12 EKSPORT toimetaja Elmar Ots, tel 667 0173, e-post elmar.ots@aripaev.ee

ÄRIPÄEV 9. november 2011

ALYONA STADNIKalyona.stadnik@aripaev.ee Tasub teada

Kuidas Krimelte Tempsi kaardistas Tšiilit?

ELANIKKE – 17 miljonitASUKOHT – Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani ääres – tun-dub, et kaugel. OMAPÄRA – arvame, et Tšii-li on soe maa, aga tegelikult on ta soe põhjas ja külm lõu-nas. Suur probleem on maa-värinad. Neid on eri võimsu-sega sadakond aastas ning inimesed on sellega justkui harjunud. Kui maavärinaga kaasneb tsunamilaine, võib see sadamad ja ookeaniäärse asustuse minema pühkida. Nii juhtus 2010. aastal.ELUKORRALDUS – Tšiili on sel-les vallas üks paremini orga-niseeritud riike Lõuna-Amee-rikas. MUU – Tšiili on rikas ka maa-varade poolest. Riik on nen-de kaevandamise ja maksus-tamisega kogunud märkimis-väärsed reservid.

Wolf Gruppi kuuluv Krimelte Tempsi OÜ on ven-

tileeritavate fassaadilahenduste turuliider Ees-

tis, kes tänu partneritele on nüüdseks jõudnud

ka Tšiili valmismajade turule. Esimesed kontei-nerid majakomplektidega pandi teele eelmisel nä-dalal. Äripäeva küsimustele vastab Krimelte Temp-si OÜ tegevjuht Tiit Arro.

Miks Krimelte investeeris Tempsisse? Kuidas

Wolf Groupi Tempsi hakkas moodulmajade äri-

le mõtlema? Euroopas on praegu väga tõsine tee-ma hoonete energiasäästlik renoveerimine. Temp-si koduturg on suures osas Eesti, Läti, Leedu ja Soo-me, kuid ehitussektori väga järsk kukkumine aas-tatel 2009–2010 jättis jälje ka Tempsi majanduste-gevusele. Rasketes oludes on ettevõtjatel hulk va-likuid, mis suunas edasi minna. Üks võimalus on käed üles tõsta, hankijatele võlgu jääda ja uksed kinni panna, mida paljud ehitussektori ettevõtted olid sunnitud tegema. Teine võimalus on vaadata, kus majanduslangus ei ole nii sügav, ja kolmas va-riant on see, kas ettevõte oskab midagi muud teha, mida õnnestub müüa. Neid stsenaariumeid läbi käies sai esimene mõte kohe maha maetud. Oleme püüdnud toodangut kahtlemata müüa, käies mes-sidel ning püüdes ka ära kasutada Krimelte edasi-müüjate võrgustikku.

LÕUNA-AMEERIKA

Eksootiline Tšiili nõuab kannatlikkust. Edukus oleneb eelkõige headest suhetest

Kuidas sattusite Tšiili turule? Üks Tšiili ärimees, kes oli huvitatud fassaadiplaadist “Tempsi grani-to” küsis kohtumisel, kas me ei võiks neile maju tarnida. Ta oli öelnud, et plaate nad tahavad küll, aga neil oleks suur nõudlus väikeste majade järele.

Tšiili valitsus eesotsas presidendiga on võtnud eesmärgiks luua paremaid elamistingimusi vähe-kindlustatud elanikkonnale. Nad on käivitanud riiklikud programmid, mis aktiveerusid eriti pä-rast 2010. aasta maavärinat ja tsunamit.

Maailmas on käivitatud programme, kus näi-teks väga elementaarse eluaseme võib saada 300 USA dollari eest ja etema 3000 eest. Meie odavaima ühepereelamu hind jääb 10 000 dollari kanti. See on küll väike, aga mõeldud ikkagi püsivaks elami-seks ja kannatab välja 9magnituudise maavärina.

Kui konkurentsivõimelised te olete seal? Algul olime hästi skeptilised, kuidas meie Eestist saaksi-me aidata nende eluasemeprobleeme lahendada. Kindlasti me ei suuda 300 või 3000 dollariga ma-ja püsti panna. Kui võtta arvesse teatud tingimusi, et maja on mõelnud aasta läbi elamiseks, et see on püstitatud kümneteks aastateks, et see peaks vas-tu mõõdukale maavärinale ja on termoisoleeritud, siis oleme seal konkurentsivõimelised. Ehk lähme sinna põhjamaise praktikaga, mis on neile uudne. Kui leidub selliseid kliente ja tarnijaid, kes eelista-vad neid mugavusi, siis oleme nõus neid maju sin-na eksportima. Kõiki neid nüansse arvestades ole-me pakkunud sinna mõõduka hinnaga termoiso-leeritud maju, mida ehitame siin moodulitena val-mis, laadime konteineritesse ja kohapeal saab ma-ja lühikese ajaga kokku panna.

Kes neid moodulmaju kokku paneb? Meie suhtle-me seal kinnisvaraarendajatega. Tööjaotus on see, et meie juhendamisel sealsed kinnisvaraarenda-jad tellivad kohapeal paigaldus- ja viimistlustöö.

Kas tuleb algul ka ise kohale minna ja näida-

ta, kuidas maja kokku pannakse? Jah. Siin tuleb mängu Lõuna-Ameerika omapära, et kokkuleppe täpsuse ja sõnapidamisega on raskusi. Nad on vä-ga heade kavatsustega, aga mõnigi asi juhtub ala-ti lihtsalt hiljem, kui on kokku lepitud. Kui me ole-me üle 20 tunni lennukis olnud, siis me eeldame, et me teeme seda, mida oleme kokku leppinud. Aga kui vundamendi asemel on tühi liivaplats, siis on väga raske neid aidata. Käisin ise selle aasta keva-del seal ja sain sellise liivaplatsi kätte. Kümne päe-vaga püstitasime ühe teise eestlasega näidismaja. Kohalikud ehitustöölised tulid teisel või kolman-dal päeval, kui meie juba seal töötasime. Isegi kui nemad käivad peale, et peab ruttu ja kohe saama, siis tegelikult juhtub kõik mõne nädala pärast.

Ilmselt nad ei tea, kus asub Eesti. Kuidas meisse

suhtutakse? Me oleme Euroopast. Nad suhtuvad meisse väga hästi ning Euroopasse üldse positiiv-selt. Kui öelda, et majalahendus on pärit Euroopast, siis ka sellesse suhtutakse positiivselt ning usutak-se, et toode on läbimõeldud lahendusega. Näiteks Hiina toodetesse suhtutakse skeptiliselt. Väike-elamute ehitamises on küllaltki suur press Hiina poolt, aga nende lahendused on teistsugused. Ül-lataval kombel on meie lahendus seal üsna erand-lik. Kui meie panime seal maja kokku, siis inime-sed pidasid auto kinni ja vaatasid, mida me teeme.

TŠIILISSE eks-porditava Kri-melte Tempsi moodulmaja karkass. Kõik sai alguse kliendist, kes otsis seina-katteplaati, tellis aga terve maja. Krimelte Tempsi tegev-juht Tiit Arro on käinud ka ise Tšiilis näi-dismaja püsti panemas.FOTO: ANDRAS

KRALLA

EKSPORT 13toimetaja Elmar Ots, tel 667 0173, e-post elmar.ots@aripaev.ee

ÄRIPÄEV 9. november 2011

Isegi kui nemad käi-vad peale, et peab rut-tu ja kohe saama, siis tegelikult juhtub kõik mõne näda-la pärast.Tiit Arro asjaajamise eripä-rast Tšiilis

ELEKTRIENERGIA

Eksport Lätti kasvatas elektri tootmist Eestis toodeti selle aasta kolmandas kvartalis elektrit 2579 GWh, mis on aastatagusega võrreldes 4% rohkem. Elektritoodangu suurenemine tulenes peamiselt elektrienergia ekspordi kas-vust Lätti. Võrreldes aastataguse ajaga kasvas kolmandas kvartalis Eesti elektri eksport 17%, ulatudes 1425 GWh-ni. Eksport Lätti moodus-tas 63%, Leetu 27% ning Soome 10%. Võrreldes aastataguse ajaga vähenes kolmandas kvartalis Balti rii-kide elektritootmine kokku 1% võrra. Lätis vähenes sealhulgas tootmine 21% võrra ning Leedus kasvas sarnaselt Eestiga 4%.Põhjamaad on Norra ja Rootsi hüdroenergia toel muutunud im-portivatest süsteemidest eksportivateks. Kui eelmise aasta kol-mandas kvartalis tuli 3,4 TWh sisse osta, siis sel aastal ekspor-diti 2,3 TWh elektrit.

MESS

Ettevõtjad osalevad allhankemessil Eesti ettevõtjad osalevad 8.–11. novembrini ühisstendiga Skandi-naavia suurimal allhankemessil Elmia Subcontractor 2011, teatas EAS. Eesti tutvustab end messil kui suurepärast ärikeskkonda in-novaatiliste ja kõrgtehnoloogiliste toodete arendamiseks ja toot-miseks ning välisinvesteeringuteks. Messil osalemist korraldab EASi riiklike turundusürituste programm ja rahastab Euroopa Re-gionaalarengu Fond. “Messil osalemise peamised eesmärgid on leida kasulikke ärikon-takte ning partnereid, tõsta Eesti tööstussektori mainet ja usal-dusväärsust ning tutvustada Eesti ettevõtteid ja siinset head koos-tööd ettevõtete vahel,” kommenteeris EASi ekspordidivisjoni di-rektor Allar Korjas. Messil osaleb kokku 14 Eesti ettevõtet, nende hulgas Favor AS, Harju Elekter AS, Repston OÜ ja Radius Machining OÜ.

STATISTIKA

Soome väliskaubanduse kasv peatusSoome väliskaubanduse kasv peatus septembris. Tolli eelteabe kohaselt kasvas eksport vaid kolm protsenti mullusega võrreldes ja import pöördus kahe protsendi jagu langusesse.Väliskaubandust vähendas eelkõige raua- ja terasetoodete eks-pordi ja impordi järsk langus.Kaubandusbilanss pöördus septembris 90 miljoni euroga plussi. Eksport suurenes 4,9 miljardi ja import kahanes 4,8 miljardi euro-ni. Nii eksport kui ka import olid selgelt kõrgemal tasemel kui ma-janduslanguse ajal aastal 2009 ja 2010. aasta alguses. Tänavuse aasta jooksul on puudujääki kogunenud siiski 1,5 miljardit eurot.

TUNNUSTUS

Saksa majandusauhinnale kuus nominentiSaksa-Balti Kaubanduskoda annab sel aastal teist korda välja au-hinna väikese ja keskmise suurusega Eesti ettevõttele, kes on seo-tud Saksamaaga, et tunnustada ja motiveerida kahe riigi majan-dussidemete arendamist.Auhinnale on kuus nominenti: metallitööstuse ettevõte Clyde Ber-gemann Eesti AS, puidutöötlemise tehnoloogia projekteerija ja seadmete valmistaja Hekotek AS, elektritrafode tootja MS Bal-ti Trafo OÜ, energeetika ja automaatikaseadmete valmistaja Sie-mens Osakeyhtiö Eesti filiaal, mööblitootmisettevõte Suwem AS ja keemia ja biotehnoloogia firma TBD-Biodiscovery OÜ.

Pane täheleEesti ja Tšiili vahel valitsevad head suhtedTšiili taastunnustas Eestit 28.08.1991, diplomaatilised suhted sõlmiti 27.09.1991. Eesti ja Tšiili suhted on head, millele viitavad ka vastastiku-sed kõrgetasemelised kohtu-mised. Eestil ei ole Tšiilis saatkon-da, aga meie aukonsul on seal 1996. aastast Ella Maria Gleis-ner Vivanco.SÕLMITUD LEPINGUD:

Viisavabadusleping, jõustus 02.12.2000.Välisministeeriumide koos-töömemorandum, allkirjastati 02.11.2000.TÖÖSOLEVAD LEPINGUD:

Kultuuri-, haridus- ja teadus-alase koostöö kokkulepe.Turismialase koostöö lepingIT-alase koostöö leping.INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel polnud tänavu juuliks Eestist Tšiilis-se tehtud ühtki otseinvestee-ringut. Tšiili otseinvesteeringud Ees-tisse on marginaalsed ehk neid on vaid mõni üksik – seo-tud kinnisvara-, kutse-, teadus- ja tehnikaalaga.

KAUBANDUS

2009 Tšiili oli Eestile suuruselt 95. ekspordi- ja 46. impordipart-ner. Eesti eksportis sinna pea-miselt elektrimasinaid ja -sead-meid, mineraalkütuseid ja mustmetalltooteid. Peamised impordiartikd olid kala ja vähi-laadsed, puuvili ja vein.

2010 Peamised ekspordiartiklid olid masinad ja mehaanilised sead-med (75,7%), mineraalsed too-ted (11,5%) ning metallid ja me-talltooted (2,5%). Tšiili impordist moodusta-sid põhilise osa valmistoidu-kaubad ja joogid (81,2%) ning loomsed tooted (12,4%).

2011 I poolaastaPeamised ekspordiartiklid olid masinad ja mehaanilised sead-med (87,6%), mineraalsed too-ted (2,7%) ning paberimass ja -tooted (2,7%). Tšiili impordist moodustasid põhilise osa ka tänavu toidu-kaubad ja joogid (81,6%) ning taimsed tooted (9,2%).

ALLIKAS: VÄLISMINISTEERIUM, STATISTIKAAMET, EESTI PANK

KONTEINERVEOD 45’HCPW / 40’PW / 20’Euroopa, Skandinaavia, Baltikum, Venemaa, Kesk-Aasia

www.tschudilogistics.comTSCHUDI LOGISTICS AS

Tel 640 9751

RAHVUSVAHELINE MERE-, AUTO- JA RAUDTEETRANSPORT

AUTOTRANSPORTSkandinaavia, Baltikum, Poola, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Austria

TEENUSED:Kaupade ekspedeerimine

Tolliagentuuri teenused (EX,IM ja T1)

Intrastat aruanded

Tolliladu, tolliterminal

TOLLIMAAKLER- JA EKSPEDEERIMISTEENUS

KONTAKTID:www.hermanos.ee

hermanos@hermanos.ee

Tel:+372 515 4502

Faks: 610 2829

HERMANOS OÜ tegutsemise aadress: Kopli 103, Tallinn

KommentaarTšiili on üks edukamaid turumajanduslikke Ladina-Ameerika riikeHELEN RITS välisministeeeriumi pressitalituse büroo lauaülem

Eesti ja Tšiili kaubavahetu-

se maht on alla 0,1% kogu Ees-

ti väliskaubavahetusest. See-tõttu ei ole välisministeeriumil ka täpsemaid andmeid Tšiili tu-rul tegutsevate Eesti ettevõtjate probleemidest.

Tšiili on Ladina-Ameerika üks stabiilsemaid ja edukamaid riike. Tšiili on turumajanduslik riik, mida iseloomustab välis-kaubanduse kõrge osatähtsus. Iseloomulik on liberaalne tolli-poliitika, kõrge investeeringute määr, madal inflatsioon ja sta-biilne majanduskasv. Väliskau-

bandus on tasakaalus ja stabiil-selt toimib riigi välisvõla vähe-nemine. Kuid samas tuleks sil-mas pidada, et majandus sõl-tub liigselt vase hinnast maail-maturul.

Tšiili peamised ekspordi-partnerid on Hiina, USA, Bra-siilia, Argentina, Lõuna-Ko-rea ja Jaapan, Euroopa riikidest Holland ja Itaalia. Eesti vähe-se äritegevuse põhjus on eelkõi-ge Tšiili suur kaugus ja tiheda-te ajalooliste sidemete puudu-mine. Samuti võib ärikontakti-de vähesus olla seotud Eesti et-tevõtjate vähese hispaania kee-le oskusega.

Nendele oli üllatus ka see, et kaks valget inimest teevad ehitusel tööd. Nende arvates on valged ala-ti väga jõukad ja ise füüsilist tööd ei tee.

Milline on Tšiili ehituskultuur? Sealset ehituskul-tuuri iseloomustab see, et kasutatakse kõige oda-vamat materjali ja kõige odavamaid tööriistu. Kui meie lähme sinna meile tuntud materjalidega, siis see on nendele väga uudne lähenemine. Meie part-nerid usuvad, et nad suudavad seal müüa tuhan-deid moodulmaju. Kui arvestata kultuuri, siis usu-me, et tõenäoliselt on need sajad majad. Lisaks ei tellita neid maju mitte kuude, vaid aastatega. Kõik võtab rohkem aega ning kõik numbrid on tegelik-kuses väiksemad.

Mitu moodulmaja läks neljapäeval esimese kon-

teineriga? Üks tellimus oli viis maja, mis läks kol-me merekonteineriga.

Kas transport on selle juures miinus, et viie ma-

ja jaoks on vaja kolme konteinerit? Tegelikult on küsimus selles, mitu elamispinda paneme üh-te konteinerisse. Piltlikult öeldes panime ühte kon-teinerisse 170 ruutmeetrit elamispinda. Kui suu-dame tõsta selle näitaja 200 ruutmeetrini, siis sel-le arvel, et sihtkohas tuleks rohkem tööd teha. Kui teeme Eestis rohkem tööd valmis, siis meie mater-jal võtab konteineris rohkem ruumi. Alternatiiv on see, et meie partnerid teevad ehitusplatsil rohkem tööd, aga siis peab oskusteave olema sinna viidud. See võtab aega.

Üks autofurgoon Moskvasse maksab sama pal-ju kui konteiner Tšiili. Tšiili tollipoliitika on selli-

ne, et kui tegemist on tehases toodetud majadega Euroopast, on seal tollisoodustused. Kui viime ai-nult ehitusmaterjali, siis oleks tollimaks kõrgem. See on nüanss, kuidas saame Hiina tootjatele kon-kurentsi pakkuda.

Kui kaua kulus aega läbirääkimisteks, enne kui

läks teele esimene konteiner? Aasta tagasi saatsi-me esimese näidismaja, vahepeal veel ühe ja nüüd oleme jõudnud kommertstellimuseni.

Kõik tänu sellele Tšiili ärimehele? Jah, kes tuli ai-nult fassaadi ostma.

Kas tema kaudu leidsite ka kinnisvaraarenda-

jad? Need on temaga seotud äripartnerid. See-ga sisuliselt teeme äri tema ja tema partneritega.

Novembris oleme alla kirjutamas lepingut kümne nelja korteriga maja tarnimiseks Lääne-Aafrikasse. Üllatusena on meie lahenduse vastu tundnud huvi ka Moskva äärelinna ehitajad. Nen-dega otsime juba mõnda aega sobivat arhitektuur-set lahendust. Teoreetiliselt võib sinna lähiaastatel minna mitusada maja.

Mida soovitate teistele, kes soovivad eksporti-

da Tšiilisse? Raske on midagi soovitada. Võimatu on öelda, kas see on edukas mõte või mitte. Kaht-lemata on küsimus siiski isiklikes suhetes, kas lei-dub partner, kellega rääkida. Kas ta on õige ja usal-dusväärne partner? Tšiili ühiskond on väga suhe-tel põhinev. Lihtsalt tubli inimene ei saa seal naljalt edukaks ärimeheks, kõik oleneb sellest, kuidas on ta hinnatud äriringkondades, kas tal on sidemeid.