elanike teadlikkus ja suhtumine - sm · 8 8 4 3 2 12 16 9 6 14 9 3 15 6 2 6 16 7 0 25 50 75 100 %...
TRANSCRIPT
Elanike teadlikkus ja suhtumine
töövõimereformi
Küsitlusuuring detsembris 2016
Tellija: Sotsiaalministeerium
Teostaja: Turu-uuringute AS
Pärnu mnt. 102, 11312 TallinnTel: +(372) 585 29 700
www.turu-uuringute.ee
Ajavahemikul 22. november – 8. detsember 2016 viis Turu-uuringute AS läbi elanikkonnaküsitluse töövõimereformi
teemadel. Küsitluse tellijaks oli EV Sotsiaalministeerium.
Küsitluse alateemad olid järgnevad:
1. Suhtumine vähenenud töövõimega inimeste võimekusse ja võimalustesse töötada;
2. Teadlikkus ja suhtumine töövõimereformi.
Küsitluse sihtrühmaks olid vähemalt 16-aastased Eesti elanikud (ESA andmetel 01.01.2016 seisuga ca 1 092 000
inimest). Küsitlus viidi läbi Turu-uuringute AS-i detsembrikuu Omnibussi keskkonnas silmast-silma küsitlusena. Kokku
küsitleti 1015 vastajat. Tulemuste laiendamisel üldkogumile (16-aastased ja vanemad elanikud) tekkida võiva
maksimaalse valimivea suurus jääb sellise valimi suuruse puhul 95%-lisel usaldusnivool 3,1% piiresse (väiksemate
gruppide, nt. naised-mehed vaatlemisel võib viga olla suurem).
Vastaja valik toimus mitmeastmelise juhuvalikuna (ca 100 küsitluspunkti üle Eesti; stardiaadressi meetodil igas punktis
ca 10 intervjuud); vastaja valikul leibkonnasiseselt nn noorema mehe reegel ning kvoot vanima vanuserühma jaoks.
Aruandes on esitatud ajalised võrdlused aastal 2015 läbi viidud samateemalise ad hoc uuringuga Teadlikkus ja hoiakud
vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal (uuringuraport leitav aadressilt:
http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Uudised_pressiinfo/2015_tvr_koondraport_lopl.pdf). Toona küsitleti silmast-
silma meetodil 1002 vähemalt 16-aastast elanikku, 996 töövõimetuspensionäri ning 770 tööandjat. Tulenevalt
muudatustest küsitlusankeedis pole ajalised võrdlused kõigi teemade puhul võimalikud.
Küsitluse taust
2
Andmed kaaluti vastajate soo, vanuserühma, rahvuse ning elukoha (regioon ja asulatüüp) alusel.
Kaalumata valimi, kaalutud valimi ning üldkogumi proportsioonid
2
Kaalumata valim (%) Kaalutud valim (%) Üldkogum (ESA 01.01.2016)
SUGU
Mees 48,9% 45,9% 45,9%
Naine 51,1% 54,1% 54,1%
VANUSERÜHM
16-24 a. 9,7% 11,2% 11,2%
25-34 a. 18,2% 17,7% 17,7%
35-49 a. 23,5% 24,4% 24,4%
50-64 a. 28,6% 23,8% 23,8%
65-74 a. 11,3% 11,7% 11,7%
75 a. ja eakam 8,7% 11,2% 11,2%
RAHVUS
Eestlane 71,1% 67,8% 67,8%
Muu rahvus 28,9% 32,2% 32,2%
REGIOON
Tallinn 31,8% 32,3% 32,3%
Põhja-Eesti 17,1% 15,5% 15,5%
Ida-Virumaa 10,9% 11,4% 11,4%
Lääne-Eesti 11,1% 11,6% 11,6%
Kesk-Eesti 6,9% 7,4% 7,4%
Lõuna-Eesti 22,1% 21,7% 21,7%
ASULATÜÜP
Linnaline asula 68,9% 68,8% 68,8%
Maaline asula 31,1% 31,2% 31,2%
Ülevaade küsitlustööst on toodud alljärgnevas tabelis:
Võttes aluseks keeldumiste ja läbiviidud intervjuude arvu oli vastamisaktiivsus 48%.
Peamiseks keeldumise põhjuseks oli ajapuudus, samuti toodi sageli põhjuseks soovimatust uuringutes
osaleda.
Ülevaade küsitlustööst
2
Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Kokku
Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi või vanema vanuserühma kvoot on täitunud 435
Kedagi pole kodus 2109
Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 70
Keelduti kontaktist 395
Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 631
Ei ole eluruumid või aadressile ei pääse ligi 210
Muu mittetoimumise põhjus 59
Kokku aadresse 4929
Praak-ankeete 0
Korduvvisiite 882
Kokku läbiviidud intervjuusidOmnibussi põhivalim (vähemalt 15-aastased vastajad)+vähemalt 16-aastaste lisavalim(20 intervjuud): 1020
Kokku läbiviidud intervjuusid vähemalt 16-aastaste vastajatega: 1015
AA
Valimi profiilKaalutud andmed, n=1015 (kõik vastajad)
3
46
54
21
15
18
25
21
69
31
14
59
27
32
30
24
14
31
30
13
26
0 25 50 75 100
SUGU
Mees
Naine
VANUS
16-29 a.
30-39 a.
40-49 a.
50-65 a.
66+ a.
PEAMINE SUHTLUSKEEL
Eesti
Muu
HARIDUS
Alg- või põhiharidus
Kutse-, kesk- või kesk-eriharidus
Kõrgharidus
ISIKLIK NETOSISSETULEK
Kuni 400 EUR
401-800 EUR
Enam kui 800 EUR
Ei oska öelda/keeldus vastamast
SISSETULEK LEIBKONNALIIKME KOHTA
Kuni 400 EUR
401-800 EUR
Enam kui 800 EUR
Ei oska öelda/keeldus vastamast
%
30
36
34
43
10
11
12
24
69
31
32
11
11
2
3
2
5
2
6
2
3
12
3
3
2
0 25 50 75 100
LEIBKONNALIIKMETE ARV
1 liige
2 liiget
3 või enam liiget
REGIOON
Põhja-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti
LINNALINE/MAALINE ASULA
Linnaline asula
Maaline asula
MAAKOND
Tallinn
Harjumaa (ilma Tallinnata)
Ida-Virumaa
Jõgevamaa
Järvamaa
Läänemaa
Lääne-Virumaa
Põlvamaa
Pärnumaa
Raplamaa
Saaremaa
Tartumaa
Valgamaa
Viljandimaa
Võrumaa
%
Sotsiaalkindlustusameti andmetel (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/statistika/) oli 2016. a II kvartali lõpus Eestis 98 674
töövõimetuspensionäri, mis moodustab vähemalt 16-aastastest elanikest 9% ning tööealistest elanikest (ehk 16-65-aastastest)
11,5% (autori arvutused).
Töövõimetuspensionäride (või siis uue süsteemi alusel vähenenud töövõimega inimeste) proportsioon küsitlusvalimis vastab nende
proportsioonile üldkogumis: koguvalimist (16-aastased ja eakamad vastajad) moodustasid
töövõimetuspensionärid/vähenenud töövõimega inimesed 10% (maksimaalne veapiir 95% usaldusnivool 2%), tööealistest ehk
16-65-aastastest vastajatest samuti 10% (veapiir 2%).
Küsitluse andmetel on töövõimetuspensionäride osakaal kõrgeim vanuserühmas 50-65, kus püsiv töövõimekadu või vähenenud
töövõime on ametlikult määratud 17±4 protsendile inimestest. Regioonide võrdluses on vähenenud töövõimega inimeste osatähtsus
suurim Kirde-Eestis (18%±7%). Uuringu tulemused näitavad, et vähenenud töövõimega inimesi on enam pigem madalama hariduse
ja/või sissetulekutega rühmades
Puuetega Inimeste Koja andmetel on Eestis üle 141 000 puudega inimese (http://www.epikoda.ee/avaleht/puue/statistika). Vähemalt
16-aastastest elanikest moodustavad puudega inimesed 12% (autori arvutused). Küsitlusvalimist moodustasid puudega vastajad
8%±2%. Puudega inimeste mõnevõrra madalam osakaal küsitlusvalimis tuleneb ilmselt sellest, et nende võimalused küsitlustes
osaleda võivad (nende tervisest tulenevalt) olla piiratud. Küsitlusvalimis oli puudega inimeste osatähtsus keskmisest suurem
vanuserühmades 50-65 (12%±4%) ja üle 65-aastaste seas (16%±5%). Vähenenud töövõimega/töövõimekaoga vastajatest oli puue
määratud 16±7 protsendile.
Vastajatest 59%±3% tegi tasustatud tööd, nt oli palgatööl, tegeles ettevõtlusega või tegi muud tasustatud tööd. Tööealistest (16-
65-aastastest) vastajatest käis tööl 72%±3%. Meeste seas on tööhõive kõrgem kui naiste seas: meestest tegi tasustatud tööd
63%±4%, naistest 55%±4%. Vanuserühmade võrdluses oli töötavate inimeste osatähtsus kõrgeim vanuserühmas 40-49 (84%±5%
töötab), haridusrühmade võrdluses kõrgharidusega inimeste seas (73%±5% töötab). Regioonide võrdluses oli töötavate inimeste
osakaal suurim Põhja-Eestis (67%±4%). Töövõimekao või vähenenud töövõimega küsitletutest töötas küsitluse andmetel
41%±9%.
Valimi profiil – töötamine, vähenenud töövõime või puude olemasolu
2
AA
Kas Teil on ametlikult määratud ja praegu kehtiv töövõimekadu (vähenenud töövõime)? Kaalutud andmed, n=1015 (kõik vastajad)Joonisel on sinise kastikesega tähistatud üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt kõrgem tulemus, punasekastikesega aga üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool.
3* Valimi suurus jääb vahemikku 30-40 vastajat; **Valim on väiksem kui 30 vastajat
10
9
8
18
13
8
11
8
9
9
18
4
13
33
9
0
11
0
4
8
3
12
28
0 25 50 75 100
Kõik vastajad
REGIOON
Põhja-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti
LINNALINE/MAALINE ASULA
Linnaline asula
Maaline asula
MAAKOND
Tallinn
Harjumaa (ilma Tallinnata)
Ida-Virumaa
Jõgevamaa**
Järvamaa**
Läänemaa**
Lääne-Virumaa
Põlvamaa**
Pärnumaa
Raplamaa**
Saaremaa*
Tartumaa
Valgamaa*
Viljandimaa*
Võrumaa**
%
10
10
10
10
5
6
9
17
10
9
14
15
11
5
18
9
3
8
0 25 50 75 100
Kõik vastajad
16-65-aastased
SUGU
Mees
Naine
VANUS
16-29 a.
30-39 a.
40-49 a.
50-65 a.
66+ a.
PEAMINE SUHTLUSKEEL
Eesti
Muu
HARIDUS
Alg- või põhiharidus
Kutse-, kesk- või kesk-eriharidus
Kõrgharidus
ISIKLIK NETOSISSETULEK
Kuni 400 EUR
401-800 EUR
Enam kui 800 EUR
Ei oska öelda/keeldus vastamast
%
AA
Kas Teil on ametlikult määratud ja praegu kehtiv puude raskusaste?Kaalutud andmed, n=1015 (kõik vastajad)Joonisel on sinise kastikesega tähistatud üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt kõrgem tulemus, punasekastikesega aga üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool.
3
8
6
11
6
9
10
8
8
6
6
6
8
10
20
14
22
8
4
5
10
10
12
0
0 25 50 75 100
Kõik vastajad
REGIOON
Põhja-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti
LINNALINE/MAALINE ASULA
Linnaline asula
Maaline asula
MAAKOND
Tallinn
Harjumaa (ilma Tallinnata)
Ida-Virumaa
Jõgevamaa**
Järvamaa**
Läänemaa**
Lääne-Virumaa
Põlvamaa**
Pärnumaa
Raplamaa**
Saaremaa*
Tartumaa
Valgamaa*
Viljandimaa*
Võrumaa**
%
* Valimi suurus jääb vahemikku 30-40 vastajat; **Valim on väiksem kui 30 vastajat
Kõik vastajad
16-65-aastased
SUGU
Mees
Naine
VANUS
16-29 a.
30-39 a.
40-49 a.
50-65 a.
66+ a.
PEAMINE SUHTLUSKEEL
Eesti
Muu
HARIDUS
Alg- või põhiharidus
Kutse-, kesk- või kesk-eriharidus
Kõrgharidus
ISIKLIK NETOSISSETULEK
Kuni 400 EUR
401-800 EUR
Enam kui 800 EUR
Ei oska öelda/keeldus vastamast
TÖÖVÕIMEKADU/VÄHENENUD TÖÖVÕIME
On määratud
Pole määratud
8
6
8
8
4
3
2
12
16
9
6
14
9
3
15
6
2
6
16
7
0 25 50 75 100%
AA
Kas Te teete praegusel ajal tasustatud tööd? Kaalutud andmed, n=1015 (kõik vastajad)Joonisel on sinise kastikesega tähistatud üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt kõrgem tulemus, punasekastikesega aga üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool.
3
59
67
51
47
57
56
59
59
66
70
47
46
48
50
54
48
52
50
70
57
61
56
61
0 25 50 75 100
Kõik vastajad
REGIOON
Põhja-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti
LINNALINE/MAALINE ASULA
Linnaline asula
Maaline asula
MAAKOND
Tallinn
Harjumaa (ilma Tallinnata)
Ida-Virumaa
Jõgevamaa**
Järvamaa**
Läänemaa**
Lääne-Virumaa
Põlvamaa**
Pärnumaa
Raplamaa**
Saaremaa*
Tartumaa
Valgamaa*
Viljandimaa*
Võrumaa**
%
* Valimi suurus jääb vahemikku 30-40 vastajat; **Valim on väiksem kui 30 vastajat
Kõik vastajad
16-65-aastased
SUGU
Mees
Naine
VANUS
16-29 a.
30-39 a.
40-49 a.
50-65 a.
66+ a.
PEAMINE SUHTLUSKEEL
Eesti
Muu
HARIDUS
Alg- või põhiharidus
Kutse-, kesk- või kesk-eriharidus
Kõrgharidus
ISIKLIK NETOSISSETULEK
Kuni 400 EUR
401-800 EUR
Enam kui 800 EUR
Ei oska öelda/keeldus vastamast
TÖÖVÕIMEKADU/VÄHENENUD TÖÖVÕIME
On määratud
Pole määratud
PUUDE RASKUSASTE
On määratud
Pole määratud
59
72
63
55
59
79
84
69
12
61
54
27
60
73
14
71
94
76
41
61
24
62
0 25 50 75 100%
AA
1. Suhtumine vähenenud töövõimega inimeste võimekusse ja
võimalustesse töötada
4
1.1. Kokkuvõte (1)
Suhtumist vähenenud töövõimega inimeste (endiste töövõimetuspensionäride) võimekusse ja võimalustesse töötada kaardistati nelja
väite abil, millega nõustumist paluti vastajail 4-palli skaalal hinnata.
Väitega, mille kohaselt vähenenud töövõimega inimesed suudavad ja tahavad töötada nõustus 84% küsitletutest, sh 82%
praegustest töövõimetuspensionäridest (vähenenud töövõimega inimestest). Võrreldes kogu elanikkonnaga oli
töövõimetuspensionäride seas väitega mitte-nõustumine sagedasem – väitega ei nõustunud 9% kõigist vastajatest ning 18%
töövõimetuspensionäridest. Kogu elanikkonnas on töövõimetuspensionäridega võrreldes sagedasem selge seisukoha puudumine
(7% kõigist vastajatest ja 0% töövõimetuspensionäridest).
Seda, et vähenenud töövõimega inimesed suudavad ja tahavad töötada, arvasid keskmisest sagedamini Lääne-Eesti elanikud (93%).
Vastupidisel seisukohal oldi keskmisest sagedamini vanuserühmas 50-65 (14%) ning Harjumaal (v.a Tallinnas) (18%). Ajalised
võrdlusandmed antud väite osas puuduvad.
Elanikest 93% nõustus, et vähenenud töövõimega inimesed võiksid teha endale võimetekohast tööd, kui seda leidub. 2015.
aasta sügisel läbi viidud samateemalises uuringus nõustus väitega 95% küsitletutest, seega on väitega nõustujate osatähtsus jäänud
samale tasemele mis poolteist aastat tagasi. Samas on kahe uuringu võrdluses veidi vähenenud väitega täiesti nõustuvate inimeste
osakaal – 2015. aastal oli see 63%, tänavu 58%. Siinkohal võivad muutused olla põhjendatavad ka metoodikate erinevusega – 2015.
aastal oli tegu ad hoc uuringuga, mis keskendus ainult töövõimereformi teemadele (vastaja süvenes teemasse enam), samas kui
käesolev uuring viidi läbi erinevatest teemaplokkidest koosneva Omnibuss-uuringu raames.
Vähenenud töövõimega vastajatest nõustus väitega 95% ning muudest vastajatest 93%, seega vähenenud töövõime olemasolu
arvamusi siin ei mõjutanud. Väitega nõustumine oli keskmisest sagedasem Kirde-ja Lääne-Eestis (98%). Väitega ei nõustunud, st
vähenenud töövõimega inimeste töötamist ei pooldanud 3% vastajatest, sagedamini muukeelsed elanikud (6%) ning Harjumaa (v.a
Tallinna) elanikud (10%).
5
1.2. Kokkuvõte (2)
Elanikest 72% arvas, et vähenenud töövõimega inimestesse suhtutakse sageli eelarvamusega. Arvamused on võrreldes 2015.
aastaga muutunud optimistlikumaks – toona oli samal seisukohal 81% küsitletutest.
Töövõimetuspensionärid/vähenenud töövõimega inimesed ise näevad eelarvamuslikku suhtumist väiksema probleemina kui kogu
elanikkond – seda, et vähenenud töövõimega inimestesse suhtutakse sageli eelarvamusega, arvas 67% töövõimetuspensionäridest,
samas kui 30% sellega nõus ei olnud (kogu elanikkonnas mitte-nõustujaid 19%). Keskmisest sagedasem oli väitega nõustumine
kõrgharidusega inimeste seas (77%) ja Lääne-Eestis (82%), samas kui väitega mitte-nõustumine oli keskmisest sagedasem Kirde-
Eestis (32%).
Viimase väitega kaardistati inimeste suhtumist töövõimereformi aluseks olevasse põhimõttesse – inimese töövõime puhul peaks
hindama seda, mida ta suudab, mitte seda, mida ta ei suuda. Antud põhimõttega nõustus 86% küsitletutest. 2015. aasta uuringus
oli tulemus sarnane (88%), kuid väitega täielikult nõustujate osatähtsus oli toona veidi kõrgem (2015. a 56%, tänavu 52%, vt.
kommentaar eelmisel slaidil). Töövõimetuspensionäridest nõustus uue hindamise aluseks oleva põhimõttega 83% ning vastu oli
sellele 11% (kogu elanikkonnast oli vastu 5%). Keskmisest sagedamini ei nõustunud selle põhimõttega Harjumaa (v.a Tallinna)
elanikud (13%).
Ootuspäraselt oli toetus vähenenud töövõimega inimeste töötamisele ning töövõime hindamise aluspõhimõtte muutmisele keskmisest
kõrgem inimeste seas, kes pidasid töövõimesüsteemi reformimist vajalikuks, samas kui skeptilisust väljendasid keskmisest
sagedamini inimesed, kes peavad reformi ebavajalikuks.
Lisaks eeloodud neljale väitele uuriti ka inimeste endi valmidust töötada koos vähenenud töövõimega inimestega. Inimestest, kellele
pole töövõimekadu ega vähenenud töövõimet määratud, suhtub 75% vähenenud töövõimega inimestega koos töötamisse
hästi, 7% eelistaks vähenenud töövõimega inimestega mitte koos töötada ning 3% ei sooviks nendega koos töötada. Selge arvamus
puudub 15 protsendil vastajatest. Võrreldes 2015. aastaga on veidi suurenenud vähenenud töövõimega inimestega koos töötamisse
hästi suhtuvate inimeste osakaal: 2015. aastal oli vastav näitaja 71%.
Töövõimereformi positiivselt suhtuvad inimesed on keskmisest positiivsemalt häälestatud ka vähenenud töövõimega inimestega koos
töötamise suhtes.
5
1.3. Mõeldes vähenenud töövõimega inimeste olukorrale Eestis, hinnake palun, kuivõrd
Te nõustute järgmiste väidetega. n=kõik vastajadJoonisel on sinise noolega tähistatud statistiliselt oluline kasva, punase noolega aga statistiliselt oluline langus95% usaldusnivool.
7
58
63
52
56
36
32
39
35
33
33
32
48
40
41
4
2
9
7
7
8
7
2
2
4
3
8
14
10
1
1
2
1
1
5
3
0% 25% 50% 75% 100%
Vähenenud töövõimega inimesed võiksid teha endale võimetekohast tööd, kui seda leidub
2016 12
2015 10
Inimese töövõime puhul peaks hindama seda, mida ta suudab, mitte seda, mida ta ei suuda.
2016 12
2015 10
Vähenenud töövõimega inimesed suudavad ja tahavad töötada
2016 12
Vähenenud töövõimega inimestesse suhtutakse sageli eelarvamusega
2016 12
2015 10
Täiesti nõus Pigem nõus Ei oska öelda Pigem ei nõustu Üldse ei nõustu
1.4. Mõeldes vähenenud töövõimega inimeste olukorrale Eestis, hinnake palun, kuivõrd
Te nõustute järgmiste väidetega. n=1015 (kõik vastajad)Joonisel on sinise kastikesega tähistatud üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt kõrgem tulemus, punasekastikesega aga üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool.
7
59
58
53
52
37
36
30
33
36
35
30
33
45
48
37
40
0
4
6
10
0
8
4
8
5
2
3
4
15
7
19
14
0
1
7
1
4
1
11
5
0% 25% 50% 75% 100%
Vähenenud töövõimega inimesed võiksid teha endale võimetekohast tööd, kui seda leidub
Vähenenud töövõimega vastajad
Muud vastajad
Inimese töövõime puhul peaks hindama seda, mida ta suudab, mitte seda, mida ta ei suuda.
Vähenenud töövõimega vastajad
Muud vastajad
Vähenenud töövõimega inimesed suudavad ja tahavad töötada
Vähenenud töövõimega vastajad
Muud vastajad
Vähenenud töövõimega inimestesse suhtutakse sageli eelarvamusega
Vähenenud töövõimega vastajad
Muud vastajad
Täiesti nõus Pigem nõus Ei oska öelda Pigem ei nõustu Üldse ei nõustu
1.5. Nõustumine väitega – vähenenud töövõimega inimesed suudavad ja tahavad
töötada. n=1015 (kõik vastajad)Joonisel on sinise kastikesega tähistatud üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt kõrgem tulemus, punasekastikesega aga üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool.
7
84
89
82
87
84
78
86
81
82
84
84
83
89
66
77
81
77
76
88
93
88
7
6
8
5
3
13
6
7
0
8
5
10
5
5
16
10
5
11
4
4
5
9
5
11
7
14
9
8
12
18
8
11
7
6
30
8
10
18
13
9
2
7
0% 25% 50% 75% 100%
Kõik vastajad
VANUS
16-29 a.
30-39 a.
40-49 a.
50-65 a.
66+ a.
PEAMINE SUHTLUSKEEL
Eesti
Muu
TÖÖVÕIMEKADU/VÄHENENUD TÖÖVÕIME
On määratud
Pole määratud
TEADLIKKUS TÖÖVÕIMEREFORMIST
On reformi käivitumisest teadlik
Pole reformi käivitumisest teadlik/ei oska öelda
SUHTUMINE REFORMI
Peab muutusi vajalikeks
Peab muutusi ebavajalikeks
Ei oska öelda
REGIOON
Tallinn
Muu Põhja-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti
Täiesti nõus / pigem nõus Ei oska öelda Pigem ei nõustu / üldse ei nõustu
1.6. Nõustumine väitega – vähenenud töövõimega inimesed võiksid teha endale
võimetekohast tööd, kui seda leidub. n=1015 (kõik vastajad)Joonisel on sinise kastikesega tähistatud üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt kõrgem tulemus, punasekastikesega aga üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool.
7
93
95
95
95
94
87
94
90
95
93
95
91
97
86
81
92
87
91
98
98
94
4
3
2
3
2
8
4
3
0
4
3
5
2
4
12
4
3
6
1
2
4
3
2
3
3
4
5
2
6
5
3
3
4
1
10
7
4
10
4
2
0
2
0% 25% 50% 75% 100%
Kõik vastajad
VANUS
16-29 a.
30-39 a.
40-49 a.
50-65 a.
66+ a.
PEAMINE SUHTLUSKEEL
Eesti
Muu
TÖÖVÕIMEKADU/VÄHENENUD TÖÖVÕIME
On määratud
Pole määratud
TEADLIKKUS TÖÖVÕIMEREFORMIST
On reformi käivitumisest teadlik
Pole reformi käivitumisest teadlik/ei oska öelda
SUHTUMINE REFORMI
Peab muutusi vajalikeks
Peab muutusi ebavajalikeks
Ei oska öelda
REGIOON
Tallinn
Muu Põhja-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti
Täiesti nõus / pigem nõus Ei oska öelda Pigem ei nõustu / üldse ei nõustu
1.7. Nõustumine väitega – vähenenud töövõimega inimestesse suhtutakse sageli
eelarvamusega. n=1015 (kõik vastajad)Joonisel on sinise kastikesega tähistatud üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt kõrgem tulemus, punasekastikesega aga üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool.
7
72
77
75
73
71
66
74
68
67
73
73
71
74
73
63
75
63
70
62
82
73
8
7
7
5
6
14
8
8
4
8
5
12
6
4
20
9
12
11
6
5
6
20
15
19
22
23
20
18
24
30
19
22
17
20
23
17
16
25
19
32
13
21
0% 25% 50% 75% 100%
Kõik vastajad
VANUS
16-29 a.
30-39 a.
40-49 a.
50-65 a.
66+ a.
PEAMINE SUHTLUSKEEL
Eesti
Muu
TÖÖVÕIMEKADU/VÄHENENUD TÖÖVÕIME
On määratud
Pole määratud
TEADLIKKUS TÖÖVÕIMEREFORMIST
On reformi käivitumisest teadlik
Pole reformi käivitumisest teadlik/ei oska öelda
SUHTUMINE REFORMI
Peab muutusi vajalikeks
Peab muutusi ebavajalikeks
Ei oska öelda
REGIOON
Tallinn
Muu Põhja-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti
Täiesti nõus / pigem nõus Ei oska öelda Pigem ei nõustu / üldse ei nõustu
1.8. Nõustumine väitega – inimese töövõime puhul peaks hindama seda, mida ta suudab,
mitte seda, mida ta ei suuda. n=1015 (kõik vastajad)Joonisel on sinise kastikesega tähistatud üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt kõrgem tulemus, punasekastikesega aga üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool.
7
86
89
90
88
84
80
87
82
83
86
86
85
93
63
70
84
72
88
89
90
89
9
9
4
7
8
16
9
11
6
10
7
12
4
15
26
12
15
8
6
6
7
5
2
6
5
8
4
4
7
11
5
6
3
2
22
4
4
13
5
5
4
4
0% 25% 50% 75% 100%
Kõik vastajad
VANUS
16-29 a.
30-39 a.
40-49 a.
50-65 a.
66+ a.
PEAMINE SUHTLUSKEEL
Eesti
Muu
TÖÖVÕIMEKADU/VÄHENENUD TÖÖVÕIME
On määratud
Pole määratud
TEADLIKKUS TÖÖVÕIMEREFORMIST
On reformi käivitumisest teadlik
Pole reformi käivitumisest teadlik/ei oska öelda
SUHTUMINE REFORMI
Peab muutusi vajalikeks
Peab muutusi ebavajalikeks
Ei oska öelda
REGIOON
Tallinn
Muu Põhja-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti
Täiesti nõus / pigem nõus Ei oska öelda Pigem ei nõustu / üldse ei nõustu
1.9. Kuidas suhtute sellesse, kui peaksite töötama koos vähenenud töövõimega
inimestega? n=1015 (kõik vastajad)Joonisel on sinise kastikesega tähistatud üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt kõrgem tulemus, punasekastikesega aga üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool. Punase noolegaon joonisel tähistatud statistiliselt oluline langus 95% usaldusnivool.
8
76
79
82
53
67
75
71
6
6
5
18
3
7
9
3
3
2
8
3
3
3
15
12
11
21
28
15
18
0% 25% 50% 75% 100%
Kõik vastajad, n=1015
Tööealised vastajad (16-65 a.), n=826
SUHTUMINE TÖÖVÕIMEREFORMI
Peab muutusi väga/pigem vajalikeks, n=727
Pigem ei pea/ ei pea üldse muutusi vajalikeks, n=135
Ei oska öelda, n=153
AJALINE VÕRDLUS: ILMA PÜSIVA TÖÖVÕIMEKAO JA/VÕI PUUDETA VASTAJAD
2016 12, n=846
2015 10, n=825
Suhtun hästi
Eelistaksin mitte töötada koos vähenenud töövõimega inimestega
Ma ei soovi koos vähenenud töövõimega inimestega töötada
Ei oska öelda/sõltub asjaoludest
AA
2. Teadlikkus ja suhtumine töövõimereformi
13
2.1.Teadlikkus ja suhtumine töövõimereformi (1)
14
Sellest, et Eestis käivitus 2016. aastal töövõimereform, on kuulnud 59%±3% vähemalt 16-aastastest elanikest. Sagedamini
olid sellega kursis 40-59-aastased (68%), kõrgharidusega inimesed (67%) ning Harjumaa (v.a Tallinna) elanikud (68%). Keskmisest
harvem olid reformi algamisest kuulnud 16-39-aastased (teadlik 46%), alg- või põhiharidusega inimesed (46%) ning pealinlased
(49%). Praegustest töövõimetuspensionäridest/vähenenud töövõimega inimestest oli reformi käivitumisest teadlik 78%±8%.
2015. aastal läbi viidud uuringus oli töövõimereformist kuulnud 60% vastajatest. Toona oli tegu üldisemat laadi küsimusega - ei
küsitud konkreetselt reformi käivitumise aja kohta (Kas olete kuulnud, et Eestis käivitus 2016. aastal töövõimereform?) vaid reformi
kohta üldiselt (Milline on Teie teadlikkus töövõimereformist?). Toonases uuringus ilmnesid märkimisväärsed erinevused eesti- ja
muukeelse elanikkonna teadlikkuses: eestikeelsetest vastajatest oli reformist kuulnud 65%, muukeelsetest 45%, kuid tänavune
uuring selliseid erinevusi ei näidanud (tänavu eestikeelsetest vastajatest teadlik 60% ja muukeelsetest 56%). 2015. aasta uuringus
oli töövõimetuspensionäride teadlikkus reformist oluliselt madalam kui tänavu: reformist oli toona kuulnud 61%. Seega on inimeste
seas, keda reform kõige otsesemalt puudutab, teadlikkus reformist võrreldes 2015. aastaga kasvanud.
Järgnevalt uuriti inimeste suhtumist töövõimereformi ning teadlikkust reformist. Enne järgmiste küsimuste juurde liikumist loeti kõigile
vastajatele ette selgitus: 2016. aastast pakub riik vähenenud töövõimega inimestele uusi teenuseid, mis aitavad tööd leida ja
seal püsida. Uue hindamise läbinud inimesed saavad töövõimetuspensionäri staatuse asemel vähenenud töövõimega
inimese staatuse ning töövõimetuspensioni asemel makstakse neile uutel alustel töövõimetoetust.
Seejärel paluti vastajail anda hinnang muudatuste vajalikkusele. Elanikkonnast 71% peab reformi vajalikuks, et aidata
vähenenud töövõimega inimesi paremini tööturule, sealjuures 37% peab muudatusi väga vajalikuks ning 34% pigem vajalikuks.
Elanikest 14% peab muudatusi ebavajalikuks, sealjuures 9% arvab, et muutused pigem ei ole vajalikud, sest vähenenud
töövõimega inimesi on väga raske tööturule aidata ning 5% ei pea muutusi üldse vajalikuks, kuna vähenenud töövõimega inimesi ei
saa tööturule aidata. Muid selgitusi andis 0,4% vastajatest ning 15 protsendil puudus reformi osas selge arvamus.
Töövõimetuspensionäride/vähenenud töövõimega inimeste suhtumine reformi on kogu elanikkonnaga võrreldes
negatiivsem: reformi peab vajalikuks 68%±9% ning ebavajalikuks 23%±8% töövõimetuspensionäridest.
2.2.Teadlikkus ja suhtumine töövõimereformi (2)
14
Rääkides elanikkonnast üldiselt, väljendasid positiivset suhtumist reformi keskmisest sagedamini 40-49-aastased (79% peab
muutusi vajalikeks) ning Lõuna-Eesti elanikud (80%). Reformi pidasid ebavajalikuks keskmisest sagedamini mitte-eestlased
(19%) ning Kirde-Eesti elanikud (27%). Töövõimereformi käivitumisest teadlikud inimesed olid reformi suhtes keskmisest
sagedamini skeptilised: negatiivse hinnangu reformile andis 17%. Selge seisukoht reformi vajalikkuse osas puudus keskmisest
sagedamini üle 65-aastastel (26%), Põhja-Eesti elanikel (20%) ning inimestel, kes polnud reformi käivitumisest varem teadlikud
(22%).
2015. aasta uuringus oli suhtumist kaardistav küsimus üles ehitatud veidi teisiti. Vastajal paluti öelda, kas töövõimerefom tuleks
viia ellu selle toonasel kujul, seda tuleks muuta, või reformist üldse loobuda. Küsimus esitati ainult neile vastajatele, kes olid
töövõimereformist kuulnud. Töövõimesüsteemi reformimist pidas toona vajalikuks 72% kogu elanikkonnast ning 60%
töövõimetuspensionäridest. Seega pole suhtumises töövõimesüsteemi muutmisesse ajalises võrdluses olulisi muutusi
toimunud.
Viimase teemana uuriti inimeste teadlikkust töövõimereformist nelja väitepaari abil, mille puhul inimene pidi kahest väitest
valima selle, mis oli tema arvates kehtiv (õige) väide.
Ilmnes, et elanikud on mõõdukalt kursis sellega, et uues süsteemis muutus hindamise aluspõhimõte: töövõimetuse
asemel hinnatakse nüüd töövõimet (teab 66%) ning ka sellega, et töövõime hindamine läks üle Töötukassale (teab 57%),
kuid samas ei olda üldjuhul kursis sellega, et uues süsteemis tuleb teatud osal taotlejatest end töövõimetoetuse
saamiseks töötuna arvele võtta (teab 32%) ning et uues süsteemis sõltub töövõimetoetuse suurus ka vähenenud
töövõimega inimese sissetulekute suurusest (32%). Kuna hindamise aluspõhimõtte ning hindamist teostava institutsiooni
muutumise näol on tegu universaalsete (kõiki vähenenud töövõimega inimesi puudutavate) muudatustega, töötuna
arvelevõtmise nõue ning töövõimetoetuse suuruse vähendamine suurte sissetulekute tõttu puudutab aga vaid teatud osa
vähenenud töövõimega inimestest, on sellised tulemused ootuspärased.
2.3.Teadlikkus ja suhtumine töövõimereformi (3)
14
Teadlikkus hindamise aluspõhimõtte muutumisest oli keskmisest kõrgem eestikeelsete elanike seas (70% teab) ning Lõuna-
Eestis (80%), keskmisest madalam aga muukeelsete elanike seas (58% teab) ning Põhja-Eestis, sh Tallinnas (59%). Teadlikkus
sellest, et töövõime hindamisi teostab nüüd töötukassa, oli keskmisest kõrgem 40-65-aastaste seas (teab 64%), Kirde-Eestis
(73%) ning Lõuna-Eestis (70%), keskmisest madalam aga üle 65-aastaste seas (47% teab) ja Tallinnas (46%). Teadlikkus
sellest, et teatud osal taotlejatest tuleb end töövõimetoetuse saamiseks töötuna arvele võtta, oli keskmisest kõrgem Lääne-
Eestis (45%), keskmisest madalam aga taas Tallinnas (24%).
2015. aasta uuringus esitati teadlikkust kaardistavad väited vastajatele ankeedi teises pooles. Kuna pikk intervjuu väsitab, oli
toona ka kindla seisukohata vastajate osatähtsus iga väitepaari puhul kõrgem ning seega pole kohane “ei oska öelda”
vastuste osakaalu vähenemisest automaatselt järeldada teadlikkuse suurenemist. Lisaks, kahe väitepaari puhul oli ajalises
võrdluses samaaegselt suurenenud nõustumine nii kehtiva kui ka mitte-kehtiva väitega.
Kõike eeltoodut arvesse võttes võib öelda, et selgelt on kasvanud elanike teadlikkus sellest, et töövõime hindamisega
tegeleb uues süsteemis töötukassa: 2015. aasta uuringus teadis seda 30% reformist teadlikest vastajatest, tänavu aga 57%
kõigist vastajatest. Võrreldes 2015. aastaga seostati tänavu töövõime hindamist harvemini sotsiaalkindlustusametiga: 2015.
aastal pidas 42% reformist teadlikest vastajatest uues süsteemis töövõime hindamist SKA ülesandeks, tänavu 36% kõigist
vastajatest.
Samuti on pigem kasvanud teadlikkus hindamise aluspõhimõtte muutumisest – 2015. aastal oli 53% reformist kuulnud
elanikest teadlik, et uues süsteemis hinnatakse töövõimetuse asemel töövõimet, tänavu aga teadis seda 66% kõigist vastajatest.
Ka nende vastajate osatähtsus, kes arvasid, et uues süsteemis hinnatakse endiselt töövõimetust, on ajalises võrdluses veidi
suurenenud (2015. aastal 23% reformist teadlikest inimestest, tänavu 28% kõigist vastajatest), kuid “vale” väite valinud inimeste
osatähtsus on kasvanud siiski vähem kui “õige” väite valinud inimeste osatähtsus.
Teadlikkus sellest, et osal taotlejatest tuleb end uues süsteemis töötuna arvele võtta, pole ajalises võrdluses selgesuunaliselt
muutunud. “Õige” väite valinud inimeste osatähtsus oli tänavuses uuringus küll 7 protsendipunkti võrra suurem kui 2015. aastal,
kuid samas “vale” väite valinud inimeste osatähtsus on kasvanud veelgi kiiremas tempos: 17 protsendipunkti võrra.
2.4. Kas olete kuulnud, et Eestis käivitus 2016. aastal töövõimereform? n=1015 (kõik vastajad)
15
AAA
Kõik vastajad
TÖÖALANE STAATUS
Teeb tasustatud tööd
Ei tee tasustatud tööd
TÖÖVÕIMEKAO JA/VÕI PUUDE OLEMASOLU
On määratud püsiv töövõimekadu/vähenenud töövõime
On määratud puue
Pole määratud töövõimekadu/ puuet
ISIKLIK NETOSISSETULEK
Kuni 400 EUR
401-800 EUR
Enam kui 800 EUR
Ei oska öelda/keeldus vastamast
REGIOON
Tallinn
Muu Põhja-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti
LINNALINE/MAALINE ASULA
Linnaline asula
Maaline asula
59
60
58
78
67
57
54
62
60
60
49
68
59
67
60
64
58
60
0 25 50 75 100%
Kõik vastajad
SUGU
Mees
Naine
VANUS
16-29 a.
30-39 a.
40-49 a.
50-65 a.
66+ a.
PEAMINE SUHTLUSKEEL
Eesti
Muu
HARIDUS
Alg- või põhiharidus
Kutse-, kesk- või kesk-eriharidus
Kõrgharidus
59
57
60
47
44
66
69
63
60
56
46
58
67
0 25 50 75 100%
2.5. Milline väide iseloomustab kõige paremini Teie suhtumist töövõimesüsteemi
muutmisse ehk töövõimereformi? n=1015 (kõik vastajad)
16
37%
34%
9%
5%
0,4%
15%
Muudatused on väga vajalikud, et aidata vähenenud töövõimega inimesi paremini tööturule
Muudatused on pigem vajalikud, et aidata vähenenud töövõimega inimesi paremini tööturule
Muudatused pigem ei ole vajalikud, sest vähenenud töövõimega inimesi on väga raske tööturule aidata
Muudatused ei ole üldse vajalikud, sest vähenenud töövõimega inimesi ei saa tööturule aidata
Muu
Ei oska öelda
18
2.6. Milline väide iseloomustab kõige paremini Teie suhtumist töövõimesüsteemi
muutmisse ehk töövõimereformi? n=1015 (kõik vastajad)Joonisel on sinise kastikesega tähistatud üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt kõrgem tulemus, punasekastikesega aga üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool.
71
76
72
79
70
60
73
66
68
66
72
72
69
68
57
77
65
75
80
15
14
16
9
12
26
15
15
9
17
16
10
22
20
24
9
9
13
12
14
10
12
13
18
14
11
19
23
17
12
17
9
12
19
14
27
12
8
0% 25% 50% 75% 100%
Kõik vastajad
VANUS
16-29 a.
30-39 a.
40-49 a.
50-65 a.
66+ a.
PEAMINE SUHTLUSKEEL
Eesti
Muu
TÖÖVÕIMEKAO JA/VÕI PUUDE OLEMASOLU
On määratud püsiv töövõimekadu/vähenenud töövõime
On määratud puue
Pole määratud töövõimekadu/ puuet
TEADLIKKUS TÖÖVÕIMEREFORMIST
On reformi käivitumisest teadlik
Pole reformi käivitumisest teadlik/ei oska öelda
REGIOON
Tallinn
Muu Põhja-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti
Peab muutusi väga/pigem vajalikeks Muu/ei oska öelda Pigem ei pea/ ei pea üldse muutusi vajalikeks
2.7. Teadlikkus hindamise aluspõhimõtte muutumisest. n=1015 (kõik vastajad)Joonisel on sinise kastikesega tähistatud üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt kõrgem tulemus, punasekastikesega aga üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool.
18
66
53
72
61
68
67
62
70
58
59
67
60
58
74
63
60
80
6
24
7
6
8
5
5
7
4
4
6
12
3
6
0
10
0
28
23
21
33
24
28
33
24
37
37
27
29
39
21
37
29
20
0% 25% 50% 75% 100%
Kõik vastajad 2016
TVR-ist teadlikud vastajad 2015
2016
VANUS
16-29 a.
30-39 a.
40-49 a.
50-65 a.
66+ a.
PEAMINE SUHTLUSKEEL
Eesti
Muu
TÖÖVÕIMEKADU/VÄHENENUD TÖÖVÕIME
On määratud
Pole määratud
REGIOON
Tallinn
Muu Põhja-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti
Uue süsteemiga muutus hindamise aluspõhimõte: töövõimetuse asemel hinnatakse nüüd töövõimet
Ei oska öelda
Uues süsteemis hinnatakse endiselt töövõimetust, kuid muutus toetuse maksmise kord
2.8. Teadlikkus töövõimet hindavast institutsioonist. n=1015 (kõik vastajad)Joonisel on sinise kastikesega tähistatud üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt kõrgem tulemus, punasekastikesega aga üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool.
18
57
30
59
52
65
63
47
56
60
58
57
46
55
55
73
52
70
6
29
8
8
6
3
7
7
4
1
7
12
1
7
0
9
2
36
42
34
39
29
34
46
37
36
41
36
42
44
39
27
39
28
0% 25% 50% 75% 100%
Kõik vastajad 2016
TVR-ist teadlikud vastajad 2015
2016
VANUS
16-29 a.
30-39 a.
40-49 a.
50-65 a.
66+ a.
PEAMINE SUHTLUSKEEL
Eesti
Muu
TÖÖVÕIMEKADU/VÄHENENUD TÖÖVÕIME
On määratud
Pole määratud
REGIOON
Tallinn
Muu Põhja-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti
Uues süsteemis tegeleb töövõime hindamisega töötukassa
Ei oska öelda
Uues süsteemis tegeleb töövõime hindamisega sotsiaalkindlustusamet
2.9. Teadlikkus töövõimetoetuse saamise tingimustest (töötuna arvele võtmise nõue). n=1015 (kõik vastajad)Joonisel on sinise kastikesega tähistatud üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt kõrgem tulemus, punasekastikesega aga üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool.
18
32
25
32
39
33
31
29
33
31
28
33
24
39
27
37
45
34
8
31
9
6
8
5
10
8
6
5
8
16
3
10
0
9
0
60
43
59
55
59
65
61
59
63
68
59
60
58
63
63
46
66
0% 25% 50% 75% 100%
Kõik vastajad 2016
TVR-ist teadlikud vastajad 2015
2016
VANUS
16-29 a.
30-39 a.
40-49 a.
50-65 a.
66+ a.
PEAMINE SUHTLUSKEEL
Eesti
Muu
TÖÖVÕIMEKADU/VÄHENENUD TÖÖVÕIME
On määratud
Pole määratud
REGIOON
Tallinn
Muu Põhja-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti
Uues süsteemis tuleb teatud osal taotlejatest end töövõimetoetuse saamiseks töötuna arvele võtta
Ei oska öelda
Uues süsteemis tuleb kõigil taotlejatel töövõimetoetuse saamiseks läbida vaid töövõime hindamine
2.10. Teadlikkus töövõimetoetuse määra seotusest toetuse saaja sissetulekutega. n=1015
(kõik vastajad)Joonisel on sinise kastikesega tähistatud üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt kõrgem tulemus, punasekastikesega aga üldkogumi keskmisest statistiliselt oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool.
18
32
33
33
32
30
32
32
31
33
32
28
36
32
29
37
34
8
8
8
7
6
11
9
6
7
8
17
1
7
0
12
1
60
59
59
61
64
57
59
62
60
60
55
63
62
71
50
65
0% 25% 50% 75% 100%
Kõik vastajad 2016
VANUS
16-29 a.
30-39 a.
40-49 a.
50-65 a.
66+ a.
PEAMINE SUHTLUSKEEL
Eesti
Muu
TÖÖVÕIMEKADU/VÄHENENUD TÖÖVÕIME
On määratud
Pole määratud
REGIOON
Tallinn
Muu Põhja-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti
Uues süsteemis sõltub töövõimetoetuse suurus ka vähenenud töövõimega inimese sissetulekute suurusest
Ei oska öelda
Uues süsteemis sõltub töövõimetoetuse suurus ainult sellest, kas inimesele on määratud osaline või puuduv töövõime
Uuringu tellija: SotsiaalministeeriumKontaktisik: Karin Volmer
E-post: [email protected]. (+372) 626 9102
Teostaja: Turu-uuringute ASPärnu mnt. 102, 11312 Tallinn
Tel: +(372) 585 29 700
www.turu-uuringute.ee
Projekti juhtimine ja analüüs: Vaike Vainu
E-post: [email protected]. (+372) 585 29 709
Küsitlustöö juhtimine: Kristel Merusk
Andmetöötlus: Irina Strapatšuk
47