eestis ÖÖbinud vene turistid 2015.-2016.a. … · 2017-10-06 · eestis ÖÖbinud vene turistid...

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Registrikood 90006006 Tel: 6279700 www.eas.ee

Lasnamäe tn 2, Tallinn 11412 Faks: 6279701 [email protected] 1

EESTIS ÖÖBINUD VENE TURISTID 2015.-2016.A. VÄLISKÜLASTAJATE UURINGU PÕHJAL

SISUKORD:

Taustainfo uuringu kohta ………………………………………………………………………………… 1

Elukoharegioon …………………………………………………………………………………………… 2

Vanusegrupid ……………………………………………………………………………………………… 3

Reisimine koos lastega …………………………………………………………………………………... 3

Eelnevad reisid Eestisse …………………………………………………………………………………. 3

Reisi eesmärk ……………………………………………………………………………………………... 4

Eestis viibimise kestus …………………………………………………………………………………… 5

Kulutused ………………………………………………………………………………………………….. 6

Reisikorraldus ……………………………………………………………………………………………... 7

Millistes riikides käisid turistid lisaks Eestile? ………………………………………………………….. 7

Eestis külastatud kohad ………………………………………………………………………………….. 8

Peamine sihtkoht Eestis ………………………………………………………………………………….. 8

Majutuskohad ……………………………………………………………………………………………… 10

Tegevused Eestis ………………………………………………………………………………………… 11

Motivatsioon Eestisse puhkusereisile tulekuks ………………………………………………………... 12

Infoallikad ………………………………………………………………………………………………….. 13

TAUSTAINFO UURINGU KOHTA

Väliskülastajate uuringu teostas Statistikaamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel. Väliskülastajate uuring on valikuuring, millega kogutakse infot Eestist lahkuvatelt vähemalt 15-aastastelt välisriikide elanikelt silmast-silma intervjuuna. VASTANUD VENE TURISTIDE ARV: talvel 901, suvel 2627. Nende seas oli puhkusereisijaid talvel 567, suvel 1759. KÜSITLUSPERIOOD: 2015.a. uuring toimus 1.07-11.08 ja 16.11-13.12. 2016.a. uuring toimus sarnasel ajavahemikul: 1.07-11.08 ja 14.11-11.12. NB! Uuringu tulemused on üldistatavad ainult küsitlusperioodidel Eestis käinud väliskülastajatele; uuringu tulemusi ei saa üldistada kogu aasta jooksul (s.t. kõigil hooaegadel) Eestis käinud väliskülastajatele. Mõlema aasta uuringus oli suvisel etapil vastanute osakaal 75% ja sügistalvisel etapil vastanute osakaal 25%. Eesti Panga ja OÜ Positium LBSi mobiilpositsioneerimise 2015. ja 2016.a. andmetel käis suvekuudel Eestis vaid umbes 1/3 kogu aasta jooksul Eestis ööbinud välisturistidest, II ja III kvartalis kokku (mida võiks käsitleda laiema suvehooajana) aga 61% kogu aasta jooksul Eestis ööbinud välisturistidest. Seega ei saa uuringu tulemusi üldistada kogu aasta jooksul (s.t. kõigil hooaegadel) Eestis käinud väliskülastaja-tele, kuna 2 etapi koondtulemustes on suvel (ja eriti puhkuste tippkuul juulis) vastanute osakaal tunduvalt suurem kui Eestit külastanute seas tegelikult. SEETÕTTU ON JÄRGNEVALT ESITATUD ANDMED SUVISE JA TALVISE ETAPI KOHTA ERALDI. NB! Lisaks kõigile Vene turistidele ja puhkusereisijatele, kelle andmed on esitatud suvise ja talvise etapi kohta eraldi, on võrdluseks kirjeldatud ka tööreisijaid ja sugulaste või tuttavate külastajaid, ning erinevusi elukohapiirkonna lõikes. Kuna kõiki neid andmeid ei ole vastajate ebapiisava arvu tõttu võimalik esitada kummagi küsitlusetapi kohta eraldi, on nende kohta esitatud 2 etapi koondtulemused (kus on ülekaalus suvel vastanud). Seetõttu on need võrdlused esitatud suve ja talve kohta eraldi avaldatud tulemustest eristuvana kaldkirjas. KÜSITLUSKOHAD paiknesid Tallinna sadama A ja D terminalides, Tallinna lennujaamas, bussijaamas (rahvusvahelistes liinibussides) ja raudteejaamas (Venemaale suunduvates rongides), Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktides, Valgas (valdavalt kaubanduskeskuste ja bensiinijaamade parklates, kuid ka endistes piiriületuskohtades) ning Ikla endises piiripunktis ja selle lähedal Lätis asuvas bensiinijaamas. Iklas ja Valgas sai küsitleda vaid neid, kes ise küsitluskohtades peatuse tegid. Küsitlusega kogutud andmed kaaluti vastavalt küsitluskoha / piiripunkti tegelikule hinnangulisele osakaalule küsitlusperioodil Eestist lahkunud väliskülastajate seas. Küsitluskoha kaal omakorda hinnati olemasoleva transpordistatistika (laeva-, lennu-, rongi- ja bussireisijate statistika), Vene piiri ületavate

EESTIS ÖÖBINUD VENE TURISTID 2015.-2016.A. VÄLISKÜLASTAJATE UURINGU PÕHJAL 2

transpordivahendite statistika, Valga lähedal ja Iklas paiknevate maanteeloendurite andmete ning küsitluse käigus kogutud loendusandmete põhjal. Vastanud Vene turistide jaotus küsitluskohtade järgi (%), küsitluskohtade lõikes kaalutud andmed

Suvi Suvi: puhkuseturistid Talv Talv: puhkuseturistid

Narva piiripunkt * 68 64 66 74

Luhamaa pp 9 11 11 10

Tallinna sadam 8 9 5 4

Tallinna lennujaam 5 5 6 3

Koidula pp 4 4 7 4

Ikla pp * 3 4 2 2

Tallinna rongijaam 1,5 1,4 2 2

Valga pp 1,1 1,4 0,2 0

kokku 100 100 100 100

*Narva ja Ikla hulgas kajastuvad ka Tallinna bussijaamas küsitletud inimesed, kes lahkusid liinibussiga vastavalt Narva või Ikla kaudu. NB! Liinibussiga ja rongiga lahkujaid küsitleti ainult Tallinnas, muudes Eesti paikades (nt Narvas) liinibussile või rongile läinud inimestel puudus võimalus valimisse sattuda. TALVEL vastanutest kasutas 56% sõiduautot, 17% liinibussi, 5% ekskursioonibussi ja 1/10 lahkus Eestist jalgsi Narva piiripunkti kaudu. SUVEL vastanutest kasutas ligi 2/3 sõiduautot, 11% liinibussi, 1% ekskursioonibussi ja 12% lahkus Eestist jalgsi Narva piiripunkti kaudu (ülejäänud kasutasid lennukit, laeva või rongi, nagu eelmises tabelis näidatud). Leningradi oblasti elanikest lahkusid peaaegu kõik Narva piiripunkti kaudu. Peterburi elanikest lahkus Narva piiripunkti kaudu 84%, Tallinna sadama kaudu 4%, Tallinna lennujaama kaudu 2% ja rongiga 1% (ülejäänud muude maanteepiiripunktide kaudu). Pihkva oblasti elanikud lahkusid valdavalt Luhamaa või Koidula piiripunkti kaudu. Moskva linna või oblasti elanikest lahkus veerand Tallinna lennujaama kaudu, veidi alla veerandi Narva kaudu, 18% Tallinna sadama kaudu, 7% rongiga ja veerand muude maanteepiiripunktide kaudu. Muude Venemaa piirkondade elanikest 40% lahkus Narva kaudu, 1/10 Luhamaa ja 1/10 Koidula piiripunkti kaudu, 1/10 Tallinna lennujaama kaudu, veidi üle kümnendiku nii Tallinna sadama kui ka Ikla kaudu ja 3% rongiga.

UURINGUTULEMUSED ELUKOHAREGIOON

60 62 6068

1 1 1

08 6 5

55 514

1017 20 9

8

8 7 10 8

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Vene turistid elukoharegiooni järgi (% vastanutest)

MuuVenemaapiirkond

Moskva võiMoskvaoblast

Pihkvaoblast

MuuLeningradioblast

Ivangorod

Peterburi


TALVEL vastanud Vene turistidest 60% elab Peterburis, 6% mujal Leningradi oblastis, 14% Pihkva oblastis, 9% Moskva oblastis ja 11% muudes Venemaa piirkondades. SUVEL vastanud Vene turistides seas on Peterburi elanike osatähtsus sama nagu talvelgi (60%); 9% elab mujal Leningradi oblastis, 5% Pihkva oblastis, 17% Moskva oblastis ja 9% mujal Venemaal. Seega on talvel Vene turistide seas veidi rohkem lähipiirkondade (Leningradi ja Pihkva oblasti) elanikke kui suvel. Puhkuseturistide seas on veidi rohkem Peterburi elanikke kui Vene turistide seas üldiselt (eriti talvel), kuid üldiselt ei ole erinevused kuigi suured. VANUSEGRUPID Võrreldes Eestis ööbinud välisturistidega üldiselt on Vene turistide seas vähem üle 55aastasi ja rohkem 35-64aastasi, kuna Venemaal reisivadki aktiivsemalt välismaale nooremad ja keskealised inimesed. TALVEL Eestit külastanud Vene turistidest moodustasid 15-24aastased 6%, 25-34aastased 22%, 35-44aastased ja 45-54aastased kumbki 27% ja üle 55aastased 19%. SUVEL vastanutest moodustasid 15-24aastased 6%, 25-34aastased 23%, 35-44aastased kolmandiku, 45-54aastased 23% ja üle 55aastased 16%. Seega oli suvel vastanute seas 35-44aastasi veidi rohkem (32%) kui talvel (27%) ja selle võrra oli suvel 45-64aastasi veidi vähem (35%) kui talvel (41%), kuid vahed ei olnud väga suured. Muude vanusegruppide puhul puudusid erinevused suvel ja talvel vastanute vahel hoopiski. Puhkusereisijate seas on nooremate vanusegruppide esindajaid veidi rohkem kui Vene turistide seas üldiselt, kuid üldiselt on erinevused väikesed. Samas üle 55aastasi inimesi on rohkem sugulaste ja tuttavate külastajate seas (1/4). Elukoharegiooni lõikes suuri erinevusi ei ilmnenud.

6 6 6 6

23 24 22 26

32 3427

27

23 22

2726

11 1014

12

5 4 5 3

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Vene turistid vanusegrupiti (% vastanutest)

65+

55-64

45-54

35-44

25-34

15-24

REISIMINE KOOS LASTEGA Talvel reisis koos alla 15a. lastega 15% ja suvel 29% Vene turistidest. Talvel on koos lastega reisinuid Vene turistide seas rohkem kui ühestki teisest peamisest päritoluriigist saabunud turistide seas. Ka suvel on Vene turistide seas muude välisturistidega võrreldes koos lastega reisinuid suhteliselt palju, kuigi nende näitaja (29%) jääb alla Läti turistide omale (kellest koguni 51% reisib suvel koos lastega). Puhkuseturistide seas oli koos lastega reisinuid vaid veidi rohkem kui Vene turistide seas üldiselt: talvel 16% ja suvel 32%. Koos lastega reisinuid oli üsna palju – 1/5 – ka sugulaste ja tuttavate külastajate seas, vähesel määral (5%) aga ka Vene tööreisijate seas. Elukoharegiooni lõikes suuri erinevusi ei ilmnenud. EELNEVAD REISID EESTISSE Venemaa turistide seas domineerivad korduvalt Eestis käinud inimesed. Suvel ja talvel vastanute vahel suuri erinevusi ei olnud: 1/10 oli varem Eestis elanud, peaaegu pooled olid Eestis käinud üle 10 korra, u. 20% oli käinud 3-10 korda, 12% oli käinud 1-2 korda. Vaid 1/10 Eestis ööbinud Vene turistidest oli Eestis esmakordselt.


Puhkuseturistide seas oli mõnevõrra vähem (5%) varem Eestis elanud inimesi kui Vene turistide seas üldiselt, seevastu sugulaste ja tuttavate külastajate seas oli varem Eestis elanud inimesi 1/4. Korduvalt Eestis käinute osakaal on Vene turistide seas nii suur eelkõige seetõttu, et suurem osa Vene turistidest elab Eesti lähipiirkondades – eelkõige Peterburis, aga ka Leningradi ja Pihkva oblastis. Näiteks Peterburi elanikest oli Eestis esmakordselt 5%, Leningradi oblasti elanikest vaid 0,5% ja Pihkva oblasti elanikest 7%. Seevastu Moskva linna või oblasti elanikest oli Eestis esmakordselt 28% ja muude Venemaa piirkondade elanikest 23%.

11 13 9 9

78

6 8

56

78

1012

1414

8

87

9

4948

4747

116 10

4

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Mitu korda olid Vene turistid varem Eestis käinud? (% vastanutest)

VaremEestiselanudÜle 10korra

6-10korda

3-5 korda

2 korda

1 kord

Mitteühtegi

REISI EESMÄRK Võrreldes muudest peamistest päritoluriikidest saabunud turistidega on Vene turistide seas vähem tööreisijaid, kuid rohkem sugulaste või tuttavate külastajaid. Reisil võis olla mitu eesmärki. SUVEL vastanutest 80% nimetas külastuse ühe eesmärgina puhkusereisi. Sugulaste või tuttavate külastust nimetas 36%, ostureisi 9%, tööreisi (k.a. konverentsireisi) 3% ja muid eesmärke 5% (nende hulka kuuluvad näiteks transiitreis, ravireis, haudade või oma kinnisvara hooldamine, dokumentide vormistamine, spordilaagrid jne.). Reisi peamise eesmärgina nimetas 64% suvel vastanutest puhkusereisi, 29% sugulaste või tuttavate külastust, 3% tööreisi, 1% ostureisi ja 3% muid eesmärke.

Ka TALVEL vastanute seas oli puhkusereisijaid kõige rohkem, kuid suvega võrreldes oli talvel puhkusereisijaid vähem ja tööreisijaid rohkem. Samuti oli talvel (suvega võrreldes) rohkem neid, kes kombineerisid puhkuse- ja ostureisi (kuigi peamise eesmärgina nimetasid nad enamasti puhkusereisi). Talvel vastanutest 73% nimetas külastuse ühe eesmärgina puhkusereisi. Sugulaste või tuttavate külastust nimetas 34%, ostureisi 21%, tööreisi (k.a. konverentsireisi) 8% ja muid eesmärke 4%. Reisi peamise eesmärgina nimetas 57% talvel vastanutest puhkusereisi, 30% sugulaste või tuttavate külastust, 7% tööreisi, 3% ostureisi ja 4% muid eesmärke. Kui tööreisi enamasti teiste eesmärkidega ei kombineerita, siis nii suvel kui ka talvel oli 16% puhkusereisidest kombineeritud muude eesmärkidega – enamasti ostureisiga või sugulaste / tuttavate külastusega. Kui Vene turistide seas üldiselt nimetas sugulaste või tuttavate külastust ühe reisieesmärgina veidi üle 1/3, siis Peterburi elanikest veidi alla 1/3 ja Moskva linna või oblasti elanikest vaid 1/4. Seevastu Leningradi ja Pihkva oblasti elanikest nimetasid seda pooled ning Vene turistide keskmisega võrreldes rohkem nimetasid sugulaste või tuttavate külastust ka muude Venemaa piirkondade elanikud. Ostureisi nimetasid muude regioonidega võrreldes rohkem Pihkva oblasti elanikud.


80

73

64

57

36

34

29

30

3

8

3

7

9

21

1

3

5

4

3

4

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140

suvi

talv

suvi

talv

Vene turistide reisieesmärgid (% vastanutest)

Puhkusereis Sugulaste/tuttavate külastus Tööreis Ostureis Muu

reisi peamine eesmärk

%

kõik reisieesmärgid

reisi peamine eesmärk

EESTIS VIIBIMISE KESTUS Suvisel puhkusehooajal viibitakse Eestis mõnevõrra kauem kui talvel. Suvel vastanutest ligi pooled ja talvel vastanutest 2/3 viibisid Eestis 1-2 ööd. TALVEL vastanutest veetis 29% Eestis vaid ühe öö, 36% 2 ööd, 13% viibis 3 ööd, 17% 4-7 ööd ja 5% viibis kauem. SUVEL vastanutest 23% veetis Eestis vaid ühe öö ja 25% 2 ööd, 14% viibis 3 ööd, 21% 4-7 ööd, 11% viibis 8-14 ööd ja 6% kauem (Maailma Turismiorganisatsiooni definitsiooni järgi loetakse reisiks kuni aasta kestvat viibimist sihtkohas ja ka uuringule vastanute seas oli neid, kes viibisid mitu kuud).

23 24 29 28

25 25

3644

14 15

13

1221 22

1712

11 103 16 4 2 2

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Vene turistid Eestis viibimise kestuse järgi (% vastanutest)

kauem

8-14ööd

4-7ööd

3 ööd

2 ööd

1 öö


Puhkusereisijad viibivad Eestis võrreldes kõigi Vene turistide keskmisega mõnevõrra lühemalt, samas tööreisijad ja sugulaste või tuttavate külastajad mõnevõrra pikemalt. Kuna Eestit külastavate Vene turistide seas on ülekaalus Peterburi elanikud, on ka Vene turistide keskmine viibimise kestus kõige sarnasem Peterburi elanike keskmisele Eestis viibimise kestusele. Kõige lühemalt viibivad Eestis Pihkva ja Leningradi oblasti elanikud, keskmisest pikemalt aga Moskva linna või oblasti elanikud ja muude Venemaa piirkondade elanikud. KULUTUSED TALVEL kulutas Vene turist Eestis tarbitud kaupade ja teenuste eest reisi jooksul keskmiselt 228 eurot ja ööpäeva jooksul 105 eurot, SUVEL aga reisi kohta umbes sama palju kui talvel (231 eurot), kuid ööpäeva kohta vähem (81 eurot), kuna suvised reisid olid mõnevõrra pikemad. Kõik kulutused on näidatud inimese kohta, s.t. näiteks koos reisinud ja kulutanud pere kulutused on jagatud pereliikmete arvuga, sisaldades ka lapsi. Keskmise arvutamisel on arvesse võetud ka need, kes üldse ei kulutanud (s.t. kelle kulutus oli 0 eurot). Tuleb aga silmas pidada, et siin esitatud kulutused ei sisalda reisipaketti kasutanute puhul reisipaketis sisaldunud teenuste maksumust, kuna paketis ei saa eristada ainult Eestis tehtud kulutusi (talvel vastanutest kasutas reisipaketti 4% ja suvel 2%). Samuti ei sisalda siin esitatud tööreisijate kulutused kõiki tööandja makstud kulutusi (mida vastaja ise ei maksnud ja seetõttu ka ei teadnud). Kõige suurem kuluartikkel oli kaupade ost, millele talvel kulutati 107 eurot ja suvel 91 eurot. Majutusele kulutati talvel 46 eurot ja suvel 51 eurot (reisi kohta), toitlustusele (restoranides, baarides ja kohvikutes) talvel 45 eurot ja suvel 50 eurot. Kõigile muudele teenustele kokku kulutati talvel 27 eurot ja suvel 38 eurot. Iga liigi keskmise arvutamisel on arvesse võetud ka need, kes antud liigile üldse ei kulutanud (s.t. kelle kulutus oli 0 eurot).

91

107

51

46

50

45

22

12

10

8

2

2

4

4

suvi

talv

Vene turisti keskmised kulutused Eestis reisi jooksul (eurodes inimese kohta)

kaubad majutus toitlustus transport meelelahutus tervishoiuteenused muud teenused

Reisipaketti kasutanute puhul ei sisalda siin esitatud kulutused reisipaketti kuulunud teenustemaksumust, kuna sellest ei saa eristada ainult Eestis tehtud kulutusi. Tööreisijate kulutused ei sisalda tööandja tehtud kulutusi, mida vastaja ei teadnud

Võrreldes kõigi välisturistidega kulutasid Vene turistid nii reisi kui ka ööpäeva kohta keskmisest vähem. Teatud määral tuleneb see sellest, et Vene turistide seas on vähem tasuliste majutuskohtade kasutajaid kui välisturistide seas keskmiselt. Samas ei ole see sugugi peamine põhjus, kuna nad kulutavad vähem mitte ainult majutusele, vaid ka teistele kuluartiklitele. Suvel kulutasid nad ostudele umbes sama palju (91 eurot) kui välisturistid keskmiselt (kes kulutasid 89 eurot). Talvel aga kulutasid nad ka ostudele vähem (107 eurot) kui välisturistid keskmiselt (kes kulutasid 132 eurot).


Vene puhkuse- ja tööreisijad kulutavad nii reisi kui ka ööpäeva kohta veidi rohkem kui on kõigi Vene turistide keskmine kulutus. Keskmisest tunduvalt vähem kulutavad aga sugulaste või tuttavate külastajad: reisi kohta vaid u. 165 eurot ja ööpäeva kohta u. 45 eurot. Peamiseks põhjuseks on see, et vaid vähesed neist kulutavad raha tasulisele majutusele, samuti kulutavad nad muude Vene turistidega võrreldes vähem väljas söömisele. Samas kaupade ostule kulutavad nad sama palju kui Vene turistid keskmiselt.

Moskva linna või oblasti, Pihkva oblasti ja Peterburi elanikud kulutavad ööpäeva kohta veidi rohkem kui Vene turistid keskmiselt, seevastu Leningradi oblasti ja muude Venemaa piirkondade elanikud kulutavad ööpäeva kohta keskmisest tunduvalt vähem. Reisi kohta kulutavad kõige vähem Leningradi oblasti elanikud. Nende reisid on keskmisest lühemad ja nende seas on muude Vene turistidega võrreldes kõige vähem tasuliste majutusettevõtete kasutajaid. Sellest tulenevalt kulutavad Leningradi oblasti elanikud majutusele ja väljas söömisele umbes poole vähem kui Vene turistid keskmiselt. Ka ostudele kulutavad nad mõnevõrra vähem kui Vene turistid keskmiselt. REISIKORRALDUS Suvel ja talvel vastanud olid reisikorralduse poolest sarnased: valdav osa Vene turistidest reisifirmade teenuseid ei kasutanud. TALVEL vastanutest 93% korraldas oma reisi ise, 4% ostis pakettreisi ja 2% broneeris reisifirma kaudu üksikuid reisiteenuseid. SUVEL vastanutest 97% korraldas oma reisi ise, 2% ostis pakettreisi ja 1% broneeris reisifirma kaudu üksikuid reisiteenuseid. Puhkusereisijatest ostis pakettreisi talvel 6% ja suvel 3%. MILLISTES RIIKIDES KÄISID TURISTID LISAKS EESTILE? TALVEL vastanutest käis lisaks Eestile sama reisi jooksul teistes riikides 11% (muude riikide külastusena ei võetud arvesse neid riike, kust sõideti vaid läbi või kus istuti vaid ümber teisele transpordivahendile selles riigis midagi külastamata). 6% Vene turistidest käis talvel lisaks Eestile ka Lätis, 3% Soomes, 2% Rootsis, 1% Leedus ja 2% veel muudes riikides.

24

27

11

10

7

9

3

2

7

8

2

3

13

15

6

5

6 6

1 1

5 5

2 1

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

22

24

26

28

suvi suvi: puhkuseturistid talv talv: puhkuseturistid

Millistes riikides käisid Vene turistid lisaks Eestile? (% vastanutest)

Käis teistes riikides

käis Soomes

käis Rootsis

käis Lätis

käis Leedus

käis muudes riikides

%%

SUVEL vastanutest käis lisaks Eestile sama reisi jooksul teistes riikides 24%. Kõige levinum oli Eesti kombineerimine Lätiga – seal käis 13% Eestis ööbinud Vene turistidest. Nii Soomes kui ka Rootsis käis 7%, Leedus 6% ja muudes riikides 5%. Puhkusereisijate seas oli suvel teiste riikide külastajaid veidi rohkem (27%). Kõige vähem oli teiste riikide külastajaid Leningradi oblasti elanike seas (vaid 4%). Keskmisest mõnevõrra vähem oli teiste riikide külastajaid ka Peterburi elanike seas. Kõige rohkem aga kombineerisid Eestit teiste


riikidega Moskva ja muude kaugemate regioonide elanikud (v.a. Leningradi ja Pihkva oblast). Näiteks suvel vastanud Peterburi elanikest käis lisaks Eestile ka muudes riikides 18%, Moskva ja muude kaugemate regioonide elanikest aga üle 40%. Talvel vastanud Peterburi elanikest käis lisaks Eestile ka muudes riikides 8%, Moskva linna või oblasti elanikest 12% ja muude kaugemate regioonide elanikest 18%. EESTIS KÜLASTATUD KOHAD Külastatud sihtkohaks ei loetud kohti, kus peatuti vaid läbisõidul (nt. bensiinijaamas), teisele transpordivahendile ümberistumiseks (näiteks ei loetud külastatud kohaks Tallinna, kui turistid saabusid mujalt Eestist bussi või autoga Tallinna sadamasse ja läksid laevale) või piiriületuseks (näiteks ei loetud külastatud kohaks Narvat, kui turistid saabusid mujalt Eestist bussi või autoga Narva piiripunkti vaid piiriületuseks). Teiste riikide elanikega võrreldes käisid Vene turistid nii suvel kui ka talvel oluliselt vähem Tallinnas: talvel käis neist reisi jooksul Tallinnas 57% ja suvel 54%. Palju käisid nad erinevates Ida-Virumaa sihtkohtades – eelkõige Narvas (1/3) ja Narva-Jõesuus (suvel 21% ja talvel 13%). Puhkusereisijate eelistused ei erine peaaegu üldse kõigi Vene turistide keskmistest tulemustest. Vaid Narva-Jõesuus käisid puhkuseturistid talvel rohkem (18%) kui kõik Vene turistid keskmiselt (13%). Tööreisijad käisid muudel eesmärkidel reisinutega võrreldes rohkem Tallinnas (ligi 80%), kuid vähem näiteks Narva-Jõesuus, Toilas, Tartus ja Pärnus. Pihkva oblasti ja Peterburi elanikest käisid Tallinnas pooled. Leningradi oblasti elanikest käis Tallinnas vaid veidi üle 1/4, enamasti keskendusid nende reisid Ida-Virumaa erinevatele paikadele (eelkõige Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe). Moskva linna või oblasti elanikest käis Tallinnas 80% ja muude Venemaa piirkondade elanikest 3/4. Peterburi ja Leningradi oblasti elanikud käisid Tartus mõnevõrra vähem kui Vene turistid keskmiselt, samas Moskva ja muude Venemaa piirkondade elanikud käisid Tartus mõnevõrra rohkem kui Vene turistid keskmiselt. Pihkva oblasti elanikest aga käis Tartus 46%. % Vene turistidest, kes Eestis antud kohta külastas

suvi suvi: puhkuseturistid talv talv: puhkuseturistid

Tallinn 54 57 57 58

Narva 36 35 33 37

Narva-Jõesuu 21 22 13 18

Sillamäe 7 6 3 3

Toila 6 7 4 6

Jõhvi 5 4 4 3

Kohtla-Järve 4 3 3 2

Tartu 14 16 12 12

Pärnu 8 8 4 4

Rakvere 5 6 3 4

Võru 3 3 3 3

Haapsalu 3 2 1 1

Saaremaa 3 3 0 0

Valga 2 2 2 1

Muud kohad 17 17 8 6

PEAMINE SIHTKOHT EESTIS

TALVEL nimetas Tallinna oma peamise sihtkohana 50% Vene turistidest, SUVEL aga 40%. Suur osa nende reisidest suundus erinevatesse Ida-Virumaa paikadesse. Talvel oli nende tähtsuselt teine sihtkoht Tallinna järel Narva (mida nimetas peamise sihtkohana 13%) ja kolmas Narva-Jõesuu (10%). Suvel oli Narva-Jõesuu Tallinna järel teisel kohal (seda nimetas peamise sihtkohana 15%) ja Narva kolmandal kohal (11%). Järgnesid Tartu, Toila, Pärnu ja Sillamäe. Puhkusereisijate eelistused ei erinenud oluliselt kõigi Vene turistide keskmisest. Sugulaste või tuttavate külastajatest 45% nimetas peamise sihtkohana ankeedis küsitud Ida-Virumaa sihtkohti (lisaks võis mõnele vastajale peamiseks sihtkohaks olla ka mõni väiksem asula Ida-Virumaal, mida ankeedis eraldi ei küsitud) ja 35% Tallinna. Tööreisijatest 70% nimetas peamise sihtkohana Tallinna. Peterburi elanike seas oli enam-vähem võrdselt neid, kes nimetasid peamise sihtkohana Tallinna kui ka


neid, kes nimetasid ankeedis küsitud Ida-Virumaa sihtkohti (mõlemasse gruppi kuulus u. 40% Peterburi elanikest). Leningradi oblasti elanikest ligi 70% nimetas ankeedis küsitud Ida-Virumaa sihtkohti ja viiendik Tallinna. Pihkva oblasti elanikest üle kolmandiku nimetas peamise sihtkohana Tallinna, viiendik aga Tartut. Moskva ja muude Venemaa piirkondade elanikest veidi üle 60% nimetas peamise sihtkohana Tallinna.

39

16

13

4

3 3

5

1 1 2

0 1 1

10

54

11 11

5

2 2 1

0 1 1 1 1 1

10

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

55

Reisi peamine sihtkoht (% vastanutest)

suvi talv

%

43

17

7

5 4 4 3

2 2 1 1 1 1

10

52

14

11

7

4

1

2

0 1 1 1 1 1

5

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

55

Puhkusereisijate peamine sihtkoht (% vastanutest)

suvi: puhkuseturistid

talv: puhkuseturistid

%


MAJUTUSKOHAD Võrreldes Eestis ööbinud välisturistidega üldiselt oli Venemaa turistide seas kõige vähem majutusettevõtete kasutajaid.

47

58

33

47

3

2

2

3

4

7

4

5

34

25

42

28

14

10

20

17

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 105

suvi

talv

suvi

talv

Vene turistide ööbimiskohad Eestis (%)Tasuline majutusettevõtePortaali Airbnb kaudu broneeritud tuba, korter või majaMuude kanalite kaudu üüritud tuba, korter või suvilaTasuta majutus (tuttavate juures, telkimine)Isiklik või tööandja elamispind

%

% vastanutest (vastaja võis reisi jooksul ööbida mitmes eri tüüpi ööbimiskohas)

% veedetud öödest

67

74

53

66

5

3

3

5

6

9

6

7

8

7

9

7

17

7

28

15

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 105

suvi

talv

suvi

talv

Vene puhkuseturistide ööbimiskohad Eestis (%)

Tasuline majutusettevõtePortaali Airbnb kaudu broneeritud tuba, korter või majaMuude kanalite kaudu üüritud tuba, korter või suvilaTasuta majutus (tuttavate juures, telkimine)Isiklik või tööandja elamispind

%

% vastanutest (vastaja võis reisi jooksul ööbida mitmes eri tüüpi ööbimiskohas)

% veedetud öödest

TALVEL vastanud Vene turistidest 58% ööbis reisi jooksul tasulises majutusettevõttes (hotell, külalistemaja, hostel jm.), 2% portaali airbnb.com kaudu üüritud elamispinnal ja 7% muude kanalite kaudu üüritud


elamispinnal (tuba, korter, maja, suvila), veerand tasuta majutuses (nt. tuttavate juures) ning kümnendik isiklikul või tööandja elamispinnal (summa ületab 100%, kuna osa vastanutest kasutas reisi jooksul mitut liiki majutuskohti). SUVEL oli tasuliste majutusettevõtete kasutajaid vähem kui talvel, enda või tuttavate elamispinna kasutajaid aga rohkem kui talvel. Suvel vastanutest ööbis 47% reisi jooksul tasulises majutusettevõttes (hotell, külalistemaja, hostel jm.), 3% portaali airbnb.com kaudu üüritud elamispinnal ja 4% muude kanalite kaudu üüritud elamispinnal (tuba, korter, maja, suvila), 1/3 tasuta majutuses (nt. tuttavate juures) ning 14% isiklikul või tööandja elamispinnal. Kuna tasuta majutuses või oma elamispinnal viibitakse enamasti pikemalt, moodustasid seal veedetud ööd Eestis veedetud öödest märkimisväärse osa. Eestis veedetud öödest veetsid Vene turistid tasulises majutusettevõttes talvel 47% ja suvel vaid 1/3. TALVEL veetsid Vene turistid tasuta majutuses või oma elamispinnal 45% Eestis veedetud öödest, tasulises majutusettevõttes (hotell, külalistemaja, hostel jm.) 47% öödest ja üüritud elamispinnal (tuba, korter, maja, suvila) 8% öödest. SUVEL veedeti tasuta majutuses või oma elamispinnal koguni 62% Eestis veedetud öödest. Tasulises majutusettevõttes (hotell, külalistemaja, hostel jm.) veetsid välisturistid suvel 1/3 ja üüritud elamispinnal (tuba, korter, maja, suvila) 6% Eestis veedetud öödest.

Puhkusereisijate majutuskohad

Võrreldes kõigi Vene turistide keskmisega kasutasid puhkusereisijad tunduvalt rohkem tasulisi majutusettevõtteid ja tunduvalt vähem tasuta majutust (nt tuttavate juures). Samas suhteliselt palju oli puhkusereisijate seas oma elamispinna kasutajaid. TALVEL vastanud puhkuseturistidest 3/4 ööbis reisi jooksul tasulises majutusettevõttes (hotell, külalistemaja, hostel jm.), 3% portaali airbnb.com kaudu üüritud elamispinnal ja 9% muude kanalite kaudu üüritud elamispinnal (tuba, korter, maja, suvila), 7% tasuta majutuses (nt. tuttavate juures) ning 7% isiklikul või tööandja elamispinnal. SUVEL oli puhkusereisijate seas tasuliste majutusettevõtete kasutajaid vähem kui talvel, oma elamispinna kasutajaid aga rohkem kui talvel. Suvel vastanutest ööbis 2/3 reisi jooksul tasulises majutusettevõttes (hotell, külalistemaja, hostel jm.), 5% portaali airbnb.com kaudu üüritud elamispinnal ja 6% muude kanalite kaudu üüritud elamispinnal (tuba, korter, maja, suvila), 8% tasuta majutuses (nt. tuttavate juures) ning 17% isiklikul või tööandja elamispinnal. Kuna oma elamispinnal viibiti pikemalt, moodustasid seal veedetud ööd puhkusereisijate veedetud öödest talvel 15% ja suvel koguni 28%. Tasulises majutusettevõttes veetsid puhkusereisijad talvel 2/3 ja suvel 53% Eestis veedetud öödest.

Tööreisijate majutuseelistused ei erinenud oluliselt puhkusereisijate eelistustest. Sugulaste või tuttavate külastajatest u. 90% ööbis tuttavate juures või kasutas oma elamispinda. Elukoharegioonide lõikes kasutasid tasulisi majutusettevõtteid kõige vähem Leningradi oblasti elanikud (vaid 1/3 neist). Seevastu Moskva linna või oblasti elanikest kasutas tasulisi majutusettevõtteid u. 60%, Pihkva oblasti ja Peterburi elanikest pooled ning muude Venemaa piirkondade elanikest veidi alla poole. TEGEVUSED EESTIS 88% Eestis ööbinud Vene turistidest tegi sisseoste, 78% käis restoranis, pubis või kohvikus ja ligi 60% tutvus arhitektuuriga, 1/5 käis kultuuri- või spordiüritustel ning kasutas ilu- või raviteenuseid, 1/10 nautis ööelu ja ligi 10% käis giidiga ekskursioonil (hooajast sõltumata). Muude tegevuste puhul ilmnesid suvel ja talvel vastanute vahel suuremad vahed. Parke jm. rohealasid linnades külastas suvel 2/3, talvel 45%. Väljaspool linnu viibis looduses suvel vastanutest 38% ja talvel vastanutest 12%. Muuseumis käis suvel vastanutest 34% ja talvel 23%, aktiivsete harrastustega tegeles suvel 15% ja talvel 7%, tasulisi atraktsioone külastas suvel 16% ja talvel 6%. Tasuliste atraktsioonidena peeti ankeedis silmas lastele (kuid ka mitte ainult lastele) huvipakkuvaid atraktsioone (näiteks Lottemaa, Vembu-Tembumaa, seikluspargid, loomaaed, samuti Ahhaa keskus, Lennusadam, Teletorn), kus rõhk on pigem aktiivsel osalusel või elamusel, mitte passiivsel näituse vaatamisel. Puhkusereisijad võtsid kõigi Vene turistide keskmisega võrreldes veidi rohkem erinevatest tegevustest osa, kuid erinevused ei olnud kuigi suured.


9

11

7

6

18

21

12

23

45

59

78

89

8

9

15

16

21

22

38

34

67

56

78

87

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90

Giidiga ekskursioon

Ööelu

Aktiivne harrastus, sport

Tasuliste atraktsioonide külastamine

Ilu- või raviteenused

Kultuuri- ja spordiüritused

Looduses viibimine väljaspool linnu

Muuseumi, galerii külastamine

Rohealade külastamine linnades

Tutvumine arhitektuuriga

Restoranis/pubis/kohvikus käimine

Sisseostude tegemine

% Vene turistidest, kes võttis osa nimetatud tegevusest

suvi

talv

%

5

15

14

9

12

27

26

39

60

68

87

93

17

11

13

19

33

25

28

36

70

65

87

89

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95

Aktiivne harrastus, sport

Ööelu

Giidiga ekskursioon



Ilu- või raviteenused


Muuseumi, galerii külastamine

Rohealade külastamine linnades


Restoranis/pubis/kohvikus käimine

Sisseostude tegemine

% Vene puhkuseturistidest, kes võttis osa nimetatud tegevusest

suvi

talv

% MOTIVATSIOON EESTISSE PUHKUSEREISILE TULEKUKS 2016.a. uuringus küsiti puhkuseturistidelt, milline tegevus oli neile peamine põhjus Eestisse puhkusereisile tulekuks. Valida sai tegevuste hulgast, mis on esitatud järgnevatel joonistel. NB! Kuigi eelmistel lehekülgedel olid reisitegevuste hulgas ka sisseostude tegemine ja restoranides / kohvikutes käimine, küsiti neid eraldi küsimuses, seetõttu ei saanud neid peamise põhjusena valida.


7

8

1

2

3

3

1

3

4

20

17

31

7

14

5

7

1

6

4

1

2

14

11

29

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 32

Ei oska öelda

Mitte ükski eelnevatest

Aktiivne harrastus


Giidiga ekskursioon

Linna rohealade külastamine


Ööelu

Muuseumi, näituse külastamine

Ilu- või raviteenuste kasutamine



Mis oli peamine põhjus Eestisse tulekuks? (% Vene puhkuseturistidest)

suvi

talv

% Nagu paljude teiste riikide turistide seas, oli ka Vene turistide seas kõige rohkem neid, kes nimetasid peamise põhjusena huvi arhitektuuri vastu. TALVEL vastanud Vene puhkuseturistidest 31% nimetas peamise põhjusena soovi tutvuda arhitektuuriga, 20% ilu- või raviteenuste kasutamist, 17% kultuuri- või spordiüritusi ja 4% muuseumide külastamist. SUVEL vastanud Vene puhkuseturistidest 29% nimetas peamise põhjusena soovi tutvuda arhitektuuriga, 14% ilu- või raviteenuste kasutamist, 11% kultuuri- või spordiüritusi ja 7% tasuliste atraktsioonide külastamist. Talvel ütles 8% ja suvel 14% Vene puhkuseturistidest, et ükski nimetatud tegevus polnud peamine põhjus, miks ta Eestisse tuli (s.t. peamine põhjus oli miski muu kui eelmises küsimuses nimetatud tegevused). INFOALLIKAD Kuna valdav osa Vene turistidest oli varem Eestis käinud või elanud, oli ka suurem osa (ligi 70%) vastanutest saanud Eestisse reisimiseks vajalikku infot oma varasematelt reisidelt või eelnevast Eestis viibimisest. Suvel ja talvel vastanute vahel ei ilmnenud suuri erinevusi. TALVEL vastanutest 48% sai infot Eestis elavatelt tuttavatelt ja 1/3 internetist (sealhulgas 17% broneerimissüsteemidest (nt booking.com, expedia.com), 7% kodulehelt www.visitestonia.com, 6% sotsiaalmeediast, 4% reisiblogidest või reisifoorumitest (nt TripAdvisor, VirtualTourist) ja 17% muudelt internetilehtedelt (eelkõige külastatava sihtkoha või atraktsiooni kodulehelt, aga mainiti ka näiteks Google’i otsingut, Google’i kaarti jm.). 16% talvel vastanutest sai infot väljaspool Eestit elavatelt tuttavatelt (s.t. ilmselt inimestelt, kes on Eestit külastanud) ning 4% reisifirmalt – selle hulka loeti nii nende büroost, kataloogist kui ka kodulehelt saadud info. SUVEL vastanutest 43% sai infot Eestis elavatelt tuttavatelt ja 30% internetist (sealhulgas 13% broneerimissüsteemidest, 8% sotsiaalmeediast, 7% reisiblogidest või reisifoorumitest, 7% kodulehelt www.visitestonia.com ja 28% muudelt internetilehtedelt). 10% suvel vastanutest sai infot väljaspool Eestit elavatelt tuttavatelt ning 3% reisifirmalt. Vene turistide seas on märkimisväärselt rohkem Eestis elavatelt tuttavatelt infot saanud inimesi kui ühegi teise riigi turistide seas. Muude riikidega võrreldes vähem aga on nende seas reisifirmast infot saanud inimesi. Võrreldes Vene turistidega üldiselt oli Vene puhkusereisijate seas vähem neid, kes said infot Eestis elavatelt tuttavatelt, rohkem aga olid puhkusereisijad kasutanud broneerimissüsteeme. Sugulaste või tuttavate külastajatest 83% sai infot oma eelmistelt reisidelt Eestisse ja 3/4 Eestis elavatelt tuttavatelt. Muid infoallikaid kasutasid vaid vähesed neist. Tööreisijatest 2/3 sai infot oma eelmistelt reisidelt Eestisse, 1/3


Eestis elavatelt tuttavatelt, 1/3 internetist (broneerimissüsteemidest või ankeedis eraldi nimetamata internetilehtedelt) ja 1/10 väljaspool Eestit elavatelt tuttavatelt. Oma eelnevast Eestis viibimisest (s.t. nad olid varem Eestis käinud või elanud) sai reisiks vajalikku infot Peterburi elanikest 3/4, Leningradi oblasti elanikest koguni 87% ja Pihkva oblasti elanikest u. 70%. Seevastu Moskva linna või oblasti elanikest tugines varasemale isiklikule Eestis viibimise kogemusele veidi alla poole ja muude Venemaa piirkondade elanikest umbes pooled. Eestis elavatelt tuttavatelt infot saanud inimesi oli muude regioonidega võrreldes rohkem (2/3) Leningradi oblasti elanike seas. Moskva linna või oblasti elanike seas oli muude regioonidega võrreldes rohkem neid, kes said infot reisiblogidest või reisifoorumitest (15%). Muude infoallikate osas ei ilmnenud elukoharegiooni lõikes suuri erinevusi.

1

0

1

17

7

6

4

17

4

16

48

70

0

1

3

28

7

8

7

13

3

10

43

68

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75

Muud

Tasulised reisiraamatud

Tasuta reklaambrošüürid

Muud internetilehed

www.visitestonia.com

Sotsiaalmeedia

Reisiblogid ja reisifoorumid

Broneerimissüsteemid

Reisibüroo või transpordifirma

Tuttavad väljaspool Eestit

Tuttavad Eestis

Varem Eestis käinud või elanud

% Vene turistidest, kes kasutas nimetatud infoallikat

suvi

talv

%

eestis ÖÖbinud vene turistid 2015.-2016.a. … · 2017-10-06 · eestis ÖÖbinud vene turistid...

Documents