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iirimaist live-muusikat igal nädalapäeval.
Sir EinoEteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 9 856 85800, e-post: [email protected], www.rafla.fi/sireino/fi. Avatud T 16—24, K—N 16—01, R—L 16—03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres.Sir Einos saab ka väga hästi süüa.
Villi WäinöKalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: [email protected], www.villiwaino.fi, avatud E—N 14—02, R 14—04, L 12—04, P 12—23. Soome õllerestoran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja snäkid.
kaubandus - keskused Üldiselt on kaubanduskeskused avatud E—R 9—21, L 9—18, nüüd ka P 12—18. Võib olla erandeid.
Flamingo vabaajakeskusTasetie 8 (Jumbo kaubakeskuse kõrval),Vantaa, www.flamingo.fi, avatud öö päeva ringselt. Suur veepark, spaa- ja tervisekeskus, keegel, kino, mitmekesine restoranimaailm, ööklubi, showrestoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa. 800 tasuta parkimiskohta.
ForumMannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 74523, e-post: [email protected],www.cityforum.fi. Mannerheimintie ääres Forumi klaasseina taga asub mitu korruse-täit kauplusi, kohvikuid ja restorane.Forumis leiab ühest kohast kõik kõigeihaldusväärsemad brändid.
Iso OmenaPiispansilta 9, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.
ItäkeskusItäkatu 1–7, Helsingi. Tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus.
Keskuse suurtel ostutänavatel on esin-datud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.
JumboVantaanportinkatu 3, Vantaa,www.jumbo.fi. Jumbos on kaks kaubamaja,kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- javabaajakauplust ning restoranid. Jumboon kogu perele mõeldud ostukeskus.
KamppiUrho Kekkosen katu 1, Helsingi,tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi.Helsingi uusim kaubakeskus Kamppi tähendab 150 kauplust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kui soovid ostelda ja aega viita, siis pakub Kamppi võimalusi varahommi-kust hilisõhtuni.
Kiseleffi majaAleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27,Helsingi, www.kiseleffintalo.fi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Detsembris on jõulu-kaunistustega Kiseleffi maja eriti meeldivpaik, kust saab osta armsaid jõulukinke.
KluuviAleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi. Kluuvi on esinduslik kaubakeskus Senaatin-tori läheduses, kus leidub muu hulgas huvita-vaid rõivapoode noortele. Kes otsib, see leiab.
Kämp GalleriaKluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi. Kämp Galleria on kauba keskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väikse-mates kauplustes.
SelloLeppävaarankatu 3—9, Espoo,tel +358 9 599 889, www.sello.fi.Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.
koos lastegaFallkulla koduloomaparkMalminkaari 24, Helsingihttp://nuoriso.hel.fi/fallkullatel +358 9 3108 9095. Fallkullas näeb tra-ditsioonilisi taluloomi: lambaid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi. Pühapäevad on mõeldud peredele loomadega tutvumiseks.
Gardenia-Helsinki botaanikaaedKoetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 400, www.gardenia-helsinki.fi.Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitse-ala ja Helsingi ülikooli filiaali lähedal. Aasta-ringselt avatud klaasist troopikamajast avaneb vaade Helsingi vanimatele põllu-maadele. Eriliseks teevad Gardenia aiad, muu seas Jaapani stiilis aed, roosi- ja pojengiaiad. Erinevad näitused ja üritused.
Heureka teaduskeskusTikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99,e-post: [email protected], www.heureka.fi.Kõik inimesed on uudishimulikud, meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemuseni ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki Heureka. Heureka toob oma näitustega põnevust nii lastele kui ka täiskasvanutele.
HopLopi seiklusparkNäiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4,Vantaa, tel +358 10 837 3001, e-post: [email protected], www.hoplop.fi. HopLop on aastaringselt avatud siseseiklus-parkide kett lastele, mis pakub rõõmu, meele-
lahutust ning ajaviidet 1—10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapse-ga kaasas olevate täiskasvanute kohta.
Korkeasaari loomaaedMustikkamaanpolku 12, Helsingi,tel tel +358 60095 911 (0,37 eurot/min+km), e-post: [email protected], www.korkeasaari.fi. Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tundrast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisalikud, väikesed ahvid, ämblikud, sääsed, konnad ja kilpkonnad. Arktilised loomad — põdra, tundraöökulli ja muskushärja — leiad õuest nii suvel kui tal-vel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine.
Linnanmäki lõbustusparkTivolikuja 1, Helsingi, tel +358 9 773 99 600, www.linnanmaki.fi. Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva!
MegazoneEnergiakatu 3 (Salmisaaren liikuntakeskus), Helsingi, tel +358 50 595 4094, e-post: [email protected]. Avatud E—R 13—21, L 11—21, P 12—18. Taibukust ja kiirust eeldav
maagiline seiklus siseruumides hargneva-tes labürintides. Mäng on ohutu ja sobibkõigile. Alati on kohal ka personal, kesvajadusel nõustab ja aitab. Räägitaksesoome, inglise ja rootsi keeles.
Sea Life meremaailmTivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba 1,2 miljonit külastajat. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele all-pool veepinda. Muu hulgas on eksponeeritud 10 erinevat hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, merihobukesi jpm. Kokku üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.
Seiklushall HuimalaJuvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi. Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tegevust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.
Serena veeparkTornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 8870 550, e-post: [email protected]., www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele
veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning laste basseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud saunakoobastik,mida tasuks ilmtingimata külastada.
SuomenlinnaKauppatorilt veebussi või praamigaMustasaarele, tel +358 9 684 1880,e-post: [email protected],www.suomenlinna.fi. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega, nautida parke, merd ja saaris-tuloodust. Suomenlinnas on 6 muuseumi, ekskursioonid giidiga, näitused ja kaunid käsitööesemed. Toimuvad üritused, näiteks Viapori Jazz, suveteater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele suveprogrammile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuuri-reiside sihtkoht.
Tropicario troopikamajaSturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, +358 9 750 076, e-post: [email protected], www.tropicario.com. Tropicario on Põhja-maade kaasaegseim troopikamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele. Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri
varaane ning hulgaliselt muid roomajaid ja loomi, muu hulgas linde ja kalu. Näitusel eksponeeritakse tõeliselt haruldasi sisalik-ke ja madusid.
lastesõbralikud muuseumid
Loodusteaduste muuseumPohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi.Avatud T—K, R 9—16, N 9—18, L—P 10—16. E suletud. www.fmnh.helsinki.fi. HelsingiMuuseumis saab sukelduda Läänemere sügavustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollekt-siooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised välja-panekud vahelduvad korrapäraselt.
Päevalehe muuseumLudviginkatu 2—4, Helsingi. Tel +358 9 122 5210, avatud T—P 11—17, www.paivalehdenmuseo.fi. Muuseumist saab teavet ajalehetööst ja selle ajaloost.
LastemuuseumTuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi,www.helsinginkaupunginmuseo.fi.Laste ja noorte elu kajastavad näitusedon koostatud laste endi kaasabil.
Mängukarumuuseum Helsingi Vanha Nalle Hämeentie 34D (sisehoov), Helsingi. Avatud P 12—16, www.nallet.fi. Mängukaru- ja hobimuuseum, kus muu seas tutvustatakse ka kaameraid ja vanaaegseid rahasid.
TeatrimuuseumTallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi.Avatud T—P 11—18, www.teatterimuseo.fi.Muuseumikülastaja saab võimaluse seigel-da teatri maagilises maailmas.
Leikkilinna — SoomeMänguasjamuuseumNäitusekeskus WeeGees, Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo. www.leikkilinna.fi. Avatud T, R—P 11—18, K—N 11—20. Tasuta sissepääs K—N 18—20. Leikkilinna on mängu-kultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju 1900. aastate algusest tänapä-evani. Mänguasjad, endised lemmikud, pööninguaarded, näitused ja mälestused.
ehitamineMekanoväriRiihimiehentie 4, Vantaa (Varisto), tel +358 9 788 058, e-post: [email protected], www.mekanovari.fi. Avatud E—R 7—18, L 10—14.Lai valik kvaliteetseid värve, pahtleid, töörõivaid ja kattematerjale. Teenindus nii eesti kui vene keeles.
Soome viis suurimat linna
Soome viis suurimat linnaSoome viis suurimat linna on Helsingi,Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja üri-tuste kohta leiad järgmistelt aadressidelt.Helsingi, www.visithelsinki.fiEspoo, www.visitespoo.fiTampere, www.tampere.fi/matkailuVantaa, www.vantaa.fiTurku, www.turkutouring.fi
Eckerö LineEestis +372 6 646 000Soomes +358 6000 4300 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)
Laev: Nordlandia
Tallinnas Reisisadam A-terminalHelsingis Länsiterminal
www.eckeroline.ee
LindaLineEestis +372 6 999 333Soomes +358 600 066 8970 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)
Tallinnas Linnahalli sadamHelsingis Makasiiniterminal
www.lindaliini.ee
TallinkEestis +372 6 409 808.
Soomes +358 6 001 5700 (1.74 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus). Laevad: Tallink Star, Baltic Princess, Superstar
Tallinnas Reisisadam D-terminalHelsingis Länsiterminal. www.tallink.ee
Viking LineEestis +372 6 663 966; Soomes +358 6 004 1577 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)
Laevad: Viking XPRS
Tallinnas Reisisadam A-terminal
Helsingis Katajanokka terminalwww.vikingline.ee
FinnairEestis +372 6 266 310, +372 6 266 309Soomes +358 600 140 140www.finnair.ee
Air BalticTel. +371 6700 6006 või +370 7005 5660www.airbaltic.com
laevad/lennud mkmmis kus mil lal
HELSINGI
S Ü G I S 2 0 1 0 2 1T H E B A LT I C G U I D E
kultuur© The Baltic Guide
Klubi
Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist, Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com Avatud T—N 21—03, R—L 22—04, P 20—03. Kava kodulehel.
Club LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, e-post [email protected], www.clubliberte.fi Avatud T—P 16—02. Club Liberté pakub elavmuusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.
NosturiTelakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post [email protected], www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas paiknev muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi.Kavas palju live-esinemisi, täpsemat teavet otsi kodulehelt!
StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, e-post [email protected], www.storyville.fi Avatud E—L 20—04. Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville’i köök pakub cajuncreole’i stiilis hõrgutisi. Kava kodulehel.
TavastiaUrho Kekkosen katu 4—6, Helsingi, tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi Avatud P—N 21—02, R—L 21—03 juhul, kui teisiti ei mainita. Vaata täpsemat esinemis-kava kodulehelt!Soome üks mainekamaid rokiklubisid.
Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi Avatud P 12—24, E—N 11—24, R 11—04, L 12—04.Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti, täpsem teave üleval kodulehel.
KontsertLisainfo www.livenation.fi, www.festivals.fi
23.9 Amy Macdonald, The Circus, Helsingi.
29.9 “Mísia — Ruas Tour 2010,” Savoy-teater, Helsingi.
13.10 Lady Gaga, Hartwall Areena, Helsingi.
15.10 Kelis, The Circus, Helsingi.2.—6.11 “Tango Pasión,” Savoy-teater,
Helsingi.3.11 Youssou N’Dour,
Kulttuuritalo, Helsingi.5.11 Richard Marx,
Kulttuuritalo, Helsingi.8.11 The Count Basie Orchestra,
Finlandia-talo, Helsingi.16.11 Manhattan Transfer,
Finlandia-talo, Helsingi.18.11 Imogen Heap,
Tavastia, Helsingi.
Festival9.—23.11 Maailmamuusikafestival
“Etnosoi,” Helsingi.16.—26.9 Rahvusvaheline Helsingi
filmifestival “Armastus & Anarhia.”
20.—24.10 Espoo koorimuusikafestival.19.—20.11 WinterOpen, Vuokatti.25.—28.11 “Kaamosjazz 2010,” Saari-
selkä ja Tankavaara (Inari).
MessHelsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi, www.finnexpo.fi
6.—9.10 Rahvusvaheline ehitus- ja kodu-tehnikamess “FinnBuild 2010.
15.—17.10 “Ilu 2010.”28.—31.10 “Vein, Toit & Hea Elu 2010”
ja Helsingi raamatumess.4.11—7.11 “DigiExpo.”5.—7.11 “Skiexpo.” 26.11—28.11 “Roheline nädalalõpp/ ELMA
2010.”11.—12.12 “Võitja 2010 ja Helsingi
Võitja 2010.”
Muuseum ja näitusNB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!
Amos Andersoni KunstimuuseumYrjönkatu 27, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fiAvatud E, N ja R 10—18, K 10—20, L—P 11—17.
29.5.09—20.9.10 “Modernismi kaks nägu.”Kuni 29.9.10 “Hetk — seinamaalid.”8.10.10—2.1.12 “Valguse ehitajad” (1940—1950. aastate kunst).22.10.10—10.1.11 “Hugo Backmansson (1860—1953) — kunstnik, ohvitser ja seikleja.”
Ateneumi kunstimuuseumKaivokatu 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fiAvatud T ja R 9—18, K ja N 9—20, L ja P 11—17.
11.6—3.10 Veikko Vionoja.
DisainimuuseumKorkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi, tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fiAvatud T 11—20, K—P 11—18, E suletud, (suvel 1.6—31.8 E—P 11—18).
30.5—19.9.10 “Oiva Toikka, Iittala disainer.”27.8—19.9.10 “Fashion Photo Helsinki.”8.10—12.12.10 “Tsaaride jahipidamine — Kremli aarded.”
Hakasalmi villa, Helsingi LinnamuuseumKaramzininkatu 2, Helsingi, tel +358 9 169 3444. Avatud K—P 11—17.
Püsinäitused “Helsingi areng” ja “Hea kodanik.”
EMMAWeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo, tel +358 9 8165 7512, e-post [email protected], http://emma.museumAvatud T, R—P 11—18, K—N 11—20.
Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest29.9.10—9.1.11 “Hiina siidi lugu”, Jorma Purase fotod, Juba Tuomola looming.
Helsingi Linna Kunstimuuseum, TennispalatsiSalomonkatu 15, 00100 Helsingi, tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fiAvatud T—P 11—20.30.
20.8.10—jaanuar 2011 “Peekaboo — Uus Lõuna-Aafrika.”
Nüüdiskunstimuuseum Kiasma Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fiAvatud T 10—17, K—P 10—20.30.
10.9—7.11 “Cream — Damien Hirst.”Kuni 20.02.11 “It’s a Set-up.”08.10—12.12 “Ars Fennica 2010.”
Teaduskeskus Heureka Tiedepuisto 1, Vantaa, tel +358 9 857 99, www.heureka.fi
Alates 4.4 “Heureka klassikalised näi-tused.”Alates 20.10 “Mündi teekond.”Kuni 16.1.11 Interaktiivne näitus “Mõrv Heurekas.”
Seurasaari VabaõhumuuseumSeurasaari, 00250 Seurasaari, tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti), www.nba.fi/fi/seurasaari. Avatud E—P 11—17 (1.6—31.8). E—R 9—15, L—P 11—17 (15.5—31.5 ja 1.9—15.9).
Sinebrychoffi Kunstimuuseum Bulevardi 40, 00120 Helsingi, tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuuseum.fiAvatud T, R 10—18; K, N 10—20; L, P 11—17.
Püsinäitus riigi väärtuslikemaist ja rah-vusvaheliselt olulisematest maalidest.
Soome Rahvusmuusem Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi, tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm
Keldrikorrusel püsinäitus “Aardekambrid.”1. korrusel püsinäitus “Kiviaeg, pronksi-aeg ja rauaaeg.” 2. korrusel “Riik ja rahvas — Soome rahvuskultuur 18. ja 19. sajandil.”3. korrusel käsitöötuba Vintti. Avatud T—P 12—16.20.11.09—22.11.10 “Tagaotsitav — Armfelt, G. M. Armfelt (1757—1814), kuninga ja keisri ohvitser.”
Soome SpordimuuseumOlympiastadion, 00250 Helsingi, tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fiAvatud E—R 11—17, L—P 12—16.
Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000-aastasest perioodist. Matti Nykäneni medalikollektsioon.
Soome PostimuuseumAsema-aukio 5H, 00101 Helsingi, www.posti.fi/postimuseoAvatud E—R 10—18, L—P 12—17.
Soome KlaasimuuseumTehtaankatu 23, 11910 Riihimäki, tel +358 19 758 4108. Avatud veebruar—detsember T—P 10—18, suletud jaanuaris.
Alvar Aalto MuuseumAlvar Aalton katu 7, 40101 Jyväskylä, tel +358 14 624 809, www.alvaraalto.fiAvatud T—P 11—18, juuli—august T—R 10—18, L—P 11—18, suletud E.
Püsiekspositsioon: “Alvar Aalto. Arhitekt.” Näha saab interjööre, maket-te, multimeediateoseid ja filme.
Teater/muusikaFinlandia-taloMannerheimintie 13 E, Helsingi, www.finlandiatalo.fiFinlandia-talos toimuvad kõige suure-joonelisemadd firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid.Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippu-palvelu ja Lippupiste müügipunktidest.
15.9 19 Helsingi Linnaorkester, kavas Beethoven.
16.9 19 Helsingi Linnaorkester, kavas Beethoven.
17.9 “Finlandia Jazz.” 19 Aki Rissanen Trio. 20 Emma Larsson Quintet.
21 Manuel Dunkel Quartet.23.9 19 Helsingi Linnaorkester,
kavas Stravinsky.30.9 19 Helsingi Linnaorkester,
kavas Chopin.1.10 19 Soome Raadio
Sümfooniaorkester.6.10 19 Soome Raadio
Sümfooniaorkester.11.10 20 Georg Ots — 90. sünnipäeva
juubeliturnee.13.10 19 Helsingi Linnaorkester,
kavas Schumann.27.10 19 Soome Raadio
Sümfooniaorkester.28.10 19 Danny, juubelikontsert.29.10 19 Didula.4.11 19.30 Herbie Hancock.5.11 19 Soome Raadio
Sümfooniaorkester.9.11 19 Soome Raadio
Sümfooniaorkester.10.11 19 Helsingi Linnaorkester,
kavas Furtwängler.12.11 19 Anneli Sari kontsert.13.11 18 Jari Sillanpää kontsert.15.11 20 Bo Kaspers Orkester.16.11 21 Manhattan Transfer.19.11 19 Renée Fleming, Soome
Raadio Sümfooniaorkester.21.11 18 Mavis Staples.24.11 19 Helsingi Linnaorkester,
kavas Beethoven.4.12 19 Swinging Christmas 2010.6.12 15 Helsingi Linnaorkester,
Iseseisvuspäeva kontsert.
Helsingi LinnateaterEnsi linja 2, 00530 Helsingi, www.hkt.fi
Soome RahvusteaterLäntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi
Savoy-teaterKasarmikatu 46-48, Helsingi, tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy
Soome RahvusooperHelsinginkatu 58, 00250 Helsingi, tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi
Ooperi- ja balletietendused ning kontser-did täiskasvanutele, noortele ja lastele. Sel hooajal kavas “Võluflööt,” “Aida,” “Armujook,” “Põhjalased,” “Madama Butterfly,” “Die tote Stadt.”
Tampere OoperiteaterYliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere, tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fiTampere ooperiteater avati aastal 1946, orkestriks on Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.
Muud üritused (www.tapahtuma.tv)
21.—23.9 Rovaniemi sügislaat.23.—26.9 50. Pori linna päev.25.—26.9 Kokkola kalalaat.25.9 Lohja õunakarneval.30.9—3.10 “Iiri Festival,” Oulu.1.—2.10 Uusikaupunki sügislaat.3.—9.10 Silgulaat, Helsingi.9.10 Valkeakoski kalalaat.7.—8.10 NHL Minnesota Wild —
Carolina Hurricanes, Harwall Areena, Helsingi.
7.—10.10 Iluuisutamise Finlandia Trophy, Valtti Areena, Vantaa.
9.—10.10 Traditsiooniline purjekapäev, Kauppatori, Helsingi.
16.—17.10 Kotka kalalaat.21.—24.10 Helsinki International Horse
Show, Hartwall Areena30.10 Talupojaturg, Kauppatori,
Helsingi.4.—11.12 Saalihoki MM-turniir,
Hartwall Areena, Helsingi.4.11—9.1 Talvetsirkus Sika,
Kaablitehas, Helsingi.11.—14.11 Jäähoki Karjala turniir,
Hartwall Areena, Helsingi.
mkmmis kus mil lal
√Must metallmuusika NorrastMeloodilist black metal’it mängiv Dimmu Borgir on kuulunud selle žanri tun-tuimate bändide hulka 1990. aastatest alates. Soomes saab Dimmu Borgiri kuulata-näha oktoobris, ja seda nii Tamperes kui Helsingis.
14.10 Pakkahuone, Tampere; 15.10 Kulttuuritalo, Helsingi
Päevapilet 1 ööpäev: Helsingi 6.80 € ja lähiümbrus (Helsingi, Espoo ja Vantaa) 12.00 €. Järgmised päevad (max 7 päeva) á 3.40/6.00 €. Lapsed −50%. Müügikohad Helsingi piirkonnas: R-Kioskid, Stockmann, VR-piletikassad, Helsingi linna turismiinfo ning HSLi teeninduspunktid Rautatientoril , Itä-keskuses , Travel Card teeninduspunktides Espoos ja Vantaas. www.hsl.fi
” Päevapilet pilet on viinud meid kõikjale. Vabalt, piiramatult, päev päeva järel. See on tõesti väga liigutav.”
Tõeliselt liigutav kaart.
T H E B A LT I C G U I D ES Ü G I S 2 0 1 0 22
Eesti SuursaatkondItäinen Puistotie 10, 00140 HelsinkiTel +358 9 622 02 60, faks +358 9 622 02 610E-post: [email protected]
Hädaabi 112 (tasuta)
Politsei 112 (tasuta)
Meditsiiniinfo +358 910 023
Valvehambaarst 9–21+358 9 736 166
Olulisemad telefoninumbrid
Kõik Soome taksod kuuluvad ühe katusorganisatsiooni
alla ja on seetõttu eriti turvalised ning usaldusväärsed.
Taksohind on kõikjal üks ja sama. Sõidu alustamise tasu
on (E–R 6–20 ja L, kiriklikel pühadel, iseseisvuspäevale
ja 1. maile eelneval päeval kell 6–16) 5.30 eurot, muul
ajal 8.30 eurot. Kilomeetri hind on diferentseeritud,
näiteks 1–2 reisija puhul on see 1.39 eurot/km, üle
6 reisija 1.94/km.
Tellimine tel 01000 700. Soome taksoliidu koduleht on
www.taksiliitto.fi
Helsingi kesklinn
turistiinfo
vaatamisväärsused
muuseumid
teatrid
terminalid
Helsingi linna turismiinfo, Pohjoisesplanandi 19
Helsinki Expert / Tour Shop, Pohjoisesplanadi 19
Helsingi-info / Juugendsaal, Pohjoisesplanadi 19
Soome Turismi Infobüroo, Pohjoisesplanadi 19
Raudteejaam / Hotellikeskus, Asema-aukio
11112
Toomkirik, Senatiturg
Helsingi Linnavalitsus, Pohjoisesplanadi 11-13
Presidendiloss, Mariankatu 2
Kauppatori turg, Eteläsatama
Peapostimaja / Postimuuseum, Asema-aukio 5H
Autobussijaam, Kamppi keskus
Parlamendihoone, Mannerheimintie 30
Temppeliaukio kirik, Lutherikatu 3
Finlandia-talo kontserdimaja, Mannerheimintie 13
Uspenski katedraal, Liisankatu 29A
Rahvusooper, Helsinginkatu 58
OlümpiastaadionSibeliuse monument, Sibeliuse park, Mechelininkatu
Olulisemad marsruudid
Lääneterminal - kesklinn (Elieli plats)Buss 15 või 15A umbes 15-minutlise intervalliga
Katajanokka - kesklinnTramm 4 umbes 7-minutilise intervalliga
Helsingi-Vantaa lennujaam - kesklinn (raudteejaam)Kohalikud bussid 415, 451 või 615 ja Finnair City Bus 20-minutilise intervalliga (pilet 4.90 eurot)
Taksod
Olümpiaterminal, Eteläsatama / Olympiaranta 1 (Tallink Silja)
Makasiinitermnal, Eteläsatama / Eteläranta 7 (Linda Line)
Katajanokka terminal, Katajanokkalaituri 8 (Viking Line)
Länsiterminal, Hietasaarenkuja 8 (Tallink Silja, Eckerö Line)
Soome Rahvusteater, Läntinen Teatterikuja 1
Helsingi linnateater, Ensi linja 2
Svenska Teatern, Pohjoisesplanadi 2
3456789101112131415
Helsingi Linnamuuseum, Sofiankatu 4
Ateneumi Kunstimuuseum, Kaivokatu 2
Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2
Soome Rahvusmuuseum, Mannerheimintie 34
Amos Anderssoni kunstimuuseum, Yrjönkatu 27
Disainimuuseum, Korkeavuorenkatu 23
Design Forum Finland, Erottajankatu 7
Sinebrychoffi kunstimuuseum, Bulevardi 40
1617181920212223
242526
2728
3031
Metroo
31
1
2
3
4 5
6
7
8
910
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
30
Erottajan k
MekanoväriHerttaniemi
Tallink Silja
Viking Line
M
M
MM
M
M3B
3B
3T3T10
1A
8
4
4T
15
1515A
15A
24
24
15A
24
9
3T
3T
3B3B
Sörnäinen
Hakaniemi
KaisaniemiRautatientoriCentral Railway Station
Kamppi
Ruoholahti
1
3T
4
6
7A
8
9
10
7B
4T
RaitiolinjatTram routes
1
1A
3B
15 15A 15V 24
BussilinjatBus routes
S Ü G I S 2 0 1 0 2 3T H E B A LT I C G U I D E
Aastal 1981 avaldas üks
ajaleht ühes augusti-
numbris foto 81aasta-
sest Soome presiden-
dist (Kekkonen sündis
1900), kes viibis Islandil kala-
püügiretkel. Ajalehefoto teemal
”Kekkonen kalastamas” ei olnud
iseenesest kuigi ebatavaline, sest
kalapüügifotod kuulusid presiden-
di kuvandi juurde.
Foto erilisus seisnes selles, et
Kekkonen paistis olevat pildis-
tamise ajal pooleldi vastutusvõi-
metu – teda talutasid või toetasid
mõlemalt poolt Islandi president
ja soomlasest kalapüügiseltsi liige.
Artikkel ega pildiallkiri ei puudu-
tatud seda aspekti sõnagagi.
Presidendi tervislikku seisundit
käsitlev meediakajastus oli sisuli-
selt olematu, kuid tulevikupers-
pektiivid olid ilmselged. Oktoobri
alguses talutasid abilised presi-
dendi jalutuskäigule ametikorteri
ümber asuvasse parki. Pargi piir-
deaia taga seisid tegevusvalmis
pikalt oodanud pressifotograafid.
Arvatakse, et siseringi inimesed
tõid presidendi avalikkusele näita-
miseks meelega toast välja just sel
ajal, kui ta end kõige paremini ei
tundnud. Oli kuidas oli, aga kohe-
selt avaldatud pressifotode tule-
mus oli see, et president Kekko-
nen pani mõni nädal hiljem lauale
errumineku avalduse. Lahkumise
põhjusteks toodi terviseproblee-
mid, ja see oli üks neid harulda-
si kordi, mil kõik seda poliitikute
stampvabandust ka uskusid.
1980. aastate alguses tuli mida-
gi ette võtta. Soomes valitses tol
ajal veel presidendivõimul põhi-
nev riigikord ja riigi seisukohast oli
presidendi teovõimelisus vältima-
tu. Kekkoneni haigus oli aeglaselt
arenev ja selle sümptomite hulka
kuulusid ka mäluhäired. Haigus-
hoogude vahel oli Kekkonen igati
kõbus, terava mõistusega ning ene-
sekindel jõupoliitik. Ka presidendi
füüsiline vorm oli hea – oli ta ju
kogu elu aktiivselt sporti teinud.
Mälulünki oli Kekkonenil esine-
nud juba alates 1973. aastast, kuid
need ei takistanud teda tüürimast
Soomet ”poliitilise ainuvalitsejana”
läbi 1970. aastate ja juhtimast 1975.
aastal ka ETYK koosolekut. Pre-
sidendi erru saatmine oli Soomes
protseduuriliselt väga keeruline
ettevõtmine. Haige president pidi
ise aru saama oma jätkamise eba-
otstarbekusest. Seetõttu paljastatigi
viimaks 1981. aasta suve lõpus riigi
kõige paremini hoitud saladus.
Kekkoneni poliitiline karjäär
oleks väärinud üllamat lõppu, kui
meedia abil haige vanuri kohalt
kangutamine. President Kekko-
nen oli siiski sõdade järgsel ajal
Soome kõige tähelepanuväärsem
riigimees.
Spordijuht ja poliitiline politsei Urho Kekkonen oli spordimees
ja tema nimel olid 1924. aastal nii
hoota kõrgushüppe kui hoota kol-
mikhüppe Soome rekordid.
Kekkonen oli amatöörsportla-
ne selle sõna algupärases britilikus
tähenduses. Spordi kõrvalt õppis
ta Helsingi Ülikoolis õigusteadust
ja kaitses 1936. aastal doktorikraa-
di. Õpinguid rahastas väikelinnast
pärit noor Kekkonen tööd tehes.
Ta oli muu hulgas Ylioppilasleh-
ti peatoimetaja ja seejärel töö-
tas riigipolitseis. Politseist liikus
tulevane president edasi maakon-
dade liidu juristiks ja sealt edasi
põllumajandusministeeriumi.
Elu kutseline poliitik sai temast
esmakordselt 1936. aastal, mil ta
valiti Eduskunna liikmeks. Tema
parteiks oli siis toonane Maaliit,
nüüdne Soome Keskpartei. Tema
aktiivse spordijuhikarjääri tipp-
ajaks osutus Soome olümpia-
koondise juhtimine aastatel 1932
ja 1936, tegemist oli tolle aja kohta
tõeliselt väärika auametiga.
Sporditaust andis noorele
mehele tuntust, samuti ka aktiiv-
ne üliõpilaselu. Helsingi ülikool
oli tol ajal tähtsaim kõrgharidust
andev õppeasutus, värske Turu
ülikool oli veel lapsekingades. Hel-
singis õppis Soome tulevane eliit
ja õpinguaastatel loodi hilisemad
toimivad suhted ning sidemed.
Urho Kekkonen ei olnud suur
ja originaalne mõtleja ega ka mitte
tähtsast suguvõsast. Poliitikuna
oli ta aga väljapaistvalt osav tak-
tik ning oskas sõlmida kasulikke
sidemeid. Tänapäeva keelepruu-
gis võiks teda nimetada osavaks
suhte võrgustiku loojaks.
Vaibunud poliitiline kreedo 1936. aastal Eduskunda valituna
sai Kekkonen kohe justiitsminist-
riks. 1937. aastal, järgmises valit-
suses, oli Kekkonen juba sisemi-
nister ja üritas lämmatada Soome
äärmusparempoolset isamaalist
rahvuslikku liikumist. Katse eba-
õnnestus ja Kekkonen sai mitu
paadunud vihavaenlast.
Veel Talvesõja lõpupäevadel
uskus Kekkonen, et lääneriikide
abi on käeulatuses ja et Nõuko-
gude Liiduga ei peaks rahu sõlmi-
ma. Jätkusõja alguses jagas vana
Akadeemilise Karjala Seltsi liige
ikka veel Soome riigi endise suu-
ruse ideid.
Kekkoneni vaated muutusid
tasapisi Teise maailmasõja jooksul.
Ta kaotas usu Saksamaa võimalik-
ku võitu ja liitus nende poliitiku-
tega, kes soovisid Soomet võima-
likult kiiresti sõjavankri eest lahti
rakendada. Vaherahu sõlmimi-
se järel oli Kekkonen 1944−1946
Paasikivi valitsuse justiitsminister.
Urho Kekkonen oli see minister,
kes vastutas sõjakuritegude uuri-
mise korraldamise eest Soomes.
See tegevus ei teinud teda rahva
silmis just populaarsemaks.
Kekkonen tõmbus aktiivsest
poliitikast kõrvale, siirdus Soome
Panga juhatusse ja tegutses Edus-
kunna asespiikerina. Ilmselt pida-
sid paljud neil aegadel Urho Kekko-
neni poliitikas kukkuvaks täheks.
Riigimeheks Prantsusmaal suunas president de
Gaulle riigi poliitika normaalsesse
suunda. Ta sai aru, et Prantsus-
maa üksinda ei suuda kunagi Sak-
samaad sõjas võita. Niisiis tuleb
püüda elada Saksa rahvaga sõpru-
ses. Need olid vägagi realistlikud
sihid, mis sillutasid teed Euroopa
Liidu tekkimisele.
Urho Kekkonen jõudis oma
poliitilistes vaadetes umbes sama-
sugustele järeldustele. Ta mõis-
tis, et pärast sõda on vältimatu
seada Nõukogude Liiduga sisse
heanaaberlikud suhted ja et seda
ei saa jätta kohalike kommunistide
hoolde. Kekkonenile omaselt pak-
kus ta end ise tulevaste idasuhete
võtmeisikuks.
Külma sõja atmosfääris sobis
see Moskvale hästi. Kekkonenist
sai 1956. aastal president ja tema
isiklikult tagas, et Soome arves-
taks oma majandus- ja poliitilises
tegevuses Nõukogude Liidu huvi-
dega. Puudliks Kekkonen siiski ei
muutunud, sest riikidevahelised
suhted seisnesid paljuski tõhu-
sas kauplemises. Ühe Kekkoneni
vahetuskauba tulemus oli see, et
saadi luba sõlmida suhteid hõimu-
rahva − eestlastega − ning avati
ka vastav laevaliin. Vastukaubana
lubas Soome valitsus ignoreerida
väliseestlaste tegevust ja aateid.
Nõukogude Liidule oli väga täh-
tis viia väliseestlaste mõju ja hääl
miinimumi. Kekkonen vana Kar-
jala Seltsi liikmena eelistas suhete
soojendamist kodueestlastega.
Kekkoneni presidendiaastate
trumpässaks oli ”Moskva kaart” ja
see otsustas ikka ja jälle iga mängu
saatuse. Kekkonen oli heade ida-
suhete garant ja kui see fakt polii-
tilistele vastastele muljet ei avalda-
nud, siis astus mängu Moskva ise
ja tuletas asjaosalistele meelde, kes
on pumba juures. Sellele vaatama-
ta liitus Soome Kekkoneni valit-
susaastate jooksul paljude Lääne
organisatsioonidega ja vabakau-
banduspiirkonnnaga EFTA. Eriti
hoolsalt jälgis Kekkonen seda, et
kõigis ametlikes rahvusvahelistes
avaldustes rõhutaks Moskva Soo-
met kui erapooletut riiki.
Poliitikuna mängis Kekkonen
kindla peale. Vastased purustas
ta nii põhjalikult, et neist teiseks
korraks enam tülitekitajat polnud.
1970. aastate alguseks oli Kekko-
nenist saanud sisuliselt suverään,
arvestatavaid poliitilisi vastaseid
silmapiiril enam polnud ja polii-
tikute karjääriredelil tõusmine
sõltus ainuisikuliselt Kekkoneni
soosingust.
1973. aastal pikendati Kek-
koneni ametiaega 1978. aastani,
korrigeerides selleks põhiseadust,
ning 1978. aasta valimistel seadsid
kõik suuremad parteid presiden-
dikandidaadiks Kekkoneni.
Kumbki mainitud seikadest ei
tee Soome poliitilisele kultuurile
au ja on häbiplekiks ka sisuliselt
diktaatoriks muteerunud Kekko-
nenile.
Urho Kekkonen loobus presi-
dendiametist 1981. aastal ja suri
86 aasta vanusena viis aastat hil-
jem, 1986. aastal.
Riigisaladused on üks asi, kuid tõeliselt suured saladused on riigi saladused. 1970. aastatel oli varjata selline saladus Soomel.
ajalugu
Kekkoneni poliitiline karjäär oleks väärinud üllamat lõppu, kui meedia abil haige vanuri kohalt kangutamine.
Riioli
SarasmoJUTUSTAB
Riigi saladusRiigi saladus TEKST ANTTI SARASMO
Kui Erkki Laitila tegi aastal 1981 aasta lehefoto tiitli pälvinud pildi, oli Kekkonen juba haige.
Valimisplakat aastast 1956.