Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs

Andres Võrk (PRAXIS, TÜ) Maris Jesse (PRAXIS)

Indrek Roostalu (PRAXIS, TÜ)Tarmo Jüristo (LHV)

Jätkusuutlikkus meie töös• Tervishoiu rahastamissüsteem on jätkusuutlik, kui

ühiskond on majanduslikult ja sotsiaalselt võimeline katma tulevikus kulud, mis on vajalikud ühiskonna vajadusi rahuldava tervishoiuteenuste taseme saavutamiseks.

• Majanduslik jätkusuutlikkus – Oma majanduse võime piisavaid ressursse luua

• Sotsiaalne (poliitiline) jätkusuutlikkus – ühiskonna rahulolu tervishoiu rahastamise viiside ja

tasemega

• Ühiskonna vajadus– Objektiivsed tegurid (haigestumus)– Eelistused ja ootused tervishoiule

Jätkusuutlikkuse mõjuteguridJÄTKU-

SUUTLIKKUS

Muu REA ja KOV panus

Ravikindlustusmaks- maksubaas- maksumäärad

KULUD

Vajadus- Rahva tervis- Rahva vanus- Eelistused

Hinnad- Ressursside hinnad- Tervishoiusektori efektiivsus

TULUD

Erasektori panus- tulude areng (keskmine, jaotus)- omaosalus

Eelarve- ja maksu- poliitika

Tervishoiupoliitika

Rahvastikupoliitika

Tööpoliitika

Töö ülesanded• Anda hinnang Eesti tervishoiu rahastamisele

rahvusvahelises võrdluses • Tausta-analüüs: kus asetseme?

• Analüüsida seniste rahastamisallikate dünaamikat ja osakaalu tervishoiu kogukuludes (1998-2003)• Kas tervishoiu rahastamine on vähenenud või suurenenud?

Miks? Omaosaluse mõju leibkondadele?

• Simulatsioon kohustusliku ravikindlustuse laekumise kohta aastani 2050• Kas on oodata ravikindlustuse rahade kasvu või kahanemist?

• Anda hinnang tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkusele• Kas praegune süsteem on jätkusuutlik?

Tervishoiu kogukulud SKPs on olnud suhteliselt stabiilsed

Allikas: Sotsiaalministeerium: Tervishoiu kogukulud, Statistikaamet

5.6%

4.8% 4.9%

4.3%4.0% 3.9%

4.1%

5.4%

5.1%

5.1%5.5%

6.1%

3.0%

3.5%

4.0%

4.5%

5.0%

5.5%

6.0%

6.5%

 1998  1999  2000  2001  2002  2003

Tervishoiu kogukulude osakaal SKPst

Avaliku sektori tervishoiu kulude osakaal SKPs

Allikas: European Health for All Database, WHO/Europe

Rikkus ja tervishoiu kogukulude osakaal SKPst Euroopa riikides, 2002

0

2

4

6

8

10

12

0 10000 20000 30000 40000

SKP isiku kohta(hinnaerinevustega kohandatud)

Ter

vish

oiu

ko

gu

kulu

d %

S

KP

st

EL10EL15

EE

Rikkamatel riikidel suhteliselt suuremad kulud; % SKPst varieerub samal rikkuse tasemel

Eesti ei ole erand

Eestis avaliku sektori roll tervishoiu finantseerimisel keskmine

Allikas: WHO, 2004

60 65 70 75 80 85 90 95

Läti

Ungari

Belgia

Hispaania

Leedu

Poola

Itaalia

Soome

Prantsusmaa

Eesti

Saksamaa

Taani

UK

Norra

Rootsi

Tšehhi

Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal tervishoiu kogukuludest 2002. aastal

Avaliku sektori fookus tervishoiult kõrvale nihkunud

Allikas: European Health for All Database, WHO/Europe; Sotsiaalministeerium; Eesti Pank

Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal avaliku sektori kogukuludest

15.6%

11.4%10.9%11.5%

11.7%

12.7%13.4%

14.1%

10.0%

11.0%

12.0%

13.0%

14.0%

15.0%

16.0%

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

Tervishoiukulude finantseerimise struktuur

Allikas: Sotsiaalministeerium

68,4%

65,3%

24,5%

20,3%

0500

100015002000250030003500400045005000

1999 2000 2001 2002 2003

mln

kr

Haigekassa Keskvalitsus Kohalikud omavalitsused Erasektor

Tervishoiukulude osakaal leibkondade kogukuludes kasvab Eestis

Allikas: Statistikaamet, Eurostat

Tervishoiukulude osakaal leibkondade kogukuludes

1.4% 1.4% 1.6%

2.0%

2.6% 2.5% 2.7%

3.1%3.4%

EL 15

0.0%

0.5%

1.0%

1.5%

2.0%

2.5%

3.0%

3.5%

4.0%

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Allikas: Habicht jt 2005

0%

3%

6%

9%

12%

15%

I - vaeseim II III IV V - rikkaim

Kulukvintiilid

Su

urt

e k

ulu

deg

a le

ibk

ond

ade

osak

aal

1995 2001 2002

Suurte tervishoiukuludega leibkondade osakaal kasvab

(Suured kulud: peale minimaalse toidukorvi arvestamist üle 20% kuludest tervishoiule)

• Rahvastiku areng– Vahepealne väga madal sündimus– Sündimuse mõõdukas tõus– Oodatava eluea tõus

Pikaajalist arengut mõjutavad tegurid

Allikas: ESA, PRAXIS

200010050050100

0-4

10-14

20-24

30-34

40-44

50-54

60-64

70-74

80-84

90-94

Vanus

-100 -50 0 50 100

NaisedMehed

205010050050100

0-4

10-14

20-24

30-34

40-44

50-54

60-64

70-74

80-84

90-94

Vanus

-100 -50 0 50 100

NaisedMehed

Rahvastik kahaneb ja vananeb Rahvastiku soovanuskoosseis: prognoos aastani 2050

• Rahvastiku areng– Vahepealne väga madal sündimus– Sündimuse mõõdukas tõus– Oodatava eluea tõus

• Tööturu areng– Potentsiaal hõivemäärade tõusuks– Hõivatute osakaal rahvastikus võib tõusta

lähiaastail laulva revolutsiooni põlvkonna tõttu

• Majandusarengud– Produktiivsuse ja hinnataseme konvergeerumine

arenenud riikide tasemele

Pikaajalist arengut mõjutavad tegurid

Tulude laekumine

• Ravikindlustuse laekumine sõltub rahvastiku- ja majandusarengust– hõivatute arv oluline

• REA ja KOV panus poliitiline otsus– Raske prognoosida

• Inimeste omaosalus samuti poliitiline otsus– Omaosaluse suurendamisel piirid

• Tervishoiukulude jaotus väga ebaühtlane• Eesti leibkondades kulude osakaal tervishoiule EL15

keskmisel tasemel

Jätkusuutlikkuse mõjuteguridJÄTKU-

SUUTLIKKUS

Muu REA ja KOV panus

Ravikindlustusmaks- maksubaas- maksumäärad

KULUD

Vajadus- Rahva tervis- Rahva vanus- Eelistused

Hinnad- Ressursside hinnad- Tervishoiusektori efektiivsus

TULUD

Erasektori panus- tulude areng (keskmine, jaotus)- omaosalus

Eelarve- ja maksu- poliitika

Tervishoiupoliitika

Rahvastikupoliitika

Tööpoliitika

Ravikindlustuse laekumine inimese kohta(võrreldes keskmise palgaga, 2004. aasta=100)

Allikas: ESA; Praxise arvutused

80.0

85.0

90.0

95.0

100.0

105.0

110.0

115.0

1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050

Aasta

Konstantne hõive Kasvav hõive Konstantne hõive, 14% ravik. maks

Hindasid mõjutavad tegurid• Tervishoiu hinnatase suhteliselt

(võrreldes üldise hinnatasemega) madalam kui EL15s– Hinnakasv kiirem kui THI– Ka Euroopas kasvavad hinnad tervishoius

kiiremini kui keskmiselt

• Palkade kasv viimastel aastatel kiirem– Sisemine tervishoiutöötajate surve – Lähisriikide tööturgude surve

• Tehnoloogia kiire areng– Raske hinnata – kallim kuid efektiivsem

Hinnang jätkusuutlikkusele (1)

• Sotsiaalne/poliitiline jätkusuutlikkus– Rahulolematus tervishoiu osas on

suurenenud (ootused, vajadus)– Reaalselt tervishoiukulud on suurenenud

vähe– Ainult tööjõu maksustamine suurendab

pingeid ühiskonnas– Praegune finantseerimisskeem ei

suurenda % SKPst (ei vähenda erinevust EL15-ga ka rikkuse kasvades)

Hinnang jätkusuutlikkusele (2)

• Majanduslik jätkusuutlikkus– Rahvastiku vananemine – Nõudlus tervishoiuteenuste järele kasvab

• Sh elukvaliteeti tõstvad teenused

– Tööjõu suhteline osakaal väheneb• Tööjõu maksustamisele tuginev

finantseerimine pikaajaliselt viib langusele• Ravikindlustuse laekumine inimese kohta võib

kasvada lähiaastail, alaneb aastast 2015-2020

– Probleem süveneb, kui tervishoius kasvavad hinnad kiiremini kui keskmine palk

Kokkuvõtvalt1. Avaliku sektori osakaal (HK, REA, KOV) tervishoiu finantseerimisel on

vähenenud 1998-2003– Senine tase on suudetud säilitada inimeste omaosaluse suurendamisega– On suurendanud leibkondade vaesusriski

2. Ravikindlustuse reaalne laekumine inimese kohta võib suureneda ca aastani 2015-2020, pärast seda alanemine tingituna hõivatute suhtelisest vähenemisest

– Mittetöötavate eakate osakaal rahvastikus suureneb pikaajaliselt

3. Tervishoiukulude tõus– Tervishoiuteenuste hindade tõus kiirem üldisest hinnatõusust– Palgasurve, tehnoloogia areng, elukvaliteeti tõstvate teenuste suurenemine

4. Senise ressursside pikaajalise taseme säilitamiseks– A) suurendada REA ja KOV osakaalu – B) laiendada maksubaasi tööjõu maksustamisest väljapoole

Tänan tähelepanu eest!

Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs

Andres Võrk (PRAXIS, TÜ) Maris Jesse (PRAXIS)

Indrek Roostalu (PRAXIS, TÜ)Tarmo Jüristo (LHV)