SÜGAVUTI LK4

Telliskivi Selts ärgitab aktiivseid koduomanikke enda eest seisma

KASULIK LK5

Ehitise kasutusluba – kas tõesti ilma ei saa?

JUrISTAITAB LK6

Naabriga tuleb piirid paika panna

SÜGIS2012Nr11

E E s t i O m a n i k E k E s k l i i d u h ä ä l E k a n d j a

Ü h in E En a m k u i 6 2 45 0 EE s ti kO d u O m a n ik u g a w w w.O m a n ik u d. EE

koduomanik

sõlmida vaid leping uue müüjaga, kes võtab enda peale ka vana lepin-gu lõpetamise ning räägib tarbijaga läbi kõik uut lepingut puudutavad tingimused. Oluline on vaid meeles pidada, et mõistlik on võrrelda eri-nevaid pakkumisi ning kõik lepin-gutingimused tuleb enne allkirjas-tamist rahulikult läbi lugeda.

Elektribörsil kauplevad elektri tootjad ja müüjad ning seal lepi-takse kokku hinnad tavapärase nõudluse ja pakkumise alusel. Iga päev esitavad tootjad omapoolsed pakkumised elektri müügiks ning sellel baseeruvalt tehakse ka otsu-sed ostetavate koguste ja lõpliku hinna kohta. Börs on eelkõige kesk-kond elektrimüüjate, vahendajate ja hulgiostjate jaoks.

Eestis alustas 2010. aasta keva-del tegevust elektribörs, mille kor-raldajaks on Nord Pool Spot AS ning mis annab turuosalistele võimaluse Eestis kaubelda elektrienergiaga ka-hes, Eesti ja Eesti-Läti piiril olevas ELE piirkonnas. Kui elektrivõrkude infrastruktuur oleks Põhjamaade ja

Eesti vahel veelgi rohkem välja arendatud ning

üle kande-

võimsused piisavad, siis ideaalses olukorras oleks kõikides hinnapiir-kondades sama elektrienergia hind. Reaalsuses tekivad aga eri hinnapiir-kondade vahel nn pudelikaelad ning seetõttu on Nord Pool Spot jaotanud Põhjamaad eri hinnapiirkondadeks.

Tavakliendil pole mõistlik elekt-rit otse börsilt osta, sest börsil on kauplemiskulud kõrged ja kogused suured. Lisaks nõuab protsess täien-davaid teadmisi ja aega. Kui aga on soov vaadata börsi hinnatrendi, siis seda saab teha Nord Pool Spoti kodu-lehel www.npspot.com, kus on välja toodud keskmised hinnad EE või ELE hinnapiirkondades. Oluline on börsi-hindade võrdlemisel tähele panna, et sealsed hinnad on toodud megavatt-tunni (MWh) kohta ning ilma käibe-maksuta. Seega tuleks tavatarbijale esitatud pakkumiste võrdlemiseks teisendada hinnad kilovatt-tundides-se ning lisada käibemaks. Lisaks ei

anna tunnihinna võrdlemine oma elektriarvega väga palju juurde.

Pigem tuleks jälgida kuu kesk-mist hinda Eesti hinnapiirkon-nas, mis näiteks juulis oli 36 eurot MWh kohta.

Samas peab ka arvestama, et hinnatase börsil on kõi-

kuv, eelkõige peamiselt talve- ja suvekuu-

del. Talvekuude kõikumist põh-justab suurem tarbimine ning t o o t m i s v õ i m -suste puudujääk t i p p t u n d i d e l v a s t u p i d i s e l t

öötundidele, mil hinnad on oluliselt mada-

lamad. Suvekuudel on pea-

miseks mõjutajaks Põhjamaade ning Läti ja Leedu hind. Näiteks tänavu juulis oli Soomes hind tunduvalt madalam kui Eestis ning Estlink1 kaabel pea kõikidel tundidel suuna-ga Soomest Eestisse. Teatud ulatuses aitas import Soomest siinset hinda alandada, kuid seda omakorda sur-vestas ühenduste mahu piirang ning Läti ja Leedu ostjate soov osta elektrit Eestist. Kuna Eesti hinnapiirkonnas kauplevad ka Läti ja Leedu turuosa-lised, siis mõjutab meie hinda oluli-selt ka regionaalne turuolukord ning tarbimise ja tootmise tasakaal kogu Baltikumis.

Seega on Nord Pool Spoti hinna-tase tavatarbija jaoks heaks taustsüs-teemiks erinevate hinnapakkumiste võrdlemisel, kuid vajadus enda börsi reeglite ja protsessidega kurssiviimi-

seks puudub. Elektrit saab osta erine-vatelt börsil osalevatelt ettevõtetelt, kes kogu asjaajamise eest vastutavad. Kui mõni kodutarbija endale elektri-müüjat ei vali, siis müüb talle elektrit asjaomase piirkonna võrguettevõtja – firma, kelle võrguga konkreetne tar-bija on ühendatud. Sellisel juhul oste-takse elektrit üldteenuse raames, mil-le puhul on hinnaaluseks eelmise kuu keskmine börsihind, millele lisandub mõistlik kasumiprotsent. Seega kee-gi elektrienergiata ei jää ning börsile kauplema ei ole vaja minna.

Elektrituru avanemine 2013

Elektrituru avanemine järg-mise aasta algusest toob peamise muudatusena tarbi-jatele kaasa valikuvabaduse ning tootjatele, müüjatele ja vahendajatele suurema kon-kurentsi. Teisisõnu tekib kõi-gil elektritarbijatel võimalus valida endale sobiv elektri-müüja eri pakkujate ja hinna-pakettide hulgast.

Arvatakse, et vahe­tamisprotsess on keeruline, aeganõu­dev ning nõuab sü­vateadmisi börsist.

Kui mõni kodutar­bija endale elektri­müüjat ei vali, siis müüb talle elektrit asjaomase piirkon­na võrguettevõtja – firma, kelle võrguga konkreetne tarbija on ühendatud.

Majandus-jakommunikatsiooni-ministeerium

Üks turu avanemist puudutav eelar-vamus on avaliku arvamuse uurin-gute kohaselt seotud elektrimüüja vahetamisega. Arvatakse, et vahe-tamisprotsess on keeruline, aega-nõudev ning nõuab süvateadmisi börsist. Need väited ei vasta tõele. Tarbijatel on vaja elektrimüüja va-hetamiseks

FOTO: DELFI, Ilmar Saabas

Nord Stream I asub Läänemere põh-jas Soome ja Rootsi territoriaalvetes ning rahvusvahelistes vetes. Esialgu kavatseti toru, lähtudes väiksematest keskkonnariskidest, rajada ka läbi Ees-ti vete, kuid kuna me selleks luba ei andnud, siis Gazprom muutis plaani. Kusjuures huvitava tõigana ajaloost tuleb mainida, et 1993. aastal leppisid Soome ja Eesti noote vahetades kokku, et mõlemad „taanduvad” vabatahtli-kult Soome lahe keskjoonest oma ter-ritoriaalmere piiriga kolme meremiili võrra, tekitades seega kuue meremiili laiuse koridori majandusvööndi näol, millel on sisuliselt avamere staatus sellistes küsimustes nagu laevasõit, merealuste kaablite ja torujuhtmete paigaldamine, ülelend jms. Kui oleks olnud teisiti, kas Nord Stream I oleks osaliselt praegu meie vetes või poleks toru rajamine olnud ilma Eesti nõus-olekuta võimalik?

koostöö nord streamiga – kas ainult ilusate silmade eest?

Eesti kui väikeriigi huvides on panus-tada solidaarsuse põhimõttele Euroo-pa Liidu ühtses energiapoliitikas (mis on küll sisuliselt olematu) ning toetada energiaprojekte, mis ei tugine pelgalt ärilistele kaalutlustele. Lüües talupoja loogika järgi gaasitoruga kaasnevaid plusse ja miinuseid kokku, siis kas oleks õige aeg koostööks Nord Streami projektiga? Tänaseks on Nord Stream I

olemas ja selge on ka asjaolu, et tahame seda või mitte, tuleb ka Nord Stream II. Seega, kuna toru mitterajamise osas on meie käed seotud, siis jätame kõrva-le keskkonnariskid, mis kaasnevad uue toru rajamisega, ja vaatame ülejäänud otsust mõjutavaid tegureid.

Plussid

Gaasitoru rajamise üheks kõlavamaks majanduslikuks kasuteguriks peetakse asjaolu, et Eesti ettevõtteid kaasatakse ehitustöödesse ja tulevikus saab kasu-tada meie sadamaid kaubaplatsidena. Ent kas tõesti ühekordse kasumi nimel tasub riigil teha 180-kraadine pöö-re oma seisukohtades? Või taganeda seepärast varasemast seisukohast, et käputäis ettevõtteid teeniksid kauba-platside näol kasumit?

Järgmise positiivse argumendi-na on kasutatud väidet, et tegemist oleks olulise sammuga heanaaberlike suhete arendamisel. Selles võrrandis eeldatakse, et head suhted Eesti ja Venemaa vahel võrduvad suureneva kaubavahetusega. Aga kui kaua need head suhted püsivad või kui kaua ida-naaber neil püsida laseks!? Arvesta-des seejuures kontekstiga, kus meie riigipea nokib Twitteris Putini kallal mitmeid rahvuslikke mälestusüritusi tembeldatakse fašistlikeks demonst-ratsioonideks.

Viimane kaalukas argument oleks tehnilist laadi ehk gaasi varustus-kindluse parendamine trassiavariide korral. Nimelt tuleb Läti ja Eesti gaas sama toru otsast ja arvestades Vene-maa taristu amortisatsiooni, oleksime kütteperioodil suuremate avariide korral gaasinäljas. Kuna torujuhtme läbilaskevõime katab talvel maksi-maalselt ära ainult Peterburi, siis sel perioodil kasutatakse Eestis, Lätis ja Peterburis Incukalnsi (Läti) loodusliku liivakivist gaasihoidla varusid. Varus-tuskindlus oleks parem, kui Eestisse jõuaks maagaas lisaks Läti gaasihoid-last tulevale torule ka Nord Stream II torust.

miinused

Tõenäoliselt on riigi jaoks kõige valuli-semaks punktiks Nord Stream II raja-mise toetamisel taganeda oma senisest põhimõttelisest seisukohast. Kusjuu-res 2005. aastal, kui seisti häälekalt Nord Streamile vastu, olid valitsuses samad erakonnad. Kas poleks mõistlik pragmaatilise kasu nimel (riiklik) ene-seuhkus alla neelata? Mis selles halba on, kui taganeme oma seisukohast? Kuid Nord Streamiga koostööd tehes me sisuliselt riputaksime rahvusvahe-

lises pildis oma põhimõtetele hinnali-piku külge.

Julgeolekuoht. Nord Streami tur-valisuse eest hoolitsevad juba praegu Gazpromi relvastatud turvafirmad, mis sisuliselt võrduvad minisõjaväega. Nord Stream II korral suureneb turva-laevade arv ja kui gaasitoru läbib Eesti territoriaalvett, siis liiklevad ristlejad meie rannikule veel lähemale.

Keskkonnariskid. Läänemere hap-ra ökosüsteemi seisukohalt pole va-het, kas katastroof toimub kolme või kuue miili kaugusel rannikust, kuid Eesti seisukohast tähendab see, et õnnetuse korral puudub meil õigus esitada Gazpromile kahjuhüvitamise pretensioone.

kui küsida rohkem

Talupojaloogika plusside ja miinuste kogusumma kallutab otsuse suunas, et Gazpromi ja Nord Streamiga pole meil asja. Aga mis siis, kui tõstaksime (põhjendatult) oma nõudmisi ja kü-siksime toru rajamise eest vastutasuks suuremaid hüvesid? Teatavasti on Ees-tis maagaasi impordihinnad Gazpro-

milt u 20% kõrgemad kui Saksamaal (ametlikud hinnad ei ole avalikud) ja Eesti Gaasi majandusaasta aruandest loeb välja, et ärikuludest moodustavad „kaubad, toore, materjal ja teenused“ 170 miljonit eurot. Eeldusel, et sellest kulureast moodustab maagaasi sisse-ostuhind u 90% ehk 153 miljonit eu-rot, säästaksime aastas 30 miljonit ja 20 aastaga 600 miljonit. Või mõelgem sedapidi, et 2/3 Eesti korterelamutest kasutab kaugkütet, mille toormeks on 2/3 ulatuses maagaas.

Tingituna toru rajanemisega kaas-nevatest keskkonnariskidest oleks asjakohane sõlmida Gazpromiga te-hing keskkonnareostuse kindlustus-maksele. Mida see tähendaks? Kuigi keskkonnareostuse risk on järgmise 50 aasta jooksul marginaalne, on Eestil tarvis arendada välja võime võimalike keskkonnakahjude likvideerimiseks ning need kulud tuleks kompenseerida n-ö kindlustusmaksest. Kindlustus-makse peaks toimuma iga-aastasena ja kas see summa hakkab olema 5, 10 või 25 miljonit eurot aastas – eks see arvutatakse riskianalüüsi käigus välja.

Kas koostöö Gazpromiga oleks faus-tilik lepingu sõlmimine tuleviku arvel või soomlastele iseloomulik pragmaa-tiline käitumine?!

2ArVAMUS

Ilma külmenedes suurenevad ka arvedSügis tähendab koduomanike rahakotile vaid üht – al-gab kütteperiood ja väljaminekud kasvavad. Viimastel aastatel on kujunenud juba seaduspärasuseks, et kül-made tulekuga tõusevad ka toasooja piirhinnad. Nimelt tõstis Tallinna Küte septembris kaugkütte piirhinda kolmandat kuud jutti. Kui juunis oli veel soojuse hin-naks 75,32 €/MWh, siis septembris juba 79 €/MWh ehk pea 5% hinnatõus. Rahandusministeerium prognoosib elektrihinna kasvu uue aasta alguses 17% ning sooja-hinna tõusu lähikuudel 14%.

Trotsi tekitavad uudised kommunaalkulude tõusust on muutunud igapäevaseks. Septembri alguses alustas Euroopa Komisjoni konkurentsiamet uurimist Gazpro-mi tegevuse üle Euroopas eesmärgiga selgitada välja võimalikke konkurentsireeglite rikkumisi. Sellele on varem juhtinud tähelepanu ka Omanike Keskliit, kui saatsime konkurentsivolinikule märgukirja ebaõiglaste maagaasi hindade kohta. Kaasuse positiivseks signaa-liks on asjaolu, et lõpuks on komisjon läinud sõnadelt üle tegudele, kuid võimalikke soodsaid lahendusi oda-vama gaasi näol on oodata meile alles aastate pärast.

Õnneks on eestlased mõistnud säästmise vajadust oma majapidamises ning peamiselt just amortiseerunud elamute renoveerimist energiasäästlikumaks. Tõsi – te-gemist on kapitalimahuka investeeringuga, kuid tänaste kütte- ja elektrihindade juures ning Kredexi renoveerimis-

toetuste abil tasub see ennast kiiresti ära. Halb uudis renoveer ijate le on see, et nii kor-ter- kui ka erama-jadele mõeldud toetused 2012. aastaks on lõppe-nud. Uus kvoo-diperiood algab alles 2014. aastal, ent majandus- ja kommunikatsioo-niministeer ium on avaldanud, et rahalisi vahendeid elamute renovee-r imistoetusteks leitakse ka 2013. aastal. Sellega

seoses tegi Omanike Keskliit riigikogu fraktsioonidele kirjaliku ettepaneku rõhutamaks, et elamufondi renovee-rimine on vajalik ja kõige mõistlikum toetuste kasutamise viis ning toetusi vajavad ka eramajad.

Lisaks eelnevale tegime veel ettepaneku seaduste muutmiseks, et kommunaalteenuseid pakkuvate mono-polide piirhinna muutmistaotlused avalikustataks tar-bijatele. Miks? Sest kütte, elektri võrgutasud, maagaasi ja veehinna muudatustaotlused kooskõlastab Konku-rentsiamet, kuid kahjuks jäävad taotlused tarbijale si-suliselt kättesaamatuks. Ettepaneku teise poole täidab nõudmine, et elektri tootmiseks taastuvenergia toetusi (tarbijalt kogutud raha) saavad ettevõtted peaksid sa-muti oma hinnataotlused avalikustama.

Uuel aastal avaneb elektriturg ja seni tekitab see ini-mestes palju segadust, kuid selle vältimiseks korraldab Omanike Keskliit üle Eesti septembrist novembrini 24 infopäeva, et meie liikmeskond oskaks teha tarku vali-kuid. Rõõmsaks uudiseks on ka see, et uue aasta algu-ses, 20. jaanuaril toimub Nokia Kontserdimajas tradit-siooniline koduomanike kongress, mis on kõigi liikmete jaoks tasuta.

Ajaleht Koduomanik on Eesti Omanike Keskliidu häälekandja, mida toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Väljaandes ilmuvate materjalide autoriõigus kuulub autoritele ja Eesti Omanike Keskliidule ning nende ilma loata osaline või täielik taasavaldamine on keelatud. Eesti Omanike Keskliidu in-terneti kodulehe aadress on www.omanikud.ee, nendega saab ühendust aadressil Rävala 8, Tallinn, e-posti vahendusel aadres-sil omanikud@omanikud.ee ning telefonil 642 7020.

E E s t i O m a n i k E k E s k l i i d u h ä ä l E k a n d j a

koduomanik

EESTIOMANIKEKESKLIIdULEhT

Nord Stream ja rahvuslikud huvid

Tegime ettepane­ku seaduste muut­miseks, et kom­munaalteenuseid pakkuvate mono­polide piirhinna muutmistaotlused avalikustataks tarbijale.

Eesti kui väikeriigi huvides on panus­tada solidaarsuse põhimõttele Euroopa Liidu ühtses ener­giapoliitikas (mis on küll sisuliselt ole­matu) ning toetada energiaprojekte, mis ei tugine pelgalt äri­listele kaalutlustele.

Tingituna toru raja­misega kaasnevatest keskkonnariskidest oleks asjakohane sõlmida Gazpromiga tehing keskkonna­reostuse kindlustus­maksele.

Priit VärkOmanike Keskliidu volikogu liige

Paar nädalat tagasi tähistati maailma pikima veealuse, u 1200 km pikkuse, Läänemere põhjas oleva Viiburist Greifswaldi ulatuva Nord Streami toru avamise aastapäeva. Venemaa riiklik gaasihiid Gazprom on suutnud edukalt ellu viia plaani rajada maagaasiga varustamiseks otseühendus Lääne-Euroopa ja eelkõige Saksamaaga, samas vältides kiuslikke transiitriike nagu Ukraina, Poola ja Baltikum. Gazpromi järg-miseks eesmärgiks on rajada Läänemere põhja Nord Stream II. Eesti ees seisab küsimus: kas me peaksime toetama toru rajamist või endi-selt vastu seisma?

Vali Enda jaOks sObiVaim Pakkuja ja uuri hOOlikalt lEPingutingimusiPööra tähelepanu, kas pakutud hind on esitatud koos käibemak-suga või mitte, kuidas saab le-pingut lõpetada, millal on arve tasumise aeg ning mis juhtub, kui tasumine hilineb.

hUVITAVAT3www.OMANIKUd.EE

Elektrituru avanemise infopäevad

Kuidas osta elektrit vabaturult?

aeg ja koht Ruum aadress algus

T, 25.09 Viimsi Viimsi Vallavalitsuse saal

Nelgi tee 1, Viimsi 18.00

T, 2.10 Põlva Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus

Kesk 15, Põlva 17.15

K, 3.10 Valga Valga Kultuurikeskus Kesk 1, Valga 17.15

N, 4.10 Võru Võru Kannel Liiva 13, Võru 17.00

K, 10.10 Haapsalu

Haapsalu Kultuurikeskus

Posti 3, Haapsalu 17.30

N, 11.10 Pärnu Pärnu Keskraamatukogu suur saal

Akadeemia 3, Pärnu

17.30

K, 17.10 Viljandi Viljandi Maavalitsuse saal

Vabaduse plats 2, Viljandi

17.15

N, 18.10 Türi Türi Kultuurimaja Hariduse 1, Türi 17.15

T, 23.10 Pirita Pirita Majandus- gümnaasium

Metsavahi tee 19, Tallinn

18.00

K, 24.10 Mustamäe

Mustamäe Kultuurikeskus Kaja

Ed.Vilde tee 118, Tallinn

18.00

N, 25.10 Rapla Rapla Maavalitsuse saal

Tallinna mnt 14, Rapla

17.15

T, 30.10 Kristiine Kristiine LOV saal Tulika tn 33 B, Tallinn

18.00

K, 31.10 Lasnamäe

Lindakivi Kultuurikeskus

Koorti 22, Tallinn 18.00

N, 1.11 Põhja Tallinn

Salme Kultuurikeskuse loengusaal

Salme 12, Tallinn 18.00

E, 5.11 Tartu Dorpati Konverentsikeskus

Turu 2, Tartu 17.30

T, 6.11 Paide Paide Kultuurikeskuse väike saal

Pärnu 18, Paide 17.00

N, 8.11 Haabersti

Haabersti Vaba Aja Keskus

Ehitajate tee 109 A

18.00

L, 10.11 Tallinn Rävala 8 I korruse suur saal

Rävala 8, Tallinn 11.00

K, 14.11 Jõhvi Jõhvi Seltsimaja Kooli 2, Jõhvi 17.30

T, 13.11 Rakvere Lääne-Viru Keskraamatukogu

Lai 7, Rakvere 17.15

N, 15.11 Rae vald Rae Kultuurikeskus Aruküla tee 9, Jüri, Rae vald

18.00

T, 20.11 Saaremaa

Kuressaare Ametikool Kohtu 22, Kuressaare

17.00

K, 21.11 Hiiumaa Kärdla Kultuurikeskus Rookopli 18, Kärdla

17.00

L, 24.11 Nõmme Nõmme Kultuurikeskus

Turu plats 2, Tallinn

14.00

kOdutÖÖTee kindlaks, kui palju elektriener-giat Sa eelmisel aastal tarbisid.

kui tänast ElEktri-mÜÜjat VahEtada Ei sOOVi, tuleks oma müü-jaga sõlmida leping hiljemalt 31. detsembriks 2012, et uuest aastast saaks elektrit osta enda valitud paketiga enda valitud elektrimüüjalt. Kui sel-leks ajaks pole jõudnud või tahtnud valikut langetada, siis saab igal kuul uuesti kaaluda, kas võtta elektrimüüja valimine ja vahetus ette või mitte

kEs 1. jaanua- riks 2013 ei ole ühegi elektrimüüjaga (ei uue ega vanaga) elektrilepingut sõl-minud, sellele müüb elektrit jaotusvõr-guettevõtja või tema nimetatud müüja.

EbaausatE kauPlEmisVõtEtEga ElEktrimÜÜja VahEtaminEKui tarbijale tehakse pakkumine telefoni või interneti teel ning kui sõlmi-te sama kanali kaudu ka lepingu, siis on õigus sellest lepingust põhjendusi esitamata 14 päeva jooksul taganeda. Samasugune lepingust taganemise õigus kehtib ka siis, kui müügimees tuleb omal initsiatiivil kaupu või teenu-

seid pakkuma tarbija koju ja seal allkirjastatakse ka leping.

alatEs 2013. aastast saab ElEktriEnErgia mÜÜjat VahEtada kas Või iga kuu algusEst, kuid lepingu vahetamine võtab aega 21 päeva. Omanike Keskliit soovitab sõlmida müüjatega esialgu võimalikult lühikese tähtajaga lepin-guid, sest olukord on kõigi jaoks uus ning siis on hiljem lihtsam müüjat soodsama vastu välja vahetada. NB! Elektrimüüjat saavad valida ai-nult need kodutarbijad, kellel on sõlmitud võr-guettevõttega leping.

VõrdlE ErinEVatE ElEktrimÜÜjatE hinnaPakkumisiSelleks küsi müüjatelt vähemalt kolm pakkumist või kasuta neutraalset pakkumiste võrdlusportaali www.energiaturg.ee. Portaalis on võimalik leida vastavalt oma tarbimiskäitumi-sele kõige sobivam pakkumine. Näi-teks 44% rootslastest kasutab elekt-rimüüja valikul võrdlusportaali.

sõlmi EndalE sObiVa Pakkujaga lEPing ja valitud müüja elektriarve tuleb postkasti juba uuel aastal. Kui soov on hakata uuelt müüjalt elektrit ost-ma 2013. aasta algusest, siis tuleb uus leping elektrimüüjaga sõlmida käes-oleva aasta 10. detsembriks.

infopäevadele on võimalik registreeruda aadressil www.omanikud.eeElektrituru avanemise infotelefon 616 0160

Telliskivi Selts ärgitab aktiivseid koduomanikke enda eest seismaKerttuKaldoja

Kalamaja ja Pelgulinna elanikke koondav MTÜ Telliskivi Selts on viimasel ajal südameasjaks võtnud Kalaranna liivaranna ja Kultuurikilomeetri säilita-mise ning tõestas hiljuti 2052 toetusallkirja kogumisega, et tegemist on linlaste jaoks väga väärtusliku piirkonnaga.

kust ja millal sai telliskivi selts alguse?

Mõte luua asumipõhine avalikes huvides tegutsev selts tuli 2009. aastal Telliskivi loomelinnakus pee-tud mõttetalgutel „Minu Eesti”, kus Kalamaja ja Pelgulinna elanikud arutlesid linna tulevikuarengute üle. Kuna mõttetalgute kestus oli ajaliselt piiratud, kuid arutamist vajav teemadering üha kasvas, lepiti juba kohapeal kokku järgmine koh-tumine. Ühiste arutelude tulemusel sai selgeks, et ideede elluviimiseks on tarvis luua midagi suuremat ja püsivamat – ametlik organisatsioon, millega saaks liituda kõik Kalamaja ja Pelgulinna arengust huvitunud ning isiklikuks panustamiseks val-mis inimesed. Oktoobris 2009 asu-tatigi MTÜ Telliskivi Selts, mis sai nime Kalamaja ja Pelgulinna ühen-davalt Telliskivi tänavalt.

kui palju on praegu liikmeid? kas ja kui palju on uusi tuli-jaid?

Seltsil on hetkel ligi 100 liiget, kuid neid lisandub pärast igat suuremat avalikku üritust. Eriti palju uusi inimesi tuli seltsi juurde k.a keva-del, mil organiseerisime Kalaranna kärajad – vaidlusalust Kalasadama planeeringut ning Tallinna kesklin-na mereääre arendamist puudutava arutelu. Seltsiga saavad avalduse alusel liituda kõik huvilised, kes peavad Kalamaja ja Pelgulinna mil-jööasumeid armsaks ning lähtuvad oma tegevuses seltsi põhikirjast.

Seltsil on meililist, millega saa-vad kõik soovijad liituda. Listis on praegu üle 230 meiliaadressi – seltsi tegevustel ja aruteludel hoiavad sel-le kaudu silma peal nii linnaametni-kud, poliitikud, linnauurijad kui ka teiste asumiseltside liikmed. Samas on seltsi esindajad piirkonna elanike huvide kaitseks esindatud Tallinna linnavolikogu ja Põhja-Tallinna hal-duskogu komisjonides.

millised on tähtsaimad projek-tid, mis seni koos tegutsetud aja jooksul ära on tehtud?

Seltsi põhilisteks eesmärkideks on Kalamaja ja Pelgulinna miljööasu-mi elukeskkonna parandamine, piirkonna elanike huvide kaitsmi-ne ja neile piirkonda puudutava info edastamine. Kolme aastaga on seltsilised äärmiselt palju korda saatnud – varem suurema tähele-panuta toimunud Kalamaja päe-vad on muutunud ülelinnaliseks sündmuseks iga aasta maikuus, kultuuripealinna raames avati paljude kalamajalaste hoovid ning korraldati seal erinevaid kultuuri-sündmusi, linnainstallatsioonide festivali raames püstitati Kalaran-na liivaranda rannamööbel (mis on seal tänaseni alles). Telliskivi seltsi foorumisarja all toimus 2011–2012 linnaelanike ja -ametnike rohkel osavõtul üheksa arutelufoorumit, kus käsitleti kompleksselt elukesk-konda puudutavaid teemasid: mil-jööväärtusi, turvalisust, liikumist ja kergliiklemist, avalikku ruumi. Foorumisarja toetas Kodaniku-ühiskonna Sihtkapital (foorumite protokollid: http://telliskiviselts.info/foorum). Telliskivi Selts ongi

tuntud aktiivse kaasarääkijana planeeringutes ja üldise linna-arengu teemadel – eelmisel aastal moodustasid kohalikud arhitektid, planeerijad ja linnauurijad seltsi planeeringute ümarlaua, mis ai-tab seltsi liikmetel planeeringuid söödavamaks muuta ning esitab seltsi nimel ettepanekuid-vastu-väiteid eri planeeringute kohta. Üheks olulisimaks planeeringu-vaidluseks on Tallinna hipodroomi kohtuvaidlus, kus selts koos kahe teise vabaühendusega on mures linnavalitsuse lühinägelikkuse pärast, mis tuleneb sotsiaalmaade täisehitamisest ning ülelinnaliste puhke- ja sportimisvõimaluste vä-henemise pärast. Septembris leia-vad aset viimased kohtuistungid, misjärel saame näha, kas seltsidel õnnestub avaliku huvi kaitseks pretsedent luua. Paljuski Paldiski mnt 50 (hipodroomi) detailplanee-ringu kohtuvaidluse rahastamiseks algatas selts korjanduskampaania – rohkem infot aadressil http://tel-liskiviselts.info/cmtls/1/2055. Et aktiivsete seltsiliste vaimu virgena hoida, käib koos spordimeeskond „Kannikad trimmi!”. Võrkpalliäs-sad on teiste asumiseltsidega kor-duvalt mõõtu võtnud ja päris häid tulemusi saavutanud.

millised on viimased uudised kalaranna ja kultuurikilomeet-ri küsimuses. mis saab edasi?

Kalasadama, Kultuurikilomeetri ja Kalaranna liivaranna väärtuste kait-seks kogusid seltsilised oma naab-ritelt ja mereääre külastajatelt üle 2000 allkirja, mille toimetasime lin-naplaneerimise ametisse osana seltsi ettepanekutest Kalasadama planee-ringulahendusele. Need allkirjad toetavad paljuski juba 2008. ja 2009. aastal planeeringule esitatud sadu vastuväiteid ja ettepanekuid, mis väl-jendasid muret kesklinna mereääre väheneva avaliku ruumi ning mil-jöölise Kalamaja äärde mittesobivate hoonestusmahtude üle. 18. septemb-ril toimus Põhja-Tallinna linnaosa-valitsuses planeeringu avalik aru-telu, mida on võimalik järelvaadata http://tv.itrotid.ee/kalarand. Selts, kelle taha on Kalasadama küsimuses koondunud sadu inimesi, loodab lin-navalitsusega kompromisslahendu-seni jõuda. Seltsi eesmärk ei ole linna kohtuvaidluste kaudu planeerida, kuid samas seisab selts selle eest, et aina valjemini ja pädevamalt kaasa-rääkiva kodanikkonna arvamused saaksid linnaplaneerimises arvesse võetud.

kui keeruline on ärgitada kogukonda ühise asja eest võitlema?

Tegelikult on kerge ühise asja eest võidelda, sest inimesed on väsinud individualistlikust tarbimisühis-konnast ja otsivad taas silmsidet, teretavat naabrit ja ühistegemist. Tähtis on see, et igas vanuses ja iga huvikallakuga inimene leiaks endale seltsi kaudu tegevusi ja mõt-tekaaslasi – Kalamaja ja Pelgulinna elanike kooskäimist on kindlasti elavdanud ka Kalju koguduse kor-raldatavad pannkoogihommikud ning piirkonda aina rohkem tekki-vad kohvikud.

kas julgete selliseid ühendusi soovitada ka teistele ettevõtlikele koduomanikele?

Muidugi soovitame! See, kui õnnes-tub oma elukeskkonda kas või ühe uue jalgratturi lisandumise näol pa-randada, innustab omakorda palju suurematele tegudele.

Küsimustele vastas Telliskivi Seltsi juhatus.

4SÜGAVUTI EESTIOMANIKEKESKLIIdULEhT

telliskivi selts seisab hea kalamaja ja Pelgulinna elanike kauni kodupaiga arengu eest. FOTO: DELFI, Ilmar Saabas

Ehitise kasutusluba – kas tõesti ilma ei saa?

KASULIK5www.OMANIKUd.EE

kasutusloa saamine

Ehitise valmimisel, enne selle ka-sutusele võtmist, tuleb omanikul taotleda kohalikult omavalitsuselt kasutusluba, kuid see ei ole vajalik näiteks elamiseks mittekasutatava väikeehitise puhul. Kasutusloa taot-lemiseks peab tasuma riigilõivu ja esitama järgnevad dokumendid: 1. kasutusloa taotlus (mille vormid

asuvad ehitisregistri kodulehel www.ehr.ee);

2. ehitusprojekt, mille kohaselt ehi-tis on ehitatud;

3. ehitamise tehniliste dokumen-tide originaalid või nõuetekoha-selt kinnitatud koopiad;

4. dokument, mis tõendab ehitise, selle osa või ehitise tehnosüstee-mi tehnilise kontrolli teostamist, kui see on nõutav;

5. KOV-i kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmi-seks, kui see on nõutav;

6. energiamärgis, kui see on nõu-tav.Riigilõivu suurus on üldjuhul

63,91 eurot. Üksikelamutel, suvila-tel, aiamajadel, taluhoonetel ja kor-teritel on riigilõiv 31,95 eurot. Olu-line on teada, et kaasomandis oleva ehitise (näiteks mitme isiku nimel olev eramu, kortermajad jne) korral tuleb kasutusluba taotleda ühiselt.

KOV väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul viimase vajaliku do-

kumendi esitamisest. Kasutusluba väljastatakse ehitusloa saanud ehi-tusprojekti järgsele ehitisele pärast ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Näiteks Tallinna linna ehitusmääruse kohaselt on KOV-il õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ka ehitise või sel-le osa ekspertiisi tulemuse esitamist.

Peamised probleemid kasutusloa saamisel

Kasutusloa saamisel on üheks sage-dasemaks probleemiks erinevused ehitusprojekti ja tegelikult tehtud tööde vahel.

Ehitusseaduses on lubatav erine-vus konkreetselt määramata. See on ilmselt põhjendatav sellega, et reaal-ses elus on lubatavaid erinevusi ras-ke seaduse raamidesse suruda, sest erinevaid variante on palju. Seega võib praktikas tekkida küsimus, kas ukseava asukoha muutmine kerg-vaheseinas peab olema aluseks uue ehitusloa taotlemiseks või mitte. Igal juhul ei tohi nn kosmeetilisi muudatusi tehes minna vastuollu ehitise nõuetele vastavusega. Arves-tada tuleb, et tühisena näiv muuda-tus võib sageli põhjustada järgmise takistuse, nii võib näiteks eelnevalt mainitud ukseava asukoha muutmi-ne tuua kaasa tuletõkkesektsioonide muutumise, mis nii üheskoos kui ka eraldi võivad olla üheks kasutusloa väljastamisest keeldumise aluseks.

Lisaks on praktikas probleemiks ehitusprojektis ettenähtud tööde te-gemata jätmine või osaline tegemine. Näiteks olukord, kus maja on lõpuni valmis ehitatud, kuid puudub aed või krundisisene haljastus. Esmapilgul tundub tegemist olevat tähtsusetute nõuetega, kuid nende puudumine võib saada takistuseks kasutusloa saamisel, sest seaduse kohaselt võiks see olla üheks kasutusloa väljastami-sest keeldumise aluseks.

kasutusloa puudumine ja sellega seotud riskid

Üsna laialt on levinud arvamus, et kasutusluba on pelgalt formaalsus, mille täitmata jätmisel puuduvad negatiivsed tagajärjed. Tegelikult on kasutusloata ehitise kasutamine aga seadusega keelatud. KOV-il on õigus vastava kohustuse täitmata jätnud ehitise omanikku trahvida. Füüsi-lisest isikust omaniku puhul on ra-hatrahvi maksimaalseks suuruseks 1200 eurot ning juriidilise isiku pu-hul kuni 32 000 eurot.

Samuti on KOV-il õigus teha ka-sutusloata ehitise omanikule ettekir-jutus, millega kohustada omanikku tegema kasutusloa väljastamiseks vajalikke toiminguid. Ettekirjutuse

täitmata jätmise korral võib määrata omanikule muu hulgas sunniraha – füüsilisele isikule kuni 1300 eurot ja juriidilisele isikule kuni 6400 eurot. Sunniraha võib määrata ka korduvalt.

Kortermajas igale korterile eraldi kasutusluba ei väljastata. Seega kui ehitis on mitme isiku ühises oman-dis, näiteks kaasomandis, lasub kasutusloa olemasolu tagamise ko-hustus neil kõigil ja eeltoodud sankt-sioone saab rakendada iga omaniku puhul.

Lisaks eeltoodud võimalikele sanktsioonidele, on kasutusloal ka praktiline tähtsus. Nimelt väljas-tatakse kasutusluba ehitisele vaid juhul, kui ehitis vastab õigusaktide-ga ettenähtud nõuetele. Seega on kasutusloa olemasolu omanikule kinnituseks, et ehitis vastab nõue-tele, sealhulgas et seda on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada.

Vastav asjaolu võib omada tähtsust näiteks ehitises toimuva õnnetuse puhul. Enamiku kindlustusandjate üldtingimused välistavad kahju hüvi-tamise, kui ehitisel puudub kasutus-luba. Pealegi, kui ehitises saab viga kolmas isik või tema vara, võib see kaasa tuua ehitise omaniku vastutu-se ja kahjuhüvitamise kohustuse.

Samuti võib kasutusluba saada määravaks ehitise hinna määrami-sel selle müügiprotsessis, sest ilma kasutusloata ei tohi ehitises sisuli-selt elada ning selle puudumine põh-justab uuele omanikule tõenäoliselt täiendavaid kulutusi ja märgatavat ajakadu.

soovitused koduomanikele

Soovitame kõigil koduomanikel uue kodu soetamisel enne uurida müü-jalt, kas ostetaval ehitisel on olemas kasutusluba. Kui see puudub, siis tuleb müügilepingule lisada kõik ka-sutusloa saamiseks vajalikud doku-mendid ning võtta müüjalt kinnitus, et uus omanik saab nimetatud do-kumentide alusel taotleda ehitisele kasutusloa. Soovitatav on lisada ka regulatsioon juhuks, kui loa saami-sel ilmnevad takistused (nt sätesta-da poolte sellesisulised täiendavad kohustused, müüja poolt tasumisele kuuluvad leppetrahvid, hüvitatavad kahjud jne). Vastasel korral võib tek-kida olukord, kus kasutusloa taotle-mine on ehitise uue omaniku kohus-tus, kuid kõik vajalikud dokumendid on vana omaniku käes. Praktikas on aga osutunud dokumentide kätte-saamine tihti raskendatuks, et mitte öelda võimatuks. See aga võib teki-tada uuele omanikule suured lisaku-lutused, sest vastavate dokumentide saamiseks on vaja uuesti teha vajali-kud tööd ja toimingud, et saada juba sisuliselt olemasolevaid dokumente.

Seega, et vältida hilisemate vaid-luste tekkimise riski, soovitame enne eelnimetatud kokkulepete sõl-mimist pidada nõu professionaalse-te õigusnõustajatega.

Ehitusprojekt peab tegelikkusega kooskõlas olema, muidu võib kasutusloast ilma jääda. FOTO: DELFI, Tanel Meos

jako laanemägiAdvokaat, Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo

Ehitise kasutamiseks peab üldjuhul olema kasutusluba, mis oma sisult on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada kavandatud otstarbel. Kas ja kuidas on võimalik koduomanikul enda ehitisele kasutusluba saada? Milliste probleemidega võib seejuures kokku puutuda? Millised riskid kaasnevad kasutusloa puudumisega ning kas ja kuidas neid vähendada?

Kasutusloa puhul on üheks sagedase­maks probleemiks erinevused ehitus­projekti ja tegeli­kult teostatud töö­de vahel.

Enamiku kindlus­tusandjate üldtin­gimused välistavad kahju hüvitamise, kui ehitisel puudub kasutusluba.

Viimasel ajal pöörduvad pal-jud koduomanikud meie poole küsimustega, mis puudutavad kinnisomandi ulatust ja kitsen-dusi. Ehk lihtsamalt öeldes on palju muret kinnistute vahe-liste piiridega ning neid tähis-tavate aedade ja piiretega. Muret teevad üle aia ulatuvad puuoksad ning langevad vil-jad, aga ka näiteks erametsas marjul või seenel käijad.

JuristKasparSadrakKoduomaniku Õigusbüroo juhataja.

Kinnisasjad on üksteisest eraldatud piiriga, mis määratakse külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piiri-märkidega seaduses sätestatud kor-ras. Kinnistu omanik ei või piirimär-ke muuta ega ümber paigutada ning peab tagama nende säilimise. Piiri-märkide puudumisel võib kinnisasja omanik naabrilt igal ajal nõuda nen-de paigaldamist, kulutused tuleb kanda võrdselt. Sama põhimõte keh-tib ka siis, kui kinnisasjade vaheline piir on ebaselge. Siis peab omanik naabri põhjendatud nõudmisel ai-tama piiri kindlaks teha ning kulud kannavad naabrid samuti üldjuhul võrdselt. Erand võib tuleneda seadu-sest, kohtulahendist või tehingust.

Kinnisasjad võivad olla eralda-

tud piirirajatisega, nagu müür, hekk, kraav, peenar vms. Sellisel juhul on vastav piirirajatis naabrite ühiskasu-tuses, sõltumata kuuluvusest. See tä-hendab, et ei ole vahet, kelle oma aed või hekk on (kes on selle rajanud), ühiskasutuses on see ikka. Kui piiri-rajatist kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad ka korrashoiukulud võrdselt. Ühe naabri huvides vajalik-ku piirirajatist ei tohi tema nõusole-kuta kõrvaldada ega muuta. Kui piiril kasvab mõni puu või põõsas, siis on see alati naabrite kaasomandis ning igal naabril on õigus ka selle viljadele samas osas. Kõik, mis on puu või põõ-saga seotud (nt mahalõikamine või väljajuurimine), peab toimuma naab-rite kokkuleppel või enamuse otsusel (näiteks kolme või enama kinnistu piiride ühenduskohas).

Kui põõsas või puu asub ühel kin-nisasjal, aga viljad langevad teisele, siis kuuluvad viljad selle kinnistu omanikule, kuhu need langevad. Sa-muti on kinnisasja omanikul õigus ära lõigata ja endale võtta naaber-kinnisasjalt tema kinnisasjale ulatu-vad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kuid seda üksnes siis, kui need kahjustavad kinnisasja kasuta-mist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jook-sul kõrvaldanud. Kui omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatu-vaid oksi, on tal õigus nende viljade-le tema piirides oleva oksa ulatuses.

Mis puudutab võõra kinnisasja kasutamist, siis näiteks naabrite pu-hul on see lubatud eelkõige siis, kui ehitada või ehitist parandada saab ainult naaberkinnisasjale tellinguid paigaldades, üle selle ehitusma-

terjali vedades või hädavajadusel sellest üle käies. Sellisel juhul peab naaberkinnisasja omanik seda lu-bama tingimusel, et talle tagatakse kahju hüvitamine.

Samuti ei tohi omanik takistada ega lõpetada tema kinnisasja läbiva avaliku tee kasutamist, mille nimis-tuga saab tutvuda igas kohalikus omavalitsuses või selle kodulehel. Lisaks on veel üks oluline kohustus – nimelt peab omanik vajaduse kor-

ral võimaldama üle oma kinnistu juurdepääsu teisele kinnisasjale, kui sellele puudub otse juurdepääs ava-likult kasutatavalt teelt. Tingimused ja asukoht tuleb määrata loomuli-kult poolte kokkuleppel. Kui seda ei tehta, määrab tingimused kohus.

Ilma omaniku loata ei tohi viibi-da ka füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku kinnisasjal, mis on piiratud või tähistatud. St kui kin-nistu on piiratud aiaga või kinnistu piiril on tähis, siis on seal viibimi-seks vajalik ilmtingimata omaniku nõusolek. Kui kinnistu on tähista-mata, võib sellel viibida päikesetõu-sust loojanguni, kui seadus ei näe ette muud.

Kui avalikus metsas on igaühel õigus viibida ning marju ja seeni korjata, siis piiratud või tähistatud erametsas on teistel isikutel lubatud metsasaadusi korjata üksnes omani-ku loal. Tähistamata erametsas võib saadusi korjata, kui sellega ei tekita-ta omanikule ülemäärast kahju. See-ga mõistlikus koguses oma tarbeks marjade või seente korjamine on pii-ramata või tähistamata erametsas lubatud.

Nagu alati, taandub tekkivate vaidluste lahendamine eelkõige elementaarsele viisakusele ja teis-tega arvestamisele. Siit ka soovitus kõigile kinnistuomanikele – suh-tuge naabrisse mõistlikult, üritage hoida heanaaberlikke suhteid ning käituge lähtudes põhimõttest „ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et teised sulle teeks”. Kõiki vaidlusi saab lahendada mõistliku kompro-missiga ning alati ei pea abi otsima kohtust.

Naabriga tuleb piirid paika panna

Eesti on omanikekeskne riik ja see sai toimuda vaid tänu alanud, kuid mitte veel lõppenud oman-direformile. Allakirjutanu ei taha väita, et omandireformi poleks saanud teha paremini, sest vaja-ka jäi kogemustest ja oskustest. Juba algusest peale program-meeriti „Omandireformi aluste seadusse” mitu viga, sest ühekor-raga püüti lahendada erastamist, tagastamist, kompenseerimist, munitsipaliseerimist ja paljut muudki. Seadusega ei suudetud lahendada senise valdaja ja vara saaja suhteid, vara tagastamisel ei arvestatud sellel lasunud võlgu, arusaamatuks jäi väärtpaberite hüvitamine ja hoiuste mittehüvi-tamine, läbimõtlematult laiendati pärijate ringi ja konstrueeriti sub-jektiivne pärimise kord, mis tuge-vasti lõhestas ühiskonda. Üheks moraalse ülekohtu subjektiks olid nn sundüürnikud, kelle suhtes ri-kuti võrdse kohtlemise põhimõtet.

Omandireformi on valgusta-tud paljudes publikatsioonides ja seda nii õigusjärgsete omanike kui ka sundüürnike vaatevinklist. Omajagu õigust on mõlemal poo-lel, kuid nüüd on juba hilja kakel-da, sest reform on jõudnud lõpusir-gele. Reformi lõpetamise oluliseks takistuseks on nn saksa järelüm-berasujate vara tagastamine.

Sellega seotud probleemidest kõneleb objektiivselt Eesti Omani-ke Keskliidu poolt hiljuti üllitatud raamat „Järelümberasujate oman-di ärastamise lugu”, mis halasta-matult paljastab Eesti tippjuristide, sealhulgas Riigikohtu liikmete pettusi ja püüet kinnistada nüüdis-Eestit Eesti NSV õigusjärglasena. Õiguslik alus Eesti Vabariigi Riigi-kohtu otsuse näol järelümberasuja-te varade tagastamiseks on olemas, kuid Tallinnas, kuhu on koondu-nud valdav osa tagastamata ob-jekte, Riigikohtu otsust ei täideta. Põhjuseks on varade suur väärtus ja nende ümber toimunud mahhi-natsioonid. Kõigest selles pajatab vastilmunud raamat. Raamatus on toodud ka Eesti Omanike Kesklii-du kirjavahetus õiguskantsleriga, Justiitsministeeriumiga, Riigikogu põhiseadus- ja õiguskomisjoniga, Riigikohtuga, Rahandusministee-riumiga ja Vabariigi Presidendi kantseleiga, mis demonstreerivad vastajate täielikku ükskõiksust ja süvenematust.

Antoraukas,

Eesti Omanike Keskliidu volikogu esimees, Eesti Õigusjärgsete Omanike

Liidu esimees aastail 2000–2006

Raamatu hind on 10 eurot ning saadaval Rahva Raamatu poodi-des või tellides telefonil 642 7020.

Omandireform tuleb lõpule viia kiiresti ja õiglaselt!

6JUrISTIPILGUGA EESTIOMANIKEKESKLIIdULEhT

Kui põõsas või puu asub ühel kinnis­asjal, aga viljad langevad teisele, siis kuuluvad viljad selle kinnistu oma­nikule, kuhu need langevad.

Tähistamata era­metsas võib saa­dusi korjata, kui sellega ei tekitata omanikule ülemää­rast kahju.

Enda hoovi ulatuvalt naabri õunapuult võid julgelt vilju korjata. FOTO: DELFI, Andres Putting

UKSEd,AIAdJAVÄrAVAdSUNGATE 10%HAAPSALU UKSETEHAS 10%MExIN UKSED 7%SAKU METALL 10%

METSA-JAAIATEhNIKAINTRAC 10%

AUTOKAUBAd,-KÜTUSJA-TEENUSEdZEV MOTORS 10%OLEREx, SOODUSTUS TEENINDUSJAAMADEST –1,6€SENTI AUTOMAATJAAMADEST –1,0€SENTIVIANOR/TIREMAN REHVID -15% VELJED -10% REHVIHOTELL -10% MUUD KAUBAD -10%EURO OIL 0,01€LIITrILTCAR PAINTER 20% TEHNOÜLEVAATUS SOOdUSTUS3EUrAVANSER AUTOVARUOSAD 5–20%LUKOIL EESTI -1,5€SENTI/L LUKOILI AUTOPESULATE TEENUSTE HINNAST -10%

EhITUS-JAVIIMISTLUS-KAUBAdESPAK 10%KEMIFLORA 10%STOKKER 5%KRIMELTE TEMPSI 10%LINCONA PÕRANDAKESKUS 5%BALTI PLAADIKAUBANDUSE AS 10%EREK OÜ 1,9EUrOTM2

ANGROO EHITUS 10%DECORA 7%EHITUSPLAADI EKSPERT 15%FLOORIN 5%NURGA AIAKESKUS 7%JANERE 15%MECHELIN EESTI 10%PERMA-PATCHSAKRET TASUTAKONSULTATSIOONNANOTEK 5%–10%

EhITUS-,rEMONdI-JAELEKTrITÖÖdEHITUSTEENINDUSE OÜ 20%PISITööD 5%KELLER JA KO 10%BROwIK EESTI OÜ 15%ALEV OÜ 5%VIVAMEES 20%MADALENERGIA EHITUS OÜ 2,2%

hALdUS-,VALVE-JAPrO-JEKTEErIMISTEENUSEdSIRKEL & MALL 10%TABASALU HALDUS UUTELE KOrTErIÜhISTUTELE/ KLIENTIdELE5–10%

ErAISIKUTELEErITÖÖdELT5–10%SECURITAS EESTI AS 15%

ArVUTIKAUBAdBITBOARD OÜ 5%

KAMINAdJAAhJUd12 KAMINAT 10%KOLTSI KAMINAD 5% hOOLdUSTArBEd15%TULIKIVI 5%

KATUSEdRUUKKI PRODUCTS 20%TOODE 20%EESTI KATUSED 15%PRO-ROOFING 15%

rUUMIdErENTJAKINNISVArAVALdKONdADAUR GRUPP OÜ 20%ATHENA KONVERENTSIKESKUS 15%TALLINNA ÕPETAJATE MAJA 15%EURO KINNISVARATEENUSED 20%

KESKKONNAUUrINGUdJASÄÄSTUTEENUSEdSMART-GLOBE SOLUTIONS 7%FINESTUM 10%

KOLIMIS-,PUhASTUS-JALAMMUTUSTEENUSEdUUS MAA KOLIMISTEENUSED 10%CLEAN INVESTMENT 15%

KÖÖGIdJAKÖÖGITArBEdNOBLESSA 10%HANSPERT 10%IDEMA KööGID 10%

KÜTTESÜSTEEMIdJAVENTILATSIOONTERMEx 10%CERBOS 10%BAUER VEETEHNIKA TASUTAKONSULTATSIOON

LASTEKAUBAdKIDSFIRST 5%

LOOdUSKIVIMENDALI 10%

MEELELAhUTUSFK KESKUS 10%VIIMSI SISEKARDIRADA 10%TABASALU SPORDIKOMPLEKS 7%AL MARE BOwLING 10%RELVEx KOOLITUS 10%TONDI LASKETIIR 10%TAEVALATERN.EE 20%

MÖÖBEL12 TOOLI 5% DIIVANIPARADIIS KUNI5%ELENE.EE 5%4ROOM 10%MööBLIAIT 5%RADIS 7%SISUSTUS- JA MööBLISALONG ANTIqUE & REPRO 15%COMMON MööBLIÄRI 7%

PANGATEENUSEdNORDEA 25%

rÕIVAdJAILUKAUBAdGOLDENPOINT 10%HAUST BUTIIK 10%MOOD 5%MARINA RINALDI TALLINN BOUTIqUE 5%PERSONA TALLINN BOUTIqUE 5%

SIdE-JAKINdLUSTUS-TEENUSEdELISA MINTPAKETTIdEGALIITUMINE0€IF KINDLUSTUS 20%

SISUSTUSJASISEKUJUNdUS

VALGUSTUSVIIS 15%LEVEL SISUSTUSSALONG 10%KANGADZUNGEL 15%KARDINASTUUDIO 12%MIMOSA 15%KAAN TEENUSTELE15%KODUSTUDIO 10%

TOITLUSTUSJAVABAAEGAMMENDE VILLA HOTELL JA RESTORAN 10%COFFEE IN 5%HOTELL ANTONIUS 10%RESTORAN VOLGA 10%PÜSSIROHUKELDER 10%LIIVARAND HOTELL 15%

LUKUd,UKSE-JAAKNAKATTEdVALNES 20%VEEPISAR 20%

VANNId,VALAMUdJASAUNAdSAUNAMAAILM 5%BALTECO 5%

MUUELFA ELEKTROONIKA 10%BÜROOMAAILM 5%TEHNIKA JA MööBEL 2,5%BOSSE LEMMIKLOOMAPOED 5%LOODUSPERE 5%KODUKEEMIA 10%KIRJASTUS VALGUS 15%AROOMIPOOD 10%RAHVA RAAMAT 5%HEBE 5%PRINT4HOME 25%REFONDA +5€/TLIPUVABRIK 5%KODUTARBED.EU 5%

KOdUKAArT7KOOSOLEMETUGEVAMAd

2222 7777 3333 4444

PEETER KUUSIK

8LIITUOMANIKELIIdUGA EESTIOMANIKEKESKLIIdULEhT

Makstud vastus Liitumisavaldus 62 450 koduomanikuga ühinemiseksSoovin liituda Eesti Omanike Keskliiduga

Nimi:

Telefon:

E-post:

Aadress:

Soovin posti teel saada tasuta koduomaniku kaardi, mis pakub soodustusi

Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele Teie andmeid ei avalikustata ega edastata kolmandatele isikutele. Soovin kodukaarti ja annan nõus-oleku Eesti Omanike Keskliidul koostöös oma partneritega kasutada minu andmeid mulle sooduspakkumiste tegemiseks.

sEisamE OmanikE EEstTugev katusorganisatsioon, mis seisab koduomanike huvide eest.Seisame monopolide omavoli, elukeskkonda sobimatute pla-neeringute ja kodualuse maa maksustamise vastu. Liikmed võivad loota abile, kui koduoma-nike huve kahjustatakse.

sOOdustusEd kOgu EEstisLiikmetele märkimisväärsed soodustused üle 100 ettevõttes. Kodukaart, mis on ühtlasi ka liik-mekaart, on kõigile liikmetele ta-suta.

tasuta juriidilinE nõu intErnEtisLiikmetele tasuta esmane juristi abi www.omanikud.ee portaalis. „Küsi juristilt tasuta” annab liidu liikmetele tasuta esmast juriidilist nõu.

Koduomanikke ühendav Eesti Oma-nike Keskliit on Eesti suurim koda-nikuorganisatsioon, mis on asuta-tud 1994. aastal ning koondab juba 62 450 maja- ja korteriomanikku. Liit on liikmete arvu poolest konkurent-sitult Eesti suurim mittetulundus-ühing ning 2005. aastast Rahvusva-helise Kinnisvaraomanike Liidu liige.

Koduomanike ühendused on pal-judes Euroopa riikides kolmanda sektori tugevaimad organisatsioo-nid. Ka Eestis oleme kujunenud ar-vestatavaks jõuks ning konstruktiiv-seks partneriks riigile ja kohalikule omavalitsusele. Omanike Keskliidu eesmärk on kaitsta ja esindada Eesti koduomanike huve nii ühiskondli-kul tasandil kui ka anda oma liikme-tele igapäevast praktilist nõu.

Lisaks omanike huvide eest seis-misele pakub liit oma liikmetele ka igapäevast kasu. Selleks oleme väl-ja arendanud Kodukaardi ehk liik-mekaardi, millega saab soodustusi enam kui sajas ettevõttes. Samuti on meie liikmetel võimalik saada tasuta esmast õigusabi professionaalsetelt juristidelt ning osaleda koduomani-kele mõeldud infopäevadel.

Kord aastas korraldame me oma liikmetele ka suure koduomanike kongressi, kus koduga seotud küsi-mustes astuvad üles ühiskondlikud arvamusliidrid. Seda ennekõike selleks, et teadvustada kogu Eesti ühiskonnas kodu omamisega seotud probleeme.

Mis on Eesti Omanike Keskliit?

Omanike keskliiduga saad liituda:

miks on juba 62 450 inimest ühinenud Eesti Omanike keskliiduga?

tElEfOnitsihelistades Omanike keskliidu büroosse telefonil 642 7020

intErnEtismeie kodulehel www.omanikud.ee

mEilitsiEdastades oma andmed e-posti aadressil omanikud@omanikud.ee

Aeg: 20. jaanuar kell 14.00Koht: Nokia Kontserdimaja (Estonia pst 9) Kongress on ainult Eesti Omanike Keskliidu liik-metele ja TASUTA! Sissepääsuks on vajalik eelre-gistreerimine ning selleks palume saata osalemis-

soov e-kirja teel aadressile omanikud@omanikud.ee või helistada 642 7020. NB! Omanike Keskliidu liikmeks astumine on ta-suta ja ei too kaasa täiendavaid rahalisi ega füüsi-lisi kohustusi. Liitumisavalduse leiad lk 8.

KUTSE III koduomanike kongressile „Elekter, vesi, küte! – koduomanike tulevik ning toimetulek”

POsti tEEltäites ja postitades allpool toodud tasuta vastusevormi