NB! Kui sul ei avane VVV veerud Nr 4-5- 2009 koos piltidega, siis saad lugeda VVV sihtasutuse elektroonilist kuukirja meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/

____________________________________

Elektrooniline kuukiri Nr 4-5 aprill-mai,2009

____________________________________ Vapramäe–Vellavere-Vitipalu Sihtasutus www.vvvs.ee

_____________________________________________

VVV TEGEVUSED

VVV arengustrateegia tutvustus koos sihtasutuse 10. tegevusaasta tähistamisega toimus 3. aprillil. Pärast VVV poolset tervitust tutvustas Rivo Noorkõiv valmivat VVV SA arengustrateegiat. VVV SA ise andis oma 10 aasta tegevustest ülevaate läbi näitemängu, mille esitasid VVV retkejuhid. VVV SA esitles valminud õuesõppe õppeprogrammide kogumikku. Ametlikule osale järgnes vaba osa koos aktiivsete tegevustega.

Arengustrateegia tutvustus Hetk näitemängust - avatakse Viti vaatetorn

Igaüks sai kaasa aidata ühispildi valmimisele VVV arengustrateegia kaasajastamine toimub Vabaühenduste Fondi toel.

VVV aprillikuu matkapäev toimus 11. aprillil Algusega kell 9.00 toimus matk „Varajased detektiivid“. Varajaste detektiivide retk 11. aprillil oli tavapärasest erinev nii varasema toimumisaja kui toimumisviisi poolest. Hommik sai valitud lootuses, et paistab päike, mis meelitab laulma linnud ja paneb tööle valguse ja varjude mängu. Reaalsuses ilmutas oodatu end alles retke lõpus, aga ka hallis karges “vaikuses” oli oma võlu, eriti kuuldavaks said vee hääled ja need üksikud, kes laulsid. Retke alguses valitsenud veidi unine ja loid hall olek muutus tasapisi õige erksas ja töökaks siblimiseks, sest toimetama pidi ju nii, et kogu matka vältel oldi sunnitud ümbrust erilise hoolega jälgima ja panema kirja iga märgi kevadest ja ühtlasi koguma matka algul jagatud topsi seal oleva värviruudukesega võimalikult sarnaseid ande loodusest. Oli ka teisi ülesandeid, mis andsid teada, kui osavad on retkeliste haistmis-, kompimis- ja kuulmismeeled, mis on ühel loodusdetektiivil teatavasti samuti ülitähtsad töövahendid, kuigi nägemismeelega tajutu on aegade vältel esmaseks saanud.

Retke lõpus sai laotatud suurele kilele värvirõõmus näitus mitmekesistest eksponaatidest punasest pudelikorgist ja punastest suur-kirjurähni sulgedest kuni musta söetükikeseni, sinna kõrvale ritta said ka pastellidega tehtud kevadmeeleolu jäädvustused ja lõpuks luges iga grupi esindaja ette kõik kirja pandud kevadeilmingud. Viimane tegevus oli retkejuhtide jaoks ( ja tundus, et ka osalistele) põnev, et kas me ise märkasime ka sama ja et mida kõike üldse märgati ja mida ja mispärast kevadega seostati (noorte meesretkeliste koostatud lume alt sulanud prahi nimekiri tegi parasjagu naljagi). Kõik märgatu on ilmselt parim kokkuvõte retkest ja saagu need osavõtjate muljed siin ära toodud: rõõmsad matkajad, roheline sammal, suur paks konn, mutimullahunnikud, pungad, lume alt välja sulanud prügi ja kaka, linnulaul, lume sulamine, pajuurvad, kõrge veetase, tärkavad lilled, lepaurvad ja-õied, tillukesed vahtrapuu-idud, ämblikud, kiire jõevool, puhas värske õhk, niidu-uruhiire jäljed, rohelised lehekesed, lumikellukesed, sarapuu-urvad ja –õied, prussakad või mis nad olid, kulu ja risu põletamine aedades, ehmestiivalised, konnapulm, kurameerivad pardid, lühikeste pükstega jooksja, lõpuks kuiv tee, kasemahla korjamise pudel oksa küljes, sinililleõied, sipelgad, hobukastani rammusad ja kleepuvad pungad, metsvindi laul, punarinna laul, kulupõletamise lõhn, riisumise hääl, kuldnokad toidujahil; lumi vaid üksikutes kohtades, mustsõstral paisunud pungad, kevadised vahutordid jõel, laulurästas laulab, väike-lehelind teeb tsilk-tsolk, rähn põristab, värske naat, sinikaelapaar, magesõstral lehed paistavad, verev karikseen, liblikas, pokude juuksed turritavad, toominga pungad ja lõhn, vereurmarohi juba kasvab, värsked nõgesed, talve jooksul söödud käbide rootsud, päikesetagi palju linde, mulla

lõhn, üleujutus, elusad teod, sulava lume lõhn, vesi vuliseb, veekeerised, veekohin, puud vee sees, prahilõke, jänesekapsas, sääsk, pori, sookurgede hääled linnamäe all, 2 pudelit, kommipaber, suitsupakk, õllepudel, lumesulamisvesi, konn, teekann, penoplast, saepuru, murdunud puu, piimapakend, WC-pott, šampoonipudel, prügikotid, klaasikillud, pumbapakend, orav kevadises karvavahetuses, rebasekaka, rähni suled, rebase lõhn, trompetihääl kurgedelt, nätsupaber, jalgratta õhukumm, džinnipurk, viinapudel, Selveri kali, plastmassitükid, roosa sokk, sinililled… Kõik osavõtjad tohivad igatahes minna järgmistel aastatel iseseisvalt kevadet tuvastama! Retkejuht Ingrid.

Algusega kell 13.00 toimus „Heatujuline kepikõnni retk Illil“. Kogunemine toimus Mahlamäel kus edasi sõideti autodega Illile, kus matkata edasi Umjärvede äärde. Retkejuhid Karin ja Anu tutvustasid matkalistele marsruuti ja andsid aimu mis retkel toimuma hakkab. Kuna käes oli Aprill – naljakuu sai igaüks endale kollase naerunäo. Mille ta võis kleepida sinna kuhu tahtis, kas rinda – kui ordeni, või seljapeale, et tagatulija saaks vaadata kollast naljakat nägu. Seljataga on talv ja käes kevad, siis püüdsime vabaneda talve masendusest ja majandus surutisest tekkinud stressist läbi liikumise ja võttes asju vabalt. Olla lõbus – naerda terviseks koos liikumisega. Algatuseks tegime mõned harjutused soenduseks ja edasi läks liikumine nii tantsusammude saatel kui ka tagurpidi või siis külg ees. Vahepeal vaatasime vaadet Elva jõele, mis oli kevadele omaselt suurveega. Liikumine jätkus Suure Umbjärve äärde harjutasime keppidest ja inimestest moodustatud ussis käimist kui ka jänese hüppeid. Suure Umbjärve ääres rääkisime rahvapärimusliku loo Umbjärvede tekke loost. Kallistasime puid ja kuulasime kevadisi hääli ja nautisime kevadisi lõhnasid.

Teel Väikse Umbjärve äärde saime tunda veel talvist jäist õhku ja libedust. Järve kaldal püüdsime leida pilvede vahelt päikest ja rääkida anekdoote. Tagasiteel pakkusime natuke kiiremat kepikõnni tempot vaheldumisi mängudega. Viskasime ja veeretasime mune, tähistamaks munadepühasid. Vahele rääkides loodusega seotud anekdoote ja vanarahva jutte. Retk lõppes päikesepaistel venitusharjutustega ja kerge piknikuga . Retkelised olid lõbusad ja rahulolevad, et üks keppkõnni matk võib olla nii lõbus. Kuna käes oli aprill - naljakuu, samas aga ka kevad ja munadepüha, siis kõike seda me püüdsimegi oma kepikõnni matka panna. Retkejuhid tänavad kõikki lõbusaid matkaselle ja päikest teile. Retkejuhid Karin Raud ja Anu Land VVV matkapäevade läbiviimist toetab KIK 18. aprillil toimus VVV koolituste raames kevadine linnuõpe Külaaseme külas. 17. aprillil toimus VVV Sa koolituste sarjas linnuõpe. Sel aastal viis matka läbi ornitoloog Jaanus Elts. Matk toimus sel aastal spetsiaalselt valitud matkarajal Külaaseme külas ja sellistes kohtades, kust vvv rajad tavaliselt ei kulge. Ilm oli kevadiselt jahe ja tuuline, linde palju ei laulnud, seevastu olid nad lihtsalt eristatavad. Oma 4 km rajal kuulsime 22 eri liiki linde ja kohtasime ootamatult teisigi metsloomi. Esimesed matkalised nägid võsas metssigade perekonda möödumas, veidi hiljem sattusime peale metskitsedele, kes olid tulnud jooma väikese veekogu äärde. Matka lõppedes Külaaseme küla kõrgeimale künkale lähenedes kohtusime sookurgedega. Tagasi matka alguspunkti minnes künkaid mööda allapoole orgu laskudes saatis meid lõokeste laul. Ornitoloog Jaanus Elts oskas lindudest palju huvitavat rääkida, imetlesime tema oskust märgata lindude tegevusjälgi ja pesasid seal, kus ise poleks osanud vaadatagi. Koolitus oli palju uut infot jagav. Täname koolituspäeva toetajat SA Keskkonnainvesteeringute Keskust ja maaomanikku Raimond Pihlapit, kelle maadelt rada enamuses jaos kulges. Triinu Pertels

Linnulaulu õppijaid oli päris paras seltskond VVV koolituste sarja ILMAÕPPEKOOLITUS toimub laupäeval 25. aprillil algusega kell 10.00 Vellaveres. VVV 2007. aastal valminud ilmaõpperajal olevate objektide tutvustamiseks toimus 25. aprillil ilmaõppekoolitus. Koolituse põhirõhk oli suunatud VVV retkejuhtidele, kuid ootasime ka kõiki teisi huvilisi. Alustasime oma õpet Vellaveres Kulbilohu krossiraja parklast, kus jagasime 18-liikmelise grupi pooleks kahe koolitaja vahel. Raja jooksul tegime läbi Ain Kallise koostatud ilmaõppeprogrammi, kõik osalised said proovida ja kasutada mõõteriistu. Vahelduseks olid mõned mängud ja lõpetasime ilmateate koostamisega, kus iga grupp koostas päeva jooksul kogutud andmete põhjal erinevaid vahendeid kasutades riidele näitliku ilmakaardi ja esitas selle teisele grupile.

Osalejad pidasid koolitust huvitavaks ja konkreetseks, sooviti, et oleks veelgi rohkem ilmavaatlusvahendeid, ka ilus ilm soosis kordaminekut. Koolitust viisid läbi Vilja Pärn ja Triinu Pertels. Toetas SA keskkonnainvesteeringute Keskus. VVV SA ja seltsing Pihlakas õppereis Raplamaale toimus 8-9. mail Seltsing Pihlakas koostöös VVV Sihtasutusega korraldab igal kevadel ja tavaliselt maikuus õppeekskurssiooni sihtasutuse töötajatele, retkejuhtidele ja loodushuvilistele kusagile Eestimaa huvitavasse paika, et tutvuda sealse ajaloolis-kultuurilise tausta, selle piirkonna vaatamisväärsustega ja muidugi ka matkaradadega. Seekord osutus valituks Raplamaa. Reis oli kahepäevane ja teele asusime 8. mai varahommikul Elvast. Peale kahetunnist sõitu jõudsimegi Raplamaale.

Esimeseks peatuspaigaks sai Atla mõis. Kohaliku giidi Aat Sarv’e ja mõisaproua juhendamisel tutvusime Atla mõisa eksterjööri ja interjööriga. Atla mõisas asub keraamikakoda, kus valmistatakse tarbe- ja suveniirkeraamikat. Nägime keraamilisi kaminaid ja ehitusdekoratiivdetaile. Igaüks meist sai endale savist valmistada mingisuguse meelepärase keraamilise eseme. Mõisas kasvatatakse ka kodukitsi ja hobuseid. Ilusad olid mõisaproua enda valmistatud looduslikus kujunduses postkaardid. Edasi siirdusime Kohila valda, kus kohalikus vallamajas võttis meid vastu Eeva Kumberg, kes töötab seal avalike suhete juhina. Kohila vald on Harju- ja Raplamaa piiriks. Kohila vallas paiknevad Eesti suurimad rändrahnud. Kohilat on alati seostatud paberivabrikuga Keila jõe kaldal. Praegusel hetkel see enam kahjuks ei tööta. Raplamaal asub Loone linnus, mis on üks Muinas-Harju linnustest. Teel Raplamaale peatusime Karstiala piirkonnas. Hageri ümbrusesse on jääaeg jätnud paisjärvest tekitatud astanguid ja kevaditi suurvee ajal neelduvad veed allikatena pinnale. Rapla lähedal olev Alu mõis on neogooti stiilis nelinurkse massiivse torniga. Mõisahoonet ümbritseb luigetiikidega park. Praegu tegutseb Alu mõisas kaitseliidu keskus. Peale lõunat Raplas sõitsime Jalase külakaitsealaga tutvuma. Siin on tugevalt ajalooliselt arenenud külatraditsioonid ja neist peetakse ka käesoleval ajal lugu. Jalase looduskaitsealal tegime retke Sõbessoo rabasse. Varbola linnusesse minnes märkasime tee ääres hulaliselt õitsevaid karukelli. Varbola linnus kuulub Eesti tipplinnuste hulka. Linnust ümbritseb 580 m pikkune ringvall , see on paekivist ja ta oli Muinas-Eesti suurim ja võimsam kants. Päeva lõpetasime Toosikannu puhkekeskuses. Head seltskonda ja saunamõnusid nautides möödus õhtu kiiresti. 9. mai hommikul siirdusime Järvakandi klaasimuuseumi, kus meile tutvustati klaasitootmise tehnoloogiat. Järvakandist liikusime edasi Eidaperesse, et minna Mukri rabasse. Teejuhiks sai meile kohalik kooliõpetaja ja matkajuht Margus Maripuu. Eidaperest algavad Pärnumaa metsad. Varem kuulus Eidapere Vändra alla. Siit kulges endine Liivimaa piir. Üle Käsujõe minnes algabki Pärnumaa. Jääaeg tõi Eestisse hulgaliselt rändrahne. Eidapere piirkonnas on Sepa-Mihkli rändrahn suurusega 5,4 x 3,9 x 2,4. Enamus sellest on maa-all. Seime teada, et Lokuta on kõnnumaa keskus, siin on suur muinasaja kalmistu. Katariina II ostis Lokutast maid kokku ja tahtis Lokutast teha Eesti Šveitsi. Kuigi ilm oli küllaltki tuuline, ei kahandanud see raba ürgsuse mõju. Kõndisime mööda laudteed Seljamaa rebaste urgude juurde. Raba ääres asuvas metsas saime iseenda peal katsetada ja tunda energiamänni kosmilist mõju ja maa energiat. Reisi lõpppunktiks sai Toomekase talu, kus elab Eidapere õpilaskodu õpetaja ja meie matkajuht Margus Maripuu. Oma kodutalus tegeleb ta lillekasvatusega. Meie matkajuhi kodust algas ka meie kodutee. Aitäh bussijuht Kalmerile ja reisi korraldajatele, eelkõige Triinule, kes matkamarsruudi kokku pani. Muljeid jätkus, oli õpetlik ja tore reis. Õppereisi toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm. Muljeid jagas Siiri Kaarna VVV maikuu matkapäev toimus 16. mail Algusega kell 11 toimus Lillehaldjate matk. 16. mail toimus VVV matkapäevade raames matk väikelastele, retkejuhtideks Vilja Pärn ja allakirjutanu. Kuna oli hommikune aeg, alustasime matka lillevõimlemisega, seejärel sai iga laps lillemedali ja ülesande otsida samasugune õis üles ka loodusest. Leitud lilled said laste poolt ka omad nimed. Matkal kuulsid lapsed legende sinille ja ülase tekkimisest, said uurida lilli luubiga ja korrata taime osi läbi laulumängu. Lõpetuseks tuli lastel leida metsast lillehaldjate poolt pandud sõber- iga laps sai endale näpunuku-lillehaldja, kellega tehti läbi ka väike etendus.

Lõpetasime piknikupaigal, kus peale lilleteemaliste suupistete söömist algasid teatevõistlused. Lõpetuseks maalisid lapsed endale lillepildi. Noorimad lapsed oli 3 aastased ja vanim 7 aastane, osa võttis 12 inimest. Kahetunnine matk lõppes pea enamuse laste uneajal ja usun, et seekord uinus kindlasti mõni laps magama kaisus uus lillesõber. Matkapäeva läbiviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Triinu Pertels

Algusega kell 11.00 toimus matk Jahelättest Kunimäeni. Matkal matkati retkejuhtide Siiri ja Eevi saatel Allikasooni - tõelisesse metssigade paradiisi. Kuna ühe matkaseltskonna buss arvas just sel hommikul katki minna, oli matkaseltskond parajalt väike nii, et retkejuhid jõudsid suhelda kõigi matkajatega.

Algusega kell 18.00 toimus Nõiamaja avastusretk. Matkale tulijaid tervitasid Väike Nõid ja kaaren Abraksas. Nõiamatkale ei saa ju minna ilma nõiavannet andmata. Seetõttu tuligi kõigepealt enne matkale minemist kõigil nõiavanne anda. Veidi mindud, ootas matkalisi esimene ülesanne: Laguja oja veesulina saatel selgitati välja kõige kiirem ujutaja. Enne päris metsamatkale minekut jagas kaaren kõikidele haokorjamise nööri, mille sai iga matkaja selleks, et hagu korjata, et hiljem saaks üheskoos pannkooke küpsetada. Matkal punuti nõiapatsi ja peeti nõialuua viskevõistlus. Õpiti selgeks nõiasõnad ning teritati mõistust. Kõige lõpuks nõiamaja juurde jõudes käis asja juurde loomulikult üks nõiatants. Pannkoogid maasikamoosiga söödud ja nõiatee joodud ning nõiaplatsil mängitud said osalejad kaasa Väikese nõia tänu ja kõige teravamad mõtteteritajad said kaasa üllatuse Kaaren Abraksaselt. Väike nõid ootab oma taastatud majas alati väikesi külalisi.

Oma eheduses oli kohal Väike nõid ja Nõiamaja ja lõke ja pada ja lõkkel küpsetatud pannkoogid maitsesid eriti hästi …. VVV matkapäevi toetab KIK. VVV SA koolitus „Ellujäämine looduses“ toimus 31. mail Võrumaal.

Bussile kohale jõudes selgus kohe, et tuleb tõeline matk. Bussi tuli jätta kõik: jook, tikud ja sääsetõrjevahend. Kaasa oli lubatud võtta nuga ja fotoaparaat. Kuna ilm oli tõeliselt suviselt palav, läks nii mitmelgi inimesel hulk aega otsustamiseks, kas otsustada sääskede kasuks või kahjuks. Nii saigi metsa minejate riietus üsna eriline: kellel seljas palavale ilmale lühike riietus ja kellel seljas riietus, et jalad ja käed oleks sääskedest ja okste eest kaitstud. Koolitaja isegi ütles pärast, et esmalt teda üsna üllatas meie seltskond, sest tegemist pidavat olema ju retkejuhtidega. Hiljem selgus, et ellujäämise koolituse kohaselt oli üsna raske mõlema valiku puhul: kellel voolas higi, keda hammustasid sääsed. Aga kenal metsalagendikul ülesandeid täites sai mõnusalt ka päikest võtta. Millised siis need ülesanded olid?

Kanderaamiga metsas Gruppe oli kokku seitse. Grupis 3 või 4 inimest. Osaliselt ülesanded kordusid, osaliselt olid ainult grupile. Kõigepealt tuli põlema saada lõke ilma tikkudeta kohalikust metsamaterjalidest, abiks ainult süütepulk ning valmistada söögiriistad. Selgus, et see, mis esialgu tundus lihtne – nii lihtne polnudki. Seejärel tuli valmis teha söök seljakotis olnud materjalidest. Kõikidel gruppidel tuli ehitada ööbimiskoht kaasasolevast ja metsast leitavast materjalist. Nendele ülesannetele lisandusid erinevad: kes tegi seljakotti, kes kanderaami, kes meisterdas

jalanõud, kes räätsad. Üks võistkond tegi valmis koguni välisauna. Lõpuks teiste gruppide tööd üle vaadates oli huvitav tõdeda, kui leidlikud ollakse ja mitte millestki lõpuks päris asjalikud vahendid valmis tehakse. Tagasi metsast välja minnes orienteeruti kaardi järgi ja üritati kannatanut kanderaamil metsast välja tassida. Ülesanne edukalt täidetud ootas lõkkel uhke pada kuuma ühepajasöögiga. Tanud koolituse läbiviijale Eesti Ellujäämisseltsile ja Aigar Lipingule ja rahastajale SA KIK.

_____________________________________________

VVV LOODUSÕPE

Valmis VVV „Õuesõppe õppeprogrammide kogumik“. Kogumik on üles ehitanud sarnaselt meie õppeprogrammidele, kus teadmiste omandamine on põimitud vahetu kogemuse saamisega loodusest mängude ja õpetlike ülesannete kaudu. Kogumikule lisavad väärtust fotod ning huvitavad vahepalad ja vahetud kogemused õpetajatelt ja lastelt. Enamik kogumiku mahust on erinevad õppeprogrammid, kus iga programmi esimesest osast leiate programmi tutvustuse õpetajale-juhendajale, millele on lisatud erinevad looduses läbiviidavad mängud, ülesanded ja katsed. Õppeprogrammi teine osa koosneb töölehest või programmi kirjeldusest. Kogumik on koostatud selliselt, et nii mängud kui ka töölehed on kergesti paljundatavad. Meie soov on, et lapsed tunneksid rõõmu looduses olemisest ja omandaksid teadmisi vahetu kogemuse ja tunnetuse kaudu. Loodame väga, et käesolev kogumik annab ideid looduses õppimiseks kõikidele õpetajatele ja looduskoolide juhendajatele. Huvi korral palume ühendust võtta VVV SA-ga. Õuesõppe õppematerjalide kogumiku väljaandmist rahastasid Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kevad täis tööd ja rõõmu. Nagu eelnevatelgi aastatel, olid aprilli- ja maikuu ka sel aastal VVV sihtasutusel väga töömahukad. Neisse kahte kuusse jätkus mitmeid tasuta programme, mida pakkusime koolidele ja lasteaedadele: 11 matemaatikaprogrammi, 12 mõisaprogrammi, 10 kevadprogrammi, 10 veeprogrammi, 7 putukate programmi, 5 linnuprogrammi, 3 asukohapõhist programmi, 12 reljeefiprogrammi ja 5 ilmastikuprogrammi. Uue programmina pakkusime sel kevadel õppeprogrammi „Orienteerumine maastikul“, mis päris soojalt vastu võeti. Lisaks toimusid matkad ja programmid VVV matkamängu võitjatele. KIK projektide raames pakutud programmid olid osalejatele tasuta ning suures osas tasuti ka transpordikulud. Neile lisandusid tellitud matkad ja programmid, mida kevadkuudel alati kõige rohkem tellitakse. Jõudu selliseks tegevuseks annavad laste rõõmsad silmad ja rahulolevad pilgud. Hinge teeb soojaks, kui ühel päeval leiad oma meiliboksist kirja: „Suur tänu ilusa tänukirja ja sisuka raamatu eest! Soovime kaunist suveaega ning loodame, et Teil ka edaspidi on jaksu ja lusti lastele taolisi asju korraldada. Sellisel tegevusel on hindamatu väärtus. Suur, suur aitäh meie kõigi poolt! Misso mudilased ja nende õpetajad-kasvatajad“. Sihtasutus tänab kõiki programmides osalejaid koole ja lasteaedu ja õppeprogrammide toetajat SA Keskkonnainvesteeringute Keskust. Vellavere loodusõppepäevad Maikuu kahel viimasel nädalal käisid Nõo, Elva, Palupera, Konguta ja Rõngu I klassi lõpetavad lapsed Vellaveres loodusõppeprogrammil. Sel aastal alustasime oma matkateed Kulbilohu krossiraja parklast. Poistele pakkus see omajagu elamust, kuid ega ka puude õppimine neid külmaks jätnud, kõigest võeti suure õhinaga osa. Külma kevade tõttu õitses sel aastal puid vähe ja lapsed ise ei saanud läbi teha puude tolmutamist, lehti sai uurida küll, mõned puud olid isegi alles lehte minemas (tamm, haab). Saime teha läbi kivide mõõtmist, seda vastavalt laste soovile kas süldades, vaksades, tollides või küünardes, kiiremad jõudsid ka sölli sügavust mõõta.

Piknikuplats oli sel aastal Kanahaua sulglohu heinamaal. Meie askeldamisi tuli esimesel päeval vaatama ka kägu, kes lõbusalt lastega võidu kukkus ja ennast igast küljest imetleda lasi. Kohtumisi loomadega oli veelgi, mitmel korral nähti rebast, mõned lapsed jänest ja mõned rebast hiirejahil, konnasid ja tigusid kohtasime igal sammul. Sellised põnevad kohtumised pikendasid matka aega ja kahe tunniga keegi hästi matka lõpetada ei suutnud. Matkapäeva jäi lastele meenutama raamat Metsamarjadest, värviraamat Eesti metsloomadest ja tunnistus õppeprogrammi läbimise kohta. I klasside õppematka läbiviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, osa võttis 140 last ja 14 täiskasvanut. Aitäh Reinsalu Sport MTÜ’le ja kõikidele matkadel osalejatele. Aprillis algasid matkad VVV SA ja Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakonna projekti „Terveks matkates“ raames. Projekti raames toimub kokku 33 matka. VEEL ON ÜKSIKUD KOHAD VVV LOODUSLAAGRISSE! VVV Sihtasutus on alustanud registreerimist

• 5-PÄEVASESSE LOODUSLAAGRISSE (29. juuni-3. juuli 2008) • 3-PÄEVASESSE LOODUS-KUNSTILAAGRISSE (12. -14 august 2008)

Laagrisse ootame 1.-4. klassi õpilasi. Laagrid toimuvad Elva puhkepiirkonnas. Looduslaagrite läbiviimist rahastavad VVV SA ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Täpsem info ja registreerimine telefonil 5088359. Vapramäe loodusmaja detailplaneering kehtestati Nõo Vallavolikogu otsusega nr 244, 5. märtsil 2009. SA on oma kodulehel avanud lingi http://www.vvvs.ee/?476, kust leiate kogu vajaliku info Vapramäe loodusmaja planeeringu ja strateegilise mõjude hindamise läbiviimise kohta. Keskkonnamõju hindamise läbiviimist toetab Piirkondliku arengu kavandamise programm. Maikuus valmis Vapramäe Loodusmaja projekt. FOTOKONKURSI MÄRKA MIND! 2008 Eripreemia A vanuseklassis: Foto: Uku Martin Pani

Foto pealkiri: Härjasilma vaade Kuhu vaatab härjasilm, kas päikese taevasse? Koht: Häätaru Kõlleste vald Põlvamaa

______________________________________________

VVV lõppenud projektid

______________________________________________

Aprillikuus lõppes EAS projekt, mida toetati regionaalarengu programmist: „Eeltööd ja uuringud Elva puhkepiirkonna matkaradade kaasajastamiseks ja loodusmaja ehitamiseks". Projekti kogumaksumus: 284 900.- EAS toetus: 242165.- Projekti raames valmis Elva puhkepiirkonna kaitsealade koormustaluvuse uuring ning strateegiline keskkonnamõjude hindamise aruanne Vapramäele Loodusmaja ehitamiseks. Koormustaluvuse uuring ja selle metoodika on huvilistele kättesaadavad http://www.vvvs.ee/?190 Projekti raames valminud metoodika osa valmis SA KIK toel. Maikuus lõppes kaks VVV projekti: „Vapramäe MKA Looduskooli-külastuskeskuse projekteerimistööd“. Projekti raames valmis Vapramäe Loodusmaja arhitektuurne põhiprojekt koos järgmiste eriosadega: 1. Sisekujunduse põhiprojekt; 2. Veevarustus, kanalisatsioon, küte ja ventilatsioon. Põhiprojekt. 3. Tugevvool ja nõrkvool. Põhiprojekt. „Elva-Vitipalu matkarajal Nõiamaja taastamine“. Projekti raames ehitati uuesti ülesse 2008. aasta alguses täiesti maha põlenud Nõiamaja. Mõlemat projekti toetas KIK.

______________________________________________

VVV temaatilised ja seiklusmatkad, ekskursioonid Elva Puhkepiirkonnas

_____________________________________________

VVV SA pakub välja mitmeid temaatilisi matku ja seiklusmatkade pakette ning erinevaid huvitavaid võimalusi looduses nii suurtele kui väikestele tähtpäevade pidamiseks. Mida kujutavad endast matkapaketid: Loe kilokaloreid, Muistsete eestlaste jaanipäeva jälil või Saatus on nagu lillkapsapea, mis kasvab võrselt igas suunas, saad teada, kui külastad meie kodulehekülge. Kui soovid pidada laste sünnipäevapidu looduse keskel, võid tutvuda meie sünnipäevapeode Mereröövlid aarete jahil või Väikese nõia sünnipäevapidu kirjeldustega. Uudsena pakume ka mitmeid seiklusi täiskasvanutele, kus teiste seas võib pidada nii aarete kui fotojahti. Romantikat ihkajatele pakume pakette Laternaga öises metsas ja Öine romantika Luke mõisapargis. Kui soovid täpsemalt tutvuda meie matkapakettidega, siis leiad need meie kodulehelt: http://www.vvvs.ee/?219. Küsi julgesti infot ka telefonilt 5088359. Kui soovid meie juures sisustada terve päeva, siis marsruudid ja pakkumised leiad meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?445.

_____________________________________________

VVV TEATED

_____________________________________________

Algas VVV fotokonkurss „Märka Mind - 2009!“. Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus kutsub kõiki huvilisi osalema fotokonkursil „Märka mind!“-2009. Osaleda saab kolmes vanuseklassis:

• Kuni 11 aastased • 12-16 aastased • 17 aastased ja vanemad

Konkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada looduses kõige väiksemaid elus või eluta looduse elemente. Olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Oluline on, et see, mida pildistad, vajab eraldi märkamist. Igas vanuseklassis antakse välja 3 auhinda, lisaks eriauhinnad. Eraldi auhinnad Elva puhkepiirkonnas tehtud fotodele. Auhinnad võitjatele antakse kätte konkursi lõpuüritusel 23. oktoobril 2009 Waide motellis. Internetihääletus toimub 5-15. oktoobrini 2009 internetileheküljel www.vvvs.ee. Žürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes. Fotokonkursi tingimused leiad alates 15. juunist meie kodulehelt http://www.vvvs.ee Info telefonil 50 88 359 või sihtasutus@vvvs.ee Ootame rohket osavõttu.

Algas VVV suvine matkamäng peredele, seltskondadele, huvilistele Matkamängu kodulehelt http://www.vvvs.ee/91/ leiad kogu vajaliku info, kuidas matkamängul osaleda. Matkamängul osalejad saavad kingituseks raamatud. Võitjale peaauhind, lisaks hulganisti huvitavaid auhindu. Millised on VVV matkamängu auhinnad, näed matkamängu kodulehelt rubriigist Auhinnad. VVV suvise hooaja matkamängu idee seisneb selles, et pakkuda seltskondadele, peredele, ja matkahuvilistele seiklusi ja avastamisrõõmu suvisel Eestimaal. Meie matkamäng kutsub avastama Elva puhkepiirkonda, sealseid matkaradasid ja huvitavaid paiku. Matkamängus saavad osaleda kõik huvilised. Osalemiseks on vaja veidi ettevõtmist: osalejad peavad külastama Elva puhkepiirkonda. Matkamängus osalemisel on oluline seikluslust ja osalemisrõõm. Lisatud juhendist matkamängu kodulehelt leiate kõik kontrollpunktid, mida aitab ära tunda foto kohast. Juhendis on lisatud pildi asukoht ja koordinaadid. Selleks, et meie teaksime, et te olete kontrollpunkti ülesse leidnud – tuleb kogu seltskond saada pildile selliselt, et koht oleks žürii poolt ära tuntav. Ootame matkamängus osalema rohkesti huvilisi. Info selle kohta, kuidas matkamängus osaleda, leiad Matkamängu kodulehelt http://www.vvvs.ee/91/, kuid võid seda julgesti küsida ka telefonil 5088359 või meililt sihtasutus@vvvs.ee. VVV matkamängu toetab SA KIK. VVV SA juunikuu taimede koolitus toimub 13. juunil. 13. juunil algusega kell 11.00 toimub taimede tundmise matk Vitipalus. Uuritakse vee- ja sootaimi Illi järvedel. Kogunemine kell 10.30 - 10.40 nn. Mahlamäe ristis Elvas, kust sõidame koos autodega edasi. Juhendab EMÜ teadur Helle Mäemets. Info ja registreerimine telefonil 5254172 (Triinu) või mailile triinu@vvvs.ee Gruppi mahub 30 huvilist. Osalemine tasuta. Jalga kindlasti kummikud ja kaasa sääsetõrjevahendid. Taimematk toimub VVV koolituste sarja raames. Koolituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. VVV juunikuu matkapäev on 20. juunil. Vt. lisainfo http://www.vvvs.ee/?179

• Algusega kell 11.00 Muusikamatk Vapramäel. Kogunemine Vapramäe ülemises parklas. Otsime metsast helisid ja tekitame neid ise. Matk kestab umbes 3 tundi. Retkejuhid Liina Luure ja Anna-Liisa Särg. Registreerimine telefonil 5575215

• Algusega kell 15.00. Mini matkasellid ehk matk, kes sai just jalad alla. Matkale on oodatud pisilapsed (1-2a) vanematega. Kõnnime ja mängime. Lastele kingitus. Kohtume Tartumaa Tervisespordikeskuse parklas. Matk kestab umbes 1,5 tundi. Retkejuht Jana Stets. Registreerimine telefonil 5259899

VVV juulikuu matkapäev on 4. juulil Luke mõisas. Vt. Lisainfo http://www.vvvs.ee/?179

• Algusega kell 11.00 Maastikumäng ja fotojaht Luke Mõisas. Teeme orienteerumise veidi lõbusamaks. Pildistame ja lahendame ülesandeid. Kogunemine Luke Mõisa parklas. Matka kestvus orienteeruvalt 2 tundi. Grupi suurus 20 inimest. Retkejuhid Kairit ja Karin Raud. Registreerimine telefonil 5178912 (Karin).

Mis on VVV matkapäevad? VVV matkapäevadel katsetavad VVV SA retkejuhid oma uusi matkapakettide ideid, valmistades matkad iseseisvalt ette. Kui ka sina tahad nende ideede katsetustes osaleda, siis kutsume sind osalema VVV matkapäevadel. Samas palume sul olla heatahtlik, sest mõnele retkejuhile võib see olla oma elu esimene matk. Matkapäevade matkagrupid on väikesed: enamasti mahub ühele matkale osalema 20-25 matkajat.

Osalemine matkapäeva matkadel on TASUTA. Info VVV SA kodulehel www.vvvs.ee ja toodud telefonidel. Matkapäevade läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

VVV matkasarja 3. matk - jalgsimatk toimub laupäeval 15. augustil. Jälgi lisainfot meie kodulehel. Info ja registreerimine telefonil 5254172 või meilil sihtasutus@vvvs.ee.

_____________________________________________

Kui soovid liituda meie listiga, kuhu saadame uudiseid ja teateid, siis saad seda teha meie kodulehel www.vvvs.ee Värsket infot meie tegemistest leiad VVV SA kodulehelt www.vvvs.ee VVV SA 2009 aasta ürituste kava leiad meie kodulehe aadressilt http://www.vvvs.ee/?48 VVVSA 2009 aasta matkapäevade kava leiad meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?109 VVV SA 2009. aasta koolituste kava leiad meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?48 VVV õppeprogrammid leiad meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?214. VVV matkapaketid leiad meie kodulehelt http://www.vvvs.ee/?219.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus on mittetulundusühing, mis moodustati 1999. aastal. Asutajaliikmed on Nõo, Konguta ja Palupera vallad, Elva linn, Tartu Maaspordi Liit ja kolm eraisikut. Hiljem liitus Rõngu vald. Sihtasutuse eesmärk on Vapramäe, Vellavere ja Elva-Vitipalu maastikukaitsealade baasil kompleksse ja säästliku majandamisviisi kaudu puhkamisvõimaluste loomine, arvestades iga kaitseala omapära ja võimalusi. Sihtasutus propageerib rohelist mõttelaadi ja loodusvaimsust. Olulisel kohal SA tegevuses on loodushariduse edendamine piirkonnas.